Arvamuse küsimine

Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium 27.08.2026 nr 2-2/2915-1 Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Märkuste ja ettepanekute tabel. Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Tööinspektsioon Maksu- ja Tolliamet Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Eesti Kohtunike Ühing Riigikohus Kohtud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Thea Rohtla Merle Erikson Heli Raidve Tööõigusabi Töövaidluskomisjonid Liis Tõnismaa [email protected] 2 3  EELNÕU 14.08.2026 Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töötaja ja Eesti äriregistris registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva, mitteresidendist tööandjana registreeritud või füüsilisest isikust tööandja vahelisest töösuhtest ja töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) töölepingu seaduse § 331 lõikest 1 tuleneva töötaja või Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 lõikest 1 tuleneva lähetatud töötaja ja töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vaheline töötasu vaidlus (individuaalne töövaidlus);“; 3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ega maksuhalduri pädevusse kuuluvate maksude üle tekkinud“; 4) paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“; 5) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „61, 63,“ tekstiosaga „§ 61 lõikeid 3, 4 ja 7 ning §-e“; 6) paragrahvi 8 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kellel puudub karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest;“; 7) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nimekirjast kaasistujad.“; 8) paragrahvi 10 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „ajale“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjoni juhataja tuvastab, et kaasistuja ei ole materjalidega tutvunud“; 9) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni tööd korraldab Tööinspektsioon, tagades neile tööks vajaliku tugiteenuse.“; 10) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Kaebuste lahendamine (1) Pooled võivad töövaidluskomisjoni tegevuse peale esitada Tööinspektsiooni peadirektorile kaebuse, kui nende hinnangul võib olla rikutud käesoleva seadusega kehtestatud menetlusreegleid. (2) Kaebust läbi vaadates kontrollib Tööinspektsiooni peadirektor või tema poolt määratud ametnik töövaidluskomisjoni poolt menetlusreeglite järgimist ning kogub vajalikke tõendeid ja nõuab seletusi töövaidluskomisjoni juhatajalt ja vajadusel kaasistujatelt. 1 (3) Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamise raames õigust muuta töövaidluskomisjoni otsust ega anda töövaidluskomisjonile suuniseid asja lahendamiseks. (4) Kui töövaidluskomisjon või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidluse asja läbivaatamine käesolevas seaduses sätestatud aja jooksul, või kui on ilmne, et menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluslik korraldus ei taga menetluse läbiviimist käesolevas seaduses sätestatud korras ja aja jooksul, otsustab Tööinspektsiooni peadirektor sellise korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse käesolevas seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia. (5) Tööinspektsiooni peadirektor võib töövaidluskomisjonile muu hulgas: 1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid; 2) jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid ümber. (6) Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine on tingitud objektiivsetest asjaoludest. 11) paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „põhimõte“ sõnaga „põhimõtted“; 12) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövaidluskomisjon selgitab pooltele vaidlusaluseid asjaolusid ja tõendamiskoormust vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.“; 13) paragrahvi 131 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, kohustab töövaidluskomisjon poolt leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Tõlgi kaasanud pool kannab vastutust valetõlke eest. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Kui tõlgi jätab istungile kaasamata avaldaja, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist.“; 14) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Võõrkeelse dokumendi esitamise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.“; 15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud küsimustes lahendada poole taotluse istungil tehtud suulise määrusega, mis protokollitakse. Protokolliline määrus edastatakse pooltele kolme tööpäeva jooksul.“; 16) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud ise ning töövaidluskomisjon ei määra kindlaks poolte menetluskulusid. (2) Sama töövaidlusasja hagimenetluse korras kohtus läbivaatamisel on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.“; 17) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 221sätestatust.“; 2 18) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga „ning § 52 lõiget 1 ja lõike 11 punkte 1–3“; 19) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Töövaidlusasja menetlemise peatamine ja peatumine Töövaidlusasja menetluse peatamisele kohaldatakse pankrotiseaduse § 20 lõiget 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 9. osas sätestatut, välja arvatud § 353, § 354, § 356 lõikeid 3– 5, § 357, § 358 lõiget 4 ja § 360 lõiget 2. Menetluse peatumisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 353, § 354, § 358 lõikeid 1–3 ning § 361 lõikeid 1, 3 ja 4.“; 20) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Töövaidluskomisjoni koosseisu vahetumine (1) Kui töövaidlusasja menetluse käigus töövaidluskomisjoni koosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale, välja arvatud juhul, kui eelmine töövaidluskomisjoni koosseis on tõendeid kogunud ja uurinud ning pooled ei taotle asja arutamist algusest peale. (2) Kui töövaidluskomisjoni kaasistuja osavõtt töövaidlusasja menetlusest on takistatud, võib töövaidluskomisjoni juhataja kaasistuja asendada. (3) Töövaidluskomisjon teavitab viivitamata pooli koosseisu muutumisest ja selgitab komisjoni liikmete taandamise korda.“; 21) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nõudesumma“ sõnadega „ja selle arvutuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada.“; 22) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) nõustumine tagaseljaotsuse tegemisega juhul, kui avaldaja on nõus avaldusele vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seaduse § 422 kohaselt.“; 23) paragrahvi 26 lõikes 6 asendatakse sõna „vastustaja“ sõnaga „vastaspool“ vastavas käändes; 24) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses: „§ 261. Tuvastus- ja viivisnõue (1) Tuvastusnõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lõikes 1 sätestatut. (2) Töötamise registri kande tegemise, muutmise või kustutamise taotlus esitatakse koos tuvastusnõudega töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. (3) Viivisenõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 sätestatut.“; 25) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“; 26) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) avaldaja ei ole järginud töölepingu seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ja töövaidluskomisjon ei ole tähtaega ennistanud.“; 27) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Töövaidluskomisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lõikes 2 sätestatud alus.“; 28) paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses: „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui avaldaja kõrvaldab puudused osaliselt, võib töövaidluskomisjoni juhataja võtta määrusega menetlusse need nõuded, mis vastavad käesoleva 3 seaduse §-des 26 sätestatud nõuetele, märkides menetlusse võtmise määruse resolutsioonis, millised nõuded menetlusse võetakse ning milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldutakse.“; 29) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab Töövaidluskomisjoni juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles loetletud tõendeid.“; 30) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Töövaidluskomisjon võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel määrusega ennistada. Nimetatud menetlustähtaja ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 67 ja § 68 lõigetes 1–3 ja 5 sätestatut.“; 31) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „avalduse menetlusse võtmiseni“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 vastaspoolele nõude tunnistamiseks ning vastuväidete, tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks määratud tähtaja lõpuni“; 32) paragrahvi 28 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „kümne kalendripäeva“ sõnadega „viie tööpäeva“; 33) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käimasolevas menetluses samade poolte vahel uue nõude esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja nõude määrusega menetlusse käimasolevas asjas.“; 34) paragrahvi 32 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „juhataja või sekretäri“; 35) paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“; 36) paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Töövaidluskomisjoni juhataja võtab vastunõude käimasolevasse menetlusse määrusega.“; 37) paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arvates“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjon pikendab menetlustähtaega objektiivsete asjaolude tõttu“; 39) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kinnitab töövaidluskomisjoni juhataja lepituskokkuleppe määrusega, kus märgitakse lepituskokkuleppe tingimused.“; 40) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asjaolud“ tekstiosaga „, kohalduva õiguse“; 41) paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või sekretär“; 42) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 66 sätestatut.“; 4 43) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töövaidluskomisjon toimetab avalduse ja selle lisade ärakirjad vastaspoolele kätte.“; 44) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad „45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis“ sõnadega „45 tööpäeva jooksul alates menetlusse võtmisest“; 45) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Istungi aja muutmisele ja tühistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 352 lõiget 1. Uus istung peetakse 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast, välja arvatud juhul, kui see pole objektiivsete asjaolude tõttu võimalik. Istungi tühistamise või istungiaja muutmise otsuse teeb töövaidluskomisjoni juhataja viivitamata määrusega ja teavitab sellest menetlusosalisi.“; 46) paragrahvi 40 pealkirjast jäetakse välja sõna „Rahaliste“; 47) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib omal algatusel või poole taotlusel menetleda avaldust kirjalikus menetluses, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul vajalik.“; 48) paragrahvi 40 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „täiendavad nõuded“ sõnadega „täiendatud nõuded“; 49) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetakse menetlusosalistele kutsed kätte.“; 50) paragrahvi 421 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „menetlusosalisel või tema esindajal“ tekstiosaga „töövaidluskomisjoni liikmel, menetlusosalisel, menetlusosalise esindajal“; 51) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses: „§ 422. Tagaseljaotsuse tegemine nõudele vastamata jätmise korral (1) Töövaidluskomisjon võib avaldaja nõusolekul avalduse tagaseljaotsusega rahuldada avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastaspool, kellele töövaidluskomisjon on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse avaldaja esitatud faktilised väited vastaspoole poolt omaksvõetuks. (2) Tagaseljaotsuse võib teha istungit pidamata. (3) Tagaseljaotsust ei või teha, kui: 1) vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) vastaspoolele ei teatatud avaldusele vastamata jätmise tagajärgedest; 3) avalduse menetlusse võtmisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 nõudeid; 4) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest avaldusele vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud pärast avaldusele vastamiseks töövaidluskomisjoni määratud tähtaja möödumist, kuid enne tagaselja otsuse tegemist; 5) eiratud on istungile kutsumise nõudeid; 6) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 5 7) vastaspool oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema osavõtuta. (4) Kui avaldaja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid avaldus ei ole selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb töövaidluskomisjon otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata. (5) Kui vastaspoole tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või tagaseljaotsust ei võinud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teha, võib vastaspool taotleda otsuse teinud töövaidluskomisjonilt menetluse taastamist. (6) Mõjuv põhjus on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud avaldusele vastata või istungile ilmuda ega saata istungile esindajat. Oma haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline töövaidluskomisjonile tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lõikes 2 nimetatud tõendi. Tõendi puudumine või puudulikus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse taastamise taotluse võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 kalendripäeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib menetluse taastamise taotluse esitada 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui vastaspool sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. (8) Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. (9) Töövaidluskomisjon taastab menetluse määrusega ja määrab asja arutamiseks istungi või lahendab asja kirjalikus menetluses. Kui menetluse taastamist taotlenud pool taastatud menetluses istungile ei ilmu ning tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotlust esitada. (10) Kui töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud taotlust menetluse taastamiseks, on taotluse esitanud poolel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni määruse, millega jäeti taotlus rahuldamata, kätte saamisest arvates.“; 52) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) istungist osavõtvad isikud ja nende isikusamasuse;“; 53) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud korras kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.“; 54) paragrahvi 43 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, kellaaja“; 55) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõikes 1, §-des 272–277, välja arvatud § 277 lõike 4 teises lauses nimetatud ekspertiisi määramise kohta sätestatut, ja §-des 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 6 56) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 234 sätestatut.“; 57) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tunnistajaks võib olla isik, kes ei ole selles töövaidlusasjas menetlusosaline, või menetlusosalise esindaja, kuid kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.“; 58) paragrahvi 49 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Tunnistaja“ sõnaga „kirjalike“; 59) paragrahvi 49 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 60) seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses: „§ 491. Tunnistaja istungil ülekuulamise kord (1) Töövaidluskomisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku, seose töövaidlusasjaga ning tema suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab töövaidluskomisjon talle kohustust rääkida tõtt ja anda tunnistusi vahetult nähtud, kuuldud või tajutud elulise asjaolu kohta. Samuti selgitab töövaidluskomisjon enne tunnistaja ütluste andmist istungil viibijatele ammendavalt tunnistaja ülekuulamise korda. (2) Esimesena küsitleb tunnistajat pool, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised ning töövaidluskomisjon. (3) Töövaidluskomisjon kõrvaldab suunavad ja korduvad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu. (4) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda. (5) Kui töövaidluskomisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel töövaidluskomisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib töövaidluskomisjon tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada. Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ning menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.“; 61) paragrahvi 50 punkti 1 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga „või lõikes 21“; 62) paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) asjas pooleks oleva isiku vastu on esitatud varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning töövaidluskomisjon ei ole nõude kohta veel lahendit teinud.“; 63) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja 5“ tekstiosaga „, 5 ja 7“; 64) paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 65) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud ühisavalduse läbivaatamisel teha otsused avaldajate kaupa eraldi, kui see on menetluse tõhususe seisukohast mõistlik.“; 66) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Töövaidluskomisjoni juhataja võib mõjuval põhjusel otsuse 7 teatavakstegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümme tööpäeva. Töövaidluskomisjon teatab menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aja muutmisest.“; 67) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kui avalduses on puudusi, mis takistavad selle hagina menetlemist, annab kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3401 lõike 1 järgi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus ei ole selle korduva muutmise tõttu ülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja uute tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.“; 68) paragrahvi 58 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu vaidlustatud ulatuses, kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul hagi menetlusse võtmata. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab hagejale tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks või hagiavalduse tervikliku teksti esitamiseks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kohtule esitanud isik võib taotlusest loobuda või selle tagasi võtta. Taotlusest loobumise või selle tagasi võtmise korral jõustub töövaidluskomisjoni otsus.“; 69) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui vastaspool on töövaidlusasja menetluses esitanud nõude vastu tasaarvestuse vastuväite, võib töövaidluskomisjon vastunõude olemasolu ja tasaarvestust hinnata üksnes tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks vajalikus ulatuses. Vastunõuet ei lahendata seejuures iseseisva nõudena. Otsus seob menetlusosalisi ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust on tasaarvestuse vastuväite lahendamisel hinnatud.“; 70) paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõnad „Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär“ sõnaga „Tööinspektsioon“; 71) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jõustumismärge lisatakse elektrooniliselt, poole taotlusel kirjalikult.“; 72) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse täielikult või osaliselt määrusega käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 422 lõikes 10 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.“; 73) paragrahvi 63 pealkiri ning sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Kande tegemine töötamise registrisse Jõustunud otsuse, määrusega kinnitatud kompromissi ja lepituskokkuleppe alusel teeb töövaidluskomisjon kande maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks, muutmiseks või kustutamiseks:“; 74) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Töövaidluskomisjon võib omal algatusel tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks nõude tunnustamisel põhineva otsuse.“; 75) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses: „§ 661. Alustatud töövaidlusasjade lõpule viimine 8 Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud töövaidlusasja menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 251 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „Töövaidluskomisjoni juhatajal või sekretäril“ sõnaga „Töövaidluskomisjonil“; 2) paragrahvi 251 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“; 3) paragrahvi 255 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“; 4) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 182–184 järgmises sõnastuses: „182) töövaidluskomisjonile töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks; 183) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kollektiivlepingu laiendatud tingimuse kollektiivlepingu seaduse tingimustele vastavuse kontrollimiseks; 184) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika, töösuhete ja töökeskkonna ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikate kujundamise, analüüsimise ning mõjude hindamise eesmärgil;“. § 3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „vahekohtumenetluses“ sõnadega „või töövaidluskomisjoni menetluses“. § 4. Äriregistri seaduse muutmine Äriregistri seaduse § 60 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kriminaalmenetluses“ tekstiosaga „, töövaidluskomisjoni menetluses“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 2026. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 9  14.08.2026 Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma töös 01.01.2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest1 (TvLS). TvLS kehtestamise eesmärgiks oli TVK töö korraldamiseks ja töövaidluse tõhusaks lahendamiseks ühtne ning nüüdisaegne normistik, mis asendas 1996. aasta septembrist kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse. TvLS rakendamisel on ilmnenud mitu puudust ja kitsaskohta, mida on seni proovitud lahendada seaduse tõlgendamise ja tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) analoogia korras kohaldamisega, kuid mis vajaks siiski TvLS tasandil täpsustamist. Samuti on TVK juhatajad teinud seaduse muutmise ettepanekuid, et muuta töövaidluste lahendamist ja TVK töökorraldust tõhusamaks. Eelnõukohase seadusega muudetakse töövaidluste lahendamine lihtsamaks, kiiremaks, tõhusamaks ja paindlikumaks, parandatakse õigusselgust ning töövaidluste lahendamise kvaliteeti. Näiteks tõhustatakse TVK tööd, laiendades kirjaliku menetluse rakendamise võimalusi. Kirjalik menetlus tähendab, et TVK juhataja vaatab töövaidluse läbi istungit korraldamata, mis on oluliselt lihtsam ja kiirem menetlusviis nii pooltele kui ka TVK-le. Lisatakse tagaseljaotsuste tegemise võimalus TVK-s, mis peaks edaspidi oluliselt kokku hoidma TVK ja töövaidluse osapoolte aega olukorras, kus vastaspool TVK kutsele ja/või nõuetele ei vasta. Tegu on tavalise praktikaga tsiviilkohtumenetluses. Menetlusi aitavad edaspidi kiirendada ka näiteks menetlustähtaegade ja tõendite esitamisega viivitamisele piiride seadmine ning töövaidluse lahendamisega jätkamise võimaldamine ka juhul, kui Eesti keelt mitteoskav pool ei suuda kaasata istungile tõlki. TVK tööd muudab edaspidi paindlikumaks võimalus võtta nõuded menetlusse ka osaliselt ning võimalus pikendada menetlustähtaegu olukorras, kus selleks on objektiivsed põhjused. Õigusselgust lisavad edaspidi näiteks TvLS-ist puudunud selge tunnistajate ülekuulamise kord ning avaldusest loobumist reguleerivad sätted. Lisaks aitab õigusselgusele kaasa TVK selgituskohustuse reguleerimine. Kuivõrd TVK kliendid on enamasti õigusalaste eriteadmisteta isikud, kes selle kulukuse tõttu ei kasuta enamasti ka õigusteadmistega esindaja abi, aitab neil töövaidluse menetluses edaspidi hõlpsamalt orienteeruda TVK-poolse selgesõnalise selgituskohustuse lisamine erinevates menetlusetappides. Töövaidluste lahendamise süsteemi aitab edaspidi õiglasemaks muuta Eestisse lähetatud töötajatele ja ehitussektori töötajatele sätestatav võimalus pöörduda teatud nõuetega kohtu asemel TVK-sse. Samuti võimaldatakse TVK-sse pöörduda ka välismaalastel, kes töötasid Eestis, kuid kellel ei ole võimalik menetluse ajal Eestis viibida. Lihtsamaks muudetakse menetluste jätkamine maakohtus ning laiendatakse TVK võimalusi tunnistada maksmata töötasu väljamaksmine viivitamata täidetavaks. 1 RT I, 04.07.2017, 3. 1 Eelnõuga ei lisandu ettevõtetele, mittetulundusorganisatsioonidele ja kodanikele täiendavat halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Liis Tõnismaa ([email protected]) ja Johann Vootele Mäevere ([email protected]; 5378 5158) ning töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ([email protected]; 5916 2680). Eelnõu ettevalmistamisse on olulise panuse andnud Tööinspektsiooni õigusnõunikud Kairit Kuusemaa (teenistusest lahkunud) ja Ene Kivineem ([email protected]; 5919 8107). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected]; 5451 0226). Eelnõu koostamise protsessis on osalenud ka TVK juhatajad. Õiguslikke ettepanekuid tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Ragnar Kass ([email protected]) ja Käddi Tammiku (teenistusest lahkunud). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse: 1) TvLS-i redaktsiooni RT I, 24.11.2020, 6; 2) maksukorralduse seaduse2 (MKS) redaktsiooni RT I, 09.07.2026, 40; 3) tsiviilseadustiku üldosa seaduse3 (TsÜS) redaktsiooni RT I, 31.12.2024, 48; 4) äriregistri seaduse4 (ÄRS) redaktsiooni RT I, 14.03.2025, 10. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu punktidega 67 ja 68 tehtavad muudatused on küll seotud kohtumenetlusega, kuid need ei puuduta Põhiseaduse (PS) § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud kohtumenetluse seaduste põhisisu ega too kaasa sellist sisulist kohtumenetluse korra muutmist, mille vastuvõtmiseks oleks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. PS kommenteeritud väljaandes on Riigikohtu praktikale tuginedes selgitatud, et PS § 104 lõike 2 punkt 14 hõlmab eelkõige kohtumenetluse põhisisu ehk menetlusnorme, mida kohus rakendab talle põhiseadusega pandud õigusemõistmise ülesande täitmisel. Seega ei tingi iga kohtumenetlusega puutumuses oleva sätte muutmine iseenesest Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.5 Punktidega 67 ja 68 muudetavad TvLS § 58 lõiked 5, 7 ja 8 reguleerivad juba kehtivas õiguses TVK-s alanud menetluse üleminekut kohtumenetlusse ning TVK otsuse õiguslikku saatust kohtusse pöördumise korral. Tegemist on valdavalt kehtiva regulatsiooni täpsustamise ja TsMS-i üldise menetluskorraga kooskõlla viimisega, mitte kohtumenetluse põhisisu muutmisega. Muudetavate sätete keskseks reguleerimisesemeks jääb TVK menetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse seos ning TVK avalduse ja otsuse õiguslik staatus kohtusse pöördumise korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole 2 RT I 2002, 26, 150. 3 RT I 2002, 35, 216. 4 RT I, 05.05.2022, 1. 5 https://pohiseadus.ee/sisu/3581 2 punktide 67 ja 68 vastuvõtmiseks PS § 104 lõike 2 punkti 14 alusel nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Töövaidluste lahendamine toimub Eestis töövaidluskomisjonides TvLS alusel, mis jõustus 2018. aastal. TvLS-i rakendamisel on ilmnenud mitu puudust, mida on seni püütud ületada tõlgendamise või analoogia korras, kuid mille püsiv lahendamine vajab seaduse enda täiendamist. Näiteks on praegu TVK-l piiratud võimalus lahendada vaidlusi kirjalikus menetluses või teha tagaseljaotsuseid, mis on takistuseks töövaidluste kiirel ja kuluefektiivsel lahendamisel. Lisaks ei võimalda kehtiv seadus paljudes olukordades töötajatel oma õigusi tõhusalt kaitsta kohtusse pöördumata või on TVK-sse pöördumine TvLS-i kitsenduste tõttu takistatud (nt Eestisse lähetatud töötajate ja ehitussektori töötajate nõue tööandjalt alltöövõttu tellinud isiku vastu). Täpsustamist vajab ka TVK töökorraldus: TVK tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemine, komisjoni koosseisu muutumine, avaldusest loobumise kord, istungi edasilükkamise võimalused jne. Kõik need küsimused lahendatakse eelnõukohase seadusega, samas ei tehta seadusesse nii põhimõttelisi muudatusi, et kaasneks vajadus välja töötada uus terviktekst. Seega on eelnõu eesmärk kehtiva seaduse täpsustamine õigusselguse, menetluse kiiruse ja töövaidluste lahendamise kvaliteedi parandamiseks. Muudatustega soovitakse suurendada töövaidluskomisjoni töö tulemuslikkust ja paindlikkust, parandada töövaidluse osapoolte õiguste kaitset, vähendada haldus- ja töökoormust ning tagada töövaidluste kiirem ja õiglasem lahendamine. Eesmärgi saavutamiseks laiendatakse töövaidluskomisjoni õigust rakendada kirjalikku menetlust ja teha tagaseljaotsuseid, et menetlused oleksid kiiremad ja tõhusamad. Samuti täpsustatakse töövaidluste korraldust, sealhulgas kaebuste esitamise ja menetlemise korda, komisjoni koosseisu muutmist ning avaldusest loobumise regulatsiooni. Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 1 järgi koostab seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks eelnõu ettevalmistaja väljatöötamiskavatsuse (VTK). HÕNTE § 1 lõike 2 punktide 1 ja 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu VTK nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõu eesmärk ei ole kehtiva seaduse ulatuslik ümberkujundamine. Seega ei ole tegemist kehtiva õiguse muutmisega mahus, millega kaasneks vajadus töötada välja asendusseadus või teha põhimõttelisi olulise mõjuga muudatusi. Muudatused täpsustavad seadust õigusselguse huvides, võimaldavad TVK-l efektiivsemalt vaidlusi lahendada ning tagavad töövaidluse osapoolte õiguste tõhusama kaitse. Samuti puudutavad muudatused enim TVK-de tööd ning muudatused on välja töötatud koos Tööinspektsiooni ja TVK juhatajatega. Seetõttu ei ole nähtud vajadust laiemaks avalikuks aruteluks VTK näol. Lisaks arendatakse Tööelu Infosüsteemi (TEIS) töövaidluste lahendamise moodulit ning arendusega seoses on vajalik teha muudatused TvLS-is. Arvestades eelnõus kajastatud suurt hulka erinevaid teemasid, oleks VTK koostamine ajamahukas protsess. TEIS-i arendused on töös ning VTK koostamine ja selle menetlusega kaasnev ajakulu lükkaks põhjendamatult edasi 3 ressursimahuka mooduli kasutuselevõtu. Seetõttu on vajalik eelnõuga võimalikult kiirelt edasi liikuda. Praegu toimub töövaidluste lahendamine vebware-platvormil asuvas dokumendihaldussüsteemis, mis ei ole kasutajasõbralik ega mugav. Tööinspektsiooni poolt alates 2021. a arendatud TEIS võimaldab viia kõik Tööinspektsiooni pakutavad teenused, sh töövaidluste lahendamise haldamise ühte keskkonda. Töövaidluste mooduli arendamise eesmärk on luua lisavõimalus esitada dokumente TEIS-i vahendusel (nagu tehakse kohtumenetluses e-toimiku portaalis) ning tagada menetlusega seotud isikutele (s.o nii TVK kui ka vaidluspooled) juurdepääs kõigile töövaidluse toimiku materjalidele kogu menetluse vältel. Seega võimaldavad muudatused vähendada nii menetlusosaliste kui ka Tööinspektsiooni jaoks põhjendamatut bürokraatiat. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millega muudetakse TvLS-i, MKS-i, TsÜS-i ja ÄRS-i. Kuigi kõik MKS muudatused ei seondu otseselt töövaidluste lahendamisega, on tegemist praktiliste murekohtadega, mis vajavad lahendamist. 3.1. TvLS muudatused Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused TvLS-is. Punktiga 1 muudetakse TvLS § 2 lõike 1 punkti 1, sätestades, et töövaidluse osapool saab olla ka füüsilisest isikust tööandja. Praktikas on esinenud olukordi, kus töövaidlusmenetluse alguses on tööandjaks FIE, kuid kes mingil põhjusel end äriregistrist kustutab (seejuures käib kustutamine pärast vastavasisulise taotluse esitamist registripidajale kiirelt). FIE registrist kustutamine ehk registrikande tegemine töösuhet ei lõpeta, samas ei ole sellisel juhul tegemist enam tööandjaga TvLS § 2 lõike 1 punkti 1 kontekstis. Kuigi MKS § 251 lõike 3 kohaselt on tööd võimaldavaks isikuks ka füüsilisest isikust tööandja, kellel on kohustus töötaja töötamise registris (TÖR) registreerida ning TLS § 1 lõike 1 mõistes on tööandjaks isik, kellele füüsiline isik teeb tööd, siis TvLS § 2 lõike 1 punkti 1 kehtivas sõnastuses on tööandjaks Eesti äriregistris registreeritud ja Eestis filiaali kaudu tegutsev või mitteresidendist isik. Seega on MKS-is ja TLS-is tööandja mõiste laiem kui TvLS-is. Pidades silmas töölepingu sõlminud töötajate võrdset kohtlemist ning sellest tulenevat riigi kohustust tagada kõigile töölepingu pooltele võrdne juurdepääs kiirele ja odavale vaidluse lahendamise võimalusele, tuleb TvLS-is tööandja mõistet täpsustada ning lugeda tööandjaks ka füüsiline isik. Punktiga 2 täiendatakse TvLS § 2 lõiget 1 punktiga 21, millega nähakse ette võimalus pöörduda TVK-sse ELTTS §-s 52 ja TLS §-s 331 sätestatud nõuetega, s.t nõuetega, mis on esitatud tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastu. TLS § 331 seletuskirjas6 on mainitud võimalust, et töötajad võiksid vajaduse korral töövaidlusorganile esitada tööandja vastu töötasunõude ning kui tööandja ei maksa, siis nõutakse töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Tulemuseks oleks täitedokument, mille alusel saab alustada täitemenetlust alguses tööandja vastu ning kui töötasu nõuet ei ole sisse nõutud nelja kuu möödudes, siis saab alustada täitemenetluse tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku suhtes. 6 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus 599 SE. 4 TvLS § 2 kehtiv lõige 1 ei näe ette, et TVK oleks pädev lahendama nõuet kolmanda isiku (s.o tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku kui käendaja) vastu, kuna tegu pole töösuhte poolega. Arvestades asjaolu, et lähetatud töötaja töölepingule kohalduva õiguse küsimuses rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS), kuid sõltumata töölepingule kohalduvast õigusest tuleb Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 4 lõike 2 kohaselt lähetatud töötajale igal juhul tagada Eestis kehtestatud töötingimused, ei ole põhjendatud lähetatud töötajat jätta võimaluseta pöörduda TVK-sse ning suunata ta kohe kohtusse. Sarnaselt teistele Eesti töötajatele on ka lähetatud töötajate huvides kasutada odavamat ja reeglina kiiremat vaidluse lahendamise võimalust, eriti arvestades kohtute suurt töökoormust ja sellest tingituna üldjuhul ka lõpplahendi saamisele kuluvat aega. Punktiga 3 täiendatakse § 2 lõiget 2 põhimõttega, et seadust ei kohaldata tööjõumaksude maksmata jätmisest tulenevatele vaidlustele. Maksuvaidlus on spetsiifilise valdkonna vaidlus, mis ei kuulu TVK pädevusse. Maksuvaidlusesse peaks olema kaasatud poolena või kolmanda isikuna maksuhaldur ning need vaidlused on olemuselt haldusõiguslikud, kuid TVK eesmärk on lahendada tsiviilvaidlusi. Punktiga 4 muudetakse § 7 lõiget 3, mille kohaselt määratakse TVK juhataja palk edaspidi konkreetse protsendina. TvLS § 7 lõike 3 kohaselt moodustab TVK juhataja põhipalk 80–100% riikliku lepitaja põhipalgast ning põhipalga kinnitab valdkonna eest vastutav minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. Praegu on TVK juhatajate palgad võrdsed, seejuures moodustab aastatel 2024 ja 2025 TVK juhatajate tasu 80% riikliku lepitaja põhipalgast. 80% palga tagamiseks näeb Rahandusministeerium ette eelarvelised vahendid. Kuna TVK juhatajate palgataseme tõstmine praegusest kõrgemale ei ole ettenähtavas tulevikus võimalik, siis sätestatakse eelnõus TVK juhataja palgaks 80% riikliku lepitaja põhipalgast. Punktiga 5 muudetakse TvLS § 7 lõiget 7 nii, et edaspidi rakenduvad TVK juhatajatele ATS § 61 lõiked 1,2, 5 ja 6 ning § 63, mis võimaldavad maksta TVK juhatajatele muutuvpalka. Eelnimetatud paragrahvide välistamisega sooviti TvLS-i loomisel tagada TVK juhataja ametikoha sõltumatus ja läbipaistvus.7 Muutuvpalga maksmise asemel jäeti võimalus palka diferentseerida 80–100% ulatuses, et vajaduse korral oleks õiglane töötasude diferentseerimise võimalus. Käesoleva eelnõu punktiga 4 jäetakse seadusest välja viide palgavahemikule ning selle asemel kehtestatakse võimalus maksta TVK juhatajatele muutuvpalka. Muudatus annab võimaluse rakendada põhipalga kõrval lisameetmeid heade töötulemuste ning oskustega ametnike motivatsiooni suurendamiseks, kui ametiasutusel on selleks eelarves raha. Tagamaks muutuvpalga maksmine läbipaistvate reeglite alusel kehtib edaspidi TVK juhatajatele ka ATS § 63, mis näeb ette palgajuhendi kehtestamise. Seega ei ole alust arvata, et muutuvpalga maksmine kujutaks ohtu teenistuja sõltumatusele. Vastavalt § 63 lõikele 4 kehtestab edaspidi ministri volituse alusel ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga TVK juhatajate palgajuhendi Tööinspektsiooni peadirektor. Muutuvpalga maksmise eeldused on üldjuhul: 1) ametniku ja ametiasutuse vahel kindlaks määratud teenistusülesannete täitmise kriteeriumid; 2) kriteeriumid on kokkulepitu kohaselt täidetud või ületatud. Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 8 punkti 5 selliselt, et kaasistujaks ei saa olla isik, kellel puudub karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Kehtivas õiguses on sarnane põhimõte, mille kohaselt ei või kaasistuja olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises. See sõnastus hõlmab justkui ka arhiivi kantud karistusandmeid. Arhiivi andmetele Tööinspektsioonil ega TVK-l juurdepääsu ei ole, seega praegu lähtutakse karistusregistris näha olevatest andmetest 7 Vt TvLS loomise seletuskiri. 407 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/. 5 ning kui seal karistatuse andmed puuduvad, siis sobib isik kaasistujaks. Seega on mõistlik seaduse sõnastus praktikaga ühtlustada. Punktiga 7 muudetakse § 9 lõiget 2, jättes välja TVK juhataja igakordse kohustuse kontrollida komisjoni liikmeks määratava kaasistuja vastavust §-s 8 sätestatud nõuetele. TvLS § 8 sätestab tingimused, millele kaasistuja peab vastama. TVK-l on vastavalt TvLS § 9 lõikele 2 kohustus kontrollida kaasistujate nimekirja kantud isiku nõuetele vastavust. TVK-l on õigus eemaldada nimekirjast isikud, kes ei vasta või kelle puhul on alust arvata, et nad ei vasta kaasistuja nõuetele. TvLS § 9 lõike 2 kohane igakordse kontrollimise kohustus on põhjendamatult ressursimahukas, sest iga töövaidluse lahendamise eel peab TVK nimekirjas olevad eesistuja kandidaadid üle kontrollima. See sisaldab otsingut rahvastikuregistrist (nt võivad ajas muutuda kodakondsus ja teovõimelisus), Karistusregistris (karistuse andmed) ja äriregistrist. Samuti on praktikas tekitanud küsimusi, kuidas saab või peab TVK juhataja kontrollima iga vaidluse eel kaasistuja kõlbelisi omadusi (need on samuti ajas muutuvad, samas ka hinnangulised) ning terviseseisundit (tegu on eriliiki isikuandmetega, millele juurdepääs TVK juhatajal puudub). Kuna TvLS § 9 kehtiva lõike 1 kohaselt peab kaasistujaks nimetatav isik kirjalikult kinnitama TvLS §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust ning TVK juhataja saab kahtluse korral igal ajal paluda Tööinspektsioonil pöörduda töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste ning tööandjate keskliidu poole nimekirja kantud kaasistujate eemaldamiseks või uute nimetamiseks, siis on igakordse kontrolli nõue põhjendamatu ja ressursimahukas kohustus. Punktiga 8 täiendatakse TvLS § 10 lõiget 41, mille kohaselt hüvitatakse kaasistujale toimiku materjalidega tutvumiseks ettenähtud aeg edaspidi üksnes juhul, kui kaasistuja päriselt toimikuga ka tutvunud on. Praktikas on kujunenud probleemseks olukord, kus kaasistujale on dokumendihalduse süsteemis, kus töövaidlusi lahendatakse ja töövaidluse materjalid üles laetakse, küll loodud juurdepääs töövaidlusasja toimiku materjalidele, kuid kaasistuja toimikuga enne istungit tutvunud ei ole ja/või teeb seda põgusalt alles istungil. Samas vaatab TVK töövaidluseid läbi kolmeliikmelises koosseisus, samuti tuleb seaduse kohaselt kaasistujale tagada tasu poole tunni ulatuses, mistõttu on oluline veenduda, et kaasistujad töövaidlusasjaga tutvuvad. Kui TVK juhatajal tekib põhjendatud kahtlus, et kaasistuja ei ole toimikuga tutvunud, on TVK juhatajal võimalik kaasistuja toimikuga tutvumises veenduda TEIS-i vahendusel, kus on nähtav toimiku avanud isikud, avamise aeg ning kestus. Punktiga 9 muudetakse TvLS § 12 lõiget 1, millega nähakse ette, et Tööinspektsioon ei vastuta ainult TVK töötingimuste ja asjaajamise eest, vaid korraldab TVK tööd tervikuna. Töö korraldamise alla kuulub ka kohustus tagada TVK töötingimused ja asjaajamine. Muudatuse eesmärk on tagada selgus ja ühene mõistmine, et kuigi TVK on seaduse kohaselt sõltumatu, see tähendab, et TVK töövaidlust lahendades juhindub ainult seadusest ning muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest, ning TVK juhatajad nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister, siis TVK tööd korraldab tervikuna Tööinspektsioon (mitte ministeerium), kellega TVK juhatajad iga päev koostööd teevad ja kokku puutuvad. TVK töö korraldamiseks analüüsitakse näiteks TVK juhatajate töökoormust, hinnatakse koolitusvajadust, valmistatakse ette materjale uute juhatajate värbamiseks, analüüsitakse õiguspraktikat, koostatakse seadusemuudatuste ülevaateid, tehakse ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks, valmistatakse ette materjale TVK juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kogutakse statistikat töövaidluste kohta jne. TVK-del ei ole Tööinspektsiooniga alluvussuhet ning antud muudatusega see olukord ei muutu. 6 Punktiga 10 täiendatakse TvLS-i §-ga 121, milles nähakse ette TVK tegevuse peale kaebuste esitamise ja lahendamise kord, mis on seni olnud TVK-s reguleerimata. Kavandatava lõike eesmärk on luua selge õiguslik alus töövaidlusmenetluse korralduslike ja menetluslike rikkumiste üle järelevalve tegemiseks. Uus kord sätestab, et pooled võivad TVK tegevuse peale esitada kaebuse Tööinspektsiooni peadirektorile, kui esineb kahtlus, et TVK on rikkunud seaduses sätestatud menetlusreegleid või jätnud vajalikud toimingud õigeks ajaks tegemata. Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui kaebuse menetlus pikeneb objektiivsete asjaolude tõttu. Säte põhineb kohtute seaduse (KS) § 45 loogikal. TvLS § 7 lõike 1 kohaselt nimetab TVK juhataja ametisse ja vabastab ametist asjaomane minister. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 80 lõike 1 kohaselt peaks TVK juhataja toimingu kohta esitatud vaide läbi vaatama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui organ, kes teeb TVK üle teenistuslikku järelevalvet. Samas Tööinspektsiooni põhimääruse kohaselt asub TVK Tööinspektsiooni juures, TVK juhatajate teenistuskohad ei ole Tööinspektsiooni struktuuris, nad ei ole Tööinspektsiooni kui ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus avaliku teenistuse seaduse § 11 mõttes aga selguse mõttes ametikohade olemasolu kajastatakse Tööinspektsiooni peadirektori poolt kehtestatavas Tööinspektsiooni struktuuri ja teenistuskohtade kehtestamise käskkirjas ning nende palkadeks ettenähtud vahendid kantakse Tööinspektsiooni eelarvesse. TVK kaasistujate kulud kaetakse samuti Tööinspektsiooni eelarvest, Tööinspektsiooni struktuuris teenistuskohtade koosseisu kuuluvad dokumendihalduse spetsialistid pakuvad TVK-le tugiteenust (asjaajamise korraldamine, dokumentide pooltele edastamine, töövaidlusasja avamine, istungil protokollimine jne), TVK juhataja ning kogu kolmeliikmelise komisjoni taandamise8 ning asja uuele TVK-le lahendamiseks määramise otsustab TvLS § 22 lõikes 5 ettenähtud juhul Tööinspektsiooni peadirektor. Seetõttu on mõistlik sõnaselgelt ette näha, et TVK tegevusele esitatavad kaebused vaatab läbi Tööinspektsiooni peadirektor, kuna Tööinspektsioon on informeeritud TVK igapäevasest tegevusest, mistõttu on tal ka paremad eeldused esitatud kaebuste sisuliseks läbivaatamiseks võrreldes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes täidab küll formaalselt teenistusliku järelevalve rolli, kuid asub TVK-st institutsionaalselt kaugemal. Kaebust läbi vaadates kontrollib edaspidi Tööinspektsiooni peadirektor või tema määratud ametnik menetlusreeglite järgimist töövaidluskomisjonis ning kogub tõendeid ja nõuab seletusi töövaidluskomisjoni juhatajalt ja kaasistujatelt. TVK juhataja ja kaasistujad on kohustatud vastama Tööinspektsiooni peadirektori või tema määratud ametniku järelepärimisele ja edastama nõutud dokumendid viivitamata. Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamisel õigust muuta töövaidluskomisjoni otsust ega anda töövaidluskomisjonile suuniseid asja lahendamiseks. Kui töövaidluskomisjon või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidlusasja läbivaatamine TvLS-is sätestatud tähtaja jooksul, või kui on ilmne, et menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluslik korraldus ei taga menetlust seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, otsustab Tööinspektsiooni peadirektor sellise korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia. Tööinspektsiooni peadirektor võib töövaidluskomisjonile muu hulgas: 8 Kui taandamisavaldus on esitatud vaid TVKi juhataja peale, vaatavad selle läbi kaasistujateks nimetatud TVK liikmed (TvLS § 22 lg 5 1. lause). Tööinspektsiooni peadirektor vaatab TVK juhataja taandamise läbi üksnes juhul, kui kaasistujad ei rahulda TVK juhataja vastu esitatud taandamisavaldust (TvLS § 22 lg 5 3. lause) või kui TVK juhataja vaatab asja ainuisikuliselt läbi (TvLS § 22 lg 6). 7 1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid; 2) jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid ümber. Menetlusreeglite olulise rikkumise korral võib kaebuse lahendaja teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku töövaidluskomisjoni juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Kuna sätte loomisel on eeskuju võetud KS-i §-st 45, on siia lisatud ka järelevalve korda ja ulatust käsitlev võrdlev tabel kohtute ning TVK vahel (tabel 1). Tabel 1. KS ja TvLS eelnõu võrdlus KS § 45 TvLS § 121 Eesmärk Tagada kohtumenetluse korralduslik Tagada töövaidlusmenetluse korrektsus, järelevalve korrakohase menetlusreeglite järgimine, toimimise üle eelkõige juhataja tegevuse järelevalve korralduslikus plaanis Järelevalvaja Kohtu esimees TI peadirektor Järelevalve sisu Ainult korralduslik järelevalve – ei Ainult menetluslike ja sekku kohtuniku sisulisse otsustamisse korralduslike rikkumiste kontroll – ei sekku töövaidluskomisjoni juhataja sisulisse otsustusõigusesse Õigused Võib nõuda seletusi, anda Võib lahendada kaebuse ja järelevalvemenetluses korralduslikke juhiseid, jagada tuvastada menetluskorra kohtuasju ümber rikkumise – ei anna sisulisi korraldusi, vaid kontrollib piiratud ulatuses menetlusreeglite järgimise õiguspärasust Kaebuse alus Menetluse venitamine, kohustuste Menetlusreeglite rikkumine, sh täitmata jätmine, korralduslikud tähtaegade järgimata jätmine, probleemid vorminõuete rikkumine Menetluse mõju Ei mõjuta sisulist kohtulahendit Ei mõjuta töövaidlusmenetluse sisulisele otsusele sisulist otsust Tähtajad Tähtaegu ei ole seaduses täpselt Kaebus lahendatakse kümne sätestatud tööpäeva jooksul, v.a objektiivsed erandid Õiguslik raamistik Põhineb kohtute sõltumatuse põhimõttel Põhineb töövaidluskomisjoni ja võimude lahususel töövaidlusasja sisulise lahendamise sõltumatuse ja haldusjärelevalve tasakaalustatud rakendamisel Allikas: KS ja käesolev eelnõu Ka praegu vastab poolte kaebustele, selgitustele ja märgukirjadele, mis on esitatud TVK tegevuse peale, Tööinspektsiooni peadirektor, kes eelpool nimetatu saamise järel küsib või volitab küsima Tööinspektsiooni ametnikku selgitusi TVK juhatajalt ja/või liikmetelt ja 8 vajaduse korral ka dokumendihalduse spetsialistilt. Kehtiv korraldus ei peegelda aga täiel määral HMS-iga ettenähtud loogikat, kuna kaebusi menetletakse Tööinspektsiooni tasandil. Seetõttu on õigusselguse huvides tähtis ette näha kaebuste menetlemise kord TVK-s. Punktiga 11 muudetakse § 13 pealkirja selliselt, et „Menetluse üldpõhimõte“ asemel on „Menetluse üldpõhimõtted“. Muudatus on vajalik, kuna paragrahvis sisaldub rohkem kui üks menetlust puudutav üldpõhimõte. Punktiga 12 täiendatakse § 13 lõikega 3, mis käsitleb TVK selgituskohustust, mida TvLS praegu selgesõnaliselt ette ei näe. Kuigi TVK on kohtuväline sõltumatu vaidlusi lahendav organ, on komisjoni otsusel võrdväärne kaal kohtuotsusega, sest nii TVK otsus kui ka kohtuotsus on mõlemad täitedokumendid. Kuna TVK-s puudub kohtumenetluses eksisteeriv eelmenetlus ja TVK-s lahendatavate töövaidluste pooled on enamasti õigusalaste eriteadmisteta isikud, kes ei pruugi kasutada ka professionaalse esindaja abi, on selgituskohustuse täitmine TVK igas menetlusetapis vajalik ja oluline, et aidata pooltel töövaidlusmenetluses orienteeruda. Näiteks tuleb pooltele vajaduse korral selgitada kulude kandmise korda, menetlustähtaegade kulgemist, istungi pidamise korda, taotluste esitamise võimalust jne. Tsiviilkohtumenetlust puudutavalt on Riigikohus leidnud, et selgitamiskohustus hõlmab õigusliku olukorra selgitamist (st õigussuhte võimalikku kvalifikatsiooni), väidete ja vastuväidete esitamise võimalust ning tõendamiskoormuse jaotust (vt Riigikohtu 09.04.2014 otsus nr 3-2-1-21-14, p 12), samuti seda, millise tähendusega tähtaegu milliste dokumentide esitamiseks antakse, mis ajani saab nõuet muuta või täiendavaid asjaolusid esitada (vt Riigikohtu 22.09.2014 otsus nr 3-2-1-67-14, p 38). TVK-s toimub sarnaselt kohtumenetlusega võistlev menetlus, kus selgitamiskohustust täitev TVK juhataja peab jääma erapooletuks ega tohi asuda protsessis ühe või teise poole asemele. Samas tuleb TVK-s tihti ette olukordi, kus TVK ettepanek avalduse muutmiseks või täiendavate tõendite esitamiseks võiks menetlusprotsessi oluliselt lihtsustada ja kiirendada. Selleks, et ettepanekute tegemist võistlevas menetluses mitte tõlgendada kui erapoolikut sammu, siis on muudatuse eesmärk ka rõhutada, et selgituskohustuse täitmine ei ole poole õigusalane abistamine, vaid seadusest tulenev efektiivsele menetlusele kaasaaitamine. Näiteks võib tuua olukorra, kus töötaja on esitanud nõude sularahas makstud töötasu kohta ning töötaja hinnangul töötasu maksmist ühegi tõendiga kinnitada võimalik ei ole. Samas nähtub avaldusest, et tööandja on vastavasisulisi akte koostanud, seega võiks TVK juba menetlusse võtmisel osutada selliste tõendite kogumise võimalusele. Sellisel juhul on kaks varianti: 1) avaldus jäetakse käiguta, sest selles esinevad olulised puudused ning käiguta jätmise määruses osundatakse võimalusele esitada ka täiendavaid tõendeid või esitada taotlus tõend vastaspoolelt välja nõuda või 2) avalduses ei ole selliseid puudusi, mis takistaks selle menetlusse võtmist aga menetlusse võtmise määruses selgitatakse, et kui avaldaja soovib esitada oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid või esitada taotlust vastaspoolelt mõni tõend välja nõuda, siis tuleb sellest määratud kuupäevaks TVK-le selgelt teada anda ja taotlus peab olema selgesõnaline ja üheselt mõistetav. Ka TvLS-ile eeskujuks oleva TsMS § 230 lõige 2 näeb kohtule ette võimaluse teha menetlusosalistele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. TsMS kommenteeritud väljaande kohaselt „võib kohus sellise ettepaneku teha koos tõendamiskoormuse selgitamisega, mida Riigikohus on pidanud kohtu selgituskohustuse osaks vastavalt TsMS §-le 351.“ Riigikohtu praktikast leiab mitmeid lahendeid9, kus kohtu selgituskohustuse täitmise all mõistetakse 9 Riigikohus. Maris Vutt. 2016. Kohtu selgitamiskohus tsiviilasjades. Kättesaadav: Kohtu selgitamiskohustus tsiviilasjades : Riigikohtu praktika ülevaade | Digar viewer 9 täiendavate tõendite esitamise või eelmenetluses hagi uute asjaoludega täiendamise ettepaneku tegemist. Näiteks Riigikohtu 29.04.2015 otsuses nr 3-2-1-41-15, p. 19 on selgitatud, et „TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kolleegium möönab, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10).“ Kohtunik I. Soots on juba 2011. a Juridicas avaldatud artiklis märkinud järgmist: „Kohtu selgitamiskohustus laieneb ka tõenditele. TsMS § 230 lõige 2 sätestab, et kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kuigi seaduse sõnastus annab kohtule üksnes võimaluse sellise ettepaneku tegemiseks, panemata talle sõnaselgelt kohustust, oleks selle sätte üksnes grammatilise tõlgendamisega piirdumine ebaõige. Sarnane põhimõte kehtib ka Saksa tsiviilprotsessi õiguses. Saksa tsiviilprotsessi seadustiku § 139 lõike 1 järgi peab kohus tegema jõupingutusi selleks, et pooled esitaksid oma tõendid. Saksa õiguskirjanduse kohaselt on kohtupoolse juhendamise mõte selles, et hoida ära olukord, kus menetlusosaline, kes suudab ja tahab tõendusvahendeid esitada, jätab selle üksnes eksikombel tegemata. Sellest tulenevalt on kohtul selgitamiskohustus eelkõige siis, kui pool ei ole üldse tõendeid esitanud, aga ka juhul, kui esitatud tõendid on ebapiisavad väidetud asjaolu tõendamiseks. Menetlusosalisi tuleb juhendada ka olukorras, kui asjaoludest nähtub, et tõendite esitamata jätmine põhineb eksimusel või õigusliku olukorra äratuntavalt valesti hindamisel. Samuti peab kohus menetlusosalisele selgitama, millised on lubamatud või ebasobivad tõendid, ning tähelepanu juhtima ebaselgele taotlusele tõendite kogumisele. Sisuliselt sarnastele seisukohtadele on asunud ka Riigikohus oma lahendites:“10 Kehtestatav norm on analoogne eelnevalt viidatud TsMS §-ga 351, mille tulemusel peaks ka tõlgendus olema võimalikult sarnane. Samas on oluline rõhutada, et selgituskohustuse täitmisel ei tohi TVK erapooletuse säilitamiseks sekkuda liialt menetluse käiku. Näiteks on TVK-l õigus teha poolele ettepanek esitada lisatõendeid, kui tõendid on lihtsasti esitatavad ning võiksid menetluse kulgu kiirendada. Samas võiks pidada liialt menetlusse sekkuvaks esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral soovitada poolele samas menetluses alternatiivse nõude esitamist. TVK-l ei ole kohustust selgitada nõude eseme ja/või aluse muutmise vajadust ega seda, millise nõude või tõendi esitamine aitaks paremini saavutada soovitud eesmärki. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et TVK ei peaks selgitama näiteks nõude alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätmise korral avaldajale avalduse puudust. Avaldajale tuleb anda võimalus nõude muutmiseks või avalduse täiendamiseks, ilma et TVK asuks sealjuures ise nõudeid ümber kvalifitseerima või nõuaks menetluses alternatiivsete nõuete esitamist. Eelnõu kohaselt on TVK-l kohustus pooltele selgitada menetlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Õiguslikku selgitust vajavaks olukorraks võib olla näiteks juhtum, kus töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud ning paneb pärast ülesütlemist toime rikkumise. Seejärel ütleb tööandja omakorda töölepingu üles, kuid töötaja vaidlustab tööandja ülesütlemise. Istungil tuleb sellisel juhul pooltele selgitada 10 Juridica. Indrek Soots. 2011. Kohtu selgitamiskohustus hagimenetluses. Kättesaadav: Juridica 10 õiguslikku olukorda: kuna tööleping oli töötaja varasema ülesütlemise tõttu juba lõppenud, ei olnud tööandjal enam võimalik sama töölepingut teist korda üles öelda. Seetõttu tuleb hinnata ka seda, milline õiguslik tähendus saab olla tööandja hilisemal ülesütlemisavaldusel. Selgitamiskohustus ei ole omane ainult tsiviilkohtumenetlusele vaid seda tunneb ka haldusmenetlus. Haldusõigussuhtes võib haldusorganit vaadelda ka “kodaniku abilisena”, kelle ametist tulenevaks ülesandeks on mitte üksnes formaalne aktide andmine ning sellele vältimatult eelneva menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õiguslike teadmisteta ja asjaajamises mitteorienteeruvad inimesed oleksid võimelised tulemuslikult menetluses osalema. Selgitamiskohustuse vajalikkusele viidatakse ka Euroopa Nõukogu soovituses nr 77(31)11. Soovituses rõhutatakse selgitamiskohustusega seoses kahte aspekti. Esiteks – isikule teabe edastamine ning selgitamine peab tingimata olema sisulist laadi, andes isikule ülevaate menetlusega seotud andmetest. Ning teiseks – reeglina on õigusliku olukorra ning asjaolude selgitamine nõutav üksnes menetlusosalise enda soovil ning (vabas vormis) taotlusel, seetõttu ei ole nõuandmine mitte alati vajalik, vaid üksnes olu kordades, kus isik selgelt väljendab oma soovi saada menetlust puudutavat teavet. Kirjeldatud põhimõte ei välista siiski teabe andmist haldusorgani enda algatusel, näiteks juhul, kui ametnik paneb tähele, et isiku nõustamise ta jätmine – olgugi et isik ise seda ei nõua – võib tekitada isegi kahju. Punktiga 13 muudetakse TvLS § 131 lõike 3 sõnastust, et tagada menetluste sujuvam läbiviimine TVK-s juhtudel, kus menetlusosaline ei valda eesti keelt. Muudatuse põhieesmärk on tagada, et tõlgi puudumine või ebapiisavad tõlkimisoskused ei takistaks vaidluste lahendamist. Sageli esineb olukordi, kus istungil osaleja ei suuda leida sobivat tõlki või kaasatud tõlk ei ole piisavalt pädev, mille tulemusel lükatakse istungit korduvalt edasi. See takistab avalduste läbivaatamist seaduses sätestatud 45 päeva jooksul ning põhjustab menetluste venimist, kuivõrd kehtivas õiguses puudub TVK-l õigus menetlusega edasi liikuda või menetlus lõpetada juhul, kui avaldaja ei ole korduvalt suutnud tagada pädeva tõlgi kohalolekut. Muudatusega kehtestatakse selge põhimõte, et tõlgi kaasanud pool vastutab tõlgi pädevuse eest ning juhul, kui kaasatud tõlk ei ole suuteline istungil tõhusalt tõlkima või kui tõlki ei kaasatud, on TVK-l sõltuvalt asjaoludest kaalutlusõigus istung edasi lükata või mitte. Vastutuse all on mõeldud eelkõige seda, et pool peab ise tagama, et tõlk on pädev korrektselt tõlkima ning peab arvestama, et menetlus läheb edasi ning TVK teeb otsuse olenemata sellest, et valetõlke tõttu võis istungil räägitu talle selgusetuks jääda. Lisaks sätestatakse, et kui kohustust tagada tõlgi olemasolu ei täida avaldaja, võib TVK jätta avalduse läbi vaatamata. Samuti lisatakse seadusesse, et TVK võib vaidluse lahendamise edasi lükata, kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa mõjuval põhjusel istungil osaleda. Sarnaselt TsMS §-le 422 loetakse antud juhul mõjuvaks põhjuseks nt poole ootamatu haigestumine või liikluskatkestus. Muudatus näeb lisaks ette, et TVK võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui avaldaja ei kaasa istungile tõlki. Läbi vaatamata jätmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti TVK-sse, kuid see ei välista kohtusse pöördumist. Need põhimõtted distsiplineerivad menetlusosalisi suhtuma tõlgi leidmisse tõsiselt ning aitavad edaspidi vältida ebamõistlikke viivitusi menetluse käigus. Punktiga 14 täiendatakse § 131 lõikega 5, millega lisatakse viide TsMS-i § 33 lõigetele 1 ja 3, mis sätestavad, et võõrkeelsete dokumentide (sh avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite) esitamise korral on TVK-l õigus nõuda tõlget ning selle nõude täitmata jätmise korral jätta 11 https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/1977/537/oj/eng 11 dokument tähelepanuta. Kuigi TvLS näeb ette, et menetlus (sh protokollimine) on eesti keeles, puudub TVK-l selge õigusnorm, millele antud olukordades viidata. Pidev analoogia rakendamine seaduselünga täitmiseks ei ole jätkusuutlik ega TVK klientide jaoks arusaadav lahendus ja toob kaasa pideva vajaduse olukorda selgitada. Seetõttu on õigusselguse ja menetluse sujuvuse huvides mõistlik seadust täiendada selgesõnalise viitega TsMS-i §-le 33. Lisaks tõsiasjale, et välisriigi kodanike TVK-le esitatud avalduste hulk kasvab iga aastaga12, jõuavad TVK-sse ka Eesti kodanikud, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes lisavad avaldusele üldjuhul tõenditena juurde võõrkeelsed dokumendid. Seetõttu hõlbustab täiendus TVK tööd ning ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtiva ametliku põhimõttega, et riigi ametiasutustega suheldes tuleb kasutada ainult eesti keelt. Punktiga 15 täiendatakse § 14 lõikega 3, mis näeb TVK-le ette õiguse §-s 23 nimetatud küsimustes lahendada poole taotluse istungil tehtud suulise määrusega, mis protokollitakse (st lahendada taotlusi nn protokollilise määrusega). Protokollilise määruse saab teha näiteks juhul, kui pool esitab taotluse tõendite väljanõudmiseks, esitatud tõenditega tutvumiseks uue tähtaja saamiseks või uue istungiaja määramiseks. Protokollilisi määruseid ei saa teha selliste otsustuste korral, mida peaks olema õigus vaidlustada ja mille puhul tekib kättetoimetamise vajadus. Protokolliliste määruste tegemine on menetlusökonoomikast tulenevalt vajalik, kuna istungi ajal pole ajalise ressursi mõistliku kasutuse seisukohast põhjendatud eraldi vormistatavat kirjalikke määrusi teha. Sarnane praktika on kasutusel ka tsiviilkohtumenetluses. Kuigi ka praegu lahendab TVK poolte taotlusi protokollis kajastatuna ja määrab sellega pooltele kohustusi ja/või tähtaegasid, siis ei ole kehtiva korra kohaselt TVK-l kohustust omal algatusel menetlusosalistele protokolle edastada. Täiendusega luuakse selgus TVK menetluses osalejatele protokollilise määruse olemuse osas (selgituskohustuse täitmisel saab viidata TvLS- ile, selmet hakata selgitama tsiviilkohtumenetluse praktikat ja selle sarnasusi TVK menetlusega) ning nähakse ette, et protokollilised määrused tuleb menetlusosalistele edastada ilma seda taotlemata kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. Punktiga 16 muudetakse § 16 lõigete 1 ja 2 sõnastust selgemaks ja arusaadavamaks. Kehtivas sõnastuses tekitab TvLS-i § 16 ebaselgust ja vastuolusid. Nimelt sätestab TvLS-i § 16 lõige 2, et kohtumenetluses loetakse TVK-s tekkinud kulud kohtuvälisteks kuludeks (mida saab vastaspoolelt välja nõuda), kuigi sama paragrahvi lõige 1 näeb ette, et pooled kannavad oma kulud ise. See viib olukorrani, kus pooled üritavad ka TVK menetluses vastaspoolelt menetluskulusid välja nõuda. Uus sõnastus on selgem ja arusaadavam selles, et TVK-s tekkinud kulusid käsitatakse kohtuväliste kuludena ehk need mõistetakse välja siis, kui sama töövaidlusasi jätkub kohtumenetluses. TVK peab lahendama töösuhtest tulenevad vaidlused kiiresti ja selgelt, mitte mõistma õigust protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse üle. Seega lisatakse lõikesse õigusselguse huvides ka põhimõte, mille kohaselt TVK ei määra kindlaks poolte kulusid. Sätte eesmärk on tagada selgus selles, et TVK ei mõista välja poolte menetluskulusid ja seeläbi edaspidi ära hoida arusaamatusest tehtud vastavad taotlused, hoides kokku nii TVK kui ka poolte aega. Menetluskulude hüvitamisel on TVK-s praegu ja ka edaspidi kaks võimalikku stsenaariumi: 1) töövaidlusasi lahendatakse TVK-s, TVK otsus jõustub ja osapooled katavad oma menetluskulud ise; 12 TVK-sse jõudis 484 võõrtöölistega seotud vaidlust (s.o 21% kõigist avaldustest). 2022. aastal oli välismaalaste pöördumisi 7% vähem. - https://ti.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf. 12 2) töövaidlusasi lahendatakse TVK-s, kuid sama töövaidlusasi jätkub kohtus ning TVK kulusid käsitatakse kohtuväliste kuludena, mille kohus saab vastaspoolelt välja mõista. Punktiga 17 muudetakse § 17 lõike 3 esimese lause sõnastust ning lisatakse viide TsMS-i §-le 221. TvLS-i § 17 kehtiva lõike 3 sõnastuse kohaselt peab TVK juhataja kontrollima esindaja esindusõiguse olemasolu (v.a advokaadi puhul) ning esindusõiguse puudumise korral mitte lubama isikul esindajana menetluses osaleda. Samas ei sätesta TvLS reegleid selle kohta, kuidas TVK esindusõigust kontrollima peaks või kuidas esindaja esindusõigust tõendab. Praktikas on seetõttu tekitanud küsimusi, kas esindusõigust saab tõendada vaid volikirjaga, kas see volikiri peab olema originaalkujul esitatud või võib ka lisada skaneeritud koopia (ja hiljemalt istungil kontrollida originaali olemasolu või piisab suulisest volitusest ja kinnitusest). Viide TsMS-i §- le 221 tagab edaspidi selguse selles osas, et 1) seaduslikku esindusõigust saab tõendada dokumendiga, millest selline õigus nähtub; 2) lepingulise esindaja volitust tõendatakse volikirjaga, vajaduse korral võib TVK nõuda ka notariaalselt kinnitatud volikirja; 3) volituse võib anda ka suuliselt istungil, mis protokollitakse. Punktiga 18 täiendatakse TvLS § 18 lõiget 2 selliselt, et, edaspidi on võimalik TVK istungeid helisalvestada ning TsMS § 52 lõike 11 punktides 1–3 nimetatud juhtudel ka salvestamata jätta. Need juhud on järgmised: ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu; istung toimub väljaspool kohturuume; istung toimub poole osavõtuta ja töövaidlusasi jäetakse läbi vaatamata, asja arutamine lükkub edasi või kui töövaidlusasi lahendatakse kirjalikus menetluses või tagaseljaotsusega. Praegu ei näe seadus ette TVK istungi helisalvestamise kohustust ega võimalust. Helisalvestamine annab TVK-le oluliselt parema võimaluse tõendeid vajaduse korral vahetult uurida, kuna TVK protokollid ei ole praegu stenogrammid ning võtavad kokku vaid olulisema istungil arutatust. Salvestamine aitab aga paremini optimeerida protokollija rolli täitva dokumendihalduse spetsialisti tööaega, annab TVK-le õiguse tunnistajate ja menetlusosaliste ütluste suuliste vastuste protokollimisest üldse loobuda, vähendab hilisemaid vaidlusi istungil räägitu üle ning võimaldab parandada istungi protokollide kvaliteeti näiteks transkribeerimise tulemusena. TVK istungi salvestamine ja salvestise järgi kuulamise vajadus on praktikas esile kerkinud eelkõige siis, kui mõni menetlusosalistest väidab, et protokollitu ei vasta tegelikkusele või esitab kaebuse TVK juhataja või kaasistuja käitumise (eelkõige ebakohane verbaalne) peale või kui istungit protokolliv teenistuja jätab protokollimise kohustuse täitmata või täidab seda nii, et hiljem ei ole protokoll loetav (näiteks ootamatu terviserike või vaimutegevuse häire). Istungi helisalvestis on menetlustoimiku osa ning seda säilitatakse sama kaua kui töövaidluse toimikut. Eraldiseisva säilitustähtaja kehtestamine võib tekitada täiendava halduskoormuse (kui millelegi on seadusega pandud tähtaeg, siis tuleb jälgida tähtaegadest kinnipidamist jne) ning ei saa välistada ka nö õnnetusjuhtumeid, kus toimikus sisalduv oluline menetlusmaterjal võib hävida enne toimiku enda hävitamist (näiteks tahtmatu faili kustutamine, üleslaadimisel, keskkondade ümberkolimisel tekkiv tehniline tõrge jne). Seega on ka mõistlik, kui toimiku hävitamisel hävitatakse selle koosseisu või juurde kuuluv helisalvestis. Punktiga 19 täiendatakse TvLS § 20. Kehtiv sõnastus on lakooniline ja teeb viite üksnes TsMS- i § 356 lõigetele 1 ja 2 ehk lubab TVK-l peatada menetluse üksnes teise menetluse tõttu, s.o olukorras, kui mõne asja lahendamisel tekkinud õigusliku eeldusküsimuse üle toimub või tuleks läbi viia teine menetlus. Muudatusega antakse TVK-le rohkem aluseid menetluse peatamiseks. Praegu puudub TVK-l õigus peatada menetlus, kui asja läbivaatamisel ilmneb ootamatu takistus, nt poole või tema esindaja haigestumine või kui pooled esitavad taotluse menetlus peatada sooviga pidada läbirääkimisi kompromissile jõudmiseks. Samuti ei ole praegu võimalik 13 menetlust peatada näiteks erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu. Seetõttu lisatakse viitega TvLS-i mitu menetluse peatamise ja peatumise alust. Samuti reguleeritakse menetluse peatumise tagajärgi ning menetluse uuendamise korda, mida kehtiv TvLS ei reguleeri. Muudatuse kohaselt kohaldatakse TVK menetluse peatamisele ja peatumisele ka pankroti- seaduse (PankrS) § 20 lõikes 3 ja TsMS 9. osas sätestatut, v.a § 356 lõikeid 3–5, § 357, § 358 lõiget 4 ning § 360 lõiget 2. PankrS § 20 lõige 3 näeb ette menetluse peatamise vaidlustes, mis puudutavad võlgniku vara ja millele on seatud käsutuskeeld. TVK menetluse peaks sellisel juhul samuti peatama varaliste nõuete puhul (endiselt saaks läbi vaadata mittevaralisi nõudeid, nt töösuhte tuvastamise nõuet ja tööandja esitatud töötajapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet) ning peatamise alus langeb ära pankroti väljakuulutamisega (siis saab nõude jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel). Praktikas on sagedased nõuded, mis on esitatud pankrotimenetluses võlgniku vastu ja praegu peatatakse menetlus selles olukorras TsMS § 356 lõike 1 tõlgendamise abil, mis ei ole menetlusosalistele aga alati piisavalt selge ega arusaadav. TsMS § 353 näeb ette menetluse peatumise füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral. Samuti peatub edaspidi menetlus juhul, kui pool kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime või poole seaduslik esindaja sureb või tema esindusõigus lõpeb. Sellekohase korra näeb ette TsMS § 354. TsMS § 355 kohaselt on edaspidi võimalik menetlust peatada mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Selliseks põhjuseks võib näiteks olla menetlusosalise raske haigestumine. Edaspidi on reguleeritud ka TVK menetluse peatamine erakorralise või sõjaseisukorra ajal kuni takistuse äralangemiseni, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erandlike asjaolude tõttu. Sellekohase korra näeb ette TsMS § 3551 . TsMS § 356 näeb ette menetluse peatamise ka teise menetluse tõttu, mis on seni olnud ainukeseks menetluse peatamise aluseks TVK-s. Menetluse saab edaspidi peatada ka TsMS § 359 alusel, mille kohaselt võib menetluse peatada poolte ühisel taotlusel või juhul, kui mõlemad pooled puuduvad istungilt. Pooled võivad menetluse peatamist taotleda näiteks juhul, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissläbirääkimiste tõttu. Menetluse peatab TVK määrusega. Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb TsMS § 358 kohaselt kõigi menetlustähtaegade (s.o nii seadusest tulenevate, kui TVK määratud tähtaegade) kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti ning menetluse peatumise või peatamise ajal tehtavad menetlustoimingud on tühised. Menetlustähtaja katkemisel on seejuures sama tähendus, nagu on aegumistähtaja katkemisel TsÜS §-de 158 ja 159 mõttes. Sisuliselt tähendab see, et menetluse peatumise või peatamise alguspunktis pooleli olnud menetlustähtajad lõpevad ja hakkavad menetluse uuendamise hetkest täies ulatuses uuesti kulgema. Kui TVK on määranud enne menetluse peatumist või peatamist menetlustoimingu tegemiseks kindla kuupäeva, ei saa seda enam järgida ning TVK peab pärast menetluse uuendamist määrama uue tähtpäeva (selguse huvides peaks seda tegema menetluse uuendamise määruses). Menetluse peatamisel TsMS § 359 lõikes 1 nimetatud alusel ei mõjutaks see menetlustähtaegade kulgemist, sest see põhjustaks menetluse ebamõistlikku venimist olukorras, kus menetluse peatamine on tingitud otseselt poolte tahtest. Eelkõige puudutab erisus seadusest tulenevaid menetlustähtaegu, sest TVK saab enda määratud tähtaegu alati pikendada. Kui pooled taotlevad menetluse peatamist, peaksid nad ühtlasi taotlema menetluse peatamise aja kestel saabuvate TVK määratud tähtpäevade edasilükkamist. 14 TsMS § 361 reguleerib ka menetluse uuendamise korda pärast menetluse peatamist või peatumist. TVK saab menetluse uuendada poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, siis uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Uuendada võib ka menetlust, mis peatati teise käimasoleva menetluse tõttu, kui teine menetlus venib ebamõistlikult, ning peatatud asja on võimalik lahendada. Menetlus loetakse uuendatuks vastava määruse pooltele kättetoimetamisega ning menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Punktiga 20 täiendatakse TvLS 3. peatükki §-ga 221, mis käsitleb TVK koosseisu vahetumist menetluse käigus. TVK juhataja saab praegu analoogia korras tugineda TsMS § 20 lõikele 1, mille kohaselt juhul, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Samas ei ole TVK-s see alati mõistlik, kui menetlus on lõpusirgel, vaidluse asjaolud on selged, tõendid on uuritud ning pooled ei taotle asja arutamist otsast peale. Seetõttu on menetlusökonoomia seisukohast mõistlik ette näha kord TVK koosseisu vahetumiseks. Lõige 1 näeb ette, et kui TVK koosseis vahetub, arutatakse asja otsast peale, välja arvatud juhul, kui eelmine koosseis on uurinud tõendeid ning pooled ei taotle asja arutamist otsast peale. Kuna TVK menetlused ei ole tihti nii keerukad kui kohtumenetlused, siis ei ole asja otsast peale arutamine sageli aja mõistliku kasutamise seisukohast otstarbekas. Seda eriti juhtudel, kui vahetub vaid üks kaasistuja. Sellisel juhul antakse vahetunud komisjoni liikmele võimalus kogu toimikus oleva materjaliga tutvuda, sealhulgas istungi protokolliga, misjärel saab uus liige anda oma arvamuse lahenduse kohta kirjalikult. Lõige 2 sätestab, et TVK juhataja võib kaasistuja asendada, kui kaasistuja osavõtt menetlusest on takistatud. Säte on vajalik näiteks juhuks, kus kaasistujal esineb põhjus, mis ei võimalda istungil osaleda (näiteks ootamatu haigestumine või püsiv internetiühenduse katkemine). Seaduse tasandil ei ole põhjendatud anda kinnist või lahtist loetelu, milliseid põhjusi pidada takistuseks. Sellisel juhul võib TVK juhataja võib otsustada kaasistuja asendamise e-kirja teel ning see otsus ei pea olema põhistatud. TVK kiire menetluse huvides on vajalik TVK koosseisu muuta ka lühiajalise takistuse tõttu. Lõige 3 näeb ette, et TVK peab töövaidluse osapooli viivitamata teavitama komisjoni koosseisu muutumisest ning selgitama komisjoni liikmete taandamise korda. Taandamise korra uuesti selgitamine on vajalik juhuks, kui poolel peaks uue komisjoni liikme puhul tekkima näiteks põhjendatud kahtlus tema erapooletuses. Punktiga 21 täiendatakse TvLS-i § 26 lõike 2 punkti 4. Muudatuse kohaselt peab avalduses lisaks nõudesummale olema edaspidi välja toodud ka nõudesumma kujunemine ehk arvutuskäik. Teave nõudesumma kujunemise kohta on oluline info nii vastaspoolele kui ka vaidluse lahendajale. TVK-s puudub aga kohtumenetluses eksisteeriv eelmenetlus, mille ülesandeks on muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja menetlusosaliste faktilised väited nõuete kohta. Muudatus aitab säästa menetlusosaliste aega, kuna võimaldab juba menetluse algstaadiumis kõrvaldada puudused ja ebatäpsused, mille kõrvaldamine hilisemas etapis on oluliselt ajamahukam. Nii aitab muudatus edaspidi kaasa menetluste kiiremale lahendamisele, tõstes seeläbi TVK efektiivsust. Avalduses ei pea nõudesummat või selle arvutuskäiku välja tooma, kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada. 15 Punktiga 22 täiendatakse TvLS § 26 lõiget 2 punktiga 9, kohustades avaldajat märkima TVK- le esitatud avalduses nõustumise tagaseljaotsuse tegemisega. Muudatus on seotud eelnõuga lisatava §-ga 422, millega luuakse tagaseljaotsuste tegemise võimalus TVK-s. Punktiga 23 asendatakse TvLS § 26 lõike 6 esimeses ja teises lauses sõnad „vastustaja“ ja „vastustajale“ sõnadega „vastaspool“ ja „vastaspoolele“. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega. TvLS-is on läbivalt kasutatud mõisteid avaldaja ja vastaspool, mitte avaldaja ja vastustaja, seega ühtlustatakse mõistekasutus. Punktiga 24 täiendatakse TvLS-i §-ga 261, mis reguleerib tuvastus- ja viivisnõude esitamise õigust. TVK juhatajad rakendavad eelnõuga lisatavaid põhimõtteid praegu analoogia korras, kuid mõistlik oleks taoline õiguslik lünk töövaidluste lahendamisel täita viitega asjakohasele regulatsioonile. See võimaldab TVK-l paremini menetlustoiminguid põhjendada ja selgitada, kuna TVK-l on selge seadusest tulenev alus, millele viidata ja mida vaidluse pooltele selgitada. Lõikega 1 nähakse ette, et TVK-s esitatud tuvastusnõudele kohaldatakse TsMS-i § 368 lõiget 1, mille järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TVK-le esitatakse sageli erinevaid tuvastusnõudeid sooviga mingit õigust teostada või õigussuhteid ümber kujundada või tuvastada faktiliste asjaolude esinemist. Tuvastusnõude eesmärk on aga teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine ning selle esitamine saab tulla kõne alla eelkõige nendel juhtudel, kui näiteks sooritus- või kujundusnõuet esitada ei saa või ei ole see otstarbekas.13 Näiteks hagiga ei saa nõuda dokumendi võltsituse tuvastamist.14 Lõikes 2 sätestatakse, et TÖR-i kande tegemise, muutmise või kustutamise nõue eeldab ka tuvastusnõuet töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. TVK poole pöördutakse sageli registrikande tegemise, muutmise või kustutamise nõudega, mis aga eeldab lisaks tuvastusnõude esitamist (nt töösuhte olemasolu tuvastamise, töölepingu lõppemise tuvastamise, ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise jms nõuded). Samas puudub praegu TvLS-is alus, millele TVK saaks tugineda näiteks puuduste kõrvaldamise määrust koostades. TVK ei tee töötamise registri kannet omal algatusel. Kanne tehakse üksnes poole taotlusel ning jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse, määrusega kinnitatud kompromissi või lepituskokkuleppe alusel. Kui töösuhte olemasolu või lõppemise üle vaidlust ei ole ning soovitakse üksnes töötamise registri andmete parandamist, ei ole vaja pöörduda TVK poole, vaid registrikande muutmise saab teha Maksu- ja Tolliamet oma pädevuse alusel. Sätte eesmärk on vältida TVK menetlust olukordades, kus Maksu- ja Tolliamet saaks TÖR-kande ise ära muuta. Lõikega 3 nähakse ette, et TVK-s kohaldatakse viivisenõudele TsMS-i § 367. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TvLS-i täpsustamise järel on üheselt mõistetav, et TVK-s saab taotleda avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 13 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 399. 14 RKTKm, 26.05.2003 nr 3-2-1-60-03, p-d 12-14. 16 Punktiga 25 pikendatakse avalduse menetlusse võtmise otsustamise tähtaega. TVK peab praegu otsustama avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. See tähtaeg on osutunud liiga lühikeseks, eriti näiteks olukordades, kus avaldusi laekub korraga palju ja/või üks TVK juhataja peab asendama teist. Seega on otstarbekas näha TVK-le avalduse menetlusse võtmiseks ette pikem, viiepäevane tähtaeg, mis võimaldab TVK tööd paremini planeerida. Punktiga 26 lisatakse TvLS § 27 lõikesse 2 punktiga 8 uus alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, s.o juhul, kui avaldaja ei ole järginud TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ehk esitanud TVK-le avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ja TVK ei ole tähtaega ennistanud, kuivõrd TLS §105 näeb ette ennistatava menetlustähtaja. Teatud aja möödumine võib seadusest tulenevalt mõjutada isikutevahelisi õigussuhteid, õiguse teostamist piirata või suisa õiguse lõpetada. Sellisel juhul saab rääkida aegumistähtajast või õigust lõpetavast tähtajast.15 Materiaalõigusliku tähtaja möödumisel kaotab või omandab isik üldjuhul mingi subjektiivse õiguse, menetlusõigusliku tähtaja möödumisel aga kaotab isik reeglina õiguse esitada mingi taotlus või kaebus. Menetlusõiguslike tähtaegade puhul tuleb omakorda eristada seadusest tulenevaid (mida kohus saab ennistada) ning kohtu või haldusasutuse määratud tähtaegu (mida see saab pikendada).16 TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaeg on olemuselt selline, mida tuleks teise lõike alusel käsitada menetlustähtajana, kuivõrd töövaidlusorgani poole mittepöördumise või töövaidlusorgani poolt tähtaja mitteennistamise korral on ülesütlemine algusest peale kehtiv ning leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Punktiga 27 täiendatakse TvLS § 27 lõikega 21, mis loob TVK-le lisaalused avalduse menetlusse võtmata jätmiseks, s.o õiguse keelduda perspektiivitu nõude menetlusse võtmisest. Muudatuse järgi kohaldatakse avalduse menetlusse võtmata jätmisele TsMS § 371 lõiget 2, mille kohaselt võib TVK edaspidi jätta avalduse menetlusse võtmata, kui: 1) avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud TsMS-i sätte puhul ei ole tegemist absoluutsete hagi lubatavuse eelduste, vaid kaalutlusõigusel põhinevate kriteeriumitega, mis võimaldavad ilmselgelt perspektiivitu asja menetluse võimalikult varajases etapis menetlusest välja arvata, säästes nii menetlusosaliste kui ka vaidlusorgani aega ja raha.17 Silmas tuleb pidada, et TsMS § 371 lg 2 sätestab avalduse menetlusse võtmisest õiguse, mitte kohustuse, menetlusse võtmisest keeldumisel on kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kui avalduses on esitatud mitu nõuet, tuleb iga nõude puhul eraldi analüüsida, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas avalduse menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Lisaks ei ole asja menetlusse võtmise üle otsustamisel lubatud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb üksnes avalduses esitatust. Olukorras, kus avalduses esitatud asjaolud ei ole piisavad avalduse õiguslikult perspektiivikaks lugemiseks, kuid avaldust oleks võimalik täpsustada, peab TVK andma avaldajale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 15 Varul, P., jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. – Juura 2023, lk 458. 16 Samas lk 617. 17 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 458. 17 Kehtivas TvLS-is puudub säte, mis võimaldab TVK-l jätta menetlusse võtmata perspektiivituid nõudeid, näiteks töösuhte lõppemisest tulenevad hüvitisnõuded, kui tegelikkuses pole töösuhe lõppenud (nt puhkusehüvitis, TLS § 109 lg 1 nõue), töösuhtes tehtud hoiatuse vaidlustamise/selle tühisuse tuvastamise nõue18, kui sellele pole järgnenud töölepingu ülesütlemist tööandja poolt, või ka nõue võimaliku tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmiseks, kui see on esitatud igaks juhuks, ilma et tegelikult oleks põhjust kohustuse õigeaegses täitmises kahelda.19 Punktiga 28 täiendatakse § 27 lõiget 3 kahe lausega, sätestades TVK juhatajale õiguse nõuete osaliseks menetlusse võtmiseks. Nimelt esineb olukordi, kus avaldaja esitatud nõuetest vaid osa vastab TvLS § 26 nõuetele või siis on avaldus tervikuna puudustega ning TVK juhataja peab avaldajale määrama tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kuna TVK menetluses ei pea pool kasutama (õigusteadmistega) esindajat, siis võib juhtuda, et avaldaja kõrvaldab puudused vaid osaliselt. Sellises olukorras peab TVK saama menetlusse võtta need nõuded, mis vastavad TvLS §-s 26 sätestatud nõuetele, ning ülejäänu menetlusse võtmisest keelduda. Lisaks täiendatakse TvLS-i TsMS § 64 lg 1 eeskujul põhimõttega, et edaspidi on TVK-l võimalik puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kehtivas sõnastuses ei jäta seadus kaalutlusruumi 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puhul ning TVK-l puudub võimalus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel pikema tähtaja andmiseks, nagu see on lubatud kohtumenetluses TsMS § 64 lõike 1 kohaselt. Tähtaja pikendamise taotlus on menetluslik taotlus ning tähtaja pikendamine TVK poolt on menetluslik otsustus, mis tuleb lahendada määrusega. Samas võiks menetlustähtaja pikendamise palvele TVK poolt vastuseks saadetud e-kirja, milles on märgitud uus tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, käsitada määrusena.20 Omal algatusel tähtaja pikendamist peaks TVK rakendama menetlusökonoomia huvides vaid juhul, kui on ilmne, et komisjoni määratud tähtaeg oli ilmselgelt ebapiisav (nt tähtaja määramise menetlusdokument toimetati menetlusosalisele kätte alles pärast tähtaja möödumist või vahetult enne seda või oli tähtaeg muul põhjusel liiga lühike) ning adressaat tõenäoliselt taotleb tähtaja pikendamist või võiks selle tegemata jätmisel tugineda tähtaja ebapiisavusele.21 Punktiga 29 lisatakse paragrahvi 27 lõige 31, mille kohaselt TVK võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab TVK juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles loetletud tõendeid. Kuigi TvLS § 29 lg 2 võimaldab juba menetlusse võetud avalduse puhul nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, siis praegune muudatus on õigusselguse tagamiseks vajalik ja reguleeriks olukorda, kus avaldust pole veel menetlusse võetud, aga avaldaja on pärast selle esitamist ja enne menetlusse võtmist soovinud oma nõudeid (korduvalt) muuta. Praktikas on üsna tavapärane, et avaldajad saadavad pärast puuduste kõrvaldamise määruse saamist täiesti arusaamatuid selgitusi, muudavad oma nõudeid jne. Puuduste kõrvaldamine ei tähenda alati uue tervikteksti esitamist vaid avalduses esineva ebatäpsuse või vastuolu kõrvaldamist, mistõttu ei saa sellistes olukordades rakendada puuduste kõrvaldamist. 18 Sageli puudub tuvastushuvi ja seega õiguskaitsevajadus olukorras, kus hageja esitab koos sooritus- või kujundushagiga tuvastushagi, mille esemeks oleva õigussuhte olemasolu või puudumise kohta peab kohus otsuse põhjendustes nagunii seisukoha võtma. Vt nt RKTKo, 03.05.2016 nr 3-2-1-20-16, p 24. 19 RKTKo, 03.10.2012 nr 3-2-1-94-12, p 25. 20 RKTKm, 17.01.2012 nr 3-2-1-145-11, p 14. 21 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 376-377. 18 Punktiga 30 täiendatakse TvLS § 27 nii, et eelnõu punktis 26 sätestatud tähtaega on poole taotlusel võimalik ennistada. Praegu puuduvad TvLS-is menetlustähtaegade ennistamise sätted, kuigi kohtumenetluses on kohtul õigus menetlusosalise taotlusel menetlustähtaeg ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ning tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ennistamine oleks õigustatud olukorras, kus avaldaja ei ole näiteks haiguse või lähedase surma tõttu järginud TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ehk esitanud TVK-le avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest arvates. Tähtaja ennistamisele kohaldatakse TsMS-i §-e 67 ja 68, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal tähtaja järgimist takistav asjaolu ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, milleks tähtaja ennistamist taotletakse. Tähtaja ennistamise lahendab TVK määrusega ning sellega ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. Punktiga 31 muudetakse TvLS § 28 lõiget 1, millega antakse avaldajale edaspidi võimalus võtta avaldus vastaspoole nõusolekuta tagasi kuni vastaspoolele vastamiseks määratud tähtaja lõpuni. Kehtiv lõige 1 lubab avaldajal vastaspoole nõusolekuta avaldust tagasi võtta vaid kuni avalduse menetlusse võtmiseni, samas kohtumenetluses on see lubatud kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Kuna TVK-s puudub eraldi seisev eelmenetluse etapp, peaks menetlusökonoomia seisukohast olema avaldajal lubatud avaldus vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta kuni vastaspoolele vastamiseks määratud tähtaja lõpuni. Praegu ei saa avaldaja vastaspoole nõusolekuta avaldust tagasi võtta pärast seda, kui avaldus võetakse menetlusse ja vastaspool saab avaldusest teada. Praktikas tekib siis olukordi, kus vastaspool saavutab avaldajaga TVK-välise kompromissi, mille tulemusena võtab avaldaja avalduse tagasi. Seejärel hakatakse ootama vastaspoole nõusolekut, mida aga ühel või teisel põhjusel ei tule, mille tulemusel suureneb märkimisväärselt TVK halduskoormus. Tähtaja pikenemine annab pooltele rohkem aega kaaluda, kuidas oma õigusi efektiivsemalt kaitsta ning jõuda omavahel kokkuleppele, vähendades sealjuures ka TVK koormust. Punktiga 32 muudetakse TvLS § 28 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise tähtaega kümnelt kalendripäevalt viie tööpäevani. Tähtaja lühendamine aitab kaasa vaidluse võimalikult kiirele lahendamisele näiteks olukorras, kus määratud istung või kirjalik tähtaeg saabub enne vastaspoolele antud avalduse tagasivõtmisele vastuväite esitamise tähtaega (10 kalendripäeva), mille tulemusel tuleb omakorda istungeid edasi lükata ning millega kaasneb palju ebavajalikku bürokraatiat. Enamikel juhtudel vastaspool avalduse tagasivõtmise puhul ei vasta, mistõttu aitaks tähtaja lühenemine kaasa menetluste kiiremale lõpetamisele. Punktiga 33 täiendatakse TvLS § 30 lõikega 4, mis reguleerib käimasolevas menetluses uute nõuete esitamist ja menetlusse võtmist. Lõige näeb ette, et menetluse käigus esitatavad uued nõuded võetakse menetlusse käimasolevas menetluses ning uusi nõudeid ei eraldata eraldiseisvaks menetluseks. Praegu eraldatakse uued nõuded tihti uueks töövaidlusasjaks, mille tulemusena suureneb halduskoormus ja bürokraatia, lisaks tähendab lisanduv menetlus 19 lisaressursikulu menetluse osapooltele. Kui tegu on sisuliselt sama töövaidlusasjaga, siis edaspidi peaks kõik kaasuvad nõuded lahendama ühe menetluse käigus. Punktiga 34 jäetakse TvLS § 32 lõikest 1 välja sõnad „juhataja või sekretäri“. Nimelt on praeguseks TVK sekretäri ametinimetus muutunud (sekretäri asemel dokumendihalduse spetsialist). Lisaks ei kasuta ükski komisjon seda praktikat, s.o et dokumendihalduse spetsialist määrab pooltele tähtaja, seega muudetakse säte ajakohaseks. Punktiga 35 asendatakse § 32 lõikes 2 pärast sõnu „mõjuv põhjus“ olev sõna „ja“ sõnaga „või“. TvLS § 32 kehtiva lõike 2 sõnastuse kohaselt saab TVK juhataja võtta vastunõude põhinõudega ühisesse menetlusse üksnes juhul, kui samal ajal esinevad järgmised põhjused: vastunõude õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastunõude ühisesse menetlusse võtmine on TVK arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ning mõistlik. Menetlusökonoomia seisukohast ei peaks nõudma mõlema eelduse esinemist, vaid TVK juhataja peaks saama hilinenud vastunõude menetlusse võtta ka siis, kui nõude ja vastunõude menetlemine on asja lahendamise huvides ja mõistlik, sest menetluse seis/staadium võimaldab nende õige ja kiire läbivaatamise, kuid vastaspoolel mõjuvat põhjust hilinemiseks ei olnud (näiteks juhtudel, kui vastunõue esitatakse pärast komisjoni määratud vastamise tähtaega, aga enne komisjoni istungit). Punktiga asendatakse ka TvLS § 49 lõikes 1 pärast sõna „koormav“ olev sõna „ja“ sõnaga „või“. TvLS § 49 kehtiva lõike 1 kohaselt võib tunnistaja vastata kirjalikult TVK esitatud küsimusele komisjoni määratud tähtaja jooksul vaid siis, kui samaaegselt on täidetud järgmised tingimused: 1) istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav; 2) kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav. Kuna mõlema tingimuse koosesinemise nõue on vastuolus TVK eesmärgiga menetleda töövaidlusi võimalikult kiirelt ja lihtsalt ning ei ole ka teisiti põhjendatav, siis nähakse muudatusega ette, et tunnistaja võib TVK esitatud küsimustele vastata komisjoni määratud tähtaja jooksul, kui esineb vähemalt üks eelnimetatud tingimustest. Punktiga 36 muudetakse § 32 lõike 3 teist lauset, mis reguleerib vastunõude menetlusse võtmist, s.t TVK juhataja võtab selle menetlusse käimasolevas töövaidlusasjas. Praegu registreeritakse see uue töövaidlusasjana, mis hiljem liidetakse esialgse töövaidlusasja juurde. Muudatus aitab ära hoida avalduste arvu kunstlikku suurendamist ja tarbetut bürokraatiat ning lihtsustab menetlust poolte jaoks. Vastunõude avaldus peab vastama samadele kriteeriumitele, mis esmane avaldus, sest sisuliselt on vastunõue samasugune töövaidlusavaldus kui esmane avalduski, ainult menetlusökonoomika printsiibist lähtudes vaadatakse avaldus ja vastunõude avaldus koos läbi ühes menetluses, mis omakorda aitab ära hoida tarbetut bürokraatiat ning toob kaasa poolte jaoks menetluse lihtsustumise. Näiteks ei pea edaspidi vastunõude arutamiseks kokku kutsuma eraldi istungit ja töövaidluse saab lahendada ühe istungiga. Punktiga 37 tunnistatakse TvLS § 32 lõige 4 kehtetuks, sest nõuete tasaarvestuse (sh menetlusliku tasaarvestuse vastuväite lahendamise) kord sätestatakse eraldi TvLS § 59 lõike 21 lisamisega. Punktiga 38 täiendatakse TvLS § 35 lõiget 1 ning nähakse ette, et pooled sõlmivad lepitus- kokkuleppe kirjalikult kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates, välja arvatud juhul, kui menetlus pikenes objektiivsete asjaolude tõttu. Praegune korraldus ei ole 20 piisavalt paindlik ega võimalda ettenähtud kümnetööpäevasest ajaraamist üle minna, kuigi keerulisemate lepitusmenetluste puhul oleks lisapaindlikkust vaja nii TVK-le kui ka lepitusmenetluse osapooltele, et tagada lepitusprotsessi õnnestumine. Punktiga 39 täiendatakse § 35 lõikega 3, mille kohaselt lõpetab TVK määrusega lepitusmenetluse nii lepituskokkuleppe sõlmimise korral kui ka lepitusmenetluse lõppemisel kokkuleppe sõlmimata jätmise tõttu. Praegu ei reguleeri TvLS lepitusmenetluse lõppemist. Samuti täiendatakse seadust põhimõttega, et lepituskokkuleppe sõlmimise määruses märgitakse lepituskokkuleppe tingimused. Praegu näeb seadus ette küll lepituskokkuleppe sõlmimise võimaluse, kuid ei ole sätestatud, mida lepituskokkulepe peab sisaldama ning kuidas see kinnitatakse. Kuna töövaidluse lahendamise seadus reguleerib praegu selgelt, kuidas menetlus lõpeb nii otsuse kui ka kompromissi korral, on normitehniliselt põhjendatud sätestada sama täpselt ka lepitusmenetluse lõppemise kord. Punktiga 40 täiendatakse TvLS § 37 lõiget 2. Edaspidi on TVK-l selgesõnaline kohustus selgitada lisaks töövaidluse asjaoludele välja ka kohalduv õigus. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse22 (REÕS) § 2 lõike 1 kohaselt kuulub juhul, kui seaduse, välislepingu, REÕS-i § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Kohaldatava välisriigi õiguse sisu teeb kindlaks asja menetlev kohus. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi (REÕS § 4 lg 1). Töölepingule kohalduva õiguse välja selgitatamisel kontrollitakse esmalt EL määruste ja muude rahvusvaheliste aktide (õigusabilepingud, konventsioonid) kohaldumist ja sealt tulenevaid kollisiooninorme. Nende puudumisel selgitatakse kohalduv õigus välja REÕS-i ja Rooma I määruse alusel. TVK-sse ei pöördu oma nõuetega üksnes need töötajad, kes on tööd teinud Eesti Vabariigi territooriumil Eestis registreeritud tööandjale, vaid ka need, kes on tööd teinud välisriigis ja kelle lepingule on kohaldatud või tuleks kohaldada välisriigi õigust. Seega töövaidlusasja menetlust ette valmistades peab TVK juhataja ilma poole taotluseta selgitama välja muu hulgas ka kohalduva õiguse. Punktiga 41 jäetakse TvLS § 37 lõikest 3 välja viide TVK sekretärile. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et Tööinspektsiooni struktuuris on TVK sekretäri ametinimetus muutunud (sekretäri asemel kasutatakse ametinimetust dokumendihalduse spetsialist) ning lisaks puudub vajadus viidata seaduse tekstis kellelegi teisele kui TVK juhatajale. Lisaks välditakse sellega tulevikus seaduse muutmise vajadust, kui dokumendihalduse spetsialisti ametinimetust võidakse taas muuta. Punktiga 42 täiendatakse § 37 lõiget 3 teise ja kolmanda lausega, mis näevad ette, et TVK võib TvLS § 37 lõikes 3 sätestatud menetlustähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada ning menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmise korral kohalduvad TsMS §-s 66 sätestatud tagajärjed. TsMS § 66 näeb menetlustähtaja kui õigust lõpetava toimega tähtaja järgimata jätmise üldise tagajärjena ette menetlustoimingu tegemise õiguse kaotamise ning erandlikud olukorrad, millal on menetlustoimingu tegemine võimalik ka pärast tähtaja möödumist. Sätte mõte on menetlusosalisi distsiplineerida ning tagada menetluse sujumine ja läbimine mõistliku aja jooksul. Hõlmatud on kõik tähtajalised menetlustoimingud, mh kaebetähtajad, hagile või 22 RT I 2002, 35, 217. 21 kaebusele vastamise tähtaeg. Menetlustoimingu tegemata jätmise põhjusel (mh menetlusosalise süü puudumine) ei ole iseenesest tagajärje suhtes tähendust. Menetlusosalise esindaja käitumine võrdsustatakse menetlusosalise omaga.23 Sagedane probleem on olnud see, et TVK määrab vastaspoolele avalduse menetlusse võtmisel küll tähtaja vastamiseks, kuid vastaspool esitab pärast määratud tähtaega (sh nt istungi eelõhtul või vahetult enne määratud istungit) oma seisukoha koos tõenditega, millega ei ole võimalik ei teisel poolel ega ka komisjonil tutvuda. Selle tulemusena tekib üldjuhul ka vajadus istungi aja muutmiseks, mis omakorda pikendab menetlust. Punktiga 43 jäetakse TvLS § 37 lõikest 4 ära vastaspoole istungile kutsumise korda käsitlev osa, kuna TvLS § 41 lõige 1 juba reguleerib menetlusosaliste istungile kutsumist, mistõttu on tegemist dubleeriva sättega. Punktiga 44 muudetakse § 38 lõiget 1 ning nähakse ette, et TVK-le esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 tööpäeva jooksul alates avalduse menetlusse võtmisest, mitte 45 kalendripäeva jooksul hetkest, kui TVK avalduse sai. Seega muudetakse avalduse läbivaatamise tähtaega 45 kalendripäevalt 45 tööpäevale ning tähtaja kulgemise algusaega. Tähtaja kulgemine peaks algama avalduse menetlusse võtmisest, kuna avalduse saamise järel tuleb otsustada selle menetlusse võtmine kehtiva TvLS § 27 lõike 1 kohaselt kolme tööpäeva jooksul (eelnõu kohaselt edaspidi 5 tööpäeva jooksul). Kuid kui avalduses esinevad puudused, siis pikeneb avalduse menetlusse võtmine puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra (maksimaalselt 15 päeva) ning töövaidlusasja ei pruugi saada läbi vaadata 45 päeva jooksul alates selle esitamisest. Avalduse läbivaatamise tähtaja sätestamine annab võimaluse arvestada TVK juhatajate puudumistega (nt haigestumised, puhkused) menetluse kestel ilma, et menetluse kestus poolte jaoks oluliselt pikeneks. Punktiga 45 muudetakse § 38 lõiget 2 nii, et istungi edasilükkamisel oleks objektiivsete asjaolude järgi võimalik uus istung pidada ka hiljem kui 30 kalendripäeva alates eelmise istungi toimumise päevast. Praegune kord on istungi pidamise tähtaja puhul liialt paindumatu. Näiteks esineb olukordi, kus istungil ilmneb, et istung on vaja edasi lükata, aga pooltele ei sobi pakutud uus aeg (nt poolte esindajad täidavad esinduskohustusi kohtus või mujal, pool või tema esindaja on puhkusel jne). Sellisel juhul ei ole võimalik uut istungit määrata 30 kalendripäeva jooksul eelmise istungi toimumisest. Samuti lisatakse sättesse viide TsMS § 352 lõikele 1, nähes ette, et TVK võib mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine istungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Istungi tühistamise, istungiaja muutmise või edasilükkamise otsuse teeb TVK juhataja viivitamata määrusega24 ja teavitab sellest menetlusosalisi. Mõjuvaks põhjuseks istungiaja muutmiseks või istungi edasi lükkamiseks saab TsMS § 352 eeskujul pidada eelkõige: 1) menetlusosalise istungile ilmumata jäämise takistust, milleks võib olla eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat; 2) olukorda, kui menetlusosalisele ei ole vastaspoole esitatud taotlusest, avaldusest, tõendist või vastuväitest enne kohtuistungit õigel ajal teatatud ning menetlusosaline ei 23 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 383. 24 Aktsepteeritav ka TVKi juhataja poolt saadetava kirjaga/e-kirjaga poolte istungieelselt esitatud taotluste lahendamine, vt RKTKm, 17.01.2012 nr 3-2-1-145-11, p 14. 22  oska vastaspoole esitatu suhtes seetõttu põhistatud ja lõplikku seisukohta võtta. Nimelt tuleb aeg-ajalt istungil ette olukordi, kus alles istungil selgub (kui TVK pooli küsitleb), et poolel võiks olla oma nõuete tõendamiseks vajalikud tõendid olemas, kuid ta ei ole neid seni esitanud. TVK saab sellises olukorras täita selgitamiskohustust ning paluda poolel need esitada ning määrata selleks uue tähtaja ja istungi aja; 3) TVK menetlusnormi rikkumised, sh kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse ebapiisav täitmine, mille heastamine eeldab asjaolude ja tõendite esitamiseks uue võimaluse andmist ning uue istungi aja määramist; 4) haigestumine, töölt lahkumine või pikemaajalisem eemalviibimine. Üldjuhul ei saa mõjuvaks põhjuseks pidada TVK juhataja koolitusel osalemist ega lühiajalist puhkust.25 Uus istung asja arutamise jätkamiseks tuleks korraldada menetlusosaliste arvamust mõistlikult arvestades võimalikult kiiresti. Istungiaja tühistamisega on tegemist siis, kui enne määratud istungi toimumist teatab TVK, et asja arutamist ei toimu. Istung tühistatakse määrusega. Istungiaja tühistamise korral üldjuhul uut istungit ei määrata. Tühistamise põhjuseks võib olla poolte nõustumine kirjaliku menetlusega pärast istungiaja määramist või olukord, kus istung määrati ühe menetlustoimingu tegemiseks, kuid see jääb ära, näiteks tunnistaja ülekuulamise taotlusest loobutakse. Istungiaja muutmisega on tegemist, kui esineb mõjuv põhjus, miks asja ei saa arutada. Sellisel juhul teeb TVK juhataja määruse, milles esitab asjaolud, mis istungi toimumise välistavad, ja määrab asja arutamiseks uue istungi aja. Kui istungil selgub, et asja ei saa lõpuni arutada selle tõttu, et asja arutamiseks ei ole vajalikke asjaolusid välja selgitatud, võib istungi edasi lükata. Kui istungiaja muutumise või edasilükkamise otsus tehakse teatavaks istungil, võib TVK vormistada selle ka protokollilise määrusega. Punktiga 46 täpsustatakse TvLS § 40 pealkirja, jättes välja sõna „rahaliste“. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega. Kehtiv TvLS § 40 reguleerib rahaliste nõuete kirjalikku menetlust, kuid eelnõuga laiendatakse kirjaliku menetluse kasutamise võimalusi nii, et TvLS § 40 reguleerib edaspidi kirjalikku menetlust tervikuna (sh kirjalik menetlus TVK juhataja omal algatusel või poole taotlusel, kui vaidluse asjaolud on selged ning poole isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole vajalik). Punktiga 47 muudetakse TvLS § 40 lõiget 1. TVK juhataja võib kas omal algatusel või poole taotlusel menetleda kirjalikus menetluses töösuhtest tulenevaid nõudeid, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole TVK hinnangul vajalik. Kirjaliku menetluse algatamiseks piisab ühe poole taotlusest, kuid teise poole kirjaliku menetlusega mittenõustumisel vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil. Samuti vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil, kui TVK juhataja otsustab asja menetleda kirjalikus menetluses, kuid üks või mõlemad pooled ei ole sellega nõus (TvLS §40 lg 3). Kehtiva seaduse kohaselt on TVK juhatajal ainuisikuliselt võimalik kirjalikus menetluses lahendada praegu üksnes rahalisi nõudeid kuni 6400 euro ulatuses või rahuldada avalduse, kui vastaspool nõuet tunnustab. Ülejäänud juhtudel peab kogunema kolmeliikmeline komisjon ning asja arutatakse istungil. Olukorras, kus avaldaja on piisava põhjalikkusega toonud välja nõude eseme ja alused, lisanud vajalikud tõendid ning vastaspool saanud võimaluse esitada omapoolsed seisukohad kirjalikult ja on seda ka teinud (sh lisanud oma väidete kinnitamiseks tõendid), ei ole asja istungil arutamine sageli enam vajalik. See tähendab, et istung ei anna asja arutamiseks lisandväärtust, vaid tekitab nii komisjonile kui ka pooltele vaid ajalise ja rahalise 25 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 301 ja 302. 23 lisakulu. Seega oleks menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik, kui TVK saaks poolte taotlusel või omal algatusel arutada asja kirjalikus menetluses. Selline lähenemine aitab kaasa asja kiirele, lihtsale ja võimalikult väikeste kuludega menetlusele, mis on ka TVK peamisi eesmärke. TVK saab ja peab kirjaliku menetluse määramisel selgitama pooltele nende õigusi ja kohustusi, sh võimalust asja arutamiseks istungil, kui pooled seda siiski hiljem soovivad või kui TVK peab seda vajalikuks. Oluline on ka TVK-del tagada, et pooled teaksid ja mõistaksid TvLS § 40 lg-s 5 sätestatud õigust keelduda kirjalikust menetlusest. Seda saab TVK juhataja selgitada oma selgitamiskohustuse täitmise raames. Põhiseaduspärasuse analüüs Kavandatav muudatus puudutab menetlusosalise õigust olla ära kuulatud ja osaleda oma asja arutamisel. PS § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuigi TVK ei ole kohus PS § 24 tähenduses, on selles sättes väljendatud ärakuulamisõiguse põhimõte asjakohane ka PS §-dest 14 ja 15 tuleneva tõhusa õiguskaitse ja ausa menetluse õiguse sisustamisel kohtueelses töövaidlusmenetluses. PS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et asja arutamisena PS § 24 lg 2 tähenduses tuleb mõista eelkõige suulises, aga ka kirjalikus vormis osalemist menetluses ning juuresoleku õiguse üheks olulisemaks aspektiks on õigus olla ära kuulatud. Kuna selle õiguse tagamine eeldab tavapäraselt asja arutamist suulises menetluses, kujutab kirjalik menetlus endast põhimõtteliselt PS § 24 lg-s 2 sätestatud õiguse riivet. Samas võib selline riive olla õigustatud menetlusökonoomia kui põhiseaduslikku järku õigusväärtusega, arvestades seejuures isikule tagatud menetluslikke garantiisid.26 Muudatusel on legitiimne eesmärk, milleks on töövaidluste kiire, lihtne ja võimalikult väikeste kuludega lahendamine ning menetlusressursi otstarbekas kasutamine. Kui vaidluse asjaolud on selged, pooled on saanud esitada oma seisukohad ja tõendid kirjalikult ning nende isiklik ilmumine ei ole asjaolude selgitamiseks vajalik, ei pruugi istungi korraldamine anda asja lahendamisele täiendavat sisulist väärtust. Menetlusökonoomiat on ka Riigikohus käsitanud põhiseaduslikku järku õigusväärtusena. Meede on sobiv, kuna kirjaliku menetluse kasutamine võimaldab vältida istungi ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevat aja- ja ressursikulu ning aitab seega kaasa töövaidluste kiiremale ja vähem kulukale lahendamisele. Meede on ka vajalik, kuna istungi korraldamine kõigis töövaidlustes sõltumata asja keerukusest ja sellest, kas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, seisukohad ja tõendid on juba kirjalikult esitatud, tooks kaasa täiendava aja- ja ressursikulu ka juhul, kui suuline arutamine ei aitaks asja lahendamisele kaasa. Meede on mõõdukas, sest kirjaliku menetluse kasutamine on piiratud juhtudega, kus vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine asjaolude selgitamiseks ei ole TVK juhataja hinnangul vajalik. Eelkõige vähendab riive intensiivsust asjaolu, et menetlusosalisel säilib võimalus esitada oma seisukohad ja tõendid kirjalikult. Kõige olulisema menetlusliku tagatisena säilib poolel TvLS § 40 lg 3 kohaselt õigus kirjaliku menetlusega mitte nõustuda, mille korral tuleb töövaidlusasi läbi vaadata istungil. TVK peab seejuures oma selgitamiskohustuse raames tagama, et pooled teavad ja mõistavad oma õigust kirjalikust menetlusest keelduda. Seega ei saa asja lahendada kirjalikus menetluses poole tahte vastaselt ning poolele säilib võimalus nõuda suulist ärakuulamist. 26 https://pohiseadus.ee/sisu/3495/paragrahv_24 24 Arvestades ühelt poolt menetlusökonoomia ja töövaidluste kiire lahendamise eesmärki ning teiselt poolt asjaolu, et kirjaliku menetluse kasutamisele on seatud sisulised eeldused ja poolele säilib õigus nõuda asja arutamist istungil, ei ole menetlusõiguste riive ülemäärane ning piirang on proportsionaalne. Punktiga 48 asendatakse paragrahvi 40 lõike 4 teises lauses sõnad „täiendavad nõuded“ sõnadega „täiendatud nõuded“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud eelnõuga § 43 lõikes 5 tehtava muudatusega, kus kasutatakse väljendit „täiendatud nõuded“. Seega on muudatus vajalik sõnastuste ühtlustamiseks. Punktiga 49 muudetakse TvLS § 41 lõiget 1, mille kohaselt TVK istungi ajast ja kohast teavitamiseks toimetakse kutsed menetlusosalistele kätte. Praegu on seaduse tasandil reguleerimata, kas TVK istungi kutsed tuleb toimetada kätte või piisab kutse teatavakstegemisest. Kättetoimetamise nõue tagab, et menetlusosaline on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast ning istungeid ei tule menetlusosaliste puudumiste tõttu pidevalt edasi lükata, nagu juhtub praegu. Kättetoimetamisele kohaldatakse tulenevalt TvLS §-st 24 TsMS-is menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Vastaspoolele saadetakse ka avaldus ja selle lisade ärakirjad. Kui avalduse menetlusse võtmise määruses on kirjas, et määrus on ühtlasi käsitatav ka kutsena, siis ei ole vaja eraldi dokumendina kutset vormistada. Punktiga 50 muudetakse TvLS § 421 lõiget 1 ning nähakse ette võimalus, et ka TVK liige saab osaleda istungil video vahendusel reaalajas mujal kui TVK istungisaalis, mida praktikas kasutataksegi, kuid mida kehtivas TvLS-is selgesõnaliselt selliselt reguleeritud pole. See aitab kokku hoida ka komisjoni kulusid – näiteks saab TVK juhataja, kelle tööpiirkond on Tartus, pidada Tallinnas toimuvat istungit ilma et peaks füüsiliselt viibima Tallinnas asuvas istungisaalis, vaid saab seda teha videosilla vahendusel eemalt. Ka TVK kaasistuja, kes peaks kohale tulema vaid üheks istungiks, kuid kellel pole võimalik füüsiliselt istungisaalis viibida, saaks samuti osaleda videosilla vahendusel. Kõik istungil video vahendusel osalevad isikud peavad tagama, et neil on video teel osalemiseks piisava kvaliteediga ja katkematu internetiühendus. Kui video teel peetava istungi jooksul siiski esineb tõrkeid ning seetõttu ei ole tagatud näiteks poolte PS §-st 24 tulenev õigus olla ära kuulatud, siis lepitakse kokku uus istung, vajadusel kohapeal. Punktiga 51 täiendatakse TvLS-i §-ga 422, mis näeb ette tagaseljaotsuse tegemise võimaluse TVK menetluses. Kehtiva TvLS 42 lõike 6 kohaselt, kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib TVK vaadata avalduse läbi tema kohalolekuta. Vaidlusi, kus vastaspool tema vastu esitatud nõudele ei vasta ega ilmu istungile, on rohkelt, kuid praegu kehtiva korra kohaselt peab sellisel juhul TVK hindama, kas avalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud, mis on vägagi ajamahukas. Lisaks peab avaldaja, kelle nõuded rahuldati, ootama veel vähemalt 30 kalendripäeva (kui otsust ei õnnetu vastaspoolele kohe kätte toimetada või see ei õnnestu muul viisil kui Ametlike Teadannete vahendusel, siis oluliselt kauemgi) otsuse jõustumist. See võib ka lihtsamate vaidluste puhul venitada TVK menetlust ebamõistlikult. Samas on kohtumenetluses võimalik eelkirjeldatud situatsioonis teha tagaseljaotsus, mis tähendab avalduse rahuldamist veendumata faktiliste asjaolude tõendatuses ning sellisel juhul tunnistatakse otsus üldjuhul viivitamata täidetavaks. Tagaseljaotsuse tegemise lubamine TVK menetluses aitab täita TVK-le seatud eesmärki lahendada asi võimalikult lihtsalt, odavalt, kiirelt, kvaliteetselt ja efektiivselt. TVK tagaseljaotsuse tegemise tulemusena saab avaldaja oma õigustele tõhusama ja kiirema 25 lahenduse, kuid samal ajal ei jää vastaspool ilma õigusest tagaseljaotsus vaidlustada ja pöörduda asja hagimenetluse korras läbivaatamiseks kohtusse või esitada mõjuval põhjusel taotlus menetluse taastamiseks TVK-s. Seega on tegemist ühe praktilise meetmega, mis aitaks tulla toime TVK-de järjest suureneva töökoormusega ning võimaldaks paremini täita seadusandja eesmärki lahendada töövaidlusi lihtsalt, kiiresti ja kulutõhusalt, sealjuures menetlusosaliste õigusi kahjustamata. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib tagaseljaotsuse tegemise võimalust TsMS § 407. TsMS 44. peatükis (kus asub ka viidatud § 407) on silmas peetud asja õige, kuid mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega lahendamise põhimõtet (TsMS § 2) ning see on mõeldud eelkõige distsiplineerima menetlusosalisi täitma kohtu korraldusi ning mitte takistama oma tegemata jätmistega asja lahendamist ühe või teise poole kasuks.27 Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte.28 Siiski on oluline rõhutada, et tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus ning keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada asja sisulist lahendamist. Õiguslikult põhjendamata hagi peab kohus ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata, mitte tegema tagaseljaotsust. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses esitatud asjaoludest ning kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel hinnata tõendeid, tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Lisaks ei näe seadus ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus. Kõigi nende asjaoludega tuleb arvestada ka TVK menetluses tagaseljaotsuse rakendamisel. Lõike 1 kohaselt võib TVK avaldaja nõusolekul avalduse tagaseljaotsusega rahuldada avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastaspool, kellele töövaidluskomisjon on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Lõige 1 sätestab seega tagaseljaotsuse tegemise eeldused, s.t tagaseljaotsuse saab komisjon teha avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses vaid olukorras, kus avaldaja on selleks andnud nõusoleku, ning vastaspool, kellele TVK on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse avaldaja esitatud faktilised väited vastaspoole poolt omaksvõetuks. Sätte eeskujuks on TsMS § 407 lõige 1. Lõike 2 kohaselt võib TVK teha tagaseljaotsuse istungit pidamata. Sätte eeskujuks on TsMS § 407 lõige 3. Lõige 3 sätestab tingimused, mille esinemisel ei või tagaseljaotsust teha. Sätte eeskujuks on TsMS § 407 lõige 5. Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) vastaspoolele ei teatatud avaldusele vastamata jätmise tagajärgedest; 3) avalduse menetlusse võtmisel on rikutud TvLS §-de 26 ja 27 nõudeid; 4) vastaspool on teatanud TVK-le mõjuvast põhjusest avaldusele vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud pärast avaldusele vastamiseks määratud tähtaja möödumist, kuid enne tagaselja otsuse tegemist; 5) istungile ilmumata jäänud vastaspoolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 27 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 822. 28 Samas lk 824. 26  6) vastaspool on teatanud TVK-le istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ja on seda põhistanud; 7) vastaspool oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema osavõtuta. Lõige 4 sätestab, et kui avaldaja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid avaldus ei ole avalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb TVK otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata. Õiguslik põhjendus sisaldab faktiliste asjaolude pinnalt tehtud õiguslikke järeldusi – selget seisukohta, millised nõude eelduseks olevad tingimused ei ole täidetud ja miks, seega avaldaja peab läbi faktiliste asjaolude tegema TVK-le oma nõude usutavaks. Lõiked 5–10 näevad ette menetluse taastamise ja tagaseljaotsuse vaidlustamise korra. Nimelt kui tsiviilkohtumenetluses on poolel, kelle suhtes tagaseljaotsus tehti, õigus esitada kaja (TsMS § 415) ja taotleda menetluse taastamist, siis TVK menetluses on vastaspoolel õigus 30 kalendripäeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või avalikul kättetoimetamisel alates päevast, kui vastaspool sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, taotleda otsuse teinud TVK-lt menetluse taastamist ja asja sisulist läbivaatamist. Taotluse saab esitada üksnes olukorras, kus vastaspoole tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, milleks loetakse eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, aga ka muid kaalukaid põhjuseid. Oma haigust tuleb põhistada tõendiga, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või istungile ilmumast. Sellise tõendi puudumisel on võimalikud ka muud usutavad tõendid. Menetluse taastamisega kaasneb tagaseljaotsuse tühistamine ning menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. TVK taastab menetluse määrusega ning määrab asja arutamiseks istungi. Kui menetluse taastamist taotlenud pool taastatud menetluses istungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust menetluse taastamise taotlust esitada ja tal tuleks otsuse vaidlustamiseks pöörduda TvLS §-s 58 reguleeritud korras kohtusse ning taotleda töövaidlusasja hagimenetluse korras läbivaatamist. Kui TVK ei rahulda vastaspoole taotlust menetluse taastamiseks, on taotluse esitanud poolel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul asjakohase TVK määruse saamisest. Põhiseaduspärasuse analüüs Tagaseljaotsuste regulatsioon riivab eelkõige PS § 15 esimesest lausest tulenevat kohtusse pöördumise õigust ning sellega seotud tõhusa õiguskaitse põhimõtet. Riive seisneb selles, et isiku võimalus saada tema õigusi puudutavas asjas sisuline kohtulik läbivaatus lükkub edasi olukorras, kus TVK on tema suhtes teinud tagaseljaotsuse. Samuti puudutab regulatsioon PS § 24 lg 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuigi töövaidluskomisjon ei ole kohus PS § 24 mõttes, on PS § 24 lg 2 aluseks olev menetluslik põhimõte oluline ka kohtueelses õiguskaitsemenetluses, eriti arvestades seda, et TVK otsuse saab edasi viia kohtusse. Lisaks tuleb arvestada menetlusosalise õigust olla ära kuulatud. Tagaseljaotsuse puhul tehakse otsus just seetõttu, et üks menetlusosaline ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Seega on tegemist teadliku menetlusliku erandiga tavapärasest põhimõttest, mille kohaselt peab isikul olema võimalus tema vastu esitatud nõudele vastata ja esitada oma seisukohad. 27 Riive ei seisne siiski selles, et isikult võetakse lõplikult ära kohtusse pöördumise õigus. Eelnõu § 42² lg 10 kohaselt on vastaspoolel juhul, kui TVK ei taasta menetlust, õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul. Seega on tagaseljaotsuse näol tegemist eelkõige menetlusliku mehhanismiga, mis muudab õiguskaitse saamise järjestust ja tingimusi, mitte kohtusse pöördumise õiguse täieliku äravõtmisega. Muudatuse eesmärk on tagada TVK menetluse mõistlik kestus, menetlusökonoomia ning vältida olukorda, kus ühe poole põhjendamatu passiivsus takistab teise poole õiguste maksmapanekut. Seega on meetmel kaks omavahel seotud eesmärki:  menetluse kiirendamine ja kulude vähendamine;  TVK töökoormuse vähendamine ning menetluse efektiivsemaks muutmine. Need on legitiimsed eesmärgid. Riigil on õigus korraldada õiguskaitsesüsteemi viisil, mis võimaldab lahendada vaidlusi mõistliku aja ja kuluga ning vältida olukorda, kus menetlusosalise tegevusetus põhjustab põhjendamatuid viivitusi. Eriti kaalukas on eesmärk tagada töövaidluste kiire lahendamine, kuna töövaidlused puudutavad sageli isiku elatist ja sissetulekut ning nõude kiire lahendamine võib olla töötaja jaoks olulise tähtsusega. Meede peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv ehk selle kasutamine peab aitama kaasa taotletava eesmärgi saavutamisele. Kui vastaspool ei vasta ega ilmu istungile, ei pea TVK tagaseljaotsuse puhul korraldama tavapärast tõendite kontrollimist ulatuses, mis oleks vajalik tavalise otsuse tegemiseks. See võib vähendada menetlusele kuluvat aega. Samuti võimaldab tagaseljaotsus teha otsuse olukorras, kus vastaspoole tegevusetuse tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks vaja läbi viia täismahus menetlust. Seega võib tagaseljaotsuse võimalus aidata kaasa menetluse kiirendamisele ja TVK töökoormuse vähendamisele. Meetme vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, et TVK-s menetluse kiirendamise eesmärki oleks põhimõtteliselt võimalik saavutada ka muude menetluslike meetmetega, kuid need ei võimaldaks saavutada sama eesmärki sama tõhusalt. Olukorras, kus vastaspool jätab talle määratud tähtaja jooksul avaldusele vastamata ega ilmu istungile, peab TVK kehtiva regulatsiooni kohaselt vaatamata vastaspoole täielikule tegevusetusele hindama avalduses esitatud faktiliste asjaolude tõendatust. See eeldab tavapärasest ulatuslikumat menetlust ning võib pikendada asja lahendamise aega ka juhul, kui vastaspool ei ole oma menetlusõigusi tegelikult kasutanud. Üksnes menetlustähtaegade lühendamine või muude vastamata jätmisega kaasnevate menetluslike tagajärgede sätestamine ei võimaldaks sellises olukorras menetlust samas ulatuses lihtsustada. Tagaseljaotsuse võimaldamine seevastu võimaldab lahendada asja olukorras, kus vastaspool on jätnud talle antud võimaluse kasutada oma menetlusõigusi kasutamata, ilma TVK peaks selle tõttu läbi viima täismahus menetlust. Samal ajal on kavandatavas regulatsioonis ette nähtud mitmed tagatised vastaspoole menetluslike õiguste kaitseks, sealhulgas keeld teha tagaseljaotsust juhul, kui vastaspoolele anti vastamiseks ilmselgelt liiga lühike tähtaeg või talle ei teatatud vastamata jätmise tagajärgedest, samuti võimalus mõjuva põhjuse korral menetlus taastada ning menetluse taastamata jätmise korral pöörduda asja läbivaatamiseks kohtusse. Seetõttu on tagaseljaotsuse regulatsioon vajalik, et saavutada töövaidluste kiirema ja tõhusama lahendamise eesmärk olukordades, kus pool väldib menetluses osalemist, viisil, mida üksnes vähem intensiivsete menetluslike meetmetega ei oleks võimalik samaväärselt saavutada. Kavandatav meede on mõõdukas, kuna tagaseljaotsuse tegemisega kaasnevat vastaspoole menetlusõiguste riivet tasakaalustavad mitmed regulatsioonis ette nähtud menetluslikud tagatised. Tagaseljaotsuse tegemine võimaldab ühelt poolt tagada avaldajale kiirema ja tõhusama õiguskaitse ning vältida olukorda, kus vastaspoole tegevusetus põhjustab töövaidluse 28 põhjendamatut venimist. See on oluline eelkõige töövaidlustes, kus vaidluse kiire lahendamine võib olla menetlusosalise jaoks olulise tähtsusega. Teiselt poolt võib tagaseljaotsuse tegemine riivata vastaspoole menetluslikke õigusi, kuna otsus võidakse teha olukorras, kus vastaspool ei ole esitanud oma seisukohti ega tõendeid ning avaldaja esitatud faktilised väited loetakse vastaspoole poolt omaksvõetuks. Riive ei ole siiski ebaproportsionaalne, kuna tagaseljaotsuse tegemine ei ole töövaidluskomisjoni kohustus, vaid võimalus. Lisaks saab tagaseljaotsuse teha üksnes avaldaja nõusolekul ning üksnes avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et vastaspoole tegevusetus ei anna iseenesest alust avaldaja nõude rahuldamiseks, vaid TVK peab hindama, kas esitatud asjaoludest tuleneb õiguslik alus nõude rahuldamiseks. Samuti ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg, talle ei teatatud vastamata jätmise tagajärgedest, avalduse menetlusse võtmisel või istungile kutsumisel rikuti seaduse nõudeid või vastaspool on teatanud ja põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal menetluses osalemist. Vastaspoole õiguste kaitseks on ette nähtud ka võimalus taotleda mõjuva põhjuse olemasolu korral menetluse taastamist. Menetluse taastamisel tagaseljaotsus ei jõustu ega ole täidetav ning menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud toimingu tegemata jätmist. Kui TVK menetlust ei taasta, on vastaspoolel omakorda õigus pöörduda asja läbivaatamiseks kohtusse. Seega ei võta tagaseljaotsuse regulatsioon vastaspoolelt lõplikult võimalust saada oma asi kohtulikult läbi vaadatud, vaid näeb ette menetlusliku korra, mille kaudu saab vastaspool oma õigusi kaitsta ka pärast tagaseljaotsuse tegemist. Arvestades ühelt poolt töövaidluse kiire ja tõhusa lahendamise eesmärki ning teiselt poolt tagaseljaotsuse tegemisele ja selle vaidlustamisele seatud menetluslikke piiranguid ja tagatisi, ei kaalu vastaspoole menetlusõiguste riive üles avaldaja õigust saada oma nõudele tõhus ja õigeaegne lahendus. Meedet saab seetõttu pidada mõõdukaks. Punktiga 52 muudetakse TvLS-i § 43 lõiget 2 punkti 1 selliselt, et TVK juhatajal on istungi alguses enne töövaidlusasja sisulist arutamist kohustus kindlaks teha kõik istungist osavõtvad isikud ning nende isikusamasuse. Istungist osavõtvate isikute all mõeldakse eelkõige menetlusosalisi, poolte esindajaid, tunnistajaid ja tõlke. Istungist osavõtvate isikute all ei mõelda näiteks vaatlejaid, kes ei ole menetlusega seotud. Kehtiva korra kohaselt on kohustus teha kindlaks ja veenduda vaid istungile kutsutud isikute isikusamasuses. Kuna näiteks tunnistajaid ja tõlke TVK poolt istungile ei kutsuta, vaid kaasatakse poolte poolt, siis puuduvad hetkel TVK-l hoovad veendumaks, et tunnistaja on tõepoolest see, kes ta väidab end olevat. Muudatus on kantud juhtumitest, kus tunnistaja või tõlk keeldub istungil avaldamast oma nime ning esitamast isikut tõendavat dokumenti, mistõttu ei ole võimalik veenduda menetlusosalise isikusamasuses. Punktiga 53 muudetakse TvLS § 43 lõiget 5, jättes välja viite nõuetest osaliselt või täielikult loobumise kohta. Nimelt täiendatakse TvLS-i §-ga 281, mis reguleerib nõudest loobumise korda, seega oleks tegemist dubleeriva sättega. Edaspidi viitab säte TvLS § 29 lõikele 1, mis täpsustab avalduses esitatud nõude täiendamise korda. Teises lauses kasutatakse väljendi „täiendavad nõuded“ asemel „täiendatud nõuded“. Uus sõnastus on täpsem, kuna täiendatakse juba esitatud nõudeid, mitte ei esitata täiendavaid nõudeid. Punktiga 54 jäetakse TvLS § 43 lõikest 8 välja viide TVK otsuse teatavakstegemise kellaajale. Kehtiva sätte kohaselt tuleb TVK juhatajal pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatada pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev, kellaeg ja viis. Praktikas on kellaeg osutunud liialt detailseks tingimuseks ning otsuse tegemise aja reguleerimine kuupäeva tasandil annaks TVK- le suurema vabaduse oma tööd korraldada ning lihtsustaks oluliselt dokumendihalduri tööd. Sama põhimõte kehtib ka TsMS-is, mille kohaselt piisab, kui kohus teatab kohtuotsuse teatavakstegemise kuupäeva (avalikult teatavaks tegemise päev). 29 Punktiga 55 muudetakse TvLS § 44 lõiget 3, lisades viite TsMS § 33 lõikele 1 ja välistades TsMS § 277 lõike 4 teises lauses nimetatud ekspertiisi määramise võimalus TVK menetluses. Kuigi TvLS viitab TsMS §-le 277, mis käsitleb dokumendi ehtsuse vaidlustamist ja võltsituse kontrollimiseks ekspertiisi määramist kohtu poolt, siis teoreetiliselt saaks seda TVK küll määrata, aga praktikas mitte. Takistuseks on nii ebaselgus kulude kandmises (TsMS § 143, mille kohaselt kohus võib määrata ekspertiisi tegemiseks ettemaksu tasumise kohustuse taotluse esitanud poolele või mõista hiljem selle menetluskuluna välja, mida TVK aga teha ei saa) kui ka menetluse kiirus ja lihtsus, millele vastandub ekspertiisi määramise korral menetluse peatamise/istungi edasilükkamise vajadus. TvLS loomisel sooviti ette näha lihtsustatud menetluskord, et inimestel oleks võimalik saavutada kiirelt ja tõhusalt õigusrahu, mistõttu ei ole võimalik kõiki kohtumenetluses ette nähtud põhimõtteid täies mahus kohaldada. Ka TvLS-i seletuskirjas selgitatakse TvLS § 44 lõike 3 kohta, et tõendite esitamise sätete kohaldamisel tuleb silmas pidada TVK menetluse lihtsust ja kiirust. Seega TsMS §-le 277 viitamine TvLS-is täidab eelkõige seda eesmärki, et anda poolele õigus dokumendi ehtsus vaidlustada ja dokumendi võltsitust põhistada ning võimaldada vaidlusorganil vaidlustatud dokument jätta otsuse tegemisel arvestamata. TVK menetluse eesmärki ja senist kogemust arvesse on mõistlik jätkata TVK-de senist tegevust ja mitte võimaldada ekspertiisi määrata TVK menetluses. Punktiga 56 täiendatakse TvLS § 45 lõikega 41. Muudatus haakub eelnõuga kavandatud TvLS § 37 lõike 2 täiendamisega, millega nähakse ette TVK kohustus selgitada välja kohalduv õigus. Eelnõu § 45 lõike 41 eeskujuks on TsMS § 234, mille eesmärk on tagada, et kohtud ja menetlusosalised saaksid aru nende kohustuste vahekorrast välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse sisu kindlakstegemisel ning et kohus ei peaks tegema ülemääraseid pingutusi välisriigi õiguse, rahvusvahelise õiguse ja tavaõiguse sisu kindlakstegemiseks. Lisaks on sätte eesmärk anda Eesti kohtule pädevus teatud toimingute tegemiseks vaidluses kohaldatava välisriigi õiguse sisu kohta teabe hankimisel ning vähendada kohtute töökoormust välisriigi õiguse sisu kindlakstegemisel, pannes need kohustused pooltele.29 Töövaidluskomisjoni kontekstis on sätte eesmärk anda juhised ja kehtestada piirid, millest komisjon peab välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtuma. Näiteks kehtib põhimõte, et rahvusvahelist õigust tuleb tõendada niivõrd, kui see ei ole TVK-le teada. Samuti antakse TVK- le edaspidi õigus kaasata välisriigi õiguse selgitamiseks eksperte või nõuda menetlusosalistelt asjakohaseid dokumente. Kuna REÕS-i viitab §-des 2 ja 4 kohtule, aga mitte kohtuvälistele vaidluste lahendamise organitele, siis aitab lisatav lõige nimetatud lünka ületada ja kohustab TVK-d muu hulgas lähtuma REÕS-i §-st 4, mis näeb ette välisriigi õiguse väljaselgitamise korra. Näiteks on TVK- l edaspidi õigus nõuda kohalduva õiguse väljaselgitamiseks poolte kaasabi ja arvestada poolte sel eesmärgil esitatud dokumente. Samuti on TVK-l edaspidi õigus pöörduda abipalvega Justiits- ja Digiministeeriumi või Välisministeeriumi poole. Kui välisriigi õiguse sisu ei ole mõistliku aja jooksul võimalik kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust. Punktiga 57 täpsustatakse TvLS § 47 lõiget 2 ja nähakse ette, et tunnistajaks võib olla isik, kes ei ole selles töövaidlusasjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja TvLS § 17 mõttes, kuid kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud, näiteks töökaaslased, 29 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 1281. 30 koostööpartnerid, turvatöötajad, kliendid jne. Muudatus on kantud juhtumitest, kus menetlusosaline soovib tunnistajaks kutsuda oma esindajat. Esindajal on aga esindatava suhtes lojaalsuskohustus ning see tähendab ka mitte avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mis võib omakorda olla konfliktis tunnistaja kohustusega anda tõeseid ja täielikke ütlusi. Täpsustus aitab edaspidi eelkirjeldatud olukordi vältida. Punktiga 58 täiendatakse § 49 pealkirja sõnaga „kirjalike“. Praegu reguleerib paragrahv peaasjalikult tunnistaja kirjalike ütluste andmise korda (va lõige 4), kuid pealkirjast see ei nähtu. Edaspidi reguleerib § 49 vaid tunnistajate kirjalike ütluste korda ning suuliste ütluste andmist reguleerib lisatav § 491 (eelnõu punkt 64). Muudatus loob rohkem selgust tunnistajate ülekuulamise korda. Punktiga 59 tunnistatakse kehtetuks TvLS § 49 lõige 4. Praegune § 49 reguleerib peaasjalikult tunnistajate kirjaliku ülekuulamise korda, välja arvatud lõige 4, mis käsitleb tunnistajate ülekuulamise korda istungil. Kuna praegune tunnistajate ülekuulamise kord TVK istungil on puudulikult reguleeritud, siis luuakse eelnõuga § 491 , mis täidab nimetatud lünga ja hakkab edaspidi reguleerima tunnistajate suuliste ütluste andmise korda. Paragrahv 49 näeb edaspidi ette vaid tunnistaja kirjalike ütluste andmise korra. Seetõttu tõstetakse § 49 praegune lõige 4 uude paragrahvi. Punktiga 60 täiendatakse TvLS 3. peatüki 5. jao 2. jaotist §-ga 491, millega nähakse ette tunnistaja ülekuulamise kord. Sätte eeskujuks on TsMS § 262. Kehtiv TvLS tunnistaja ülekuulamise korda ei sätesta ja TVK on tunnistaja ülekuulamisel lähtunud seni analoogia korras viidatud TsMS §-st 262. Praegu valitseb olukord, kus erinevad TVK juhatajad kuulavad tunnistajaid üle erinevalt, lisaks ei ole selgituskohustuse täitmisel praegu ühelegi paragrahvile viidata, mistõttu on vaja sätestada üheselt mõistetav tunnistajate ülekuulamise kord, mis oleks selge kõigile menetluse osapooltele. Lõige 1 näeb ette, et tunnistaja ülekuulamine algab isiku kindlakstegemisest ja tema seotuse selgitamisega asja ja menetlusosalistega. Seejärel selgitab TVK tunnistajale kohustust rääkida tõtt ja anda tunnistusi vahetult nähtud, kuuldud või tajutud elulise asjaolu kohta. Samuti peab TVK enne tunnistaja küsitlemise algust selgitama osapooltele ammendavalt (st vastama menetlusosaliste täpsustavatele küsimustele) tunnistaja küsitlemise korda ning täitma selgituskohustust olukorras, kus poolele on ebaselge, milliseid küsimusi või millises vormis ta peaks tunnistajale esitama. Ammendav selgituskohustus on tähtis, kuna TVK menetluse osapooled on enamasti õigusalaste eriteadmisteta isikud, kellel puuduvad eriteadmised selle kohta, kuidas tunnistajaid TVK-s või kohtumenetluses üle kuulatakse. Lõige 2 sätestab tunnistaja küsitlemise järjestuse. Esimesena küsitleb tunnistajat tunnistaja kaasanud pool, seejärel teised menetlusosalised ning viimaks TVK. Lõige 3 näeb ette, et TVK peab küsitlemisel kõrvaldama suunavad, korduvad ja asjassepuutumatud küsimused, et tagada tunnistaja efektiivne ja eesmärgipärane ülekuulamine. Kui tunnistaja kaasanud osapool ei küsitlenud TVK hinnangul tunnistajat ammendavalt, siis peab TVK küsitlema tunnistajat nii, et saadud vastused oleksid ammendavad. See tuleneb nii uurimispõhimõttest kui ka TVK juhataja kohustusest istungi kulgu kontrollida ja juhtida, et välja selgitada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, et teha seadusega kooskõlas õige ja õiglane otsus. Lõige 4 reguleerib olukorda, kus tunnistajaid on rohkem kui üks. Kui tunnistajaid on mitu, kuulatakse nad üle üksteisest eraldi nii, et üle kuulamata tunnistajaid ei viibiks asja arutamise 31 ajal istungisaalis. Üle kuulatud tunnistaja võib jääda istungisaali kuni asja arutamise lõpuni, v.a kui TVK lubab tal enne istungi lõppu lahkuda. Säte on vajalik selleks, et esimesel küsitlusel küsitud küsimused ja antud vastused ei saaks mõjutada järgmiste tunnistajate ütlusi. Lõige 5 reguleerib olukordi, kus menetlusosaline võib tahtlikult või tahtmatult tunnistajat mõjutada. Kui TVK-l on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel TVK-le menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib TVK tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada ning tunnistaja ütlused loetakse talle ette ning temal võimaldatakse tunnistajat küsitleda pärast istungile tagasipöördumist. Võimalus menetlusosaline ülekuulamiselt eemaldada on tähtis näiteks töökiusu või tööalast ärakasutamist käsitlevates kaasustes tunnistuste andmisel, kus tunnistajad võivad menetlusosalist karta. Menetlusosalise saalist eemaldamine võib kaasa tuua riive PS § 24 osas, mille kohaselt igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Potentsiaalset riivet tasakaalustab lõike teine lause, mis näeb ette, et saalist eemaldatud menetlusosalisele loetakse peale saali naasmist tunnistaja ütlused ette, misjärel saab menetlusosaline samuti tunnistajat küsitleda. Sätte eeskujuks on TsMS § 260, mis näeb ette analoogse korra. Punktiga 61 täiendatakse TvLS § 50 punkti 1, lisades tekstiosa „või lõikes 21“. Muudatus haakub eelnõuga kavandatud lõike 21 lisamisega TvLS § 27. Kehtiv punkt 1 nägi ette § 27 lõikes 2 loetletud juhud, millal TVK juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega. Arvestades, et § 27 lõike 21 lisamisega loodi TVK-le lisaalused avalduse menetlusse võtmata jätmiseks, on vaja täpsustada punkti 1 ja lisada ka muudatusega lisandanud alused menetluse lõpetamise määruse tegemise loetellu. Menetluse lõpetamise puhuks lisatud alusteks on juhtumid, kus avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja faktiliste väidete õigsust, või olukorrad, kus avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitse, ning juhtumid, kus avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Punktiga 62 täiendatakse TvLS §-s 50 loetletud menetluse lõpetamise aluseid uue alusega. Muudatus on vajalik õigusselguse suurendamiseks. Olukorras, kus TVK-le on esitatud avaldus asja pooleks oleva füüsilise või juriidilise isiku suhtes enne tema pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning TVK ei ole veel jõudnud nõude kohta lahendit teha, on vaja selgesõnaliselt ette näha, et TVK lõpetab sellisel juhul menetluse määrusega. Sellisel juhul saab nõude maksma panna tsiviilkohtumenetluses või pankrotimenetluses. Kui TVK on algatatud töötasu nõude menetluse ja menetluse ajal kuulutatakse välja tööandja pankrot, peab TVK menetluse lõpetama, kuna edasine menetlus on välistatud PankrS § 44 lõike 1 alusel. Kuna TVK ei saa seejärel vaidluse sisulist lahendamist jätkata, lõpeb menetlus määrusega. Sama põhimõte kehtib ka kohtumenetluses, kus analoogses olukorras jäetaks hagi läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). Pankrotimenetluse eesmärk on tagada kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine alates pankroti väljakuulutamisest, sõltumata nõuete liigist või sissenõutavaks muutumise ajast. Isiku õigused ei jää menetluse lõpetamise tõttu kaitseta, edaspidi saab oma nõudeid kaitsta pankrotimenetluses. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Varem 32 kohaldas TVK eelkirjeldatud situatsioonis PankrS-i, edaspidi saab viidata TvLS-ile, mis loob menetlusosalistele suurema õigusselguse. Punktiga 63 muudetakse paragrahvi 53 lõiget 4, lisades viite § 50 punktile 7. Säte näeb ette, et kui menetlus lõpetatakse teatud alustel ning lepitusmenetlust ei alustata, siis on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse TvLS §-s 58 sätestatud korras. Muudatusega lisatakse menetluse lõpetamise aluste alla ka olukord, kui asjas pooleks oleva isiku vastu on esitatud varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui sellises olukorras TVK lõpetab menetluse, on poolel võimalik pöörduda töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse. Punktiga 64 tunnistatakse TvLS § 54 lõige 2 kehtetuks, kuna praegune regulatsioon osutunud ebavajalikuks ja tekitab tihti TVK klientide seas segadust. Kehtiv lõige 2 sätestab, et juhul, kui töövaidlusasja arutakse istungil, siis teeb TVK otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise päeval. Säte tekitab segadust, sest sellest lõikest võib välja lugeda kohustuse teavitada ka pooli otsuse resolutsioonist istungi päeval. Tegelikult pooli otsuse resolutsioonist istungipäeval ei teavitata ning seda osaliselt ka kaalutlusel, et otsuse motiveerimise käigus võib selguda, et esialgu kavandatud resolutsioon ei ole seadusega kooskõlas. TvLS § 57 lõike 1 kohaselt teavitatakse pooli otsusest 10 tööpäeva jooksul peale istungi toimumist. Otstarbekas ei ole seaduse jõuga kohustada TVK juhatajat kaasistujatega läbi arutama kaasuse lahendit ja arutelu tulemusena sõnastama seejärel resolutsiooni asja arutamise päeval. Üldjuhul kaasistujad ei ole juriidiliste eriteadmisega isikud ning näiteks olukorras, kus istungil esitati uusi tõendeid, seisukohti ja/või kuulati üle tunnistajaid, võib TVK juhatajal olla vaja oluliselt rohkem aega, kui on seda istungi järel, et anda kaasistujatele ülevaade, millised õiguslikud asjaolud on otsuse tegemisel tähtsad. Muudatus võimaldab TVK-l olla otsuse kujundamise protsessis vähem bürokraatiast kammitsetud, kuid ei too kaasa ohtu, et otsus ei ole muudatuse jõustumisel seadusega kooskõlas või põhjendatud. Punktiga 65 täiendatakse TvLS § 54 lõikega 6, mis lubab TVK-l teha ühisavalduse läbivaatamisel otsuseid avaldajate kaupa eraldi, kui see osutub menetlusökonoomia seisukohast mõistlikuks. Näiteks on üsna tavapärane, kui ettevõtja koondab suure hulga töötajaid või on jäänud majandusraskuste tõttu (või muudel põhjustel) töötasu väljamaksmisega hätta, pöörduvad töötajad mitmekaupa ühisavaldusega TVK. Kui nõudeid on palju (näiteks töösuhte lõppemise järel võib töötajal saamata olla (mitme kuu) töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis, lisatasud (sh öötöö, riigipühal töötamise või ületundide eest), töösuhte erakorralise ülesütlemise korral ka mitmed hüvitised (TLS § 100 või § 109 lg-tes 1 ja 2 nimetatud hüvitised) ning avaldajaid mitu, võib olla põhjendatud need läbi vaadata küll ühes menetluses, aga otsused tehakse avaldajate kaupa eraldi, mitte ühe dokumendiga. Punktiga 66 jäetakse TvLS § 57 lõikest 1 välja teine lause, mis reguleerib TVK otsuse teatavakstegemise ajast teavitamist. Praegu tuleb sätte kohaselt TVK juhatajal pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatada pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev, kellaeg ja viis. TvLS § 43 lõige 8 sätestab sedasama, seetõttu eemaldatakse seadusest dubleeriv lause. Punktiga täiendatakse lõiget ka kolmanda ja neljanda lausega, millega nähakse ette, et TVK juhataja võib mõjuval põhjusel otsuse teatavaks tegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra ning TVK teatab menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja muutmisest. Kehtiv lõige 1 reguleerib otsuse teatavaks tegemist menetlusosalistele, kui töövaidlusasi vaadatakse läbi istungil ning tavaliselt tuleb otsus teatavaks teha kümne tööpäeva jooksul pärast 33 istungi toimumist. Tähtajast kõrvale kalduda ei ole praegu seadusega lubatud. Seadusandja antud tähtaeg on üldjuhul piisav, kuid suurema paindlikkuse huvides on vaja anda TVK juhatajale võimalus otsuse teatavaks tegemise tähtaega pikendada, näiteks väga keerukate juhtumite puhul või olukorras, kus TVK juhatajat pärast istungit haigustub. Mõjuv põhjus on määratlemata õigusmõiste ning jääb igal konkreetsel juhul TVK juhataja kaalutlusotsuseks. Samas peab silmas pidama, et tähtaega ei tohi pikendada kergekäeliselt. TVK juhatajale antud õiguse kuritarvitamise kahtluse korral on menetlusosalis(t)el võimalik esitada Tööinspektsiooni peadirektorile kaebus (vt § 121) ning Tööinspektsiooni peadirektoril on kaebuse põhjendatuse korral võimalik otsustada sellise korraldava abinõu rakendamine, mis eelduslikult võimaldab menetluse seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia või eriti olulise rikkumise (näiteks tähtaja pikendamise määruse põhistamata jätmine või otsuse teatavakstegemise aja muutmise teatavakstegemise kohustuse rikkumine) korral teha asjaomasele ministrile ettepanek distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Punktiga 67 muudetakse TvLS § 58 lõiget 5. Selle muudatuse eesmärk on võtta kohtult ära võimalus nõuda TVK avalduse ümbervormistamist hagiavalduseks ja seega muudatus toetab bürokraatia vähendamist. TvLS § 58 lg 5 muudatusega eemaldatakse kohtult senine sõnaselge õigus nõuda töövaidluskomisjonis esitatud avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis. Muudatus ei välista kohtu õigust nõuda TsMS alusel konkreetsete menetlemist takistavate puuduste kõrvaldamist, kuid sellisel juhul peab kohus puuduse selgelt kindlaks määrama ja näitama, kuidas see takistab asja menetlemist. Seega ei saa üksnes töövaidluskomisjonis esitatud avalduse vormiline erinevus hagimenetluses ettenähtud vormist olla iseseisvalt aluseks uue hagimenetluse vormis avalduse nõudmisele. Praegu on probleemiks asjaolu, et kuigi TvLS-i § 58 lõike 4 kohaselt võib TVK avalduse rahuldamise korral vastaspool esitada kohtule taotluse, et TVK esitatud avaldus vaadataks hagimenetluse korras läbi hagina, siis näiteks 2022. aastal nõudis kohus uue hagi esitamist 70% juhtudest. Sealjuures nõuti uue hagi esitamist tihti täpsemalt põhjendamata, milles TVK avalduse puudused seisnesid. Eelkirjeldatud regulatsiooni mõte on peale TVK menetlust kohtusse pöördumist lihtsustada, mistõttu ei ole kujunenud olukord kooskõlas sätte algse eesmärgiga. Kaasneva lisakoormuse tõttu jäetakse hagi sageli esitamata, mistõttu TVK otsus vaidlustatud osas ei jõustu. See on toonud kaasa olukordi, kus hageja, olles saanud TVK-st õiguse, ei saagi õiglast lahendit ning peab TVK-s kaotajaks jäänud poolele nõudmise korral kinni maksma ka menetluskulud. TVK eesmärk on pooltele tuua lihtne, kiire, odav ja õiglane lahendus. Kõnealune muudatus aitab seda eesmärki saavutada. Teisalt ei ole tegu põhimõttelise muudatusega, vaid juba praegu TvLS-is ettenähtud praktikaga, mille sõnastust täpsustatakse. Puhkudeks, kus avaldaja on TVK-s enda avaldust muutnud ning seetõttu võib kohtule ja pooltele olla ebaselge, mis on avalduse sisu, säilib kohtul võimalus nõuda hagi tervikteksti esitamist. Punktiga 68 muudetakse TvLS § 58 lõiget 7 sarnaselt eelnõu eelmise punktiga (TvLS § 58 lg 5 muudatus) viisil, et kohtul kaob õigus nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis. Olukorras, kus TVK on avalduse rahuldanud ja kohtusse pöördub vastaspool, nõuavad kohtud sageli põhjendamatult hagi esitamist. TvLS-i § 58 lõike 5 kohaselt tuleks üldjuhul lugeda hagiavalduseks TVK-le esitatud avaldus. Üksnes juhul, kui see ei vasta hagiavalduse nõuetele, tuleks nõuda eraldi hagi esitamist. 34 2022. a esitatud avalduste puhul nõudis kohus uue hagi esitamist 70% juhtudest. Seejuures puudusid kohtumäärustes sageli põhjendused, milles seisnesid TVK avalduse puudused, või välja toodud puudused ei olnud sellised, mis takistaksid hagi menetlemist, nt märkimata oli, kas hageja soovib suulist või kirjalikku menetlust. Enam kui 10% juhtudest ei esitanud hageja hagi, mistõttu tema nõue jäi kohtus läbi vaatamata, st potentsiaalselt tema õigused kaitseta. Muudatus aitab taolisi olukordi edaspidi vältida. Lisaks muudetakse § 58 lõiget 8, lisades võimaluse kohtule esitatud taotlusest loobumise kõrval taotlus ka tagasi võtta. Kohtule esitatud hagiavalduse tagasivõtmiseks või sellest loobumiseks kehtib erikord, muu hulgas peab kohus tagasivõtmise või loobumise määrusega lahendama. Hagist loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle TsMS-i § 429 lõike 1 esimese lause ja § 431 lõike 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kuni loobumistaotluse lahendamiseni on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta. Muudatuse tulemusena kaob põhjendamatu piirang, mille kohaselt kohtule esitatud taotlusest võib loobuda, kuid mitte seda tagasi võtta. Tagasivõtmise korral säiliks võimalus sama nõudega ka tulevikus kohtu poole pöörduda. Eriregulatsioon on vajalik, kuivõrd vastaspoole taotlus ei ole TsMSi tähenduses hagi ning seetõttu ei saa vastaspoole poolt esitatud taotlusest loobumist või taotluse tagasivõtmist samastada hagi tagasivõtu ja hagist loobumise regulatsiooniga. Punktiga 69 täiendatakse TvLS § 59 lõikega 21. Muudatus on seotud TvLS § 32 lõige 4 kehtetuks tunnistamisega ja eeskuju on võetud TsMS § 457 lõikest 2 ning selle eesmärk on välistada olukord, kus menetluse vastaspoolel oleks võimalik saavutada oma nõude korduv läbivaatamine. Kohtupraktikas on lubatavaks loetud tasaarvestuse avalduse tegemine menetluses ning käsitletud seda vastuväitena haginõudele. Menetlusseadustik sätestab tasaarvestuse vastu- väitega arvestamise erandina ka otsuse jõustumisel. Üldreegli kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue. Kuid seaduses on lubatud erand: kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata (§ 457 lg 2).30 Silmas peab pidama, et otsuse õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele ainult siis, kui TVK on selle sisuliselt lahendanud. TVK lahendab vastunõude otsuse resolutsioonis ning selle lahendamiseks resolutsioonis ei pea pool esitama iseseisvat taotlust.31 Vastuväidet käsitletakse otsuse põhjendavas osas. Kui avaldus jääb muul põhjusel rahuldamata või läbi vaatamata ning 30 Vt RKTKm 26.04.2017 nr 3-2-1-34-17, p 13. 31 Kohus lähtub tasaarvestamisel TsMS §-st 445. TsMS kommenteeritud väljaande kohaselt § 445 lõike 1 teine lause põhineb arusaadaval menetlusökonoomilisel põhimõttel, et otstarbetu ning kulukas oleks ühe kohtulahendi põhjal alustada kahte täitemenetlust, kui lahendis on nii hageja kui ka kostja nõuded teatud ulatuses rahuldatud. Selle asemel tuleb kohtul teha otsuse resolutsioonis tasaarvestus, mille tulemusel tekib kohtulahend kui täitedokument vaid ühe menetlusosalise kasuks. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või nt lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust. Vt ka RKTKo 23.11.2016 nr 3-2-1-112-16 p-d 22 ja 23: Otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning juhul, kui rahuldati tasaarvestuslik vastuhagi (TsMS § 373 lg 1 p 3 ja § 445 lg 1 esimene lause), tuleb kohtulahendi resolutsioonis teha eraldi otsustus tasaarvestuse kohta ja märkida kumma poole kasuks ja missuguses ulatuses hagi või vastuhagi pärast tasaarvestuse tegemist rahuldatakse. 35 tasaarvestuse vastuväite kontrollimiseks puudub vajadus, ei takista see tasaarvestuseks esitatud nõude maksmapanemist eraldi menetluses. Kui otsuse õigusjõud tasaarvestuse vastuväitele ei laieneks, saaks vastaspool vabalt nõuda oma nõude rahuldamist hilisemas menetluses. Seega oleks vastaspoolel (erinevalt avaldajast) võimalik saavutada oma nõude korduv läbivaatamine. Muudatuse eesmärk on piirata seda võimalust. Punktiga 70 asendatakse TvLS § 59 lõikes 3 sõnad „TVK juhataja või sekretär“ sõnaga „Tööinspektsioon“. Muudatus ei ole seotud töövaidluse sisulise lahendamisega, vaid on tehniline. TVK tehniline teenindamine on Tööinspektsiooni üldosakonna ülesanne ja jõustumismärke lisamine tehniline tegevus. Otsuse osalise jõustumise korral tuleb siiski saada sisend töövaidluskomisjoni juhatajalt. Antud hetkel peetakse puudutatud haldusorgani all silmas eelkõige Eesti Töötukassat, Tervisekassat, Maksu- ja Tolliametit, Sotsiaalkindlustusametit ehk haldusorganit, kelle seadusest tuleneva ülesande täitmiseks on TVK otsuse jõustumise tõendamine vajalik. Punktiga 71 kavandatud muudatusega muudetakse § 59 lõike 4 sõnastust sujuvamaks ning kaotatakse viide TVK juhatajale ja sekretärile. Seaduse tasandil on tarbetu reguleerida, millise ametinimetusega töötaja peaks otsusele jõustumismärke lisama. Punktiga 72 muudetakse § 60 lõike 2 sõnastust. TVK juhatajal on edaspidi õigus määrusega tühistada otsus, kui esinevad TvLS § 28 lõikes 2, § 281 lõikes 1, § 422 lõikes 10 ja § 51 lõikes 1 sätestatud juhud. Muudatus on tingitud TvLS-i lisatud § 281 lõikest 1, § 422 lõikest 10, mille kohaselt sätestatakse TvLS-is avaldajale võimalus avaldusest loobuda ning TVK-le teha tagaseljaotsuseid. Edaspidi tühistab TVK juhataja määrusega otsuse juhul, kui avaldaja võtab avalduse tagasi enne otsuse jõustumist, kui avaldaja loobub avaldusest enne otsuse jõustumist, kui pärast tagaseljaotsuse tegemist taastatakse vastaspoole taotlusel menetlus ning kui poolte vahel saavutatakse kompromiss. Punktiga 73 muudetakse TvLS § 63 pealkirja ja sissejuhatavat lauset. TvLS § 63 reguleerib TVK otsuse kandmist töötamise registrisse (TÖR). Sissejuhatava lause muudatusega nähakse ette veel olukordi, millal TVK juhatajal on õigus teha kandeid TÖR-i (s.t töötamise registreeringuga seotud andmeid lisada või muuta). Praegu saab TVK teha kande TÖR-i üksnes jõustunud TVK otsuse alusel. Edaspidi saab TVK teha kande TÖR-i ka juhul, kui TVK on määrusega kinnitanud kompromissi või lepituskokkuleppe. Näiteks, kuna kompromissi kinnitab TVK juhataja TvLS § 51 lõike 1 kohaselt määrusega (ühtlasi lõpetades sellega ka töövaidlusasja menetluse), siis praegu ei ole TVK-l TvLS § 63 alusel õigust teha sellekohast kannet TÖR-i ning vaidluse osapool peab kande tegemiseks pöörduma hoopis EMTA poole. See on ebaefektiivne ega ole vaidluse osapoolte huve arvestades mõistlik. Muudatusega seonduvalt jäetakse sätte pealkirjast välja viide kitsalt TVK otsusele ja selle asemel viidatakse kande tegemisele laiemalt. Punktiga 74 täiendatakse TvLS § 65 lõikega 11. TvLS § 65 reguleerib otsuse viivitamata täitmist. Lõike 1 kohaselt on TVK-l õigus tunnistada töötasu väljamõistmise viivitamata täidetavaks, kui pool on esitanud selleks põhistatud avalduse. Täienduse tulemusel lisatakse lõige 11, kus sätestatakse uus alus, millal TVK ei pea ootama poole sellekohast taotlust, vaid TVK-l on õigus tunnistada otsus ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sellisel juhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus selle kättesaamisel, mitte 30 kalendripäeva möödudes otsuse kättesaamisest. Sätte muutmisel on võetud eeskuju TsMS § 468 lõike 1 punktidest 1 ja 2. 36 Menetluslikust aspektist ei ole nõude tunnustamise korral põhjendatud oodata otsuse täitmisega kuni otsuse jõustumiseni, sest tunnustamisel põhinevate otsuste vaidlustamise tõenäosus on väike. Nimetatud juhul ei ole ka mõistlik, et täitmisest huvitatud pool peaks andma tagatise lahendi viivitamatust täitmisest võlgnikule tekkida võiva kahju katteks. Oluline on siiski tähele panna, et nimetatud TVK otsused ei kuulu viivitamatule täitmisele otse seaduse alusel, vaid enne selle jõustumist peab olema TVK tunnistanud lahendi viivitamata täidetavaks otsuses endas. Kui seda tehtud ei ole, siis otsust viivitamata täita ei saa. Punktiga 75 reguleeritakse käesoleva seaduseelnõu jõustumise hetkel pooleliolevate vaidluste lahendamist. Muudatusega sätestatakse põhimõte, mille kohaselt lahendatakse seaduseelnõu jõustumise hetkel pooleliolevad töövaidlused käesolevast seaduseelnõust lähtuvalt. Põhimõte on tavaks ka TVK menetlusele eeskujuks olevas tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi). 3.2. MKS muudatused Eelnõu §-ga 2 muudetakse MKS-i. Punktiga 1 asendatakse MKS § 251 lõikes 2 sõnad „Töövaidluskomisjoni juhatajal või sekretäril“ sõnaga „Töövaidluskomisjonil“. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et Tööinspektsiooni struktuuris on TVK sekretäri ametinimetus muutunud (sekretäri asemel kasutatakse ametinimetust dokumendihalduse spetsialist). Lisaks puudub vajadus osutada seaduse tekstis kellelegi teisele kui TVK-le. Punktiga 2 täiendatakse § 251 lõike 2 teist lauset pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“. Nimetatud sätte kohaselt on TVK juhatajal või sekretäril on õigus teha MKS § 255 punktis 4 nimetatud otsuse alusel TvLS §-s 63 nimetatud kandeid. Käesoleva eelnõuga muudetakse MKS § 255 punkti 4 selliselt, et TVK määrusega kinnitatud kompromiss ja lepituskokkulepe võivad olla TÖR-i kande aluseks. Seega on vajalik ka MKS § 251 lõiget 2 täiendada ja otsuse kõrval nimetada ka määrust. Punktiga 3 täiendatakse MKS § 255 punkti 4 pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“. Muudatusega võimaldatakse TVK-l teha kandeid TÖR-i ka lepituskokkuleppe ja kompromissi alusel, mis kinnitatakse määrusega. Praegu on TVK-l kandeid võimalik teha vaid TVK otsuse alusel. Punktiga 4 täiendatakse MKS § 29 kolme punktiga, andes maksuhaldurile õiguse avaldada teatud maksusaladust sisaldavat teavet. Punktiga 182 antakse maksuhaldurile õigus avaldada TVK-le töövaidluse lahendamiseks mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmeid. TvLS § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt lahendab TVK töötaja ning Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tekkinud töövaidlusi. Kuigi seaduse järgi on TVK pädev lahendama individuaalseid töövaidlusi, mille üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja, puudub TVK-l ligipääs mitteresidendist tööandja andmetele. See takistab mitteresidendist tööandjaga seotud töövaidluste kiiret ja kvaliteetset lahendamist. 37 Mitteresidendist tööandja andmeid vajab TVK menetluse algusest peale. TVK-l on töövaidlusavalduse saabumisest alates kolm päeva, et otsustada, kas võtta avaldus menetlusse või mitte (TvLS § 27 lg 1). Juba menetlusse võtmise üle otsustamise määruses tuleb kajastada vaidluse osapoolte andmeid. Lisaks on kogu menetluse vältel ajakohaste andmete olemasolu vajalik menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Sealjuures võib TVK-l olla vajadus kontrollida mitteresidendist tööandja andmete ajakohasust menetluse vältel mitmel korral, sest andmete ajakohasust tuleb kontrollida näiteks istungipäeval, otsuse kirjutamise hetkel ja menetluse kestel määruste jt dokumentide kättetoimetamisel. Seni on mitteresidendist tööandjaga seotud vaidluste lahendamisel tulnud andmete puudumise tõttu ette mitmesuguseid takistusi. Näiteks on ette tulnud vaidlusi, kus kogu tööandjale dokumentide kättetoimetamine tuleb korraldada Ametlike Teadaannete kaudu, mis on ajakulukas. Samuti on juhtunud, et töötaja viidatud mitteresidendist tööandja esindaja Eestis ei võta oma seotust töötajaga omaks. Kui puudub ligipääs mitteresidendist tööandja andmetele, siis näiteks juhul, kui mitteresidendist tööandja esindaja ilmub TVK istungile, võib TVK-l olla keeruline veenduda, kellega täpselt on tegu ning kas ja mis alustel on tal õigus tööandjat esindada. Mitteresidendist tööandja andmed on olemas EMTA-l. MKS-i § 18 lõike 1 punkti 7 kohaselt peab enne Eestis tegevuse alustamist end EMTA-s registreerima mitteresidendist tööandja (sh renditööjõu vahendaja, füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus), kelle töötajad töötavad Eestis. MKS § 22 lõike 1 kohaselt tuleb mitteresidendist tööandja registreerimiseks esitada EMTA-le avaldus, kuhu on märgitud: 1) mitteresidendist tööandja nimi; 2) tööandja postiaadress asukohamaal, kui see on olemas; 3) tööandja postiaadress Eestis, kui see on olemas; 4) tööandjat esindava isiku nimi ja postiaadress; 5) tööandja või tema volitatud isiku allkiri. Edaspidi, kui TVK-sse pöördutakse töötaja ja mitteresidendist tööandja vahelise vaidluse lahendamiseks ning on vaja kontrollida andmeid, saadab TVK dokumendihalduse spetsialist päringu EMTA-le mitteresidendist tööandja andmete saamiseks. Maksu-ja Tolliameti poolt on ka valmidus kasutada andmete edastamiseks vastavat x-tee teenust. IT-süsteemide arendusvajadusi muudatusega ei kaasne, kuivõrd töövaidlusi, mille üks osapool on mitteresidendist tööandja, tuleb ette harva. Kuigi MKS § 29 punkt 18 annab maksuhaldurile õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Tööinspektsioonile riiklikuks järelevalveks tööalaste õigusaktide täitmise üle, ei ole töövaidluse lahendamise puhul tegemist riikliku järelevalvega ning viidatud säte ei võimalda mitteresidendi andmeid TVK-le avaldada. Lisaks, TvLS §-st 24 kohaselt kohaldatakse TVK-s TsMS-is menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut ning TsMS § 306 lõike 4 kohaselt on vaidlusorganil õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Paraku ei ole TvLS § 24 ja TsMS § 306 lõike 4 koosmõju piisav maksusaladust sisaldavate andmete avaldamiseks, kuivõrd selge õiguslik alus MKS-is puudub. Seega, et tagada efektiivne ja kiire töövaidluste lahendamine mitteresidendist tööandjaga seotud vaidlustes, tuleb MKS-i täiendada viisil, mis annab selge aluse mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmete avalamiseks TVK-le. Maksuhalduri valduses olevate mitteresidendist tööandja ja teda esindava füüsilise isiku andmete edastamine TVK-le võib riivata PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust. Riive eesmärk on tagada mitteresidendist tööandjaga 38 seotud töövaidluste tõhus ja kiire lahendamine, sealhulgas menetlusosalise ja tema esindaja tuvastamine ning menetlusdokumentide nõuetekohane kättetoimetamine. Sellega kaitstakse ühtlasi menetlusosaliste õigust tõhusale õiguskaitsele. Meede on sobiv, sest ajakohaste andmete kättesaadavus võimaldab TVK-l menetlust nõuetekohaselt läbi viia, ning vajalik, kuna kehtiv regulatsioon ei anna TVK-le vajalikku õiguslikku alust maksusaladusega kaitstud andmete saamiseks. Meede on ka mõõdukas, kuna andmeid võib avaldada üksnes konkreetsel, seaduses määratletud eesmärgil, s.t. töötaja ja mitteresidendist tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks, ning andmete kasutamine on seega seotud konkreetse menetlusliku vajadusega. Arvestades andmete avaldamise piiratud eesmärki ja töövaidluse tõhusa lahendamise kaalukust, ei ole PS § 26 riive ülemäärane ning meede on proportsionaalne. Punktiga 183 nähakse ette selge õiguslik alus, mis võimaldab maksuhalduril edastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet kollektiivlepingu laiendatud tingimuse kontrollimiseks kollektiivlepingu seaduse (KLS) kohaselt. KLS võimaldab sõlmida kollektiivlepinguid ja neid teatud tingimustel laiendada, teisisõnu sätestada minimaalsed töötasu või töö- ja puhkeajanõuded kogu konkreetses sektoris. Praegu tehakse seda kahes sektoris: transport ja meditsiin. Kui kollektiivlepingut soovitakse laiendada, tuleb töövaldkonna eest vastutaval ministril kontrollida, kas seda tehes on järgitud seaduse nõudeid (vt täpsemalt KLS § 42 lg-d 3 ja 4 ning § 44). Selleks on EMTA-lt vaja andmeid, mida hetkel seaduse kohaselt EMTA-l ei ole õigust jagada, mistõttu ei ole võimalik tingimuse täitmist kontrollida. Esinduslikkuse kontrolliks on vaja EMTA-lt järgmiseid andmeid: 1) teatud tegevusala töötajate (nt bussijuhid, õed jne) üldarvu konkreetsetes ettevõtetes kokku, 2) teatud tegevusala töötajate (nt bussijuhid, õed jne) üldarvu konkreetsetel tegevusaladel kokku. EMTA-le esitatav andmetaotlus on teabenõue avaliku teabe seaduse (AvTS) kontekstis. Seetõttu tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1). KLS § 44 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril kollektiivlepingu laiendatud tingimuse kontrollimiseks aega kümme tööpäeva, mille jooksul tuleb sisuliselt kontrollida nii seaduse nõuete täitmist, sh kontrollida esinduslikkuse kriteeriume, kui ka vormistada valdkonna eest vastutava ministri otsus. Seetõttu on oluline, et maksuhaldur edastab info AvTS-i tähtaega arvestades esimesel võimalusel. Maksuhalduri valduses oleva teabe edastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile võib sõltuvalt edastatavate andmete detailsusest riivata PS §-s 26 kaitstud informatsioonilist enesemääramisõigust. Riive eesmärk on võimaldada valdkonna eest vastutaval ministril täita kollektiivlepingu seadusest tulenevat kohustust kontrollida kollektiivlepingu laiendatud tingimuse seaduses sätestatud nõuetele vastavust, sealhulgas kollektiivlepingu poolte esinduslikkust. Meede on sobiv, sest EMTA valduses olevad andmed töötajate arvu kohta võimaldavad esinduslikkuse kriteeriume kontrollida, ning vajalik, kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub EMTA-l õigus vajalikku maksusaladusega kaitstud teavet ministeeriumile avaldada ja seetõttu ei ole võimalik seadusest tulenevat kontrollikohustust nõuetekohaselt täita. Meede on mõõdukas, kuna andmete avaldamine on seotud konkreetse seadusest tuleneva kontrolliülesandega ning selleks vajatakse töötajate üldarve, mitte andmeid üksikute töötajate kohta. Seega on põhiõiguse riive vähese intensiivsusega ja seda õigustab vajadus tagada kollektiivlepingu laiendamiseks seaduses sätestatud eelduste nõuetekohane kontroll. Arvestades riive vähest intensiivsust ja meetme eesmärki, on meede proportsionaalne. Punktiga 184 luuakse õiguslik alus, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil edastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile poliitika kujundamiseks, analüüsimiseks ja mõjude hindamiseks vajalikke andmeid, mis on maksuhalduri valduses. Majandus- ja 39 Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 63 majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika, sealhulgas töösuhete, töökeskkonna ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikate kavandamine ja elluviimine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 10 täpsustab, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks. Kõiki poliitikakujundamiseks vajalikke andmeid Statistikaamet ei avalda või ei avalda piisava detailsusega, mistõttu vajab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maksu- ja Tolliametilt poliitikakujundamiseks agregeeritud, isikustamata andmeid nii regulaarselt kui vajaduspõhiselt. Näiteks hetkel teadaolevalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil vajalik regulaarselt seirata kehtivate, uute, lõpetatud ja peatatud töösuhete arvu; VÕS-lepinguga töötajate koondarvu sotsiaaldemograafilise profiili järgi; miinimumpalga ja selle lähedase töötasu saajate arvu ning töötuskindlustusega kaetud inimeste koondarvu. Nimetatud loetelu ei ole ammendav ning regulaarne andmevajadus võib tulevikus muutuda. Maksu- ja Tolliameti andmete kasutamine on vajalik lisaks ka vajaduspõhiselt, kavandatavate poliitikamuudatuste mõjude hindamiseks ning sihtrühmade tuvastamiseks, et tagada tõenduspõhine poliitikakujundamine ning ellu viidud poliitikate mõjude hindamine. Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei ole neil ilma selge õigusliku aluseta võimalik andmeid töödelda ka agregeeritud koondarvude edastamiseks. Seetõttu nähaksegi punktiga 184 ette vastav muudatus, mis võimaldab andmete edastamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile selle valitsemisala piires. Maksuhalduri valduses olevate andmete töötlemine ja edastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile võib mõjutada PS §-ga 26 kaitstud informatsioonilist enesemääramisõigust. PS kommentaaride kohaselt on isikuandmete kogumine, säilitamine, kasutamine ja avalikustamine PS § 26 riive ning avalik-õiguslikus suhtes peab isikuandmete töötlemiseks olema seadusest tulenev alus.32 Kavandatava meetme eesmärk on võimaldada ministeeriumil kujundada, analüüsida ja hinnata oma valitsemisala poliitikaid tõenduspõhiselt. Meede on sobiv, kuna EMTA valduses olevad andmed võimaldavad saada poliitikakujundamiseks vajalikku teavet, mida muudest allikatest ei ole piisava detailsusega võimalik saada. Meede on vajalik, kuna Statistikaamet ei avalda kõiki vajalikke andmeid või ei avalda neid vajalikus detailsuses ning EMTA-l puudub praegu piisav õiguslik alus ka agregeeritud koondandmete selliseks töötlemiseks ja edastamiseks. Meede on mõõdukas, kuivõrd ministeeriumile edastatakse üksnes agregeeritud ja isikustamata andmeid. Sellisel juhul ei ole edastatavad andmed seostatavad konkreetse füüsilise isikuga ning sekkumine informatsioonilise enesemääramise õigusesse on minimaalne. Arvestades andmete kasutamise avalikku eesmärki ning andmete agregeeritud ja isikustamata kujul edastamist, ei ole meede ülemäärane ja on proportsionaalne. 3.3. TsÜS muudatused Eelnõu §-ga 3 muudetakse TsÜS-i. TsÜS § 45 lõikes 11 sisalduvat loetelu täiendatakse viitega TVK menetlusele. TsÜS § 45 lõige 11 reguleerib olukorda, mil eraõiguslik juriidiline isik ei kuulu registrist kustutamisele põhjusel, et registrist kustutamine takistaks konkreetset menetlust. Muudatus on vajalik selleks, et eraõiguslikku juriidilist isikut ei kustutata registrist näiteks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ka juhtudel, kui temaga on seotud pooleliolev töövaidlusasi või -asjad TVK-s. 32 https://pohiseadus.ee/sisu/3497 40 Äriregistris on hoogustunud nende juriidiliste isikute (s.o tööandjate) äriregistrist kustutamine, kes ei ole pikka aega majandusaasta aruandeid esitanud (ÄRS § 61 lg 2). Kuivõrd TsÜS § 45 lõige 11 ei sisalda viidet TVK menetlusele, siis registripidaja ei saada TVK-le päringut pooleliolevate menetluste kohta ning selle tulemus on TVK-s menetlusosaliseks oleva äriühingu registrist kustutamine, kuna TsÜS § 45 lõike 2 järgi eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. 3.4. ÄRS muudatused Eelnõu §-ga 4 muudetakse ÄRS-i. ÄRS-i § 60 lõike 2 punkti 2 täiendatakse viitega TVK menetlusele. ÄRS-i kohaselt võib juriidilise isiku äriregistrist kustutada siis, kui ta ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Samas võimaldab seadus praegu kustutada juriidilise isiku äriregistrist juhul, kui ta osaleb TVK menetluses. Muudatuse eesmärk on tagada, et juriidilisi isikuid sellisel juhul Äriregistrist ei kustutata. Muudatus on vajalik ja seotud TsÜS-i § 45 lõike 11 muutmisega. 3.5. Põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõus kavandatud muudatused puudutavad eelkõige PS §-dest 14 ja 15 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale menetlusele ning PS §-ga 26 kaitstud eraelu puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust. Põhiõiguste piirangute lubatavust on hinnatud PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt. Tõhusa õiguskaitse ja ausa menetluse õigust puudutavad eelkõige TVK menetluse tõhustamiseks kavandatud muudatused, millega nähakse ette võimalus teha tagaseljaotsus ning laiendatakse kirjaliku menetluse kasutamise võimalusi. Nende muudatuste eesmärk on tagada töövaidluste kiirem, lihtsam ja võimalikult väikeste kuludega lahendamine ning menetlusressursi otstarbekas kasutamine. PS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et ärakuulamisõigus on ausa menetluse oluline osa ning kirjalik menetlus võib piirata isiku võimalust osaleda asja arutamisel. Samas võib selline piirang olla õigustatud muu hulgas menetlusökonoomia kui põhiseaduslikku järku õigusväärtusega, kui isikule on tagatud piisavad menetluslikud garantiid.33 Kavandatud regulatsioonidega on menetlusosaliste õiguste kaitseks ette nähtud asjakohased tagatised. Kirjalikku menetlust saab kasutada juhul, kui vaidluse asjaolud on selged ja poolte isiklik ilmumine ei ole asjaolude selgitamiseks vajalik, kusjuures poolele säilib õigus kirjalikust menetlusest keelduda ja saada asi läbi vaadatud istungil. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole TVK kohustus ning seda ei või teha seaduses nimetatud menetluslike puuduste korral või olukorras, kus vastaspoolel on mõjuv põhjus vastamata jätmiseks. Samuti on vastaspoolele ette nähtud võimalus taotleda menetluse taastamist ning saada vaidlus lõppastmes kohtulikult läbi vaadatud. Arvestades muudatuste eesmärke ja menetlusosalistele ette nähtud tagatisi, on tõhusa õiguskaitse ja ausa menetluse õiguse piirangud proportsionaalsed. PS §-ga 26 kaitstud eraelu puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust puudutavad MKS § 29 muudatused, millega luuakse õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe avaldamiseks töövaidluskomisjonile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. PS kommenteeritud väljaande kohaselt kuulub PS 33 https://pohiseadus.ee/sisu/3495 41 § 26 kaitsealasse isiku õigus kontrollida enda kohta käiva teabe kogumist ja kasutamist ning isikuandmete töötlemine võib kujutada endast eraelu puutumatuse riivet.34 Kavandatud andmete avaldamise alused teenivad konkreetseid avalikke eesmärke: töövaidluste tõhusat lahendamist, kollektiivlepingu laiendamise seaduslike eelduste kontrollimist ning tõenduspõhist poliitikakujundamist ja poliitikate mõjude hindamist. Arvestades andmete avaldamise eesmärke, ulatust ja kavandatud kasutusviisi, on eraelu puutumatuse ja informatsioonilise enesemääramisõiguse võimalik riive proportsionaalne. Eelnõus kavandatud põhiõiguste piirangutel on seega legitiimsed eesmärgid ning piirangud on nende eesmärkide saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Muudatustega ei piirata põhiõigusi rohkem, kui eelnõu eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning piirangute tasakaalustamiseks on ette nähtud asjakohased menetluslikud ja õiguslikud tagatised. Eeltoodust tulenevalt on eelnõu põhiseadusega kooskõlas. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi õiguslikke termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga35. Harta artikli 47 kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Seejuures on igaühel õigus asja õiglasele ja avalikule arutamisele mõistliku aja jooksul. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad tagada, et töövaidlused saaksid lahenduse kiirelt ja tõhusalt, aidates seega tagada hartaga ette nähtud põhiõigusi. 6. Seaduse mõjud Seaduseelnõu eesmärk on lahendada töövaidluskomisjonide (TVK) töös ilmnenud kitsaskohad, ühtlustada TVK-de praktikat ning ajakohastada sätteid. Muudatuste tulemusena muutub töövaidluste lahendamine kiiremaks ja paindlikumaks. Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt Tööinspektsiooni juures asuva kaheksa TVK tööd. TVK-des töötab kokku kaheksa TVK juhatajat ja 222 kaasistujat. Tööinspektsiooni põhimääruse kohaselt lahendatakse töövaidluseid neljas linnas: Jõhvis (teeninduspiirkond Ida- Viru ja Lääne-Viru maakond), Pärnus (teeninduspiirkond Pärnu, Hiiu, Saare, Viljandi, Lääne ja Järva maakond), Tallinnas (teeninduspiirkond Harju ja Rapla maakond) ja Tartus (teeninduspiirkond Jõgeva, Tartu, Põlva, Valga ja Võru). Kõige enam töövaidlusi lahendati 2025. aastal Tallinnas (1410). Teistes piirkondades on töövaidlusi olnud oluliselt vähem (200- 300 vaidlust 2025.aastal). Muudatustel on otsene mõju ka töösuhte osapooltele. TVK-de poole pöördub igal aastal siiski vaid väike osa kõikidest tööandjatest (0,2%, 2025.a 265 tööandjat) ja töötajatest (0,3%, 2025.a 2198 töötajat). Vähesel määral on mõjutatud ka kohtud. TVK-sse esitatud avalduste arv on olnud aastati muutuv, olles viimasel paaril aastal 2300–2400 juures (joonis 1). 2024. aastal oli ühe TVK juhataja menetletavate avalduste keskmine arv ligikaudu 300. Enamiku, s.o ligi 90% avaldustest esitavad töötajad ning ligi 2/3 nõuetest on rahalised. 34 https://pohiseadus.ee/sisu/3497 35 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT 42 Joonis 1. Töövaidluskomisjonidesse esitatud avalduste arv, 2018–2024 Allikas: Tööinspektsiooni töövaidluste statistika Paljud eelnõuga kavandatud muudatusted on tehnilist laadi ning nende eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust, eelkõige seoses TVK-de igapäevase toimimise ja töökorraldusega. Seaduseelnõu mõjude analüüsis keskendutakse muudatustele, millel on suurem sisuline mõju töövaidluse osapooltele, TVK-de töökorraldusele ja töövaidluste lahendamise kvaliteedile. Mõjusid hinnatakse olulisemate muudatuste kaupa, kus iga muudatuse puhul on eristatud mõju valdkond ja sihtrühm. Mõju igale sihtrühmale hinnatakse nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk. Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ega välissuhteid; siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus 1. Laiendatakse kirjaliku menetluse võimalust (eelnõu punkt 47) Sotsiaalne ja majanduslik mõju Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%36. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: tavamenetlus eeldab kõigi osapoolte istungil osalemist, sh vajaduse korral kordusistungitel. Esineb ka olukordi, kus istungi aega tuleb muuta või istung edasi lükata, mis omakorda pikendab menetluse kestust ja otsusele jõudmise aega. Kirjalik menetlus võimaldab töövaidluse osapooltel lahendada vaidlusi istungil (kas füüsiliselt või virtuaalselt) osalemata. 2024. a lahendas TVK ca 2400 avaldust ehk keskmiselt ca 200 avaldust kuus. Kõikidest laekunud avaldustest 15% ehk 360 avaldust lahendati kirjalikus menetluses. Kavandatava muudatuse tulemusena saab kirjalikus menetluses läbi vaadata kuni 6400-eurose nõuete kogusumma asemel kõiki avaldusi, kus asjaolud on otsuse tegemiseks selged ning TVK hinnangul ei ole pooltel asjaolude selgitamiseks vaja isiklikult kohale ilmuda. Muudatuse tulemusena võib tõusta kirjalikult menetletavate avalduste osakaal. Kirjalik menetlus vähendab osapoolte ajakulu ja rahalisi väljaminekuid, kuivõrd osapooled ei pea osalema istungil. Eriti oluline on see töötajatele ja tööandjatele, kes asuvad TVK istungipaikadest kaugemal või kelle töö- või perekohustused raskendavad istungil osalemist. 36 2025. aastal pöördus TVK-sse 265 tööandjat ja 2198 töötajat. 43 Samuti väheneb sihtrühma hulgas vajadus istungil osaleva tõlgi leidmise ja kaasamise järele, mis on oluline eesti keelt mitte valdavate või kuulmis- või kõnepuudega inimeste jaoks. Kirjalik menetlus kestab üldjuhul ka lühemat aega (kirjalik keskmiselt ca 30 päeva, tavamenetlus ca 39 päeva), näiteks kuna pole vajadust oodata istungiaega. Piirsumma tõstmine arvestab ka keskmise palga ja elukalliduse kasvu, mis on suurendanud töövaidlustes esitatavate nõuete mahtu. Nii tagab muudatus kirjaliku menetluse kättesaadavuse ka muutunud majandustingimustes ning aitab vältida lihtsate vaidluste viimist suulisele istungile. Muudatuse mõju ulatust võib pidada keskmiseks – see parandab küll sihtrühma võimalusi TVK menetlust oma elukorraldusega paremini sobitada ning vähendab kulusid, kuid ei eelda neilt teadlikku kohanemist või lisapingutusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd töövaidlus on sihtrühma hulgas harvaesinev sündmus. Ebasoovitavad mõjud: ebasoovitav mõju võib avalduda olukordades, kus kirjaliku menetluse tõttu puudub osapooltel võimalus istungil sõna võtta ning nad ei saa või ei oska end seetõttu piisavalt selgelt väljendada, mõjutades seega TVK otsust. Risk on siiski väike, kuna kirjalikku menetlust rakendatakse vaid selgete asjaolude korral ning kui istung ei anna lisaväärtust. Riski leevendab ka eelnõuga kavandatav muudatus, mis sätestab selgemalt TVK kohustuse selgitada osapooltele nende õigusi ja kohustusi ning teha ettepanekuid avalduse täiendamiseks või tõendite esitamiseks. Sellega vähendatakse oluliselt võimalust, et avalduses või tõendites jäävad olulised detailid kajastamata. Lisaks saab otsusega mittenõustumisel pöörduda maakohtusse, kus nõudeid arutatakse uuesti ja kus on võimalik esitada ka uusi tõendeid või asjaolusid. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju töövaidluse osapooltele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine, sagedus väike ja ebasoovitavate mõjude risk väike. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline. Mõju riigiasutustele Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, s.t 8 TVK juhatajat ning 222 kaasistujat. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kirjaliku menetluse võimaluse laiendamine suurendab TVK-de töö efektiivsust ja võimaldab ressursse otstarbekamalt kasutada. Iga istungi korraldamine eeldab lisaks TVK juhatajale ka dokumendihalduse spetsialisti ja kaasistujate kaasamist, mis väljendub tööaja- ja rahakulus. Samuti tuleb arvestada istungite ärajäämise või edasilükkamisega, mis ei võimalda ajaliselt määrata samale ajale teist istungit – see tähendab kasutamata jäänud tööaega. Kirjalikus menetluses lahendab asja komisjoni juhataja üksinda ja kirjalikult. Seeläbi väheneb vajadus kaasata kaasistujaid ning väheneb ka TVK dokumendihalduse spetsialistide töökoormus. Praktikas tähendab see, et töötajate aega saab kasutada paindlikumalt, suurendades nii menetlusvõimet kui ka kulutõhusust. Võrreldes kehtiva olukorraga võib kirjalikult menetletavate nõuete osakaal suureneda, mille arvelt vabanevad istungiajad. Vabanevad istungiajad saab suunata keerukamate või kiiremat menetlemist vajavate asjade lahendamiseks, mis loob eeldused kogu süsteemi menetluskiiruse paranemiseks. Muudatuse mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest TVK-d on kirjalikku menetlust kasutanud juba 2018. aastast ning juhatajatel ei ole vaja sellega kohaneda. Uuendus laiendab kirjaliku menetluse kasutusala ka mitterahalistele nõuetele, kuid muudab menetlust pigem tehniliselt kui sisuliselt. Mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine, kuna TVK-d kasutavad kirjalikku menetlust pidevalt. Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud. 44 Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju TVK töökorraldusele ja ajaplaneerimisele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju oluline. Muudatus 2. Kiirendatakse menetlusprotsessi, sh luuakse tagaseljaotsuse tegemise võimalus ning tugevdatakse tähtaegadest kinnipidamist ja poole vastutust tõlgi pädevuse eest (eelnõu punktid 51, 55, 13) Sotsiaalne ja majanduslik mõju Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%37. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: TVK-de töös esineb sageli olukordi, kus vastaspool ei reageeri või ei ilmu istungile. Täpne statistika nende olukordade sageduse kohta puudub, kuid hinnanguliselt võib see ulatuda üle 300 menetluseni aastas (näiteks on üks TVK juhataja hinnanud, et iga seitsmes avaldus jääb vastaspoole vastuseta). Kavandatava muudatusega võimaldatakse sellistes olukordades teha tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemise lubamine lihtsustab ja kiirendab töövaidluse lahendamist, kuna mõjuva põhjuseta vastamata jätmise ja istungile mitteilmumise korral loetakse avaldaja esitatud asjaolud vastaspoole poolt omaksvõetuks ning TVK juhataja ei pea koostama mahukat analüüsi vastaspoole argumentide kohta. Sisuliselt on tegu lihtsustatud otsusega ning otsuse kirjutamine muutub võrreldes kehtiva praktikaga kiiremaks. Kuna valdava osa avaldustest esitavad töötajad (ca 90%), tähendab muudatus peamiselt töötajate jaoks võimalust saada väiksema ajakuluga otsus, kui tööandja ei tee koostööd. Teisalt annab muudatus vastaspoolele selge signaali, et passiivsus viib siiski otsuseni ka poole osaluseta, mis soodustab aktiivsemat osalust menetlusprotsessis ning vähendab menetluse pahatahtlikku venitamist. Menetluse efektiivsust toetavad ka muudatused tõendite tähtaegades ja tõlgi nõuetes. Sageli ei pea pooled kinni TVK tähtaegadest tõendite esitamisel – olgu teadmatusest, ajapuudusest või pahatahtlikult –, esitades need tihti ka alles istungil. Selge reegli kehtestamine, et mõjuva põhjuseta tähtajast hiljem esitatud tõendeid ei arvestata, motiveerib mõlemaid pooli argumente ja tõendeid õigeks ajaks esitama, andes samas võimaluse vältida menetluse venima jäämist, kui tähtaegadest siiski kinni ei peeta. Samamoodi parandab menetluse efektiivsust nõue, mis paneb selgelt vastutuse tõlgi tagamise ja tema pädevuse eest sellele poolele, kes tõlki vajab. Kui tõlki ei ole või tõlge ei ole piisav, saab menetlusega siiski edasi liikuda ning vaidluse tempokalt lahendada, mitte ei pea korraldama kordusistungeid, mis menetlust venitavad. Viimase rahvaloenduse (2021) kohaselt umbes 33% inimesi räägivad emakeelena muud keelt kui eesti keelt ning tööinspektsiooni hinnangul võib ca 10–15% TVK-sse pöördujatest vajada tõlgi abi. Kokkuvõttes muudavad muudatused töövaidlused kiiremaks ja õiglasemaks. Avaldaja saab kiiremini lahenduse, kui vastaspool koostööd ei tee. Samuti tugevdab tagaseljaotsuse võimaluse sätestamine ühiskondlikku õiglustunnet, sest see välistab olukorra, kus töövaidlus jääb venima vaid seetõttu, et üks pool menetlust eirab. See muudab süsteemi prognoositavamaks ja usaldusväärsemaks kõigile osapooltele. Mõju avaldumise ulatus on suur, kuivõrd võrreldes kehtiva olukorraga on osapooled sunnitud täpsemalt jälgima tähtaegu ja vältima passiivsust, mis nõuab ka sihipärast kohanemist. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd töövaidlusi esineb sihtrühma kui terviku hulgas harva. Ebasoovitavad mõjud: tagaseljaotsuse tegemine olukorras, kus vastaspool ei ole mõistnud selle tagajärgi, võib suurendada vastaspoole rahulolematust. Riski leevendab asjaolu, et seaduses sätestatakse selged tagaseljaotsuse tegemise tingimused ning tugevdatakse TVK selgituskohustust, mistõttu TVK saab täpselt pooltele selgitada passiivsuse ja tähtaegade järgimata jätmise tagajärgi. Samuti sätestatakse mitu asjaolu, mille korral tagaseljaotsust teha 37 2025. aastal pöördus TVK-sse 265 tööandjat ja 2198 töötajat. 45 ei saa (nt mõjuv põhjus hilinemiseks või osapoolt ei ole teavitatud tagajärgedest). Pooltel on ka õigus taotleda otsuse tühistamist ja menetluse taastamist mõjuva põhjuse korral. Tähtajast hiljem esitatud tõendite ning ebapädeva tõlgi mittearvestamine võivad samuti osapooltes rahulolematust tekitada, kuid selgituskohustus ja TVK juhataja kaalutlusõigus (erandjuhtudel on võimalik otsustada, et istung lükatakse siiski edasi) leevendavad seda riski. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju töösuhte osapooltele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on suur, kuid sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline. Mõju riigiasutustele Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, st 8 TVK juhatajat ning 222 kaasistujat. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatusel on positiivne mõju TVK töökorraldusele, eelkõige menetluste kiirusele ja juhatajate ajaplaneerimisele. Võimalus teha tagaseljaotsus vabastab TVK juhatajatele aega, mille saab omakorda pühendada keerukamate juhtumite süvitsi lahendamiseks. Seni on TVK juhatajad kasutanud mõningal määral ka muid võimalusi, sh mõni TVK juhataja on kasutanud analoogiat tsiviilkohtumenetluse praktikast ning teinud lihtsustatud põhjendustega otsuse. See aga tekitab otsustes ebakõla ja vähendab õigusselgust, õõnestades ka TVK usaldusväärsust ja mainet. Kui tagaseljaotsuse tegemise võimalus on selgelt seaduses reguleeritud, siis on TVK juhatajatel selged tingimused ja piirid, mis omakorda aitab koormust ühtlustada ning mainet hoida. Uus kord võimaldab vältida menetluse venima jäämist ning vähendab ressursimahukate kordusistungite vajadust juhtudel, kus pool ei ole tähtajaks esitanud tõendeid või ei ole taganud tõlgi osalemist. Hilinenud tõendid, sobimatu tõlk ja tõlgi puudumine ongi praegu olnud sagedasemad põhjused, miks istungeid edasi lükatakse. Kui juhatajal on selge õigus jätta sellised hilinenud dokumendid või taotlused arvestamata või piirduda ühe istungiga ka juhul, kui tõlge ei ole kvaliteetne, saab TVK oma tööaega paremini planeerida ja vältida tarbetuid viivitusi. Muudatus suurendab TVK autoriteeti ja menetluse läbipaistvust, sest pooled ei saa enam kasutada venitustaktikat. See omakorda suurendab usaldust komisjoni suhtes ja vähendab alusetuid etteheiteid erapoolikuse kohta. Muudatused lähendavad TVK praktikat kohtumenetlusele, säilitades paindlikkuse, mis on TVK eripära. Kokkuvõttes paraneb menetluse kiirus, TVK töökorraldus ja ressursikasutus ning avalikkuse usaldus töövaidlusmenetluse vastu. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, sest eeldab TVK-delt mõningal määral kohanemist (nt tagaseljaotsuse tegemise tingimuste töösse üle võtmine). Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna TVK-d puutuvad tähtaegade ületamise, vastaspoole passiivsuse ja tõlkidega kokku igal argipäeval. Ebasoovitavad mõjud: tagaseljaotsuse tegemine võib tekitada olukorra, kus pool tunneb, et teda ei kaasatud piisavalt või ta ei ole mõistnud oma tegevuse tagajärgi. See võib tuua kaasa rahulolematust ning suurendada kaebusi, mis omakorda tähendab lisakoormust ka TVK-le. Risk on suurem juhtudel, kus vastaspoolele ei olnud piisavalt arusaadavalt selgitatud, et passiivsus või istungile mitteilmumine võib viia sisulise otsuse tegemiseni. Riski leevendab asjaolu, et seaduses sätestatakse selged tagaseljaotsuse tegemise tingimused, mida on võimalik pooltele ka selgitada, ning eelnõuga tugevdatakse TVK selgituskohustust. Lisaks nähakse ette mitu selget välistavat kriteeriumi, mille puhul tagaseljaotsust teha ei tohi. Säilib TVK juhataja kaalutlusõigus erandjuhtumitel, mis võimaldab TVK-l arvestada konkreetse juhtumi eripära. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju TVK töökorraldusele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine ja sagedus suur. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline. 46 Muudatus 3. Nõudeid saab osaliselt menetlusse võtta ning sätestatakse TVK selgituskohustus (eelnõu punktid 28 ja 12) Sotsiaalne ja majanduslik mõju Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: töövaidluse osapooled ei pea menetluses kasutama esindajat ning sageli puuduvad neil õigusteadmised. Justiitsministeeriumi 2023. a analüüsi38 kohaselt on rohkem kui 40% TVK-sse esitatud avaldustest puudustega. Levinumad probleemid on seotud nõuete ebaselge sõnastamise, allkirja puudumise või sobimatute või puuduvate tõenditega (sh tõlgete puudumine). Sellised puudused venitavad menetluse kestust ning võivad viia kogu avalduse tagasilükkamiseni isegi siis, kui ainult osa nõuetest on puudustega. 2024. a esitati TVK-le kokku 2411 avaldust (sh 90% töötajatelt), milles oli kokku 5250 nõuet – keskmiselt 2,2 nõuet ühe avalduse kohta. Seega võib ühe puudusega nõude tõttu praegu menetlusest välja jääda ka mitu korrektselt esitatud nõuet. 2024. a jäeti ligi viiendik avaldustest menetlusse võtmata, sh puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kavandatav muudatus võimaldab TVK-l võtta menetlusse need nõuded, mille puudused on kõrvaldatud ning neid on võimalik menetleda, isegi kui osa nõuetest pole endiselt korrektsed. See tagab, et kogu avaldus ei kuku menetlusest välja üksnes ühe puudusega nõude tõttu. Lisaks tugevdatakse TVK selgituskohustust, sätestades selgesõnalise kohustuse selgitada menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ning vajaduse korral teha ettepanekuid avalduse täiendamiseks või tõendite esitamiseks. See suurendab töövaidluse osapoolte teadlikkust ning aitab parandada avalduste ja vastuväidete kvaliteeti. See omakorda tähendab kiiremat menetlust ja suuremat tõenäosust, et TVK-s saab toimuda sisuline arutelu ning teha saab kvaliteetse ja õiglase otsuse. Muudatused avaldavad positiivset sotsiaalselt mõju, kuivõrd parandab isikute ligipääsu töövaidluste lahendamise süsteemile, sh nõudmata neilt õigusteadmisi. Kuivõrd 2/3 nõuetest on rahalised, parandavad muudatused potentsiaalselt ka osapoolte majanduslikku toimetulekut. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuivõrd sihtrühma käitumises võib eeldada muudatuste järel muutusi (nt selgituskohustuse tõttu kirjutatakse kvaliteetsemad avaldused), kuid see ei nõua sihipärast tegutsemist. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd töövaidlusi esineb sihtrühma kui terviku hulgas harva. Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju töösuhte osapooltele. Mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus keskmine, sagedus väike ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Mõju riigiasutustele Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, kus avaldusi lahendab kokku 8 TVK juhatajat ning 222 kaasistujat. Sihtrühm on väike. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kui muudatuse tulemusena võimaldatakse TVK- l võtta menetlusse need nõuded, mille puudused on kõrvaldatud ning neid on võimalik menetleda, isegi kui osa nõuetest pole endiselt korrektsed, võib see vähendada TVK-sse pöördujate tunnet ebaõiglasest kohtlemisest, vähendada kaebuste arvu ning suurendada veelgi komisjoni mainet töövaidluste lahendamise usaldusväärse ja kättesaadava kanalina. Võimalus võtta menetlusse vähemalt õigesti esitatud nõuded aitab TVK-l paremini täita oma rolli paindliku ja efektiivse töövaidluste lahendajana. 38 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf. 47 Teiseks sätestatakse seaduses selgesõnaliselt TVK kohustus selgitada pooltele nende õigusi ja kohustusi, teha ettepanekuid avalduste täiendamiseks ning suunata tõendite esitamisel. Kuigi seda juba mingil määral ka tehakse, loob muudatus selge õigusliku aluse süsteemsemaks ja järjepidevaks selgitustööks. See aitab vältida edasisi vaidlusi poolte erapoolikus kohtlemises ning tagab läbipaistvama ja usaldusväärsema menetlusprotsessi. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, sest eeldab TVK-delt mõningal määral kohanemist, ning mõju avaldumise sagedus on suur, kuna TVK-d puutuvad avaldustega kokku igapäevatöös. Ebasoovitavad mõjud: muudatus võib esialgu suurendada TVK töökoormust, kuna senisest rohkem tuleb pöörata tähelepanu puudustega nõuete selektiivsele menetlemisele ning suhelda töövaidluse osapooltega põhjalikumalt. Töökoormuse kasvu aitab tasakaalustada asjaolu, et selgitustöö ja nõuete osaline menetlusse võtmine teataval määral juba toimib, kuid muudatuse tulemusena muutub töö ühtsemaks ja konkreetsemaks. Lisaks toetab muudatuse rakendamist tööelu infosüsteemi loodav töövaidluste moodul, mis võimaldab juba avalduse esitamise hetkel kuvada menetlusosalistele juhiseid (nt infomullid), kuidas avaldust korrektselt esitada ja milliseid tõendeid lisada. See ennetab puudustega avalduste esitamist ning vähendab komisjoni selgitustööle kuluvat aega tulevikus. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus avaldab positiivset mõju TVK töökorraldusele ja mainele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine ja sagedus suur. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline. Muudatus 4. Töötaja saab TVK-le esitada töötasunõude tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastu (eelnõu punkt 2) Sotsiaalne ja majanduslik mõju Sihtrühm 1: töötajad, sh Eestisse lähetatud töötajad, kes teevad alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ehituse tegevusalal 44 900 palgatöötajat, moodustades kõigist palgatöötajatest 7,3%. Täpset statistikat alltöövõtuna ehitustöid tegevate isikute arvu kohta ei ole, kuid võib eeldada, et see on oluliselt väiksem valdkonna palgatöötajate üldarvust. 2024. aastal lähetati Eestisse 2963 töötajat, kellest 432 ehk 16% olid ehitusvaldkonna töötajad. Kõikidest ehitusvaldkonna töötajatest moodustasid lähetatud töötajad alla 1%. Kokkuvõttes on eelduslikult sihtrühm väike, eriti arvestades, et TVK-sse pöördub vaid 0,3% kõikidest töötajatest. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatuse tulemusena paranevad alltöövõtuna ehitustöid tegevate töötajate võimalused saamata jäänud töötasu kättesaamiseks juhul, kui nende tööandja töötasunõuet ei täida. Kehtiva korra kohaselt saavad nad sel juhul peatöövõtjalt töötasu väljanõudmiseks pöörduda kohtusse, aga mitte TVK-sse, kuivõrd peatöövõtja ei ole TVK mõistes töösuhte osapool. Kohtumenetlus on üldjuhul pikem ning keerulisem võrreldes TVK menetlusega. Viimastel aastatel on TVK-s on töövaidluse menetlus kestnud keskmiselt 28–33 kalendripäeva39, maakohtus aga vahemikus 308–345 kalendripäeva40. Samuti näitas analüüs, et üldiselt jõuab TVK-s sisulise otsuseni esitatud avaldustest suurem osa kui maakohtus. Muudatus suurendab töötajate võrdset kohtlemist, kuivõrd selle jõustudes saavad ka alltöövõtuna ehitustöid teinud isikud neile seadusega ettenähtud võimaluse enda töötasu välja nõudmise rakendamiseks kasutada TVK abi. 39 Tööinspektsiooni statistika, töövaidlused tabelina 2005–2024. 40 Tsiviilasjad maakohtus, tsiviilasja statistiline kategooria: tööõigusasjad. 48 Muudatus avaldab kokkuvõttes positiivset mõju alltöövõtuna ehitustöid tegelevatele töötajatele, kuna võimaldab neil kasutada TVK menetlust, mis on lihtsam, kiirem ja kuluefektiivsem võrreldes kohtumenetlusega. Mõju avaldumise ulatust võib pidada keskmiseks – töötajad saavad edaspidi kohtu asemel pöörduda TVK-sse, samas ei nõua see märkimisväärset kohanemist. Kohtusse on seni vähe selliseid juhtumeid jõudnud. Kohtute menetlusstatistika41 kohaselt saabus maakohtutesse nii 2023. kui ka 2024. aastal 255 tööõigusasja, millest vaid väike osa võib tõenäoliselt olla seotud peatöövõtja vastu esitatud töötasunõudega ehitusvaldkonnas. Võib eeldada, et muudatuse tulemusena muutub nõude esitamine lihtsamaks võrreldes kohtusse pöördumisega, mistõttu võib pöördumiste arv suureneda. Samas on töötasunõude esitamine siiski harv ja ebaregulaarne sündmus, seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: kavandatav muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju. Mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus keskmine ja sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Sihtrühm 2: hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud valdkonnas alltöövõtu tellinud isikud. Statistikaameti andmetel tegutses Eestis 2023. a ehituses 17 391 ettevõtet, moodustades kõikidest ettevõtetest 11%. Puuduvad täpsed andmed, kui suur osa neist ettevõtetest tellib alltöövõttu, kuid eeldatavasti on see väiksem kui kõigi ehitusettevõtete arv. Kuivõrd kohtusse on seni jõudnud vähe juhtumeid, kus alltöövõttu teinud isikud saamata jäänud töötasu peatöövõtjalt välja nõuavad ning kõikidest ettevõtetest on töövaidlustega kokku puutunud vaid väga väike osa (0,2%), võib eeldada, et sihtrühm on väike. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatuse tulemusena muutub töötaja jaoks lihtsamaks pöörduda töötasunõudega tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastu, kuna nad saavad kohtu asemel pöörduda TVK-sse, kus menetlus on odavam ja kiirem. Seetõttu võib kasvada töötajate arv, kes sihtrühma vastu nõude esitavad. Seega võib eeldada mõningat negatiivset majanduslikku mõju ehitusvaldkonna ettevõtetele, mis on tellinud alltöövõtu – eelkõige võivad kaasneda planeerimata tööjõukulud. Lähtudes töölepingu seadusest, on alltöövõtu tellinud isikul võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle tõendamiseks tuleb tal pöörata suuremat tähelepanu hoolsusnõude täitmise tõendamisele (näiteks andmebaasidest tehtud päringud), mis suurendab ka mõnevõrra sihtrühma töökoormust ja ajaressurssi. Teisalt, majandusliku mõju ulatust vähendab see, et töölepingu seaduse § 29 lõike 5 järgi ei vastuta alltöövõtu tellinud isik mitte töötaja terve töötasu, vaid riikliku töötasu alammäära ulatuses. Teisalt võib muudatusega kaasneda positiivne mõju alltöövõtuahelate kvaliteedile ja vastutuse jaotusele ehitussektoris, kuna tellijatel tekib motivatsioon valida maksekäitumiselt usaldusväärsemaid alltöövõtjaid. See võib vähendada tööõigusrikkumisi ja varimajanduse riski ehitussektoris. Kuivõrd alltöövõtu tellinud isiku vastutus on juba sätestatud TLS-is ning töötajatel on seni olnud võimalik pöörduda kohtusse, siis võib mõju ulatust pidada väikeseks, kuna peatöövõtjate vastutuses muudatusi ei toimu. Mõju avaldumise sagedus on harv, kuivõrd TVK-sse pöördutakse harva ning seni on töötajad nõuetega ka kohtusse harva pöördunud. Ebasoovitavad mõjud: ebasoovitavate mõjude riskiks võib olla see, kui alltöövõtu tellinud isik ei suuda piisavalt tõendada, et on järginud korraliku ettevõtja hoolsust ning on seetõttu sunnitud töötasu nõudeid täitma. Lisandunud nõuete täitmine võib olla koormavam väikeettevõtjatele, 41 Tsiviilasjad maakohtus, tsiviilasja statistiline kategooria: tööõigusasjad. 49 kuivõrd iga muudatus on väikeettevõttes tajutavam kui suurtes ettevõtetes. Seega, majanduslik mõju võib avalduda ja olla olulisem neile, kes rohkem alltöövõttu tellivad ning kellel võib hoolsuskohustuse täitmisega probleeme tekkida (nt väikeettevõtjad). Samas saab iga ettevõtja riski maandada, tegutsedes mõistliku ettevõtja hoolsusega. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib avaldada negatiivset mõju ehitusvaldkonna ettevõtetele, mis tellivad alltöövõttu. Sihtrühm on keskmise suurusega, kuid mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Mõju riigiasutustele Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, kus avaldusi lahendab kokku 8 TVK juhatajat ning 222 kaasistujat. Sihtrühm on väike. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kavandatav muudatus suurendab TVK koormust. Kuna TVK menetlus on töötajatele tasuta ning lihtsam ja kiirem kui kohtumenetlus, on oodata, et senised kohtusse suunatud töötasunõuded alltöövõtu tellinud isiku vastu jõuavad edaspidi TVK-desse. Samuti suureneb TVK selgituskohustus, kuivõrd TVK-sse pöörduvaid töötajaid tuleb edaspidi informeerida võimalusest esitada alternatiivne nõue ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastu. Tööinspektsiooni statistika42 kohaselt laekus 2024. aastal 370 avaldust ehitussektorist, millest 66% ehk 245 avaldust sisaldasid töötasunõuet. Kõigist samal aastal TVK-le laekunud avaldustest (2411) moodustasid ehitussektori töötasunõuded umbes 10%. Lähetatud töötajate kohta täpne statistika puudub, kuid kõikidest võõrtööjõuga seotud töövaidlustest 24% on ehitusvaldkonnas. Eeldatavasti vastab osa neist avaldustest tingimustele, mis võimaldavad esitada töötasunõude alltöövõtu tellinud isiku vastu. Täpset hinnangut on küll keeruline anda, kuid tõenäoliselt on see arv üsna väike ning tegelik koormuse kasv marginaalne. Näiteks kohtute menetlusstatistika43 kohaselt saabus maakohtutesse nii 2023. kui 2024. aastal 255 tööõigusasja, millest tõenäoliselt vaid väike osa võib olla seotud just peatöövõtja vastu esitatud töötasunõudega ehitusvaldkonnas. Pikas plaanis suurendab muudatus õigusselgust ning tugevdab TVK rolli töövaidluste lahendamisel, kuna komisjon saab sisuliselt rakendada töölepingu seaduse sätteid töötasu solidaarvastutuse kohta. Muudatuse mõju ulatus on keskmine: kuigi menetlusse lisandub uus vastaspool, ei muutu menetluse loogika. Mõju tuleneb peamiselt vajadusest töötajatele uut võimalust selgitada, kuid see ei nõua märkimisväärset kohanemist. Mõju avaldub harva, kuna selliseid juhtumeid on eelduslikult vähe. Ebasoovitavad mõjud: eeldatav TVK töökoormuse kasv võib vähendada TVK üldist efektiivsust ja kvaliteeti. Eelduslikult on lisanduvate vaidluste arv siiski väike. Seadusega tehtavate teiste muudatuste peamine eesmärk on lisada paindlikkust ja suurendada TVK efektiivsust, seega potentsiaalselt lisanduvad juhtumid ei mõjuta TVK menetluse kvaliteeti oluliselt. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib veidi suurendada TVK töökoormust, kuid eelkõige tugevdab muudatus TVK rolli. Sihtrühm on väike, mõju avaldub harva ja selle ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. 42 Tööinspektsiooni statistika, Töövaidlused aastatel 2014–2024. 43 Tsiviilasjad maakohtus, tsiviilasja statistiline kategooria: tööõigusasjad. 50 Muudatus 5. Menetlusega seotud tähtajad muutuvad, sh laieneb otsuse viivitamata täitmise otsustamise võimalus (eelnõu punktid 24, 31, 43, 67 ja 76) Sotsiaalne ja majanduslik mõju Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatused avaldavad töövaidluse osapooltele erinevat võimalikku mõju, mis sõltub konkreetsest juhtumist. Kavandatava muudatuse kohaselt pikendatakse avalduse menetlusse võtmise tähtaega kolmelt päevalt viiele ning avaldus vaadatakse edaspidi läbi 45 tööpäeva jooksul selle menetlusse võtmisest, mitte alates selle esitamisest. Samuti võib TVK edaspidi otsuse teatavaks tegemise tähtaega mõjuval põhjusel kümne tööpäeva võrra pikendada. Muudatuste tulemusena võib mõnel juhul pikeneda menetluse kogukestus, kuid samal ajal võimaldavad need muudatused eelkõige keerukamate juhtumite korral kvaliteetsemat ja põhjalikumalt analüüsitud lahendit. Selle tulemusena võib eeldada lahenditega rahulolu kasvu. Teised muudatused omakorda lühendavad menetlusprotsessi. Kehtiva korra kohaselt on vastaspoolel avalduse tagasivõtmise puhul vastuväite esitamiseks aega kümme kalendripäeva, kuid üldjuhul esitab vastaspool vastuväite kiiresti või jätab selle üldse esitamata, mõnikord ka eesmärgiga menetlust pahatahtlikult venitada. Muudatuse kohaselt lühendatakse tähtaega viiele tööpäevale, mis aitab vähendada menetluse tarbetut venitamist ja võimaldab TVK-l teha määruse menetluse lõpetamiseks praegusest kiiremini. TVK-le lisandub võimalus otsus viivitamata täitmiseks pöörata kui vastaspool nõude õigeks võtab, st olukorras, kus vastaspool on nõuetega nõus. Kehtiva korra järgi on viivitamatu täitmine piiratud üksnes töötaja taotlusega ja hädavajalikus ulatuses (kuni kahe kuu töötasu) töötasu nõude korral. Muul juhul jõustub otsus 30 kalendripäeva möödudes otsuse kättesaamisest. Nõuete omaksvõtu korral on 30-päevane ootamine aga tarbetu viivitamine. Kiirem protsess avaldab positiivset mõju ka avaldaja majanduslikule toimetulekule, kuivõrd 2/3 TVK-sse esitatud nõuetest on rahalised. Töövaidluse menetluse maksimaalse pikkuse arvestuses võib protsess uute tähtaegadega kesta kuni 156 päeva praeguse 127 asemel (vt täpsemalt lisa). Oluline on märkida, et see on teoreetiline maksimaalne menetluse pikkus, arvestades kõikide võimalike pikenduste, kordusistungite ja muude elementidega. Kui jõustub kavandatud otsuse viivitamata täitmise säte, siis on ka kordusistungite ja pikendatud tähtaegadega maksimaalne menetluse pikkus lühem kui praegu, s.t 121 päeva 127 asemel. Tegelikult on TVK menetluse keskmine pikkus oluliselt lühem: 2022–2024 jäi see vahemikku 28–33 päeva. Võttes arvesse ka muid kavandatud muudatusi, mis toetavad muu hulgas kvaliteetsemate avalduste esitamist ja tähtaegadest kinnipidamist, võib eeldada, et keskmine menetlusaeg siiski ei pikene. Seejuures aga tagatakse vaidluste kvaliteetsem lahendamine. Kokkuvõtvalt võib muudatuste tulemusena eeldada positiivset mõju ja seda eelkõige avaldajatele (90% juhtudest on selleks töötaja), kuna muudatused tagavad kiirema ja/või kvaliteetsema otsuse ning selle täitmise. Nii avaldajale kui ka vastaspoolele avaldub positiivne mõju eelkõige keerukate juhtumite korral, kuna TVK-l on rohkem aega ja paindlikkust töövaidluse asjaolusid selgitada ning otsust kaaluda. Lisaks toetavad kiiremad otsused ka avaldaja majanduslikku toimetulekut: kuna 2/3 esitatud nõuetest on rahalised (nt saamata jäänud töötasu) ning edaspidi saab avaldaja nõue varem täidetud. Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd menetluse pikkus, otsuse saamise kiirus või otsuse kvaliteet võib muutuda, kuid osapooled ei pea sellega märkimisväärselt kohanema. Mõju avaldub harva, kuna töövaidluste lahendamine TVK-s on harv ja ebaregulaarne sündmus. Ebasoovitavad mõjud: avalduse menetlusse võtmise ja läbivaatamise tähtaja pikenemisel võib osal juhtudel pikeneda ka töövaidluse lahendamise aeg ning rahaliste nõuete puhul võib seega 51 muudatusel olla lühiajaline negatiivne mõju avaldaja ehk enamasti töötaja majanduslikule toimetulekule, kuna nõude rahuldamine võtab varasemast kauem aega. Mõju risk on siiski väike, sest kombinatsioonis muude kavandatudmuudatustega võib TVK töö muutuda tõhusamaks, mistõttu keskmine menetlusaeg tõenäoliselt ei pikene. Nõuete viivitamata täitmine võib avaldada negatiivset majanduslikku mõju vastaspoolele (90% juhtudest tööandjale), eriti rahaliste nõuete puhul, kuivõrd kaasneb kiirem rahaline kulu. Viivitamata täitmine tuleb kõne alla kahel juhul. Esiteks olukorras, kus vastaspool on olnud passiivne, mis on viinud tagaseljaotsuseni. Sel juhul leevendab negatiivset mõju asjaolu, et vastaspoolel on siiski olnud võimalus asjade käiku mõjutada, et tagajärjeks ei oleks tagaseljaotsus. Seda tagab ka TVK selgituskohustus, mille kaudu on passiivsuse võimalikele tagajärgedele varem tähelepanu pööratud. Teisel juhul saab nõuete viivitamata täitmine aset leida juhul, kui vastaspool on nõuded omaks võtnud. See eeldab, et vastaspool on ka võimalike kulutustega arvestanud. Lisaks säilib TVK juhatajal kaalutlusõigus ning nõuete viivitamata täitmine eeldab sellekohast märget otsuses, see ei toimu seega automaatselt seaduse alusel. Kokkuvõtvalt on ebasoovitavate mõjude risk väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib menetlust teatud juhtudel pikendada, kuid eelkõige tõstavad muudatused menetluse paindlikkust ja kvaliteeti. Mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus keskmine ja sagedus harv. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Mõju riigiasutustele Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, kus avaldusi lahendab kokku 8 TVK juhatajat ning 222 kaasistujat. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: pikemad menetlustähtajad või nende pikendamise võimalus mõjuval põhjusel võimaldavad TVK-del realistlikumalt hallata töökoormust, seda eriti näiteks puhkuste perioodil või keerukamate juhtumite korral. Avalduse menetlusse võtmise hetkeni ei ole teada, kas avaldus on üldse menetletav, mistõttu on asjakohasem arvestada avalduse läbivaatamise aega alates selle menetlusse võtmisest. Puudustega ehk peaaegu poolte avalduste puhul on puuduste kõrvaldamise määruse koostamine ajamahukam kui menetlusse võtmine, mistõttu kehtiv kolmepäevane tähtaeg tähendab kiirustamist. Pikemad tähtajad aitavad hoida ka TVK usaldusväärsust, kuna tähtajad on realistlikud ja saavutatavad. Otsuse viivitamata täitmise võimalus tugevdab komisjoni otsuse autoriteeti, andes eriti tagaseljaotsuste puhul selge signaali, et osapoole passiivsus ei vabasta teda kohustustest ega võimalda neid edasi lükata. Teisalt paraneb TVK maine, sest otsused täidetakse kiiresti. Eelkõige paraneb muudatuste tulemusena keerukamate juhtumite lahendamise kvaliteet. Viimastel aastatel on töövaidlused muutunud sisulisemaks, osapooled on saanud teadlikumaks oma õigustest ning aina sagedamini kasutatakse esindajaid, kes esitavad sisulisi ja vormilisi taotlusi. Pikemad ja samas paindlikumad tähtajad võimaldavad TVK-l säilitada kvaliteeti, sh vältida lühikeste tähtaegade tõttu kiirustades koostatud otsustest tingitud vaidlusi või kaebusi. Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna TVK-d peavad harjuma uute tähtaegadega ning mõningatel juhtudel sisulisemalt põhjendama tähtaegade muutmist (nt otsuse tähtaja edasilükkamise korral), kuid see ei nõua märkimisväärset kohanemist. Mõju avaldub sageli, kuna muudatused puudutavad kõikide avalduste tähtaegu. Ebasoovitavad mõjud: otsuse viivitamata täitmise kehtestamine võib vajada rohkem selgitustööd ning kaasa tuua kaebusi või vaidlusi. Seda leevendab kombinatsioon teistest planeeritavatest muudatustest ning eespool mainitud infosüsteemi arendus, mis aitab tähtaegade 52 järgimist täpsemalt jälgida, muutes menetlused efektiivsemaks ja kiiremaks - see võimaldab panustada rohkem aega selgitamisse. Samuti tugevdatakse TVK selgituskohustust, seega teavad osapooled igas menetlusetapis oma õigusi ja kohustusi. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatuse tulemusena saavad TVK-d paindlikumalt töötada eelkõige keerukamate juhtumitega. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus keskmine ja sage. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline. Muudatus 6. Kohtuhagi esitamine lihtsustub (eelnõu punktid 67 ja 68) Sotsiaalne mõju Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: TVK otsuse järel on võimalik selle vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 kalendripäeva jooksul. TVK menetluse mõistes vastaspool esitab kohtus kostja rollis kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras ning TVK menetluse mõistes avaldaja peab seejärel esitama kohtule hagejana tsiviilkohtumenetluse nõuetele vastava ja tähtaegse hagiavalduse. Hagiavalduse esitamata jätmise korral jätab kohus asja läbi vaatamata ning TVK otsus n-ö vaidlustatud osas ei jõustu. Kehtiva korra kohaselt loetakse TVK-sse esitatud avaldus hagiavalduseks, jättes kohtule võimaluse vajaduse korral nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis. Justiitsministeeriumi 2023. a analüüs44 aga näitab, et 2022. aastal nõudis kohus uue hagi esitamist enam kui 70% juhtudest. Seejuures puudusid kohtumäärustes sageli põhjendused, milles seisnesid TVK avalduse puudused, või välja toodud puudused ei olnud sellised, mis takistaksid hagi menetlemist (nt märkimata oli, kas hageja soovib suulist või kirjalikku menetlust). Selline praktika pikendab põhjendamatult maakohtu menetlust, toob kaasa hagejale põhjendamatu lisakoormuse. Enam kui 10% juhtudest ei esitanud hageja hagi, mistõttu tema nõue jäi kohtus läbi vaatamata, s.t tema õigused kaitseta. Seda vaatamata sellele, et TVK oli tema nõude rahuldanud. Seega kehtiva korra järgi jääb nõrgemas positsioonis ja sageli õigusteadmisteta töötaja (90% juhtudest on TVK-s avaldajaks töötaja) maakohtu nõuete tõttu sageli keerulisse olukorda. Muudatus, millega kaotatakse kohtu õigus nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis, säilitades võimalus seda vaid erandlikel juhtudel teha, suurendab sihtrühma õiguskindlust, tagab ootustele vastava lihtsa ja selge töövaidluste lahendamise protsessi ning vähendab sihtrühma halduskoormust. Õiguskeskkond muutub läbipaistvamaks ja etteaimatavamaks. Kui inimene teab, et TVK-le esitatud nõuetekohane avaldus kehtib ka kohtus, on tal lihtsam otsustada, kuidas oma õiguste kaitseks edasi tegutseda. Muudatus aitab vältida olukordi, kus pelgalt vormiline puudus takistab vaidluse sisulist lahendamist – see on eriti oluline töötajatele, kellel puudub esindaja või juriidiline kogemus. Muudatuse mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuivõrd eeldatavalt võib suureneda hagiavalduste esitamise arv, kuna see muutub lihtsamaks. Samas puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Mõju avaldub harva, kuna töövaidlusi esineb sihtrühma hulgas harva. Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt pöördutakse maakohtusse sama töövaidlusasja läbivaatamiseks ca 15% TVK-s sisulise otsuseni jõudnud asjadest. Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus avaldab positiivset mõju eelkõige töötajatele, tagades ootustele vastava lihtsa ja selge töövaidluste lahendamise protsessi. 44 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf. 53 Mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldub harva ja selle ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Mõju riigiasutustele Sihtrühm: maakohtud ja maakohtunikud. Töövaidlusasjadega tegelevad neli maakohut. Maakohtutes oli 1.01.2025 seisuga kokku 164 kohtuniku ametikohta, millest täidetud 158, moodustades kõikidest Eesti kohtunikest ca 64%45. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kavandatav muudatus, mille kohaselt kohtunikud peavad arvestama hagiavaldusena TVK-le esitatud avaldust, võib suurendada kohtunike töökoormust, eeldades, et seetõttu ei saa nad töötada harjumuspärasel viisil ning esitatud avaldus võib sisaldada kohtusüsteemi mõistes puudusi. Justiitsministeeriumi 2023. aasta analüüsi46 järgi esitati maakohtutesse perioodi 2018–2022 keskmisena 278 töövaidlusavaldust aastas. Neist keskmiselt ca 74% ehk 205 vaidlust olid varem läbinud TVK menetluse. Sama analüüsi kohaselt nõudis maakohus TVK avalduse asemel uue hagi esitamist enam kui 70% juhtudest, s.o ca 143 juhul. Seega võib eeldada, et hinnanguliselt 143 juhul aastas peaks maakohtunik hagiavalduse asemel asja menetlema TVK- le esitatud avalduse alusel. Arvestades maakohtunike arvu, on see vähem kui üks asi maakohtuniku kohta aastas. 2024. aastal oli ühel maakohtunikul menetleda keskmiselt 379 asja aastas47. Seejuures näitas eelnevalt viidatud Justiitsministeeriumi analüüs, et välja toodud puudused ei olnud sellised, mis takistaksid hagi menetlemist (nt märkimata oli, kas hageja soovib suulist või kirjalikku menetlust). Seega on mõju avaldumise ulatus väike ja sagedus harv. Ebasoovitavad mõjud: TVK-le esitatud avaldus võib siiski olla kohtu hinnangul ebasobiv maakohtu menetluse läbimiseks ning see võib negatiivselt mõjutada menetlusprotsessi ja kohtunike töökoormust. Lisaks võib kohtunikel tekkida tunnetus, et nende kaalutlusruumi on kitsendatud, eriti kui jääb mulje, et kohus peab menetlema vormiliselt ebatäielikke või puudustega avaldusi. Kavandatavate muudatustega jääb kohtule endiselt õigus nõuda avalduses puuduste kõrvaldamist juhul, kui avalduse puudus takistab asja sisulist läbivaatamist, eeldades aga, et kohus toob selgelt välja, milline puudus takistab hagi menetlemist. Puhkudeks, kus avaldaja on TVK-s oma avaldust muutnud ning seetõttu võib kohtule ja pooltele olla ebaselge, mis on avalduse sisu, säilib kohtul võimalus nõuda hagi tervikteksti esitamist. See aitab säilitada tasakaalu kohtuniku menetlusautonoomia ja hageja õiguskaitse vahel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib suurendada kohtute töökoormust. Sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude risk väike. Kokkuvõtvalt on mõju väheoluline. Muudatus 7. TVK juhatajate palgakorraldus muutub (eelnõu punktid 4 ja 5) Majanduslik mõju Sihtrühm: töövaidluskomisjonide 8 juhatajat. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kui kehtiva korra kohaselt jääb TVK juhataja põhipalk vahemikku 80–100% riikliku lepitaja palgast ning muutuvpalga maksmine pole 45 Kohtunikkond 2025. aasta alguses - Kohtute aastaraamat. 46 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf. 47 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta menetlusstatistika töökoormusmetoodika põhimõtete alusel - Kohtute aastaraamat. 54 võimalik, siis kavandatava muudatuse jõustumisel on põhipalk 80% riikliku lepitaja palgast ning luuakse võimalus maksta tulemustasu. Kavandatavate muudatuste koosmõjul muutub TVK juhatajate palgakorraldus selgemaks ja paindlikumaks. Kõigi juhatajate põhipalk on nii 2024. a kui ka 2025. a olnud 80%. Seetõttu juhatajate jaoks põhipalk ei muutu, küll aga suureneb õigusselgus, kuna säte viiakse vastavusse tegelikkusega. Tulemustasu maksmise võimaluse loomine lisab palgakorraldusse paindlikkust ja loob sarnase süsteemi teiste riigiasutustega. See võimaldab motiveerida juhatajaid senisest paremini – tulemustasu saab maksta head töösooritust ja erialaseid oskusi arvestades, eeldusel et selleks on eelarves vahendeid. Ühtne põhipalk toetab juhatajate võrdset kohtlemist ning väldib olukordi, kus erinevusi on raske põhjendada või taluda. Samas võimaldab tulemustasu selgemalt tunnustada tööpanust või vastutusest tulenevaid erinevusi. Kokkuvõttes on mõju ulatus keskmine, kuivõrd tulemustasude võimaluse loomise tõttu võib kaasneda muutusi TVK juhatajate käitumises (nt vajadus oma oskusi või arengut enam esile tuua), kuid eelduslikult ei nõua see märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna töötasustamine on regulaarne. Ebasoovitavad mõjud: tulemustasu võimaldamine võib seada juhatajad ebavõrdsesse olukorda, olenevalt tulemustasu maksmise tingimustest. TVK juhatajate töötulemused ei ole täielikult nende kontrolli all, olenedes menetlusse sattuvatest töövaidlusjuhtumitest, töökoormusest ja muudest asjaoludest. Ebasoovitava mõju risk on siiski väike, kuivõrd täpsed tingimused töötatakse välja, võttes arvesse TVK juhatajate töö iseloomu ning pidades silmas õiglast kohtlemist, et säilitada TVK juhatajate motivatsiooni. Muutuvpalga maksmise eeldused on üldjuhul 1) ametniku ja ametiasutuse vahel on kindlaks määratud teenistusülesannete täitmise kriteeriumid; 2) kriteeriumid on kokkulepitu kohaselt täidetud või on neid ületatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatuse tulemusena muutub TVK juhatajate palgakorraldus paindlikumaks ja motiveerivamaks. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus ja sagedus keskmised. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline. Muudatus 8: Maksukorralduse seaduse muutmine Mõju riigiasutustele Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: Muudatusel on oluline positiivne mõju MKM-i tegevusvaldkondadele, kuna see võimaldab ministeeriumil senisest tõhusamalt täita oma rolli majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika, sealhulgas töösuhete, töökeskkonna ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Andmete kättesaadavus EMTA-lt võimaldab MKM-il hinnata kavandatavate poliitikamuudatuste mõjusid, tuvastada mõjutatud sihtrühmi ning langetada andmetele tuginevaid otsuseid. Samuti võimaldab muudatus seirata jooksvalt tööturu muutusi. Muudatus lihtsustab ja kiirendab MKM-i jaoks ligipääsu EMTA andmetele, mis on seni olnud piiratud selge õigusliku aluse puudumise tõttu. Seetõttu on muudatusel MKM-i jaoks oluline positiivne mõju, tagades tõenduspõhise poliitikakujundamise ja võimaldades hinnata ka juba ellu viidud poliitikate mõjusid. Täiendatud õiguslik alus aitab lahendada praktikas esile kerkinud probleeme, kus EMTA on nõudnud selget õiguslikku alust ka isikustamata, agregeeritud andmete väljastamiseks. Mõju ulatus on väike ja sagedus on regulaarne. 55 Sihtrühm: Tööinspektsioon Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: Muudatusel on positiivne mõju Tööinspektsioonile, kuna TVK saab edaspidi mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja ja töötaja vahelisi töövaidlusi tõhusamalt lahendada. Andmete kättesaadavus kiirendab töövaidluste lahendamist ning vähendab TVK vajadust täiendavateks toiminguteks (nt menetlusdokumentide kättetoimetamine läbi Ametlike Teadaannete portaali, kui mitteresidendist tööandja andmed ei ole teada, kuivõrd TVK-l on edaspidi võimalik EMTA-lt saada vajalikud kontaktandmed). Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kuna töövaidlusi, kus üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja, esineb Eestis harva (mõni üksik aastas). Sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet Muudatuse tulemusena tõuseb EMTA töökoormus, kuna lisanduvad täiendavad päringud Tööinspektsioonilt ning MKM-ilt. MKM-i regulaarsed andmepäringud toovad kaasa töökoormuse kasvu eelkõige päringu väljatöötamise etapis, kuid hilisem halduskoormus on väike, kuna korduvate päringute struktuur ja sisu jäävad samaks. Sellele lisanduvad vajaduspõhised MKM-i poliitikamuudatustega ja TI mitteresidendist tööandjatega seotud andmepäringud, kuid neid esineb eelduslikult harva. Mõju ulatus on väike ja sagedus on regulaarne. Ebasoovitavad mõjud: Ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: Muudatuste tulemusel tekib MKM-il ning Tööinspektsioonil õigus saada maksuhaldurilt andmeid, mis on vajalikud oma ülesannete täitmiseks. See toob kaasa vähese töökoormuse kasvu EMTA-le, kuna lisanduvad täiendavad andmepäringud nimetatud asutustelt. Mõju ulatus on väike ja sagedus on regulaarne. Eelnõu koondmõju Kavandatavate muudatuste eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust ja parandada õigusselgust, eelkõige TVK-de igapäevase toimimise ja töökorraldusega. Kõikide muudatuste koosmõjul paraneb TVK-de töökoormus, suureneb paindlikkus keerukamate juhtumite lahendamisel ning menetlused muutuvad üldiselt kiiremaks ja tõhusamaks. See omakorda avaldab positiivset mõju töövaidluse osapooltele ehk töötajatele ja tööandjatele – menetlus muutub selgemaks, sisulisemaks ja otsuseid on oodata kiiremini. Samuti võib eeldada, et lahenduste paranev kvaliteet vähendab TVK otsuste edasikaebamisi, mis võib omakorda mõnevõrra leevendada kohtute töökoormust. Seaduse mõju võib TVK-de jaoks pidada keskmiseks: menetluskorralduses mõndagi küll muutub, kuid mis ei nõua märkimisväärseid kohandusi ega too kaasa suurt koormust. Mõju avaldub sageli, kuna TVK-d puutuvad muudatustega kokku oma igapäevatöös. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Seega avaldavad seadusemuudatused olulist positiivset mõju töövaidluste menetlemisele ja TVK töökorraldusele. Töövaidluste osapooltele on muudatuste mõju ulatus keskmine, kuna need võivad mõnevõrra kaasa tuua muutusi sihtrühma käitumises ja toimetulekus, kuid need ei nõua märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju avaldub harva, sest ka töövaidlusi tuleb sihtrühmas ette harva. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju on positiivne, kuid kokkuvõttes väheoluline. Eelnõuga ei lisandu ettevõtetele, mittetulundusorganisatsioonidele ja kodanikele täiendavat halduskoormust. 56 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne lisatulusid ega -kulusid. TEIS arendusi rahastatakse välisvahenditest ja ka eelnõu rakendamisega seonduvaid täiendavaid arendusi planeeritakse rahastada olemasolevast TAT-ist. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei muudeta olemasolevaid ega kehtestata uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla, Merle Erikson ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Eelnõu kohta esitasid märkuseid Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Advokatuur, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Riigikohus, Töövaidluskomisjonid ning Tööinspektsioon. Märkuste ja ettepanekute tabel on esitatud seletuskirja lisas. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 57  Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Märkuste ja ettepanekute tabel Eelnõu esitati I kooskõlastusringis kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla, Merle Erikson ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Eelnõu kooskõlastas märkustega Rahandusministeerium ning vaikimisi Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium. Eelnõu jättis kooskõlastamata Justiits- ja Digiministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Advokatuur, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Riigikohus, Töövaidluskomisjonid, Eesti Tööandjate Keskliit ning Tööinspektsioon. 1  Esimene kooskõlastusring Advokatuur Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud. Vt täpsemaid kommentaare Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse alljärgnevalt. jt seaduste muutmise seaduse eelnõu. Saadame teile lisana tööõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas (punktid 2.4 ja 2.7 kajastavad ka advokatuuri menetlusõiguse komisjoni seisukohta). Samuti anname edasi liikmetelt tulnud tagasiside töövaidluskomisjoni sõltumatuse osas. TvLS § 4 kohaselt on TVK sõltumatu vaidlusi lahendav organ. TVK sõltumatuse üle on olnud palju arutelusid ning seaduse eesmärk oli, et Tööinspektsioon üksnes tagab TVK-le töötingimused (istungisaal, töövahendid) ja asjaajamise (sekretärid). Eelnõu suurendab TVK-de sõltuvust Tööinspektsioonist, mis ei ole kooskõlas TvLS-i loomise eesmärgiga. Tööinspektsioon on järelevalveasutus ning avalikkusele teada kui töötajate õigusi kaitsev asutus. Töövaidluskomisjon peab olema ja näima erapooletu vaidluste lahendaja. Kahjuks on praktikas nii töötajate kui tööandjate seas endiselt levinud eksiarvamus, et ka TVK kaitseb töötajate õigusi. TVK peab olema ja näima sõltumatu ning alluvus töötajate õigusi kaitsvale järelevalveasutusele seab selle ohtu. Eelnõu üldiselt Mittearvestatud. TsMS ei ole täies mahus TVK Töövaidluskomisjon (TVK) on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Töövaidluskomisjoni menetluse puhul asjakohane. Samuti ei ole TsMS ülesanne on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning töövaidlus lahendada õigesti, põhimõtteid alati võimalik otse TVK menetluses võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega (TvLS § 13 lg 1). Ehk TvLS peab menetluse kohaldada. Seetõttu on teatud juhtudel olnud vajalik poolele olema arusaadav ilma õigusalaste teadmisteta. kirjutada vajalik regulatsioon TvLS-i ja muudel juhtudel Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse töövaidluste lahendamine lihtsamaks, kiiremaks, on kasutatud võimalust viidata TsMS-le. tõhusamaks ja paindlikumaks, parandatakse õigusselgust ning töövaidluste lahendamise kvaliteeti. Tööõiguse komisjon mõistab seda eesmärki, kuid on arvamusel, et eelnõuga seda eesmärki ei saavutata. Eelnõu muudatuste kohaselt on TVK-sse pöörduval isikul vaja menetluslikest 2 küsimustest aru saamiseks pöörduda õigusteadmistega isiku poole, mis teeb menetluse kalliks ning ei täida eesmärki, mille kohaselt peab menetluse lahendamine toimuma väikeste kuludega. Eelnõu sisaldab suurel hulgal viiteid TsMS-le, millest arusaamist ei saa eeldada TVK menetluse poolelt, eelkõige füüsiliselt isikult. Eelnõus kajastatud muudatustega soovitakse pigem lahendada töövaidluskomisjoni liikmete jaoks olulisi murekohti, mitte menetluse poolte omasid. Ettepanek: Tööõiguse komisjon teeb ettepaneku (1) jätta eelnõust välja tarbetud viiteid ja kantseliit, mis muudavad menetluse poole jaoks TvLS arusaamatuks ning tekitavad vajaduse lepingulise esindaja järele; (2) TvLS muudatuste tegemisel lähtuda üldisest põhimõttest, mille kohaselt kõikides reguleerimata küsimustes lähtub menetleja menetluse üldpõhimõtetest ja TsMS-st. Selliselt saab töövaidluskomisjon menetluslikes küsimustes tugineda TsMS-ile ning TvLS ei ole menetluse poolele liigselt koormatud TsMS viidetega. Eelnõu § 1 p 3 Arvestatud. 2.1 Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 2 lõiget 2 põhimõttega, et seadust ei kohaldata tööjõumaksude maksmata jätmisest tulenevatele vaidlustele. Maksuvaidlus on spetsiifilise valdkonna vaidlus, mis ei kuulu TVK pädevusse. Maksuvaidlusesse peaks olema kaasatud poolena või kolmanda isikuna maksuhaldur ning need vaidlused on olemuselt haldusõiguslikud, kuid TVK eesmärk on lahendada tsiviilvaidlusi. TVK eesmärgiga jõuda kiire lahenduseni on vastuolus olukorrad, kus näiteks võlaõigusliku lepingu ümberklassifitseerimine töölepinguks eeldaks, et TVK peab hakkama hindama, kui palju makse on vale lepinguliigi tõttu jäänud riigile tasumata ning kui suures ulatuses tuleks neid lisaks tasuda. Ettepanek – Tööõiguse komisjoni ei pea eelnõu selgitust korrektseks. Konkreetsel juhul ei ole tegemist haldusasja vaidlusega halduskohtumenetluse seadustiku mõistes. Töötajal peab jääma võimalus vaidlustada lepinguline suhe. Seega, ei ole eelnõu seletuskirjas asjakohane järgmine lause, mis tuleks seletuskirjast välja jätta: TVK eesmärgiga jõuda kiire lahenduseni on vastuolus olukorrad, kus näiteks võlaõigusliku lepingu ümberklassifitseerimine töölepinguks eeldaks, et TVK peab hakkama hindama, kui palju makse on vale lepinguliigi tõttu jäänud riigile tasumata ning kui suures ulatuses tuleks neid lisaks tasuda. Eelnõu § 1 p 10 Selgitatud. Muudatusega on seaduse tasandil reguleeritud võimalus esitada kaebus TVK tegevuse 3 2.2 Eelnõu punktiga 10 täiendatakse TvLS-i §-ga 121, milles nähakse ette TVK tegevuse peale, mis ei ole seotud töövaidluse sisulise peale kaebuste esitamise ja lahendamise kord, mis on seni olnud TVK-s reguleerimata. lahendamisega, vaid menetlusliku korraldusega. Kavandatava lõike eesmärk on luua selge õiguslik alus töövaidlusmenetluse korralduslike ja Volitusnormi olemasolu on vajalik, et oleks selge, kellel menetluslike rikkumiste üle järelevalve tegemiseks. Uus kord sätestab, et pooled võivad TVK on volitus kaebusi lahendada, tagades selle, et TVK-d tegevuse peale esitada kaebuse Tööinspektsiooni peadirektorile, kui esineb kahtlus, et TVK on järgiks seadusega ette nähtud menetlustähtaegu ning rikkunud seaduses sätestatud menetlusreegleid või jätnud vajalikud toimingud õigeks ajaks TVK menetlused ei veniks mõjuva põhjuseta. Kaebuse tegemata. Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitamine TVK tegevuse peale ei peata töövaidlusasja menetlus pikeneb objektiivsete asjaolude tõttu. Säte põhineb kohtute seaduse (KS) § 45 lahendamist TVK poolt. loogikal. Ettepanek/kommentaar – Tööõiguse komisjoni hinnangul selline muudatus vastupidiselt pikendab menetlust, mitte ei lihtsusta ega kiirenda seda. Lisaks on sellisel juhul küsitav, kas töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis (TvLS § 38 lg 1). Eelnõu § 1 p 20 Arvestatud. 2.3 Punktiga 20 täiendatakse TvLS-i § 26 lõike 2 punkti 4. Muudatuse kohaselt peab avalduses lisaks nõudesummale olema edaspidi välja toodud ka nõudesumma kujunemine ehk arvutuskäik. Teave nõudesumma kujunemise kohta on oluline info nii vastaspoolele kui ka vaidluse lahendajale. TVK-s puudub kohtumenetluses eksisteeriv eelmenetlus, mille ülesandeks on muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja menetlusosaliste faktilised väited nõuete kohta. Muudatus aitab säästa menetlusosaliste aega, kuna võimaldab juba menetluse algstaadiumis kõrvaldada puudused ja ebatäpsused, mille klaarimine hilisemas etapis on oluliselt ajamahukam. Nii aitab muudatus edaspidi kaasa menetluste kiiremale lahendamisele, tõstes seeläbi TVK efektiivsust Ettepanek – Töövaidlustes võib esineda olukordi, kus töötaja rahalise nõude suurus (nt tulemustasu suurus) sõltub tööandja valduses olevatest tõenditest. Sellisel juhul ei ole töötajal töövaidluskomisjoni pöördudes võimalik esitada nõude suurust ega arvutuskäiku. Töötaja poolt ei ole mõistlik esitada nõude suvalist suurust või arvutuskäiku. Eelnevast lähtuvalt teeb tööõiguskomisjon ettepaneku TvLS §26 lõike 2 punkti 4 sõnatust muuta järgmiselt: „ 4) avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma ja selle 4 arvestuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja/või arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada. Eelnõu § 1 p 23 Selgitatud. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus 2.4 Punktiga 23 täiendatakse TvLS-i §-ga 261, mis reguleerib tuvastus- ja viivisnõude TVK poole pöördutakse ainult TÖR kande muutmise esitamise õigust. Lõikes 2 sätestatakse, et TÖR-i kande tegemise, muutmise või kustutamise nõue taotlusega. TVK-sse on võimalus pöörduda eeldab ka tuvastusnõuet töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. TVK poole tuvastusnõudega ning sellega koos taotleda ka TÖR pöördutakse sageli registrikande tegemise, muutmise või kustutamise nõudega, kuid tegemist on kande muutmist. Kui töösuhte lõppemise osas ei ole olemuselt sooritusnõudega, mis eeldab lisaks tuvastusnõude esitamist (nt töösuhte olemasolu vaidlust ning TÖR kanne vajab muutmist, ei ole vajalik tuvastamise, töölepingu lõppemise tuvastamise, ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise jms TVK-sse pöördumine, vaid Maksu- ja Tolliamet saab nõuded). Samas puudub praegu TvLS-is alus, millele TVK saaks tugineda näiteks puuduste poole taotlusel kannet muuta. Vastav selgitus on ka kõrvaldamise määrust koostades. Seni on TVK avaldajatele selgitanud TsMS- is sätestatud korda seletuskirja lisatud. vastavat regulatsiooni, kuid TvLS sellele ei viita. Ettepanek/kommentaar: TÖRi kande muutmise nõude esitamine koos tuvastusnõudega tekitab esiteks küsimuse, kas koos tuvastusnõudega, nt nõudega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, tuleb alati esitada automaatselt ka TÖR kande muutmise nõue. Arvestades, et TvLS § 63 järgi teeb TVK nagunii otsuse alusel TÖRi kande, ei tundu mõistlik seda eraldi nõuda. Teiseks, kui poolte vahel ei ole vaidlust, et töösuhe on lõppenud, kuid tööandja ei ole lihtsalt lõpetamiskannet TÖRi teinud, ei tundu asjakohane esitada tuvastusnõuet. Eelnõu § 1 p 25 Arvestatud. 2.5 Punktiga 25 lisatakse TvLS § 27 lõikesse 2 punktiga 8 uus alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, s.o juhul, kui avaldaja ei ole järginud TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ehk esitanud TVK-le avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Ettepanek: Tööõiguskomisjon teeb ettepaneku täiendada paragrahvi 27 lõiget 2 punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) avaldaja ei ole järginud töölepingu seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ning töövaidluskomisjon ei ole tähtaega ennistanud .“ Eelnõu § 1 p 39 Arvestatud. 2.6 Punktiga 39 täiendatakse TvLS § 37 lõiget 2 pärast sõna „asjaolud“ tekstiosaga „, kohalduva õiguse“. Eelnõu selgituste kohaselt töölepingule kohalduv õigus selgitatakse välja REÕS-i § 35 kohaselt. 5  Ettepanek: Tööõiguskomisjon teeb ettepaneku muuta eelnõu seletuskirja selgitust, mille kohaselt töölepingule kohalduv õigus selgitatakse välja REÕS-i § 35 kohaselt. Komisjoni hinnangul ei ole tegemist korrektse viitega. Korrektne viide: Töölepingule kohalduv õigus selgitatakse välja REÕS-i ja Rooma I määruse alusel. Eelnõu § 1 p 53 Arvestatud. 2.7 Punktiga 53 muudetakse TvLS § 43 lõike 4 sõnastust selliselt, et TVK arvestab pärast ettenähtud tähtaega esitatud tõendeid vaid siis, kui seatud tähtaega on ületatud mõjuval põhjusel. Ettepanek/kommentaar: Tööõiguskomisjoni arvates võrreldes sätte praegust ja kavandatud sõnastust, ei ole selles kvalitatiivset erinevust, mis peaks vähendama mõjuva põhjuseta tõendite hilinenud esitamist. Pigem tundub uus sõnastus isegi istungil uusi tõendeid esitama julgustav. Eesti Ametiühingute Keskliit Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud. Nagu töövaidluse lahendamise Täname eelnõu ja arvamuse esitamise võimaluse eest. seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse1 tagasisidest EAKL on alati pooldanud töövaidluskomisjonide (TVK-de) asemel sõltumatu töökohtu loomist, selgus, on kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud mis lahendaks vaidluse kiiresti, odavalt ja lihtsustatud menetlusnormidega. Kahjuks aga vaidluste lahendamine keerukas ning vajab täiendavat sõltumatut töökohust Eestis ei ole. analüüsi, kas võimaldada selliste vaidluste lahendamist TVK-des. Eestis puudub tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus ja tööõnnetuste arv ei vähene. TVK-de pädevusse ei kuulu tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamine. Töötajatel on tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju sissenõudmisel olematud võimalused oma õigusi tavakohtutes kaitsta. Seetõttu on vajalik kindlasti ka selle probleemiga riigi tasandil tegeleda. TVK-le avalduse esitanutest on 90% töötajad, seetõttu TVK menetlus peaks olema töötaja jaoks võimalikult lihtne. Eelnõuga kõrvaldatakse mitmed menetluslikud probleemid viidetega TsMS- le. Seega muutub TVK menetlus üha enam sarnaseks kohtu menetlusega ja on oht, et ilma kvalifitseeritud õigusabi kasutamata ei ole töötajal võimalik menetluses osaleda. Seetõttu on 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-41ac-a75b-61a12d12d539 6 vajalik tagada tasuta õigusabi inimestele, kes ei ole võimelised ise TVK-sse korrektseid avaldusi esitama. Eelnõu § 1 p 4 Mittearvestatud. Vaidlust ei ole selles, et TVK Eelnõu punkt 4 näeb ette TvLS § 7 lõike 3 muutmise. Muudatuse tagajärjel oleks TVK juhataja juhatajad on võimekad valdkonna spetsialistid ja teevad palgaks 80% riikliku lepitaja põhipalgast põhjusel, et palgataseme tõstmine praegusest kõrgemale olulist tänuväärset tööd. Paraku ei ole praegu ei ole ettenähtavas tulevikus võimalik. Hetkel võimaldab seadus maksta TVK juhatajale 80–100 ettenähtavas tulevikus siiski riigieelarvelist olukorda % riikliku lepitaja põhipalgast. TVK juhatajad oma valdkonna tippspetsialistid, kes peaksid saama arvestades näha, et TVK juhataja põhipalk saaks olla kindlat garanteeritud kuupalka. TVK juhatajate palgatase peab olema motiveeriv ja ei tohi sõltuda suurem 80% riikliku lepitaja põhipalgast. Sellegipoolest Tööinspektsioonist (TI). Palume jätta TvLS § 7 lg 3 muutmata ja jätta seadusse võimalus on seeläbi tagatud TVK juhatajate perioodiline saada parematel aegadel kõrgemat põhipalka. ametipalga tõus, kuivõrd see käib sama sammu teiste kõrgemate riigiteenijate ametipalkadega (nt õiguskantsler, Riigikohtu liikmed jt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud isikud). Lisaks võimaldatakse edaspidi TVK juhatajatele muutuvpalga maksmist. Eelnõu § 1 p 6 Mittearvestatud. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse TVK Eelnõu punktiga 6 muudetakse TvLS § 7 lõiget 7 nii, et edaspidi rakenduvad TVK juhatajatele juhatajate palgavahemik 80–100% riikliku lepitaja ATS § 61 lõiked 1,2, 5 ja 6 ning § 63. Muudatuse tagajärjel on võimalik maksta TVK juhatajatele põhipalgast ja fikseeritakse see 80%-ga, näeme ühe muutuvpalka. TVK juhatajale makstav palk hakkab sõltuma TI peadirektori poolt kehtestatud olulise kompensatsioonimeetmena muutuvpalga palgajuhendist. Muutuvpalga maksmise korral makstav palk hakkab sõltuma sellest, kas määratud maksmise võimalust. Muutuvpalka saab maksta teenistusülesanded on korrektselt täidetud. Eelnimetatud muudatus vähendab TVK juhataja palgajuhendi alusel, mis tagab, et muutuvpalga ametikoha sõltumatust, sest TVK juhataja muutub tavaliseks ametnikuks TI struktuuris. Seetõttu maksmiseks on paigas konkreetset kriteeriumid ja ei ole võimalik muudatust toetada. läbipaistev reeglistik. Eelnõu § 1 p 9 Selgitatud. Muudatusega ei nähta Tööinspektsioonile Punktiga 9 muudetakse TvLS § 12 lõiget 1, millega nähakse ette, et TI korraldab TVK tööd ette uusi ülesandeid seoses TVK-dega, vaid tervikuna. Juhul, kui TVK juhatajate teenistuskohad on TI struktuuris, nende töötasu tuleb TI täpsustatakse sätet, et see vastaks tegelikule olukorrale. eelarvest, kaebused TVK tegevuse kohta vaatab üle TI peadirektor ja TI korraldab TVK tööd Sättele on lisatud täpsustus, et Tööinspektsioon tagab tervikuna, ei saa enam väita, et TVK on sõltumatu kohtuväline organ. TVK-dele tööks vajaliku tugiteenuse, et ei tekiks arusaama, et Tööinspektsioon korraldab TVK-de tööd TVK sõltumatuse küsimus oli päevakorras juba 2023. aastal, kui analüüsiti TVK tööd. Vajalik sisuliselt. oleks olukord, kus nii töötajad kui ka tööandjad selgelt eristaksid TI ja TVK-d. Inimesed ei saa aru, et TI juures asuv TVK on sõltumatu töövaidlusi lahendav organ. Tallinnas asub TVK TI 7 ruumides ja mingilgi moel pole aru saada, et tegemist ei ole TI allasutusega. Enamus TI juristide poole pöördunud inimestest on veendunud, et TI juristide nõuanded on TVK-dele kohustuslikud. Eelnõu § 1 p 15 Mittearvestatud. Ringkonnakohus on oma lahendites Punktiga 15 muudetakse TvLS § 16 lõigete 1 ja 2 sõnastust selgemaks ja arusaadavamaks. öelnud, et TVK-s kantud kulusid ei saa nõua Kindlasti on hea, kui selge sõnastus ütleb, et TVK-s kantud menetluskulud kannavad pooled ise. võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete alusel Töötaja seisukohast on ebaõiglane, kui vaidluse jätkumisel kohtus peab töötaja maksma teise (TrtRnKo 08.01.2025, 2-23-14594/16, p 9.1; TrtRnKo poole TVK-s kantud menetluskulud. Veelgi enam ei tohiks tekkida sellist olukorda, kui 19.11.2020, 2-19-19395/30, p 9.). töövaidlust kohtus läbi ei vaadata ja töötajalt nõutakse vastaspoole TVK-s kantud kulusid võlaõigusseaduse sätete alusel. Palume TvLS § 16 lõiget 2 muuta selliselt, et TVK-s kantud menetluskulusid ei ole võimalik pooltel välja nõuda ka kohtumenetluses. Eelnõu § 1 p 46 Arvestatud. Sättest on välja jäetud 8000 euro piirsumma Punktiga 46 muudetakse TvLS § 40 lõiget 1 ja suurendatakse kirjalikus menetluses lahendatava tingimus. nõude kogusummat 8000 euroni. Kui vaidluse asjaolud on selged ja poolte istungile ilmumine ei ole vajalik, siis võiks nõuete kogusumma piir olla veelgi suurem. Samuti võiks kaaluda piirsumma kaotamist. Töötajate töötasud on väga erinevad, alates töötasu alammäärast kuni mitme tuhandeni. Seetõttu, miks peaks kõrgema töötasuga töötaja selget töötasu nõuet lahendama istungil ainuüksi seetõttu, et tema töötasu on suurem. Eelnõu § 1 p 68 Mittearvestatud. TVK ei ole osa kohtusüsteemist, Punktiga 68 muudetakse TvLS § 58 lõiget 5 nii, et töövaidlusasja jätkumisel kohtumenetluses mistõttu ei saa TVK otsust võrdsustada kohtuotsusega. kaotatakse kohtu õigus nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis. Töövaidluse pooltele peab jääma võimalus, et kohus Muudatusega justkui kaob kohtul õigus nõuda avalduse uuesti esitamist hagiavaldusena, kuid vaatab töövaidlusega seonduva algusest peale uuesti üle. samas säilib kohtul võimalus nõuda hagi tervikteksti esitamist, kui TVK-s on avaldust muudetud. Muudatus võib küll mingil määral muuta paremaks olukorda, kus TVK-sse avalduse esitanud töötaja on sunnitud koostama hagiavaldust. Samas jääb alles töövaidluste nö nelja-astmeline lahendamine. Praegu kehtiv olukord, kus TVK-s toimunud vaidlus algab maakohtus algusest peale, on töötajatele arusaamatu ja koormav. Enamikel juhtudel muutub töötaja hagejaks, kuigi ta on TVK otsusega rahul. Maakohtus algab vaidlus otsast peale, kuid ainult edasikaevatavas osas. Samas ei ole justkui edasikaebamist ja on sama vaidluse uuesti läbivaatamine. Kahjuks leidub tööandjaid, 8 kes esitavad kohtule taotluse TVK otsuse uueks läbivaatamiseks ainuüksi seetõttu, et TVK otsus ei jõustuks. Teades, et töötaja ei ole võimeline ise kohtu jaoks dokumente vormistama ja tal puuduvad vahendid ka esindaja kaasamiseks, tekib olukord, kus TVK otsus ei jõustugi. TVK juhatajad on spetsialiseerunud töövaidluste lahendamisele ja TVK otsuste kvaliteet on väga hea. Seetõttu tuleks kaaluda võimalust, et TVK otsustel oleks võrdväärne kaal esimese astme kohtuotsusega ja TVK otsuseid oleks võimalik vaidlustada teise astme kohtus. Maksu- ja Tolliamet Eelnõu § 1 p 1 Arvestatud. Eelnõu § 1 punkti 1 osas teeme ettepaneku TvLS § 2 lõike 1 punktis 1 asendada sõna „Eestis“ sõnadega „Eesti äriregistris“. Tegemist oleks täpsema terminiga ja hõlmab kõiki registreeritud ettevõtjaid. Eelnõu § 1 p 1 Mittearvestatud. TVK-l puudub võimalus püsiva Lisaks teeme eelnõu § 1 punkti 1 osas ettepaneku TvLS § 2 lõike 1 punktis 1 asendada sõna tegutsemiskoha tuvastamiseks TVK lihtsa ja kiire „filiaali“ sõnadega „püsiva tegevuskoha“. menetluse raames. Eelnõu § 1 p 3 Arvestatud. Eelnõu § 1 punkti 3 osas teeme ettepaneku täiendada TvLS § 2 lõike 2 sõnastust. Selgitame, et isikud ei pöördu töövaidluskomisjoni tööjõumaksude määramise või tasumise küsimustes ning töövaidluste aluseid võib olla mitmeid, mille lahendamisel ei pruugi tööjõumaksud üldse asjasse puutuda. Maksuhalduri pädevusse kuulub lisaks tööjõumaksudele ka teiste maksude määramine ja kontrollimine. Lisaks märgime, et sõna „tööjõumaksud“ ei ole ametlik termin, vaid kõnekeeles levinud sõna, mis sisaldab erinevaid makse. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada TvLS paragrahvi 2 lõiget 2 pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ega maksuhalduri pädevusse kuuluvate maksude üle tekkinud“. Eelnõu § 1 p 75 ja § 2 p 2 Arvestatud. Töövaidluskomisjon teeb töötamise registrisse kandeid töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse alusel (TvLS § 63 ja MKS § 255 punkt 4). Eelnõus toodud TvLS § 63 ja MKS § § 255 punkti 4 muudatusega võimaldatakse kandeid töötamise registrisse teha ka lepituskokkuleppe ja kompromissi alusel, mis kinnitatakse määrusega. Seega on töövaidluskomisjoni määrusega kinnitatud kompromiss ja lepituskokkulepe töötamise registri kande aluseks. Kuna see puudutab 9 ka MKS § 251 lõiget 2, teeme ettepaneku täiendada MKS paragrahvi 251 lõiget 2 pärast sõna „otsuse“ sõnadega „või määruse“. Eelnõu § 2 p 3 Teadmiseks võetud. Seletuskirja on ka täiendatud 2 Punktiga 18 antakse maksuhaldurile õigus avaldada töövaidluskomisjonile töövaidluse vastava selgitusega. lahendamiseks mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmeid. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et töötaja ja mitteresidendist tööandja vahelise vaidluse lahendamiseks ja tööandja andmete kontrollimiseks edastab töövaidluskomisjoni dokumendihalduse spetsialist päringu MTA-le ning IT süsteemide arendusvajadusi muudatusega ei kaasne, kuivõrd töövaidlusi, mille üks osapool on mitteresidendist tööandja, tuleb ette harva. Osundame, et MTA-l on soovitava andmekoosseisu edastamiseks olemas vastav x-tee teenus, mistõttu peame aja kokkuhoidu arvestades võimalikuks vastavad andmed edastada x-tee vahendusel. Andmete edastamise eel tuleks sõlmida ka andmevahetuse kokkulepe. Eelnõu § 2 p 3 Mittearvestatud. MKM ei nõustu ettepanekuga jätta säte Punktiga 183 nähakse ette õiguslik alus, mis võimaldab maksuhalduril edastada Majandus- ja eelnõust välja järgmistel põhjustel: Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi ka MKM) teavet kollektiivlepingu laiendatud 1) MTA on senises praktikas järjepidevalt asunud tingimuse kontrollimiseks kollektiivlepingu seaduse kohaselt. Esmalt peame oluliseks märkida, seisukohale, et kehtiv MKS ei võimalda MKM- et eelnõu nimetatud punkti muudatusega kaasnevad MTA-le kohustused, mille täitmiseks puudub vajaminev ressurss. Lisaks osundame, et MTA ülesanded tulenevad Maksu- ja Tolliameti ile poliitikakujundamiseks ega kollektiivlepingu põhimääruse §-st 7 ning selle kohaselt ei ole MTA ülesanne koondada ja väljastada statistikat. seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Kuna Eestis teeb statistikat Statistikaamet vastavate metoodikate abil ning kuna eelnõu vajalike isikustamata andmete väljastamist ega seletuskirjas välja toodud soovitav andmekoosseis on Statistikaametil olemas, kelle ülesandeks nende väljastamiseks vajalike on muuhulgas teha riiklikku statistikat ning osutada andmejagamisteenust (riikliku statistika andmetöötlustoimingute tegemist. Seetõttu ei seadus § 9 lõige 2), on MTA seisukoht, et need kollektiivlepingu laiendamise tingimuse lahenda probleemi viide Statistikaameti kontrollimiseks vajaminevad andmed võiks MKM-ile väljastada Statistikaamet. Teeme võimalikule rollile, vaid vajalik on luua selge ettepaneku see punkt eelnõust välja võtta. õiguslik alus andmete saamiseks. 2) Kavandatav muudatus ei kujuta endast erandit, vaid lähtub MKS §-s 29 juba väljakujunenud põhimõttest võimaldada maksuhalduril edastada tema valduses olevaid andmeid teistele asutustele nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. 10  Sarnased alused on loodud muu hulgas Rahandusministeeriumile maksu- ja palgapoliitika ning avaliku teenistuse kujundamiseks ja analüüsimiseks (MKS § 29 p-d 6¹, 48 ja 49) ning Kliimaministeeriumile tasumäärade kujundamiseks ja nende mõju hindamiseks (MKS § 29 p 32¹). 3) Ei ole põhjendatud, et MKM peaks vajalikud andmed saama Statistikaameti kaudu, kuna: a. MKS § 29 alusel on andmete saamise õigus antud mitmetele asutustele ka olukorras, kus osa vastavast teabest on kättesaadav Statistikaameti kaudu. Seadusandja on sellistel juhtudel pidanud oluliseks, et asutusel oleks oma ülesannete täitmiseks otsene õiguslik alus vajalike andmete saamiseks maksuhaldurilt. Sama põhimõte on põhjendatud ka MKM-i puhul. b. Kõiki poliitikakujundamiseks vajalikke andmeid Statistikaamet ei avalda või ei avalda piisava detailsusega. Statistikaametis tellimustööna valmivad andmepäringud on tasulised. Riigi vaatest ei ole otstarbekas ühe riigiasutuse valduses olevate andmete kasutamiseks teise riigiasutuse seadusest tulenevate 11  ülesannete täitmiseks teha kulutusi kolmanda asutuse vahendusel. 4) MKM mõistab MTA muret täiendava töökoormuse osas, kuid see ei muuda vajadust tagada MKM-ile juurdepääs seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Andmeid vajatakse nii kollektiivlepingu laiendamise tingimuste kontrollimiseks (KLS § 42 lg-d 3 ja 4 ning § 44), kui ka majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kujundamiseks, analüüsimiseks ning mõjude hindamiseks (VVS § 63, MKMi põhimäärus § 10). Andmeid küsitakse alati konkreetsel, eelnevalt määratletud eesmärgil ning üksnes ulatuses, mis on vajalik vastava ülesande täitmiseks. MKM teeb andmepäringute kavandamisel ja esitamisel koostööd andmevaldajaga ning arvestab päringute koostamiseks mõistliku ajakuluga. Mõned päringud on iga-aastased, mis tähendab, et MTA saab kasutada juba varasemalt välja töötatud metoodikaid ning andmetöötlustoiminguid, mis säästab MTA ressurssi. Kokkuvõttes on praktikas selliste andmepäringute hulk väike (senise praktika kohaselt alla 10 päringu aastas). Arvestades MTA senist tõlgendust kehtivale õigusele ning MKM-i seadusest tulenevaid ülesandeid, on kavandatav õiguslik alus vajalik ja põhjendatud. 12  Eelnõu § 2 p 3 Mittearvestatud. Põhjendused on toodud eelmise 4 Punktiga 18 luuakse õiguslik alus, mis võimaldab MTA-l edastada MKM-le poliitika Maksu- ja Tolliameti ettepaneku juures. kujundamiseks, analüüsimiseks ja mõjude hindamiseks vajalikke andmeid, mis on maksuhalduri valduses. Märgime, et eelnõu seletuskirjas nimetatud punkti osas välja toodud andmekoosseisude alusandmestik on Statistikaametil olemas ning arvestades ka eelnimetatud alapunkti osas välja toodud selgitusi, võiks nende agregeeritud, isikustamata andmete väljastajaks MKM-ile olla Statistikaamet. MTA ressurss on piiratud ja statistika kokkupanek on MTA-le väga ajamahukas ning pärsib maksukogumisega tegelevatele üsksustele riskianalüüsi ja muu andmepakkumise osutamist. Eeltoodust tulenevalt teeb MTA ettepaneku see punkt eelnõust välja võtta. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud. Vt vastuseid kommentaarile all Edastasite arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise järgnevalt. seaduse eelnõu. Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tänab võimaluse eest esitada oma vaatenurk ja ettepanekud. EVEA toetab lähenemist, mille eesmärgiks ei ole kehtiva seaduse ulatuslik ümberkujundamine, vaid seaduse täpsustamine õigusselguse huvides. Töövaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonis (TVK) esineb rohkesti menetlusega seotud küsimusi, millele tuleb otsida vastuseid, kasutades tõlgendamist või õiguse analoogiat. Paljud tehtavad muudatused peaksid võimaldama TVK-l efektiivsemalt vaidlusi lahendada ning tagada töövaidluse osapoolte õiguste tõhusama kaitse. Oluline on aga teha optimaalne valik menetluslike küsimuste vahel, mida on vaja eraldi reguleerida ja mille puhul võib kasutada menetlusnormide tõlgendamist ning analoogiat. Probleem seisneb selles, et kui reguleerida menetlus liiga detailselt, siis kaotab töövaidluste kohtuväline lahendamine oma kiiruse ja lihtsuse. Sellisel juhul tekib küsimus eraldiseisva töökohtu loomisest, mis aitaks vähendada maakohtute töökoormust ja suurendada kohtunike spetsialiseerumist. Eelnõu § 1 p 2 Mittearvestatud. Tegemist on eelkõige töötasu nõudega Eelnõus täiendatakse töövaidluse lahendamise seadust (TvLS) sättega, millega nähakse ette ning teisi töötasu nõudeid lahendavad TVK-d, seega on võimalus pöörduda TVK-sse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 52 ja loogiline, et ka alltöövõtu tellinud isiku vastu suunatud töölepingu seaduse §-s 331 sätestatud nõuetega, s.t nõuetega, mis on esitatud tööandjalt alltöövõtu töötasu nõudeid saaksid lahendada TVK-d. tellinud isiku vastu. Töölepingu seaduses on erandina sätestatud, et kui töötaja teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning tööandja ei maksa talle töötasu, vastutab alltöövõtu tellinud isik tööandja töötasu maksmise 13 kohustuse eest võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana. Kuna tegemist ei ole töövaidlusega, vaid nõuete tagamisest tekkinud vaidlusega, siis ei ole põhjendatud võimaluse andmine lahendada seda TVK-s. Sellised vaidlused saab lahendada kohtus. Sama kehtib ka lähetatud töötajate puhul. Eelnõu § 1 p 20 Arvestatud. Sätet on täiendatud järgmiselt: paragrahvi Eelnõus tehtava muudatuse kohaselt peab avalduses lisaks nõudesummale olema edaspidi välja 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna toodud ka nõudesumma kujunemine ehk arvutuskäik. Teave nõudesumma kujunemise kohta on „nõudesumma“ sõnadega „ja selle arvutuskäik, välja oluline info nii vastaspoolele kui ka vaidluse lahendajale. TVK-s puudub aga kohtumenetluses arvatud kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik eksisteeriv eelmenetlus, mille ülesandeks on muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada. menetlusosaliste faktilised väited nõuete kohta. Muudatus on problemaatiline, kuna muudab TVK poole pöördumise keerulisemaks, kehtestades avalduse vormistamise täiendava nõude. Alustatud menetluse käigus on võimalik kõrvaldada puudused ja ebatäpsused, mille klaarimine ei oluliselt ajamahukam, kui esitatud avalduses nõudesumma kujunemist põhjalikult selgitada. Selline muudatus ei aita kaasa vaidluse kiiremale lahendamisele ega tõsta oluliselt TVK efektiivsust. Eelnõu § 1 p 21 Arvestatud. Eelnõu sätet on muudetud selliselt, et Sarnane olukord on seotud täiendusega, millega kohustatakse avaldajat märkima TVK-le esitatud avalduses tuleb märkida nõustumine tagaseljaotsusega. avalduses mittenõustumine tagaseljaotsuse tegemisega. Muudatus on seotud seadusesse lisatava sättega, millega luuakse tagaseljaotsuste tegemise võimalus TVK-s. Muudatuse kohaselt eeldatakse avaldaja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemisega, kui avaldaja ei ole TVK-le teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Selleks on vaja avaldajale luua võimalus juba avalduses märkida, kui ta ei nõustu tagaseljaotsuse tegemisega. Probleem on selles, et kui ta jätab avalduses selle märkuse tegemata, siis ei saa formaalsel põhjusel menetlust algatada ja avaldust tuleb täiendada. Selle tulemusena hakkab vaidluse lahendamine venima ning menetlus kaotab lihtsust ja kiirust. Eelnõu § 1 p 24 Mittearvestatud. Muudatuse vajadus on tulnud TVK Eelnõuga pikendatakse avalduse menetlusse võtmise otsustamise tähtaega. TVK peab praegu praktikast. Arvestades töövaidluste arvu kasvutendentsi otsustama avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. See tähtaeg on väidetavalt ning avalduste ja neile lisatud tõendusmaterjali mahu osutunud liiga lühikeseks, eriti näiteks olukordades, kus avaldusi laekub korraga palju ja/või üks olulist kasvu, on kolm tööpäeva liiga lühike aeg. TVK juhataja peab asendama teist. Seega soovitakse TVK-le avalduse menetlusse võtmiseks ette Avalduse ja lisatud tõendid peab läbi töötama TVK näha pikem, viiepäevane tähtaeg. EVEA ei toeta nimetatud tähtaja pikendamist, kuna see juhataja, sest ei ole võimalik palgata täiendavat oleks vastuolus kiire menetluse põhimõttega. abipersonali, kes saaks TVK juhataja eest kasvõi osaliselt 14  menetlusse võtmise eelsed aga õigusteadmisi vajavad, toimingud ära teha (vrd kohtus on kohtunikul võimalik kasutada kohtujuristi abi). Eelnõu § 1 p 27 Mittearvestatud. Eelnõuga kavandatud muudatus on Kehtivas õiguses ei ole TVK-l võimalik puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega poole vajalik, annab vajadusel paindlikkuse ning arvestades, et põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Selleks puudub vaidlevad pooled on valdavalt õigusvaidlustes ka vajadus, sest 15 kalendripäeva pikkune tähtaeg on täiesti piisav puuduste kogenematud, on praktikas tekkinud korduvalt vajadus kõrvaldamiseks. tähtaega pikendada. Liiga jäik õigusnorm võib kahjustada töövaidluse õiget ja õiglast läbivaatamist. Eelnõu § 1 p 37 Osaliselt arvestatud. Seaduses sätestatud tähtaegu on Eelnõuga täiendatakse TvLS § 35 lõiget 1 ning nähakse ette, et pooled sõlmivad osaliselt ühtlustatud. lepituskokkuleppe kirjalikult kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates, välja arvatud juhul, kui menetlus pikenes objektiivsete asjaolude tõttu. Muudatuse põhjenduseks tuuakse, et praegune korraldus ei ole piisavalt paindlik ega võimalda ettenähtud kümnetööpäevasest ajaraamist üle minna. EVEA hinnangul ei ole vaja sellist võimalust sätestada, et olemasolev tähtaeg on lepitamiseks piisav. Kui pooltel puudub soov kokkuleppele jõudmiseks, siis lisaaja andmine kokkuleppe saavutamisele palju kaasa ei aita ja vaidluse lahendamiseks on vaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kaaluda võiks hoopis seaduses läbivalt tähtaegade sõnastuse ühtlustamist - kord on need antud kalendripäevades ja siis jälle tööpäevades. Eelnõu § 1 p 43 Selgitatud. Vajadus pikema tähtaega järele menetlusse Eelnõuga muudetakse § 38 lõiget 1 ning nähakse ette, et TVK-le esitatud avaldus vaadatakse läbi võtmise üle otsustamiseks on tulnud TVK-de praktikast, 45 päeva jooksul alates avalduse menetlusse võtmisest. Põhimõtteliselt saab nõustuda sellega, et kuivõrd TVK-sse pöördumine on pidevalt tõusnud ja tähtaja kulgemine peaks algama mitte avalduse esitamisest, vaid avalduse menetlusse võtmisest. läbivaatamist vajavate avalduste arv suurenenud. Kui aga eelnõus sätestatakse, et avalduse saamise järel tuleb otsustada selle menetlusse võtmine kehtiva kolme tööpäeva asemel viie tööpäeva jooksul, siis see võimendab probleemi, mis on seotud menetluse kiiruse vähenemisega. Eelnõu § 1 p 44 Mittearvestatud. Muudatus toetab pidada uus istung Eelnõuga muudetakse § 38 lõiget 2 nii, et istungi edasilükkamisel oleks objektiivsete asjaolude üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul, tagades menetluse järgi võimalik uus istung pidada ka hiljem kui 30 kalendripäeva alates eelmise istungi toimumise mõistliku kiiruse, võimaldades samas paindlikkust päevast. Praegune kord on eelnõu autorite arvates istungi pidamise tähtaja puhul liialt objektiivsete takistuste korral. Regulatsiooni selgus ja paindumatu. Jällegi on tegemist küsimusega, mis puudutab menetluse kiirust. EVEA hinnangul konkreetsus kaitsevad ka menetluse venitamise taktika 15 on probleem vaja lahendada töökorralduslike meetmetega, mitte aga seaduse muutmisega. eest, kuna piiravad põhjendamatute istungimuudatuste ja Pealegi kasutatakse eelnõus objektiivsete asjaolude mõistet, mis vähendab õigusselgust. tühistamiste võimalust. Istungi tühistamise või aja muutmise otsustamise koondamine töövaidluskomisjoni juhataja pädevusse ning viivitamatu määrusega menetlusosaliste teavitamine aitavad omakorda kaasa menetluse operatiivsusele, läbipaistvusele ja õigusselgusele. Eelnõu § 1 p 67 Mittearvestatud. Muudatus loob vajaliku ja mõistliku Eelnõuga täiendatakse seadust sättega, millega nähakse ette, et TVK juhataja võib mõjuval paindlikkuse olukordadeks, mida kehtiv regulatsioon ei põhjusel otsuse teatavaks tegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra kata. Praktikas võib ette tulla ettenägematuid asjaolusid, ning TVK teatab menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja muutmisest. Kehtiv norm nagu töövaidluskomisjoni juhataja haigestumine või reguleerib otsuse teatavaks tegemist menetlusosalistele, kui töövaidlusasi vaadatakse läbi istungil muud objektiivsed takistused, mille korral ei ole praegu ning otsus tuleb teatavaks teha kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Tähtajast seaduses ette nähtud võimalust otsuse teatavakstegemise kõrvale kalduda ei ole praegu seadusega lubatud. Seadusandja antud tähtaeg on üldjuhul piisav, tähtaega õiguspäraselt pikendada. Muudatus ei ole kuid suurema paindlikkuse huvides soovitakse anda TVK juhatajale võimalus otsuse teatavaks suunatud menetluse kiiruse põhjendamatule tegemise tähtaja pikendamiseks. Suurem paindlikkus menetluse kiiruse arvelt ei ole EVEA vähendamisele ega kuritarvitamisele, vaid üksnes arvates parim lahendus. erandlike ja mõjuvate põhjuste lahendamiseks. Tähtaja pikendamine on selgelt piiritletud (kuni kümme tööpäeva), seotud määruse tegemise kohustusega ning menetlusosaliste teavitamisega, mis tagab läbipaistvuse ja välistab meelevaldse kasutamise. Seetõttu ei vähenda muudatus menetluse tõhusust, vaid aitab tagada õiguspärase, kvaliteetse ja praktikas toimiva menetluse ka erandlikes olukordades. Justiits- ja Digiministeerium Eelnõu üldiselt Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on lisatud JDM tellis 2025. a tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi1. põhiseaduspärasuse analüüs. Analüüs ei jõudnud ühesele järeldusele, kas vaidluskomisjonis siduva lahendiga tsiviilvaidluste lahendamine on Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) kooskõlas (PS § 15, § 146). Analüüsis märgiti mh, et riskide maandamiseks oleks mõistlik komisjonide tegevust kas ümber kujundada või, kui neid soovitakse senise pädevusega säilitada, nende pädevust ja menetluskorda 16 rangemate reeglitega piiritleda. Kooskõla PS §-ga 15 sõltub analüüsi kohaselt eelkõige sellest, kuivõrd on takistatud vaidlusega kohtusse pöördumine. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs muudatuste PS-pärasuse osas. Arvestades eelviidatud analüüsi, on põhiseaduspärasuse hinnang ja põhjalik analüüs vajalik kõigi punktide puhul, millega vaidluskomisjoni pädevust soovitakse laiendada. Eelnõu § 1 p 31 Osaliselt arvestatud. Punktis 31 planeeritud muudatus Eelnõuga laiendatakse töövaidluskomisjoni (TVK) pädevust, mille PS-pärasus on küsitav ja on eelnõust välja jäetud. mida JDM ei toeta. Töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS) tuleks välja jätta nõudest loobumise regulatsioon (nii muudatustest kui ka kehtivast regulatsioonist). TVK menetluses piisab nõude tagasivõtmisest. Seni on olnud nõudest loobumine TvLS-is õiguslikult ebaselgelt reguleeritud (seejuures ei ole reguleeritud õiguslikud tagajärjed), kuid kavandatava eelnõuga soovitakse seda reguleerida selliselt, et võimaldada avaldajal nõudest TVK menetluses loobuda ja keelata sel juhul kohtusse pöördumine. TVK ei ole kohus, seetõttu ei peaks komisjonil sellist pädevust olema ja loobumise regulatsiooni PS-pärasuse riive (§ 15, 146) on tõenäoliselt ebaproportsionaalne, kuna kohtusse pöördumise võimalus sellisel juhul puudub. TVK koormuse vaates ei tohiks olla tähendust, kui avaldaja võtaks loobumise asemel avalduse TVK menetluses tagasi. Sel juhul jääks avaldajale nõudeõigus alles ja ta ei kaota õigust pöörduda kohtusse. Eelnõu § 1 p 51 Mittearvestatud. Leiame, et tagaseljaotsuste tegemise JDM ei toeta tagaseljaotsuse tegemise võimaluse loomist TvLS-is. Muudatuse põhjusena on võimalus toetab TVK-le seadusega seatud eesmärki seletuskirjas märgitud, et TVK-l on keerukas vaidlusi sisuliselt lahendada, mis ei saa olla lahendada töövaidlused võimalikult lihtsalt, kiirelt, asjakohane põhjus organi, mille poolt siduva lahendiga tsiviilvaidluste lahendamise PS- pärasus kulutõhusalt, kvaliteetselt ja efektiivselt, kahjustamata on küsitav, pädevuse laiendamiseks ja lihtsustatult siduvate lahendite tegemise võimaldamiseks. seejuures menetlusosaliste õigusi. Esikohale tuleks seada menetlusosaliste õigused. Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole menetlusosaliste õigused piiratud, kuna vastaspoolele jääb alati alles õigus pöörduda vaidluse sisuliseks lahendamiseks kohtusse hagimenetluse korras. Samuti on eelnõuga ette nähtud võimalus menetluse taastamiseks ning teatud olukordades ei ole lubatud tagaseljaotsuse tegemine. Tagaseljaotsus lõplikuks ega välista kohtulikku kontrolli, vaid tagab avaldajale esialgse ja tõhusa õiguskaitse 17  olukorras, kus vastaspool on jätnud (sageli tahtlikult) menetluses osalemata. Tagaseljaotsuse tegemise võimalus on tsiviilkohtumenetluses juba väljakujunenud ning selle eesmärk on distsiplineerida menetlusosalisi ja vältida pahatahtlikku venitust. Ka TVK menetluses ei ole tagaseljaotsus automaatne ega kohustuslik, vaid kaalutlusotsus, mida saab rakendada üksnes selgelt piiritletud juhtudel. TVK peab ka tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima nõude õiguslikku põhjendatust ning ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid ei saa rahuldada. Seega ei tähenda tagaseljaotsuse lisamine TVK menetlusse kõrvalekaldumist õigesti ja õiglaselt vaidluste lahendamise eesmärgist, vaid võimaldab tõhusamalt tasakaalustada menetluse kiirust ja kvaliteeti, vältida menetluse põhjendamatut venimist ning tagada avaldajale õigeaegne ja efektiivne õiguskaitse, säilitades samal ajal vastaspoole põhiõigused ja kohtuliku kontrolli võimaluse. Eelnõu § 1 p 75 Mittearvestatud. Maksukorralduse seadus ei kuulu Töötamise registri regulatsioon ei vasta isikuandmete, avaliku teabe töötlemise ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekogude nõuetele. See tuleb viia kooskõlla juhisega isikuandmete ja avaliku teabe pädevusse. Käesoleva eelnõuga tehakse seaduses vaid töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes2. Mõned näited muutmise hädavajalikud muudatused, et tagada TVK ligipääs vajadusest on järgmised: maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg 2 näeb ette volitatud töötlejad, vajalikele andmetele. Kui seadus vajab täiendavalt kelle puhul on piisav, kui need on ette nähtud registri põhimääruses. Juhime ka tähelepanu, et kui muutmist, tuleks nende ettepanekutega pöörduda andmekogu peetakse lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejate ülesannete täitmiseks (vt § 251 lg 1), Rahandusministeeriumi poole. siis on need asutused kaasvastutavad töötlejad, mitte volitatud töötlejad. Volitatud töötleja saab täita vaid neid ülesandeid, mille vastutav töötleja talle edasi delegeerib. Lisaks sellele on Töövaidluskomisjon andmeandja ja tema ülesandeid ei pea seaduses reguleerima, samuti ei ole vajalik näha ette Töötukassa õigust andmete sisestamiseks, kuna Töötukassa on ka üks 18 kaasvastutavatest töötlejatest. Lõikes 4 nähakse ette, kelle kohta andmeid registrisse esitatakse, kuid seal ei ole toodud välja, mis isikuandmete kategooriad silmas on peetud. Lõige 6 näeb ette, et töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande tegija. Juhime tähelepanu, et kande tegijal on kohustus kanda registrisse korrektsed andmed, kuid juba registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab andmekogu vastutav töötleja. MKS § 254 kohaselt sätestatakse töötamise registrisse kantavate andmete loetelu maksukohustuslaste registri põhimääruses. Juhime tähelepanu, et isikuandmete kategooriad tuleb ette näha seaduse tasandil. Eelnõu § 1 p 47 Arvestatud. TvLS § 37 lg 4 on täiendatud selliselt, et TvLS-i kättetoimetamise regulatsioon ei vasta õigusselguse põhimõttele ja võib olla avaldus tuleb kätte toimetada. vastuolus PS § 24 lg-ga 2. TvLS § 37 lg 4 (mida soovitakse ka muuta eelnõuga), ei ole sätestatud, et avaldus tuleks kätte toimetada (vrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 1). Menetlusosalise teavitamine menetlusest ja menetluses osalemise võimalustest tuleneb põhiseadusest (PS § 24 lg 2) ning see peaks olema ka TvLS puhul nii regulatsiooni põhiseaduspärasuse tagamiseks. Kättetoimetamisele kohaldatakse TvLS kohaselt küll TsMS- i, kuid jääb arusaamatuks § 24 skoop. Tekib küsimus, kas TsMS-i kättetoimetamise regulatsiooni kohaldatakse siis, kui TvLS näeb ette kättetoimetamise või tähendab see säte, et toimetatakse ühtlasi kätte need menetlusdokumendid, mida näeb ette TsMS. Ilmselt on tegemist esimese olukorraga. TsMS § 306 lg 5: „Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid“. Kättetoimetamise regulatsioon tuleks läbivalt TvLS-is üle vaadata, et oleks tagatud isikute võimalus osaleda temaga seonduvas vaidlusmenetluses. Eelnõu § 1 p 10 Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes Eelnõu § 1 p-s 10 soovitakse sätestada võimalus pöörduda Tööinspektsiooni peadirektori eeskujuks kohtute seaduse § 45. Lisaks selgitame, et poole kaebusega, mida JDM väljapakutud sõnastuses ei saa toetada. Esmalt märgime, et kaebust ei saa esitada otsuse sisu kohta, seega ei teki kaebuse aluseks määratud eeldus (rikutud on menetlusreegleid) on liiga üldine ja avar. olukorda, kus toimuks kaks sisulist vaidlust paralleelselt. Seletuskirjas on oluliselt kitsendatud normi kohaldamissala, mistõttu ei vasta norm seletuskirjale. Avalduse maakohtule saab teha asja sisuliseks läbi Seletuskirjas viidatakse, et peadirektoril ei ole õigust anda suuniseid asja lahendamiseks või vaatamiseks. Halduskohtu poole saab pöörduda, kui ei tühistada, millega nõustume, kuid menetlusreeglite rikkumine hõlmab nt ka tõendite ebaõiget nõustuta Tööinspektsiooni peadirektori vastusega kogumist ja hindamist. Kui eeskujuks on võetud kohtute seaduse § 45, võiks kaaluda ka selle kaebusele, mis ei puuduta vaidluse sisu. konkreetsemat koosseisu eeskujuks võtta. Täiendavalt selgitame, et kavandatavast sättest järeldub, et kui peadirektor teeb otsuse, saab selle peale edasi kaevata halduskohtule. Seega tekib 19 olemasoleva sõnastusega olukord, kus juhul, kui pool ei nõustu TVK otsusega, on tal võimalik esitada avaldus maakohtule samas vaidlusküsimuses asja sisuliseks lahendamiseks, aga kui tegemist on menetlusküsimusega, kohaldatakse haldusmenetlust ja sealt edasi vaidlustatakse otsus halduskohtumenetluses. Selline lahendus ei ole selge ning paralleelseid menetlusi ja vastuolulist kohtupraktikat tuleb vältida. Eelnõu § 1 p 64, 68 ja 69 Selgitatud. Eelnõu punktidega 68 ja 69 tehtavad Eelnõu punktides 64, 68 ja 69 sisalduvad kohtumenetluse normid. Seega tuleb eelnõu muudatused ei puuduta PS § 104 lõike 2 punktis 14 menetleda PS § 146 kohaselt konstitutsioonilise seadusena, mille vastuvõtmiseks on vaja nimetatud kohtumenetluse seaduste põhisisu ega too Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu koostajate selgitus selle kohta, et kohtumenetluse kaasa sellist sisulist kohtumenetluse korra muutmist, normid, mida eelnõu sisaldab, ei ole põhimõttelised, mistõttu nad leiavad, et piisab mille vastuvõtmiseks oleks nõutav Riigikogu koosseisu lihthäälteenamusest (vt seletuskirja lk 3 joonealune märkus nr 5), ei ole JDM hinnangul häälteenamus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes asjakohane. Kui kohtumenetluse norm võetakse vastu lihthäälteenamusega, on see formaalselt on Riigikohtu praktikale tuginedes selgitatud, et PS § 104 PS-ga vastuolus. Hindamist ei vaja mitte see, kas või kui põhimõttelised on muudatused, vaid see, lõike 2 punkt 14 hõlmab eelkõige kohtumenetluse kas tegemist on kohtumenetluse normiga või mitte. põhisisu ehk menetlusnorme, mida kohus rakendab talle põhiseadusega pandud õigusemõistmise ülesande täitmisel. Seega ei tingi iga kohtumenetlusega puutumuses oleva sätte muutmine iseenesest Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. Punktidega 68 ja 69 muudetavad TvLS § 58 lõiked 5, 7 ja 8 reguleerivad juba kehtivas õiguses TVK-s alanud menetluse üleminekut kohtumenetlusse ning TVK otsuse õiguslikku saatust kohtusse pöördumise korral. Kehtiva § 58 lõike 5 kohaselt loetakse TVK-le esitatud avaldus hagiavalduseks ning kohtul on õigus anda pooltele tähtaeg avalduse hagimenetluses ettenähtud vormi viimiseks, seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Samuti näeb kehtiv säte ette, et TVK-s esitatud dokumente ei pea kohus pooltele uuesti kätte toimetama. Eelnõuga neid põhimõtteid ei muudeta, vaid täpsustatakse avalduses esinevate puuduste kõrvaldamise korda, sidudes selle TsMS § 340¹ lõikes 1 sätestatud üldise korraga, ning võimaldatakse 20  kohtul nõuda vajaduse korral hagiavalduse tervikteksti esitamist. Samuti säilib kohtu võimalus anda pooltele tähtaeg seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja uute tõendite esitamiseks. Ka § 58 lõigete 7 ja 8 muudatused ei muuda kohtumenetluse põhisisu. Kehtiv regulatsioon näeb juba ette, et kohtusse pöördumise järel sõltub TVK otsuse jõustumine kohtumenetluse edasisest käigust ning et kohtusse pöördunud isiku avaldusest loobumise korral jõustub TVK otsus. Eelnõuga täpsustatakse nende tagajärgede sõnastust ning viiakse see kooskõlla lõikes 5 tehtavate muudatustega. Eelkõige asendatakse senine tagajärg, mille kohaselt jätab kohus nõuetekohase hagiavalduse esitamata jätmisel avalduse läbi vaatamata, TsMS-i üldise regulatsiooniga kooskõlas oleva hagi menetlusse võtmata jätmisega. Samuti täpsustatakse, et kohtule esitatud taotlusest on võimalik lisaks loobumisele see tagasi võtta. Nende muudatustega ei muudeta kohtu pädevust, kohtusse pöördumise õigust, asja kohtuliku läbivaatamise ulatust ega edasikaebamise korda. Seega on tegemist valdavalt kehtiva regulatsiooni täpsustamise ja TsMS-i üldise menetluskorraga kooskõlla viimisega, mitte kohtumenetluse põhisisu muutmisega. Muudetavate sätete keskseks reguleerimisesemeks jääb TVK menetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse seos ning töövaidluskomisjoni avalduse ja otsuse õiguslik staatus kohtusse pöördumise korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole punktide 67 ja 68 vastuvõtmiseks PS § 104 lõike 2 punkti 14 alusel nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. 21  Punktis 64 olnud muudatus on eelnõust välja jäetud. Eelnõu § 1 p 7 Selgitatud. Muudatus on tehtud eelkõige seetõttu, et Eelnõu § 1 p-s 7 soovitakse muuta TvLS § 9 lõiget 2, jättes välja TVK juhataja igakordse puudub põhjendatud vajadus kaasistujate eriliiki kohustuse kontrollida komisjoni liikmeks määratava kaasistuja vastavust §-s 8 sätestatud isikuandmetele ligipääsuks. TvLS § 9 lg 1 ütleb, et nõuetele. töötajate ameti- ja kutseliitude ühendused ning Viidatud muudatuse järgi valib töövaidluskomisjoni juhataja nimekirjast kaasistujad. TvLS § 8 tööandjate keskliidud esitavad Tööinspektsiooni näeb ette tingimused, millele kaasistuja vastama peab. Seal hulgas peab isik olema teovõimeline, määratud arvule vastava nimekirja võimalikest tal peavad olema sobivad kõlbelised omadused ja tööks sobilik tervislik seisund. TvLS kaasistujateks nimetatavatest isikutest, kes on kirjalikult tervikteksti kehtestamise seletuskirjast ei nähtu, kuidas eelnevalt nimetatud tingimustele vastavust kinnitanud TvLS §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust. kontrollitakse ja mille alusel. Juhime tähelepanu, et tegemist on isikuandmetega, sh eriliiki Seega kaasistujaks saada soovivad isikud ise eelkõige isikuandmetega, ning nende töötlemiseks peab olema seadusest tulenev õiguslik alus. Sellisel peavad kinnitama oma vastavust nõuetele ja töötajate juhul on vajalik seletuskirjas tuua välja, milliseid isikuandmeid ja milliste normide alusel ameti- ja kutseliitude ühendused ning tööandjate eelnimetatud tingimuste kontrollimiseks töödeldakse. Juhul kui selliseid norme seaduses keskliidud, kes esitavad nimekirjad TI-le, peavad tundma hetkel sätestatud ei ole, siis tuleks need ette näha. Vastasel juhul puudub õigus isikuandmete oma liikmeid nii hästi, et saavad usaldada neile antud töötlemiseks. Juhul, kui lähtutakse üksnes sellest, et isik ise kinnitab, et ta vastab neile nõuetele, kinnitust vastavuse kohta. Tööinspektsioonil ei ole seega siis tekib küsimus, mis nende nõuete sisu on, millele vastavust isik kinnitab - mis on kõrged antud olukorras kokkupuudet isikuandmetega. kõlbelised omadused või sobilik tervisseisund. Sama märkus ka kehtiva TvLS § 7 lg 2 kohta. Mis puudutab TvLS § 7 lg 2, siis TVK juhataja on ametnik ATS tähenduses ning neile kohalduvad ka ATS 14 ja 15 ning isikuandmete töötlemine saab toimuda TvLS 7 lg 2 ja ATS 14 ja 15 alusel. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et isikul, kes soovib ametikohale asuda, tuleb esitada kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise (ATS § 25 lg 1 p 1) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kogu andmeid, mille alusel kontrollida kandidaadi vastavust TvLS § 7 lg 2 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 1 p 11 Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud. Lisatud on ka Eelnõu § 1 p-s 11 soovitakse TvLS § 13 täiendada lõikega 3, kus käsitletakse TVK tagajärge puudutav osa. selgitamiskohustust, sh seoses avalduse muutmise ja uute tõenditega. Kohtumenetluses ei saa kohus teha ettepanekut avalduse muutmiseks. MKM on seletuskirjas märkinud, et: „TVK-s toimub sarnaselt kohtumenetlusega võistlev menetlus, kus 22 selgitamiskohustust täitev TVK juhataja peab jääma erapooletuks ega tohi asuda protsessis ühe või teise poole asemele“, millega JDM nõustub. Kui soovitakse TsMS eeskujul selgituskohustust sisustada, oleks mõistlik selgitusi lisada hoopis sättesse, nt TVK võib teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ja selgitada tõendamiskoormist vms. Seletuskirjas toodud selgitus, et kui praegu puudub TVK-l selgesõnaline õigus tõendite esitamist omal algatusel nõuda, siis eelnõu jõustumise korral selline õigus tekib, ei ole põhjendatud. Eelnõus see ei kajastu. Siin on oluline eristada, et kas TVK saab omal algatusel tõendeid koguda (kas poole või kolmanda isiku käest) või saab TVK teha ettepaneku tõendite esitamiseks (selgitamiskohustus sisuliselt). Jääb ebaselgeks, kas kavandatava lõikega on soovitud sama, mida näeb ette TsMS § 230 lg 2 ehk kohustus selgitada tõendamist vajavaid asjaolusid, mitte õigust tõendite esitamist nõuda (tõendeid koguda). Tõendite omal algatusel välja nõudmine ei oleks ka põhjendatud, TVK ei saa asuda poole esindaja rolli. Eeltoodust tulenevalt ei tohiks seaduses sätestada TVK õigust teha ettepanek avalduse muutmiseks. Samas rõhutame, et uurimispõhimõtte ja võistlevuse põhimõtte kohaldumine TvLS- is tuleks tervikuna läbi mõelda ja kummagi põhimõtte kohaldumist ning erandeid tuleks põhjendada ning proportsionaalsust hinnata. Eelnõu § 1 p 12 Selgitatud. Vastutuse all on mõeldud eelkõige seda, et Eelnõu § 1 p-s 12 on soovitud muuta sätet, mis reguleerib tõlgiga seonduvat. pool peab ise tagama, et tõlk on pädev korrektselt tõlkima. Tõlgi istungil mitteosalemiseks peab olema Eelnõus kavandatava TvLS § 131 lg 3 teise lause kohaselt: „Tõlgi kaasanud pool kannab samuti mõjuv põhjus. Nende teemade osas on ka vastutust valetõlke eest“. Selle lause tähendust ei ole seletuskirjas selgitatud ning see jääb seletuskirja täiendatud. ebaselgeks. Kui vastutus seisneb selles, et TVK võib otsustada, kas istung edasi lükata või mitte või avaldaja puhul jätta avaldus läbi vaatamata, siis see lause ei ole selle sisuga. Valetõlke eest kriminaalõigusliku vastutuse näeb ette karistusseadustiku § 321 lg 1, kus on selgelt kirjas, et tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest on ette nähtud vastutus. Selgemalt ja konkreetemalt tuleks seaduses sätestada hoopis seletuskirjas kajastatud mõte, mis on tagajärg kavandatava lg 3 esimese lause kohustuse rikkumisel, mh kui selleks on siis see, et TVK nõudmise täitmata jätmine ei takista TVK- l asja lahendamast (vrd TsMS § 34 lg 2 teine lause). Ebaselgeks jääb ka see, mis võiks olla sättes kirjeldatud olukord, kus isik ei leia mõjuval põhjusel 23 endale tõlki. TsMS-is mõjuvat põhjust reguleerib TsMS § 422, kas mõeldud on analoogseid olukordi või on tegemist leebema tõlgendusega. TvLS § 131 lg 3 kolmanda lause teise tingimuse („tõlk ei saa istungil osaleda“) juures ei ole toodud, et see peaks olema mõjuval põhjusel, kuigi ilmselt peaks ka tõlgi istungil mitteosalemiseks olema mõjuv põhjus. TvLS § 131 lg 3 viimases lauses lisatav tagajärjega – TVK võib jätta avalduse läbi vaatamata – seonduvalt ei ole TvLS-is reguleeritud, mis on avalduse läbi vaatamata jätmise kord või tagajärjed (vrd TsMS §-d 425 ja 426), mistõttu ei saa ka toetada täiendava aluse loomist läbi vaatamata jätmiseks. Eelnõu § 1 p 14 Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud. Eelnõu § 1 p-s 14 soovitakse täiendada TvLS § 14 lg-ga 3, mis näeb TVK-le ette õiguse lahendada poolte esitatud taotlusi TvLS-i §-s 23 nimetatud protokolliga. Eelnõus väljapakutud sõnastus ei ole korrektne ega lähe kokku vaidluste menetlemise loogikaga. Protokoll ei ole dokument, millega saaks lahendada taotlusi, vaid protokoll peaks olema dokument, mis kajstab menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (vrd TsMS § 50 lg 1). TsMS § 464 lg 2 näeb ette: „Kohtuistungil võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse. Suuline määrus kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult eesti keeles ja allkirjastada“. Seega protokollitakse suuline määrus, mitte ei lahendata taotlust protokolliga. Eelnõu § 1 p 15 Arvestatud. Seletuskirja on parandatud. Eelnõu § 1 p-ga 15 soovitakse muuta TvLS § 16 lõikeid 1 ja 2 selgemaks. Seletuskirjas on viidatud, et menetluskulude hüvitamise kolmanda stsenaariumina on võimalik, et töövaidlusasi lõpeb TVK-s, kuid pool nõuab menetluskulud kohtu kaudu teiselt osapoolelt välja võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamise sätete alusel ning viidanud ka maakohtu lahenditele, kus on seda võimalikuks peetud. JDM viitab, et ringkonnakohus on leidnud kahes asjas (üks lahend 2025. a jaanuarist; TrtRnKo 08.01.2025, 2-23-14594/16, p 9.1; TrtRnKo 19.11.2020, 2-19-19395/30, p 9. ), et TvLS § 16 lg-s 1 sätestatu ei võimalda töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist kahju sätete alusel hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolmas stsenaarium kõrgema astme kohtu praktikas kinnitust leidnud. 24  Eelnõu § 1 p 17 Selgitatud. TVK istungite salvestamine on kehtivas Eelnõu § 1 p-ga 17 soovitakse sätestada võimalust TVK istungeid helisalvestada. TvLS § 18 lg 2 reguleeritud ning sellel kohaldatakse TsMS § 43 lg 1 ja 2 ehk antud säte reguleerib kuidas JDM hinnangul on nimetatud sättega küsitavusi mitmest aspektist lähtuvalt: TVK-s menetluses osalevad või menetlust jälgivad isikud A. TvLS-is ega kavandatavas eelnõus ei ole ette nähtud nõudeid helisalvestamisele. võivad istungil toimuvat salvestada või edastada. Palume selgitada seletuskirjas, kuidas tehakse edaspidi kindlaks, millist istungit salvestati ja kuidas konkreetse menetlusega seotakse. Samuti palume selgitada, kas Istungi helisalvestis on menetlustoimiku osa ning seda salvestis lisatakse konkreetse asja toimiku juurde (samas juhime ka tähelepanu, et säilitatakse sama kaua kui töövaidluse toimikut. toimiku regulatsiooni TKS-s ei nähtu olevat) või kas salvestuse alguses öeldakse, mida Eraldiseisva säilitustähtaja kehtestamine võib tekitada ja millal salvestatakse või kas failile pannakse vastav pealkiri vms. Samuti palume täiendava halduskoormuse (kui millelegi on seadusega selgitada, mis õiguslik tähendus on helisalvestisel. Tsiviilkohtumenetluses on pandud tähtaeg, siis peab keegi ju ka tegema seiret ja helisalvestamine küll ette nähtud, kuid selle osas on kehtestatud ka detailne kontrollima tähtaegadest kinnipidamist jne) ning ei saa regulatsioon: vt nt Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli välistada ka nö õnnetusjuhtumeid, kus toimikus sisalduv vormistamise kord–Riigi Teataja oluline menetlusmaterjal võib hävida enne toimiku enda B. Seletuskirja kohaselt säilitatakse salvestist vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse hävitamist (näiteks tahtmatu faili kustutamine, artikkel 5 punktile 1 (e) pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on üleslaadimisel, keskkondade ümberkolimisel tekkiv vajalik poolte või muude isikute huvides või avalikes huvides. Juhime tähelepanu, et tehniline tõrge jne). Seega salvestis ei saa hakata kuna salvestis sisaldab isikuandmeid ja igasugune isikuandmete töötlemine on kirjalikku protokolli täielikult asendama vaid jääb seda põhiõiguste riive, mille raamid tuleb näha ette seaduse tasandil, siis peab täiendama. Meie hinnangul on mõistlik, kui toimiku isikuandmete säilitamise tähtaeg olema kindlaks määratud seadusega. Lisaks sellele hävitamisel hävitatakse ka selle koosseisu või juurde ei nähtu seletuskirjas, kus salvestisi säilitatakse. kuuluv helisalvestis. C. Samuti palume arvestada, et paragrahvi pealkiri on „Menetlustoimingu avalikkus“, mistõttu helisalvestise regulatsiooni lisamisel ei vasta pealkiri sättele. Võimalik, et TsMS § 51 lg 2 ütleb, et kui istungi protokoll on normitehniliselt oleks loogilisem täiendada seadust uue normiga. digitaalne (ehk siis helisalvestis asendabki tavapärast protokolli) siis peab valdkonna eest vastutav minister kehtestama vastava korra, kuid menetlustoimingu salvestamisele (TsMS § 52) seda nõuet pole sätestatud. Kriminaalasja kohtus menetlemisel on samamoodi vajalik digitaalse toimiku pidamise korral kehtestada digitaalse toimiku pidamise kord määrusega. Teadaolevalt on plaanis TEIS arendamise käigus ka TVK menetlused teha TEIS keskkonna põhiseks juba 2027. 25  aastal, seega sisuliselt hakkab see keskkond olema sarnane kohtumenetluses kasutatava e-toimikuga ning ka istungi salvestamisel saab salvestiste failid sinna lisada. Eelnõu § 1 p 18 Mittearvestatud. Peame ebamõistlikuks TsMS sätteid Eelnõu § 1 p-ga 18 soovitakse täiendada TvLS § 20 menetluse peatumise ja peatamise nii suures mahus TvLS-i ümber kirjutada. regulatsiooni. JDM soovib juhtida tähelepanu, et viidatud norm jääb viidete hulga tõttu ebaselgeks ning normi adressaatidel väga keeruline mõista, mis regulatsioon peatamisel ja peatumisele kohaldub. Eelnõu § 1 p 21 Osaliselt arvestatud. Sätet on muudetud selliselt, et Eelnõu § 1 p-ga 21 täiendatakse TvLS § 26 lõiget 2 punktiga 9, kohustades avaldajat märkima avaldusel tuleb märkida nõusolek tagaseljaotsuse TVK-le esitatud avalduses mittenõustumise tagaseljaotsuse tegemisega. tegemiseks. JDM jääb seisukoha juurde, et tagaseljaotsuse võimalust ei tohiks TvLS-is ette näha. Samuti märgime, et säte ei ole vajalik ja on ka vastuolus lisatava §-ga 422, mille kohaselt peab tagaseljaotsuse tegemiseks olema avaldaja nõusolek. Siin aga kohustatakse märkima, kas avaldaja keeldub tagaseljaotsuse tegemisest. Säte on ka sõnastatud raskepäraselt. Eelnõu § 1 p 31 Osaliselt arvestatud. Punktiga 31 ette nähtud muudatus Eelnõu § 1 p-ga 31 soovitakse täpsustada avaldusest loobumise regulatsiooni TvLS-is. on eelnõust välja jäetud ning viide sellele sättele on Avalduse tagasivõtmine on reguleeritud ja see on ka mõistlik. Loobumisel on õigust lõpetavad punktist 73 kustutatud. Punkt 69 puudutab kohtule tagajärjed, mis tähendab, et see õigussuhe lõpeb ja sama asja läbivaatamiseks ei saa kohtusse esitatud taotlusest loobumist, seega jääb arusaamatuks, pöörduda. Samas ei reguleerita tingimusi, millistel juhtudel tuleks jätta loobumine vastu võtmata. miks ei või siin loobumist reguleerida. Eelnõus ega seletuskirjas ei viidata, et loobumisega avaldaja loobub oma põhiseaduslikust õigusest kohtu poole pöörduda ja õigussuhe poolte vahel lõpeb või et kohtul tuleks seda selgitada (on üldine selgituskohustuse säte). Nõudest loobumise reguleerimise asemel tasuks kaaluda tagasivõtmise paindlikumaks muutmist. Viitame eelmärgitud analüüsile, kus leiti, et komisjoni menetluses tuleb tagada edasikaebamine. Loobumise korral edasikaebamise võimalust ei ole (§ 1 p 64 - § 53 lg 5). Kuna riive on suur ja ei nähtu, miks ei piisa komisjoni menetluses tagasivõtmise võimalusest, ei toeta JDM loobumise regulatsiooni ning leiab, et välja tuleks jätta kehtivas õiguses nõudest loobumise kohta TVK menetluses sätestatu: § 23 lg 1 p 8, § 27 lg 2 p 7,§ 40 26 lg 4, 43 lg 5, § 50 p2. JDM ei toeta ka teisi eelnõu punke, mis seotud avaldusest loobumisega, sh punkti 69, 73. Eelnõu § 1 p 37 Osaliselt arvestatud ja selgitatud. Punkti 37 sõnastust Eelnõu § 1 p-ga 37 muudetakse lepituskokkuleppega seonduvat. on täiendatud. Esmalt juhime tähelepanu, et TsMS-i loogikast tulenevalt ei saa seadusest tulenevaid Kavandatav muudatus ei anna TVK-le piiramatut tähtaegu pikendada (vt TsMS § 64 lg 1), ainult ennistada. Pikendada saab üksnes enda kaalutlusõigust, vaid seob tähtaja ületamise selgelt määratud tähtaegu. Seega kui soovida anda kaalutlusruumi TVK-le, tuleks teha ümber ka lause objektiivsete asjaoludega, mis vastab õigusselguse esimene osa ja sätestada, et TVK annab osalistele vähemalt 10 tööpäeva pikkuse tähtaja põhimõtetele. Tegemist ei ole tähtaja meelevaldse kokkuleppe sõlmimiseks. Sellest järelduks seega tähtaja pikendamise regulatsiooni üldisest „pikendamisega“, vaid seaduses endas ette nähtud loogikast, et seda saaks ka pikendada. erandiga, mis on normitehniliselt lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Täiendavalt märgime, et ei ole arusaadav, miks TVLS-is lepitusmenetlusele nii lühike Samuti ei ole põhjendatud väide, et kümne tööpäeva tähtaeg on kehtestatud. Lepitusmenetluse läbiviimine oleks vaidluse PS-pärane lahendamine. pikkune tähtaeg lepitusmenetluseks oleks Lühike tähtaeg tekitab küsimuse, millal menetlust läbi viiakse, kui kokkuleppe sõlmimiseks on lepitusmenetluse olemusega vastuolus. Vastupidi, jäetud nii lühike aeg. See ei pruugi olla lepitusmenetluse olemusega kooskõlas. Ka sel põhjusel töövaidluskomisjoni lepitusmenetlus on algusest peale tuleks kaaluda lepitusmenetluse tähtaja välja jätmist või paindlikumat reguleerimist, mida kujundatud kiire menetlusena, mille eesmärk on tagaks ka see, kui TVK- le antakse võimalus tähtaeg määrata, seades minimaalse tähtaja. soodustada kokkulepet varajases staadiumis. Tähtaeg distsiplineerib menetlusosalisi ja aitab vältida lepitusmenetluse venimist olukordades, kus tegelikku kokkuleppetahet ei ole. Muudatus ei kaota kehtivat tähtaega ega muuda seda ebamääraseks, vaid täiendab regulatsiooni vajaliku paindlikkusega keerukamate juhtumite jaoks. Muudatus ei vähenda õigusselgust vaid tasakaalustab menetluse kiiruse ja sisulise kvaliteedi. See annab TVK-le ja menetlusosalistele vajaliku paindlikkuse objektiivsetest asjaoludest tingitud olukordades, suurendades lepitusmenetluse õnnestumise tõenäosust ja vähendades vajadust liikuda edasi vaidlusmenetlusse. Eelnõu § 1 p 38 Arvestatud. Eelnõu § 1 p-ga 38 soovitakse täpsustada lepitusmenetluse lõppemist. 27 Kavandatava TvLS § 35 lg-s 3 sõna „lõpetab“ on vastuolus olemasoleva lg-ga 2, mis ütleb, et loetakse lõppenuks. Kui midagi on loetud ühe lõike kohaselt lõppenuks, puudub vajadus seda lõpetada veel eraldi. Seega tekib küsimus, et kas lg 2 on vajalik - kui nt soovida, et lepitusmenetluse lõppemine ei toimu mitte "automaatselt", sest ilmselt võib ka tekkida vaidlusi, et kas me nüüd siis veel tahame siin arutada kokkulepet (nt ka pärast lg 1 tähtaega) või mitte ja siis automaatne lõppemine ei ole vajalik ja tekitab praktikas segadust. Kui lg 2 peaks jääma alles, siis kas on vajalik reguleerida, et veel eraldi lõpetatakse määrusega. Samuti juhime tähelepanu, et lõikes 3 võiks olla nt hoopis kirjas, et TVK kinnitab lepituskokkuleppe määrusega, kus märgitakse lepituskokkuleppe tingimused (vrd TsMS § 430 lg 1). Eelnõu § 1 p 49 Arvestatud. Muudatus on eelnõust välja jäetud. Eelnõu § 1 p-ga 49 soovitakse muuta vorminõuet kirjaliku menetluse nõusoleku osas. Leiame, et tegemist võib olla ebaproportsionaalse muudatusega. Siin võib tekkida küsimus, kas tegemist on õige isikuga (vrd TsMS § 336 lg 4). Kuritarvitamise risk on suur, kuna nõusoleku andmise tulemusena vaadatakse asi läbi ja tehakse otsus, mis on TMS-i kohaselt täitedokument. Eelnõu § 1 p 48 Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud. Eelnõu § 1 p-ga 48 soovitakse muuta sätet, mis reguleerib välismaalasest töötajaga vaidluse läbivaatamist (TvLS § 42 lg 2). Nimetatud sätte muutmine ja ka sätte enda kooskõla põhiseadusega on küsitav ning selles osas tuleb läbi viia põhjalik proportsionaalsuse analüüs. Seletuskirjas, millega see säte vastu võeti, ei ole samuti läbi viidud proportsionaalsuse analüüsi. Sättega riivatakse välismaalasest töötaja võimalust võtta osa tema suhtes toimuvast menetlusest. Istungil osalemise võimalusest ilmajäämine on nt TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt menetlusõiguse oluline rikkumine. See, et menetlus viiakse läbi, aga istungil osaleda pole võimalik ega vajalik, ei pruugi olla isiku huvides. Isiku suhtes toimuva menetluse läbiviimisel tema kohalolekuta asja arutamine saaks toimuda üksnes isiku selgesõnalisel nõusolekul. Eelnõu § 1 p 50 Mittearvestatud. Vt selgitusi punkti 51 ettepanekute Eelnõu § 1 p-ga 50 soovitakse luua tagaseljaotsuse (TSO) tegemise võimalus TvLS-is. juures. JDM ei toeta TSO võimaldamist TVK-s. Ei ole põhjendatud TVK pädevusi laiendada ja 28 võimaldada lihtsustatud otsuste tegemist seetõttu, et TVK peab avalduse läbivaatamist ajamahukaks ja et kohus võib tagaseljaotsuseid teha. TVK ei ole kohus. Muudatusega kaasnevad olulised õiguslikud riskid ja tagajärjed ning riske ei ole hinnatud. TVK-s vaidluste lihtne lahendamine ei kaalu üles PS- pärast menetlust ja isikute õiguste kaitse vajadust. Eeltooduga seonduvalt ei toeta JDM ka teisi eelnõu punkte, mis seonduvad tagaseljaotsuse regulatsiooniga, sh § 1 punkte 73, 76, 21. Eelnõu § 1 p 64 Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud. Eelnõu § 1 p-ga 64 soovitakse täiendada TvLS § 53 lõikega 5. JDM toeta muudatust. Loobumise kohta oleme eelnevalt teinud märkuse. Kompromissi osas märgime, et kompromissist on võimalik taganeda, üles öelda, tühistada, tühisusele tugineda ja see on § 51 reguleeritud. Jääb ebaselgeks, kui kehtestada lisaks kohtusse pöördumise keeld, kas siis kohalduks hilisem säte või mis on nende normide omavaheline suhe. Kui kehtiks lihtsalt kohtusse pöördumise keeld kui hilisem säte, siis ei ole see tõenäoliselt põhiseaduspärane. Juhime tähelepanu ka sellele, et sättes on vale viide: viitama ei peaks mitte § 281 lg-le 1, vaid § 50 lg 1 p-le 2. Eelnõu § 1 p 69 Selgitatud. Tegemist ei ole hagist loobumise või hagi Eelnõu § 1 p-ga 69 soovitakse muuta TvLS § 58 lõiget 8, täiendades seda tagasivõtmise tagasivõtmise reguleerimisega. Reguleerida soovitakse regulatsiooniga. olukorda, kus vastaspool on kohtule esitanud taotluse TVK otsuse ülevaatamiseks ning soovib seda taotlust Kavandatava lg 8 esimene lause kordab TsMS-is sätestatud menetlusosalisi õigusi. Sellised tagasi võtta. Taotlusest loobumine on ka kehtivas õiguses kordused tekitavad õigusselgusetust ning segadust sätete kohaldamises TsMS ja TvLS (TvLS § 58 lg 8) reguleeritud, kuid sätte sõnastus on regulatsiooni vahel. Õigus hagist loobuda ja tagasi võtta tuleneb TsMS-ist ja ebavajalik on ebaselge (nimetatakse avaldust taotluse asemel). TvLS-is seda korrata. Lõike 8 muudatuse puhul tuleb arvestada seda, et hagi tagasivõtmise puhul tsiviilkohtumenetluses kohus jätab hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2), mille tagajärg on see, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426), mida ei tohiks kitsendada. Seega on võimalik olukord, kus töövaidluskomisjon on teinud otsuse ning pool on pöördunud kohtusse ning võtab hagi tagasi, 29 kuid tal on siiski veel aega TvLS § 58 lg 1 kohaselt uuesti kohtusse pöörduda. Seega võib kavandatav lg 8 muudatus ebaproportsionaalselt õigusi riivata ning tagasivõtmise regulatsiooni puhul tuleb arvestada ka TsMS põhimõtteid. Eelnõu § 1 p 70 ja 71 Arvestatud. TvLS § 58 lg 7 sõnastust on muudetud. Eelnõu § 1 p-dega 70-71 muudetakse TvLS § 59. JDM juhib tähelepanu, et TvLS § 59 lõikes 1 on ebakõlasid ning tuleks tervikuna üle vaadata, mh on punktis 2 viidatud menetlusse võtmisel, kuid TvLS § 58 lg 7 viitab läbi vaatamata jätmisele puuduste korral. Eelnõu § 1 p 76 Arvestatud. Sättest on välja jäetud tagaseljaotsuste Eelnõu § 1 p-ga 76 soovitakse anda TVK-le õigus omal algatusel tunnistada enda lahendeid viivitamata täidetavaks kuulutamise võimalus. Nõude viivitamata täidetavaks avalduse õigeksvõtu ja tagaseljaotsuse puhul. õigeksvõtu asemel on kasutatud terminit nõude tunnustamine, mis on ka varasemalt TvLS-is kasutusel. JDM on varasemalt märkinud, et tagaseljaotsuse regulatsiooni. Samuti ei toeta JDM TVK õiguste laiendamist lahendite viivitamata täidetavaks tunnistamisel. Kavandatavas sättes on soovitud anda TVK-le õigus tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetavaks, kuid TvLS-is ei ole regulatsiooni nõude õigeksvõtmise korra ega tagajärgede osas (vrd TsMS § 440). Seletuskiri Osaliselt arvestatud. Kulude osas on seletuskirja Eelnõu seletuskirja p-s 7 märgitakse, et eelnõuga ei kaasne lisatulusid ega -kulusid. Samas täiendatud. Maksu- ja Tolliamet on öelnud, et neil on märgitakse seletuskirjas, et arendatakse Tööelu Infosüsteemi (TEIS) töövaidluste lahendamise olemas vajalik x-tee lahendus andmete edastamiseks. moodulit ja et on vaja välja arendada Maksu- ja Tolliametis teenused päringute tegemiseks. Paratamatult kaasnevad nende tegevustega IT arenduskulud. IT arenduskulud tuleks seletuskirjas välja tuua ja märkida ka nende finantseerimise allikas. Seletuskiri Arvestatud. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: iga halduskoormust suurendava nõude kavandamise korral tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel4. Selle muudatuse tõttu palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. Lisaks eeltoodud kooskõlastuskirja märkustele saatis Justiits- ja Digiministeerium ettepanekud 30  seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta Word kommentaaride formaadis.2 Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eelnõu § 1 p 16 Arvestatud. Üldplaanis on muudatused head. Üks ettepanek on ning see puudutab kliente esindavaid Eesti Advokatuuri liikmeid ehk advokaate. Paragrahvi 17 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 221 sätestatust“. Muudatuse kohaselt peaksid klienti esindavad advokaadid hakkama edaspidi esitama töövaidluskomisjonile volikirja. Senine regulatsioon nii kohtumenetluses kui töövaidluskomisjoni menetluses on see, et advokaadi esindusõigust eeldatakse. Soovime järgida sama praktikat ka edaspidi. Advokaadibüroo sõlmib kliendiga kliendi esindamiseks vaidluse korral kliendilepingu, mis on konfidentsiaalne ning seda kolmandatele isikutele ei avaldata. Volikirja tavapäraselt ei tehta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 226 kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Ühtlustamaks kohtumenetluse ja töövaidluskomisjoni menetlust, teeb PARE ettepaneku täiendada paragrahvi 17 lõike 3 esimest lauset järgmiselt: „Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 221 ja advokaatide puhul §-226 sätestatust“. Selliselt säilib praegune olukord nii kohtu- kui ka töövaidluskomisjoni menetluses. Rahandusministeerium Eelnõu § 2 p 3 Arvestatud. Rahandusministeerium kooskõlastab töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmise märkusega. 2 Kättesaadav Eelnõude Infosüsteemist: Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus – EIS. 31 Saame maksukorralduse seaduse muudatused kooskõlastada tingimusel, et muudatuste praktilises korralduses on Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppele jõutud. Nimelt toovad eelnõuga kavandatud maksukorralduse seaduse muudatused Maksu- ja Tolliametile kaasa täiendavaid kohustusi, aga meile teadaolevat ei ole ametiga neid enne eelnõu koostamist arutatud. Lisanduvate ülesannete täitmine tähendab Maksu- ja Tolliametile ressursikulu, sh tõenäoliselt ka seoses x-tee arendustöödega. Ameti eelarves ei ole muudatuste rakendamiseks vajalike tööde teostamisega praegu arvestatud ning töid ei ole võimalik eelnõuga planeeritud ajakavas teha, kuivõrd neid ei ole teiste tööde hulka planeeritud. Samuti märgime, et eelnõus on maksusaladuse avaldamise õigus sõnastatud ulatuslikumana kui seda on selgitatud seletuskirjas. Kuna eelnõu on esitatud arvamuse avaldamiseks ka Maksu- ja Tolliametile, jätame üksikasjalikumad tähelepanekud ja ettepanekud nende esitada. Riigikohus Eelnõu üldiselt Selgitatud. Eelnõu seletuskirja on lisatud põhiseadusele Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (TvLSMS) eelnõu vastavuse analüüs ning mõned muudatused on eelnõust peamiseks oluliseks puuduseks on asjaolu, et arvestatud ei ole töövaidluste töövaidluskomisjonis välja jäetud. lahendamise põhiseaduslikkuse riivega. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu ühtegi sellekohast selgitust. Teiseks kahetsusväärseks puuduseks on see, et eelnõu koostamise juurde ei ole kaasatud tsiviilkohtumenetlusõiguse asjatundjaid. Töövaidluste lahendamise kohtuvälise korra muutmiseks kohtumenetluse reeglite suuremas mahus sissetoomise kaudu on elementaarne ja hädavajalik, et kaasataks erialaeksperte. Kuigi seletuskirjas on valikuliselt viidatud erialakirjandusele, ei ole kõigi tsiviilkohtumenetluslike instrumentide kasutuselevõttu piisavalt põhjalikult hinnatud ega asjakohaseid uuringuid või analüüse tehtud. Kuna eelnõule arvamuse andmise aeg on piiratud, esitatakse allpool üksnes näitlik lühiülevaade eelnõu suurematest probleemkohtadest. Töövaidluskomisjoni menetluse põhiseaduspärasus Selgitatud. Eelnõu seletuskirja on lisatud põhiseadusele PS § 146 alusel mõistab õigust ainult kohus. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 lg 1 vastavuse analüüs konkreetsete muudatuste juurde ning kohaselt lahendab tööinspektsiooni juures asuva kohtuvälise organina töövaidlusi ka mõned muudatused on eelnõust välja jäetud. töövaidluskomisjon. 32  Töövaidluskomisjonis töövaidluste lahendamise põhiseaduspärasust on hinnatud 2025 justiits- ja digiministeeriumi tellitud analüüsis tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse kohta3. Selle analüüsi kohaselt kopeerib töövaidluskomisjon praegusel kujul kohtumenetlust, kuid seda olulise erisusega, et õigust mõistavad komisjonide juhatajad, kes ei vasta kohtunikele esitatavatele nõuetele. Kuna analüüsi koostajatel tekkisid töövaidluskomisjoni põhiseaduspärasuse osas tõsised kahtlused, tehti ettepanek analüüsida võimalust moodustada töövaidluskomisjoni baasil eraldi töökohus või maakohtu töövaidluste osakond, kaaludes seejuures seniste töövaidluskomisjoni elementide sissetoomist. Alternatiivina nägi töögrupp võimalust kujundada töövaidluskomisjon lepitusorganiks kohtus töövaidluste lahendamise kõrval, kombineerides lepitusmudeli vahekohtumenetlusega. Analüüsis asuti selgelt seisukohale, et kui soovitakse jääda senise töövaidluste menetlemise mudeli juurde, tuleks leida võimalusi vähendada PS § 146 riivet. Töögrupi hinnangul võiks selleks kaaluda nt töövaidluskomisjonis lahendatavate nõuete piiramist, samuti suurendada komisjonide juhatajate ja liikmete kvalifikatsiooninõudeid ning nende sõltumatust ja erapooletust. Selleks võiks mh viia komisjonid tööinspektsiooni alt eraldiseisvaks, reguleerida seadusega komisjoni juhataja ametisse nimetamise ja vabastamise alused ning ühtlustada tõendamisreeglid kohtumenetluses kehtivate reeglitega. Sarnaseid võimalusi kaaluti ka teistes lähiaastate analüüsides.4 Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud eeltoodud arvamustega ega põhjendatud, miks seda ei ole tehtud. Vastupidiselt töögrupi ettepanekutele suurendatakse eelnõuga mh töövaidluskomisjonis lahendatavate nõuete liike ja komisjoni juhatajate pädevust, kuid ei tõsteta juhatajate kvalifikatsiooninõudeid ega suurendata nende sõltumatust ja erapooletust. Nt vähendavad eelnõu p-d 9 ja 10, mille järgi korraldab töövaidluskomisjoni tööd tervikuna tööinspektsioon ning 3 V. Kõve, V.-P. Liin, J. Jäätma, M. Kreutzberg, D. Stein, G. Ojavee, M.-L. Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüs. Tartu, 2025 (kättesaadav: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A 4rasuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf). 4 Justiitsministeerium. Töövaidluste lahendamise analüüs, 28.06.2023 (kättesaadav: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2023- 08/T%C3%B6%C3%B6vaidluste%20lahendamise%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf) ning Sotsiaalministeerium. Töövaidluskomisjonide reformi analüüs, 06.06.2022 (kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2023- 09/TVK%20anal%C3%BC%C3%BCs_6_06_2022.pdf). 33 töövaidluse menetluse pooled saavad õiguse esitada tööinspektsiooni peadirektorile kaebus töövaidluskomisjoni tegevuse peale, kui rikutud võib olla menetlusreegleid, ilmselgelt töövaidluskomisjonide sõltumatust ning on seega otseses vastuolus TvLS § 4 lg-ga 2 ja viidatud analüüsis väljendatud seisukohtadega. Kokkuvõtlikult saab leida, et kuivõrd eelnõuga muudetakse töövaidluskomisjoni menetlus senisest veelgi enam kohtumenetluse sarnaseks, kuid ei ole arvestatud asjaoluga, et vaidluse lahendajad ei vasta kohtuniku nõuetele ega ole või näi sõltumatud ja erapooletud, suureneb PS § 146 riive praegusega võrreldes oluliselt. Eelnõu üldiselt Osaliselt arvestatud. Mõned muudatused on eelnõust TvLS § 13 lg 1 järgi on töövaidluskomisjoni ülesanne viia menetlus läbi eesmärgipäraselt ja välja jäetud. efektiivselt ning lahendada töövaidlus õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega. Seega peaks TvLS tagama lihtsustatud menetluskorra, et inimestel oleks võimalik saavutada kiirelt ja tõhusalt õigusrahu. Kahetsusväärselt võivad mitmed eelnõuga taotletavad muudatused teha kohtuvälise menetluse inimeste jaoks hoopis keerulisemaks, aeglasemaks ja kulukamaks. Lisaks, kuna eelnõu seletuskiri sisaldab mitmel juhul ekslikke või ebapiisavaid selgitusi, võib uute menetlusreeglite kohaldamine tuua kaasa õiguse vale kohaldamise, ohustades sellega asja õiget lahendamist ja õigusrahu kiiret saabumist. Eelnõu muudatusi kogumis arvestades ei ole selge, kas tegu on võistleva menetlusega või haldusorgani uurimispõhimõtte rakendamisega. Eelnõu § 1 p 10 Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes Eelnõu p-ga 10 luuakse TvLS § 121, mille eeskujuks on seletuskirja kohaselt kohtute seaduse § eeskujuks kohtute seaduse § 45. 45. Samas saab kavandatava sätte sõnastusest järeldada, et kaebuse saab esitada tööinspektsiooni peadirektorile igasuguse menetlusliku eksimuse korral, võimaldades sekkuda sellega töövaidluskomisjoni sisulisse otsustusõigusesse. Eelnõu § 1 p 11 Arvestatud. Arvestades tõsiasja, et valdav osa TVK-sse Eelnõu p-ga 11 täiendatakse TvLS § 13 lg-ga 3, mille järgi on töövaidluskomisjonil kohustus pöördujatest on õigusteadmisteta isikud, on vajalik selgitada pooltele igas menetlusetapis vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii TvLS-is sätestada TVK selgitamiskohustus ja ulatus. faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning vajadusel õigus teha pooltele ettepanek avalduse Siiski on sätte sõnastust muudetud ning seletuskirja muutmiseks või uute tõendite esitamiseks. See muudatus võib mh ohustada täpsustatud, et selgitamiskohustuse sisu oleks selgem. töövaidluskomisjoni juhataja erapooletuks jäämise nõuet (vt TvLS § 21 lg 1). Sisaldades töövaidluskomisjoni laia kaalumisruumi osas, milliseid asjaolusid ja suhteid faktilisest 34  küljest pooltele selgitada ja tõendeid nõuda, võib vaidluse lahendaja asuda hõlpsasti poole esindaja rolli. Eelnõu § 1 p 15 Arvestatud. Seletuskirja selgitusi on parandatud. Eelnõu p-ga 15 muudetakse TvLS § 16, sätestades, et töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma Nimetatud punktiga ei muudeta sisuliselt menetluskulude menetluskulud ise ja töövaidluskomisjon neid kindlaks ei määra, kuid sama asja hagimenetluse hüvitamise korda, vaid muudetakse kehtivat korda korral on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. selgemaks. Riigikohus on enne TvLS-i jõustumist leidnud, et töövaidluskomisjoni menetluse kulud on kohtuvälised kulud viidatud sätte mõttes5. Samas ei ole Riigikohus väljendanud seisukohta, et olukorras, kus töövaidlus piirdub töövaidluskomisjoniga, võivad pooled nõuda töövaidluskomisjonis tekkinud kulude hüvitamist võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete alusel. Eelnõu seletuskirjas on maakohtute praktikale tuginedes jaatatud võimalust nõuda töövaidluskomisjonis tekkinud õigusabikulude väljamõistmist võlaõigusseaduse alusel. Kuna TsMS § 174 lg 11 välistab vastaspoolelt menetluskulude hüvitamise nõudmise kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil väljaspool menetluskulude kindlaksmääramist või suuremas ulatuses kui kindlaks määrati6, on viidatud arusaam vähemalt esmapilgul vaieldav. Kuivõrd Riigikohtul on võimalusel õigus oma seisukohti uute lahenditega täpsustada, tuleks seaduse muutmist selles osas põhjalikumalt kaaluda. Eelnõu § 1 p 20 Arvestatud. Paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse Eelnõu p-ga 20 täiendatakse TvLS § 26 lg 2 p 4, lisades kohustuse esitada avalduses nõudesumma pärast sõna „nõudesumma“ sõnadega „ja selle kujunemine. Kuna töövaidluskomisjoni menetlus peab olema lihtne ja kiire, võib selline nõue arvutuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja takistada avalduse esitamist või menetlemist. Töötaja ei pruugi nõrgema poolena suuta igas arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või olukorras detailset ja lõplikku arvutust esitada (nt juhul, kui tal on mitu erinevat rahalist nõuet, asjaolusid arvestades esitada. mh tasunõue ületunnitöö eest, mis selgub alles menetluses). Põhjendatuks ei saaks ilmselt pidada avalduse menetlusse võtmisest keeldumist või selle läbi vaatamata või rahuldamata jätmist üksnes põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud oma nõude täpset arvutuskäiku. Võistlevas menetluses on vastaspoolel võimalik tõendada, et avalduses taotletud summa ei ole põhjendatud. Eelnõu § 1 p 25 Arvestatud. Eelnõu p-ga 25 lisatakse TvLS § 27 lg 2 p 8, mille järgi keeldub töövaidluskomisjoni juhataja avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldaja ei ole järginud töölepingu ülesütlemise tühisuse 5 Nt RKTKm 3-2-1-177-15, p 12 ja RKTKo 3-2-1-80-15, p 33. 6 RKTKm 2-17-16389/44, p 12 35  tuvastamise avalduse esitamise tähtaega. Kuivõrd töölepingu seaduse (TLS) § 105 näeb ette ennistatava menetlustähtaja, võiks kaaluda sõnastuse täpsustamist ja keelduda avaldust menetlemast juhul, kui avaldaja ei ole tähtaega järginud ja töövaidluskomisjon ei ole tähtaega ennistanud. Arvestades, et tähtaja ennistamist tuleb taotleda ühes avalduse esitamisega (vt eelnõu p 28 ja TsMS § 68 lg 2), võib olla sellekohane täpsustus töövaidluse poolte jaoks vajalik. Eelnõu p 28 rakendumise korral tuleb arvestada ka sellega, et kui tähtaja ennistamise avaldusega koos ei ole avaldust esitatud, on tegemist kõrvaldatava puudusega. Eelnõu § 1 p 26 Arvestatud. Seletuskirja on lisatud täiendavad Eelnõu p-ga 26 täiendatakse TvLS § 27 lg-ga 2 , mis annab töövaidluskomisjonile õiguse selgitused. 1 keelduda avalduse menetlusse võtmisest nõude perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 alusel. Kuigi TsMS § 371 lg 2 võimaldab ilmselgelt perspektiivitud asjad võimalikult varajases etapis menetlusest välja arvata, säästes nii poolte kui ka vaidluse lahendajate ressurssi, tuleb arvestada, et viidatud sätte kohaldamine on kohtutes põhjustanud olulisi raskusi7. Riigikohtu sellekohases pikaaegses praktikas on kujundatud hulgaliselt põhimõtteid, millest tuleb ka töövaidluskomisjonil lähtuda. Mh tuleb pidada silmas, et TsMS § 371 lg 2 sätestab avalduse menetlusse võtmisest õiguse, mitte kohustuse, menetlusse võtmisest keeldumisel on kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kui avalduses on esitatud mitu nõuet, tuleb iga nõude puhul eraldi analüüsida, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas avalduse menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Lisaks ei ole asja menetlusse võtmise üle otsustamisel lubatud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb üksnes avalduses esitatust8. Olukorras, kus avalduses esitatud asjaolud ei ole piisavad avalduse õiguslikult perspektiivikaks lugemiseks, kuid avaldust oleks võimalik täpsustada, peab kohus 7 Riigikohus uuris hagi ja hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumist 2012 analüüsis (M. Vutt. Riigikohus. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu, 02.2012 (kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2012/hagioiguslikperspektiivitus_margitvu tt.pdf). 8 Vt nt RKTKm 2-17-18531/37, p 19; RKTKm 3-2-1-120-16, p 13; RKTKm 3-2-1-193-13, p 12; RKTKm 2-16- 17452/16, p 11. 36  määrama hagejale TsMS § 340¹ lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks 9. Ka selle põhimõttega tuleks töövaidluskomisjonil TsMS § 371 lg 2 ülevõtmisel arvestada. Eelnõu § 1 p 27 Arvestatud. Seletuskirja on parandatud. Eelnõu p 27 seletuskirjas on selgitatud avalduse osaliselt menetlusse võtmist olukorras, kus TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul esitatud tühisuse tuvastamise nõude menetlemine ei ole takistatud, kuid TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitisnõue on puudustega. Tasub meenutada, et Riigikohtu seisukoha järgi peab töövaidlusorgan mõistma TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise välja alati, kui tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetatakse10. Selle seisukohaga ei pruugi olla kooskõlas keelduda TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitisnõude menetlemisest. Eelnõu § 1 p 39 Arvestatud. Viidet on täpsustatud. Eelnõu p-ga 39 täiendatakse TvLS § 37 lg-t 2, sätestades töövaidluskomisjonile selge kohustuse selgitada mh välja vaidlusele kohalduv õigus. Selgusetuks jääb eelnõu seletuskirja viide üksnes rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-le 35. Alates 17.12.2009 sõlmitud töölepingute korral määratakse kohalduv õigus kindlaks Rooma I määruse16 alusel, arvestades vajaduse korral asjakohaseid välislepinguid (nt Eesti ja Ukraina õigusabilepingut). Eelnõu § 1 p 45 ja 46 Osaliselt arvestatud. Kirjaliku menetluse rakendamisel Eelnõu p-dega 45 ja 46 avardatakse võimalust lahendada asi kirjalikus menetluses. Arvestades peavad TVK juhatajad veenduma, et asjaolud on piisavalt töövaidluse kohtuvälise menetluse eesmärke, tuleks üldjuhul eelistada asja suulist menetlemist. selged ega vaja istungil üle täpsustamist. Õigust Seetõttu tuleb eelnõus kavandatud muudatusi põhjalikumalt kaaluda. Nt olukorras, kus töölepingu kirjalikust menetlusest keelduda saavad TVK juhatajad ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kirjalikus menetluses, võib tekkida selgitada eelnõuga sätestatava selgitamiskohustuse arusaamatusi TLS § 109 lg 1 kohaldamisel. Muudatuste kehtestamisel tuleks raames. Seletuskirja on vastavate selgitustega täiendatud. töövaidluskomisjonil tagada, et pooled teaksid ja mõistaksid TvLS § 40 lg-s 5 sätestatud õigust keelduda kirjalikust menetlusest. Eelnõu § 1 p 51 ja 76 Selgitatud. Leiame, et tagaseljaotsuste tegemise Eelnõu p-ga 51 täiendatakse kohtuvälist töövaidluste lahendamise menetlust seni üksnes võimalus toetab TVK-le seadusega seatud eesmärki maakohtule omase tagaseljaotsuse tegemise võimalusega olukorras, kus nõudele ei vastata. lahendada töövaidlused võimalikult lihtsalt, kiirelt, Ainuüksi tagaseljaotsuse kasutuselevõtt annab senise kohtupraktika põhjal alusel leida, et kulutõhusalt, kvaliteetselt ja efektiivselt, kahjustamata eelnõuga kaugenetakse eesmärgist lahendada töövaidluskomisjonis vaidlus õigesti, võimalikult seejuures menetlusosaliste õigusi. lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega. 9 RKTKm 2-23-11584/18, p 9. 10 RKÜKo 3-2-1-79-13, p 32.5. 37  Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole menetlusosaliste Seletuskirjast jääb mulje, et eelnõu koostajate arvates on tagaseljaotsus vaidluse lahendamise n-ö õigused piiratud, kuna vastaspoolele jääb alati alles õigus võluvits, kuid ei nähtu, et arvestatud oleks tagaseljaotsuse tegemise üldpõhimõtetega. Riigikohus pöörduda vaidluse sisuliseks lahendamiseks kohtusse analüüsis TsMS-i jõustumise järel tagaseljaotsuste tegemise kohtupraktikat ning leidis mitmeid hagimenetluse korras. Samuti on eelnõuga ette nähtud olulisi probleeme mh menetlusdokumentide kättetoimetamise reeglite kohaldamisel ja mõjuva võimalus menetluse taastamiseks ning teatud põhjuse hindamisel, samuti menetluse taastamise ja menetluse jätkumise põhimõtete järgimisel11. olukordades ei ole lubatud tagaseljaotsuse tegemine. Samuti on eraldi analüüsitud menetlusdokumentide kättetoimetamise kohtupraktikat12. Kuigi Tagaseljaotsus lõplikuks ega välista kohtulikku kontrolli, nendes analüüsides anti ülevaade tagaseljaotsuse tegemisega seotud probleemidest, mis olid vaid tagab avaldajale esialgse ja tõhusa õiguskaitse tekkinud TsMS-i lühiajalisel kohaldamisel, ning nii seadust kui ka kohtupraktikat on edasi olukorras, kus vastaspool on jätnud (sageli tahtlikult) arendatud, saab ka hilisemast kohtupraktikast järeldada, et tagaseljaotsuse tegemise nõuete menetluses osalemata. järgimine võib osutuda keeruliseks. Mh on Riigikohtul olnud vajadus rõhutada nt seda, et tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus ning keeruliste õigusküsimuste puhul Tagaseljaotsuse tegemise võimalus on tuleb eelistada asja sisulist lahendamist, õiguslikult põhjendamata hagi peab kohus ka hagile tsiviilkohtumenetluses juba väljakujunenud ning selle vastamata jätmise korral jätma rahuldamata, mitte tegema tagaseljaotsust, hagi õigusliku eesmärk on distsiplineerida menetlusosalisi ja vältida põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses esitatud pahatahtlikku venitust. Ka TVK menetluses ei ole asjaoludest, kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel hinnata tõendeid, tagaseljaotsusega ei või tagaseljaotsus automaatne ega kohustuslik, vaid rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks, ning seadus ei näe ette võimalust, kaalutlusotsus, mida saab rakendada üksnes selgelt et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus13. Arusaamatu piiritletud juhtudel. TVK peab ka tagaseljaotsuse on loodava TvLS § 422 lg 5 selgitus, mille järgi jätab töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata tegemisel kontrollima nõude õiguslikku põhjendatust nt siis, kui avaldaja ei suuda rahalise nõude korral tõendada, et ta oli vastaspoolega töösuhtes. ning ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid ei saa rahuldada. Selle sätte eeskujuks olev TsMS § 407 lg 6 ei anna kohtule õigust hinnata tõendeid14. Lisaks tuleb vaidluses selle üle, kas pooled olid töösuhtes, eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule Seega ei tähenda tagaseljaotsuse lisamine TVK menetlusse kõrvalekaldumist õigesti ja õiglaselt 11 M. Vutt. Riigikohus. Tagaseljaotsuste regulatsiooni kohaldamine kohtupraktikas (01. 01. 2006 jõustunud TsMS kohaselt), 28.08.2007 (kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2007/tagaseljaotsusedanalyys.pdf). 12 M. Vutt. Riigikohus. Menetlusdokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses, 08.2009 (kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2009/menetlusdokumentidek2ttetoimeta mine_margit_vutt.pdf). 13 Vt nt RKTKm 3-2-1-21-17, p-d 16, 17 ja 26; RKTKm 3-2-1-162-14, p 15; RKTKm 3-2-1-122-13, p 16; RKTKm 3-2-2-5-10, p 6. 14 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2017, lk 844. 38  tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes juhul, kui on ilmne, et pooled ei olnud vaidluste lahendamise eesmärgist, vaid võimaldab töösuhtes, tuleb sõltumata nende väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud tõhusamalt tasakaalustada menetluse kiirust ja kvaliteeti, töölepingut15. vältida menetluse põhjendamatut venimist ning tagada avaldajale õigeaegne ja efektiivne õiguskaitse, säilitades samal ajal vastaspoole põhiõigused ja kohtuliku kontrolli võimaluse. Eelnõu seletuskirja on lisatud ka kommentaaris välja toodud aspektid, mida TVK peab tagaseljaotsuste puhul arvesse võtma. Eelnõu § 1 p 68 ja 69 Selgitatud. Kui TVK on rahuldanud ühe nõude osaliselt Eelnõu p-des 68 ja 69 kavandatavate muudatuste sõnastus peaks koos ülejäänud TvLS § 58 ning pool pöördub selle nõude osas kohtusse, on kohtu lõigetega tagama, et oleks selge, milliseid nõudeid saab kohus menetleda ja millises osas menetluses sama nõue tervikuna. Näiteks töötasu nõude töövaidluskomisjoni otsus jõustub. Selgus on eriti oluline juhul, kui töövaidluskomisjon rahuldab osalise rahuldamise korral ei ole võimalik sisuliselt avalduse osaliselt ja kohtusse pöördub ainult üks pool. Sellises olukorras võiks seadusest selgelt lahendada üksnes rahuldamata osa, kuna nõude nähtuda, kas kohus vaatab avalduse läbi tervikuna või ainult osas, milles asi lahendati kohtusse põhjendatust tuleb hinnata tervikuna. Sama põhimõte pöördunud isiku kahjuks. kehtib ka muude jagamatute nõuete puhul. Erinev on olukord juhul, kui TVK on lahendanud mitu iseseisvat nõuet (nt töötasunõue, puhkusehüvitis ja viivis) ning kohtusse pöördutakse vaid ühe nõude osas. Sellisel juhul jõustub ülejäänud iseseisvate nõuete osas töövaidluskomisjoni otsus ning kohus menetleb üksnes vaidlustatud nõuet. Meie hinnangul on hetkel see kord piisavalt selge. Eelnõu § 1 p 77 Mittearvestatud. Eriregulatsiooniks vajadust ei nähtud. Eelnõu p-ga 77 luuakse rakendussättena TvLS § 661, mille kohaselt lahendatakse enne TvLSMS- i jõustumist alustatud menetlused lõpuni TvLSMS-i kohaselt. Kuigi muudatus vastab TsMS §-s 6 sätestatud üldpõhimõttele, ei nähtu seletuskirjast, et kaalutud oleks eriregulatsiooni, mh kas menetluse käigus uue seaduse rakendamine on igas olukorras kooskõlas menetluse eesmärgiga. 15 RKTKo 2-18-6908, p-d 11 ja 13. 39  Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud. Eelnõust on välja jäetud mitmed Riigikohus ei toeta arvamuse andmiseks esitatud TvLSMS eelnõud. Eelnõu koostamisel ei ole muudatusi. Olulisemate muudatuste tegemise vajadust arvestatud sellega, et töövaidluste töövaidluskomisjonis lahendamine riivab oluliselt PS § 146. on täiendavalt põhjendatud. Eelnõuga kavandatavatest muudatused, mille tagajärjel sarnaneb menetlus töövaidluskomisjonis veelgi enam kohtumenetlusele, tekitavad ka küsimuse, mis põhjusel peaksid töövaidluse pooled eelistama pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu asemel töövaidluskomisjoni. Samuti saab küsida, kas ja miks peaks riik pidama üleval töövaidluste lahendamise 4-astmelist mudelit. TvLS- i vastu võttes oli seadusandja eesmärk, et menetlus töövaidluskomisjonis oleks ka edaspidi tsiviilkohtumenetlusega võrreldes lihtsustatum. TvLSMS eelnõu seda ei taga. Töövaidluskomisjonid Eelnõu § 1 p 3 Mittearvestatud. Teema vajab täiendavat analüüsi, Hetkel lisatakse seadusesse välistus, mille järgi ei lahenda töövaidluskomisjonid seega hetkel ei ole mõistlik selle muudatuse eelnõusse tööjõumaksudega seotud vaidlusi. Samas ei lahendata jätkuvalt olulist küsimust, kas tööst lisamine. põhjustatud haigestumisega (TTOS § 23, TTOS § 14 lg 5 p 6) seotud vaidlused on töövaidluskomisjoni pädevuses või mitte. Võttes arvesse, et TvLS välistab tööõnnetuse ja kutsehaiguste tõttu tekkinud kahju hüvitamise vaidlused seoses vaidluse keerukuse ja pikaajalisusega, tuleks sinna lisada ka tööst põhjustatud haigestumise tõttu tekkinud kahju hüvitise vaidlused. Töövaidluskomisjonide juhatajate hinnangul ei ole tööst põhjustatud haigestumise tõttu tekkinud kahju hüvitise vaidlused sarnaselt tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamise vaidlusega lihtsa menetluse raames lahendatava vaidlusega (nt võib antud nõude lahendamine vajada eksperdi kaasamist). Töövaidluskomisjoni juhatajad teevad ettepaneku, et TvLS § 2 lg 2 loetellu lisatakse tööst põhjustatud haigestumine. Ettepanek sõnastuseks: Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest, kutsehaigusest ja tööst põhjustatud haigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise ja tööjõumaksude maksmata jätmisest tuleneva vaidluse lahendamisele. Eelnõu § 1 p 4 Mittearvestatud. Paraku ei ole praegu ettenähtavas tulevikus siiski riigieelarvelist olukorda arvestades näha, 40 Töövaidluskomisjonide juhataja palga määra muudetakse senise vahemiku asemel 80% riikliku et TVK juhataja põhipalk saaks olla suurem 80% riikliku lepitaja põhipalgast põhjendusega, et ettenähtavas tulevikus ei ole võimalik palgataset tõsta. lepitaja põhipalgast. Sellegipoolest on seeläbi tagatud Juhatajate hinnangul ei õigusta antud selgitus palgavahemiku kaotamist, sest ka hetkel kehtiv säte TVK juhatajate perioodiline ametipalga tõus, kuivõrd see võimaldab juhataja palgaks määrata 80% riikliku lepitaja palgast. käib sama sammu teiste kõrgemate riigiteenijate ametipalkadega (nt õiguskantsler, Riigikohtu liikmed jt Peame vajalikuks välja tuua, et majandus ja riigi eelarve olukord on ajas muutuv, mistõttu annab kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses palgavahemiku säilitamine võimaluse majandusseisu paranemise korral juhatajate palkasid nimetatud isikud). vajadusel tõsta. Antud muudatusega soovitakse antud õiguslikku raamistikku aga kaotada. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate Töövaidluskomisjoni juhatajad on varasemas (s.o 28.04.2025) pöördumises Majandus- ja palgavahemik 80–100% riikliku lepitaja põhipalgast ja Kommunikatsiooniministeeriumile (ITI 1.1-7/943) toonud välja, et põhipalga vahemiku fikseeritakse see 80%-ga, näeme ühe olulise säilitamine on oluline, et säilitada palga kujundamise paindlikkus, juhatajate motivatsiooni ja kompensatsioonimeetmena muutuvpalga maksmise ametikohtade konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. võimalust. Muutuvpalka saab maksta palgajuhendi alusel, mis tagab, et muutuvpalga maksmiseks on paigas Aastatel 2018-2022 oli juhatajate palk veidi kõrgem kui 80% riikliku lepitaja palgast, mis näitab, konkreetset kriteeriumid ja läbipaistev reeglistik. et olenevalt eelarve seisust on võimalik juhatajatele maksta kõrgemat töötasu. Pelgalt asjaolu, et viimastel aastatel on rakendatud madalamat määra, ei tähenda, et selle peaks seaduses püsivalt fikseerima. Fikseeritud protsendi kehtestamine muudab süsteemi jäigaks ja välistab võimaluse korrigeerida palka vastavalt tegelikele vajadustele või muutunud oludele. Praegune vahemik annab selleks vajaliku paindlikkuse, mida uus regulatsioon piiraks. Muutuvpalk ei kompenseeri juhatajate hinnangul põhipalga vahemiku kaotamist, kuna see on olemuselt ajutine ja sõltub konkreetsetest täiendavatest ülesannetest või hindamiskriteeriumitest. Juhataja igapäevane töökoormus on suur, mistõttu ei pruugi praktiliselt olla võimalik täita täiendavaid kriteeriume/ülesandeid muutuvpalga teenimisek. Seetõttu ei ole muutuvpalk toimiv ega piisav mehhanism antud muudatuse tasakaalustamiseks. Muutuvpalga maksmise osas tekib küsimus, et kuidas ja milliste kriteeriumite alusel on võimalik töövaidluskomisjoni juhatajal saavutada „häid töötulemusi“ või mis on „ head oskused“ (eelnõu seletuskiri lk 5), kui tegelikkuses sõltub tulemus suuresti menetlusosalistest. Töövaidluste jagamine toimub samuti automaatselt, mistõttu ei ole tagatud võrdsed alused töövaidluste sisu ja poolte kohaloleku (nt kompromissi saavutamiseks) osas. 41 Ettepanek jätta sätte muudatus eelnõust välja. Eelnõu § 1 p 9 Selgitatud. Muudatusega ei nähta Tööinspektsioonile Eelnõus kasutatud väljend „Töövaidluskomisjonide tööd korraldab Tööinspektsioon“ on ette uusi ülesandeid seoses TVK-dega, vaid täpsustatakse ebatäpne. sätet, et see vastaks tegelikule olukorrale. Sättele on lisatud täpsustus, et Tööinspektsioon tagab TVK-dele Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et Tööinspektsiooni poolt analüüsitakse näiteks TVK tööks vajaliku tugiteenuse, et ei tekiks arusaama, et juhatajate töökoormust, hinnatakse koolitusvajadust, valmistatakse ette materjale TVK juhatajate Tööinspektsioon korraldab TVK-de tööd sisuliselt. Siiski atesteerimiseks või uute juhatajate värbamiseks, analüüsitakse õiguspraktikat, koostatakse on sätet täiendatud, et sõnastuses kajastuks siin tehtud seadusemuudatuste ülevaateid, tehakse ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks, valmistatakse ettepanek. ette materjale TVK juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kogutakse statistikat töövaidluste kohta jne. Seega sisuliselt tähendab Tööinspektsiooni roll töövaidluskomisjonide tegevuse toetamist, eelkõige haldusliku ja tehnilise toe pakkumist nii komisjonidele kui ka ministeeriumile. Komisjonid tegutsevad sõltumatult ega saa alluda Tööinspektsioonile. 2023. aastal läbiviidud töövaidluste lahendamise analüüsis 1 leiti, et tuleb suurendada töövaidluskomisjonide väljapoole nähtavat sõltumatust. Sellest eesmärgist lähtudes on aga sobimatu lisada seadusesse säte, mille kohaselt Tööinspektsioon korraldab töövaidluskomisjonide tööd. Selline sõnastus tekitab mulje alluvussuhtest ja vähendab töövaidluskomisjonide iseseisvust, mis on vastuolus töövaidluskomisjonide sõltumatuse põhimõttega. Arvestades, et Tööinspektsiooni tegevused on töövaidluskomisjonide töö toetamisel vältimatud ja vajalikud, teeme ettepaneku sõnastust täpsustada viisil, mis kajastaks Tööinspektsiooni toetavat rolli, kuid mis säilitaks töövaidluskomisjonide sõltumatuse. Ettepanek sõnastuseks: Tööinspektsioon tagab töövaidluskomisjonide tööks vajaliku tugiteenuse. Eelnõu § 1 p 10 Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes Töövaidluskomisjonid toetavad, et seaduses oleks selge kord kaebuste läbivaatamiseks, kuid eeskujuks kohtute seaduse § 45. mitte sellises ulatuses nagu seda on kajastatud eelnõu seletuskirjas. Sarnaselt eelmisele punktile jääb ka eelnõu seletuskirjas välja toodud põhimõtetest arusaam, justkui oleksid töövaidluskomisjonide juhatajad alluvussuhtes Tööinspektsiooniga. 42 Seletuskirja järgi saab Tööinspektsiooni peadirektor korraldada juhatajate tööd. Eelnõu seletuskirja järgi võib Tööinspektsiooni peadirektor töövaidluskomisjonile muu hulgas anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid ning jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid ümber. Samas on eelnõu seletuskirjas esitletud tabelis välja toodud, et Tööinspektsiooni peadirektor ei anna korraldusi, vaid kontrollib õiguspärasust. Seletuskirjas on seega vastuolu peadirektori tegevuses. Antud säte annaks Tööinspektsiooni peadirektorile teatud juhtudel võimaluse töövaidluskomisjonide tööd korraldada, mis ei ole jällegi kooskõlas töövaidluskomisjonide sõltumatuse põhimõttega. 2023. aasta töövaidluste lahendamise analüüsis viidati samuti sellele, et tuleb luua selgem ja menetlusosalistele arusaadav piir Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjonide vahele. Antud muudatus seda ettepanekut ei toeta, vaid hägustab seda piiri veelgi. Meie hinnangul ei ole asjakohane kohtute seaduse analoogia kasutamine, sest kohtute üle teeb järelevalvet kohtu esimees, mitte ministeerium (või allasutus nagu seda soovitakse rakendada töövaidluskomisjoni juhatajatele). Eelnõu § 1 p 11 Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud. Teeme ettepaneku jätta sätte sõnastusest välja sõna „arutab“ ja jätta sinna üksnes „selgitab“. Eelnõu seletuskirjast ei selgu üheselt, mida on arutamise all silmas peetud. Juhatajate hinnangul katab sõna „selgitab“ komisjoni selgituskohustuse. Ebaselgeks jääb sättest osa, et komisjonil on võimalik teha „ettepanek avalduse muutmiseks või uute tõendite esitamiseks“. Töövaidluskomisjon ei saa asuda pooli nõustama, kuid sellega pannakse töövaidluskomisjonile justkui kohustus teha ettepanek konkreetsete tõendite esitamiseks ja avalduse muutmiseks (sh uute nõuete esitamiseks). Samuti ei ole selge, miks on vaja töövaidluskomisjoni menetluses viidata, et komisjon selgitab vaidlusaluseid „suhteid“. Töövaidluskomisjoni menetluses on vaidluse all vaid töösuhted. Antud sõnastus võib menetlusosalistes tekitada segadust, sest sellest võib välja lugeda, et komisjon peaks hakkama pooltele ütlema ette, milliseid konkreetseid tõendeid peaksid nad 43 esitama. Samuti võib menetlusosalisel (eelkõige õigusteadmiseta isikul) tekkida sellises olukorras ootus, et kuna komisjon seda tõendit küsis, on tema väide komisjoni silmis tõendatud. Lisaks, komisjonile ei saa olla teada, millised tõendid on pooltel olemas ning see võib tekitada olukorra, kus menetlusosaline võib tunda, et komisjon ei teinud piisavalt või õigeid ettepanekuid tõendite esitamiseks. Komisjoni menetluses puudub eelmenetluse etapp, kus vastavad asjaolud võiksid ilmneda, mistõttu tuleks antud sätte sõnastusel arvestada komisjoni menetluse eripäradega. Teeme ettepaneku muuta sõnastust selliselt, et sellest selguks üheselt, et töövaidluskomisjonil on kohustus selgitada tõendamiskoormuse jaotust (ka eelnõu seletuskirjas on viited Riigikohtu praktikale, mille kohaselt hõlmab selgituskohustus tõendamiskoormuse jaotuse selgitust). See aga ei välista, et komisjonil on õigus teha ettepanek konkreetse tõendi esitamiseks, kui komisjonile selline asjaolu menetluse käigus teatavaks saab. Ettepanek sõnastuseks: Töövaidluskomisjon selgitab pooltele vaidlusaluseid asjaolusid ja tõendamiskoormust vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Eelnõu § 1 p 12 Mittearvestatud. Arusaadavalt võib ebapädeva tõlgi Sättest on välja jäänud tagajärg, kui vastaspool ei tule istungile tõlgiga. Teeme ettepaneku lisada kaasamine venitada TVK menetlust. Siiski näeme, et lause selle kohta, et töövaidluskomisjon saab sellisel juhul lahendada asja selliselt, justkui TvLS näeb ette piisavad reeglid juhuks, kui pooled tõlki vastaspool pole istungile ilmunud. ei kaasa ning täiendavat meedet vastaspoole jaoks ei ole vaja. Ettepanek sõnastuseks: Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, kohustab töövaidluskomisjon poolt leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Tõlgi kaasanud pool kannab vastutust valetõlke eest. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Kui tõlgi jätab istungile kaasamata avaldaja, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Kui tõlgi jätab istungile kaasamata vastaspool, loetakse TvLS § 42 lg 6 järgi, et vastaspool ei ole istungile ilmunud. Eelnõu § 1 p 46 Selgitatud. Sättest on välja jäetud 8000 euro piirsumma Töövaidluskomisjonile antakse võimalus lahendada kirjalikus menetluses avaldusi, mille nõuete tingimus. Seega ei sõltu kirjaliku menetluse võimalus kogusumma ei ületa 8000 eurot või avaldusi, kus vaidluste asjaolud on selged ja istungi enam nõude suurusest. pidamiseks vajadus puudub. Sättes antakse seega kaks erinevat võimalust, millal on võimalik lahendada vaidlust kirjalikus menetluses. 44 Väljavõte seletuskirjast: TVK juhataja võib kas omal algatusel või poole taotlusel menetleda kirjalikus menetluses töösuhtest tulenevaid nõudeid, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole TVK hinnangul vajalik, ning kui nõuete kogusumma ei ületa 8000 eurot. Poole taotlusel või TVK juhataja algatusel on kirjalik menetlus võimalik mõlemal juhul, s.t kirjaliku menetluse võimaldamiseks ei pea olema täidetud mõlemad tingimused. Seletuskirjast ei tule välja, kas TvLS § 40 lg 1 p 2 alusel saab lahendada ka vaidlusi, kus rahaline nõue on üle 8000 euro. Palume täpsustada selles osas seletuskirja. Eelnõu § 1 p 6 Selgitatud. Selleteemalistel aruteludel on olnud Endiselt on lahendamata töövaidluskomisjoni juhatajate asendamise küsimus. Juhatajad ootavad kokkulepe, et TVK juhatajad otsustavad omavahel ise, selles osas suunist ja selgitust, kuidas toimub asjade jagamine ja kuidas tagatakse võrdne asjade kuidas asendamine on kõige mõistlikum. Seadusandlikul jaotus, milliseid menetlustoiminguid tuleb teha eemaloleva juhataja eest jne. tasandil hetkel küsimuse lahendamiseks vajadust ei näe. Eelnõu § 1 p 8 Selgitatud. Seletuskirja on täiendatud. Sättesse lisatakse, et juhataja tuvastab, kas kaasistuja on materjalidega enne istungit tutvunud ning eelnõu seletuskirja kohaselt kuvatakse Tööelu Infosüsteemis (TEIS) toimiku avanud isikute avamise aega ja kestust. Töövaidluskomisjoni juhataja ei saa kaasistuja toimiku tutvumise aja järgi hinnata, kas ta tegelikkuses vaidluse sisuga tutvus või mitte. Töövaidluskomisjoni juhatajale võib selguda alles istungil, kas kaasistuja on vaidluse sisust teadlik (nt enne istungit peetavas arutelus, pooltele esitatavate küsimuste järgi). Eelnõu § 1 p 14 Selgitatud. Sellisel juhul ei ole vajalik pooltele eraldi uut Sättega antakse õigus teha protokolliline määrus. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et istungikutset kätte toimetada. Kui uus istungi aeg protokollilisi määrusi ei saa teha selliste otsustuste kohta, mille puhul on kättetoimetamise vajadus määratakse protokollilise määrusega istungil, kus pooled (TsMS § 306 lg 5). Seletuskirjas on loetletud, et protokollilise määrusega võib määrata uue viibivad, on pooled uuest istungiajast teadlikud ning aeg istungiaja. Osad juhatajad praktikas eraldi kutseid pooltele ei saada, vaid määrused on lepitakse nendega kokku. Eraldi kutse edastamine ei käsitletavad kutsena. Komisjoni juhatajad soovivad selguse huvides tõstatada küsimuse, kas annaks pooltele täiendavat teavet ning suurendaks üksnes sellisel juhul, kui juhataja on protokollilise määrusega määranud uue istungi aja, tuleks põhjendamatult halduskoormust. Kui aga pool istungil ei eraldi toimetada pooltele veel kätte istungikutse? viibi, tuleb talle protokolliline määrus kätte toimetada. Sellisel juhul täidab määrus ühtlasi ka istungiajast Kuidas käituda olukorras, kus istungil esitatakse uus nõue? Kas töövaidluskomisjon saab teavitamise eesmärki ning eraldi istungikutse saatmine ei istungil esitatud uue nõude võtta menetlusse protokollilise määrusega, kui teine pool on nõus ole vajalik. 45 asja samal istungil lahendama või tuleb igal juhul anda vastaspoolele täiendav tähtaeg vastamiseks ja istung edasi lükata? Kui uus nõue esitatakse istungil ning vastaspool on nõus selle viivitamata menetlemise ja sisulise arutamisega, saab töövaidluskomisjon võtta nõude menetlusse protokollilise määrusega ning jätkata asja lahendamist samal istungil. Praktikas on siiski sagedasem olukord, kus istungil esitatud uus nõue ei ole piisavalt selgelt vormistatud või vastaspool ei ole nõus selle kohese menetlemisega. Sellisel juhul tuleb avaldajal esitada uus nõuetekohane avaldus. Kui uus nõue ei takista juba menetluses oleva nõude lahendamist, lahendatakse menetluses olev töövaidlus lõpuni ning uue nõude osas alustatakse eraldi menetlust. Tavapäraselt võtab selle menetlusse sama töövaidluskomisjoni juhataja. Kui aga uus nõue on olemuslikult seotud juba menetluses oleva vaidlusega selliselt, et neid ei ole võimalik eraldi lahendada, tuleb istung edasi lükata ning anda vastaspoolele võimalus uuele nõudele vastata. Eelnõu § 1 p 23 Selgitatud. TÖR kande muutmise soovi käsitletakse ka Töövaidluskomisjon on senini käsitlenud töötamise registri kande tegemist taotlusena, mitte edaspidi taotlusena. Sätte eesmärgi osas on ka nõudena nagu sätestaks TvLS § 261 lg 2. Selline lähenemine on olnud praktikas toimiv ja seletuskirja täiendatud. menetluslikult otstarbekas, kuna võimaldab taotlust lahendada menetluse käigus ilma eraldi menetlusse võtmise määruse koostamise ja kättetoimetamise vajaduseta. Eelnõus sätestatud muudatus, mille kohaselt oleks tegemist nõudega, muudaks menetluse teatud juhtudel põhjendamatult keerukamaks. Tihti esitatakse töötamise registri kande muutmise taotlus alles komisjoni istungil, mis tähendaks muudatuse järgi määruse koostamist ja kättetoimetamist. Töötamise registrisse kantavate andmete muutmise küsimused on oma olemuselt tehnilised ja lahutamatult seotud põhivaidluse (tuvastusnõude) lahendamisega, mistõttu ei ole teisel poolel tavapäraselt töötamise registri kande taotlusele sisulisi vastuväiteid. 46 Juhatajate hinnangul tuleks säilitada senine käsitlus, mille kohaselt töötamise registri kande muutmise soovi käsitletakse taotlusena, kuna see on menetluslikult lihtsam ja tõhusam ning ei kahjusta ühegi poole õigusi. Eelnõu § 1 p 31 Arvestatud. Seadusesse lisatakse põhimõte, et enne menetluse lõpetamist loobumisavalduse alusel annab juhataja vajadusel vastaspoolele tähtaja vastamiseks. Jääb arusaamatuks, miks tuleb anda loobumisavalduse esitamise korral vastaspoolele vajadusel tähtaeg vastamiseks ja mis eesmärki see töövaidluskomisjoni menetluses täidab? Tsiviilkohtumenetluses on vastaspoolele teatamise peamine eesmärk võimalik menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamine. Töövaidluskomisjonis menetluskulusid välja ei mõisteta. Millistel juhtudel võiks esineda vajadus töövaidluskomisjoni menetluses vastaspoolele vastamise tähtaja andmiseks? Eelnõu § 1 p 63 Selgitatud. TvLS § 50 p 7 muudatuse sõnastust on Seadusesse lisatakse menetluse lõpetamise alus pankotimenetluse korral. Jääb selgusetuks, miks muudetud ning lisatud § 53 lõike 4 muudatus. on sätte sõnastuses lause „ja jätab nõude läbi vaatamata“, sest TvLS § 50 käsitleb menetluse lõpetamist. Tegemist on kahe erineva menetlustoiminguga ning nendel on erinevad tagajärjed (TvLS § 53 lg-t 4 ei ole muudetud). Palume selgemat suunist, kas tegemist on sellises olukorras menetluse lõpetamisega või nõude läbivaatamata jätmisega. Eelnõu § 1 p 71 Arvestatud. Senini on töövaidluskomisjoni otsuse osalise jõustumise korral andnud sisendi töövaidluskomisjoni juhataja. Ettepanek eelnõu seletuskirja lisamiseks, et osalise jõustumise korral tuleb saada sisend töövaidluskomisjoni juhatajalt. Eelnõu § 1 p 76 Arvestatud. Nõude õigeksvõtu asemel on kasutatud Teeme ettepaneku ühtlustada terminoloogiat (seaduses ei ole sätestatud õigeksvõttu, vaid TvLS § terminit nõude tunnustamine, mis on ka varasemalt 39 räägib nõuete tunnustamisest). TvLS-is kasutusel. Eelnõu § 1 p 76 Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud. Palume korrigeerida lause sõnastust. 47 Töövaidlusasjad, mis alustati enne käesoleva paragrahvi jõustumist, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva paragrahvi jõustumise ajal jõustuvast käesoleva seaduse redaktsioonist. Eesti Tööandjate Keskliit Toetame eelnõud esitatud kujul, kuna see aitab muuta töövaidluste lahendamise menetluse Teadmiseks võetud. lihtsamaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Tööinspektsioon Eelnõu § 1 p 3 Mittearvestatud. Teema vajab täiendavat analüüsi, Paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ning tööjõumaksude seega hetkel ei ole mõistlik selle muudatuse eelnõusse maksmata jätmisest tuleneva“ osas toome välja TVK juhatajate tähelepaneku, mille kohaselt lisamine. lisatakse seadusesse välistus, mille järgi ei lahenda töövaidluskomisjonid tööjõumaksudega seotud vaidlusi. Samas jääb sõnaselge lahenduseta küsimust, kas tööst põhjustatud haigestumisega (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, edaspidi TTOS § 23, TTOS § 14 lg 5 p 6) seotud vaidlused on TVK pädevuses või mitte. Võttes arvesse, et TvLS välistab tööõnnetuse ja kutsehaiguste tõttu tekkinud kahju hüvitamise vaidlused seoses vaidluse keerukuse ja pikaajalisusega, teeme ettepaneku sinna lisada ka tööst põhjustatud haigestumise tõttu tekkinud kahju hüvitise vaidlused. TVK juhatajate hinnangul ei ole tööst põhjustatud haigestumise tõttu tekkinud kahju hüvitise vaidluste puhul sarnaselt tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamise vaidlusega tegemist lihtsa menetluse raames lahendatava vaidlusega (nt võib antud nõude lahendamine vajada eksperdi kaasamist) ning sellest johtuvalt teeme ettepaneku, et TvLS § 2 lg 2 loetellu lisatakse tööst põhjustatud haigestumine; Eelnõu § 1 p 4 Selgitatud. Muudatus on Tööinspektsiooniga läbi Paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“ osas toome räägitud ja sobivas sõnastuses kokku lepitud. välja, et oleme TVK juhatajate palga, sh muutuvpalga teemal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga korduvalt mõtteid vahetanud. Viimati tegime seda 01.09.2025 kirjas nr. 1.4-1/1697 kus muuhulgas väljendasime seisukohta, et vaieldamatult on inimese töötasul absoluutne ja kaheldamatu tähendus, see tähendab, et see on tööalase tegevuse kõige olulisem eesmärk kuid Tööinspektsioonina oleme jätkuvalt seisukohal, et asendustasu, tulemustasu vms maksmise võimaluse ettenägemine TVLS muudatusena ei ole pikemas perspektiivis lahenduseks olukorras kus TVK juhatajad muutuvad töövõimetuks, sest on tööga üle koormatud. 48 Märgime, et palgasüsteemi lihtsuse, selguse ja läbipaistvuse tõttu on oluline, et TVK juhataja saab seadusega kindlaksmääratud suuruses tasu enda põhikohustuste ehk siis oma töökoormuse eest. Selle eesmärgi täidab kavandatav muudatus asendada paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“. Leiame, et seadusega kindlaks määratud selgus annab TVK juhatajatele selge sõnumi kui suur on nende palk ja aitab välistada kahtlusi nende võimalikust Tööinspektsioonist sõltuvuses ning ühtlasi minimeeriks töötasuga seonduda võivaid korruptsiooniriske või (näilist)erapoolikust. Riigikohus on öelnud, et kohtunike palk peab olema piisav, et tagada nende sõltumatus, erapooletus ja asjatundlikkus ning et see kompenseeriks ka kohtuniku staatusest tulenevad kitsendused, nt piiratud võimaluse teha kohtunikutöö kõrval muud tööd. Seadusega fikseeritud palk aitab tagada, et välistatud on kohtunike manipuleerimine valitsuse poolt nende palga tõstmise, langetamise või selle tegemisega ähvardamise kaudu. Ühtlasi peavad kohtunikele antud kõrged isiklikud tagatised nagu ametipalk garanteerima selle, et nad ei toimiks õigust mõistes oma erahuvisid silmas pidades ((Riigikohtu lahend nr 5-17-43 p. 40-42). Oleme arvamusel sarnased põhimõtted on ülekantavad ka TVK juhatajate palgakorraldusele ning seetõttu on mõistlik seaduse tasandil sätestada TVK juhatajatele üheselt mõistetav, selge ja läbipaistev palgakorraldus. Märgime, et TVK juhatajale on ette nähtud kõrgemad nõudmised kui kaasistujale (sh kõrgem haridusnõue, eriala spetsialistiks olemise nõue, st sisuliselt samad nõuded kui kohtunikele) ja tal on ka võrreldes kaasistujaga eriülesanded ning kehtiva seaduse kohaselt kõike seda peab kompenseerima talle seadusega garanteeritud palgakorraldus. Leiame, et sellest eesmärgist lähtudes on sobimatu lisada seadusesse säte, mille kohaselt ministri volituse alusel ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga TVK juhatajate palgajuhendi kehtestab Tööinspektsiooni peadirektor. Eelnõu seletuskirja lk 5 on märgitud “ Muutuvpalga maksmise eeldused on üldjuhul: 1) ametniku ja ametiasutuse vahel kindlaks määratud teenistusülesannete täitmise kriteeriumid; 2) kriteeriumid on kokkulepitu kohaselt täidetud või ületatud.“ 49 Juhul, kui seadusandja soovib ette näha TVK juhatajatele muutuvpalga maksmise võimalust, siis juhime tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele: seaduse tasandil ei ole reguleeritud kes ja millises vormis TVK juhatajate teenistusülesannete täitmise kriteeriumid kehtestab ja kellega ning millises vormis need kokku lepitakse. TVK juhataja nimetab ametisse minister ehk siis avaliku teenistuse seaduse loogika kohaselt peaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium olema ametiasutus, kes kehtestab ka kriteeriumid aga kõik kriteeriumid, millele TVK juhataja töö vastama peab, saavad ju olla sätestatud ainult seaduse tasandil. Ei ole mõistlik kehtestada ministeeriumil või Tööinspektsioonil näiteks kriteerium, mitu % töövaidlustest peab lõppema kompromissiga, sest fakt, kas vaidlus lõpeb kompromissiga või mitte, ei sõltu TVK juhataja sõna- ja veenmisoskusest vaid peab olema täielikult survevaba ning põhinema vastuvaidlematult ainult vaidlevate poolte vabal tahtel. Samuti ei näita TVK lahendite peale kohtusse pöördumiste arv TVK juhatajate töö kvaliteeti või kvaliteedi puudumist vaid see on täielikult normaalne nähtus demokraatlikus õigusriigis, et isikud pöörduvad kohtuvõimu poole. Vastasel juhul puuduks ju mõte ka kolmeastmelisel kohtusüsteemil. Töövaidluste lahendamise efektiivsus on seaduse tasandil juba sätestatud TvLS § 38 lõikes 1 (45 päeva) ning seega ka seda ei saa kriteeriumina kehtestada ega ammugi kokkuleppes kokku leppida. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et meie hinnangul kokku ei kõla kaks täiesti vastandlikku asja - kehtestab kriteeriumid ja lepib kokku. Kehtestamine on ühepoolne võimupositsioonil oleva isiku tegevus aga kokku leppimine eeldab vähemalt kahte osapoolt, kes on võrdsel positsioonil. Minister või Tööinspektsiooni peadirektor kriteeriume kehtestades on võimupositsioonil ning sellega annab ühiskonnale signaali, et TVK juhatajad ei ole või vähemalt ei näi enam sõltumatud oma tegevuses ja otsustustes. TVK juhatajad on samuti palgaga seonduvat arutanud isekeskis ning andnud Tööinspektsioonile teada, et nende hinnangul ei õigusta eelnõu seletuskirjas toodud selgitus, et ettenähtavas tulevikus ei ole võimalik palgataset tõsta, senise regulatsiooni ( 80-100% riikliku lepitaja palgast) muutmist kindlaksmääratuks, st 80 % riikliku lepitaja palgast. Fikseeritud protsendi kehtestamine muudab süsteemi jäigaks ja välistab võimaluse korrigeerida palka vastavalt tegelikele vajadustele või muutunud oludele. Praegune vahemik annab selleks vajaliku paindlikkuse, mida uus regulatsioon piiraks. TVK juhatajad on varasemas pöördumises Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teeriumile (ITI 1.1-7/943) toonud välja, et põhipalga vahemiku säilitamine on oluline, et säilitada 50 palga kujundamise paindlikkus, TVK juhatajate motivatsiooni ja ametikohtade konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. Muutuvpalk ei kompenseeri TVK juhatajate hinnangul põhipalga vahemiku kaotamist, kuna see on olemuselt ajutine ja sõltub konkreetsetest täiendavatest ülesannetest või hindamiskriteeriumitest. TVK juhataja igapäevane töökoormus on suur, mistõttu ei pruugi praktiliselt olla võimalik täita täiendavaid kriteeriume/ülesandeid muutuvpalga teenimisek. Seetõttu ei ole muutuvpalk toimiv ega piisav mehhanism antud muudatuse tasakaalustamiseks. Muutuvpalga maksmise osas tekib küsimus, et kuidas ja milliste kriteeriumite alusel on võimalik TVK juhatajal saavutada „häid töötulemusi“ või mis on „ head oskused“ (eelnõu seletuskiri lk 5), kui tegelikkuses sõltub tulemus suuresti menetlusosalistest. Töövaidluste jagamine toimub tulevikus samuti automaatselt, mistõttu ei ole tagatud võrdsed alused töövaidluste sisu ja poolte kohaloleku (nt kompromissi saavutamiseks) osas. Eelnõu § 1 p 7 Arvestatud. Paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nimekirjast kaasistujad.“ osas märgime, et muudatuse eesmärk oli välja jätta TVK juhata-ja kohustus kontrollida igakordselt komisjoni liikmeks määratava kaasistuja vastavust §-s 8 sätestatud nõuetele. Justiits- ja Digiministeerium küsis Tööinspektsioonilt, et kuidas kehtivat TvLS rakendades toimub kaasistuja nõue-tele vastavuse kontrollimine ning kas on midagi, mis võiks muutmist vajada. Kehtiva TvLS § 8 puhul oli eeskujuks suuresti kohtute seadus, vt selle § 103, aga TvLS-is ei mindud välistuse teed nagu kohtute seaduse § 103 lg 2. Praktikas kaasistujate valimi puhul suuri probleeme ei ole esinenud, TvLS § 9 lg 1 ütleb, et töötajate ameti- ja kutseliitude ühendused ning tööandjate keskliidud esitavad Tööinspektsiooni määratud arvule vastava nimekirja võimalikest kaasistujateks nimetatavatest isikutest, kes on kirjalikult kinnitanud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust. Seega kaasistujaks saada soovivad isikud ise eelkõige peavad kinnitama oma vastavust nõuetele ja töötajate ameti- ja kutseliitude ühendused ning tööandjate keskliidud, kes esitavad nimekirjad Tööinspektsioonile, peavad tundma oma liikmeid nii hästi, et saavad usaldada neile antud kinnitust vastavuse kohta. Kui TVK-l tekib töö käigus kahtlus, et mõni kaasistuja ei vasta nõuetele, siis ta esitab kohe vastavale liidule teate ning on võimalik kaasistujate nimekirjas teha muudatus. Kaasistuja kõlbelised omadused on eelkõige hinnangute küsimus ja hindamisel saab lähtuda samadest ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormidestki nagu näiteks töötaja puhul usalduse kaotuse hindamisel või ametniku puhul vääritu käitumisele hinnangu andmisele vms, kaasistujale pole vajalik tervisenäitajate loetelu kehtestamine ega ka töötervishoiuarsti kontrollile 51 suunamise võimaluse loomine. Taaskord saab lähtuda keskmiselt mõistliku inimese arusaamast. Kehtiv TVLS § 8 p 5 näeb ette, et kaasistujaks võib nimetada isikut kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises- tuleb nõustuda, et see sõnastus hõlmab justkui ka arhiivi kantud karistusandmeid. Arhiivi andmetele Tööinspektsioonil ega TVK-l juurdepääsu ei ole, seega praegu lähtutakse karistusregistris näha olevatest andmetest ja kui seal karistatuse andmeid ei ole, siis sobib kaasistujaks. Nõustume, et tasuks kaaluda sõnastuse muutmist ja välistada kaasistujana isikud, kellel on karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Eelnõu § 1 p 9 Arvestatud. Seletuskirja on muudetud. Paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni tööd korraldab Tööinspektsioon.“ osas märgime, et sätte sõnastuse osas Tööinspektsioonil märkusi ei ole aga eelnõu seletuskirjas olev väide , et „... Tööinspektsioon ei vastuta ainult TVK töötingimuste ja asjaajamise eest, vaid korraldab TVK tööd tervikuna“ võib olla pisut eksitav ning selline sõnastus võib tekitada eksliku mulje alluvussuhtest. Palume seletus- kirjas sõnastust korrigeerida nii, et selgelt tuleks välja seadusandja soov säilitada põhimõte, et TVK-del ja nende juhatajatel ei ole avaliku teenistuse seaduse mõttes alluvussuhet Tööinspektsiooniga. Eelnõu § 1 p 10 Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes Seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga1 järgmises sõnastuses: „§ 121. Kaebuste lahendamine eeskujuks kohtute seaduse § 45. Pooled võivad töövaidluskomisjoni tegevuse peale esitada Tööinspektsiooni peadirektorile kaebuse, kui nende hinnangul võib olla rikutud käesoleva seadusega kehtestatud menetlusreegleid. Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine on tingitud objektiivsetest asjaoludest .“ osas märgime järgmist: säte on liiga üldsõnaline ning täielikult on seadusandja tasandil jäetud reguleerimata millised on Tööinspektsiooni peadirektori volitused kaebuse lahendamisel. Seaduse seletuskirjas toodu ei asenda mitte mingil juhul seaduse regulatsiooni ning seletuskirjas ei saa olla volitusnorme, sest rakendada saab ainult seadust mitte seletuskirja. Seletuskirja eesmärk on avalda laiemalt säte mõtet mitte seda asendada. Ei piisa ning on hea õigusloome tavaga vastuolus, kui ainult seletuskirjas on öeldud, et: „ Kaebust läbi vaadates kontrollib edaspidi Tööinspektsiooni peadirektor või tema määratud ametnik menetlusreeglite järgimist töövaidluskomisjonis ning kogub tõendeid ja nõuab seletusi TVK juhatajalt ja kaasistujatelt. TVK juhataja ja kaasistujad on kohustatud vastama Tööinspektsiooni peadirektori või tema määratud ametniku järelepärimisele ja edastama nõutud dokumendid viivitamata ...“ 52 Palume TvLS § 121 lisada lõiked milles öeldakse üheselt mõistetavalt, et Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamisel õigust muuta töövaidluskomisjoni otsust ega anda töövaidluskomisjonile suuniseid asja sisuliseks lahendamiseks. Oluline on ka sätestada eelpool nimetatud §-is, et kaebust lahendades kontrollib Tööinspektsiooni peadirektor või tema poolt määratud ametnik TVK poolt menetlusreeglite järgimist ning kogub vajalikke tõendeid ning tal on õigus nõuda seletusi TVK juhatajalt ja kaasistujatelt. Samuti on vajalik volitusnorm reageerimaks kui TVK või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidluse asja läbivaatamine seaduses sätestatud aja jooksul, või kui on ilmne, et menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluslik korraldus ei taga menetluse läbiviimist seaduses sätestatud korras ja aja jooksul. Leiame, et vajalik on sätestada seaduse tasandil, et Tööinspektsiooni peadirektor võib TVK- le 1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid; 2) jaotada TVK juhatajate vahel ümber asju. Sätte sõnastusest peab üheselt välja tulema, et Tööinspektsiooni peadirektor ei sekku vaidluse sisulisse lahendamise ega anna TVK-dele korraldusi kuidas ja millise tulemusega peab töövaidlus lahenema. Selgelt peab olema sõnastatud, et olukorras, kui Tööinspektsiooni peadirektor leiab, et TVK ei järgi seaduses sätestatud menetlusreegleid, on tal õigus sekkuda oma juhistega ning juhtise järgimata jätmisel või muu olulise rikkumise korral on tal õigus teha ministrile ettepanek TVK juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Rõhutame veelkord, et õigusselguse huvides on vajalik seaduse tasandil ära reguleerida nö esmatasandi ehk TI peadirektori roll kaebusega tegelemisel. TVK juhatajal on enda töö korraldamisel suur otsustusvabadus kuid menetlustähtajad (näiteks avalduse menetlusse võtmise, taandamise taotluse läbivaatamise tähtaeg on seadusandja poolt paika pandud). Seadusandja poolt kehtestatud menetlustähtaegade järgimata jätmine ei too üldjuhul kaasa ebaõiget lahendit ning ei anna ka iseseisvat hagi esitamise alust kuid nende küsimustega tegelemata jätmine kahjustab TVK-sse pöördujate silmis riigi mainet. Võrdlusena näiteks analoogsete menetlusnormide ilmselget rikkumist on kohtunike puhul kohtunike distsiplinaarkolleegiumi senises praktikas 53 käsitletud distsiplinaarsüüteona (vt nt 20. 09. 2021. a otsus distsiplinaarasjas nr 9-13/22-1, 01.12. 2023. a otsus asjas nr 9-13/23-1) Menetluse osapooltele ja ka TVK juhatajatele endile peab aga olema üheselt selge, milline on kaebuse lahendaja pädevus, sest ainult niimoodi on tagatud TVK juhatajate tegelik sõltumatus. Täiendavalt lisame, et seaduse tasandil (TvLS § 58) on reguleeritud kohtusse pöördumine, st otsusega mitterahulolu korral tuleb kohtusse esitada hagiavaldus. Kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka TVK. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad TVK-le esitatud avalduse aluse ja esemega. Samas ei ole keelatud edaspidises menetluses hagi muutmine vastavalt TsMS-is sätestatule. Eelkõige võib hageja TVK otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes (Tallinna RK 19.11. 2024 nr 2-19-8840 p 14). Eeltoodu tähendab, et kohtusse ei saa pöörduda kaebusega näiteks TVK menetlustähtaegade mittejärgimise, TVK juhataja ebaviisaka käitumise või võimetuse otsustavalt lahendada menetlusküsimusi peale, sest need ei pruugi tuua kaasa ebaõiget lahendit. Tagamaks ühiskonna usaldust TVK menetluse vastu, peab olema õigusselgus, kuidas ja kes lahendab kaebusi olukorras, kui tsiviilkohtusse pöördumiseks puudub seaduses ettenähtud alus. Arengu- ja hindamisvestluse käigus ei ole võimalik TVK juhataja töökorralduslikele vajakajäämistele tähelepanu juhtida (TvLS § 7 lg 7 välistab ATS § 30 kohaldumise). Lisaks peab TVK juhatajale antud töövaidluse lahendamise võimuga kaasnema ka reaalne vastutus ametikohustuste ebakohase täitmise korral ning selleks on kõige otstarbekam anda TVK juhataja menetluslike toimingute peale tulnud kaebuste esmatasandil lahendamine TI peadirektori pädevusse. TI peadirektor saab oma töös lähtuda olulisel määral haldusõiguslikust uurimispõhimõttest, kuid töökorralduse reeglite kohaldamise välistab TvLS § 7 lg 7 ja sealt viide ATS § 67 mittekohaldumisele. Eelnõu § 1 p 19 Arvestatud. Seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Töövaidluskomisjoni koosseisu vahetumine (1) Kui töövaidlusasja menetluse käigus töövaidluskomisjoni koosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale, välja arvatud juhul, kui eelmine töövaidluskomisjoni koosseis on tõendeid uurinud ning pooled ei taotle asja arutamist algusest peale.“ osas teeme ettepaneku lisada sättesse ka sõna „ja kogunud“. TVK on olemuselt haldusorgan, kes rakendab uurimispõhimõtet, mille 54 piirid seatakse TvLS-i ja TsMSi koostoimes. Ka kohtul on tõendite kogumise ja uurimise kohustus, vt TsMS § 20. Sama §-i lõike 3 osas teeme ettepaneku lisada sõna „muutumisest“ järele „...ja selgitab komisjoni liikmete taandamise korda.“ Liikmete taandamise kord on väga oluline ja see tuleks eraldi üle rõhutada seaduse tasandil. Taandamise eesmärgiks on erapooletuse tagamine. Tegemist on üldise normitehnilise loogikaga, mis on analoogne ka kohtumenetluses. Eelnõu § 1 p 27 Arvestatud. Paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui avaldaja kõrvaldab puudused osaliselt, võib töövaidluskomisjoni juhataja võtta määrusega menetlusse need nõuded, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 26 ja 261 sätestatud nõuetele, märkides menetlusse võtmise määruse resolutsioonis, millised nõuded menetlusse võetakse ning milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldutakse.“ osas märgime, et meie hinnangul ei ole kohane viidata §-le 261. Lisanduv § 261 räägib nõudetüüpidele kohalduvatest reeglitest mitte eraldiseisvad nõudetüüpidest. Eesmärk on, et avaldus oleks põhistatud, selgelt sõnastatud ja kompaktne ehk vastaks TvLS § 26 nõuetele ehk võimaldaks nõuete menetlemist. Kahetsusväärsel kombel on eelnõust välja jäänud Tööinspektsiooni ettepanek lisada § 27 lg 31 järgmises sõnastuses: „(31) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab Töövaidluskomisjoni juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles loetletud tõendeid.“ Palume eelnimetatu siiski eelnõusse lisada ja seletuskirjas selgitada, et kuigi TvLS § 29 lg 2 reguleerib juba menetlusse võetud avaldust, siis nimetatud säte oleks õigusselguse tagamiseks vajalik ja reguleeriks olukorda, kus avaldust pole veel menetlusse võetud, aga avaldaja on pärast 55 selle esitamist ja enne menetlusse võtmist soovinud oma nõudeid (korduvalt) muuta. Praktikas on üsna tavapärane, et avaldajad saadavad pärast puuduste kõrvaldamise määruse saamist täiesti arusaamatuid selgitusi, muudavad (suvaliselt) oma nõudeid jne. Puuduste kõrvaldamine ei tähenda alati uue tervikteksti esitamist vaid avalduses esineva vastuolu/ebatäpuse vms kõrvaldamist. Eelnõu § 1 p 35 Selgitatud. TvLS § 32 lõike 3 esimene lause juba ütleb Paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: seda, mida soovitakse lisada. Eelnõuga esimest lauset ei „Töövaidluskomisjoni juhataja võtab vastunõude käimasolevasse menetlusse määrusega“ muudeta ega tunnistata kehtetuks, seega ei ole selle osas palume lisada juurde esimene lause „Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse lause eelnõusse lisamine vajalik. kohta sätestatut.“ Seletuskirjas palun selgitada, et vastunõude avaldus peab vastama samadele kriteeriumitele mis esmane avaldus, sest sisuliselt on vastunõue ju samasugune töövaidlusavaldus kui esmane avalduski, ainult menetlusökonoomika printsiibist lähtudes vaadatakse avaldus ja vastunõude avaldus koos läbi ühes menetluses, mis omakorda aitab ära hoida tarbetut bürokraatiat ning toob kaasa poolte jaoks menetluse lihtsustumise. Näiteks ei pea edaspidi vastunõude arutamiseks kokku kutsuma eraldi istungit ja töövaidluse saab lahendada ühe istungiga. Eelnõu § 1 p 46 Selgitatud. Sättest on välja jäetud 8000 euro piirsumma Paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni juhataja tingimus. Seega ei sõltu kirjaliku menetluse võimalus võib omal algatusel või poole taotlusel menetleda avaldust kirjalikus menetluses, kui: enam nõude suurusest. 1) nõuete kogusumma ei ületa 8000 eurot või 2) vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul vajalik.“ Hetkel on muudatusettepaneku 46) kohta seletuskirjas: TVK juhataja võib kas omal algatusel või poole taotlusel menetleda kirjalikus menetluses töösuhtest tulenevaid nõudeid, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole TVK hinnangul vajalik, ning kui nõuete kogusumma ei ületa 8000 eurot. Poole taotlusel või TVK juhataja algatusel on kirjalik menetlus võimalik mõlemal juhul, s.t kirjaliku menetluse võimaldamiseks ei pea olema täidetud mõlemad tingimused. 56 Leiame, et praegune sõnastus võimaldab mitmeti mõistetavust. Palun seletuskirjas teha väike täpsustus ja sõnaselgelt märkida, et kas TvLS § 40 lg 1 p 2 alusel saab lahendada ka vaidlusi, kus rahaline nõue on üle 8000 euro või mitte. Eelnõu § 1 p 76 Arvestatud. Paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Töövaidluskomisjon võib omal algatusel tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks: 1) nõude õigeksvõtul põhineva otsuse“ Palume ühtlustada terminoloogiat, sest kehtivas seaduses ei ole sätestatud õigeksvõttu, vaid TvLS § 39 räägib nõuete tunnustamisest. Eelnõu § 1 p 77 Arvestatud. Seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses: „§ 661. Alustatud töövaidlusasjade menetluste lõpetamine. Töövaidlusasjad, mis alustati enne käesoleva paragrahvi jõustumist, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva paragrahvi jõustumise ajal jõustuvast käesoleva seaduse redaktsioonist.“ Märkasime, et inimliku eksituse tõttu on sõnastus ebaselge ning vajab korrigeerimist. Juhul kui eelnõu ettevalmistaja tahe oli suunatud sellele, et töövaidlused, mida alustati enne TvLS muudatuste jõustumist menetletakse lõpuni normide alusel, mis kehtisid TVK-sse pöördumise hetkel, siis võiks rakendussätte sõnastada alljärgnevalt: Enne käesoleva redaktsiooni jõustumist algatatud töövaidlusasjad menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud nõuetest. TVK juhatajatel on soov saada regulatsioon olukorraks kui inimliku eksimuse tõttu jääb Mittearvestatud. mõni taotlus või nõue otsuses õigeaegselt lahendamata. Kehtiv TvLS võimaldab ainult vigade parandamist aga eelpool kirjeldatu ei mahu selle olukorra alla. Kohtumenetluses on kohtul abiks TsMS § 448, mis näeb ette et võib teha täiendava otsuse. TVK juhatajad paluvad kaaluda võimalust lisada TvLS-i säte, et sellistel juhtudel kasutatakse ka TVK poolt TsMS analoogiat või siis TsMS § 448 sätteid. Täiendavalt palub Tööinspektsioon lisada eelnõusse §-i 5 milles muudetakse töölepingu seadust Mittearvestatud. Nõustume, et nimetatud sätted vajavad (edaspidi TLS). Meie hinnangul vajavad muutmist TLS §-d 85 ja 107 ning selle muudatuse võiks muutmist. Kuid muudatused vajaksid enne läbirääkimist teha koos TvLS muutmisega, sest töölepingu lõpetamise temaatikaga puutub TVK kõige rohkem partneritega, mistõttu ei ole mõistlik neid lisada eelnõu kokku oma igapäevatöös. juurde II kooskõlastusringi ajal. Seega lahendame mainitud murekohad tulevikus. 57 TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et kui esineb TLS § 107 lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt RKÜKo nr 3-2-1-79-13, p 20; 3-2-1-82-12, p 16; 2-17- 9268/36, p 18.3). TLS § 85 lg 4 sõnastus on tekitanud praktikas ebaselgust. Säte justkui viitab, et olukorras, mil töötaja on öelnud töölepingu õigusvastaselt üles, tuleb tööleping lõppenuks lugeda korraliselt ehk etteteatamistähtaegu järgitult. Näiteks kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles alates 01.10 ja töövaidlusorgan tuvastab, et ülesütlemisel ei olnud alust, siis loeb töövaidlusorgan lepingu lõppenuks arvestades 30-kalendripäevast tähtaega alates 31.10, justkui oleks etteteatamistähtaega järgitud. Samas kui faktiliselt töötaja etteteatamistähtaega ei järginud ja 30 kalendripäeva vältel tööd ei teinud, on TLS § 100 lg 5 eesmärki arvestades eesmärgipärane, et 30-kalendripäevase aja eest mõistetakse töötajalt välja hüvitis. Eesmärgipärane ei ole, et vähem etteteatatud aja eest hüvitist üldse välja ei mõisteta. Samuti on põhjendamatu lugeda TLS § 107 lg 2 alusel töösuhe lõppenuks etteteatamistähtaja möödumisel. Asjakohane oleks sellisel juhul lugeda töösuhe lõppenuks ajast, millal tehti vaidlustatud ülesütlemise avaldus (nt kui avaldus tehti 01.01, siis töövaidlusorgan loeb lepingu sellest päevast lõppenuks, mitte alates 31.01 või näiteks 01.04., kui tuvastatakse tööandjapoolse ülesütlemise tühisus olukorras, kus tööandja oleks pidanud ette teatama 90 kalendripäeva – sisuliselt võib sellises olukorras juhtuda, et töötaja, kes on pöördunud koheselt pärast ülesütlemisavalduse saamist (millega töösuhe lõppes päeva pealt) TVK poole, peaks TVK otsuse tegemise järgselt edasi töötama või siis peaks tööandja maksma töötajale keskmist töötasu TLS § 35 alusel ajavahemiku eest töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest kuni töölepingu lõpetamiseni TLS § 107 lg 2 järgi (vt RKTKo 2-20-16369, p 15.4). Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised muudatusettepanekud: 58 1) TLS § 85 lg 4 sõnastusest jätta välja „seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga“ 2) TLS § 107 lg 2 sõnastada järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ülesütlemisavalduses märgitud töösuhte lõppemise kuupäevast või TLS § 107 sõnastada järgmiselt: § 107. Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis (1) Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus või töövaidluskomisjon võib töötaja või tööandja taotlusel lõpetada töölepingu alates ajast, mil ülesütlemisavaldus kätte toimetati, või ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäevast, kui see on hilisem. (2) Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töötajapoolne töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus või töövaidluskomisjon võib töötaja või tööandja taotlusel lõpetada töölepingu alates ajast, mil ülesütlemisavaldus kätte toimetati, või ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäevast, kui see on hilisem. (3) Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada emapuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. 59