ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp pöörduja Teie 18.08.2026
[email protected]
Meie 01.09.2026 nr 2.2-9/26/3268-2
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole, kuna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Amet (PRIA) jättis Teie hinnangul 17.08.2026 vastusega sisuliselt vastamata Teie 01.07.2026
kirjas toodud küsimustele, mis puudutasid e-PRIA kasutamisel tekkivaid logisid, nende säilitamist
ja isikuandmete kaitset. Vastamata jätmisel tugines PRIA avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1
punktidele 9 ja 10, põhjendades teabe andmata jätmist sellega, et logimise tehniliste üksikasjade
avaldamine võiks võimaldada tuvastada infosüsteemi kontrollimehhanismide ulatuse ja neist
kõrvale hoidmise võimalused. Pöördumises soovite teada, kuidas antud situatsioonis käituda ning
millise seaduse alusel peab andmetöötleja tooma välja detailselt oma õigusliku aluse.
Selgitame esmalt, et logimine võib olla osa infosüsteemi turvameetmetest, mistõttu ei ole logimist
ja turvalisust puudutavad küsimused täielikult lahutatavad. PRIA võib piirata juurdepääsu teabele,
mille avaldamine paljastaks näiteks selle, milliseid sündmusi süsteem ei tuvasta, kus logimine
puudub või kuidas turvakontrollidest kõrvale hoiduda. Sellise teabe suhtes võivad olla
kohaldatavad avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktid 9 ja 10.
Siiski ei tähenda see koheselt seda, et kogu logimist puudutav teave oleks salajane.
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamist reguleeriva registri põhimääruse1 § 15
järgi logitakse registrisse andmete kandmine ja registriandmete muutmine. Logis säilitatakse
kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning kande tegija nimi. Seda logi säilitatakse kolm aastat kande
tegemisest arvates. Samuti sätestab registri põhimäärus registriandmete säilitamise tähtajad.
Üldjuhul säilitatakse registriandmeid kümme aastat nende saamisest, kui Euroopa Liidu õigus ei
näe ette teistsugust tähtaega. Teatud andmeid säilitatakse tähtajatult.
Samas ei nähtu põhimäärusest, kas ja millises ulatuses logitakse ka selliseid e-PRIA-s tehtavaid
toiminguid, millega registriandmeid ei muudeta, näiteks taotluse vaatamist või poolelioleva
taotluse kustutamist. Nendele küsimustele saabki vastata PRIA, kuid vastamine võib eeldada
PRIA-lt infosüsteemi tehnilise toimimise analüüsimist ja uue selgituse koostamist.
Andmekaitse Inspektsioon saab kontrollida PRIA tegevust siis, kui küsitud on asutuse valduses
olevat olemasolevat ja dokumenteeritud teavet. Kui selline dokument sisaldab nii piiranguga kui
ka piiranguta teavet, peab PRIA avaliku teabe seaduse § 38 lõike 2 kohaselt võimaldama
juurdepääsu vähemalt dokumendi sellele osale, mille suhtes piirang ei kehti. Üksnes üldine viide
turvameetmetele ei vabasta teabevaldajat kohustusest hinnata, milline osa konkreetsest teabest
vajab tegelikult kaitset.
1
Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015.a määrus nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri
põhimäärus“
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Kui küsimusele vastamiseks tuleb PRIA-l koostada uus ülevaade, analüüsida süsteemi toimimist
või selgitada, kuidas eri õigusnorme konkreetses olukorras rakendatakse, võib tegemist olla
selgitustaotlusega. Selgitustaotlusele antud vastuse sisulise piisavuse üle järelevalve tegemine ei
kuulu aga Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. Seetõttu ei saa inspektsioon ka hinnata, kas PRIA
pidi selgitustaotlusele vastates nimetama konkreetse õigusakti või paragrahvi. Selles osas on Teil
õigus paluda õiguskantsleril kontrollida, kas haldusorgan on järginud selgitustaotlusele vastamisel
hea halduse tava.
Isikuandmete töötlemise läbipaistvuse küsimus kuulub kindlasti Andmekaitse Inspektsiooni
pädevusse. Isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM) artikli 13 kohaselt peab füüsilisele isikule
olema arusaadavalt teatavaks tehtud, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel tema isikuandmeid
töödeldakse, kellele neid võidakse edastada ning kui kaua andmeid säilitatakse või mille alusel
säilitamisaeg määratakse. Samas ei tähenda seegi kohustus koheselt seda, et asutus peaks avaldama
infosüsteemi turvaarhitektuuri või muid turvakriitilisi tehnilisi üksikasju.
Seoses isikuandmete töötlemisega tuleb arvestada ka sellega, et IKÜM-st tulenevad andmesubjekti
õigused kuuluvad üksnes füüsilisele isikule, mis tähendab, et äriühing kui juriidiline isik ei ole
IKÜM mõttes andmesubjekt. Seega ei saa äriühing teabe küsimisel tugineda IKÜM-le, kuid
äriühing võib küsida üldist teavet avaliku teabe seaduse alusel ja õigusalaseid selgitusi
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel. Küll aga kohalduvad IKÜM-st
tulenevad nõuded e-PRIA-s töödeldavatele füüsiliste isikute, näiteks kontaktisikute ja taotlustes
nimetatud teiste isikute isikuandmetele.
Praegu Andmekaitse Inspektsioonile esitatud materjal sisaldab üksnes PRIA vastusest väljavõtet,
mistõttu ei ole meil võimalik selle põhjal PRIA vastust tervikuna hinnata ega kindlaks teha,
millises osas oli Teie pöördumine teabenõue ja millises osas selgitustaotlus. Tõenäoliselt eeldab
Teie 01.07.2026 pöördumises esitatud küsimustele vastamine eri andmete koondamist, nende
analüüsimist ja e-PRIA toimimise kohta selgituse koostamist. Seetõttu on pöördumine käsitatav
valdavas osas selgitustaotlusena, millele antud vastuse sisulise piisavuse hindamine ei kuulu
Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. Teabenõudega võib olla tegemist selles osas, milles
soovisite saada PRIA valduses olevat olemasolevat ja dokumenteeritud teavet, näiteks dokumenti,
milles on kirjeldatud logitavaid toiminguid, logikirjete koosseisu või logide säilitustähtaegu.
Seega, kui soovite PRIA vastust vaidlustada, tuleb kõigepealt täpsustada, kas soovisite saada PRIA
valduses olevat konkreetset dokumenti või muud juba olemasolevat dokumenteeritud teavet. Kui
PRIA keeldus sellise teabe väljastamisest, siis võite esitada Andmekaitse Inspektsioonile vaide 30
päeva jooksul PRIA vastusest teadasaamisest. Vaidele palume lisada tervikuna PRIA 17.08.2026
vastuse ning võimalikult täpselt kirjeldada, millist PRIA valduses olevat dokumenti või
dokumenteeritud teavet Te soovisite ja millises osas peate juurdepääsupiirangu kohaldamist
põhjendamatuks. Vaide läbivaatamisel saab Andmekaitse Inspektsioon hinnata, kas tegemist oli
teabenõudega, kas juurdepääsupiirangu kohaldamine oli põhjendatud ning kas PRIA oleks pidanud
võimaldama juurdepääsu vähemalt teabe sellele osale, millele juurdepääsupiirang ei kehti. Vaide
esitamise kohta leiate rohkem teavet meie veebilehelt.
Loodame, et saime selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016 , füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
2 (2)