Märt Meesak Teie 20.08.2026 nr
Eesti Rahvusliberaalid ‒ Vabaerakond
[email protected] Meie 21.09.2026 nr 6-1/262189/2607788
Riigikogu valimistel kehtiva kautsjoni suuruse põhiseaduspärasus
Austatud erakonna esimees Märt Meesak
Tänan Teid pöördumise eest. Palusite analüüsida Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 30 lõike 5
põhiseaduspärasust. See säte kehtestab, et erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide
registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille
suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga
registreerimiseks esitatud isiku kohta (edaspidi: töötasu alammäär).
Olen seisukohal, et see säte ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ‒ ei valimiste üldisuse
põhimõttega (PS § 60 lg 1) ega erakonnapõhiõigusega (PS § 48 lg 1). Kautsjoninõue ei piira
ülemäära Riigikogu valimistel kandideerimise õigust. Üksikkandidaadile või erakonnale
makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli
vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid koguvad üleriigiliselt kokku
vähemalt 5 protsenti häältest (RKVS § 77).
Selleks et erakondadel oleksid võimalikult võrdsed kandideerimistingimused, tegin 13. juunil
2019 Riigikogule ettekande, milles muu hulgas palusin kaaluda kautsjoninõudest loobumist.
Ühtlasi pakkusin välja, et üksikkandidaatide eest makstav kautsjon asendataks näiteks kindla hulga
toetusallkirjade kogumise nõudega. Kandideerimisõigust kaitseks kõige paremini tegelikult see,
kui kandidaatidele jäetakse mitu võimalust enda tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks (mõnel
kandidaadil võib olla lihtsam selleks kautsjonit maksta, mõnel allkirju koguda). See, mis on
soovitatav, ei pruugi aga olla põhiseadusega nõutav.1
Kautsjoninõude peamine eesmärk on vältida olukorda, kus liialt palju hääletajaid jääb esinduseta,
sest nad on oma hääle andnud nimekirjale või üksikkandidaadile, kes valimiskünnist ei ületa ning
Riigikogusse ei pääse.
Viitasite oma avalduses Euroopa Kohtu kohtujuristi Tamara Ćapeta arvamusele kohtuasjas C-
438/24 (Erakond Eestimaa Rohelised vs. Vabariigi Valimiskomisjon). Praeguseks on selles asjas
1
Riigiõiguse asjatundjatest koosnev Euroopa Nõukogu nõuandev organ Veneetsia Komisjon on leidnud, et
kautsjoninõue on ilmselt efektiivsem kui allkirjade kogumine. Vt nt Electoral Law. 03.07.2013, lk 23. Muidugi on
Veneetsia Komisjon kohe seejärel lisanud, et kautsjon ja kautsjoni tagasimaksega seotud nõutava toetuse määr ei tohi
olla ülemäära suured (samas).
2
välja kuulutatud ka Euroopa Kohtu otsus (17.09.2026). Euroopa Kohus pidas
mittetõsiseltvõetavate kandidaatide ülesseadmise ja kandidaatide kergekäelise ülesseadmise
ärahoidmise eesmärki iseenesest õiguspäraseks (p 66), kuid pidas ebaproportsionaalseks kautsjoni
suurust. Euroopa Parlamendi valimistel kehtiv kautsjon on aga viis korda suurem kui Riigikogu
valimistel nõutav kautsjon.
Riigikohus on pidanud põhiseaduspäraseks (sh proportsionaalseks) Riigikogu valimistel varem
kehtinud kautsjonit, mis oli kaks korda suurem kui praegu kehtiv kautsjon (RKPJKo 27.01.2026,
3-4-1-3-03, p 11). Varem kehtinud seadus sätestas kautsjoni suuruseks kahe kuu töötasu
alammäära. Seda enam ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks ühe kuu töötasu alammäära
suurust valimiskautsjonit.
Vastuse viibimine on seotud Teie viidatud kohtuasjas otsuse väljakuulutamisega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]