Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Teadusministeerium 70000740 Munga 18 50088 Tartu TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Täiendatud 24.08.2026. Muudatused/täiendused on märgitud kollase värviga. Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Rahvusvaheline vilistlaste uuring Eurograduate Kas on poliitikakujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)? Jah Kas uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid? Ei Kas isikuandmete töötleja on määranud Mirjam Reinthal andmekaitsespetsialisti? Tel 735 2405 e-post [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus? Ei Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku Jah alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium 1.1.2 Registrikood 70000740 1.1.3 Aadress Munga 18, 50088 Tartu 1.1.4 Kontaktandmed (sh kontaktisik) Telefon: 735 0222 e-post: [email protected] Tellija uuringu projektijuht: Marian Juurik Tel: 51966969 e-post: [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Volitatud töötleja registriandmed erineb registriandmetest) 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1.1 Volitatud töötleja nimi Sihtasutus Mõttekoda Praxis 2.1.2 Registrikood 90005952 2.1.3 Aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn 2.1.4 Kontaktandmed (sh kontaktisik) [email protected]; Sandra Haugas ([email protected]; +372 5029173) 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Ei erine registriandmetest erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt (e) järgi on andmete andmise õiguslik alus avalikes huvides olevate ülesannete täitmine, milleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Eurograduate Eesti uuringu läbiviimine. Isikukaitseandmete seadus § 6 lõige (5) võimaldab uuringu läbiviijal avaliku ülesande täitmisel poliitika kujundamiseks tehtava uuringu tarbeks isikuandmeid pärida ja töödelda. Uuringu tellija on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM). EV haridusseaduse § 6 lg 2 p 9 järgi on HTM ülesanne osaleda riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellida haridusalaseid uurimistöid. Tulenevalt VV 13.08.2021 määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 5 punktist 6 on ministeeriumi ülesandeks korraldada poliitika mõju hindamist ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Eurograduate uuringu eesmärk on saada usaldusväärne ülevaade Eesti kõrgkoolide vilistlaste õpingutega seotud taustast ja mobiilsusest, oskustest ning omandatud oskuste kasutamisest töökohal, toimetulekust ja siirdest tööjõuturule, rahulolust õpingute ja tööga ning hinnangutest õppetöö kvaliteedile ning omandatud pädevustele. Muuhulgas peab uuring vastama küsimusele, milline haridus ja kogemused valmistavad vilistlasi ette paremaks toimetulekuks tööturul. Samuti on üks uuringu eesmärke võrrelda vastavaid tulemusi teiste Euroopa riikide tulemustega. Lisaks on üheks eesmärgiks võimaldada uuringus osalenud Eesti kõrgkoolidel analüüsida oma vilistlaste tagasisideküsitluse tulemusi oma kooli lõikes detailsemalt, et kogutud andmed muutuksid praktiliseks arendustegevuseks (milliste tasemete, valdkondade ja õppekavade lõpetanute puhul on hinnangud kriitilisemad) ja annaksid aluse otsuste tegemiseks. Anonümiseeritud vastamisandmete edastamiseks vilistlase kodukõrgkoolile küsitakse küsitluses osalejatelt eelnevalt nõusolekut. Seda tehakse küsimustiku alguses oleva nõusolekuvormi abil, kus vastaja annab nõusoleku küsitlusega kogutud vastuste töötlemiseks ja nende avaldamiseks teistele andmete kasutajatele kooskõlas uuringu ja andmekaitse informatsiooni ning nõusolekuga. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu metoodikaks on tagasiside küsimine veebiküsitluse kaudu. Veebiküsitluse eesmärgiks on koguda informatsiooni suurelt hulgalt uuringu sihtrühmalt (vilistlased) selliselt, et tulemusi oleks võimalik üldistada usaldusväärselt kogu sihtrühmale ning et valim oleks representatiivne kõigi Eestis kõrgharidust võimaldavate õppeasutuste, kõrgharidustaseme õpete ja õppevaldkondade lõpetanute osas. Valim peab olema representatiivne ka välismaalastest vilistlaste osas. Uuringu läbiviijal on vilistlastega kontakteerumiseks vajalik küsida ning taotleda juurdepääsu kõrgkoolide käsutuses olevale vilistlaste kontaktibaasile. Selleks, et tagada kogutavate andmete kvaliteet ja usaldusväärsus (nt et uuringusse ei satuks sihtgruppi mittekuuluvad isikud ning vältimaks mitmekordset vastamist) on oluline genereerida personaalsed küsitluslingid. Uuringu kutsed, mis personaalseid küsitluslinke sisaldavad, edastab vilistlastele uuringufirma. Kuigi uuringu kutsed saaksid vilistlastele edastada ka kõrgkoolid, ei poolda uuringu läbiviija seda varianti. Nimelt näitavad Praxise varasemad kogemused (nt Eurograduate uuringuga sarnase Eurostudent uuringuga), et juhul kui küsitlusuuringu sihtgrupiga kontakteerub Praxis, võivad vastamismäärad olla koguni mitu korda kõrgemad võrreldes sellega, kui sihtgrupiga kontakteerub kõrgkool. Võimalikult kõrged vastamismäärad on Eurograduate uuringu jaoks kriitiliselt tähtsad. Kogutud andmed eri kategooriate lõikes (nt kõrgkoolid, õppevaldkonnad, õppeastmed) peavad olema esinduslikud, st piisavalt kvaliteetsed ja usaldusväärsed, et pakkuda sisendit Eesti kõrghariduspoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste läbiviimiseks. Kui vilistlastega kontakteerub uuringufirma, saab ta läbiviijana protsessi kõige paremini koordineerida: nt madalate vastamismäärade korral vastava(te) kõrgkooli(de) vilistlastele meeldetuletuskirju saata, kindlustada et asjakohaseima sisuga meeldetuletuskirjad lähevad vilistlaste poole teele kõige asjakohasematel aegadel, mitte koormata meeldetuletuskirjadega juba küsitlusele vastanuid, jms. Vastavalt oma eelnevatele küsitlusuuringute läbiviimise kogemusele peab uuringufirma asjakohaseks saata umbes 5–6 meeldetuletuskirja. Meeldetuletuste täpne arv võib gruppide põhiselt (nt selle põhjal, kas tegemist oli välisüliõpilasega või mitte) erineda, sõltudes eri gruppide vastamismääradest. See tuleneb vajadusest tagada vastamismäärade esinduslikkus uuringu tellija poolt ette nähtud gruppide lõikes, mistõttu võib tekkida vajadus saata ühtedele gruppidele rohkem meeldetuletuskirju kui teistele. Arvestades küsitlusuuringutele vastamise aktiivsuse üldist langustrendi, on üha tähtsam keskenduda end tõestanud lähenemistele vastamismäärade tõstmiseks. Eelnevast tulenevalt taotlebki HTM, kui uuringu tellija, luba AKI-lt, mille alusel oleks võimalik kõrgkoolidel väljastada oma vilistlaste e-posti aadressid uuringu läbiviijale ehk Praxisele. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu eesmärk on kõrghariduspoliitika kujundamiseks sisendi saamine, arvestades järgmisi avalikke ülesandeid. • Vastavalt kõrgharidusstandardi § 3 p 3 peab õppekavades läbi viidav õpe arvestama tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi. Vilistlaste tagasiside oma erialal töö leidmise võimaluste, õpitu ja töökohal nõutu vastavuse kohta on väga oluline komponent hindamaks kõrgkoolide poolt pakutava õppe vastavust mainitud ootustele. Üleriigiliselt ühtse küsimustiku alusel teostatav uuring annab võrreldava pildi kõrgkoolide poolt pakutavatest teenustest ja võimaldab riigil seada edaspidises tegevuses fookusesse need aspektid, millega vilistlased on kõige vähem rahul. • Kõrgharidusseaduse (KHaS) § 38 Institutsionaalne akrediteerimine järgi peab kõrgkool läbima vähemalt korra 7 aasta jooksul institutsionaalse akrediteerimise, mille käigus hinnatakse muu hulgas, kas kõrgkooli lõpetanud on oma erialaste teadmiste ja sotsiaalsete oskustega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised (hõive, palk) ning kas nad on rahul õppe kvaliteediga. Lisaks hinnatakse kõrgkooli tegevuste vastavust ühiskonna ootustele ja vajadustele, sh kas kõrgkool kaasab vilistlasi kõrgkooli ja teadmusühiskonna arendamiseks suunatud tegevustesse. Institutsionaalse akrediteerimise juhend: Eneseanalüüsi juhend kõrgkoolile 2025 • KHaS § 41 Tegevustoetus: Kõrgkooli lõpetanute töötamise ja edasi õppimise näitaja on ka üheks tulemusnäitajaks, mille alusel riik eraldab kõrgkoolidele tulemusrahastamisel tegevustoetust. • KHaS § 43 Haldusleping: HTM ja ülikoolide vahel sõlmitud halduslepingutes perioodiks 2026-2028 on kokku lepitud, et ülikool teeb koostööd tööandjate, vilistlaste ja õppeasutustega ning teeb riigiga koostööd tervikliku talendipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel, mis aitab talente Eestisse meelitada, Eestis hoida ja Eesti ühiskonnaga siduda. • Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üks eesmärk on tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Eesmärgi täitmise hindamiseks kasutatakse mõõdikut “osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning  õpetamise ja juhendamisega. Rahulolu näitaja andmed võetakse Eurograduate vilistlasuuringust. • Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üks eesmärk on, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Eesmärgi täitmise hindamiseks kasutatakse järgmisi mõõdikuid: lõpetajate ettevõtlikkus ja vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega. Rahulolu näitaja andmed võetakse Eurograduate vilistlasuuringust. Ühe tegevusena nähakse mh ette, et tuleb tõhustada toetusmeetmeid, et tipposkustega välisõppurid ja vilistlased jääksid püsivalt Eestisse. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuring viiakse läbi veebiküsitlusena. Uuringu tulemus esitatakse üldistusena, mille tulemusena ei ole konkreetseid isikuid võimalik tuvastada. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Uuringu käigus ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Vilistlastel, kelle e-postiaadressile küsitluskutse saadetakse, on täielik õigus otsustada, kas nad soovivad küsitlusuuringus osaleda või mitte. E-postiga saadetavas kutses tutvustatakse uuringut ja selle eesmärki, aga ka seda, miks kutse saadeti ning ka andmete töötlemise ja uuringutulemuste avaldamise põhimõtteid (nt et uuringus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne ning tulemused avaldatakse kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja nende vastuseid). Küsitluse avalehele tekitatakse nõusolekuvorm, st tekst, mis detailsemalt selgitab andmete töötlemise ja uuringutulemuste esitamise põhimõtteid ning millele vilistlased enne uuringus osalema asumist oma nõusoleku annavad. Ka juba küsitlusele vastama asunud vilistlasel on soovi korral võimalik hiljem (vastamise käigus) uuringus osalemine pooleli jätta, st oma nõusolek uuringus osaleda tagasi võtta ja vastuseid mitte esitada. Nõusoleku tagasivõtmisel kustutab Praxis kõik isiku andmed, st kontakt, personaalne link ja antud vastused. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute potentsiaalsete kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Pärast küsitluse lõppu viiakse läbi ka auhindade loosimine üliõpilaste vahel, kes küsimustiku lõpuni täitsid. Loosimise jaoks e-posti aadresside loetelu kokku pannes ei vaata Praxis andmete sisu, vaid ainult seda, et vilistlane oleks küsimustiku lõpuni täitnud. Küsimustiku lõpuni täitnud vilistlastelt küsitakse küsimustiku lõpus eraldi nõusolek, kas küsimustiku täitja soovib osaleda ka auhindade loosimises. Pärast küsitluse lõppu anonümiseerib Praxis andmed esimesel võimalusel (vt täpsemalt punkt 10). 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Kõrgkoolid koostavad faili 2020/2021 ja 2024/2025 õa lõpetanute e-posti aadressidest ning edastavad faili e-posti teel krüpteeritud kujul Praxise-poolsele projektijuhile ja Praxise andmetöötlejale. Andmeid ei edastata HTM-ile. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Eesti kõrgkoolide kõik 2020/2021 ja 2024/2025 õppeaastatel lõpetanud. 2020/2021 õ.-a. lõpetas kõrgharidusõppe 9618, 2024/2025 õ.-a. 10 160 üliõpilast. Uuringukutse saadetakse kõikidele vilistlastele, kelle e-posti aadressid volitatud töötlejale edastatakse. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Õppeaastad 2020/2021 ja 2024/2025. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Iga vilistlase kohta küsime kõrgkoolidelt järgmised andmed ehk töödeldavate isikuandmete koosseis on järgmine: Lõpetatud kõrgkool Vilistlase e-post Vilistlase õppeaste Vilistlase lõpetamise aasta Lõpetatud õppekava ISCED kood Kas on välisüliõpilane või mitte 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Kõrgkoolide kontaktide andmebaasid 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Kõrgkoolidega on teemat eelnevalt arutatud ning nad on huvitatud osalemisest, kuna see annab neile võimaluse saada punktis 6 loetletud eesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet. Eelneva Eurograduate küsitlusvooru korral olid kõik kõrgkoolid valmis uuringus osalema ning ka kontaktandmeid jagama, v.a üks kõrgkool, kes küll soovis osaleda, kuid edastas ise uuringu küsitluskutsed oma lõpetanutele. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kogutud andmed anonümiseeritakse üldjuhul volitatud töötleja poolt, kuid vajadusel täiendavalt enne kõrgkoolidele edastamist ka vastutava töötleja poolt. Volitatud töötleja kustutab pärast küsitluse lõppu nii kõrgkoolidelt saadud e-posti aadressid kui ka personaalsed küsitluslingid, mis kaotab võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga. Omalt poolt lõpliku anonümiseerimise viib volitatud töötleja läbi andmete üleandmise eel uuringu tellijale ja Eurograduate uuringu kesksele konsortsiumile, eemaldades vastustest ka lahtised vastused ja muud tunnused, mis kombineerituna võivad aidata vastajat tuvastada. Kokkuvõtvalt, uuringufirma edastab anonümiseeritud küsitlusandmed HTM-ile ja konsortsiumile. Andmed on uuringufirma poolt anonümiseeritud ehk üksnes nende andmete põhjal ei ole võimalik vastajaid tuvastada. Seejärel edastab HTM küsitlusandmed õppekavade kaupa ka kõrgkoolidele. Edastatavatest andmetest eemaldatakse vastajate taustatunnused ning andmeid õppekavadelt, millel on vähem kui viis vastajat, ei edastata. Seega ei edastata kõrgkoolidele andmeid, mille puhul vastajate väike arv või taustatunnuste kombinatsioon võiks suurendada konkreetsete isikute tuvastamise riski. Konsortsiumile vilistlaste õppekava kohta andmeid ei edastata. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.Andmeid ei pseudonümiseerita, vaid anonümiseeritakse (vt ka eelmist küsimust). 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Andmeid ei pseudonümiseerita, vaid anonümiseeritakse, mis tähendab ühtlasi, et andmeid ei ole võimalik ei koodivõtme abil ega muul moel enam isikuga tagasi siduda. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Andmeid ei pseudonümiseerita. Anonümiseeritud küsitlusandmed kuuluvad HTM-ile. Praxis esitab anonümiseeritud küsitlusandmed ka Eurograduate konsortsiumile rahvusvaheliselt esindusliku ning võrdlusi võimaldava andmebaasi loomiseks, mis on osa uuringu tellija poolt ette nähtud ülesandest. Küsitlusuuringu läbiviimise jaoks vajalikud isikuandmed (vilistlaste e-posti aadressid) ja personaalsed lingid kustutab Praxis vahetult pärast küsitluse lõppu (hiljemalt 04.01.2027) – seda kõikjalt ehk nii küsitluskeskkonnast kui ka projektijuhi ja andmetöötleja arvutist. Andmete kustutamise kohta koostatakse akt. Küsitlusandmed anonümiseeritakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel (vt ka punkt 10), kuid mitte kohe pärast küsitluse sulgumist (ehk mitte tähtajaga 04.01.2027) – uuringu läbiviija poolt lõplik anonümiseerimine (kombineerituna vastaja tuvastamist võimaldavate tunnuste kustutamine) tehakse 30 päeva jooksul peale tulemuste tellijale üleandmist, sest vastasel juhul poleks võimalik statistikat teha. Lõplik andmete (st kombinatsioonis vastaja tuvastamist võimaldavate tunnuste) kustutamise tähtaeg uuringufirma jaoks on hiljemalt 30.06.2028. Konsortsiumile edastatakse andmed vastavalt konsortsiumi poolt keskselt ette nähtud küsimustele. See tähendab, et Eesti lisaküsimuste alusel kogutud andmeid (nt õppekava või välisüliõpilase staatuse kohta) konsortsiumile ei edastata. See, millisel kujul täpsemalt andmed konsortsiumile edastatakse, selgub uuringu käigus vastavalt konsortsiumilt uuringu hilisemas etapis saabuvatele juhistele. Eelduslikult edastatakse andmed konsortsiumile nii vastuste tabelina kui ka uuringu üldistatud tulemustena. Konsortsium ei vii omalt poolt läbi andmete kustutamist, kuna konsortsiumile edastatakse juba anonümiseeritud andmed. Kõrgkoolidele edastatakse nii konsortiumi poolt keskselt ette nähtud küsimuste kui Eesti lisaküsimuste alusel kogutud andmed, mis on anonümiseeritud. Lisaks kustutatakse enne andmete edastamist vastajate taustatunnused (nt. sugu, vanus, kodakondsus), mis ei ole vajalikud õppekavade tagasiside hindamiseks. Andmed edastatakse tabeli kujul. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage - 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekti teavitatakse isikuandmete teavitatakse. töötlemisest nõusolekuvormil, kus selgitatakse, kust andmed saadi, kes on vastutav töötleja ning kuidas andmeid töödeldakse. 11.3. Kust on leitavad Küsitlusvormil oleval nõusolekuvormil. andmekaitsetingimused? 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei  kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Triin Laasi-Õige kantsler (allkirjastatud digitaalselt) Taotluse lisad: Lisa 1: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand Lisa 2: Küsimustiku kavand  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/53-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Helen Laane Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2026 Tallinnas Taotluse esitaja Triin Laasi-Õige Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus „Rahvusvaheline vilistlaste uuring Eurograduate“ 31.08.2026 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2) Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.06.2028. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Inspektsioon toob siiski täiendavalt välja, et andmete anonümiseerimine eeldab, et isikut ei ole võimalik andmetele tuginedes mitte kuidagi ei otseselt ega ka kaudselt tuvastada, sh ka mitte andmete omavahelise seostamisega. Anonümiseerimise puhul ei saa ega tohi olla võimalik viia andmeid tagasi isikut tuvastavale kujule. Lisaks tuleb anonümiseerimise puhul hinnata, ega isik ei ole kogu andmete hulka arvestades siiski äratuntav. Taotluse punktis 10 on välja toodud, et kogutud andmed anonümiseeritakse üldjuhul volitatud töötleja poolt, kuid vajadusel täiendavalt enne kõrgkoolidele edastamist ka vastutava töötleja poolt. Taotluse punktis 10.3. on selgitatud et Eurograduate konsortsium ei vii omalt poolt läbi andmete kustutamist, kuna konsortsiumile edastatakse juba anonümiseeritud andmed. Kõrgkoolidele edastatakse nii konsortiumi poolt keskselt ette nähtud küsimuste kui Eesti lisaküsimuste alusel kogutud andmed, mis on anonümiseeritud. Inspektsioon selgitab, et Haridus- ja Teadusministeeriumi kui vastutava töötleja kohustus on tagada, et andmed edastatakse konsortsiumile ja kõrgkoolidele tõepoolest anonümiseeritud kujul, mis ei võimalda andmesubjekti ka kaudselt tuvastada. Vastasel juhul peab Haridus- ja Teadusministeerium tagama, et lisaks volitatud töötlejale (uuringufirmale) kustutaks ka teised asutused uuringu läbiviimise tähtaja möödumisel uuringuga seotud isikuandmed. Täiendatud taotluse punktis 5 on välja toodud, et uuringufirma peab vastavalt oma eelnevatele küsitlusuuringute läbiviimise kogemusele asjakohaseks saata umbes 5–6 meeldetuletuskirja, kuid meeldetuletuste täpne arv võib sõltuda eri gruppide vastamismääradest. Inspektsioon juhib tähelepanu, et ka meeldetuletuskirja saatmine on isikuandmete töötlemine, mille käigus tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärusest1 (IKÜM) tulenevaid andmekaitse põhimõtteid. Eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtete (IKÜM art 5 lg 1 p-d b ja c) kohaselt peab andmetöötlus olema seotud kindlaksmääratud eesmärgiga ja andmeid tohib töödelda ulatuses, mis on konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalik. See tähendab, et kuigi meeldetuletuste saatmine võib olla põhjendatud vastamismäära suurendamiseks, ei pruugi liigne meeldetuletuste saatmine olla eesmärgi saavutamiseks vajalik. Arvestada tuleb, et iga täiendav meeldetuletus eeldab adressaadi kontaktandmete jätkuvat kasutamist ning suurendab andmetöötluse mahtu. Kui küsitluse eesmärki on võimalik mõistlikult saavutada väiksema arvu meeldetuletustega, võib 5–6 meeldetuletuse saatmine osutuda ebaproportsionaalseks. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 31.08.2026 inspektsioonile esitatud ja 24.08.2026 täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Laane jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Teadusuuringu taotluse vorm Eurograduate 24.08 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679. 2 (2)