Lisa 1
Tehniline kirjeldus
„Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele“
Erihoolekandeteenus on sotsiaalteenus täisealistele inimestele, kellel on psüühikahäire või muu
psüühiline erivajadus ning kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või
järelevalvet. Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvat toimetulekut ja osalemist
ühiskonnaelus. Peamised erihoolekandeteenused Eestis on:
igapäevaelu toetamise teenus;
toetatud elamise teenus;
töötamise toetamise teenus;
kogukonnas elamise teenus;
päeva- ja nädalahoiuteenus;
ööpäevaringne erihoolekandeteenus.
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Tellija) korraldab ja rahastab erihoolekandeteenuseid.
Käesolevaga hangib Tellija erihoolekandeteenust osutavate asutuste töötajatele
täienduskoolitusi, et suurendada nende teadmisi ja praktilisi oskusi, mille tulemusena tagatakse
kvaliteetsem teenus.
Hange on jaotatud neljaks osaks:
I osa – „Raskesti mõistetava ja agressiivse käitumisega toimetulek
erihoolekandeteenusel“;
II osa – „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika
erihoolekandeteenusel“;
III osa – „Sõltuvus ja kahjude vähendamine erihoolekandeteenusel“;
IV osa – „Diagnoosipõhised lähenemisviisid ja töö psüühikahäiretega
inimestega erihoolekandeteenusel“.
Pakkuja võib teha pakkumuse, kas ühele või mitmele osale. Igas hanke osas sõlmitakse
hankeleping ühe eduka pakkujaga.
1. Hanke eesmärk ja sihtgrupp
1.1. Hanke ja täienduskoolituste eesmärgid
1.1.1. Hanke eesmärk on leida partner(id), kellega koostöös välja töötada terviklikud
täienduskoolitused (koolitusprogramm, sh täienduskoolituse sisu, õppemetoodika,
õppe hindamiskriteeriumid ja õppematerjalid) ja, kes viiks läbi hanke
alusdokumentidele vastavad täienduskoolitused.
1.1.2. Täienduskoolituste eesmärk on arendada erihoolekandeteenuse töötajate
teadmisi ja praktilisi oskusi, mille tulemusena tagatakse kvaliteetsem teenus
psüühilise erivajadusega inimestele. Täienduskoolitused koosnevad kahest osast:
1. koolituspäev veebipõhine – sissejuhatus koolituse teemasse/valdkonda; 2.
koolituspäev – koolituse teema põhjalikum käsitlemine kontaktkoolitusena.
1.1.3. Täienduskoolituste tulemusena:
paranevad erihoolekandeteenuse töötajate teadmised ja praktilised oskused
psüühilise erivajadusega inimeste toetamisel;
suureneb võime rakendada tõenduspõhiseid ja inimese vajadustest lähtuvaid
töövõtteid;
tugevnevad oskused ennetada ja juhtida keerulisi ning kriitilisi olukordi;
kujuneb ühtsem meeskondlik arusaam ja praktika teenuste osutamisel;
suureneb teenuse kvaliteet ning teenuse saajate ja töötajate turvalisus.
1.2. Sihtgrupp
1.2.1. Täienduskoolituste sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse osutajad, sh
tegevusjuhendajad, spetsialistid, meeskonnajuhid. Fookuses on töötajad, kes
töötavad ööpäevaringsetel ja kõrgema riskitasemega teenustel.
1
1.2.2. Täienduskoolitustel osalejate varasem taust ja töökogemus võib olla erinev –
sihtrühmas on nii alustavaid spetsialiste kui ka pikaajalise kogemusega töötajaid.
Täienduskoolitused peavad toetama tõhusalt kõigi, ka pika töökogemusega
osalejate, professionaalset pädevust.
2. Metoodilised nõuded täienduskoolitustele ja üleantavad õppematerjalid
2.1. Täienduskoolitused peavad olema interaktiivsed ja sisaldama:
juhtumianalüüse;
grupiarutelusid (kontaktkoolituse korral);
praktilisi harjutusi;
osalejate kogemuse kaasamist.
2.2. Täitja peab koostama täienduskoolitustel osalejatele:
2.2.1. konkreetsed suhtlemis- ja juhendamisvõtted vastavalt teenuse saajate
eripäradele;
2.2.2. juhtumianalüüsid;
2.2.3. täienduskoolitusel kasutatavad õppematerjalid (nt slaidid, vajadusel töölehed
vms).
2.3. Loodud õppmaterjalid edastab Täitja Tellijale ja täienduskoolitustele registreerinutele
vastavalt registreerimisel esitatud e-posti aadressile.
2.4. Täitja kogub täienduskoolitustel osalejatelt tagasisidet ning esitab tagasiside kokkuvõtte
Tellijale peale iga koolituspäeva toimumist 10 tööpäeva jooksul. Tagasiside küsimused
lepitakse kokku Tellija ja Täitja vahel peale lepingu sõlmimist.
3. Täienduskoolituse aeg
Täienduskoolitused (nii veebikoolitus kui ka kontaktkoolitused) toimuvad eeldatavalt vahemikus
01.09.2026-15.12.2026. Täpsed kuupäevad lepitakse kokku Täitja ja Tellija vahel peale lepingu
sõlmimist.
4. Täienduskoolituse vorm, maht ja koht
4.1. Täienduskoolitus toimub kahes osas: 1 veebikoolitusena ja kuni 5 koolitusgrupile
kontaktkoolitusena.
4.2. Veebikoolitus on sissejuhatus ja teemade üldisem tutvustamine vastavalt tehnilise
kirjelduse peatükis 6 nimetatud teemadele ning koolitusprogrammile.
4.2.1. Eeldatav maht: 4 akadeemilist tundi.
4.2.2. Veebikoolituse läbiviimine on Täitja valitud platvormil. Platvormi kasutamine peab
olema tasuta ja vabalt kättesaadav kõigile osalejatele.
4.2.3. Veebikoolitusel osaleb vähemalt 500 inimest korraga.
4.2.4. Veebikoolitus peab olema koolitusele registreerunutele järelvaadatav vähemalt 30
päeva peale täienduskoolituse toimumist.
4.2.5. Täitja korraldab ise täienduskoolitusele registreerimise (Tellija abil edastatakse
koolituse kutse erihoolekande teenuseosutajate ühisesse e-kirja listi). Täitja
edastab Tellijale täienduskoolitusele registreerunute nimekirja.
4.2.6. Täitja jagab täienduskoolitusel osalejatele täienduskoolitusel näidatud
õppematerjale.
4.2.7. Täitja väljastab veebikoolituse läbinule tõendi veebikoolituse läbimise kohta.
4.3. Kontaktkoolitus on tehnilise kirjelduse peatükis 6 nimetatud teemade põhjalikum
käsitlemine vastavalt koolitusprogrammile.
4.3.1. Eeldatav maht: 8 akadeemilist tundi.
4.3.2. Kontaktkoolituste läbiviimine on Täitja korraldada, sh ruumide rent koos vajaliku
inventari ja/või tehniliste lahendustega ning toitlustus, mis peab sisaldama kahte
kohvipausi koolituspäeva jooksul.
4.3.3. Kontaktkoolitusel osalejate arv on kuni 30 inimest ühes koolitusgrupis. Kokku
viiakse läbi iga täienduskoolituse kohta kuni 5 koolitusgruppi erinevates Eesti
piirkondades (2 gruppi põhja piirkonnas, 1 grupp lõuna, ida ja lääne piirkonnas).
4.3.4. Täitja korraldab ise koolitusele registreerimise (Tellija abil edastatakse koolituse
kutse erihoolekande teenuseosutajate ühisesse e-kirja listi). Täitja edastab
Tellijale koolitusele registreerunute ja koolitusel osalenute nimekirja.
2
4.3.4.1. Kontaktkoolitusele registreerimise eelduseks on varasem
veebikoolituse läbimine.
4.3.5. Täitja väljastab kontaktkoolituse läbinule tõendi täienduskoolituse läbimise kohta.
5. Keskkonnahoidlikud lahendused
Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:
1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et
vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;
2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul
olevaid materjale;
3) Täitja digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud
optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada
digireostust;
4) lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid,
säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu
hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.
6. Täienduskoolituse sisu ja õpiväljundid
Hanke I osa – „Raskesti mõistetava ja agressiivse käitumisega toimetulek
erihoolekandeteenusel“
6.1. Täienduskoolitusel „Raskesti mõistetava ja agressiivse käitumisega toimetulek
erihoolekandeteenusel“ käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:
1) Agressiivse käitumise mõistmine
agressiivse ja raskesti mõistetava käitumise põhjused;
käitumise seos psüühikahäirete, trauma ja keskkonnateguritega;
käitumine kui sõnum“ – mida inimene oma käitumisega väljendab.
2) Varajane märkamine ja ennetamine
ohumärgid ja eskalatsiooni faasid;
riskikäitumise varajane tuvastamine;
keskkonna ja suhtlemise roll ennetuses;
individuaalse lähenemise tähtsus.
3) De-eskalatsiooni põhimõtted ja võtted
töötaja hoiak ja eneseregulatsioon;
verbaalsed ja mitteverbaalsed de-eskalatsiooni tehnikad;
suhtlemisvõtted pingelistes olukordades;
praktilised sammud eskalatsiooni peatamiseks.
4) Verbaalse ja füüsilise agressiooniga toimetulek
toimetulek verbaalse agressiooniga;
tegutsemine füüsilise agressiooni korral;
ohutu distantsi hoidmine ja olukorra kontroll;
tegutsemine vastavalt organisatsiooni reeglitele.
5) Turvalised sekkumised
töötaja ja teenuse saaja turvalisuse tagamine;
lubatud ja lubamatu sekkumine;
meeskondlik tegutsemine ohuolukorras;
järeltegevused pärast intsidenti.
6) Meeskonnatöö ja ühine tegutsemismudel
ühtse lähenemise kujundamine;
rollid ja vastutus kriisiolukorras;
info jagamine ja juhtumite analüüs.
7) Töötaja enesehoid ja taastumine
stressi ja pinge mõju töötajale;
emotsioonide juhtimine keerulistes olukordades;
enesehoiu ja taastumise võtted.
8) Praktiline tööriistakast
konkreetsed de-eskalatsiooni ja suhtlemise töövõtted;
juhtumianalüüsid;
3
igapäevatöös rakendatavad mudelid.
6.2. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.1. nimetatud teemad ning täienduskoolituse
tulemusena:
paraneb töötajate võime mõista agressiivse käitumise põhjuseid;
suureneb oskus märgata varajasi ohumärke ja ennetada eskalatsiooni;
kujunevad teadmised ja oskused kasutada de-eskalatsiooni võtteid;
paraneb töötajate ja teenuse saajate turvalisus;
kujuneb ühtsem meeskondlik tegutsemisloogika keerulistes olukordades.
Hanke II osa – „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika
erihoolekandeteenusel“
6.3. Täienduskoolitusel „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika
erihoolekandeteenusel“ käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:
1) Traumateadlikkuse alused
psühholoogilise trauma olemus ja liigid;
traumakogemuste (nt lapsepõlvetraumad, väärkohtlemine, kaotused,
kiindumushäired) mõju inimese arengule;
trauma mõju närvisüsteemile, käitumisele ja toimetulekule.
2) Trauma ja käitumine
traumareaktsioonide mõistmine (sh võitle-põgene-tardu mustrid);
käitumise tõlgendamine traumateadlikust vaatenurgast;
erinevus „tahtliku käitumise“ ja traumareaktsiooni vahel.
3) Traumateadlik tööviis erihoolekandes
• turvalise keskkonna loomine;
• usaldussuhte kujundamine ja hoidmine;
• suhtlemine traumataustaga inimesega;
• igapäevatöö korraldamine traumateadlikult.
4) Taas-traumeerimise vältimine
• teenuse osutamise praktikad, mis võivad põhjustada taas-traumeerimist;
• kuidas kohandada töövõtteid, et vähendada riske;
• turvalise ja etteaimatava keskkonna kujundamine.
5) Kriiside ennetamine ja de-eskaleerimine
• eskalatsiooni varajane märkamine;
• rahustamise ja de-eskaleerimise võtted;
• töötaja käitumine pingelistes olukordades.
6) Rollipiirid ja koostöö
• tegevusjuhendaja roll traumataustaga inimese toetamisel;
• piir juhendamise ja teraapia vahel;
• koostöö spetsialistidega (nt psühholoogid, psühhiaatrid).
7) Töötaja enesehoid
• kaastundeväsimus ja sekundaarne traumastress;
• enda reaktsioonide märkamine;
• enesehoiu ja toimetuleku strateegiad.
8) Praktiline tööriistakast
• konkreetsed töövõtted traumateadlikuks suhtlemiseks;
• juhtumianalüüsid;
• praktilised mudelid igapäevatööks.
6.4. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.3. nimetatud teemad ning täienduskoolituse
tulemusena:
paraneb töötajate võime mõista trauma mõju teenuse saaja käitumisele ja
toimetulekule;
suureneb teadlikkus, kuidas vältida taas-traumeerimist teenuse osutamisel;
tugevnevad oskused ennetada kriise ja reageerida keerulistes olukordades rahulikult
ja teadlikult;
kujuneb selgus tegevusjuhendaja rolli piiridest;
paraneb töötajate oskus hoida enda vaimset tervist.
4
Hanke III osa - Sõltuvus ja kahjude vähendamine erihoolekandeteenusel
6.5. Täienduskoolitusel „Sõltuvus ja kahjude vähendamine erihoolekandeteenusel“
käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:
1) Sõltuvuse olemus
sõltuvushäire kui krooniline seisund;
sõltuvuse kujunemine ja toimemehhanismid;
alkoholi-, narkootikumide ja segatarvitamise eripärad.
2) Sõltuvus ja käitumine
sõltuvuse mõju inimese käitumisele ja otsustusvõimele;
motivatsioon ja ambivalentsus (soov muutuda vs jätkata tarvitamist);
sõltuvuse ja psüühikahäirete seosed.
2) Kahjude vähendamise põhimõtted
kahjude vähendamise lähenemise sisu ja eesmärk;
mittehukkamõistev ja realistlik tööviis;
töö inimestega, kes ei ole valmis loobuma;
piiride seadmine ja turvalisuse tagamine.
3) Võõrutussümptomid ja terviseriskid
• enamlevinud võõrutussümptomid (alkohol, narkootikumid);
• riskid järsu tarvitamise katkestamisel;
• töötaja roll ja vastutus riskide märkamisel;
• millal ja kuidas kaasata tervishoiuteenuseid.
4) Tagasilangus ja taastumine
• tagasilanguse protsess ja mustrid;
• kuidas reageerida tagasilangusele;
• toetav ja mittekaristav lähenemine;
• taastumise toetamine teenusel.
5) Kriisid ja ohutus
• sõltuvusega seotud riskikäitumine (sh agressioon);
• kriisiolukordade ennetamine;
• tegutsemine ohuolukordades;
• turvalise keskkonna hoidmine.
6) Koostöö ja võrgustikutöö
• koostöö tervishoiu ja sõltuvusravi teenustega;
• info liikumine ja rollid;
• teenuse saaja toetamine teenuste vahel liikumisel.
7) Praktiline tööriistakast
• konkreetsed suhtlemis- ja juhendamisvõtted;
• motiveeriva vestluse elemendid;
• juhtumianalüüsid;
• igapäevatöös rakendatavad mudelid.
6.6. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.5. nimetatud teemad ning täienduskoolituse
tulemusena:
paraneb töötajate arusaam sõltuvusest kui kroonilisest seisundist;
suureneb teadlikkus sõltuvuse mõjust käitumisele ja toimetulekule;
kujunevad oskused märgata ja juhtida riske (sh võõrutussümptomid, tagasilangus);
tugevnevad oskused töötada inimestega, kes ei ole valmis tarvitamisest loobuma;
paraneb võime ennetada kriise ja tagada turvalisus teenusel.
Hanke IV osa - Diagnoosipõhised lähenemisviisid ja töö psüühikahäiretega inimestega
erihoolekandeteenusel
6.7. Täienduskoolitusel „Diagnoosipõhised lähenemisviisid ja töö psüühikahäiretega
inimestega erihoolekandeteenusel“ käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:
1) Sihtrühma mõistmine ja diagnoosipõhine lähenemine
• psüühikahäirega inimeste enamlevinumad diagnoosid erihoolekandes:
o intellekti arengu häire;
o psüühikahaigus;
o pervasiivne arenguhäire, sh autism;
o orgaanilised psüühikahäired;
5
o isiksus- ja käitumishäired;
o meeleoluhäired;
o sõltuvus;
o liikumis- ja meelepuuded;
o topeltdiagnoosidega inimesed teenusel,
• erinevatest diagnoosidest tulenev mõju inimese käitumisele, mõtlemisele,
suhtlemisele, võimekusele, toimetulekule.
2) Töö psüühikahäirega inimesega
• diagnoosipõhiste lähenemisviiside rakendamine, sh
o koostöösuhte loomine ja hoidmine;
o suhtlemine (sh alternatiivkommunikatsioon);
o teenuse saaja motiveerimine ja kaasamine;
o sihtrühmale vastavate tegevuste leidmine;
o juhendamisvõtted erinevate diagnooside korral;
o tegevusjuhendaja roll ja võimalused teenuse saaja toetamisel;
o meeskonnatöö olulisus erihoolekande teenusel;
o koostöö erinevate valdkondade vahel ja teenuse saaja lähedastega,
• raviskeemi järgimine ja ravimite mittevõtmisega seotud riskid;
• dokumenteerimise olulisus.
6.8. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.7. nimetatud teemad ning täienduskoolituse
tulemusena:
paraneb töötajate võime mõista psüühikahäirega inimesi nende psüühikahäire
eripäradest tulenevalt;
suureneb teadlikkus diagnoosi mõjust käitumisele ja suhtlemisele ning
juhendamisvõtete valikule;
tugevnevad oskused luua teenuse saajatega usalduslikke suhteid, motiveerida
teenuse saajaid ning ennetada ja lahendada keerulisi olukordi;
kujuneb ühtsem meeskondlik tegutsemisloogika sarnaste eripäradega inimeste
juhendamisel.
6.9. Kõikides hanke osades välja toodud teemade loetelu on miinimum, mis peab
täienduskoolitusel käsitlust leidma. Täitja võib lisada täiendavaid teemasid,
täienduskoolituse eesmärgi ja õpiväljundite paremaks saavutamiseks. Samuti on Täitja
kujundada täienduskoolituse täpne ülesehitus ja sisu, rõhuasetused ning õppe- ja
õpiväljundite metoodika. Täitja võib vajadusel Tellijaga kooskõlastades kohandada
hankes ette nähtud teemade pealkirju või järjekorda.
6
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 312671
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975)
Hange: Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele
Pakkumus: 646983
Ettevõtja: Osaühing Jako Koolitus (12067021), roll: peapakkuja
OSA 1 – "RASKESTI MÕISTETAVA JA AGRESSIIVSE KÄITUMISEGA TOIMETULEK
ERIHOOLEKANDETEENUSEL“
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Täienduskoolituse maksumus
Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke
tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud
nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 40%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
a. Veebikoolituse maksumus
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 1150,000 1150,000 24 1426,000
b. Ühe kontaktkoolituse maksumus
Kontaktkoolituse maksumus peab hõlmama lisaks koolituse ettevalmistamisele ja läbiviimisele ka ruumide renti koos vajaliku inventaari ja/või
tehniliste lahendustega ning toitlustust, mis peab sisaldama kahte kohvipausi koolituspäeva jooksul.
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
2450,000 2450,000 24 3038,000
Koostatud 05.08.2026 20:57:50 1/5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
10520084/general-info
2. Koolitusprogrammi kirjeldus
Hindamiskriteeriumis „Koolitusprogrammi kirjeldus“ omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel punktiskaala alusel ning
vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel.
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 40%
Hindamismetoodika kirjeldus: Alakriteerium „Koolituse sisu ja praktiline rakendatavus“ – maksimaalselt 20 punkti
SUUREPÄRANE – 20 punkti
Pakkuja on esitanud põhjaliku, süsteemse ja hästi põhjendatud koolituse sisukäsitluse. Koolitus toetab täielikult hanke eesmärkide saavutamist ning on
selgelt seotud sihtrühma tööülesannetega. Praktilised näited, juhtumianalüüsid, harjutused või muud aktiivõppemeetodid on sisuliselt põhjendatud ning
aitavad osalejatel omandatud teadmisi oma töös rakendada. Koolitus sisaldab põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale
lisaväärtust.
VÄGA HEA – 15 punkti
Koolituse sisu on hästi läbi mõeldud ning käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses kirjeldatud olulisi teemasid. Koolitus on praktiline ning toetab õpiväljundite
saavutamist.
HEA – 10 punkti
Koolituse sisu vastab üldjoontes tellija ootustele, kuid mõni oluline teema või praktiline käsitlus vajab täiendamist või põhjalikumat kirjeldamist.
RAHULDAV – 5 punkti
Koolituse sisu on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse praktilise rakendatavuse või õpiväljundite
saavutamise osas.
Alakriteerium „Koolitusprogrammi ülesehitus ja metoodika“ – maksimaalselt 20 punkti
SUUREPÄRANE – 20 punkti
Pakkuja on esitanud põhjaliku, loogilise ja tervikliku koolitusprogrammi. Koolituse ülesehitus toetab täielikult õpiväljundite saavutamist. Õppemeetodid on
mitmekesised, hästi põhjendatud ning toetavad aktiivset õppimist. Koolitus sisaldab piisavas mahus praktilisi õppetegevusi ning on realistlikult ajastatud.
Pakkumus sisaldab sisuliselt põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale lisaväärtust.
VÄGA HEA – 15 punkti
Koolitusprogramm on hästi läbi mõeldud, loogiline ning toetab hanke eesmärkide saavutamist. Kõik tellija ootustes kirjeldatud teemad on käsitletud ning
õppemeetodid on asjakohased.
HEA – 10 punkti
Koolitusprogramm vastab üldjoontes tellija vajadustele, kuid mõni oluline aspekt (õppemeetodid, õpiväljundite seostamine või ajakava) vajab täpsustamist.
Esineb üksikuid puudusi, mis ei takista koolituse edukat läbiviimist.
RAHULDAV – 5 punkti
Koolitusprogramm on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse ülesehituse, õppemeetodite sobivuse või
õpiväljundite saavutamise osas.
3. Koolitaja pädevus
Koostatud 05.08.2026 20:57:50 2/5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
10520084/general-info
Juhul, kui pakkuja esitab mitme koolitaja andmed, siis toob pakkuja ise välja, millise koolitaja varasem töö- ja koolitamiskogemus pakkumuse hindamisel
arvesse läheb.
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 20%
Hindamismetoodika kirjeldus: Hankija hindab mõlemat alakriteeriumi eraldi ning liidab nende eest antud punktid kokku.
Koolitaja praktiline töökogemus psüühilise erivajadusega inimestega
* 3-4 aastane töökogemus - 5 punkti
* rohkem kui 5 aastat töökogemust - 10 punkti
Koolitaja kogemus täiskasvanutele mõeldud koolituste läbiviimisel
* 1-5 koolitust - 5 punkti
* rohkem kui 5 koolitust - 10 punkti
Osa maksumus kokku KM-ta: 3600,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 4464,000
OSA 2 – „TRAUMATEADLIKKUS: PSÜHHOLOOGILIST TRAUMAT ARVESTAV PRAKTIKA
ERIHOOLEKANDETEENUSEL“
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Täienduskoolituse maksumus
Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke
tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud
nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 40%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
a. Veebikoolituse maksumus
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 950,000 950,000 24 1178,000
Koostatud 05.08.2026 20:57:50 3/5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
10520084/general-info
b. Ühe kontaktkoolituse maksumus
Kontaktkoolituse maksumus peab hõlmama lisaks koolituse ettevalmistamisele ja läbiviimisele ka ruumide renti koos vajaliku inventaari ja/või
tehniliste lahendustega ning toitlustust, mis peab sisaldama kahte kohvipausi koolituspäeva jooksul.
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
2590,000 2590,000 24 3211,600
2. Koolitusprogrammi kirjeldus
Hindamiskriteeriumis „Koolitusprogrammi kirjeldus“ omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel punktiskaala alusel ning
vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel.
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 40%
Hindamismetoodika kirjeldus: Alakriteerium „Koolituse sisu ja praktiline rakendatavus“ – maksimaalselt 20 punkti
SUUREPÄRANE – 20 punkti
Pakkuja on esitanud põhjaliku, süsteemse ja hästi põhjendatud koolituse sisukäsitluse. Koolitus toetab täielikult hanke eesmärkide saavutamist ning on
selgelt seotud sihtrühma tööülesannetega. Praktilised näited, juhtumianalüüsid, harjutused või muud aktiivõppemeetodid on sisuliselt põhjendatud ning
aitavad osalejatel omandatud teadmisi oma töös rakendada. Koolitus sisaldab põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale
lisaväärtust.
VÄGA HEA – 15 punkti
Koolituse sisu on hästi läbi mõeldud ning käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses kirjeldatud olulisi teemasid. Koolitus on praktiline ning toetab õpiväljundite
saavutamist.
HEA – 10 punkti
Koolituse sisu vastab üldjoontes tellija ootustele, kuid mõni oluline teema või praktiline käsitlus vajab täiendamist või põhjalikumat kirjeldamist.
RAHULDAV – 5 punkti
Koolituse sisu on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse praktilise rakendatavuse või õpiväljundite
saavutamise osas.
Alakriteerium „Koolitusprogrammi ülesehitus ja metoodika“ – maksimaalselt 20 punkti
SUUREPÄRANE – 20 punkti
Pakkuja on esitanud põhjaliku, loogilise ja tervikliku koolitusprogrammi. Koolituse ülesehitus toetab täielikult õpiväljundite saavutamist. Õppemeetodid on
mitmekesised, hästi põhjendatud ning toetavad aktiivset õppimist. Koolitus sisaldab piisavas mahus praktilisi õppetegevusi ning on realistlikult ajastatud.
Pakkumus sisaldab sisuliselt põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale lisaväärtust.
VÄGA HEA – 15 punkti
Koolitusprogramm on hästi läbi mõeldud, loogiline ning toetab hanke eesmärkide saavutamist. Kõik tellija ootustes kirjeldatud teemad on käsitletud ning
õppemeetodid on asjakohased.
Koostatud 05.08.2026 20:57:50 4/5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
10520084/general-info
HEA – 10 punkti
Koolitusprogramm vastab üldjoontes tellija vajadustele, kuid mõni oluline aspekt (õppemeetodid, õpiväljundite seostamine või ajakava) vajab täpsustamist.
Esineb üksikuid puudusi, mis ei takista koolituse edukat läbiviimist.
RAHULDAV – 5 punkti
Koolitusprogramm on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse ülesehituse, õppemeetodite sobivuse või
õpiväljundite saavutamise osas.
3. Koolitaja pädevus
Juhul, kui pakkuja esitab mitme koolitaja andmed, siis toob pakkuja ise välja, millise koolitaja varasem töö- ja koolitamiskogemus pakkumuse hindamisel
arvesse läheb.
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 20%
Hindamismetoodika kirjeldus: Hankija hindab mõlemat alakriteeriumi eraldi ning liidab nende eest antud punktid kokku.
Koolitaja praktiline töökogemus psüühilise erivajadusega inimestega
* 3-4 aastane töökogemus - 5 punkti
* rohkem kui 5 aastat töökogemust - 10 punkti
Koolitaja kogemus täiskasvanutele mõeldud koolituste läbiviimisel
* 1-5 koolitust - 5 punkti
* rohkem kui 5 koolitust - 10 punkti
Osa maksumus kokku KM-ta: 3540,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 4389,600
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 7140,000
Maksumus kokku KM-ga: 8853,600
Koostatud 05.08.2026 20:57:50 5/5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
10520084/general-info
Lisa 3
Koolitusprogramm: hanke II osa „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika erihoolekandeteenusel“
Veebikoolituse eesmärk on kujundada osalejatele ühine teoreetiline arusaam psühholoogilist traumat arvestavast praktikast erihoolekandeteenusel.
Kontaktkoolituse eesmärk on arendada osalejate oskust valida ja rakendada traumateadlikke töövõtteid teenuse saaja toetamisel, keeruliste
olukordade ennetamisel ja lahendamisel ning turvalise igapäevakeskkonna kujundamisel. Samuti toetatakse osalejate oskust märgata enda
reaktsioone ning rakendada vaimset tervist toetavaid enesehoiuvõtteid.
Täienduskoolituse I osa: veebikoolitus (4 akadeemilist tundi):
KELLAAEG PÕHITEEMA ALATEEMAD ÕPPEMEETODID KOOLITAJA(D)
09.45-10.00 Kogunemine
veebiruumis
• Koolituse eesmärgi ja ülesehituse tutvustus.
• Trauma olemus ja mõju inimese arengule: • interaktiivne lühiloeng;
10.00-11.30 Traumateadlikkuse psühholoogilise trauma olemus ja liigid; • teemakohased Zoomi
alused. Trauma lapsepõlvetraumade, väärkohtlemise, kaotuste ja kiirküsitlused osalejate
avaldumine kiindumushäirete mõju inimese arengule. kogemuse ja käsitletava sisu Marju Koor
käitumises. • Trauma mõju närvisüsteemile ja toimetulekule: seostamiseks;
trauma mõju närvisüsteemile, käitumisele ja • lühikese näidisjuhtumi
igapäevasele toimetulekule. käsitlemine valikvastustega
• Traumareaktsioonide mõistmine: võitle-, põgene-, küsimuste abil teemade
tardu- ja alistumisreaktsioonid; käitumise tõlgendamine kinnistamiseks.
traumateadlikust vaatenurgast ning erinevus „tahtliku
käitumise“ ja traumareaktsiooni vahel.
11.30-11.45 Sirutuspaus
• Turvaline ja taastraumeerimist vältiv tööviis: • interaktiivne lühiloeng;
11.45-13.15 Traumateadlik tööviis turvalise ja etteaimatava keskkonna loomine, • situatsiooninäidete võrdlev Marju Koor
erihoolekandes. usaldussuhte kujundamine, suhtlemine traumataustaga käsitlemine turvalisust
inimesega, igapäevatöö traumateadlik korraldamine toetavate ja
ning teenuse osutamise praktikad, mis võivad taastraumeerimise riski
põhjustada taastraumeerimist.
• Kriiside ennetamise ja de-eskaleerimise põhialused: suurendavate töövõtete
eskalatsiooni varajane märkamine, rahustamise eristamiseks;
põhimõtted ning töötaja käitumine pingelises olukorras. • Zoomi kiirküsitlus käsitletud
• Tegevusjuhendaja roll, professionaalne vastutus ja traumateadlike tööviiside
enesehoiu põhialused. seostamiseks osaleja
tööpraktikaga.
13.15 Koolituspäeva lõpp
Õpiväljundid:
• mõistab trauma võimalikku mõju teenuse saaja käitumisele ja toimetulekule;
• tunneb traumateadliku, turvalise ja taastraumeerimist vältiva tööviisi põhimõtteid;
• mõistab kriiside ennetamise ning tegevusjuhendaja professionaalse rolli, vastutuse ja enesehoiu põhimõtteid.
Hindamismeetodid:
• Zoomi kiirküsitlused;
• lühikese näidisjuhtumi käsitlemine valikvastustega küsimuste abil;
• situatsiooninäidete võrdlev käsitlemine.
Hindamiskriteeriumid:
• seostab näidisjuhtumis inimese käitumise võimaliku traumareaktsiooniga;
• eristab turvalisust toetavaid ja taastraumeerimise riski suurendavaid töövõtteid;
• toob välja vähemalt ühe traumateadliku töövõtte ja enesehoiuvõtte, mida saab oma tööpraktikas rakendada.
Koolituse II osa: kontaktkoolituse päev (8 akadeemilist tundi):
KELLAAEG PÕHITEEMA ALATEEMAD ÕPPEMEETODID KOOLITAJA(D)
09.30-10.00 Hommikukohv
• koolituse eesmärgi ja ülesehituse tutvustus
ning osalejate õpifookuse lühike Juhtumianalüüs (väikegruppides):
kaardistamine; erihoolekande igapäevatööst lähtuvate
Käitumise • veebikoolitusel käsitletud põhimõtete lühike lühijuhtumite põhjal kaardistavad
10.00 – 11.30 traumateadlik aktiveerimine; osalejad võimalikud traumareaktsioonid, Marju Koor
mõistmine ja • teenuse saaja käitumise analüüsimine käivitajad, vajadused ja turvatunnet
turvalisust toetava traumateadlikust vaatenurgast; mõjutavad tegurid.
tööviisi valimine. • käitumisega seotud võimalike • Arutelu suures grupis: turvalisust ja
traumareaktsioonide, käivitajate, vajaduste ja etteaimatavust toetavate tööviiside
turvatunnet mõjutavate tegurite märkamine; valimine ja ühise nimekirja koostamine.
• turvalisust ja etteaimatavust toetava tööviisi
valimine.
11.30-11.45 Sirutuspaus
• turvalise kontakti loomine ja hoidmine • Traumateadliku suhtlemisjuhise
11.45 – 13.15 Traumateadlik erihoolekande igapäevastes lühitutvustus: koolitaja tutvustab Marju Koor
suhtlemine ja suhtlusolukordades; suhtlemispõhimõtteid ja näidislauseid,
taastraumeerimise • selge, rahuliku ja hinnanguvaba suhtlemise
mida osalejad saavad kohandada
vältimine. põhimõtted;
• teenuse saaja tempo, autonoomia,
teenuse saaja eripära, suhtlemisvõime,
suhtlemisvõime ja kontrollitunde arvestamine; olukorra ja võimaliku traumakogemuse
• emotsiooni tunnustamine, valikuvõimaluste järgi.
pakkumine ning turvalisust toetavate • Rolliharjutus kolmikutes: osalejad
sõnastuste kasutamine; harjutavad enda tööjuhtumi põhjal
• taastraumeerimise riski suurendavate
tegevusjuhendaja, teenuse saaja ja
suhtlemisviiside vältimine.
vaatleja rollis traumateadliku
suhtlemisjuhise kasutamist.
• Struktureeritud tagasiside: vaatleja
annab etteantud vaatluspunktide alusel
tagasisidet suhtlemisjuhise
rakendamise, teenuse saaja eripära
arvestamise ja turvalisuse toetamise
kohta.
• Lühirefleksioon suures grupis:
osalejad toovad välja ühe toimiva
suhtlemisvõtte ja ühe oskuse, mida nad
oma töös edaspidi teadlikumalt
kasutavad.
13.15-14.00 Lõuna (koolitaja enda
kulu)
• Eskalatsiooniredeli lühitutvustus:
koolitaja tutvustab eskalatsiooni etappe, Marju Koor
• eskalatsiooni varajaste käitumuslike, sõnaliste neile iseloomulikke tunnuseid ja
ja kehaliste märkide äratundmine; töötajapoolse sekkumise põhimõtteid.
Kriiside ennetamine ja • töötaja enda reaktsiooni, hääletooni, • Etapiviisiline situatsioonilabor
14.00 – 15.30 de-eskaleeriv suhtlustempo ja kehakeele mõju olukorra eskalatsiooniredeli abil: üks osaleja
tegutsemine pingelises kulgemisele; avab enda töökogemusest lähtuva
olukorras. • keskkonna ja suhtlusviisi kohandamine pinge pingelise olukorra järk-järgult. Rühm
vähendamiseks; määratleb olukorra eskalatsioonietapi
• rahustavate, selgete ja piire hoidvate ning valib igas etapis sobiva suhtlemis-
tegutsemisviiside valimine; ja tegutsemisviisi, arvestades töötaja
• ohutuse hindamine ning olukorrad, kus on vaja käitumise ja keskkonna mõju ning
suhtlus katkestada, abi kaasata või inimene hinnates olukorra ohutust.
spetsialistile suunata. • Arutelu suures grupis: võrreldakse
rühmade tähelepanekuid ja valikuid
ning koostatakse ühine kriisi
ennetamise ja de-eskaleeriva
tegutsemise juhis.
15.30-15.45 Kohvipaus
• Kokkuvõttev grupirefleksioon: päeva
jooksul käsitletud juhtumite põhjal
mõtestatakse tegevusjuhendaja rolli,
juhendamise ja teraapia piiri,
Tegevusjuhendaja • tegevusjuhendaja roll traumataustaga inimese professionaalse vastutuse piire ning
15.45 – 17.15 roll, professionaalsed toetamisel, piir juhendamise ja teraapia vahel koostöövajadust. Marju Koor
piirid, koostöö ja ning koostöö teiste spetsialistidega, sh • Individuaalne eneseanalüüs ja
enesehoid. psühholoogi ja psühhiaatriga; tegevusplaan: osaleja kaardistab enda
• kaastundeväsimus ja sekundaarne emotsionaalsed, kehalised ja
traumastress: olemus, tunnused ja enesehoiu käitumuslikud reaktsioonid ning
põhialused;
ülekoormuse ohumärgid, sobivad
• enda emotsionaalsete, kehaliste ja
käitumuslike reaktsioonide ning ülekoormuse enesehoiu- ja toimetulekustrateegiad
ohumärkide märkamine; ning koostab nende põhjal esmase
• enesehoiu-, taastumis- ja tööalase toimetuleku tegevusplaani.
strateegiate kaardistamine ning tegevusplaani • Õpiteekonna kokkuvõte ja
koostamine. praktikasse rakendamine: osaleja
võrdleb veebikoolituse alguses
sõnastatud ootusi ja/või kontaktpäeva
alguses seatud õpifookust saadud
õpikogemusega, toob välja ühe olulise
muutuse ning sõnastab ühe konkreetse
sammu, mida ta oma töös edaspidi
rakendab.
17.15 Koolituspäeva lõpp
Õpiväljundid:
• analüüsib teenuse saaja käitumist traumateadlikust vaatenurgast ning valib turvalisust ja etteaimatavust toetava tööviisi;
• kasutab ja kohandab traumateadliku suhtlemise võtteid teenuse saaja eripära, suhtlemisvõime, olukorra ja võimaliku traumakogemuse järgi ning
väldib taastraumeerimise riski suurendavaid suhtlemisviise;
• tunneb ära eskalatsiooni varajased märgid, hindab olukorra ohutust ning valib sobiva de-eskaleeriva suhtlemis- ja tegutsemisviisi;
• mõtestab tegevusjuhendaja rolli ja professionaalse vastutuse piire ning koostöövajadust teiste spetsialistidega;
• märkab enda ülekoormuse ohumärke ning koostab enesehoiu-, taastumis- ja tööalase toe tegevusplaani.
Hindamismeetodid:
• juhtumianalüüs;
• rolliharjutus ja struktureeritud tagasiside;
• situatsioonilabor eskalatsiooniredeli abil;
• grupirefleksioon;
• individuaalne eneseanalüüs ja tegevusplaan;
• õpiteekonna kokkuvõte.
Hindamiskriteeriumid:
• seostab teenuse saaja käitumise võimaliku traumareaktsiooni või vajadusega ning valib turvalisust toetava tööviisi;
• kasutab olukorrale sobivaid traumateadliku suhtlemise võtteid;
• tunneb ära eskalatsiooni märgid, hindab olukorra ohutust ja valib sobiva de-eskaleeriva tegutsemisviisi;
• kirjeldab tegevusjuhendaja rolli piire ja koostöövajadust;
• toob välja enda ülekoormuse ohumärgid ning koostab enesehoiu- ja tööalase toe tegevusplaani.
Hankeleping "Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele" nr 5.2-
9/6291-1
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80,
15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
Osaühing Jako Koolitus (edaspidi täitja), registrikood 12067021, asukoht Soinaste tn 16a,
50405 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Marju Koor,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi
nimetatud leping) alljärgnevas:
1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust
osutavatele asutustele“ (viitenumber 312671) II osa menetluse tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, täitja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
1.3.2. Lisa 2 – täitja pakkumus;
1.3.3. Lisa 3 – koolitusprogramm;
1.3.4. Lisa 4 – andmetöötluse leping.
1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui
esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga
seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse
järjekorrast:
1.4.1. hanke alusdokumendid;
1.4.2. täitja pakkumus;
1.4.3. leping.
1.5. Täitja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis
oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.
1.6. Lepingu esemeks on koolitus, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja
täitja pakkumuses.
2. Lepingu hind ja tasumise tingimused
2.1. Tellija tasub täitjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava ühe
veebikoolituse läbiviimise eest tasu summas 950 eurot ja ühe kontaktkoolituse läbiviimise
eest tasu summas 2590 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt täitja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2).
2.3. Lepingu hind on täitjale siduv ja sisaldab endas täitja tasu ja kõiki lepingus nimetatud
kulutusi käsundi täitmiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu
suurenemisest või mistahes muude täitja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest
lepingu täitmise ajal.
2.4. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) tellijapoolset allkirjastamist.
Aktiga koos esitab täitja ka kontaktkoolituse puhul koolitusel osalenute nimekirja ja
veebikoolituse puhul koolitusele registreerunute nimekirja. Täitja koostab akti pärast iga
koolituspäeva (veebikoolituse ja kontaktkoolituse eraldi) toimumist 5 tööpäeva jooksul.
2.5. Täitja esitab tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) ning
märgib arvele tellija kontaktisiku nime, lepingu numbri 5.2-9/6291-1, riigihanke viitenumbri
312671 ning 15-kohalise hankelepingu osa viitenumbri 312671 002 000 002. Tingimustele
mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
2.6. Tellija tasub iga koolitusgrupi toimumise järel arve pärast lepingu punktis 2.4. nimetatud
dokumendi allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamist minimaalselt 14 tööpäeva
jooksul.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib täitjal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab ta
selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral
peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud
kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel
lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu;
3.2.2. nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem
kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste
täitmisega.
3.3. Täitja on kohustatud:
3.3.1. teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist täitja
poolt;
3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste
kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille täitja on
saanud tellijalt, tagab autoriõiguste olemasolu tellija);
3.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele,
kõrvaldab täitja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4 alusel määratud
tähtajaks.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni;
3.4.2. anda täitjale juhiseid.
3.5. Tellija on kohustatud:
3.5.1. andma täitjale käsundi täitmiseks vajalikku teavet;
3.5.2. teavitama täitjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist täitja
poolt;
3.5.3. maksma täitjale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu;
3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel täitja poolt tellijale lepingu ülesütlemise hetkeks
faktiliselt osutatud teenuste eest.
4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
4.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda täitjalt puuduste
kõrvaldamist täitja kulul, teavitades täitjat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise
asjaolu avastamist ja andes täitjale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi
nimetatud pretensioon).
4.2. Juhul, kui täitja ei kõrvalda punktis 4.1 nimetatud puudusi etteantud tähtaja jooksul, on
tellijal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada.
4.3. Täitja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.
4.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi
kuni 10% lepingu hinnast, kui täitja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud
töid tähtaegselt teostanud või täitja poolt läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.
4.5. Tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva
eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud
puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui
viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.
4.6. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel
tasumisele kuuluva summaga.
4.7. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud
juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja
võrra.
4.8. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui täitja on oluliselt rikkunud
lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.
5. Intellektuaalne omand
5.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob täitja tellijale üleantavaid autoriõigusega kaitstavaid teoseid,
siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale tasu maksmise hetkest.
Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab täitja tellijale
tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja.
5.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma
äranägemisel.
5.3. Täitja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel
teostatava ja tellijale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma
isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust täitjaga sõlmitud lepingu alusel
nii, et tellijal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja
ulatuses.
5.4. Tellija poolt täitjale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.
6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
6.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,
advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele täitja ülemaailmsesse võrgustikku
kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes
on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama.
6.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või
kolmandate isikute huvides.
6.4. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel
sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28
sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.
6.5. Täitja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid
teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.
7. Teadete edastamine ja kontaktisikud
7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku
tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult.
7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni
kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.
7.4. Tellija kontaktisik on Lagle Kalberg, tel 5300 2295, e-post:
[email protected].
7.5. Täitja kontaktisik on Marju Koor, tel 525 3135, e-post:
[email protected].
7.6. Tellija kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste
andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest täitja
teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.
7.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema
asutusesiseselt määratud asendajal.
8. Lõppsätted
8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad
ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu
dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingus nimetatud dokumendid on
esitatud.
8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel
poolte kirjalikul kokkuleppel.
8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui koolitusgruppe pole olnud
võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).
8.4. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale
isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.
8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Marju Koor
peadirektor
Hankelepingu Lisa 4
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa
riigihanke „Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele“
tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti
(edaspidi: vastutav töötleja) ja Osaühing Jako Koolitus (edaspidi: volitatud töötleja) vahel,
teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).
1. Leping eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused).
Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud
töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid.
Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut
vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi:
üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse
(edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning
vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja
selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid
õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud
isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt,
seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa
sätetest.
2. Mõisted
2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt
andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvatele juhenditele
ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes
kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis
on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik,
võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel
eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-
, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.
3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud
juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või
rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema
seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud
töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale,
kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab
volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud
asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide
teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete
koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud
töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.
3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava
töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole
vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat
kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni
andmekaitseseaduste või määruste vahel.
1
3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi
volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja
kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud
töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud
töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele
info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja
teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja
kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja
kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete
töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on
lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud
töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi
volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel
kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib
igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud
töötlejaid.
3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud
isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama
isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et
isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja
töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele)
järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne
konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed
isikuandmete töötlemisel ning kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud
nõuetele.
3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest,
sh:
vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist
teisaldamist;
ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele
oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel
viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;
tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.
3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja
korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse
tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas
edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja
kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale
viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36
sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud
töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult
asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate
kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja,
või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku
leppinud, et:
3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid
ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud
2
töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata
olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite
aruandeid;
3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames
saadud teavet konfidentsiaalsena;
3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning
vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud
töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.
3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale
töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust
vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada
isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on
selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav
isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele
isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest
või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu
viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud
töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline
rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise
tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend
neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu
isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud
isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde
asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks
välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega.
Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada
vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva
pärast esialgsete andmete esitamist.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja
täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava
töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste
täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud
töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku
poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud
tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale
töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud
isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning
eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid
õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle
tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja
kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.
3
6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad
mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja
vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates
täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib
pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete
töötlemisega.
6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
Lisa
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM
1. Kontaktandmed
Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:
____________________________________________________________________________
_____
2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Lõplik teavitus
☐Varasema teavituse täiendamine
3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)
Millal sain rikkumisest teada
(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________
Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja
lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub
4. Rikkumise andmed
Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:
4
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või
õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate
mittepiisav koolitus)
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema
juures):______________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
☐ Asjaolud pole veel teada
5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed
Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis
sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides
vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
5
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,
maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja
need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei
6. Rikkumisest puudutatud isikud
Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi
„pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu
valikut)
6
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
Muu (palun
selgita):_________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele
Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks
või mitu valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku
nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem
kasutatud teistel eesmärkidel
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või
mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
7
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
8. Rikkumisega seotud järeltegevused
Isikute teavitamine
Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):
_____________
Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
Mis oli teavituse
sisu:________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et
rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude
leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
9. Rikkumise piiriülene mõju
8
Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi
nimi):___________________________
Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud
isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):
____________________________________________________________________________
_____
9