dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekute küsimine

Riigikohus · 24. juuli 2026
Viit
9-23/26-391-1
Registreeritud
24. juuli 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Justiits- ja digiministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Õiguskantsleri Kantselei, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Harju maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Halduskohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
9 Personalitöö
Sari
9-23 Koolitusosakonna kirjavahetus
Toimik
9-23/2026
Vastutaja
Kadri Nõmm (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎9-2326-391-1 24.07.2026 Väljaminev kiri.asice918 KB

Sisu (failidest)

Lugupeetud koostööpartnerid 24.07.2026 nr 9-23/26-391 Täname Teid, et saatsite meile ettepanekuid kohtunike 2027. aasta koolitusprogrammi kohta. Meile laekunud sisendit arvesse võttes koostasime kirjaga kaasas oleva programmi projekti, mille saadame Teile tutvumiseks ja vajadusel ettepanekute tegemiseks. Võite programmis esile tõsta Teie jaoks prioriteetseid koolitusi ning välja tuua, milline võiks olla väljapakutud koolitusel käsitlemisele tulevate küsimuste ring, mis Teie vaatepunktist on eriti oluline? Palun lisage, kui mõni Teile tähtis teema on katmata. Ootame Teie tagasisidet 4. septembriks 2026 aadressil [email protected]. Teie tagasisidet ootama jäädes (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg NR. Pealkiri Menetluse juhtimine 1 süüteovaldkonna kohtunikele 2 Eetika: sõltumatus 3 Eetika: sotsiaalmeedia Kohtulahendi koostamine 4 süüteovaldkonna kohtunikele 5 Kohtulahendite tagasisidestamine 6 Alustavate kohtunike seminar 7 Eesti keel: suur ja väike algustäht 8 Eesti keel: komaga ja komata 9 Eesti keel: stiiliühtsus Eesti keel (võimalusel koos 10 advokaatidega) 11 Eesti keel Kompromissile suunamine 12 tsiviilkohtunikele (Tallinn) Aegkriitilise menetluse juhtimine 13 haldusvaldkonna kohtunikele 14 Õigusinfo andmebaasid 15 Mentorlus 16 Meediasuhtlus ja avalik esinemine Tutvumiskäik Eesti Kohtuekspertiisi 17 Instituuti (Tallinn) Mälu eripärad ja nende arvestamine 18 õigusmõistmises Kohtulahendi koostamine 19 tsiviilvaldkonna kohtunikele Menetluse juhtimine tsiviilvaldkonna 20 kohtunikele, enesekehtestamine menetluses Tehisintellekti kasutamine 21 õigusemõistmises 22 Coach Peresisest väärkohtlemist kogenud 23 lapsi puudutav tsiviilkohtumenetluse ümarlaud Brüssel I, väikenõuded (small 24 claims), EL-i maksekäsk 25 Perekonnaõigus - elatis (2 päeva) 26 Pärimisõigus 27 Perekonnaõiguse ümarlaud 28 JUST-2025 projekti lõpuseminar Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29 aktuaalne praktika Tsiviilkohtuniku ametioskuste 30 koolitus (6 päeva) Riigikohtu ja ringkonnakohtute 31 ümarlaud Tartu Ringkonnakohtu, Tartu ja Viru 32 Maakohtute ümarlaud Tallinna Ringkonnakohtu, Harju ja 33 Pärnu Maakohtute ümarlaud 34 Ühinguõiguse seminar Euroopa Liidu Kohtu praktika 35 tsiviilasjades Korteriomandi ja korteriühistu 36 koolitus 37 Maksejõuetusõiguse ümarlaud Maksekontode ja krüptovara 38 koolituse jätk Kohtunike ja kohtunikuabide 39 ümarlaud (ühinguõigus) Kohtunike ja kohtunikuabide 40 ümarlaud (asjaõigus) 41 Eestkoste järelevalve ümarlaud 42 Pettuste vastu võitlemine 43 Perekonnaõiguse koolitus 44 Tsiviilkohtumenetluse koolitus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 45 aktuaalpraktika KarS muudatused – 46 nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ja lähisuhtevägivald Läbiotsimine ja sündmuskoha 47 vaatlus 48 Sõda ja süüteomenetlus 49 Tsiviilhagi kriminaalmenetluses 50 Jälitusteemaline ümarlaud 51 Keskkonnaalased süüteod Kriminaaltulu jälitamine, arestimine 52 ja konfiskeerimine 53 Tõendite lubatavus Arvutikuritegevuse ja digitõendite 54 praktikum 55 ISF õppereis-õpikoda Videotagasisidega kohtuistungi 56 juhtimise koolitus kriminaalkohtunikele Riigikohtu halduskolleegiumi 57 aktuaalpraktika 58 Riigikaitse halduskohtunikele 59 Ehitus- ja planeerimisõigus 60 Halduskohtunike ümarlaud 61 Riigivastutus 62 Halduskohtunike õppereis 63 Keskkonnaõiguse aktuaalpraktika Isikuandmete kaitse: Avalik teave, 64 avaandmed ja nendele juurdepääsu piiramine 65 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika 66 Põhiseaduslikkuse järelevalve 67 Kohtumenetluse kiirendamine 68 Kultuuridevahelised erinevused Koolituse lühikirjeldus Koolitusel käsitletakse tüüpolukordi tõhusa kohtuistungi (sh virtuaalistungi) pidamisel, eelmenetluse sihipärasel läbiviimisel ja kutse-eetikast lähtuval suhtlusel menetlusosalistega, sh alaealiste ja noortega nende iga, arengut ja vajadusi arvestavalt. Koolitus aitab kaasa kohtunike oskuste, teadmiste ja mõtteviisi kujundamisele, et toetada alaealiste ja noorte eripära silmas pidavat kohtumenetlust. Lisaks puudutatakse menetlusmeeskonna juhtimise, oma töö otstarbeka korraldamise ja avalikkusega seotud küsimusi kohtumenetluse kontekstis. Koolitusel käsitletakse kohtunikuametis esinevaid eetilisi dilemmasid, kohtunike eetikakoodeksit, Bangalore’i printsiipe ja eetikanõukogu arvamusi ning distsiplinaarkolleegiumi praktikat. Koolitusel on Euroopa mõõde kohtunikuõiguse kontekstis Koolitusel käsitletakse kohtunikametis esinevaid eetilisi dilemmasid sotsiaalmeedia kontekstis. Arutleda hea kohtulahendi kriteeriumide ja peamiste probleemide üle ning õppida, kuidas erinevat tüüpi kohtulahendeid arusaadavalt sõnastada, veenvalt põhjendada ja lahendi koostamise protsessi kohtuniku jaoks võimalikult otstarbekalt korraldada. Kohtunikel (eelistatult alustavatel kohtunikel) on soovi korral võimalik ühele oma lahendile saada kogenud kolleegilt ja / või keeletoimetajalt tagasiside. Palume oma huvist e-posti aadressil [email protected] märku anda Käsitletakse õigussüsteemi eesmärke riigi toimimises, kohtunikueetikat ja huvide konflikti vältimist, menetluse ja menetlusgrupi juhtimist ning tööprotsesside kujundamist. Seminari raames toimub võimalusel ka mõni oskuskoolitus. Seminaril arutlevad ja jagavad oma kogemusi tippõigusametnikud, kogenud kohtunikud ja teiste erialade spetsialistid. Seinaril soodustatakse ühistegevuste abil tutvumist ja ühise võrgustiku loomist. Koolitusel käsitletakse ja harjutatakse suure ja väikese algustähe kasutamist lahendites Koolitusel käsitletakse sagedasemaid lahendites silma jäänud komaküsimusi Koolitusel selgitatakse, mida tähendab ühtne stiil, ja antakse soovitusi, kuidas seda lahendi koostamisel saavutada Sagedasemad ortograafiavead (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid) Koolitusel käsitletakse sagedasemaid ortograafia- ja stiilivigu ning harjutatakse nende parandamist Koolitusel harjutatakse praktiliste poolte (ning nende esindajate) kokkuleppele suunamise töövahendite kasutamist. Kogemuste jagamise abil harjutatakse aegkriitilise kohtumenetluse ettevalmistamiseks ja sujuvaks läbiviimiseks vajalikke oskusi haldusmenetluses Koolitusel tutvutakse andmebaaside ja otsingumootorite võimaluste ja eripäradega ning harjutatakse info otsimist ja päringute tegemist Mentor õpib koolitusel arendama mentorsuhet ja toetama alustava kohtuniku professionaalset arengut. Eneseväljendus ja selge keel suhtlemisel ning avalikul esinemisel. Avaliku esinemise baastõed ja piirid EKEI teostatavad ekspertiisid, kvaliteedisüsteem, näpunäited ekspertiisi tellimiseks Mälu funktsioneerimine nii täiskasvanutel kui lastel, mäluprobleemid ja tajukalded Hea kohtulahendi kriteeriumid ja selle koostamise protsessi otstarbekas korraldamine Tõhusad töövõtted menetluse juhtimisel. Konfliktsete menetlusosaliste ohjamine, haavatavad isikud, erivajadustega isikud, väärikas suhtlus, enesekehtestamine Tehisaru kasutamise võimalused ja tehnilised abivahendid töö efektiivsemaks muutmisel Individuaalsed kohtumised coach'iga oma tööalaste eesmärkide teadvustamiseks, teostamiseks ja nende saavutamise eest vastutuse võtmiseks Ümarlaua vajadus tõusetus vastava uuringu valmimise tulemusena, mis tehti Sotsiaalministeeriumis. Tehtud uuringu tulemuste tutvustamne, hindamine ja vajalike muudatuste arutamine. Koolitusel käsitletakse materiaal- ja menetlusõigust. Arutlusele tulevad EL-is esitatavad väikenõuded (small claims) ja EL-i maksekäsk. Käsitlemisele tuleb asjakohane EL seadusandlus. Koolituse täpsem sisu lepitakse kokku projektis osalevate partneritega (TÜ, JDM, Harju MK). Koolitus on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Koolitusel käsitletakse materiaal- ja menetlusõigust. Arutlusele tuleb perekonnaõigus, täpsemalt elatise teema ja asjakohane EL seadusandlus. Koolituse täpsem sisu lepitakse kokku projektis osalevate partneritega (TÜ, JDM, Harju MK). Koolitus on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Koolitusel käsitletakse materiaal- ja menetlusõigust. Arutlusele tuleb pärimisõigus rahvusvahelise õiguse kontekstis ja asjakohane EL seadusandlus. Koolituse täpsem sisu lepitakse kokku projektis osalevate partneritega (TÜ, JDM, Harju MK). Koolitus on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Ümarlaual käsitletakse perekonnaõiguse küsimusi-teemasid nii materiaal- kui ka menetlusõiguse aspektist. Ümarlaua teemad kujunevad osalejate enda osalusel. Ümarlaud on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Lõpuseminari täpsem sisu lepitakse kokku projektis osalevate partneritega (TÜ, JDM, Harju MK). Lõpuseminar on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2026. aasta lõpu ja 2027. aasta olulisemate lahendite ülevaade. Koolitusel osalevad nii kohtunikud kui ka advokaadid. Koolitusprogrammi teine pool (6 päeva), kus käsitletakse süstemaatiliselt ja kõikehõlmavalt kõikvõimalikke nõudealuseid, mille alusel saab kohus erinevaid nõudeid rahuldada, nende eelduseid, võimalikke vastuväited, tõendamiskoormist ja nende nõuete lahendamisega seotud kohtu ülesandeid. Keskendutakse kohtuniku rollile ja kohtu ülesannetele kõige eelnevaga seoses. Traditsiooniline kohtuastmete vaheline ümarlaud. Eesmärgiks kohtupraktika ühtlustamine. Traditsiooniline kohtuastmete vaheline ümarlaud. Eesmärgiks kohtupraktika ühtlustamine. Traditsiooniline kohtuastmete vaheline ümarlaud. Eesmärgiks kohtupraktika ühtlustamine. Ühinguõiguse seminaril arutletakse lektoritega ühinguõiguse valdkonnas sagedamini esinevatel teemadel. Koolitusel antakse ülevaade Euroopa Kohtu olulisematest lahenditest tsiviilõiguse valdkonnas viimas(t)el aasta(te)l. Koolitus toimub koostöös advokatuuriga. Riigikohtu viimaste aastate praktika tutvustus. Aktuaalne praktika korteriomanike ja korteriühistutega seotud vaidlustes, kaasomandi eseme valitsemine, korteriühistu otsuste kehtivus (tühisuse ja kehtetuse alused). Ümarlaual arutletakse praktikas kerkinud maksejõuetusõigusega seonduvaid küsimusi. Eesmärgiks kohtupraktika ühtlustamine. 2025. aasta jaanuaris toimus maksekontode ja krüptovara koolitus, mis oli ülevaatliku iseloomuga (koolituse salvestis on kättesaadav veebilehel koolitus.riigikohus.ee). Tegemist on jätkukoolitusega, mis on sisulisemalt suunatud kohtunikutööle. Ümarlaual arutletakse praktikas kerkinud küsimusi, mis seonduvad kohtunike ja kohtunikuabide tööga (ühinguõiguses). Ümarlaual arutletakse praktikas kerkinud küsimusi, mis seonduvad kohtunike ja kohtunikuabide tööga (asjaõiguses). Lisaks arutletakse resolutsioonide sõnastamise üle. Ümarlaual osalevad kohtunikud ja eestkoste järelevalve osakonna liikmed. Arutletakse eestkoste järelevalvet puudutavate probleemkohtade üle. Eesmärk ühtlustada senist praktikat. Tulenevalt ühiskondlikult tõusetunud teravast probleemist seoses erinevate telefoni- ja interneti pettuste toimepanemisega Eestis, korraldatakse põhjalik 2-päevane koolitus, kuidas erinevad asutused ja õiguseksperdid pettuste vastu võitlevad ja millised õiguskaitsevahendid on kasutatavad. Eelkõige on oluline teada, millised õiguskaitsevahendid on rakendatavad erinevate õigusvaldkondade esindajate poolt tüüpilisemate pettuste puhul. Koolituse ühel päeval jagavad kogemusi ja (õigus)võimalusi pettustega tegelemiseks prokuratuuri esindaja(d) ja kriminaalasju lahendav kohtunik. Teisel päeval annaksid ülevaate võimalikest õiguskaitsevahenditest tsiviilasju lahendav kohtunik ning Tartu Ülikoolist teemaga tegelev õigusteadlane. Koolitus toimub 2027. aasta I kvartalis. Koolitus toimub koostöös advokatuuriga ja prokuratuuriga. Toimub 28.-29. jaanuar 2027. Koolituse täpsem fookus on selgumisel, sest erinevaid teemasid on esitatud palju. Näiteks mõned (ühis)varaga seotud teemad: abikaasade ja elukaaslaste vara jagamine, vara jagamisega seotud nõuete esitamine kohtusse, tehingud ühivaraga, ühisvara vastu nõuete esitamine, ühe abikaasa nõude esitamine kohtusse. Lisaks on esitatud teemasid, mis puudutavad eestkostet, suhtlus- ja hooldusõigust (isaduse tuvastamine ja isaduse vaidlustamine; bioloogilise vanema menetluslikud õigused sh, kui isadus tuvastatakse kohtuotsusega; elatise tagasinõudmine). Koolituse täpsem fookus on selgumisel, sest erinevaid teemasid on esitatud palju. Näiteks mõned teemad: tõendamiskoormise jaotamine; tõenditele hinnangu andmine; tunnistaja ülekuulamine; eksperdiarvamuse arvestamine hagimenetluses; lihtmenetluse rakendamine; hagi tagamine; õigusjärglus; hagita asjad. Võimalik formaat oleks ka koos advokaatide kaasamisel arutleda teemadel nagu mida kohus ootab hagiavalduselt; kuidas teha nii, et puuduste kõrvaldamise määrust ei peaks tegema; kuidas istungiks valmistuda. Tunnistaja ülekuulamise teema võiks olla kindlasti sees (advokatuuri palve). Igal aastal igati oodatud ja vajalik kriminaalkohtunike stampkoolitus. Koolitusel käsitletakse KarS muudatusi, mis tulenevad EL naistevastase vägivalla ja perevägivalla direktiivi ülevõtmisest. See hõlmab: nõusolekupõhist seksuaalvägivalla käsitlust; kübervägivalla ja intiimse sisuga materjali regulatsiooni; vaimse vägivalla ja lähisuhetega seonduvat. Koolituse läbiviimine sõltub asjakohaste seadusemuudatuste vastuvõtmisest. Koolitusel tutvustatakse kriminaalkohtunikele kahe uurimistoimingu – läbiotsimise ja sündmuskoha vaatluse – rakendamist praktikas. Koolitusgrupi suurus oleks kuni 10 kohtunikku. Süstematiseeritud käsitlus asjakohastest KarS-i süüteokoosseisudest. Õppevormina kaalutakse praktilist simulatsiooni, mille raames lahendatakse kohtute, prokuratuuri ja advokatuuri poolt hüpoteetilise julgeolekukriisi tingimustes tekkivaid materiaalsed ja menetlusõiguslikke kaasusi, vastamaks küsimusele – mis on sellises situatsioonis kohtuniku tööriistakast. Koolitus võiks leida aset koostöös advokatuuri ja prokuratuuriga. Koolitus keskendub enamlevinud muredele; vaadeldakse tsiviilhagi materiaalõiguslikke aluseid, tsiviilhagile esitatavaid nõudeid, tsiviilkohtumenetluse korrast juhindumise küsimusi tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses ning teisi asjakohaseid menetluslikke aspekte. Käsitletud teemade kinnistamiseks lahendatakse jooksvalt praktilisi kaasusi. Vajadusele korraldada koolitus, mis käsitleks piisavalt põhistatud ja motiveeritud jälituslubade koostamist ning jälitustoiminguga saadud tõendite kohtulikku kontrolli, on kohtunike poolt korduvalt tähelepanu juhitud. Küsimusi on tõusetunud ka seoses jälituslubades sisalduva teabe varjamise ning kaitsjate juurdepääsuga teabele. Euroopa Liidu keskkonnakaitse normistik laieneb ka karistusõiguse valdkonnas, mistõttu tuleb hiljemalt 27. maiks 2027 üle võtta uus keskkonnakuritegude direktiiv. Seetõttu lisatakse koolitusprogrammi nimetatud seadusemuudatusi käsitlev õppepäev. Õppepäeva raames saab vajadusel käsitleda ka asjakohaseid süütegusid konkreetsete valdkondade (kalapüük, metsandus, jaht) lõikes. Arvestades teemavaldkonna uudsust võiks koolitus aset leida koostöös advokatuuri ja prokuratuuriga. Hiljemalt 26. novembriks 2026 tuleb Eestil üle võtta uus kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise direktiiv. Sellega seoses tuleks koolitusprogrammi lisada nimetatud seadusemuudatusi käsitlev õppepäev. Õppepäeva raames saab vajadusel käsitleda ka kriminaaltulu jälitamist ja tuvastamist praktikas. Võiks kombineerida temaatilise ümarlauaga. Advokatuuri palvel ja eestvedamisel potentsiaalselt toimuv koolitus, mis keskendub tõendite lubatavusele süüteomenetluses. Koolitus annab ülevaate digitaalse tõendi olemusest, selle kogumise põhimõtetest ning digitaalse tõendi elukaarest alates avastamisest kuni säilitamise, analüüsi, esitamise ja hävitamiseni. Käsitletakse digikriminalistika põhialuseid, sealhulgas autentsuse, rikkumatuse, jälgitavuse ja korratavuse tagamist digitaalsete tõendite kogumisel ja uurimisel. Praktiliste näidete kaudu tutvustatakse erinevaid digitaalseid tõendeid ja andmekandjaid (arvutid, mobiilseadmed, pilveteenused, serverid jms), andmete Sõltuvalt vajadusest saab 2027. aastal läbi viia kriminaalkohtunike õppereisi või õpikoja (s.t välisekspert tuleb Eestisse). Videotagasisidega kohtuistungi juhtimise koolituse raames on kohtunikel võimalus kutsuda oma istungile erialaspetsialist, kes videosalvestab kohtuistungi ja annab kohtunikule tagasisidet selle kohta, kuidas istungimenetlust tõhusamalt juhtida. Tegu on igati oodatud, vajaliku ning halduskohtunike seas kõrgelt hinnatud stampkoolitusega Johtuvalt halduskohtunike tagasisidest tuleks halduskohtunike õppeprogrammi lisada koolitus, milles käsitletakse halduskohtute pädevusse kuuluvaid vaidlusi seoses Kaitseväe tegevuse ja teenistuse korraldusega. Esiteks on koolitusel võimalik käsitleda riigikaitselisi sundkoormisi, sh sundvõõrandamist (rekvireerimist), sundkasutust, sundvaldust ning veokohustust, mis kõik võivad päädida halduskohtumenetlusega. Lisaks vajavad selgitamist Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti tegevusprotsessid seoses mobilisatsiooniga ning sellega seotud vastastamise, edasilükkamise jms taotluste menetlemine. Samuti võimaldab koolitus anda ülevaate Kaitseväe teenistusvaidlustest ning nende lahendamise korrast (sh peainspektori ja õigusvahemehe roll). Arvestades ajavahet viimaste asjakohaste koolitustega (2023. a sügis), lisandunud kohtupraktikat (sh vaidlused taastuvenergeetika ja militaartaristu osas), silmapiiril terendavaid seadusemuudatusi (ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine), kohtunike tagasisidet (PlanPro) tsükliloogikat, tuleks halduskohtunike 2027. aasta programmi lisada seminar ehitus- ja planeerimisõiguse aktuaalpraktika teemadel. Traditsioonilisel kohtuastmeteülesel kollegiaalsel mõttevahetusel käsitletakse menetlus- ja materiaalõiguslikke küsimusi eesmärgiga ühtlustada kohtupraktikat. Kuna viimane ümarlaua arutelu toimus 15.–16. jaanuaril 2026, peaks järgmine ümarlaud toimuma 2027. aastal. Ümarlaud korraldatakse aruteluteemade olemasolul. Arvestades ajavahet viimaste asjakohaste koolitustega (05.05.2023), vahepeal lisandunud kohtupraktikat (sh RVastS piiritlemist muudest kahju hüvitamise instrumentidest, nt SKHS, mittevaralise kahju hüvitamist kinnipeetavate asjades jms), kohtunike tagasisidet (PlanPro) ning koolituste tsüklilisuse loogikat, tuleks halduskohtunike koolitusprogrammi lisada seminar riigivastutuse teemadel. Riigikohtul on perioodil 01.10.2025–31.12.2029 võimalik kasutada Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahendeid koolituste ja õppereiside korraldamiseks, mis seonduvad välismaalaste õigusega, sealhulgas eesmärgiga tagada kiirem ja lihtsam kohtumenetlus. Sellest tulenevalt on 2027. aastal võimalik kohtunike soovist lähtudes korraldada asjakohaseid õppereise, mille sisu pandaks paika koostöös halduskohtute ja Riigikohtu halduskolleegiumiga. Viimane keskkonnaõiguse aktuaalpraktika toolitus leidis aset 2025. aasta sügisel. Johtuvalt silmapiiril terendavatest seadusemuudatustest (Natura hindamine, mille vastuvõtmine leiab eelduslikult aset 2027. aastal) ning asjakohase kohtupraktika lisandumisest, eeskätt metsaraietega seonduvalt (raied rohevõrgustike aladel, lindude kaitse jm), on põhjendatud lisada halduskohtunike koolitusprogrammi jätkukoolitus keskkonnaõiguse aktuaalpraktika teemadel. Arvestades teemavaldkonda võiks koolitus aset leida koostöös advokatuuriga. Arvestades viimastel aastatel järjest päevakorrale kerkinud juhtumeid, kus riik avalikustab andmeid, mida avalikustama ei peaks, võiks isikuandmete kaitsega seonduvate koolitustega jätkata ka 2027. aastal, laiendades neid avaliku teabe ja avaandmete käsitlusega. Koolitusel käsitletakse, millal ja mis ulatuses on riigil kohustus andmeid avalikustada, millised on avalikustamisvigade tüüpilised põhjused ja riskikohad ning kuidas kehtestada ja põhjendada juurdepääsupiiranguid. Lisaks vaadeldakse avaandmeid ja nendele juurdepääsu piiramist ning analüüsitakse avaliku teabe ja andmekaitse piirjooni kohtupraktikas. Iga-aastane ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtu aktuaalsest praktikast. Kohtunike tagasisidest lähtuvalt on põhjendatud koolituse jätkamine ka 2027. aastal. Seda eeskätt arvestades kohtunike suurt töökoormust, mis ei võimalda neil igapäevatöö kõrvalt piisaval määral tutvuda asjakohase Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Koolituse lektoriks on traditsiooniliselt Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik. Koolitus pakub süstematiseeritud ülevaadet põhiseaduslikkuse järelevalve aktuaalpraktikast, võimaldades ühtlasi käsitleda praktikas tõusetunud küsimusi menetluse algatamisest nii menetlusosaliste nõudel kui ka kohtu algatusel. Riigikogu menetluses on kohtuhalduse ja kohtumenetluse kiirendamise eelnõu (854 SE), mis jõustub järgmise aasta algusest. Arvestades seadusemuudatuste sisu, tuleb 2027. aasta koolitusprogrammi lisada asjakohaseid seadusemuudatusi tutvustav koolituspäev. Koolitus pakub ülevaadet kollektivistlike ja individualistlike ühiskondade põhiväärtustest ning nende arusaamadest hierarhiast, autoriteedist ja perekonnasisestest rollidest. Koolituse eesmärgid Koolituse tulemusel valmistab osaleja kohtumenetluse ette ja juhib seda tõhusamalt, tõstes sellega muuhulgas usaldust kohtu kui institutsiooni vastu. Koolituse tulemusel teab osaleja kohtuniku eetika põhimõtteid ja regulatsioone, oskab neid rakendada ning teadvustab kohtuniku rolli eetiliste normide ja hoiakute järgimisel. Koolituse tulemusel seostab osaleja kohtuniku eetika põhimõtteid ja sotsiaalmeedia kasutamist, ning teadvustab kohtuniku rolli eetiliste normide ja hoiakute järgimisel. Koolitusel osaleja teab kohtulahendi koostamise üldpõhimõtteid ja rakendab neid oma töös. Ühtlustada menetluspraktikat ja kohaldada materiaalõigust ühetaoliselt Alustavate kohtunike kutseoskuste arendamine teadmiste, hoiakute ja oskuste ühtlustamiseks; võrgustiku ehitamine Koolitusel osaleja koostab lahendi korrektses eesti keeles Koolitusel osaleja koostab lahendi korrektses eesti keeles Koolitusel osaleja koostab lahendi korrektses eesti keeles Koolitusel osaleja koostab kirjalikke dokumente korrektses eesti keeles Koolitusel osaleja koostab kirjalikke dokumente korrektses eesti keeles Koolituse tulemusel suunab osaleja senisest kindlakäelisemalt menetlusosalisi lepitusmenetlusse eesmärgiga sõlmida kompromiss. Koolituse tulemusel viib osaleja senisest kindlakäelisemalt läbi aegkriitilist kohtumenetlust Arendada kohtunikutööks vajalike andmebaaside EUR-Lex, HUDOC, CURIA ja xLaw kasutajavilumust Täiendada ja ühtlustada mentorkohtuniku teadmisi, oskusi ja praktikaid alustava kohtuniku professionaalse arengu toetamisel. Osaleja tunneb avaliku esinemise baastõdesid, koostab oma selge sõnumi ja esitab selle veenvalt Osalejal on ülevaade, missugusi ekspertiise kohtunikel kohtumenetluses võimalik tellida on, millega selle raames arvestada tuleb ning kuidas hinnata ekspertiisi usaldusväärsust Omandada baasteadmised mälu funktsioneerimisest, mäluprobleemidest ja tajukalletest Arutleda selle üle, milline on hea kohtulahend ja kuidas sellise lahendini jõuda, kuidas kohtulahendeid arusaadavalt sõnastada ja veenvalt põhjendada ning lahendi koostamise protsessi kohtuniku jaoks võimalikult otstarbekalt korraldada. Kogemuste jagamise ja istungi simulatsiooni abil harjutatakse kohtumenetluse ettevalmistamiseks ja sujuvaks läbiviimiseks vajalikke oskusi tsiviilmenetluses Koolituse läbinu on saanud näiteid ja oskab kasutada tehisaru oma igapäevaste tööülesannete tegemiseks. Aidata kohtunikul lahendada tööalaseid väljakutseid ningsaavutada isiklikke ja meeskondlikke eesmärke Uuringu tulemusi arvestades teha praktilisi muudatusi mh kohtute töös. JUST-projekti läbiv eesmärk on Eesti juristkonnale EJN-i võrgustiku tutvustamine ja erinevates õigusvaldkondades EL-i seadusandluse osas koolitamine. Koolituse järel on kohtunike, advokaatide ja teiste juristide seas suurem selgus, millised on olulisemad regulatsioonid EL-is, mis puudutavad väikenõudeid ja EL-i maksekäsku. JUST-projekti läbiv eesmärk on Eesti juristkonnale EJN-i võrgustiku tutvustamine ja erinevates õigusvaldkondades EL-i seadusandluse osas koolitamine. Koolituse järel on kohtunike, advokaatide ja teiste juristide seas suurem selgus, millised on olulisemad regulatsioonid EL-is, mis seonduvad elatisnõuete esitamise ja menetlemisega. JUST-projekti läbiv eesmärk on Eesti juristkonnale EJN-i võrgustiku tutvustamine ja erinevates õigusvaldkondades EL-i seadusandluse osas koolitamine. Koolituse järel on kohtunike, advokaatide ja teiste juristide seas suurem selgus, millised on olulisemad regulatsioonid EL-is, mis seonduvad pärimisõigusega. JUST-projekti läbiv eesmärk on Eesti juristkonnale EJN-i võrgustiku tutvustamine ja erinevates õigusvaldkondades EL-i seadusandluse osas koolitamine ja arutlemine. Ümarlaua järel on kohtunike, advokaatide ja teiste juristide seas suurem selgus, kuidas perekonnaõigust puudutavaid nõudeid esitada ja menetleda. JUST-projekti läbiv eesmärk on Eesti juristkonnale EJN-i võrgustiku tutvustamine ja erinevates õigusvaldkondades EL-i seadusandluse osas koolitamine ja arutlemine. Lõpuseminar on projekti viimane üritus, kus kutsutakse ruumi kokku erinevate valdkondade Eesti juristid. Lõpuseminaril tuleb arutlusele vähemalt üks õiguvaldkond koolituse formaadis (valdkond selgumisel). Lõpuseminari eesmärgiks on mh Eesti juristkonna võrgustamine. Koolituse tulemusel teab osaleja olulisimat Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikat 2026. aasta lõpust ja 2027. aastast. Lahendite tutvustamine aitab ühtlustada kohtupraktikat ja teadmisi nii kohtunike kui ka advokaatide seas. Eesmärgiks on viia sisuliselt kokku tsiviilkohtumenetlusõigus ja materiaalne eraõigus, mida tänaste õigusteaduskondade stuudiumite raames ei jõuta teha. Selline eesmärk eeldab, et koolitusel osalejatel on juba olemas teadmised mõlemast valdkonnast. Teisalt peaks koolitus hõlmama kõiki neid tegevusi, mida kohus peaks tegema, et jõuda lahendini, mis jääks kõrgemas astmes jõusse ja oleks efektiivselt täitemenetluses täidetav. Eesmärgiks on arutleda kohtumenetlustes kerkinud aktuaalsete teemade ja küsimuste üle, mida osalejad ise saavad tõstatada. Teha võimalikke kokkuleppeid ja selgitada nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Need eesmärgid peaksid tingima ühtsema kohtupraktika kujunemise. Eesmärgiks on arutleda kohtumenetlustes kerkinud aktuaalsete teemade ja küsimuste üle, mida osalejad ise saavad tõstatada. Teha võimalikke kokkuleppeid ja selgitada nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Need eesmärgid peaksid tingima ühtsema kohtupraktika kujunemise. Eesmärgiks on arutleda kohtumenetlustes kerkinud aktuaalsete teemade ja küsimuste üle, mida osalejad ise saavad tõstatada. Teha võimalikke kokkuleppeid ja selgitada nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Need eesmärgid peaksid tingima ühtsema kohtupraktika kujunemise. Võimaldada ühinguõigusega tegelevatel kohtunikel tõstatada praktikas tekkinud küsimusi ja probleeme, et neile ühiselt lektoritega leida lahendusi. Eesmärgiks kohtupraktika ühtlustamine ja edasise praktika kujundamine. Koolituse tulemusel teab osaleja olulisimat Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikat 2026. aasta lõpust ja 2027. aastast. Lahendite tutvustamine aitab ühtlustada kohtupraktikat ja teadmisi nii kohtunike kui ka advokaatide seas. Koolituse tulemusel teab osaleja olulisimat Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikat korteriomandit ja korteriühistut puudutavates vaidlustes. Koolituse tulemusel oleks taoliste vaidluste lahendamise praktika ühtsem. Eesmärgiks on arutleda kohtumenetlustes kerkinud aktuaalsete maksejõuetusõiguse teemade ja küsimuste üle, mida osalejad ise saavad tõstatada. Teha võimalikke kokkuleppeid ja selgitada nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Need eesmärgid peaksid tingima ühtsema kohtupraktika kujunemise. Eesmärgiks on käsitleda kohtumenetlustes keskse tähtsusega teemasid krüptovaraga seotud asjades. Anda ülevaade õigusraamistikust, teha täpsem tutvustus MiCA osas, anda "tööriistad" krüptovaidluste lahendamiseks. Koolituse tulemusel osaleja orienteerub paremini krüptovaraga ja maksekontodega seotud õigusvaidlustes. Eesmärgiks on arutleda kohtumenetlustes kerkinud aktuaalsete teemade ja küsimuste üle, mida osalejad ise saavad tõstatada. Teha võimalikke kokkuleppeid ja selgitada nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Need eesmärgid peaksid tingima ühtsema kohtu- ja tööpraktika kujunemise. Eesmärgiks on arutleda kohtumenetlustes kerkinud aktuaalsete teemade ja küsimuste üle, mida osalejad ise saavad tõstatada. Teha võimalikke kokkuleppeid ja selgitada nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Need eesmärgid peaksid tingima ühtsema kohtu- ja tööpraktika kujunemise. Senise praktika ühtlustamine. Osalejad saavad süsteemse ülevaate enam levinud telefoni- ja internetipettuste õigusliku käsitlemise osas nii karistusõiguse kui ka tsiviilõiguse vaates. Eesmärgiks on pettuste ohvritele anda ühetaolisi soovitusi ja tutvustada erinevad võimalusi enda õiguste kaitsmiseks erinevates õigusasutustes. Saavutada konsensus taoliste vaidluste menetlemise ja lahendamise osas erinevat liiki menetlustes ning nende võimaluste osas. Ühtlustada menetluspraktikat ja kohaldada materiaalõigust ühetaoliselt. Ühtlustada menetluspraktikat ja kohaldada materiaalõigust ühetaoliselt. Koolituse eesmärk on süvendada osalejate teadmisi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi uuemast praktikast ning toetada selle ühetaolist rakendamist kohtumenetluses. Koolituse läbinu tunneb asjakohaseid KarS muudatusi ja oskab neid praktikas rakendada ning mõistab lähisuhtevägivalla olemust ning avaldumisvorme. Koolituse läbinu tunneb läbiotsimise ja sündmuskoha vaatluse toimetamise õiguslikke aluseid, praktilist läbiviimist ja toimingute dokumenteerimise nõudeid. Osaleja oskab hinnata uurimistoimingute seaduslikkust ning kogutud teabe tõendusväärtust. Koolituse läbinu orienteerub süüteomenetluse eripärades julgeolekukriisi ja sõjaolukorra kontekstis ning tunneb asjakohaseid KarS koosseise. Koolituse läbinu tunneb tsiviilhagi esitamise ja lahendamise materiaalõiguslikke aluseid, sh alusetut rikastumist, käsundita asjaajamist ning deliktiõiguslikke kahju hüvitamise nõudeid ja hüvitatava kahju liike. Samuti oskab osaleja hinnata tsiviilhagi menetlemisel tekkivaid menetlusõiguslikke küsimusi, sealhulgas tsiviilhagile esitatavaid nõudeid ja tsiviilkohtumenetluse korrast juhindumise piire kriminaalmenetluses. Koolituse läbinu oskab koostada piisavalt põhistatud ja motiveeritud jälituslubasid ning teostada igakülgset kohtulikku kontrolli jälitustoimingutega kogutud tõendite seaduslikkuse üle. Koolituse läbinu tunneb asjakohaseid seadusemuudatusi ja oskab neid praktikas rakendada Koolituse läbinu tunneb asjakohaseid seadusemuudatusi ja oskab neid praktikas rakendada ning tunneb kriminaaltulu jälitamise ja tuvastamise viise ning metoodikat. Selgumisel Koolituse läbinu mõistab digitaalse tõendi olemust ja digikriminalistika põhiprintsiipe ning omab ülevaadet digitaalse tõendi elukaarest alates selle avastamisest ja kogumisest kuni analüüsi, esitamise ja säilitamiseni. Samuti tunneb ta digitaalsete tõendite kogumise ja uurimise peamisi praktilisi ning menetluslikke väljakutseid. Selgumisel Koolituse läbinu juhib istungimenetlust tõhusamalt ja teadlikumalt Koolituse eesmärk on süvendada osalejate teadmisi Riigikohtu halduskolleegiumi uuemast praktikast ning toetada selle ühetaolist rakendamist kohtumenetluses. Koolituse läbinu tunneb Kaitseväe tegevuse ja teenistuse korraldust, riigikaitseliste sundkoormiste rakendamist ning on kursis Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti tegevusprotsessidega kriisiolukordades, sh mobilisatsiooni läbiviimisel. Koolituse eesmärk on anda halduskohtunikele ajakohane ülevaade ehitus- ja planeerimisõiguse aktuaalsest praktikast ning kavandatavatest seadusemuudatustest. Samuti arutatakse kohtunike tagasisidest tõusetunud küsimusi Toetada kohtupraktika ühtlustamist ning tööprotsesside parendamist. Koolituse eesmärk on anda osalejatele süstemaatiline ülevaade riigivastutuse põhimõtetest, alates vastutusmudelitest ja RVastS kohaldamisalast kuni kahju hüvitamise üldreeglite ning erijuhtudeni. Eraldi käsitletakse kahju hüvitamise nõuete tähtaegu, subjektiivse õiguse ja põhjusliku seose küsimusi, õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamist ning hüvitatava kahju ulatust. Selgumisel Koolituse läbinu tunneb asjakohaseid seadusemuutatusi ja aktuaalset kohtupraktikat. Koolituse eesmärk on anda osalejatele terviklik ülevaade isikuandmete kaitse, avaliku teabe ja avaandmete omavahelistest piiridest ning selgitada, millal ja mis ulatuses on riigil kohustus andmeid avalikustada. Koolituse läbinu on kursis Euroopa Inimõiguste Kohtu aktuaalse praktikaga. Koolituse läbinu on kursis põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse aktuaalpraktikaga. Koolituse läbinu tunneb asjakohaseid seadusemuudatusi. Koolituse läbinu mõistab kollektivistlike ja individualistlike ühiskondade põhiväärtusi ning nende mõju autoriteedi, hierarhia ja perekonnasiseste rollide tajumisele. Seos kohtunike Seos kohtunike koolituse Koolitusvajaduse allikas / kompetentsimu strateegiaga 2025-27 sisend deliga 3, 4, 5, 7, 14, 16, Punkt 7.2.3 alustava kohtuniku programm 18 alustava kohtuniku programm; Punkt 7.1.1 4, 5 Plan Pro Punkt 7.1 4, 5 alustava kohtuniku programm Punkt 7.2.2 8, 14, 18, 19 alustava kohtuniku programm Punkt 7.2.2, 7.2.4 2, 8 alustava kohtuniku programm 4, 5, 7, 11, 12, alustava kohtuniku programm; Punkt 7.1.2 13, 17, 20 Plan Pro alustava kohtuniku programm; Punkt 7.2.4 8 Plan Pro alustava kohtuniku programm; Punkt 7.2.4 8 Plan Pro alustava kohtuniku programm; Punkt 7.2.4 8 Plan Pro alustava kohtuniku programm; Punkt 7.2.4 8 Plan Pro alustava kohtuniku programm; Punkt 7.2.4 8 Plan Pro Punkt 7.2.3 19 Plan Pro Punkt 7.2.3 15, 16, 19 alustava kohtuniku programm alustava kohtuniku programm; Punkt 7.3.1 2 Plan Pro Punkt 7.1.4 18 strateegia Punkt 7.1.2 6, 8 Plan Pro Punkt 7.2 2 Plan Pro Punkt 7.1.2 2, 10 Kriminaalkolleegium; Plan Pro Punkt 7.2.2 8, 13, 18 alustava kohtuniku programm Punkt 7.2.3 9, 15, 16, 19 Plan Pro Punkt 7.5 19 Plan Pro Punkt 7.3.2 20 Plan Pro Sotsiaalministeerium, Punkt 7.2.1. 1, 3 kohtunikud Punkt 7.2.1. 1, 2 Plan Pro Punkt 7.2.1. 1, 2 Plan Pro Punkt 7.2.1. 1, 2 Plan Pro Punkt 7.2.1. 1, 2 Plan Pro Punkt 7.2.1. 1, 2 Projekti tingimused Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1. 1, 2 vestlused kohtunikega ja advokaatidega Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1.; 7.1.2 1, 2 vestlused kohtunikega Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1. 1, 2 vestlused kohtunikega Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1. 1, 2 vestlused kohtunikega Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1. 1, 2 vestlused kohtunikega Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1. 1, 2 vestlused kohtunikega Punkt 7.2.1. 1, 2 Tsiviilkolleegium, PlanPro Punkt 7.2.1. 1, 2 Tsiviilkolleegium, PlanPro Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punktid 7.2.1.; 7.4.1. 1, 2 vesltused kohtunikega, koolitusnõukogu Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1. 1, 2 vestlused kohtunikega Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punktid 7.2.1.; 7.4.1. 1, 2 vestlused kohtunike ja kohtunikuabidega Punktid 7.2.1.; 7.4.1. 1, 2 Koolitusnõukogu Punkt 7.2.1. 1, 2 Koolitusnõukogu Tsiviilkolleegium, PlanPro, Punkt 7.2.1. 1, 2 vestlused erinevate õigusspetsialistidega Punkt 7.2.1.; 7.4.1 1, 2 Tsiviilkolleegium, PlanPro Punkt 7.2.1. 1, 2 Tsiviilkolleegium, PlanPro Punkt 7.2.1 1, 2 Kriminaalkolleegium; Plan Pro Seadusemuudatused, vestlused Punkt 7.2.1. 1, 2 kriminaalkohtunikega, Justiits- ja digiministeeriumi tagasiside Kriminaalkolleegium; vestlused Punkt 7.2.1 1, 2 kriminaalkohtunikega Kriminaalkolleegium; vestlused Punkt 7.2.1 1, 2 kriminaalkohtunikega Punkt 7.2.1 1, 2 Kriminaalkolleegium; Plan Pro Kriminaalkolleegium, vestlused Punkt 7.2.1 1, 2 kriminaalkohtunikega, Plan Pro Seadusemuudatused, vestlused Punkt 7.2.1 1, 2 kriminaalkohtunikega Seadusemuudatused, vestlused Punkt 7.2.1 1, 2 kriminaalkohtunikega Punkt 7.2.1 1, 2 Advokatuur, prokuratuur Punkt 7.2.1 1, 2 ISF Grant Punkt 7.2.1 1, 2 Plan Pro Punkt 7.2. 1 1, 2 Plan Pro Vestlused halduskohtunikega, Punkt 7.2.1 1, 2 Plan Pro Vestlused halduskohtunikega, Punkt 7.2.1 1, 2 Plan Pro Vestlused halduskohtunike ja Punkt 7.2.1 1, 2 advokatuuri haldusõiguse komisjoni liikmetega, Plan Pro Vestlused halduskohtunikega, Punktid 7.2.1.; 7.4.1. 1, 2 Plan Pro Vestlused halduskohtunike ja Punkt 7.2.1 1, 2 advokatuuri haldusõiguse komisjoni liikmetega, Plan Pro Vestlused halduskohtunikega, Punkt 7.2.1 1, 2 Plan Pro Vestlused halduskohtunikega, Punkt 7.2.1 1, 2 Plan Pro Punkt 7.2.1. 1, 2 Justiits- ja Digiministeerium Vestlused kohtunikega, Plan Punkt 7.2.1 1, 2 Pro Riigikohtu PSJV kolleegiumi Punkt 7.2.1 1, 2 tagasiside, PlanPro Vestlused kohtunikega, Punkt 7.2.1. 1, 2 seadusemuudatused Punkt 7.2.1 2, 7, 10 Plan Pro kohustuslik/soovitusli Formaat Asukoht Valdkond k alustava kohtuniku kohustuslik Loeng-seminar Tallinn programm Miniloeng, alustava kohtuniku kohustuslik Tartu seminar programm Miniloeng, alustava kohtuniku kohustuslik Tartu seminar programm Miniloeng, alustava kohtuniku kohustuslik Tartu seminar programm Kogenud kolleegi alustava kohtuniku soovituslik veeb kirjalik tagasiside programm Loeng-seminar, alustava kohtuniku kohustuslik Mujal töötuba programm alustava kohtuniku soovituslik Õpituba veeb programm alustava kohtuniku soovituslik Õpituba veeb programm alustava kohtuniku soovituslik Õpituba veeb programm alustava kohtuniku soovituslik Loeng-seminar Tallinn programm alustava kohtuniku soovituslik Loeng-seminar Jõhvi programm soovituslik Loeng, praktikum Tallinn oskuskoolitus alustava kohtuniku kohustuslik Loeng-seminar Tartu programm alustava kohtuniku soovituslik Loeng, praktikum Tartu programm Ümarlaud- soovituslik Tartu oskuskoolitus seminar soovituslik Loeng, praktikum Tartu oskuskoolitus soovituslik Loeng-seminar Tallinn oskuskoolitus soovituslik Loeng-seminar Tartu oskuskoolitus soovituslik Loeng, praktikum Tallinn oskuskoolitus soovituslik Loeng, praktikum Tartu oskuskoolitus Miniloeng, soovituslik Selgumisel oskuskoolitus töötuba Vastavalt Individuaalne soovituslik kohtuniku oskuskoolitus vestlus asukohale soovituslik Ümarlaud Tartu eraõigus soovituslik Loeng-seminar Selgumisel eraõigus Loeng-seminar, soovituslik Selgumisel eraõigus töötuba soovituslik Loeng-seminar Selgumisel eraõigus soovituslik Ümarlaud Selgumisel eraõigus soovituslik Seminar Selgumisel eraõigus soovituslik Loeng Tallinn ja veeb eraõigus soovituslik Loeng-seminar Tallinn eraõigus soovituslik Ümarlaud Selgumisel eraõigus soovituslik Ümarlaud Tartu ja veeb eraõigus soovituslik Ümarlaud Tallinn eraõigus soovituslik Seminar Tartu eraõigus soovituslik Loeng Tartu ja veeb eraõigus soovituslik Loeng-seminar Selgumisel eraõigus soovituslik Ümarlaud Tartu eraõigus soovituslik Loeng-seminar Tartu ja veeb eraõigus soovituslik Ümarlaud Tartu eraõigus soovituslik Ümarlaud Tartu eraõigus soovituslik Ümarlaud Tartu eraõigus Loeng-seminar- soovituslik Tartu ja veeb valdkonnaülene koolitus ümarlaud soovituslik Loeng-seminar Selgumisel eraõigus soovituslik Loeng-seminar Selgumisel eraõigus soovituslik Loeng Tartu ja veeb karistusõigus Loeng-seminar, soovituslik Tartu ja veeb karistusõigus töötuba soovituslik Praktikum Tallinn karistusõigus Loeng-seminar, soovituslik Tartu või Tallinn karistusõigus töötuba soovituslik Loeng-seminar Tartu ja veeb karistusõigus soovituslik Ümarlaud Tartu karistusõigus soovituslik Loeng Tartu ja veeb karistusõigus soovituslik Loeng Tartu ja veeb karistusõigus soovituslik Seminar Selgumisel karistusõigus soovituslik Praktikum Selgumisel karistusõigus soovituslik Õppereis Selgumisel karistusõigus soovituslik Praktikum Selgumisel karistusõigus soovituslik Loeng Tartu ja veeb haldusõigus Loeng-seminar, soovituslik Tartu ja veeb haldusõigus töötuba soovituslik Loeng-seminar Tartu ja veeb haldusõigus soovituslik Ümarlaud Selgumisel haldusõigus soovituslik Loeng-seminar Tartu ja veeb haldusõigus soovituslik Õppereis Selgumisel haldusõigus soovituslik Loeng-seminar Tartu ja veeb haldusõigus soovituslik Loeng-seminar Tartu ja veeb haldusõigus soovituslik Loeng Tartu ja veeb valdkonnaülene koolitus soovituslik Loeng-seminar Tartu ja veeb valdkonnaülene koolitus soovituslik Loeng Tartu ja veeb valdkonnaülene koolitus soovituslik Loeng Tartu ja veeb valdkonnaülene koolitus Sihtrühm piirarv Süüteovaldkonna kohtunikud, eelisjärjekorras alustavad 12 kohtunikud Kõik kohtunikud, eelisjärjekorras 20 alustavad kohtunikud Kõik kohtunikud, eelisjärjekorras 20 alustavad kohtunikud Kõik kohtunikud, eelisjärjekorras 8 alustavad kohtunikud Kõik kohtunikud, eelisjärjekorras 20 alustavad kohtunikud alustavad kohtunikud 30 kohtunikud, kohtujuristid 200 kohtunikud, kohtujuristid 200 kohtunikud, kohtujuristid 200 kohtunikud, advokaadid? 20 kohtunikud, kohtujuristid 20 kohtunikud, eelisjärjekorras 16 tsiviilkohtunikud kohtunikud, eelisjärjekorras 10 halduskohtunikud Alustavad kohtunikud (vabade 10 kohtade olemasolul kõik kohtunikud) Mentorkohtunikud ja mentorlusest 20 huvitatud kohtunikud kohtunikud, osalejate valikul arvestatakse kohtu esimeeste ja 12 kohtute kommunikatsioonijuhi ettepanekutega kohtunikud 16 kohtunikud 20 tsiviilvaldkonna kohtunikud, eelisjärjekorras alustavad 8 kohtunikud tsiviilvaldkonna kohtunikud 16 kohtunikud 12 kohtunikud 5 Tsiviilkohtunikud, 35 Sotsiaalministeeriumi ametnikud Kohtunikud, advokaadid, EJL liikmed, KPK liikmed, JDM ametnikud, RK 50 nõunikud Kohtunikud, advokaadid, EJL liikmed, KPK liikmed, JDM ametnikud, RK 30 nõunikud Kohtunikud, advokaadid, EJL liikmed, KPK liikmed, JDM ametnikud, RK 50 nõunikud Kohtunikud, advokaadid, EJL liikmed, KPK liikmed, JDM ametnikud, RK 50 nõunikud Kohtunikud, advokaadid, EJL liikmed, KPK liikmed, JDM ametnikud, RK 70 nõunikud Kohtunikud, advokaadid, piirarvuta kohtujuristid, RK nõunikud Tsiviilkohtunikud (viimased kaks aastat on olnud ka üks 20 kriminaalkohtunik) Riigikohtu ja ringkonnakohtute 35 tsiviilkohtunikud, RK nõunikud Tartu Ringkonnakohtu, Tartu ja Viru Maakohtute kohtunikud ja 35 kohtujuristid Tallinna Ringkonnakohtu, Harju ja 35 Pärnu Maakohtute kohtunikud Tsiviilkohtunikud, RK nõunikud 50 Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud, konsultandid Tsiviilkohtunikud, RK nõunikud 50 Maksejõuetuse valdkonnas 35 spetsialiseerunud kohtunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud, konsultandid Tsiviilkohtunikud ja kohtunikuabid 35 Tsiviilkohtunikud ja kohtunikuabid 35 Tsiviilkohtunikud, eestkoste 35 järelevalve osakonna liikmed Kõik kohtunikud, prokurörid, advokaadid, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud, konsultandid Tsiviilkohtunikud, RK nõunikud; 50 kohtujuristid Tsiviilkohtunikud, RK nõunikud, kohtujuristid, konsultandid, piirarvuta advoaadid Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud kriminaalkohtunikud 15 Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud kriminaalkohtunikud 45 kriminaalkohtunikud 35 Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud kriminaalkohtunikud 25 kriminaalkohtunikud 5 kriminaalkohtunikud 5 Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Halduskohtunikud 35 Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Halduskohtunikud Selgumisel Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud kohtunikud Selgumisel Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud Kohtunikud, kohtujuristid, RK piirarvuta nõunikud
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel