Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium 28.08.2026 nr 1-4/26/3217 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1711 elektriturul energiajagamise võimaldamiseks tehtud muudatused. Ootame teie tagasisidet kolme nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Vastavustabel Arvamuse avaldamiseks: Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Elering AS , Elektrilevi OÜ , Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tööandjate Keskliidu energiagrupp, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Marie-Ursula Vaks, 5395 6695 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  24 .0 8 .2026 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte K õn esoleva eelnõu kohase seaduse ga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.06.2024) (edaspidi d irektiiv (EL) 2024/1711 ) artiklid 2 punkt 10a, 4 ja 15a . Selleks muudetakse elektrituruseadust. Eelnõu kohase seaduse ga lisatakse elektrituruseadusesse energiajagamist puudutavad sätted, mis võimaldavad taastuvenergia tootjatel jagada omatoodetud elektrienergiat tarbijate liitumis - või mõõtepunktide vahel, soodustades seeläbi taastuvenergia kasutuselevõttu ja tarbijate aktiivset osalust energiaturul. Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena tekib taastuvelektri tootjatel võimalus jagada üle jäävat toodetud elektrit tarbijatega üle võrgu ja see võimaldab nii tarbijatel kui ka kogukondadel hoida kokku elektri hinna kulusid. Energiajagamine saab toimuda ühe mõõteperioodi sees, ehk et kui energiajagamises osalev tootja osapool annab tootmist võrku, siis arveldatakse kõnealune tootmine sama aja sees tarbija osapoole tarbimisest maha. Näiteks on edaspidi võimalik jagada suvilas toodetud päikeseelektrit endale kuuluva linnakorteriga või korraldada energiajagamist naabrite vahel ja seeläbi vähendada tarbijate elektriarveid (energiakomponendi puhul elektriturul kehtivas 15 minutilise s arveldus perioodi s ). Muudatus suurendab energiatõhusust ja motiveerib inimesi investeerima mikrotootmisseadmetesse. Eelnõuga ei kaasne olulist mõju halduskoormusele. Halduskoormuse kasv suureneb esialgu süsteemihalduril , kes pea b investeerima IT taristusse, et tagada andmevahetuse toimimine ning seejärel halduskoormus väheneb. Eelnõus sisalduvad muudatused ei suurenda halduskoormus t lõppkasutajatest ettevõtetel e ja korteriühistutel e . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude eksperdid Roger Pilvik ( [email protected] , 54820788) ja Marie-Ursula Vaks ( [email protected] , 53956695 ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kaili Kuusk ([email protected]) . Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ( [email protected] ). Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 892 SE , millega võetakse osaliselt üle Eesti õigusesse direktiiv (EL) 2024/1711 . Eelnõu kohase seaduse ga võetakse üle direktiiv (EL) 2024/1711 artikli d 2 punkt 10a, 4 ja 15a , et parandada elektrituru korraldus t ning muudetakse elektrituruseaduse ( ELTS ) 1. augusti 2026. a redaktsiooni (RT I, 29.04.2026, 7). Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 . a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole koosta tud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Seaduse eesmärk K õn esoleva seaduse eesmärk on võtta üle direktiivi ga (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks tehtud muudatused. Elektrienergia siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu ning tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO 2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk. Direktiivi (EL) 2024/1711 ülevõtmis e vastavus tabel on esitat ud käesoleva seletuskirja lisas. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § - is 1 muudetakse e lektrituruseadus t ja § 2 on rakendussäte. Eelnõu § 1 ELTS -i § 3 punkt 8 7 Eelnõu kohase seaduse ga täiendatakse seaduse terminoloogiat uue termini ga „energiajagamine“. Seni on elektrituruseadus lähtunud põhimõttest, et ühes liitumispunktis toodetud elektrienergiat tarbitakse kas s eals amas või müüakse see võrku üldistel tingimustel. Direktiivi (EL) 2024/1711 ülevõtmisega luuakse õiguslik alus võimalusele edastada taastuvenergiat ühelt osapoolelt teisele ilma klassikalise elektrimüüja vahenduseta. Selle lähenemisviisi keskmes on ühes liitumis - või mõõtepunktis toodetud või salvestatud energia tarbimine teises liitumis - või mõõtepunktis. See tähendab, et tootmisseade (nt päikesepark või energiasalvestusüksus ) ja tarbimiskoht (nt korter või ärihoone) ei pea olema elektriliselt ühendatud sama peakaits m e kaudu . Energiajagamine ei toimu automaatselt, vaid eeldab pooltevahelist (nt korteriühistu liikmed, naabrid , ettevõtted , eraisikust tarbijad ) eraõiguslikku kokkulepet. Energiajagamine on piiratud üksnes taastuvatest allikatest toodetud energiaga ja salvestatud energiaga toetades seeläbi EL-i kliimaeesmärke ja ergutades väike- ja kogukonnatootmist. Muudatus on vajalik, et tagada terminoloogiline selgus direktiivi (EL) 2024/1711 artikli 2 , millega muudetakse direktiivi 2019/944 ja muu hulgas lisatakse selle artiklisse 2 punkt 10a, ülevõtmisel. Se da terminit kasutatakse kõnesoleva eelnõu ga lisatavates ja muudetavates elektrituruseaduse sätetes ( nt § 8 2 2 ), mis määravad kindlaks jagamise tehnilised ja majanduslikud reeglid. Punkt 8 8 Terminiga võetakse Eesti õigusesse üle direktiivi (EL) 2024/1711 artikkel 15a lõike 3 nõuded, mis käsitlevad aktiivsete tarbijate õigust energiajagamise korraldamiseks määrata kolmas isik . Direktiiv (EL) 2024/1711 kohustab looma raamistiku, mis võimaldab tarbijatel toodetud taastuvenergiat omavahel jagada , ilma et neile kohaldataks traditsiooniliste elektrienergia müüjate rangeid r eegleid . Selle ks et see protsess tehnilise lt ja administratiivse lt sujuks , luuakse turul uus spetsiifiline roll – energiajagamise korraldaja . Energiajagamise korraldaja on keskne kontakt isik ja aktiivsete tarbijate (nt korteriühistud, energiakogukonnad, naabruskonnad) ja ülejäänud elektrituru osaliste tegevuse koordineerija . Kuna energiajagamine toimub reaalajas ning eeldab toodetud ja tarbitud energiakoguste täpset jaotamist osalejate vahel, läheb vaja isik ut , kes seda protsessi juhi ks ja andmevahetust korralda ks . Korraldajaks võib olla energiajagamises osalev tootja enda tootmise ulatuses (nt asutatud seltsing või ühistu) , elektrimüüja, kolmandast isikust teenusepakkuja (nt spetsiaalne tarkvaraplatvorm või energiateenuse id osutav ettevõte) või t ootja, kelle seadmest energiat jagatakse. Korraldaja kohustus on teavitada sõlmitud energiajagamise kokkuleppest andmevahetusplatvormi haldurit , kelleks on Elering AS , ning asjaomaseid võrguettevõtjaid ja energiajagamises osalejate avatud tarnija t . See on vajalik, et võrguettevõtja , avatud tarnija ja andmevahetusplatvormi haldur saaksid 15-minuti li se (või kehtiva) bilansiperioodi täpsusega arvutada osalejate võrgupunktides jagatud energia koguseid ning korrigeerida nende traditsiooniliste sisseostetava elektrienergia lepingute mahtusid. Kuna korraldaja haldab protsessi, mille käigus liiguvad tarbijate andmed ja muutuvad arveldamise aluseks olevad kogused , peab ta tagama kõigile jagamises osalejatele võrdsed tingimused. Teenuse tingimused, hinnad ja võimalikud haldustasud peavad olema läbipaistvad, et vältida tarbijate põhjendamatut koormamist. Muudatus loob õigusselguse ja võimaldab avatud tarnijatel, võrguettevõtjatel ning süsteemihalduril tagad a tehnili n e valmidus ( andmevahetusplatvormi tarkvaraliidesed) energiajagamise andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks. ELTS -i § 44 lõige 1 1 Paragrahvi 44 täiendamine lõikega 1¹ on tehniliselt oluline muudatus, mis loob eeldused energiajagamise praktiliseks toimimiseks ja tarbija valikuvabaduse suurendamiseks. Muudatusega antakse tarbijale , tootjale ja energia salvestajale õigus omada mitut füüsili st mõõte punkt i ning sõlmida iga mõõtepunkti kohta eraldi võrguleping (valida sobiv võrgupakett) , elektrileping (avatud tarne leping) ja energiajagamise kokkulepe . Muudatus on otseselt seotud eelnõu kohase ELTS-i §-ga 8 2 2 . Mitme mõõtepunkti lubamine ühe liitumispunkti puhul võimaldab tarbijal eraldada oma üldtarbimise ja energiajagamise kokkuleppega seotud elektri kogused. Näiteks saab tarbija hoida oma põhilist elektrilepingut ühe müüja juures, kuid luua eraldi mõõtepunkt energiajagamise s osalemiseks . Tarbijal tekib võimalus osta elektrit ühe liitumispunkti piires samaaegselt mitmelt pakkujalt , tingimusel, et tarbitud koguseid on võimalik müüjate kaupa välja selgitada. See on asjakohane, ku i tarbijal on näiteks elektriauto laadimispunkt või energiasalvestusüksus , mille puhul ta soovib kasutada spetsiifilist dünaamilise hinnaga elektri paketti või võrgupaketti , samal ajal kui ülejäänud majapidamine kasutab fikseeritud hinnaga paketti ja mõnda muud võrgupaketti. Muudatus kohustab võrguettevõtjat ja süsteemihaldurit võimaldama andmevahetust viisil, mille puhul jaotatakse ühe liitumispunkti kogu tarbimine arvelduslikult erinevate lepingute vahel. See vähendab vajadust ehitada uusi kalleid füüsilisi liitumispunkte, asendades need paindlikuma andmehaldusega. ELTS -i § 59 2 lõige 1 Muudatusega saab süsteemihaldur õiguse rahastada andmevahetusplatvormile energiajagamise funktsio o n i loomise ja selle haldamise kulud ning jaotusvõrguettevõtja saab õiguse rahastada andmete esitamise kulud taastuvenergia tasust. Andmevahetusplatvormi funktsionaalsus on kriitilise tähtsusega energi a jagamise mudeli praktilise l rakendamise l . Süsteemihalduri loodav ad funktsio o n id taga vad , et elektrienergiat saaks jagada ühiste standardite põhiselt ja turvalisel moel. Tsentraalne lahendus tagab andmete usaldusväärsuse ja täpsuse, mis on oluline nii arveldamiseks, maksustamiseks kui ka võrgu planeerimiseks. Jaotusvõrguettevõtjal tekib seoses andmete esitamisega ka kulusid (arendus-, hooldus-, tööjõukulud jms), mis on seotud konkreetse teenuse osutamisega. Taastuvenergia tasu on mõeldud just taastuvenergia tootmise toetamiseks ja võrgu arendamiseks selle integreerimise eesmärgil . Seega on rahastamine taastuvenergia tasust sihipärane. ELTS -i § 65 l õige 1 1 Eelnõu kohase seaduse ga täiendatakse jaotusvõrguettevõtja koostöökohustust käsitlevat sätet. Muudatuse kohaselt peab jaotusvõrguettevõtja abistama peale energiakogukondade ka energiajagamise korraldajaid , eemaldama nende jaoks takistused enda tööprotsessides ja tegema nendega koostööd. Koostöö eesmärk on hõlbustada omatoodetud taastuvenergia jagamist ja tarbimist energiajagamise kokkuleppe osaliste vahel . Energiajagamise korraldaja on uus turuosaline, kelle roll sarnaneb teatud aspektides energiakogukonna tegevusega. Muudatus tagab, et jaotusvõrguettevõtja suhtub mõlemasse mudelisse võrdselt ning ei takista andmevahetus t või tehnilis i protsesse. Energiajagamine tugineb täpsetele mõõteandmetele ja nende kiirele liikumisele. Jaotusvõrguettevõtja koostöö tagab , et energiajagamise korraldaja saaks kätte vajaliku info tootmis- ja tarbimismahtude kohta, mis on aluseks korrektsele arveldamisele ja raportite esitamisele (vastavalt § 8 2 2 lg -le 8 ). Koostöö võrguettevõtjaga võimaldab paremini planeerida võrgu koormust. Kui jaotusvõrguettevõtja on teadlik energiajagamise mahtudest, saab ta seda arvesse võtta võrguarendusplaanides, soodustades detsentraliseeritud tootmise integreerimist süsteemi. Koostöö on tehnilist ja informatiivset laadi (andmete edastamine, liitumispunktide ja mõõtepunktide seostamine süsteemides), mitte finantsabi või eelistatud seisundi andmine turul. Säte välistab olukorra, kus jaotusvõrguettevõtja võiks keelduda tehnilisest koostööst energiajagamise korraldajaga , kuna viimane ei ole klassikaline elektrimüüja või energiakogukond. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2024/1711 artikkel 31 lõigete 2 ja 3 nõuete täitmiseks, mis kohustavad liikmesriike tagama, et võrguettevõtjad hõlbustaksid aktiivsete tarbijate ja kogukondade osalemist turul ning ei seaks neile põhjendamatuid tehnilisi barjääre. ELTS -i § 8 2 2 Seadusesse lisatava paragrahviga luuakse õiguslik alus ja tingimused energiajagamise rakendamiseks elektriturul. Muudatuse eesmärk on võimaldada lõpptarbijatel (nii eraisikutel kui ettevõtetel) tarbida enda või kokkuleppe teise poole toodetud taastuvenergiat või salvestatud elektrienergiat teises liitumis - või mõõtepunktis , soodustades sellega detsentraliseeritud energiatootmist ning võimaldades juhtida energiakulusid . Lõige 1 sätesta b energiajagamise õigusliku ja tehnilise raamistiku. Selles fikseeritakse pooltevahelise suhte vorm, tasaarvelduse põhimõte, võimalus kasutada tegevuse koordineerimiseks juriidilist isikut ning süsteemi stabiilsust tagav kohustuslik eeltingimus – ühise bilansihalduri olemasolu. Energiajagamine põhineb turuosaliste (tootjate , energiasalvestusüksuse käitajate ja tarbijate) vabatahtlikul kokkulepp el. Riik , avatud tarnija ega võrguettevõtja ei kehtesta kohustuslikke jagamismudeleid, vaid annab osapooltele vabaduse leppida kokku omavahelistes tingimustes (nt energia hind, jagamise põhimõtt ed jne). T asaarveldus on energiajagamise majanduslik ja tehniline alusprintsiip. Tarbijale antakse seaduslik õigus nõuda, et tema elektrimüüjalt ostetud avatud tarne füüsilisest tarbitud elektri kogusest arv ataks arvestuslikult maha see taastuvenergia kogus, mi lle tooti s kokkuleppe osaline teises liitumis- või mõõtepunktis. Sama põhimõte kehtib ka salvestatud elektrienergia kohta. Seejuures tuleb rõhut ada , et mahaarvamine puudutab üksnes elektri energia t – reguleeritud võrgutasud ja riiklikud maksud kuuluvad endiselt tasumisele vastavalt tegelikule võrgukasutusele. Erandiks on korteriühistute vaheline energiajagamine, mille puhul puudutab mahaarvamine ka võrgutasu ja riiklikke makse, kuna ühistusiseselt toodetud ja jagatud elektrienergia ulatuses ei kohaldata võrgutasu ega riiklikke makse. Seadus näeb ette paindlik u lähenemisviisi , sätestades, et energiajagamist ei pea osapooled juhtima otse üksikisikuna. Protsessi haldamiseks ja arvete vahendamiseks võib luua või kaasata juriidilise isiku (nt spetsialiseerunud energiajagamise korraldaja, korteriühistu , energiakogukonna või elektrimüüja ). Säte loob selguse ja õiguskindluse kõigile elektrituru osalistele. Tarbija tele tagatakse selge kord oma arve te vähenda miseks, elektrimüüjad saavad juriidilise aluse arvete korrigeerimiseks ning süsteemihaldur saab garantii, et energiajagamine on tehniliselt kontrollitav ja integreeritud olemasolevasse bilansihaldussüsteemi. Lõige 2 määrab kindlaks energiajagamise kokkuleppega hõlmatavate seadmete tüübid ja nende maksimaalse lubatud võimsuse. Kokkulepet võib täita nii taastuvenergia tootmisseadmete (nt päikesepaneelid, tuulegeneraatorid) kui ka salvestusüksustega (nt akupangad), mille netovõimsus ei ületa 1 megavatti (MW). 1 MW suurune piirang on seatud eesmärgiga võimaldada energiajagamist eelkõige kodutarbijatele, korteriühistutele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ( VKEd ). See takistab selle suurte tööstuslike tootjate poolset kasutamist viisil, mis võiks ebaproportsionaalselt koormata jaotusvõrku või tekitada turumoonutusi. Salvestite (akude) lubamine on oluline samm paindlikkuse suurendamiseks. See võimaldab jagada ka seda energiat, mis on toodetud ajal, mil tarbimine oli vähene (nt päeval), kuid mida soovitakse tarbida teises kohas tipptunnil (nt õhtul). Salvestus aitab tasandada jagajate koormust ja vähendab survet elektrivõrgule. Piirang kehtib seadme netovõimsuse kohta ehk maksimaalse võimsuse kohta, mida seade suudab liitumispunkti kaudu võrku anda. See tagab võrguettevõtjatele ja süsteemihaldurile jagamisega kaasnevate voogude hindamise selge mõõdiku. 1 MW suurune piirmäär on levinud standard mitmes EL-i liikmesriigis (nt Austria, Leedu, Poola ja Hispaania), kus rakendatakse sarnaseid detsentraliseeritud energiatootmise mudeleid, tagades tasakaalu tarbija vabaduse ja süsteemi tehnilise stabiilsuse vahel. See piirmäär on piisav, et rahuldada enamiku kortermajade ja kogukondade vajadusi. Lõike 3 kohaselt võimaldatakse tarbijal osaleda energiajagamises kahel viisil: kas aktiivse võrguteenuse kasutajana (ise otseselt jagamises osaledes) või kolmanda isiku kaudu (kasutades teenusepakkujat, kes korraldab jagamist tema nimel). Sätte keskne tingimus on, et energiajagamine ei tohi olla tarbija peamine äri- või kutsetegevus. E nergiajagamises osalemine ei mõjuta lõpptarbija õiguslikku staatust ning osalejale säilivad kõik lõpptarbija seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus täita õigusaktides ja lepingutes sätestatud nõudeid. Muudatus rõhutab tarbija uut rolli elektriturul. Tarbija ei ole enam pelgalt passiivne ostja, vaid tal on õigus hallata paindlikult oma mitme mõõtmis punkti energiatarbimist ja -tootmist. Kolmanda isiku kaasamise võimalus tagab, et ka tehniliselt vähem võimekad tarbijad saavad jagamisest kasu lõigata, delegeerides keerulised protsessid spetsialistidele. Kitsendus, mille kohaselt ei tohi energiajagamine olla tarbija peamine äritegevus, sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 ja se da muu tva direktiivi (EL) 2024/1711 artikkel 15a lõike 2 alusel. Selle eesmärk on eristada tarbijat professionaalsest elektrimüüjast. Energiajagamine on mõeldud omatarbe optimeerimiseks ja kulude säästmiseks, mitte litsentseeritud elektritootmise või -müügiga tulu teenimiseks. Kui suured energiaettevõtted saaksid tegutseda energiajagajana ilma tavapäraste elektrimüüjale kehtestatud rangete kohustusteta, tekitaks see ebavõrdse konkurentsiolukorra. Säte on suunatud eelkõige kodutarbijatele, korteriühistutele, kohalikele omavalitsustele ja väikeettevõtetele. Näiteks võib ettevõte jagada oma lao katu sel toodetud energiat oma kontorihoonetele, kuid ta ei tohi teh a se llest tegevus es t oma põhilis t tuluallika t . Kehtiva elektrituruseaduse § 93 lõike 4 alusel teostab elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires. Näiteks võib energiajagamises osaleja pöörduda TTJA poole, kui tal peaksid tekkima kahtlused kokkuleppe õigsuses. Kui tuvastatakse, et isiku peamine tulu tuleneb energiajagamisest või et see on tema peamine tegevus , tuleb talle kohaldada tavapäraseid elektriturul tegutseva le ettevõtja le (nt elektrimüüja) kehtivaid nõudeid , mis on sätestatud kehtiva elektrituruseaduse 2. jaos . See kaitseb tarbijat selle eest, et energiajagamise sildi all ei hakataks pakkuma reguleerimata elektrimüügi teenust , ning tagab, et soodustused (nagu lihtsustatud arveldamine) jõuaksid just nendeni, kes panustavad taastuvenergia hajutatud tootmisse oma tarbeks. Lõige 4 sätestab energiajagamises osaleja (tarbija või tootja) õigused. Sätte eesmärk on tagada, et energiajagamises osalemine ei piiraks isiku võimalusi osaleda energiaturu teenustes laiemalt , ning samal ajal fikseerida vastutus süsteemi tasakaalu eest. Bilansivastutus on lõike keskne kohustus. Iga jagatud energiakogus peab olema süsteemis arveldatud. See tähendab, et osaleja vastutab selle eest, et tema jagatavad ja tarbitavad kogused oleksid tasakaalus. Praktikas tähendab see kohustust sõlmi da leping bilansihalduriga (või delegeerida see ülesanne vastavalt lõike punktile 4 ). Õigus tegutseda korraldajana (punktid 1 ja 2): s eadus annab osalejale vabaduse ise oma energiajagamist juhtida. See hõlmab õigust sõlmida kokkuleppeid ja esitada arveid (nt korteriühistu arveldab oma liikmetega). See vähendab sõltuvust suurtest elektrimüüjatest ja annab kogukondadele kontrolli oma energiakulude üle. Paindlikkusteenused ja energiatõhusus (punkt 3): e nergiajagaja ei ole pelgalt tootev tarbija. Tal on õigus olla paindlik (nt juhtida oma tarbimist vastavalt võrgu vajadusele) ja osaleda energiatõhususe programmides, mis on oluline uue põlvkonna nutikate elektrivõrkude kontekstis. Delegeerimisõigus (punkt 4 ): s ee on tarbijakaitse ja mugavuse seisukohalt tähtis punkt. Kuna energiajagamine on tehniliselt keeruline (arvete esitamine, seadmete hooldus), on tarbijal selge õigus osta see teenus sisse kolmandalt isikult. See võimaldab te gutse da spetsialiseerunud teenusepakkujatel, kes muudavad energiajagamise tarbijale lihtsaks ja kättesaadavaks ( täisvalmis lahendus). Säte annab tarbijale vahendid , mille abil olla turul võrdväärne partner ning otsustada, kas ta soovib jagamist ise korraldada või volitada selleks professionaalse partneri. See on kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1711 artikli 15a lõike 3 eesmärgiga. Lõike 5 eesmärk on tagada elektrisüsteemi tasakaal ja seada selged vastutuspiirid energiajagamisel. Energiajagamine muudab traditsioonilist tarbimismudelit (tootmine ja tarbimine toimuvad kohapeal ja jagatult), mistõttu võivad tekkida suuremad kõrvalekalded prognoosidest. Aktiivne võrguteenuse kasutaja vastutab ise oma tootmise ja tarbimise kõikumisest ehk ebabilansist tingitud kulude eest. Halduskoormuse ja riskide maandamiseks on kasutajal õigus delegeerida bilansikohustus turuosalisele (nt elektrimüüjale või spetsiaalsele bilansihaldurile) kooskõlas ELi määruse 2019/943 artikliga 5. Delegeerimisel läheb ebabilansi rahaline ja tehniline vastutus üle vastavale teenusepakkujale. Lõige 6 paneb energiajagamise korraldajale (olgu selleks korteriühistu, kogukond või kolmandast isikust teenusepakkuja) kohustuse tegutseda mittediskrimineerivalt , tagada hind ade ja tingimuste täielik läbipaistvus ning avalikustama näidislepingud, mis on mõeldud energiajagamises osaleda soovivatele tarbijatele. Näidislepingute kättesaadavus võimaldab tarbijatel võrrelda enne otsuse tegemist erinevate energiajagamise korraldajate tingimusi (nt lepingust taganemise tingimused, teenustasud, vastutus). Kuna energiajagamine toimub sageli kogukonnasiseselt või spetsiifiliste lepingute alusel, peab olema välistatud olukord, kus mõnda kogukonna liiget koheldakse ebaõiglaselt (nt kõrgemad tariifid ilma põhjenduseta). See säte annab tarbijale õigusliku aluse nõuda selgust ja võrdset kohtlemist. Energiajagamise korraldaja peab tegema oma tasude struktuuri (nt haldustasu või energia hind) selgeks ja arusaadavaks. Tarbijal peab olema võimalik aru saada, millistest komponentidest tema arve koosneb, et hinnata jagamises osalemise majanduslikku kasulikkust. Korraldaja ei tohi ebaõiglaselt takistada uute liikmete liitumist kokkuleppega, kui viimased vast avad tehnilis tel e ja lepingulis t e le tingimus tel e. See on oluline just korteriühistute ja energiakogukondade puhul, et tagada kõigile elanikele võrdne võimalus taastuvenergiast osa saada. Säte järgib direktiivi (EL) 2024/1711 artikli 15a lõike 3 põhimõtet, mille kohaselt peavad uued energiateenused olema tarbijasõbralikud ja ilma varjatud tingimustet a , mis võiksid takistada turu efektiivset toimimist. See lõige tag ab Konkurentsiametile või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kontrollmeetme juhuks, kui energiajagamise turul tekivad vaidlused teenuse kättesaadavuse või ebaõiglaste hinnastamismudelite üle. Lõige 7 näeb ette kohustuse registreerida energiajagamise kokkulepe andmevahetusplatvormil 7 päeva enne selle jõustumist. Registreerimise võivad teha energiajagamises osalejad ise või nende määratud energiajagamise korraldaja. Kokkuleppe eelnev registreerimine tagab, et energiajagamise arveldamiseks vajalikud andmed on süsteemis õigeaegselt kättesaadavad ning asjaomased turuosalised saavad täita neile seadusest tulenevaid ülesandeid. Samuti sätestatakse, et süsteemihaldur teeb energiajagamise arveldamiseks vajalikud andmed kättesaadavaks asjaomasele võrguettevõtjale, avatud tarnijale ja bilansihaldurile. Selline andmevahetuse korraldus tagab energiajagamise korrektse arvestuse, arveldamise ning bilansihalduse, vähendades halduskoormust ja vältides andmete dubleerimist. Süsteemihalduril on kohustus see info viivitamata andmevahetusplatvormil (Estfeed) elektrimüüjatele kättesaadavaks teha enne kokkuleppe ametlikku jõustumist. Kuna energiajagamine muudab tarbija arveldusaluseid, peab tarbija praegune elektrimüüja olema sellest teadlik enne protsessi algusest. See võimaldab elektrimüüjal kohandada oma infosüsteeme ning tagada, et järgmine kliendile esitatav arve on tehniliselt korrektne. Säte kinnitab andmevahetusplatvormi rolli ainsa ametliku ja usaldusväärse infoallikana. Info avaldamine platvormil tagab, et kõik asjaosalised (võrguettevõtja edastustasu arvutamiseks, elektrimüüja energiakoguse arvutamiseks) näevad reaalajas sama seisu. See välistab vajaduse saata e-kirju või kahepoolseid teateid eri asutuste vahel. Teabe ennetav avaldamine platvormil aitab süsteemihalduril kontrollida, et sama tootmisseadet või mõõtepunkti ei seotaks mitme erineva ja kattuva energiajagamise kokkuleppega, tagades andmete unikaalsuse. Lõige 8 sea b energiajagamise korraldajale kohustuse esitada kõigile energiajagamise kokkuleppe osa lis tele regulaarne ülevaade (raport) nende tootmis- ja tarbimisandmete kohta. Raport tuleb esitada vähemalt kord kuus, mis ühtib elektrienergia tavapärase arveldusperioodiga. Kuna energiajagamine toimub arvestuslikult ( mahaarv amine toimub andmevahetusplatvormil, mitte tarbija seadmes), peab tarbijal olema võimalus kontrollida, kas tema arvel kajastatud jagatud kogused vastavad tegelikkusele. Raport peab näitama, kui palju energiat kokkuleppe alusel toodeti ja kuidas see jagamises osa leja te vahel jaotus. Igakuine raport annab tarbijale tagasisidet selle kohta, kui das tema tarbimine kattub tootmisega (nt päikesepargi puhul). See motiveerib tarbijat nihutama oma energiakasutust aegadele, mil taastuvenergia toodang on suur , suurendades seeläbi energiajagamise efektiivsust ja elektrienergia säästu. Selge ja regulaarne raporteerimine vähendab ebaselgust arveldamisel. Kui tarbijal on olemas detailne raport, on tal lihtsam suhelda nii energiajagamise korraldaja kui ka oma elektrimüüjaga võimalike ebatäpsuste korral. Kuigi seadus ei määra raporti täpset vormi, peab see sisaldama piisavalt infot (toodetud kogus, tarbitud kogus, jagatud osa), et täita ELTS -i §-s 88 sätestatud arveldamise läbipaistvuse nõudeid. Energiajagamise korraldajad (eriti need, kes pakuvad teenust tarkvaraplatvormi kaudu) saavad selle kohustuse täitmise automatiseerida, pakkudes andmeid näiteks iseteeninduskeskkonnas või e-posti teel koos igakuise arvega. Säte tagab, et tarbija ei jääks info sulgu, juhul , ku i arveldamine muutub tavapärase paketi oma ga võrreldes keerukamaks. Raporteerimiskohustus on miinimumnõue ja see tähendab, et tehniliselt võimekamad korraldajad võivad pakkuda tarbijale ligipääsu andmetele reaalajas (nt mobiiliäpi kaudu), mis on veelgi enam kooskõlas eesmärgiga muuta tarbija aktiivseks energiaturu osaliseks. Lõige 9 kehtestab nõude, et energiajagamise korraldaja peab lepingu sõlmimisel, lepingu lõpetamisel ja arvete esitamise l järgima ELTS -i § -de 87 ja 88 sätteid. Need paragrahvid reguleerivad vastavalt elektrilepingu sisu ja arveldamise tingimusi, mis on seni kehtinud peamiselt elektrimüüjatele. Energiajagamine on tarbija jaoks alternatiiv tavapärasele elektri ostmisele. Seetõttu peab talle olema tagatud samaväärne kaitse. ELTS -i § 87 kohaldamine tähendab, et energiajagamise lepingus peavad olema selgelt kirjas teenuse osutamise tingimused, lepingu kestus, ülesütlemise kord ning vaidluste lahendamise mehhanismid. Viide ELTS -i §-le 88 kohustab korraldajat esitama arveid, mis on tarbijale loetavad ja kontrollitavad. Arvel peab olema eristatav jagatud energiakogus, selle hind (kui jagamine on kokkulep p e järgi tasuline) ning info tarbija õiguste kohta. See hoiab ära tarbija teni jõudvad ebaselged koondarved, mille põhjal ei ole võimalik aru saada säästu suurust või kulude jagunemist. Koos arvega peab tarbija saama infot oma tegeliku tarbimise kohta viisil, mis võimaldab tal oma tarbimisharjumusi korrigeerida. See toetab eelnõu üldist eesmärki suurendada energiatõhusust. Kui energiajagamise korraldaja peab järgima seadusega kehtestatud elektrilepingu nõudeid ja arvelduse reegleid, väheneb pettuste või eksituste risk . See taga b õiguskindlus e nii korteriühistutele kui ka teenust pakkuvatele ettevõtetele. Kuna viidatud paragrahvid on tarbijakaitse seisukohalt kesksed, võimaldab see muudatus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil te h a järelevalvet ka energiajagamise lepingute üle. Tarbijal on õigus pöörduda abi saamiseks järelevalveasutuste poole, kui energiajagamise korraldaja ei täida lepingulisi või arveldamisega seotud kohustusi. Lõige 10 sätestab taastuvenergia tootjate õiguse osaleda energiajagamises ühiselt. See tähendab, et mitu erinevat tootjat saavad oma tootmisüksuste (nt erinevates asukohtades asuvad päikesepargid või tuulegeneraatorid) toodangu koondada ja jagada seda ühe või mitme tarbimispunkti vahel liitumispunktide üleselt. Ühine osalemine võimaldab tootjatel kombineerida erinevaid taastuvenergiaallikaid või erinevaid asukohti. Näiteks võib pilvisus ühes piirkonnas vähendada ühe tootja toodangut, kuid teises asukohas asuva partnertootja toodang võib seda kompenseerida. See tagab tarbijale stabiilsema jagatud energiakoguse. Säte soodustab väiketootjate koondumist, et pakkuda energiat suurematele tarbijagruppidele (nt tööstuspargid või elamukvartalid). See vähendab iga üksiku tootja administratiivset koormust, kuna nad saavad tegutseda ühise energiajagamise kokkuleppe alusel . Liitumispunktide üle ne energiajagamine tähendab, et tootmiskohad ei pea asuma tarbimiskohaga samas liitumispunktis. See ei sea geograafilis i takistus i taastuvenergia laiemal e kasutuselevõtul e – toota saab seal, kus on parimad tingimused (nt tuulisem rannik või vaba maapind päikesepargi jao ks), ja tarbida seal, kus vaja. Säte võimaldab tootjatel säilitada otseühenduse (lepingu kaudu) konkreetsete lõpptarbijatega, tugevdades kohalikku energiaturu süsteemi. Lõige on aluseks keerukamatele energiajagamise mudelitele, kus osaleb mitu osapoolt. Rakendamisel on oluline, et süsteemihalduri andmevahetusplatvorm (§ 111³) suudaks summeerida erinevate tootmispunktide andmed ja jaotada need vastavalt kokkuleppele tarbimispunktide vahel. See nõuab täpset arvestust, et tagada korrektne bilansihaldus ja arveldamine. Säte toetab energiakogukondade sarnast tegevust, kuid pakub paindlikumat raamistikku ka neile tootjatele, kes ei soovi tingimusteta moodustada juriidilist isikut (nt MTÜ või TÜ), vaid eelistavad tegutseda ühise eraõigusliku lepingu alusel. ELTS -i § 111 3 lõige 31 1 Muudatusega pannakse süsteemihaldurile (Elering AS) kohustus arendada välja vajalikud IT lahendused ja andmevahetusreeglid energiajagamise praktiliseks toimimiseks. Süsteemihaldur peab looma andmevahetusplatvormile (Estfeed) funktsio o n id , võimalda des automaatselt siduda eri liitumispunktide mõõteandmed ja arvutada välja jagatavad energiakogused. Energiajagamine eeldab, et süsteem suudab reaalajas või selle lähedaselt tuvastada, kui palju taastuvenergiat punktis A toodeti ja kui palju sellest punktis B samal ajal tarbiti. Süsteemihalduri loodud funktsioonid tagavad, et see protsess on täpne, läbipaistev ja automaatne . Süsteemihaldur määrab kindlaks tehnilised arvelduspõhimõtted (nt valemid energiajagamise proportsioonide määramiseks). See on vajalik, et kõik turuosalised (elektrimüüjad, jaotusvõrgud ja tarbijad) lähtuksid samadest andmetest, vältides vaidlusi arvelduse üle. Funktsioonide loomine andmevahetusplatvormile tähendab, et energiajagamisega saavad liituda kõik turuosalised , ilma et nad peaksid ise arendama keerulisi kahepoolseid andmesidekanaleid. Need funktsioonid peaks id võimaldama tarbija l -tootja l anda andmevahetusplatvormil teada oma soovist energiajagamises osale da, et energiajagamise pakkujad-soovijad leiaksid üksteist lihtsamalt. See vähendab nii tarbijate kui ka uute teenusepakkujate turule sisenemise barjääre. Kuna energiajagamine puudutab tarbimisandmeid, tagab süsteemihalduri keskne roll andmete turvalise töötlemise vastavalt isikuandmete kaitse nõuetele. Süsteemihalduril tekib kohustus kehtestada standardiseeritud sõnumivahetus ja andmeformaadid, mida elektrimüüjad saavad kasutada energiajagamise tulemuste kajastamiseks kliendi elektriarvel. See muudatus on §-s 8 2 2 kirjeldatud energiajagamise mudeli kasutuselevõtmise tähtis eeltingimus ning võtab üle direktiivi (EL) 2024/1711 artikli 15a lõike 6. ELTS-i täiendatakse (eelnõu § 1 punkt 7) seaduse normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.6.2024)“. Eelnõu § 2 on rakendussäte. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kohase seaduse ga täiendatakse elektrituruseaduse termineid terminite ga energiajagamine ja energiajagamise korraldaja . Termin energiajagamine muudab seni kehtinud põhimõtet, et ühes liitumispunktis toodetud elektrienergiat tarbitakse kas samas asukohas või müüakse see võrku üldistel tingimustel. Direktiivi (EL) 2024/1711 ülevõtmisega luuakse õiguslik alus mudelile, mille puhul on taastuvenergiat võimalik edastada ühelt osapoolelt teisele ilma klassikalise elektrimüüja vahenduseta. Selle lähenemisviisi keskmes on energia tarbida andmine teises liitumis - või mõõtepunktis. See tähendab, et tootmisseade (nt päikesepark) ja tarbimiskoht (nt korter või ärihoone) ei pea olema elektriliselt ühendatud sama peakaits m e kaudu . Terminitesse lisatav e nergiajagamise korraldaja on sisuliselt „pealik“ või tehniline vahendaja, kes aitab inimestel või korteriühistutel omavahel elektrit jagada. Kuna elekter on nähtamatu ja liigub juhtmetes reaalajas, on selle õiglane jaotamine keeruline ja siin tulebki mängu energiajagamise korraldaja. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega . Euroopa Liidu elektrituru reformi paketi, sealhulgas direktiivi (EL) 2024/1711 (algatusdokumendi koodiga COM(2023) 148 ) läbirääkimiste ajal oli Eestil mitmeid põhimõttelisi seisukohti. Eesti toetas reformi üldeesmärke , kuid seisis tarbijakaitse ja turu vabaduse tasakaalustamise eest, tehes teatud küsimustes ka mööndusi. Eesti seisukohad kinnitati ametlikult Vabariigi Valitsuse tasandil 25. mail 2023 ning neid käsitles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) . Euroopa Komisjoni algne ettepanek soovis kohustada kõiki elektrimüüjaid kasutama rangeid finantsriski maandamise instrumente, et vältida pankrotte. Eesti oli skeptiline ja ettevaatlik , märkides, et liiga range kohustuslik riskimaandus võib turult välja tõrjuda väiksemad innovaatilised elektrimüüjad ja vähendada konkurentsi, mis omakorda tõstaks hinda tarbija jaoks. Euroopa Komisjon pakkus välja püsivama raamistiku, mis lubaks riikidel energiakriiside ajal jaehindu reguleerida. Eesti pooldas turupõhiseid lahendusi ja rõhutas, et riiklik sekkumine hindadesse peab olema rangelt ajutine, viimane abinõu ning suunatud erakordselt haavatavatele tarbijatele, et mitte moonutada konkurentsi pikemas vaates. V ai dlust tekitas ka , kuidas riigid tohivad toetada uusi elektrijaamu. Eesti toetas paindlikkust, et riigid saaksid rakendada kahepoolseid hinnavahelepinguid uute taastuvenergeetika investeeringute soodustamiseks, kuid seisis selle eest, et reeglid ei eelistaks põhjendamatult suuri tuumariike või vanu fossiilseid jaamu teiste kahjuks. Kuna tegemist oli kiireloomulise kriisireageerimise paketiga (mis sündis 2022. aasta energiakriisi ja Venemaa agressioonisõja mõjul), kohaldas Euroopa Komisjon selle eelnõu puhul erimenetlust . Euroopa Komisjon ei koostanud sellele konkreetsele eelnõule täiemahulist standardset ja eraldiseisvat mõjuhinnangu aruannet, mida tavaliselt tehakse aastatepikkuste reformide puhul. Eelnõu ja Euroopa Liidu õigusaktide vastavustabel on esitatud seletuskirja lisa s . 6. Seaduse mõjud Energiajagamise reguleerimise eesmärk on võimaldada lõpptarbijatel (nii kodumajapidamistel, korteriühistutel kui ka ettevõtetel) tarbida enda toodetud või ühiselt hangitud taastuvenergiat , ilma et nad peaksid asutama energiakogukondi. See soodustab detsentraliseeritud tootmist ja vähendab sõltuvust võrguelektri hindade kõikumistest. Energiajagamise rakendamine mõjutab otseselt nelja peamist sektorit: 1) e ratarbijad ja korteriühistud: võimalus vähendada elektriarveid otsese tarbimise kaudu; 2) v õrguettevõtjad (Elering, Elektrilevi jt): v ajadus arendada IT-süsteeme (andmevahetusplatvormid) ja hallata kahepoolseid voogusid ; 3) e lektrimüüjad: m uutused bilansihalduses ja kliendiportfelli prognoosimises ; 4) r iik: t aastuvenergia eesmärkide kiirem saavutamine ja energiasõltumatuse kasv. 6.1. Majanduslik mõju Energiajagami ne avaldab otse st positiiv set mõju tarbijate ostujõule, sest vähendab energiakulusid. Tekib motivatsioon investeerida päikesepaneelidesse ja salvestusseadmetesse, kuna toodetud üleliigset energiat saab müüa või jagada naabritele võrgust ostmise hin nast soodsamalt . Energiajagamise puhul ei ole tegemist pelgalt uue teenusega, vaid turu strukturaalse muudatusega, mis delegeerib osa väärtusloomest suurtootjatelt lõpptarbijatele. Negatiivne mõju avaldub avatud tarnijatele, kelle müügimaht tarbijatele väheneb veidi energiajagamise otseostu tõttu. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja investeeringutele Energiajagamine stimuleerib erasektori investeeringuid taastuvenergiasse, luues uusi ärivõimalusi ja suurendades nõudlust tehnoloogiliste lahenduste järele. Kuna energiajagamine parandab väikes t e päikeseparkide ja salvestusseadmete tasuvusaega (isegi ilma otseste toetusteta), liigub kapital suurtest tsentraalsetest jaamadest hajutatud lahendustesse. Tekib nõudlus energiateenuse korraldajate järele, kes pakuvad korteriühistutele ja ettevõtetele energiajagamise platvorme, haldustarkvara ja energiajagamisega seotud bilansihaldust. Negatiivne mõju avaldub avatud tarnijatele, kelle müügimaht tarbijatele väheneb veidi energiajagamise otseostu tõttu. Mõju elektrihinnale ja tarbijate ostujõule Energiajagamine avaldab tarbijale pikaajalist kulusid säästv at mõju , kuid nõuab energiakulu ja võrgutasu selget eristamist . Tarbijad saavad osa oma elektri vajadusest katta jagatud energiaga, mille hind on kokkuleppeline (sageli omahinnale lähedane). See vähendab sõltuvust börsihindade volatiilsusest. Kui jagamine toimub füüsiliselt ühe liitumispunkti kaudu , väheneb tasutav võrgutasu. Kuna jagatav energia ei läbi traditsioonilist müügiahelat, väheneb elektrimüüjate vahendustulu. Mõju elektrivõrgu haldamise kuludele Võrguettevõtjate le toob energiajagamine kaasa suure mad tulud, sest suureneb võrgus edastatav taastuvenergia maht ja seeläbi ka tarbitav kogus , arvestades, et energiajagamine suurendab väikeste taastuvenergiaüksuste arvu võrgus . Samas võib tekkida vajadus investeerida reaalajas andmevahetusse, et suuta mõõta 15-minutilis i arveldus periood id e elektrikogust kiiremini, kui esialgu arvestatud. Se e juhtub siis , ku i klient soovib energiajagamises osaleda, kuid tal puudu b 15-minutilise mõõteintervalliga arvesti. Majandusliku mõju koondtabel Valdkond Mõju kirjeldus Rahaline mõju (prognoos) Kodutarbija Väiksemad elektriarved tänu omatoodangu tarbimisele Positiivne (5–20% suurune sääst arvelt) Ettevõtja (tootja) Uued ärivõimalused energiateenuste pakkumisel Positiivne (turumahu kasv) Võrguettevõtja Suurenevad kulud IT arendusele ja süsteemihaldusele (vaid korteriühistutes ja selle sätestas juba jõustunud seadusemuudatus) Neutraalne Elektrimüüja Vähenev müügimaht ja vajadus muuta ärimudelit Neutraalne/ n egatiivne Riik (SKP) Suurenevad investeeringud tehnoloogiasse ja vä heneb impordivajadus Positiivne (SKP kasv) Majanduslikult on energiajagamine efektiivsust suurendav meede . See soodustab ressursside (katused, päike, võrk) optimaalsemat kasutust. Peamine väljakutse on uue tasakaalu leidmine võrgutasude metoodikas , tagamaks, et energiajagajad panustaksid õiglaselt ühisväärtusesse (elektrivõrku), nautides samal ajal lokaalse tootmise rahalisi eeliseid. 6.2. Sotsiaalne mõju ja mõju elukeskkonnale Energiajagamine võimaldab kaasata vähemkindlustatud leibkondi, kes ise ei saa seadmeid soetada, kuid saavad osaleda jagamis e s (nt munitsipaalobjektide katuselt jagatav energia). Sotsiaalne mõju jaguneb peamiselt kolme ks : energiaostuvõimetuse leevendamine , tarbijate aktiivsem osalemine ja kogukondlik u koostöö edendamine . Energiaostuvõimetuse leevendamine Energiajagamine on üks tõhusamaid tööriistu energiavaesuse vastu võitlemisel. See võimaldab väikese sissetulekuga leibkondadel, kes ei suuda ise investeerida päikesepaneelidesse või akudesse, saada osa soodsamast taastuvenergiast (nt korteriühistu või omavalitsuse sotsiaalprojekti kaudu). Jagatud energia hind on sageli fikseeritud või põhineb tootmise omahinnal, mis kaitseb haavatava id gruppe turuhindade järskude hüpete eest. Tarbijate aktiivsem osalemine Tarbijate m uutu mine passiivsest maksjast aktiivseks osalejaks. Tarbijad saavad otsustusõiguse selle üle, kellega ja millistel tingimustel nad energiat jagavad, suurendades isiklikku vastutust ja teadlikkust energiatarbimisest. Uuringud näitavad, et energiajagamises osalevad inimesed muudavad oma tarbimisharjumusi säästlikumaks, rihtid es tarbimist toot likele perioodidele. Kogukondlik sidusus Energiajagamine soodustab koostööd naabrite vahel ja korteriühistutes. Korteriühistusise n e jagami ne nõua b elanike kokkuleppeid, mis tugevdab kogukonnatunnet ja ühistulist tegevust. Linnaruumi ja hoonete väärindamine Energiajagamine muudab seni kasutamata pinnad (kortermajade katused, garaažiühistud) väärtuslikuks taristuks. See soodustab hoonete renoveerimist, kuna päikesepaneelide paigaldamine ja jagamissüsteemi loomine on sageli osa terviklikust rekonstrueerimisest. Linnapildis suureneb päikesepaneelide osakaal, mis toetab kuvand it moodsast ja säästlikust elukeskkonnast. Paneelide paigaldamine muinsuskaitse all olevatele hoonetele või miljööväärtuslikesse piirkondadesse võib osutuda keeruliseks. Paigaldusprotsesside kooskõla tagamine planeerimisseaduse ja muinsuskaitseseadusega on väga oluline. Saaste vähenemine elupiirkondades Lokaalne taastuvenergia tootmine vähendab vajadust fossiilsetel kütustel põhineva elektri järele. See tähendab vähem heitmeid ja puhtamat õhku, eriti piirkondades, kus muidu võidaks tip p koormuste katteks kasutada lokaalseid põletusseadmeid. Erinevalt suurtest tuuleparkidest või jaamadest on päikesepaneelid ja akusalvestid elukeskkonnas hääletud, pakkudes puhast energiat ilma mürareostuseta. Sotsiaalse ja elukeskkonna le avalduva mõju koondtabel Valdkond Mõju laad Selgitus Sotsiaalne võrdsus Positiivne (+) Võimaldab vähemkindlustatud leibkondadel pääseda ligi soodsale energiale Teadlikkus Positiivne (+) Suurendab säästlikku tarbimiskäitumist ja energia teadlikk ust Kinnisvara väärtus Positiivne (+) Energiatõhusad ja jagamisvõimekusega hooned on turul hinnatumad Linnaruum Neutraalne Vajab tasakaalu esteetika (muinsuskaitse) ja praktili suse vahel Tervis Positiivne (+) Puhtam õhk ja väiksem keskkonnakoormus pikas perspektiivis Energiajagamise sotsiaalne mõju on märkimisväärselt positiivne, pakkudes lahendust energiavaesuse leevendamiseks ja suurendades kodanike rolli säästliku energia kasutamises . Mõju elukeskkonnale väljendub peamiselt säästlikumas ressursikasutuses ja hoonete funktsionaalsuse suurenemises, toetades tervislikumat ja tehnoloogiliselt arenenumat eluruumi. 6.3. Keskkonnamõju Energiajagamise peamine keskkonnaalane eelis on installeeritud taastuvenergia tootmise võimsuse suurenemine. Kuna jagamine muudab väikesemahulise tootmise (nt päikesepaneelid kortermaja katusel) majanduslikult tasuvaks ka ilma riiklike toetusteta, kiireneb üleminek fossiilkütustelt puhtale energiale. Iga jagatud kilovatt-tund elektrit , mis toodetakse lokaalselt, asendab fossiilsetest allikatest toodetava elektrikogus e, vähendades süsinikujalajälge. M aakasutuse säästlikkus Erinevalt suurtest tuule- või päikeseparkidest, mi lle rajamine nõua b sageli ulatuslikke maa-alasid (metsa- või põllumaa arvelt), toimub energiajagamine valdavalt olemasoleval hoonestatud alal. Kasutusele võetakse kortermajade, laohoonete ja parklate katused. See aitab säästa looduslikke ökosüsteeme ja säilitada elurikkust, mis suurte energeetikaprojektide ga ei õnnestuks . Negatiiv n e keskkonnamõju ja sell e leevendamine Päikesepaneelide ja energiasalvestusüksuste tootmine ning hilisem jäätmetena käitlemine nõuab palju ressurs se (liitium, koobalt, räni). S eadmete pikaajalist vastupidavust ja ringlussevõttu toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ( ELT L 285, 31.10.2009, lk 10–35 ) , ning mis kehtestab nõuded konkreetsetele energiamõjuga toodetele . Nendeks nõueteks on muuhulgas näiteks see, et seadmete kriitilised osad peavad vastu pidama teatud arv töötsükleid, t ootjad peavad tagama varuosade kättesaadavuse professionaalsetele parandajatele ja lõpptarbijatele mitme aasta jooksul (tavaliselt 7–10 aastat) pärast toote müügilt eemaldamist ning t ooted peavad olema disainitud nii, et neid saab tavaliste tööriistadega lahti võtta, ilma et seade puruneks. See teeb remondi ja hilisema materjalide eraldamise (ringlussevõtu) võimalikuks. 6.4. Mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele Energiajagamise reguleerimise m õju riigieelarvele on mitmetahuline, jagunedes otsesteks kuludeks (ühekordsed investeeringud) ja kaudseteks mõjudeks (maksulaekumised ja sotsiaalkulud). Otsesed kulud riigieelarvele ( töökoormus ) Energiajagamise tehniline rakendamine nõuab riigi kontrollitava taristu ajakohastamist. Põhivõrguettevõtja Elering (riigi äriühing) peab investeerima IT arendusse, et süsteem suudaks hallata dünaamilisi jagamissuhteid. See on ühekordne kulu, kuid on vajalik direktiivi (EL) 2024/1711 täitmiseks. Arenduskulude katmiseks kasutatakse laekunud taastuvenergiatasu. Kuna energiajagamine on otsene meede taastuvenergia laiemaks integreerimiseks ja eesmärkide täitmiseks, on taastuvenergiatasu kasutamine sihtotstarbeline ja põhjendatud. Investeeringu jagunemine pika perioodi ja suure hulga tarbijate vahel tähendab, et mõju lõpptarbija taastuvenergiatasu komponendile on marginaalne, kuid see loob eelduse tarbijate elektriarvete pikaajaliseks vähenemiseks energiajagamise kaudu . Konkurentsiameti ja TTJA töökoormuse võib seoses uute turuosaliste (energiajagajad) ja võimalike vaidluste lahendamisega suureneda . Esialgu tehakse töö ära olemasoleva koosseisuga (s.t riigieelarvele kulu ei ole) , kuid koormuse suurenedes vaadatakse ressursi vajadus üle. Vajalikuks võib osutuda teadlikkuse tõstmine ri iklike kampaaniate ga , et selgitada korteriühistutele ja ettevõtetele energiajagamise võimalusi. Mõju maksulaekumistele Kui tarbijad toodavad ja jagavad energiat isekeskis, väheneb võrgust ostetava elektri kogus. Kui energiat jagavad eraisikud, tähendab see riigile elektri müügilt vähem laekuvat käibemaksu. Võrgutasu si d laekub eeld atavasti rohkem . Aktsiis i tasutakse tarbitud energia pealt, mistõttu suuren eb arvatavasti ka aktsiisi laekumine. Mõju on siiski marginaalne võrreldes kogu energiaturu mahuga, kuna jagamine puudutab esialgu väikest osa kogutarbimisest. Kaudne positiivne mõju eelarvele Kui KOV-id ja riigiasutused jaga vad energia t oma hoonete vahel (nt kooli katuselt jagatakse energiat vallamajja), vähenevad avaliku sektori tegevuskulud (majandamiskulud). Rahaliste vahendite m õjude kokkuvõtte tabel Eelarverida Mõju laa d Selgitus Maksutulud (KM, aktsiis) Positiivne (+) Suureneb võrgust ostetava ja maksustatava elektri kogus Halduskulud (IT, järelevalve) Negatiivne ( – ) Ühekordsed arenduskulud ja töö koormus Sotsiaalkulud Positiivne (+) Väheneb surve maksta energiatoetusi ja toimetulekutoetusi Avaliku sektori majandamiskulud Positiivne (+) Võimalus optimeerida riigi- ja munitsipaalhoonete energiakulusid Investeeringud ja majanduskasv Positiivne (+) Suurenev nõudlus kohalike paigaldajate ja tehnoloogia järele (suurem tulumaksu laekumine erasektorist) Kokkuvõttes on mõju riigieelarvele lühiajaliselt veidi negatiivne (maksutulu väike kahanemine), kuid pikaajaliselt positiivne suurema energeetilise sõltumatuse, vähenenud sotsiaalkulude ja erasektori investeeringute stimuleerimise kaudu . Energiajagamise praktilised näited Direktiivi (EL) 2024/1711 kohaselt peab jagamine olema võimalik nii ühe kinnistu piires kui ka avaliku s võrgu s . Mudel Kirjeldus Näide Korteriühistusisene jagamine Katusel asuv päikesepark toodab energiat, mis jaotatakse korterite vahel reaalajas Korter nr 5 tarbib pesumasinat kasutades katuselt tulevat tasuta energiat, selle asemel et osta seda võrgust Energia jagamine ( p erekon dlik energiajagamine ) Maamajas asuva päikesepargi toodangu ülejääk i jagatakse omaniku linnakorteriga Suvilas toodetud 500 kWh elektrienergiat kantakse üle linnakorteri tarbimise katteks Ettevõtete vaheline jagamine Tööstuspargi üks ettevõte jagab oma puhkepäevade toodangut kõrval asuva ööpäev läbi töötava tehasega Logistikakeskuse pühapäevane päikese energia toodang katab naabruses asuva külmhoone tarbimise Rakendamise riskid ja leevendusmeetmed Andmekaitse: jagamislepingute sõlmimisel toimuv isikuandmete liikumine peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ( edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus ) nõuetele. Meede: s tandardiseeritud tüüptingimuste ja andmevahetusprotokollide loomine andmevahetusplatvormil . Süsteemi stabiilsus: s uur hulk väiketootjaid võib tekitada võrgus pinge kõikumisi. Meede: n utikate arvestite ja salvestuslahenduste (akud) integreerimise soodustamine toetusmeetmete abil . Tarbijakaitse: r isk, et jagamise pakkujad ei taga tarnekindlust. Meede: s elge põhimõte , et jagamine täiend ab , mitte ei asend a universaalteenus t või tavapäras t elektrilepingu t . Mõju konkurentsiolukorrale Energiajagamine muudab märgatavalt seni tsentraliseeritud elektrituru dünaamikat, tuues turule uusi osalisi. Traditsioonilised elektrimüüjad ei pea hakkama konkureerima mitte ainult omavahel, vaid ka tarbijate endi loodud jagamiss üst eemidega. See survestab müüjaid pakkuma innovaatilisemaid teenuseid (nt dünaamilised hinnapaketid, energiasalvestusüksuste hald amise teenused või energiajagamise korraldami ne ). Kohalikel energiateenuse pakkujatel tekib võimalus hallata energiajagamise kogukondi, pakkudes neile tehnilist ja arveldusalast tuge. See loob uue niši energiateenuste turul. Üks peamisi riske on tagada, et energiajagajad ei saaks põhjendamatut eelist suurte turuosaliste ees või vastupidi. Direktiiv (EL) 2024/1711 preambula punktis 24 on öeldud , et jagamine ei tohi põhjustada turumoonutusi – jagajad peavad osalema bilansihalduses (kas ise või müüja kaudu ). Suurte energiatootjate seisukoha st vähendab lokaalne jagamine nõudlust suurte jaamade tip p koormuse ajal, mis võib pikas perspektiivis vähendada vajadust kalli ja saastava reservvõimsuse järele. Mõju tarbijakaitse aspektidele Direktiiv (EL) 2024/1711 paneb suurt rõhku sellele, et energiajagamine ei vähendaks tarbija olemasolevaid õigusi. Tarbija õiguste kaitse Energiajagamises osalemine ei tohi piirata tarbija õigust valida endale meelepärane elektrimüüja ülejäänud energiatarbe katmiseks. Tarbijal peab säilima õigus jagamislepingust mõistliku aja jooksul taganeda. Arved peavad olema arusaadavad: eraldi peab olema välja toodud võrgust ostetud elekter ja jagamise teel saadud elekter. Kaitse haavatavatele tarbijatele Kui jagamiss üst eemi pakkuja (nt korteriühistu või kolmas isik ) tehniliselt ebaõnnestub, pea vad jaotusvõrguettevõtja ja elektrimüüja tagama tarbijal e katkematu elektri varustus e . Riskide ja leevendusmeetmete koondtabel Valdkond Risk Leevendusmeede Konkurents Elektrimüüjad võivad kaotada huvi väikeste tarbijate teenindamise vastu, kes jagavad palju oma elektrienergiat Elektrimüüjatel on õigus hakata energiajagamise korraldajaks Tarbijakaitse Eraalgatuslike jagamiss üst eemide e baausad lepingutingimused Energiajagamise korraldaja kohustus järgida seadusega kehtestatud lepingutingimusi Andmete turvalisus Tarbimisandmete väärkasutus jagamispartnerite poolt Andmevahetus toimub ainult riikliku a ndmelao kaudu , kus on tagatud isikuandmete kaitse üldmäärus e järgimine ja ligipääsuõiguste kontroll Energiajagamise ülevõtmine soodustab konkurentsi , kuna see annab tarbijale suurema kontrolli oma energiakulude üle. Tarbijakaitse seisukohast on tähtis , et energiajagamine ei muutuks tarbija jaoks koormavaks j a tagama, et energia jagaja ei kuritarvitaks oma positsiooni. Direktiivi (EL) 2024/1711 energiajagamise artikli 15a ülevõtmine on oluline samm suurema vastupanuvõime mõju suhtes, mida avaldavad kõrged ja volatiilsed hulgimüügituru hinnad tarbijatele . Mõjude hindamine näitab, et kuigi see toob kaasa vajaduse investeerida IT taristusse, on pikaajaline kasu tarbijate väikse mate kulude ja keskkonnasäästu näol märkimisväärne. Energiaj agamine peab ol ema tarbijale administratiivselt lihtne ja tehniliselt turvaline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisest riigieelarvesse laekuvaid otseseid tulusid ei ole ette näha . Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormus suure tõenäosusega suureneb seoses uute turuosaliste (energiajagajad) ja võimalike vaidluste lahendamisega. See nõuab lisaressurssi, et tagada turu läbipaistvus ja tarbijakaitse. Esialgu saavad Konkurentsia met ja TTJA töötada olemasoleva koosseisuga (s.t riigieelarvelist kulu ei ole) , kuid töö koormuse suurenedes tuleb ressursi vajadus üle vaadata . Käesolev eelnõu ei näe ette KOV -ile uusi tegevusi ning ei too kaasa kulusid ja tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ei ole vaja kehtestada, muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Kuna energiajagamise funktsioon eeldab süsteemihalduri poolt mitmeid põhimõttelisi muudatusi andmevahetuse infosüsteemides, siis on seaduse jõustumiseks jäetud piisav aeg, et süsteemihaldur saaks need muudatused rakendada. 1,5 aastane periood alates seaduse vastuvõtmisest on muudatuste elluviimiseks piisav. 10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiits - ja Digi ministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ile , Elering AS-ile, Elektrilevi OÜ -le, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule , Eesti Taastuvenergia Ko jale, Eesti Tööandjate Keskliidu energiagrup ile, Tartu Regiooni Energiaagentuur ile, Eesti Kaubandus-Tööstusko jale ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ile. Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2026. a nr Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 ning elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu vastavustabel Direktiiv (EL) 20 24 / 1711 EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks riigis kehtestatavad õigusaktid Kommentaarid Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, valikuline Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri Artikkel 1 Direktiivi (EL) 2018/2001 muutmine A rtikli 4 lõike 3 teine lõik asendatakse Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE elektrituruseaduse § 58 4 Artikkel 2 Direktiivi (EL) 2019/944 muutmine Artikkel 2 punkt 8 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE elektrituruseaduse § 3 punkt 1 4 Artikkel 2 punkt 10a Jah Eelnõu punkt 1 ELTS § 3 p 8 7 Terminid Artikkel 2 punkt 15a Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE ELTS § 3 p 26 5 Artikkel 2 punkt 24a Jah Ülevõetud Eesti õigusesse majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 „ Elektrituru toimimise võrgueeskiri “ § 29 lg 8 Artikkel 2 punkt 24b Jah Ülevõetud Eesti õigusesse e nergiamajanduse korralduse seadus § 2 p 7 1 ja 7 2 Artikkel 2 punkt 24c Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE ELTS § 65 lg 1 3 Artikkel 2 punkt 31 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse elektrituruseaduse § 57 Artikkel 4 Jah Eelnõu punkt 2 ELTS § 44 lg 1 1 Artikkel 6a lõige 1 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE ( ELTS § 65 lg 1 3 ja 1 4 § 65 lg 3 p 4 § 70 lg 8 ) ja elektrituruseaduse § 39 lg 2 1 ja 2 2 Artikkel 6a lõige 2 Valikuline Ei kohalda Artikkel 11 lõige 1 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 28 lg 1 ja elektrituruseaduse § 76 1 Artikkel 11 lõige 1a Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 85 lg 1 ja § 87 lg-d 1–3 ning VÕS § 14 1 lg-d 1–3 Artikkel 11 lõige 1b Jah Ülevõetud Eesti õigusesse elektrituruseaduse § 12 1 Artikkel 11 lõige 2 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 93 lg 6 p 18 Artikkel 15a Jah Eelnõu punkt id 1 ja 3–6 ELTS § 3 p 8 8 , § 59 1 lg 1, § 65 lg 1 1 , § 8 2 2 ja § 111 3 lg 31 1 Artikkel 18a lõige 1 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 44 lg 1 1 ja 1 2 ning § 93 lg 6 p 8 1 Artikkel 18a lõige 2 Valikuline Ei kohalda Artikkel 18a lõige 3 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 12 2 lg 1 p 4 Artikkel 27 lõige 1 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 65, § 70, § 74, § 76 1 – 76 3 , § 90 lg -d 4 – 7 Artikkel 27a lõige 1 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse elektrituruseaduse § 76 1 Artikkel 27a lõige 2 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse elektrituruseaduse § 12 Artikkel 27a lõige 3 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 „ Elektrituru toimimise võrgueeskiri “ § 33 Artikkel 27a lõige 4 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 82 1 lg-d 1–4 Artikkel 27a lõige 5 Valikuline Ei kohalda Artikkel 28a lõige 1 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 90 , energiamajanduse korralduse seaduse § 2 p 7 1 ja 7 2 , sotsiaalhoolekande seaduse § 133 Artikkel 28a lõige 2 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE elektrituruseaduse § 90 lg 14 ja 15 ning § 92 lg 4 2 Artikkel 28a lõige 3 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse tarbijakaitse seaduse § 19 ja § 20 Artikkel 31 lõige 2 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 65 lg 2 Artikkel 31 lõige 3 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE E LTS § 70 lg 8 Artikkel 31 lõige 3a Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 84 lg 2 Artikkel 31 lõige 3b Valikuline Ei kohalda Artikkel 33 lõige 1 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse elektrituruseaduse § 46 , § 66 lg 9 p 3, § 67 lg 1 ja § 74 15 lg 1 Artikkel 59 lõige 1 punkt c Jah Ülevõetud Eesti õigusesse ELTS § 93 lg 6 p 1 ja § 100 1 Artikkel 59 lõige 1 punkt z Jah Ülevõetud Eesti õigusesse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 892SE E LTS § 93 lg 6 p 22 1 Artikkel 59 lõige 4 Jah Ülevõetud Eesti õigusesse elektrituruseaduse § 100 2 Artikkel 66 lõige 6 Valikuline Ei kohalda Artikkel 66 lõige 7 Ei Ei kohalda Artikkel 66a lõige 1 Ei Kriisi leevendamise meede kriisi ajal – suunised tulevad komisjonilt , mille järgi siis tegutseda Artikkel 66a lõige 2 Ei Artikkel 66a lõige 3 Ei Artikkel 66a lõige 4 Ei Artikkel 66a lõige 5 Ei Artikkel 66a lõige 6 Ei Artikkel 66a lõige 7 Ei Artikkel 66a lõige 8 Ei Artikkel 69 lõige 2 Ei Komisjoni ülesanne Artikkel 3 Ei Ülevõtmine Artikkel 4 Ei Jõustumine Artikkel 5 Ei Adressaadid EELNÕU 24 . 08 .202 6 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 8 7 ja 8 8 järgmises sõnastuses: „8 7 ) energiajagamine – ühes liitumispunktis toodetud taastuvenergia või salvestatud energia tarbi mine teises liitumispunktis pooltevahelise kokkuleppe alusel ; 8 8 ) e nergiajagamise korraldaja – energiajagami se osa pool või kolmas isik, k es korraldab või vahendab energiajagamist mitme aktiivse tarbija vahel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele , korraldab vajalike lepingute sõlmimise ja osapoolte vahelise arveldamise ; “; 2 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) T uruosalisel on õigus omada mitut ühe liitumispunktiga seotud mõõtepunkti ja sõlmida iga mõõtepunkti kohta eraldi avatud tarne leping või energiajagamise kokkulepe . “; 3 ) paragrahvi 59 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „infosüsteemi haldamise põhjendatud kulu“ tekstiosaga „ ning § -s 111 3 lõikes 31 1 nimetatud energiajagamise funktsioonide arendamise , haldamise ja andmete edastamise ku l u“; 4 ) paragrahvi 65 lõiget 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1 1 ) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonna, energiajagamises osalevate aktiivsete võrguteenuse kasutajate ja nende määratud energiajagamise korraldajaga, et hõlbustada omatoodetud või jagatud elektrienergia tarbimist .“ ; 5 ) seadus e 7. peatükki täiendatakse §-ga 82 2 järgmises sõnastuses: „§ 82 2 . Energiajagamine (1) Energiajagamise kokkulepe on taastuvenergia tootja või energiasalvestusüksuse käitaja ja tarbija vaheline eraõiguslik kokkulepe, mida võib korraldada ka juriidilise isiku kaudu ning mille alusel on tarbijal õigus arvata enda tarbitud elektri kogusest maha tootja liitumis- või mõõtepunktis toodetud taastuvenergia kogus või energiasalvestusüksusest võrku antud kogus ühe mõõteperioodi sees. (2) Energiajagamise kokkuleppes võib osaleda energiasalvestusüksuse või taastuvenergia tootmise seadmega, mille netovõimsus on kuni 1MW . (3) Tarbija võib energiajagamises osaleda aktiivse võrguteenuse kasutajana või kolmanda isiku kaudu, tingimusel et energiajagamine ei ole aktiivse võrguteenuse kasutaja peamine äri- või kutsetegevus. Energiajagamises osalejale säilivad lõpptarbija õigused ja kohustused. (4) Energiajagamises osalejal on bilansivastutus ja õigus: 1) tegutseda energiajagamise korraldajana; 2) sõlmida energiajagamise kokkuleppeid ning esitada arveid; 3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana; 4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine ja hooldus ning andmete töötlemine, kokkulepete sõlmimine, teavitamine ja arvete esitamine kolmandale isikule. (5) Energiajagamises osalev aktiivne võrguteenuse kasutaja vastutab tema tegevusest põhjustatud ebabilansi eest käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 sätestatud korras. (6) Energiajagamise korraldaja avaldab enne lepingu sõlmimist hinnad, tariifid, teenusetingimused ja näidislepingud. (7) Energiajagamises osalejad või nende määratud energiajagamise korraldaja registreerivad energiajagamise kokkuleppe andmevahetusplatvormil 7 päeva enne kokkuleppe jõustumist. Süsteemihaldur teeb kokkuleppe jõustumisest alates energiajagamise arveldamiseks vajalikud andmed kättesaadavaks asjaomasele võrguettevõtjale, avatud tarnijale ja bilansihaldurile. (8) Energiajagamise korraldaja esitab energiajagamise kokkuleppe pooltele tootmise ja tarbimise raporti vähemalt üks kord kuus. (9) Energiajagamises osalejaga lepingu sõlmimisele, lepingu lõpetamisele ja arvete esitamisele kohaldatakse käesolevas seaduse §-des 87 ja 88 elektrilepingule, lepingu lõpetamisele ja arvete esitamisele sätestatud nõudeid. (10) Taastuvenergia tootjad ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad võivad osaleda ühiselt käesolevas paragrahvis kirjeldatud energiajagamises ja neil on lubatud oma tootmiskohas toodetud taastuvenergiat omavahel jagada liitumis- või mõõtepunktide üleselt.“; 6 ) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõikega 31 1 järgmises sõnastuses: „(31 1 ) Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile funktsioonid , määrab kindlaks arvelduspõhimõtted ja arvutab energiajagamise proportsioonid, mis võimalda vad käesoleva seaduse § -s 8 2 2 nimetatud energiajagamises osale jatel mõõtepunktide üleselt taastuv energia jagamises osaleda .“ ; 7 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.06.2024).“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustu b 2028. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………. 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt)