Notar Anne Kuill Teie nr
[email protected]
Meie 18.09.2026 nr 7-6/262108/2607683
Ametitoimingu tegemise edasilükkamine
Lugupeetud notar
Õiguskantsleri poole pöördus testamendijärgne pärija murega, et notar lükkas 3. septembri 2026. a
otsusega nr 182 edasi temale pärimistunnistuse väljastamise (kuni 17.11.2030). Avaldaja märkis,
et tema pärimisõigus on leidnud kohtus tõendamist ja kohus tunnistas pärimisseaduse § 88 lõike 6
põhiseaduspäraseks (tsiviilasi nr 2-23-3607). Avaldaja selgitas, et notar keeldub täitmast
jõustunud kohtuotsust, kuna see on tema hinnangul ekslik ja ta kahtleb selle sätte
põhiseaduspärasuses. Pärimistunnistuse väljastamist edasi lükates viitas notar ka kohtulahendi
teistmise võimalusele ja õiguskantsleri võimalikele seisukohtadele.
Leian, et praegusel juhul ei olnud notari tegevus ametitoimingu edasi lükkamisel õiguspärane.
Seadus ei võimalda notari toodud põhjustel pärimismenetlust edasi lükata ja jätta pärimistunnistust
välja andmata.
Notariaadiseaduse (NotS) järgi on notar avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik,
kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise
ülesande (NotS § 2 lg 1). Notar peab oma ametitegevuses olema erapooletu ja usaldusväärne ning
järgima ametivannet. Ametivandes on notar tõotanud järgida põhiseadust ja alluda seadustele (vt
NotS § 2 lõiked 4 ja 5, § 9 lg 1).
Pärimismenetluse läbiviimine ning pärimistunnistuse koostamine ja tõestamine on notari
kohustuslikud ametitoimingud (Not § 29 lg 1 p-d 1 ja 2).
Seaduse järgi peab notar tegema ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud
dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed (NotS § 37 lg 1). Notar tõestab
pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud (pärimisseaduse
(PärS) § 171 lg 1).
Ametitoiming tuleb teha mõistliku aja jooksul ehk põhjendamatu viivituseta (Riigikohtu
halduskolleegiumi 12.04.2004 otsus nr 3-3-1-24-06, p 17). See nõue kehtib ka pärimismenetluse
läbiviimise ja pärimistunnistuse väljastamise kohta.
2
Arvestades, et notar peab oma tegevuses juhinduma seaduslikkuse põhimõttest, saab ta
ametitoimingu tegemisest keelduda ja seda edasi lükata üksnes seaduses sätestatud alustel (NotS
§ 41 lg 1).
Notaril on keelatud teha tõestamistoimingut huvide konflikti korral (vt tõestamisseaduse (TõS)
§ 3). Notaril tuleb keelduda tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on
vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või
kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või
esindusõigus (TõS § 4).
Ametitoimingu tegemise võib notar edasi lükata juhul, kui on vaja koguda lisaandmeid
või -dokumente või teha ekspertiis (kuni andmete ja dokumentide saamiseni või eksperdiarvamuse
saabumiseni). Samuti saab ametitoimingu tegemise edasi lükata asjast huvitatud isiku taotlusel,
kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingusse puutuvat fakti või õigust (NotS § 38 lg 1).
Notar on kohustatud peatama ametitoimingu tegemise kohtumääruse alusel, kui kohus kohaldab
hagi tagamise või esialgse õiguskaitse abinõusid (NotS § 38 lg 2). Seega ei ole seaduse järgi alust
lükata ametitoimingut aastateks edasi selle tõttu, et notar kahtleb seaduse põhiseaduspärasuses või
et õiguskantsler võib anda seisukoha seaduse põhiseaduspärasuse kohta või et kohtulahendi saab
uuesti läbi vaadata (teistmise korras), kui ilmnevad uued asjaolud.
Notaril ei ole õigust ega kohustust lahendada tehinguosaliste vahel tekkinud tsiviilõiguslikke
vaidlusi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.12.2019 otsus nr 2-17-11283, p 13). Tsiviilõiguslikke
vaidlusi lahendab kohus. Praegusel juhul on kohus seadusjärgsete pärijate ja testamendijärgse
pärija vahelises tsiviilõiguslikus vaidluses otsuse teinud. Kohtuasjas nr 2-23-3607 esitasid
seadusjärgsed pärijad avaldaja kui testamendijärgse pärija vastu hagi notariaalse testamendi
kehtetuse tuvastamiseks ja ühtlasi palusid hagejad kohtul tunnistada PärS § 88 lõike 6
põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus jättis hagi rahuldamata. Samuti ei leitud üheski
kohtuastmes, et PärS § 88 lõige 6 oleks vastuolus põhiseadusega1 (maakohtu 11.04.2025 määrus,
p 98, ringkonnakohtu 05.09.2025 määruse p 11, Riigikohtu 17.11.2025 määrus
kassatsioonkaebuse menetlusse võtma jätmise kohta).
Põhiseaduse § 146 järgi mõistab õigust üksnes kohus ning see tähendab, et lõppastmes tõlgendab
õigust ja lahendab vaidlusküsimuse kohus. Sestap, kui kolm kohtuastet on asjakohaste õiguslike
küsimustega tegelenud ja õigust tõlgendanud ning vaidlusküsimuse lõplikult lahendanud, peaks
selles asjas olema saabunud õigusrahu. Ka notaril tuleb ametitoimingu tegemisel kohtuotsusest
juhinduda. Seda ka siis, kui notarile ei tundu kohtu seisukoht õige. Vastasel juhul ohustab notar
oma tegevusega õigusrahu.
Õiguskantsleri ülesanne on kontrollida seaduste ja teiste õigustloovate aktide vastavust
põhiseadusele. Kui kolm kohtuastet on seaduse põhiseaduspärasust hinnanud, pole põhjendatud,
et õiguskantsler kujundab samas asjas oma seisukoha (õiguskantsleri seaduse § 151 lg 2, § 25 lg 2).
Kohtute lahenditest pole võimalik välja tuua ühtki ilmselget puudust PärS § 88 lõike 6
põhiseaduspärasuse hindamisel, mis õigustaks õiguskantsleri menetlust.
Soovitan notaril pärimismenetlus lõpuni viia, nii nagu seadus ette näeb. Palun Teilt tagasisidet
hiljemalt 9.oktoobriks 2026.
1
Kui kohus leiab, et asjassepuutuv seadus või selle säte on põhiseadusega vastuolus, on tal õigus algatada
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus Riigikohtus, mille käigus annab vaidlustatud akti põhiseaduslikkuse
kohta arvamuse ka õiguskantsler, vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-d 4, 9 ja 10.
3
Arusaadavalt võib notaril olla PärS § 88 lõike 6 kohta oma arusaamine. Kui Teie arvates piirab
see säte testeerimisvabadust, võite oma ettepanekud pärimisseaduse muutmiseks ja täiendamiseks
esitada Justiits- ja Digiministeeriumile ja Riigikogule.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]