Lihthanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks” korraldamine ja hankekomisjoni moodustamine - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

1-226-068 10.09.2026 Käskkiri.asice1789 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 10.09.2026 nr 1-2/26-068 Lihthanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks” korraldamine ja hankekomisjoni moodustamine Tulenevalt 27.11.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-066 kinnitatud ja 21.06.2026 käskkirjaga nr 1- 2/26-056 muudetud TTJA hankekorra ja väljasttellimise strateegia punktist 24 ning arvestades riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid: 1. Kinnitan lihthanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ (hankedokumendid lisatud) läbiviimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse valimiseks komisjoni järgmises koosseisus: 1.1. komisjoni esimees: Laura Pall, digiteenuste büroo analüütik - komisjoni liige, hindaja; 1.2. komisjoni liige: Kristina Asuküla, digiteenuste büroo tarkvara arendusjuht - komisjoni liige, hindaja; 1.3. komisjoni liige: Kristiina Miller, digiteenuste büroo andmeanalüütik - komisjoni liige, hindaja; 1.4. komisjoni liige: Martti Kangur, õigusbüroo juhataja, komisjoni liige. 2. Määran hanke eest vastutavaks isikuks: Laura Pall, digiteenuste büroo analüütik. 3. Hanke eeldatavaks maksumuseks 45 000 eurot käibemaksuta. 4. Pakkumuste hindamise kriteeriumideks on pakkumuse maksumus (osakaal 40%) ja proovitöö (osakaal 60%). 4.1. Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalsed 40 väärtuspunkti. Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile: 40 - (pakkumuse väärtus – madalaim väärtus) / suurim väärtus * 40 4.2. Proovitööd hindab iga käskkirjas hindajaks määratud hankekomisjoni liige eraldi, lähtudes hanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumidest ja punktitasemetest. Pakkujale proovitöö eest omistatav lõplik punktisumma kujuneb hindajate antud punktide aritmeetilise keskmisena. Proovitöö eest on võimalik saada maksimaalselt 60 punkti. 5. Kui mitu pakkujat kogub võrdse lõpliku kogupunktisumma, selgitatakse edukas pakkumus liisuheitmise teel, mis toimub pakkujate volitatud esindajate juuresolekul. Liisuheitmise koht ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lihthange „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ Riigihanke objekt: teenused Tallinn 2026 SISUKORD 1. Üldandmed ......................................................................................................................... 3 2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks ......................................................... 3 3. Teave ja selgitused ............................................................................................................. 3 4. Kõrvaldamise aluste kontrollimine .................................................................................... 3 5. Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus ............................................................................ 4 6. Nõuded pakkumusele ......................................................................................................... 4 7. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine ........................................ 5 8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine ............................................................... 5 9. Pakkumuste tagasilükkamine ............................................................................................. 7 10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt ..................................................... 7 11. Hankelepingu sõlmimine.................................................................................................... 7 12. Hankedokumendi lisad ....................................................................................................... 8 1. Üldandmed 1.1. Hankija andmed: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) registrikood 70003218 aadress Endla 10a, 10122 Tallinn telefon: 667 2000, e-post: [email protected] koduleht: http://www.ttja.ee 1.2. Hanke eesmärk on luua alus andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika arendamiseks TTJA tegevusvaldkondades. 1.3. Hankelepingu eeldatav maksumus on 45000 eurot (käibemaksuta). 1.4. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping, mille projekt on esitatud Lisas 3. 1.5. Hange viiakse läbi elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee/. Hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu riigihanke alusdokumentidele (edaspidi ka HD) e-riigihangete keskkonnas. 1.6. Hankes osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi e-riigihangete keskkonna peavad pakkujad hankijale avaldama oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. 1.7. Pakkuja peab arvestama pakkumuse koostamisel ja esitamisel e-riigihangete keskkonnast tulenevate nõuete ja piirangutega. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-riigihangete keskkonnas hankija kontrollile mitte alluvad asjaolud, nt force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara töös jne. Hankija ei vastuta e-riigihangete keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest. 1.8. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas. 2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku osaleda „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ hankes ning esitada pakkumus vastavalt hanketeates ja hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. 3. Teave ja selgitused Riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel toimub elektrooniliselt e- riigihangete keskkonna (https://riigihanked.riik.ee/) vahendusel, riigihangete seaduses sätestatud alustel. 4. Kõrvaldamise aluste kontrollimine 4.1. Riigihanke alusdokumentides sätestatud kõrvaldamise alused on kättesaadavad elektrooniliselt. 4.2. Hankijal on õigus teostada kõrvaldamise aluste kontrolli RHS § 52 lg 3 ja § 104 sätestatud korras, mis tähendab, et kõrvaldamise aluste kontroll viiakse sellisel juhul läbi peale eduka pakkuja välja valimist. 4.3. Hankija kontrollib RHS-s ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise alustest lähtuvalt, et edukal pakkujal (sh ühispakkujal) ei esineks riigihankest kõrvaldamise aluseid. 4.4. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus, võib hankija teha otsuse pakkuja või taotleja kõrvaldamise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja riigihankest. 4.5. Hankija ei nõua RHS § 96 lõikes 31 nimetatud dokumentide või andmete esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. 4.6. Hankija kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja (sh ühispakkuja), kellel esineb RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 4.7. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 punktis 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest. 4.8. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta. 5. Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus 5.1. Pakkujal peab hankelepingu täitmiseks olema vähemalt üks võtmeekspert, kes vastab Lisa 4 „Nõuded meeskonnale“ tingimustele. 5.2. Vähemalt üks pakkumuses nimetatud võtmeekspert peab samaaegselt vastama Lisa 4- s sätestatud haridus-, teadus- ja arendusprojekti kogemuse ning projektis täidetud rolli nõuetele. 5.3. Pakkuja esitab koos pakkumusega nimetatud võtmeeksperdi CV, mis sisaldab kõiki Lisa 4-s nõutud andmeid. Hankijal on õigus nõuda CV-s esitatud haridust, doktorantuuris õppimist ja projektikogemust tõendavaid dokumente või selgitusi. 6. Nõuded pakkumusele 6.1. Pakkumuse vormistamisel ja esitamisel tuleb järgida RHS §-des 110-111 sätestatud tingimusi, kui käesolevas dokumendis ei ole teisiti sätestatud. 6.2. Ühispakkumuse esitamise korral peavad ühispakkujad nimetama endi seast volitatud esindaja ning pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Kõikidel ühispakkujatel peavad puuduma kõrvaldamise alused, mille osas tuleb esitada kõikide ühispakkujate osas nõutud andmed. 6.3. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 60 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 6.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid võivad olla eesti ja/või inglise keeles. 6.5. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuste dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate. 6.6. Pakkumuse koosseisu kuuluvad dokumendid (sh pakkuja poolt tehtav proovitöö ja Lisa 4 kohane võtmeeksperdi CV) tuleb esitada e-riigihangete keskkonda. Pakkumust, mis ei ole esitatud läbi e-riigihangete keskkonna, ei võeta arvesse. 6.7. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse e-riigihangete keskkonna üldandmete lehel. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab pakkuja. 6.8. E-riigihangete keskkonna maksumuse vormil märgitakse pakkumuse maksumus vastavalt hankedokumendi p 8.3.1. ja e-riigihangete keskkonnas esitatud juhistele. 6.9. Pakkumuse maksumuse sisse arvestatakse kõigi hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalike tööde, toimingute, kohustuste ja seonduva täitmise maksumused. 6.10. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna. 6.11. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega esitada muid tingimusi, mis ei tulene hanke alusdokumentidest. 6.12. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud. 6.13. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkumuses märkima, milline teave on pakkuja ärisaladus (RHS § 461). 6.14. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. 6.15. Pakkumuses esinevad arvutusvead parandatakse RHS § 117 lg 3 kohaselt. 6.16. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et pakutav teenus vastab hanke alusdokumentides sätestatud TTJA infoturbenõuetele ja et ta tagab lepingu täitmisel TTJA andmete turvalise eraldatuse teiste klientide andmetest. 7. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine 7.1. Hankijal on õigus RHS § 52 lõike 3 alusel kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist. 7.2. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, lähtudes RHS §-st 114 ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. 7.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui hankelepingu sõlmimine pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 7.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 8.1. Hankija kohaldab pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel RHS § 117 ja § 119 sätestatut. 8.2. Hankija hindab pakkumusi järgmise kriteeriumi kohaselt: Kriteerium Osakaal (%) Pakkumuse maksumus 40 Proovitöö 60 8.3. Kriteeriumi hindamine toimub alljärgnevalt: 8.3.1. Pakkumuse maksumus. Maksimaalne pakkumuse maksumuse osas omistatav punktide arv on 40 (kriteeriumi osakaal). Hankija hindab e-riigihangete keskkonna vormil esitatud kogumaksumust järgmiselt: Ilma käibemaksuta madalaima maksumusega (väärtusega) pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "40" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "40". 8.3.2. Proovitöö. Maksimaalne proovitöö osas omistatav punktide arv on 60 (kriteeriumi osakaal). Proovitööd hindab iga riigihanke korraldamise käskkirjas hindajaks määratud komisjoniliige eraldi, lähtudes alljärgnevad tabelis toodud hindamiskriteeriumitest ja punktitasemetest. Pakkujale omistatav lõplik punktisumma kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud punktide aritmeetilise keskmisena. Komisjon hindab proovitööd vastava skooriga, kui kõik kriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava proovitöö puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse proovitöö eest madalamad punktid. Punktisumma Hindamiskriteeriumid 60 punkti Projektiplaanis on selgelt kirjeldatud ja põhjendatud sisendi kogumise metoodika. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi. Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja toodud ning seostatud vastava etapiga. Selgelt on välja toodud kriitilise tähtsusega tegevused. Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud. Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada, et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt kattuvad tegevused on selgelt kirjeldatud ning põhjendatud. Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende maandamiseks. Nii riskid kui maandamise võimalused on selgelt põhjendatud. 40 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid osa lahendusest jääb ebaselgeks või on põhjendamata. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi. Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja toodud ning seostatud vastava etapiga. Kriitilise tähtsusega tegevused ei ole täielikult välja toodud või jäävad osaliselt ebaselgeks. Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud. Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada, et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt kattuvad tegevused on kirjeldatud, kuid nende põhjendused on osaliselt puudulikud. Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende maandamiseks, kuid kõik riskid või maandamise võimalused ei ole selgelt põhjendatud. 20 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid kirjeldus on oluliselt puudulik, ebaselge või põhjendamata. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi, kuid mõne etapi läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on esitatud puudulikult või jääb ebaselgeks nende seos konkreetse etapiga. Projektiplaanis on kirjeldatud etappide väljundid, kuid osa väljunditest või nende seos konkreetse uurimisküsimusega jääb ebaselgeks. Väljapakutud ajakava võimaldab üldjoontes eeldada töö valmimist lõpptähtajaks, kuid tegevuste omavahelised seosed, sõltuvused või ajaliselt kattuvad tegevused on kirjeldatud puudulikult. Projektiplaanis on välja toodud peamised riskid, kuid maandamise võimalused puuduvad, on ebapiisavad või ei ole põhjendatud. 0 punkti Projektiplaan sisaldab nõutud elemente, kuid esitatud teave on sedavõrd puudulik, ebaselge või põhjendamata, et selle alusel ei ole võimalik hinnata analüüsi läbiviimise metoodika sobivust, kavandatud tegevuste ja väljundite vastavust hanke eesmärkidele, peamiste riskide maandamise asjakohasust ega tööde valmimise realistlikkust hanke lõpptähtajaks. 8.4. Hankija tunnistab edukaks eeltoodud kriteeriumite alusel kokku enim väärtuspunkte kogunud pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 8.5. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija. Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures. Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid e-riigihangete keskkonna vahendusel seal esitatud kontaktandmetel. 9. Pakkumuste tagasilükkamine 9.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lg-s 1 sätestatule või kui: 9.1.1. riigihanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad hanke realiseerimise võimatuks (nt hankija eelarveliste vahendite kärpimine) või 9.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast sõltumatutel põhjustel. 9.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt 10.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 10.1.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 10.1.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 10.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Hankija ei ole vastutav võimaliku kahju eest, mis on seotud kõikide pakkumuste tagasilükkamise või hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega. 11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga, kelle pakkumus on vastavaks ja edukaks tunnistatud, kelle suhtes ei esine hankelepingu sõlmimise eelselt RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid. 11.2. Hankija annab nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks hankija esindaja poolt hankelepingu allkirjastamisega ja selle edastamisega pakkujale allkirjastamiseks. 11.3. Hankeleping jõustub hankelepingu allkirjastamisest viimase lepingupoole poolt. 11.4. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 10 tööpäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lg 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim. 12. Hankedokumendi lisad Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus Lisa 3 – Hankelepingu projekt Lisa 4 - Nõuded meeskonnale Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde TEHNILINE KIRJELDUS Hankija: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (70003218) Hange: Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks Hanke eesmärk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) viib läbi rakendusuuringu, mille eesmärk on luua alus andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks TTJA tegevusvaldkondades. Uuringu käigus hinnatakse andmete süsteemsema kasutamise, automatiseerimise ning tehisintellektil põhinevate lahenduste rakendamise võimalusi. Selleks tuleb:  kaardistada riskihindamisel ja ohuprognooside koostamisel kasutatavad ja potentsiaalselt kasutatavad andmeallikad ning hinnata nende sobivust andmepõhise riskihindamise metoodika kujundamiseks;  hinnata andmepõhiste, sealhulgas suurandmete ja tehisintellektil põhinevate meetodite rakendamise võimalusi;  kaardistada andmete kasutamisega seotud juriidilised, tehnilised ja organisatsioonilised piirangud ning hinnata võimalusi nende leevendamiseks;  töötada välja ettepanekud riskihindamise ja ohuprognooside koostamise tõhustamiseks, sealhulgas andmekasutuse parandamiseks, automatiseerimislahenduste rakendamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks;  koostada esialgne tegevuskava väljatöötatud metoodika rakendamiseks ja edasiseks arendamiseks. Rakendusuuringu tulemusi kasutatakse sisendina metoodika edasiarendamisel, võimalike arendusprojektide kavandamisel, tehisintellekti rakendamise võimaluste hindamisel ning töökorralduslike ja tehnoloogiliste muudatuste planeerimisel. Taustainfo TTJA on korrakaitseorgan, kes teostab riiklikku järelevalvet TTJA pädevusse kuuluvates valdkondades. Riiklik järelevalve hõlmab nii ohutõrjelist kui ka ohuennetuslikku tegevust. Ohuennetuslik järelevalve keskendub riskide varajasele tuvastamisele ja nende realiseerumise ennetamisele. Riskihindamine on oluline osa TTJA järelevalve kavandamisest. Riskihindamise käigus kasutatakse erinevaid andmeallikaid, statistikat, uuringuid, menetlusandmeid ning ekspertteadmisi, et hinnata võimalikke ohtusid, nende mõju ja realiseerumise tõenäosust. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde Riskihindamise tulemusi kasutatakse ohuprognooside koostamisel. Ohuprognoos annab tervikliku ülevaate TTJA tegevusvaldkondades esinevatest peamistest ohtudest ja riskidest ning toetab riskipõhise järelevalve planeerimist. Koostatud ohuprognooside põhjal koostatakse TTJA iga-aastane järelevalve tööplaan. Ohuprognoosi ajakohasust hinnatakse regulaarselt, vähemalt kord aastas, ning vajaduse korral tehakse sellesse muudatusi. Ohuprognooside koostamine on detsentraliseeritud protsess, millesse panustavad TTJA erinevad järelevalvevaldkonnad. Valdkonnad erinevad nii käsitletavate riskide, kasutatavate andmeallikate, andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse kui ka riskihindamise praktikate poolest. Seetõttu ei ole riskihindamise protsessid ning nende aluseks olev andmekasutus kõigis valdkondades ühesugused. Valdkondade koostatud sisendi koondab õigusbüroo ühtseks ohuprognoosiks. Käesolev rakendusuuring viiakse läbi reaalajamajanduse projekti „Tehisintellektil põhineva riskihindamise ja ohuprognooside lahenduse analüüs ja arendus“ raames, et hinnata suurandmete ja tehisintellekti kasutusvõimalusi riskihindamisel ja ohuprognooside koostamisel. Probleemi kirjeldus Hetkel puudub süsteemne ja automatiseeritud lahendus valdkondade riskide hindamiseks, mis tugineks ulatuslikule andmeanalüüsile. Protsess toimub valdavalt manuaalselt ning kasutatav andmestik on killustatud erinevatele platvormidele, mistõttu ei ole andmepõhine lähenemine ühtne ega järjepidev. Selle tulemusena on riskihindamine ja ohuprognooside koostamine ajamahukad, andmepõhise lähenemise rakendamine ebaühtlane ning märkimisväärne osa tööst sõltub käsitsi tehtavast analüüsist ja ekspertteadmistest. Hankele eelnenud analüüsi käigus väljatoodud probleemid:  Puudub terviklik ülevaade riskihindamiseks vajalike andmete kohta, kuna andmed asuvad eri asutustes ja ei ole kättesaadavad või koondatud.  Puudub terviklik ülevaade potentsiaalselt väärtuslike täiendavate andmeallikate kasutusvõimalustest ning nende kasutamisega seotud õiguslikest, tehnilistest ja organisatsioonilistest piirangutest.  Üleliigne andmeesitus (nt nullaruanded), mis ei anna lisaväärtust, kuid suurendab halduskoormust.  Andmete edastamine failide kujul (s.h. nende edasi-tagasi saatmine), mis muudab tööprotsessi ebaefektiivseks ja raskendab andmete haldamist.  Mitteühilduvad sisendid, kus andmed on esitatud erinevates vormingutes või kategoriseeritud erinevalt, mistõttu on nende võrdlemine ja kasutamine keeruline. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde  Andmete ebaühtlane kvaliteet ja detailsus erinevates andmekogudes, mis võib piirata nende võrreldavust ja kasutatavust.  Piiratud võimalused andmete analüüsimiseks TTJA järelevalve infosüsteemis (JVIS): statistika koostamiseks kasutatakse eraldi Exceli tabeleid, mis sisaldavad dubleeritud andmeid.  Andmete käsitsi sisestamine JVISesse, mis suurendab töökoormust ja vigade tekkimise riski. Uurimisküsimused Rakendusuuring otsib vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: 1. Millises ulatuses võimaldavad olemasolevad ja potentsiaalsed andmeallikad prognoosida TTJA tegevusvaldkondades riskide realiseerumist ning toetada andmepõhist riskihindamist? 2. Millised andmepõhised lähenemised, sealhulgas suurandmete analüüsi ja tehisintellekti meetodid, sobivad riskihindamise ja ohuprognooside koostamise toetamiseks TTJA tegevusvaldkondades? 3. Millised tehnilised, õiguslikud ja organisatsioonilised tegurid mõjutavad andmepõhise riskihindamise ning ohuprognooside koostamise rakendamist ning millised on võimalikud lahendused nende kitsaskohtade ületamiseks? Uurimisküsimustele vastamise tulemusi kasutatakse andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika arendamiseks ning rakendamise tegevuskava koostamiseks. Tellitava töö vastavus teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitele Tellitav töö on rakendusuuring, mille eesmärk on luua teadmispõhine alus andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks TTJA tegevusvaldkondades. Töö vastab teadus- ja arendustegevuse nõuetele järgmiselt. Uudsus Rakendusuuringu käigus hinnatakse olemasolevate ja potentsiaalsete andmeallikate kasutamise võimalusi riskide prognoosimisel ning uuritakse andmepõhiste, sealhulgas suurandmete ja tehisintellekti meetodite rakendatavust TTJA tegevusvaldkondades. Uuringu eesmärk on luua uut teadmist andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise arendamiseks. Loomingulisus Rakendusuuring tugineb olemasolevatele andmetele, teadmistele ja tehnilistele võimalustele, kuid nende kombineerimise kaudu otsitakse uusi lähenemisi riskihindamise ja ohuprognooside koostamise toetamiseks. Uuringu tulemusena kujundatakse TTJA tegevusvaldkondadele sobivad metoodilised lahendused. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde Määramatus Rakendusuuringu alguses ei ole ette teada, millised andmeallikad, andmete kombinatsioonid või analüütilised lähenemised osutuvad riskide prognoosimiseks kõige sobivamaks. Samuti võib uuringu tulemusena selguda, et teatud lahenduste rakendamine ei ole õiguslikest, tehnilistest, organisatsioonilistest või majanduslikest põhjustest tulenevalt otstarbekas või teostatav. Süstemaatilisus Rakendusuuring viiakse ellu planeeritud tegevuste alusel vastavalt tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärkidele, uurimisküsimustele, tööetappidele ja väljunditele. Uuringu käigus kogutakse ja analüüsitakse süstemaatiliselt andmeid ning dokumenteeritakse uuringu tulemused, järeldused ja ettepanekud. Ülekantavus ja korratavus Rakendusuuringu tulemused dokumenteeritakse viisil, mis võimaldab neid kasutada riskihindamise ja ohuprognooside koostamise arendamisel ka teistes TTJA tegevusvaldkondades. Uuringu käigus loodavad metoodilised lahendused, hinnangud ja rakendusettepanekud on kasutatavad sisendina edasiste arenduste kavandamisel ja edasiarendamisel. Rakendusuuringu oodatav tulemus Töö lõpptulemusena esitatakse rakendusuuringu koondaruanne, mis vastab tehnilises kirjelduses toodud eesmärkidele ja uurimisküsimustele ning sisaldab põhjendatud ettepanekuid, hinnanguid ja metoodilisi lähtekohti edasisteks tegevusteks. Töö tulemuseks võib olla ka järeldus, et teatud lahenduste rakendamine ei ole õiguslikest, tehnilistest, organisatsioonilistest või majanduslikest piirangutest tulenevalt otstarbekas või teostatav. Uurimus peab põhinema asjakohastel andmetel, allikatel ja teadmistel ning andma selged ja põhjendatud vastused püstitatud uurimisküsimustele. Töö koostamisel tuleb arvestada avalikus sektoris kehtivaid õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi piiranguid. Ettepanekute ja väljatöötatavate metoodiliste lahenduste puhul tuleb kirjeldada nende rakendamise eelduseid, peamisi riske ning hinnangulist keerukust. Töö tulemused peavad olema praktiliselt kasutatavad TTJA töökorralduse ja edasiste tegevuste kujundamisel ega tohi piirduda üksnes üldiste või teoreetiliste käsitlustega. Töö koosneb neljast osast: 1. Andmeallikate ja prognoosivõimekuse analüüs 2. Andmepõhiste ja tehisintellektil põhinevate lahenduste analüüs 3. Andmepõhise riskihindamise rakendamise piirangute analüüs 4. Rakendusettepanekud ja tegevuskava Töö peab arvestama TTJA erinevate järelevalvevaldkondade eripära ning hindama võimalusi nii valdkonnaüleste kui ka valdkonnaspetsiifiliste lahenduste rakendamiseks. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde Töö tulem peab moodustama loogilise ja tervikliku ülevaate ning looma teadmispõhise aluse andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Tulemused peavad olema kasutatavad sisendina otsuste tegemisel ja edasiste tegevuste kavandamisel. Täitja kohustub täitma kõik tegevused, mis on vajalikud töö eesmärkide saavutamiseks, ka juhul, kui neid ei ole tehnilises kirjelduses otsesõnu välja toodud, kuid on oma olemuselt töö lahutamatuks osaks. Andmeallikate ja prognoosivõimekuse analüüs Analüüsi käigus kaardistatakse TTJA riskihindamisel ja ohuprognooside koostamisel kasutatavad ning potentsiaalselt kasutatavad andmeallikad ning hinnatakse nende kasutatavust riskide prognoosimise ja andmepõhise riskihindamise toetamisel. Analüüs peab käsitlema ka andmete kogumise ja esitamise praktikaid, sh tegema ettepanekuid, millisel kujul ja struktuuris oleks otstarbekas andmeid koguda või esitada, et vähendada vajadust andmete hilisemaks käsitsi sisestamiseks, töötlemiseks ja korrigeerimiseks. Sealhulgas tuleb hinnata, millises ulatuses võimaldavad olemasolevad ja potentsiaalsed andmeallikad prognoosida riskide realiseerumist ning toetada andmepõhise riskihindamise metoodika väljatöötamist. Analüüs peab sisaldama vähemalt:  ülevaadet TTJA enda kogutavatest ning teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt pärinevatest andmeallikatest;  hinnangut, kas vajalikud andmed on kättesaadavad kasutatavatest andmeallikatest ning milliseid andmeid tuleks täiendavalt koguda;  ülevaadet peamistest võimalikest potentsiaalselt kasutatavatest täiendavatest andmeallikatest, mida oleks võimalik riskihindamisel ja ohuprognooside koostamisel kasutada;  hinnangut andmete kättesaadavusele, kvaliteedile, kasutatavusele ja sobivusele riskide prognoosimiseks;  hinnangut andmete killustatusele ning andmete sidumise võimalustele;  hinnangut andmete dubleerimise ulatusele ning võimalustele selle vähendamiseks;  tuvastatud peamiste andmestikuga seotud kitsaskohtade kirjeldust. Analüüs peab selgelt välja tooma, millised andmed on riskihindamise ja ohuprognooside koostamise seisukohalt kriitilise tähtsusega ning millised täiendavad andmed annaksid suurima lisandväärtuse ning milline on nende andmete potentsiaal riskide realiseerumise prognoosimisel. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde Andmepõhiste ja tehisintellektil põhinevate lahenduste analüüs Analüüsis hinnatakse, kuidas on võimalik kasutada andmeid riskihindamise ja ohuprognooside koostamise tõhustamiseks, sh millistes etappides ja millisel viisil on andmepõhine lähenemine otstarbekas. Samuti hinnatakse erinevate andmepõhiste, suurandmete analüüsil põhinevate ja tehisintellekti meetodite sobivust riskihindamise ja ohuprognooside koostamise toetamiseks TTJA tegevusvaldkondades. Sealhulgas peab analüüs sisaldama:  ülevaadet riskihindamise ja ohuprognooside koostamise etappidest, kus andmepõhist lähenemist on võimalik rakendada;  võimalike analüütiliste lähenemiste ja lahenduste kirjeldust (nt riskiskoorid, automatiseeritud analüüs, mustrituvastus);  hinnangut suurandmete ja vajaduse korral tehisintellekti kasutamise võimalustele ning sobivate meetodite rakendatavusele;  hinnangut, milliseid lahendusi on realistlik ja otstarbekas rakendada TTJA kontekstis;  vajaduse korral alternatiivsete lahendusvariantide kirjeldust. Analüüs peab andma selge ja realistliku hinnangu, millised lahendused on praktikas rakendatavad ning millistes valdkondades on võimalik saavutada suurim mõju. Andmepõhise riskihindamise rakendamise piirangute analüüs Analüüsis kaardistatakse andmepõhise lähenemise rakendamisega kaasnevad piirangud ja riskid ning hinnatakse nende mõju andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise rakendatavusele TTJA tegevusvaldkondades. Riskide analüüsis tuleb hinnata riskide mõju ja realiseerumise tõenäosust ning esitada ettepanekuid nende maandamiseks. Sealhulgas peab analüüs sisaldama:  ülevaadet asjakohastest õiguslikest piirangutest (sh andmekaitse, avaliku sektori regulatsioonid ja muud kohaldatavad nõuded);  tehniliste ja organisatsiooniliste riskide kirjeldust (nt andmekvaliteet, süsteemide ühilduvus, ressursside vajadus);  hinnangut riskide mõjule ja realiseerumise tõenäosusele;  hinnangut, millised piirangud on kriitilised ning milliseid on võimalik leevendada organisatsiooniliste või tehniliste meetmetega;  ettepanekuid riskide maandamiseks ning piirangute leevendamiseks või kõrvaldamiseks; Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde  hinnangut võimalikele rakendamise eeldustele ja tegevustele, mis toetavad andmepõhise riskihindamise laiemat kasutuselevõttu. Analüüs peab selgelt eristama piiranguid, mis takistavad lahenduste rakendamist, ja neid, mille osas on võimalik rakendada muudatusi. Rakendusettepanekud ja tegevuskava Töö viimases osas esitatakse koondatud ja põhjendatud ettepanekud riskihindamise ja ohuprognooside koostamise arendamiseks ning andmepõhise riskihindamise metoodika rakendamiseks TTJA tegevusvaldkondades. Kui töö tulemusena ilmneb mitu TTJA kontekstis sobivat ja teostatavat lahendusvarianti, tuleb need välja tuua ning hinnata nende sobivust, eeliseid ja puudusi. Sealhulgas peab analüüs sisaldama:  konkreetseid ettepanekuid andmekasutuse parandamiseks;  ettepanekuid võimalike automatiseerimislahenduste rakendamiseks;  ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks;  ettepanekuid suurandmete ja vajaduse korral tehisintellekti kasutuselevõtuks (kui see on põhjendatud);  hinnangut kavandatud lahenduste mõjule, sh mõju andmekasutusele, halduskoormusele ja tööprotsesside tõhususele;  prioriseeritud tegevussuundi, arvestades nende mõju ja teostatavust;  esialgset tegevuskava, mis kirjeldab peamisi samme, eeldusi ja ajaraami väljatöötatud metoodiliste lahenduste ja rakendusettepanekute elluviimiseks. Soovitused peavad olema selged, teostatavad ning otseselt seotud analüüsi käigus tuvastatud võimaluste ja piirangutega, põhinema rakendusuuringu käigus saadud teadmistel ning toetama andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika edasist arendamist. Tegevuskava peab arvestama, kuidas kavandatud muudatused praktiliselt ellu viiakse (sh vajalikud eeldused ja sõltuvused). Töökorraldus ja aruandlus Tellijal on olemas esmane ülevaade riskihindamise ja ohuprognooside koostamise protsessidest ja andmekasutusest. Täitja lähtub töö läbiviimisel tellija poolt esitatud sisendist ning vajaduse korral täpsustab ja täiendab seda koostöös tellijaga. Selleks võimaldab tellija vajaduse korral täitjale töö teostamiseks vajalikud täiendavad materjalid. Täitja peab arvestama, et töö käigus tekivad täpsustavad küsimused, mille lahendamine eeldab regulaarset infovahetust tellijaga. Tööde läbiviimise ajal võib tekkida vajadus anda täitjale ligipääs tellija infosüsteemidele, andmekogudele või dokumentatsioonile. Ligipääsude täpne ulatus määratakse kindlaks tööde teostamise käigus vastavalt tegelikule vajadusele, lähtudes Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde täitja esitatud põhjendatud ligipääsutaotlusest ning tellija tehtud otsusest. Kõik ligipääsud antakse minimaalõiguste printsiibi alusel ning ainult lepingu täitmiseks vajalikus ulatuses. Tellija jätab endale õiguse määrata, muuta või piirata ligipääsude ulatust kogu lepingu kestel vastavalt tööde sisule ja infoturbe nõuetele. Töö on jaotatud etappideks, et võimaldada tellijal ja kaasatud osapooltel saada ülevaade töö edenemisest ning anda töö käigus jooksvalt sisendit ning vajaduse korral suunata uuringu fookust töö käigus. Etappide läbiviimine ei pea toimuma järjestikuliselt ning erinevate etappidega seotud tegevused võivad ajaliselt kattuda. Täitja kohustub:  esitama regulaarselt ülevaate tööde edenemisest vastavalt kokkulepitud ajakavale;  esitama vahetulemused tellijale ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks;  arvestama tellija tagasisidet edasiste tegevuste planeerimisel ja tulemuste täiendamisel;  teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada tööde nõuetekohast või tähtaegset valmimist. Täitja esitab iga etapi lõpus vastava vahetulemuse tellijale kirjaliku mustandina ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. Tellija võib esitada vahetulemite kohta tagasisidet, mida täitja arvestab võimaluse korral tööde edasisel läbiviimisel. Tellija tagasiside andmine vahetulemusele ei tähenda tööde peatamist ning täitja võib jätkata järgnevate kavandatud tegevuste elluviimist. Töö käigus korraldatakse regulaarsed töökohtumised tellijaga, mille eesmärk on tagada infovahetus projekti osapoolte vahel, koordineerida tegevusi ja täpsustada ootusi ning tuvastada ja lahendada jooksvalt tekkivad riskid ja kitsaskohad. Täitja annab töö tulemused üle struktureeritud kujul ning vormistab need nii, et neid oleks võimalik kasutada edasiste arenduste ja otsuste tegemisel. Kui töö käigus selgub, et mõne alategevuse teostamine ei ole põhjendatud, võib selle mahtu täitja ettepanekul ja tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul kohandada, tingimusel, et see ei mõjuta analüüsi terviklikkust. Valdkondade ja osapoolte kaasamine Töö käigus tuleb koguda sisend TTJA riskihindamises ja ohuprognooside koostamises osalevatelt valdkondadelt. Kohustuslikult tuleb kaasata vähemalt järgmiste valdkondade esindajad:  Tooteohutuse büroo  Ehitus- ja tööstusbüroo  Teenuste järelevalve büroo Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde  Infoühiskonna büroo  Raudteebüroo Täitja peab vajaduse korral kaasama täiendavalt ka teisi ohuprognooside koostamisega seotud struktuuriüksusi, sealhulgas Õigusbüroo, Sideturu büroo ja Sagedushaldus büroo, kui see on vajalik töö eesmärkide saavutamiseks. Täitja valib uuringu eesmärkide saavutamiseks sobiva kaasamisviisi ning tagab sisendi kogumise kõigi kohustuslikult kaasatavate valdkondade esindajatelt. Kaasamise ulatus ja vorm võivad valdkonniti erineda, arvestades nende rolli uuringu eesmärkide saavutamisel. Täitja peab tagama, et töö käigus on kogutud sisend kõigi kohustuslikult kaasatavate valdkondade esindajatelt. Tööde tähtaeg Eeldatav tööde teostamise periood on 01.10.2026–29.12.2026. Täitja esitab lõpptöö tellijale esmaseks üleandmiseks hiljemalt 04.12.2026. Ülejäänud periood on ette nähtud töö kontrollimiseks, puuduste kõrvaldamiseks ja lõplikuks vastuvõtmiseks. Pakkuja esitab projektiplaanis tööde planeeritava ajakava. Tööde planeerimisel peab täitja arvestama vajalike TTJA spetsialistide kättesaadavusega. Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde Proovitöö kirjeldus Ülesanne Proovitöö ülesandeks on koostada projektiplaan käesoleva hanke esemeks oleva rakendusuuringu läbiviimiseks. Eduka pakkuja puhul käsitletakse proovitöö raames esitatud projektiplaani töö elluviimise lähtealusena, mida kasutatakse edasise töö kavandamisel ja läbiviimisel. Projektiplaan peab kirjeldama vähemalt: 1. kavandatavat lähenemist sisendi kogumisele; Projektiplaan peab kirjeldama kavandatavat lähenemist rakendusuuringu läbiviimiseks vajaliku sisendi kogumisele. 2. rakendusuuringu läbiviimise etappe koos peamiste tegevustega; Projektiplaan peab lähtuma tehnilises kirjelduses toodud neljast töö osast (andmeallikate ja prognoosivõimekuse analüüs, andmepõhiste ja tehisintellektil põhinevate lahenduste analüüs, andmepõhise riskihindamise rakendamise piirangute analüüs, rakendusettepanekud ja tegevuskava) ning välja tooma etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused, s.h. selgelt eristama uuringu eesmärkide täitmiseks kriitilise tähtsusega tegevused. 3. iga etapi väljundeid; Projektiplaan peab kirjeldama iga etapi lõpuks valmivaid väljundeid ja nende seost uurimisküsimustega. 4. töö etappide ajakava ja omavahelised seosed; Projektiplaan peab kirjeldama etappide eeldatavat ajastust ning nende omavahelisi seoseid, sealhulgas milliste varasemate tegevuste valmimine on järgmise etapi alustamise eelduseks. Ajakava peab arvestama tööde üleandmise tähtajaga. 5. peamisi riske ning nende maandamise võimalusi; Projektiplaan peab sisaldama hinnangut uuringu läbiviimist potentsiaalselt mõjutavatele peamistele riskidele ning nende maandamise võimalustele. Projektiplaan peab sisaldama kõiki käesolevas punktis nõutud elemente. Kui projektiplaanis puudub mõni nõutud element või selle põhjal ei ole võimalik hinnata vastava nõude täitmist, tunnistab tellija proovitöö nõuetele mittevastavaks ja seda ei hinnata. Vormistusnõuded Projektiplaan peab vastama järgnevalt väljatoodud vormistusnõuetele.  Proovitöö esitatakse koos pakkumusega.  Proovitöö soovituslik maht on 3-5 lehekülge. Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde  Proovitöö peab olema esitatud selgelt struktureeritud kujul (nt alapealkirjad, loetelud või tabelid). Hindamiskriteeriumid: Proovitööd hindab iga hindamiskomisjoni liige eraldi, lähtudes alljärgnevas tabelis toodud hindamiskriteeriumitest ja punktitasemetest. Pakkujale omistatav lõplik punktisumma kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud punktide aritmeetilise keskmisena. Komisjon hindab proovitööd vastava skooriga, kui kõik kriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava proovitöö puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse proovitöö eest madalamad punktid. Punktisumma Hindamiskriteeriumid 60 punkti Projektiplaanis on selgelt kirjeldatud ja põhjendatud sisendi kogumise metoodika. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi. Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja toodud ning seostatud vastava etapiga. Selgelt on välja toodud kriitilise tähtsusega tegevused. Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud. Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada, et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt kattuvad tegevused on selgelt kirjeldatud ning põhjendatud. Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende maandamiseks. Nii riskid kui maandamise võimalused on selgelt põhjendatud. 40 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid osa lahendusest jääb ebaselgeks või on põhjendamata. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi. Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja toodud ning seostatud vastava etapiga. Kriitilise tähtsusega tegevused ei ole täielikult välja toodud või jäävad osaliselt ebaselgeks. Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud. Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada, et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt kattuvad tegevused on kirjeldatud, kuid nende põhjendused on osaliselt puudulikud. Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende maandamiseks, kuid kõik riskid või maandamise võimalused ei ole selgelt põhjendatud. Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde 20 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid kirjeldus on oluliselt puudulik, ebaselge või põhjendamata. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi, kuid mõne etapi läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on esitatud puudulikult või jääb ebaselgeks nende seos konkreetse etapiga. Projektiplaanis on kirjeldatud etappide väljundid, kuid osa väljunditest või nende seos konkreetse uurimisküsimusega jääb ebaselgeks. Väljapakutud ajakava võimaldab üldjoontes eeldada töö valmimist lõpptähtajaks, kuid tegevuste omavahelised seosed, sõltuvused või ajaliselt kattuvad tegevused on kirjeldatud puudulikult. Projektiplaanis on välja toodud peamised riskid, kuid maandamise võimalused puuduvad, on ebapiisavad või ei ole põhjendatud. 0 punkti Projektiplaan sisaldab nõutud elemente, kuid esitatud teave on sedavõrd puudulik, ebaselge või põhjendamata, et selle alusel ei ole võimalik hinnata uuringu läbiviimise metoodika sobivust, kavandatud tegevuste ja väljundite vastavust hanke eesmärkidele, peamiste riskide maandamise asjakohasust ega tööde valmimise realistlikkust hanke lõpptähtajaks. Lisa 3 – Hankelepingu projekt Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde TÖÖVÕTULEPING nr .. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija) ja …, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool, võttes arvesse, et: - Tellija korraldas …hanke „…“, viitenumber …; - Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Töövõtja pakkumuse, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad: 1.2.1. Lisa 1 –Tellija pp.kk.aaaa pakkumuskutse/Hanke alusdokumendid; 1.2.2. Lisa 2 – Töövõtja pp.kk.aaaa pakkumus; 1.2.3. Lisa 3 - Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaan 1.2.4. Lisa 4 - Töövõtja võtmeekspertide andmed 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamise aluse loomiseks vastavalt Lepingule ning Lepingu ja hanke dokumentidele (edaspidi nimetatud Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Töö maht ja ulatus on määratud Lisas 1. 2.2. Töö peab vastama järgmistele tingimustele: 2.2.1. teadus- ja arendustegevuse nõuded, mis on välja toodud Lisas 1; 2.3. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 3. Töö läbiviimise tingimused 3.1. Tellija: 3.1.1. esitab Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldab neile juurdepääsu. Tööde läbiviimise ajal võib tekkida vajadus anda Töövõtjale ligipääs Tellija infosüsteemidele, andmekogude kirjeldustele, andmemudelitele või muule töö tegemiseks vajalikule teabele. Ligipääsude täpne ulatus määratakse tööde käigus vastavalt tegelikult vajadusele ning lähtudes minimaalse vajalikkuse põhimõttest; 3.1.2. teavitab Töövõtjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise; Lisa 3 – Hankelepingu projekt Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde 3.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta. 3.2. Töövõtja: 3.2.1. esitab Töö eesti keeles PDF-vormingus ja muudetavas vormingus punktis 4.1 sätestatud tähtajaks Tellija kontaktisikule. Aruanne esitatakse DOCX-vormingus ning tabelid ja andmestikud XLSX- või CSV-vormingus; 3.2.2. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest; 3.2.3. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta teavet; 3.2.4. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 3.2.5. teavitab Tellijat viivitamatult võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 3.2.6. teostab Tellija poolt sätestatud tähtajaks Tellija poolt nõutud parandused või esitab uue Töö, kui Töö või selle osa ei vasta Lepingule ning Tellija on esitanud vastavasisulised pretensioonid vastavalt punktile 4.3. 3.2.7. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1. Töö Tellijale üleandmise tähtaeg on 04.12.2026. Töö antakse üle Töövõtja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 4.2. Tellija vaatab Töövõtja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö esitamisest Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu, allkirjastab vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest e-kirja teel Töövõtja kontaktisikut. 4.3. Puuduste esinemisel kõrvaldab Töövõtja need kolme tööpäeva jooksul, kui Tellija ei määra puuduse olemusest tulenevalt teistsugust tähtaega. Tellija vaatab parandatud Töö üle kahe tööpäeva jooksul. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt Poolte vahel vastavalt punktile 4.2. 4.4. Poolte poolt allkirjastatud Töö üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks Töövõtjale arve esitamiseks. 4.5. Töövõtja on teadlik, et Töö rahastatakse projektivahenditest, mille kasutamise ja aruandluse tingimuste kohaselt peab arve Töö eest olema esitatud 2026. aasta jooksul. Seetõttu on Töö nõuetekohane ja tähtaegne üleandmine, vastuvõtmine ning e-arve esitamine 2026. aasta jooksul oluline lepingutingimus. Töövõtja korraldab Töö tegemise ja võimalike puuduste kõrvaldamise selliselt, et e-arve oleks võimalik esitada viivitamata pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, kuid hiljemalt 29.12.2026. Töövõtja teavitab Tellijat viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad e-arve tähtaegset esitamist takistada. 5. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 5.1. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest … (summa sõnadega) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi Tasu). 5.2. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul Töövõtja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. Lisa 3 – Hankelepingu projekt Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde 5.3. Punktis 5.1. sätestatud Tasu on ainus Töövõtja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei aktsepteeri lisakulutusi, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. 6. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 6.1. Pooled on kohustatud Lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte avaldama üksteist puudutavat ega Lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot. Konfidentsiaalse info all mõistavad Pooled teineteisele antud igasugust infot, sh ärisaladust, intellektuaalset omandit, isikuandmeid, mis ei ole kolmandatele isikutele üldises korras kättesaadav, samuti infot, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt, kui Pool teab või peaks teadma, et info on konfidentsiaalne. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 6.2. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik avalikustamist ära hoida. 6.3. Töövõtja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal, Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning vastavalt Lepingus sätestatule. Pool tohib konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele, kellele konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on sõlmitud konfidentsiaalsusleping. 6.4. Töövõtja kinnitab, et tagab erinevatele klientidele sarnaste teenuste pakkumisel Tellija andmete turvalise eraldatuse. Tellija sellekohasel nõudmisel esitab Töövõtja andmete kaitseks võetud meetmete tehnilise kirjelduse, mis hõlmab kirjeldust sellest, kuidas Tellija andmeid kaitstakse ning kuidas need on eraldatud avalikest ja teiste klientide andmetest. 6.5. Pooled toimivad isikuandmete töötlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamist. 6.6. Töövõtja tegutseb Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel Tellija nimel isikuandmete töötlemisel volitatud töötlejana IKÜM artikli 4 punkti 8 ja artikli 28 mõistes. Töövõtja lähtub isikuandmete töötlemisel Tellija isikuandmete kaitse juhistest ning töötleb neid üksnes Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 6.7. Töövõtja teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik IKÜM-is ettenähtud kohustuste täitmiseks ja kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab Tellijal või tema poolt volitatud audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse. Sealhulgas aitab Töövõtja võimaluse piires Tellijal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustust vastata andmesubjekti õiguste teostamiseks ettenähtud taotlustele. Töövõtja aitab Tellijal täita IKÜM artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 6.8. Töövõtja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma Tellija eelneva konkreetse kirjaliku loata. Kui Töövõtja kaasab Tellija nõusolekul ja nimel konkreetsete isikuandmete töötlemise toimingute tegemiseks teise volitatud töötleja, kohalduvad teise volitatud töötleja suhtes ette samad andmekaitsekohustused, mis on käesoleva Lepinguga ette nähtud Töövõtjale. 6.9. Töövõtja kinnitab, et Lepingu lõppemise järgselt kohustub ta viivitamatult kustutama/hävitama Töö teostamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni ning Töövõtja ei tohi neid üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud kui informatsiooni talletamise ja/või Lisa 3 – Hankelepingu projekt Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Kustutamisele/hävitamisele ei kuulu dokumendid või muud teabekandjad, mis tuleb tagastada Tellijale p 8.8. alusel. 7. Autoriõigused 7.1. Töövõtja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale. 7.2. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Töö tulemusena loodud teose varalised autoriõigused täies ulatuses, kogu autoriõiguse kehtivuse ajaks ja territoriaalsete piiranguteta. Tellijal on õigus Töö tulemust kasutada, muuta, täiendada, ühendada teiste teostega, avaldada, reprodutseerida, levitada ja anda selle kasutamise õigusi kolmandatele isikutele. Tasu autoriõiguste eest sisaldub Lepingu punktis 5.1 nimetatud Tasus. 7.3. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega seonduvaid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 7.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud ning, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 7.5. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 5.1 nimetatud tasus. Töövõtjal puudub õigus täiendavate tasude ja maksete nõudmiseks. 8. Infoturve 8.1. Töövõtja rakendab lepingu täitmisel asjakohaseid infoturvameetmeid, et tagada Tellijalt saadud ning lepingu täitmise käigus loodud teabe konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus. Rakendatavad infoturvameetmed peavad vastama TTJA infoturbepoliitikale ning kohalduvas ulatuses Eesti infoturbestandardi (E-ITS) nõuetele. 8.2. Töövõtja kasutab Tellijalt saadud teavet ja andmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tagab, et sellele pääsevad ligi ainult selleks volitatud ja lepingu täitmiseks vajalikud isikud. 8.3. Tööde läbiviimise ajal võib tekkida vajadus anda Töövõtjale ligipääs tellija infosüsteemidele, andmekogudele või dokumentatsioonile. Ligipääsude täpne ulatus määratakse kindlaks tööde teostamise käigus vastavalt tegelikule vajadusele, lähtudes täitja esitatud põhjendatud ligipääsutaotlusest ning tellija tehtud otsusest. Kõik ligipääsud antakse isikupõhiselt, minimaalõiguste printsiibi alusel ning ainult lepingu täitmiseks vajalikus ulatuses. Enne infosüsteemidele ligipääsu andmist määrab Tellija eraldi kindlaks kasutatava ühenduse, autentimise ja muud tehnilised turvanõuded. Tellija jätab endale õiguse määrata, muuta või piirata ligipääsude ulatust kogu lepingu kestel vastavalt tööde sisule ja infoturbe nõuetele. 8.4. Töövõtja kaasab Tellija teabe või infosüsteemide töötlemisse alltöövõtja üksnes Tellija eelneval nõusolekul ning tagab alltöövõtjale vähemalt käesolevas peatükis sätestatud infoturbenõuete kohaldamise. 8.5. Töövõtja tagab, et tema töötajad ja alltöövõtjad järgivad käesolevaid infoturbe nõudeid ning vastutab nende tegevuse eest. 8.6. Töövõtja võib Tellija andmeid töödelda pilve-, tehisintellekti- või muudes välisteenustes üksnes Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellija andmeid ei tohi kasutada lepingu välisel eesmärgil, sealhulgas tehisintellekti mudelite treenimiseks või täiustamiseks. Nõusoleku andmisel võib Tellija seada täiendavaid tingimusi andmete töötlemisele, säilitamisele, edastamisele ja kustutamisele. Lisa 3 – Hankelepingu projekt Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde 8.7. Töövõtja teavitab Tellijat tuvastatud infoturvaintsidendist või selle põhjendatud kahtlusest hiljemalt ühe tunni jooksul intsidendi tuvastamisest või kahtluse tekkimisest. Teavitus edastatakse Tellija Lepingu punktis 10.1. nimetatud kontaktisikule ning lisaks e-posti aadressile [email protected] või sõltuvalt eskaleerimise vajadustest muul asjakohasel viisil. 8.8. Lepingu lõppemisel või Tellija nõudmisel tagastab või kustutab Töövõtja Tellija andmed ja lõpetab neile juurdepääsu, välja arvatud õigusaktidest tuleneva säilitamiskohustuse korral. 8.9. Tellijal on õigus kontrollida Töövõtja poolt käesolevate infoturbenõuete täitmist, sealhulgas teha või lasta teha infoturbe läbivaatusi ja auditeid, ning vajadusel nõuda täiendavate infoturvameetmete rakendamist, lähtudes töödeldava teabe kaitsetarbest ja riskihindamisest. 9. Vastutus 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel. 9.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast 0,15% päevas. 9.3. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Töövõtja Tööd tähtaegselt, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5 % Tasust iga viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus nõuda punktis 9.3 nimetatud leppetrahvi ka juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija punkti 4.3 kohaselt nimetatud tähtajaks. 9.4. Kui Töövõtja rikub Lepingu punktist 6, 7 ja/või 8 tulenevat kohustust, on Tellijal õigus nõuda temalt leppetrahvi summas 500 eurot iga rikkumise kohta. 9.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on teiste mitterahaliste kohustuste rikkumise korral teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi kuni 1% Tasust. 9.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist. Leppetrahvi maksmine ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. 9.7. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 60 kalendripäeva jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. 9.8. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus. 10. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine 10.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: …, telefon …, e-post:... 10.2. Töövõtja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö, on: …, telefon …, e-post: …. 10.3. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Lisa 3 – Hankelepingu projekt Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde 10.4. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a. juhul, kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja. 10.5. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile. 10.6. Lepingu Pool on kohustatud vastust eeldavale teatele vastama 3 tööpäeva jooksul selle kätte saamisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat tähtaega. 10.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt kätte saaduks: 10.7.1. samal päeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval enne kella 13.00; 10.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval pärast kella 13.00 10.7.3. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile puhkepäeval. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni, välja arvatud need sätted, mis oma olemusest lähtuvalt reguleerivad Pooltevahelisi suhteid ka pärast Lepingu lõpetamist. 11.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud tingimusi. 11.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul. Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 11.2 mõistes. 11.4. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul. 11.5. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 10.5. kirjaliku Lepingu ülesütlemise avalduse. 12. Lõppsätted 12.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 12.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 12.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 12.5. Lepingu sisu on avalik teave. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 3 – Hankelepingu projekt Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde Kristi Talving …. peadirektor …. Nõuded meeskonnale Pakkuja peab tagama uuringu läbiviimiseks vajaliku projektijuhtimise, andmeanalüüsi ning teadus- ja arendustegevuse kompetentsi olemasolu. Meeskonnas peab olema vähemalt üks andmeanalüüsi või andmeteaduse kompetentsiga ekspert. Vähemalt ühel võtmeeksperdil (nt andmeanalüütikul või andmeteaduse eksperdil) peab olema:  doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või pakkumuste esitamise tähtpäeval kehtiv doktorantuuris õppimise staatus;  varasem osalemine vähemalt ühes teadus- või arendusprojektis, mille käigus loodi uut teadmist või rakendati teaduslikke metoodikaid teadus- ja arendustegevuse tähenduses;  määrava tähtsusega roll nimetatud projektis (nt juhtivanalüütik, andmeteaduse ekspert, peaekspert, teadustöö juht või muu roll, mis hõlmas sisulist vastutust uuringu või teadus- ja arendustegevuse tulemuste saavutamisel). Pakkuja esitab vabas vormis CV iga eksperdi kohta, kelle kaudu ta tõendab käesolevas dokumendis sätestatud kompetentside ja kvalifikatsiooninõuete täitmist. CV-st peavad nähtuma vähemalt:  isiku roll uuringu täitmisel;  haridus ja kvalifikatsioon;  varasem asjakohane töökogemus;  teadus- ja arendusprojekti nimetus, aeg ja tellija;  projekti lühikirjeldus, sealhulgas loodud uus teadmine või rakendatud teaduslik metoodika;  viide projekti elluviimise alusele või täitmise kohta käivale teabele (nt tellija nimi, riigihanke viitenumber, projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis või muu asjakohane viide);  isiku sisuline panus projekti tulemuste saavutamisse.

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →