Kiri

OTSUS 13.08.2026 nr 1-7/26-017 Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 13. detsembril 2026. a algavaks liiklusgraafikuperioodiks Tulenevalt Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a pöördumisest nr EDI-2026-V-30 ja raudteeseaduse § 106 lõikest 1 ning majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ § 10 lõigetest 2-4 ja § 12 lõike 1 punkti 1 alusel: otsustan määrata käesoleva otsuse seletuskirjas (Lisa 1) toodud põhjendustel Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 13. detsembril 2026 algavaks liiklusgraafikuperioodiks järgmiselt: 1. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse juurdepääsupaketi tasu: 0,00845 eurot brutotonn/km kohta. 2. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse juurdepääsupaketi vähendatud määr aheraine veoks raudteeliinidel Tallinn-Väike (alates km 3+001) /Ülemiste-Liiva-Lelle-Pärnu: 0,00171 eurot brutotonn/km kohta. 3. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud: 3.1. Avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijatevedu: 10,36 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta. 3.2. Rahvusvaheline reisijatevedu: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta. 3.3. Kaubavedu: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta. Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie TTJA peadirektorile (Endla 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]). Samuti on käesolevat otsust võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e- post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Ingrid Jakobson [email protected] DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu maaramine 2026-2027 liiklusgraafikuperioodiks.pdf 366 KB AK Lisa 1.pdf 953 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 KRISTI TALVING 48002224273 13.08.2026 16:09:48 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 16:91:5f:78:55:b4:8f:40:64:89:8c:21:61:79:96:79 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 4F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 03 04 40 5D 1E 71 9E A1 7B 4F 5B 11 13 EC 52 AC 8F 06 16 40 B3 25 06 43 E9 71 05 D9 D0 87 5C AB 5E 39 C4 5E 7F 72 7A 41 DC 85 B9 49 BC 51 8A C7 00 85 4A F6 22 9A 50 6D FB 43 CC 12 27 DF 50 EE 05 C8 CA Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist. Lisa 1 KINNITANUD Peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse „Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine“ seletuskiri Koostanud: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TALLINN 2026 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 1. Kasutustasu määramise menetlus ........................................................................................... 2 1.1 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse käik ..................... 3 2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulude arvestus............................................................. 4 2.1 Põhiteenuse tegevuskulu arvestus ..................................................................................... 5 2.2 Põhiteenuse üldkulu arvestus ............................................................................................ 6 2.3 Põhiteenuse kapitalikulu arvestus ..................................................................................... 7 2.4 WACC-i ja mõistliku ärikasumi arvutamine .................................................................... 8 Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine ...................................................... 8 Võõrkapitali hind (rd): .......................................................................................................... 10 Riskivaba tulumäär (rf): ........................................................................................................ 11 Turu riskipreemia (rm): ......................................................................................................... 12 Beetakordaja (β): ................................................................................................................... 12 2.5 Ärikasumi arvutamine ..................................................................................................... 13 2.6 Põhiteenuse kogukulu ..................................................................................................... 13 3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK rakendusmääruse 2015/909 alusel ............................ 13 3.1 EDR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine .............................................. 15 3.2 Kasutustasu vähendamine aheraine veoks ...................................................................... 16 4. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud ........................................................................ 17 4.1 Turusegmentide moodustamine ...................................................................................... 17 4.2 Maksevõime hindamine ja lisatasude määramine ........................................................... 17 4.3 Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu ....................................................... 18 4.4 Rahvusvaheline reisivedu................................................................................................ 19 4.5 Kaubavedu....................................................................................................................... 19  2 1. Kasutustasu määramise menetlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) määrab kasutustasu majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruses nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika) sätestatud korras raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamisandmete põhjal [raudteeseaduse (RdtS) § 106 lõige 1]. Menetluse läbiviimisel juhindub TTJA muu hulgas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud menetlusnormidest. TTJA kui kasutustasu määraja hindab enne kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude ning ühikukulude arvutamise aluseks olevate ühikute põhjendatust tema kasutustasu määramise eelse liiklusgraafikuperioodi majandusaasta andmete alusel, võttes ühikukulude arvutamisel arvesse prognoosi, mille periood võib kesta mitu aastat (Metoodika § 2 lõige 3). Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatuse kontrollimiseks ja kasutustasu määramiseks esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja Metoodika § 11 lõike 1 alusel TTJA-le hiljemalt kaheksa kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust: 1) Metoodika §-s 7 toodud valemite alusel arvestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitali kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed; 2) Metoodika lisades 1–7 toodud andmed viimase auditeeritud majandusaasta ja arvestuse hetkel käimasoleva majandusaasta kohta koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga; 3) Prognoositava ühikukulu leidmise aluseks olevad andmed; 4) Prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate põhi- ning lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise eest ning prognoositava põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed. TTJA-l kui kasutustasu määrajal on Metoodika § 11 lõike 2 alusel õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid või nõuda temalt nende korrigeerimist, kui esitatud andmed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks eeltoodule on TTJA-l tulenevalt HMS § 38 lõikest 1 õigus nõuda menetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel TTJA teeb kindlaks kasutustasu määramiseks olulised asjaolud. TTJA tagab talle menetluse käigus teatavaks saanud ärisaladuse kaitse (Metoodika § 12 lõige 3). TTJA ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja tagavad, et Metoodika kohaldamine toob kaasa võrdsed ja mittediskrimineerivad kasutustasud eri raudteeveoettevõtjatele, kes osutavad samalaadses turuosas samaväärseid teenuseid, ning et kohaldatavad kasutustasud on kooskõlas võrgustiku teadaandes kirjeldatud põhimõtetega (Metoodika § 12 lõige 2). Enne kasutustasude määramist annab TTJA turuosalistele, kelle õigusi või kohustusi see võib puudutada, võimaluse esitada kasutustasu kehtestava haldusakti kokkuvõtte suhtes oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lõige 1). Metoodika § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt kehtestab TTJA kasutustasu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest ning põhiteenuste lisatasu hiljemalt neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on täidetud RdtS § 106 lõike 2 eeldused, määrab ta kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest ise. Vastavalt RdtS § 88 lõikele 1 algab liiklusgraafikuperiood detsembrikuu teisel pühapäeval.  3 1.1 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse käik Raudteeinfrastruktuuriettevõtja Edelaraudtee AS (edaspidi EDR) esitas 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramiseks Metoodika § 11 lõikes 1 nimetatud andmed 13. aprillil 2026. a kirjaga nr EDI-2026-V-301. TTJA määrab 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks üksnes põhiteenuse kasutustasu. Juurdepääsu tagavaid lisa- ja abiteenuseid EDR 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil ei paku. Seega TTJA EDR raudteeinfrastruktuuril juurdepääsu tagavate lisa- ja abiteenuste eest 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks kasutustasu ei määra. TTJA hindas EDR poolt esitatud andmete vastavust Metoodikas ja RdtS-s sätestatule. Nimetatud tegevuse käigus analüüsis TTJA raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid kirjete kaupa ning võrdles andmete dünaamikat 2025/2026 liiklusgraafikuperioodi vastavate andmetega. Kirjeldatud toimingu tulemusena selgitati välja suurimad muutusi läbiteinud kulugrupid, mida arvestati muuhulgas edaspidises menetluses kogukulukomponentide kontrollimisel. Hindamaks raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kasutustasu määramiseks esitatud andmete seotust vastava teenuse kogukuludega, küsis TTJA menetluse käigus EDR-ilt lisaandmeid ja selgitusi. EDR esitas menetlusse järgmised täiendavad andmed: 1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. aasta pearaamatukannete loend; 2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivarade nimekiri seisuga 31. detsember 2025; 3. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja töötajate nimekiri seisuga 31. detsember 2025 koos vastavate ametinimetustega; 4. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõidukite nimekiri seisuga 31. detsembri 2025. EDR-i poolt kasutustasu määramise menetlusse esitatud andmete Metoodikale vastavuse hindamiseks viis TTJA perioodil 13. aprill 2026 kuni 13. mai 2026 ettevõtte raamatupidamises läbi kontrolltoimingud liiklusgraafikuperioodile eelneva ehk 2025. majandusaasta raamatupidamise pearaamatukannete ja neid tõendavate algdokumentide tasemel. Kontroll hõlmas 100% kuluarvetest, millised jäid perioodidesse 01. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025. Kuluarvete kontrolltoimingute eesmärgiks oli veenduda, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse ei ole lülitatud Metoodika kohaselt mittelubatavaid kulusid ning et ühe teenuse kulud ei sisalduks teise teenuse kuludes ja vastupidi. Kuluarvete kontrolli käigus tuvastatud ebakõlad on välja toodud punktis Error! Reference source not found.. 1. märtsil 2026 jõustus uuendatud Metoodika, mille § 12 lõike 1 kohaselt võib kasutustasu määrata kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks. TTJA küsis turuosalistelt nende seisukohta, kas kasutustasu tuleks määrata üheks, kaheks või kolmeks liiklusgraafikuperioodiks. EDR esitas 13. aprillil 2026. a kirjas nr EDI-2026-V-30 2 oma ettepaneku määrata kasutustasud üheks liiklusgraafikuperioodiks. Seda põhjendati asjaoluga, et veomahtude prognoosimine kaheks kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks on keeruline. 29. juunil 2026 edastas TTJA EDR raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise otsuse eelnõu turuosalistele (Edelaraudtee AS, AS Eesti Liinirongid, AS GoRail, Operail OÜ (edaspidi Operail), Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Konkurentsiamet) arvamuse 1 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439) 2 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439)  4 avaldamiseks. Eelnõule laekusid arvamused EDR-lt 3 ja Operaililt 4 . EDR kooskõlastas otsuse eelnõu. TTJA kohtus 14. juulil 2026 Operaili, AS-i Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS-i, Kliimaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kus arutati liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 ettepanekuid ning võimalikke soodustusi kaubaveole. Järgnevalt on välja toodud Operaili ettepanekud ning TTJA selgitused: a) Kehtestada kogu Rail Baltica ehitustöödega seotud ehitusmaterjalide (erinevad killustiku tüübid, rööpad, liiprid) veole aheraine veo tasemega samaväärne või sellest madalam kasutustasu. TTJA ei saa nõustuda Operaili ettepanekuga kehtestada Rail Baltica ehitusmaterjalide veole aheraine veo tasemega samaväärset või sellest madalamat kasutustasu. Operail on oma arvamusavalduses märkinud, et järgneva kolme aasta jooksul plaanitakse Rail Baltica ehituseks Pärnu piirkonda vedada ligikaudu 1,8 miljonit tonni killustikku aastas. Ettepanek puudutab seejuures laiemalt Rail Baltica ehitusmaterjale, sh erinevaid killustiku tüüpe, rööpaid ja liipreid. Operaili esitatud andmetes esines ebaselgust nii maanteeveo hinna, lõppveo kulu kui ka ladustamise vajaduse osas. Seetõttu palus TTJA menetluse käigus Operailil esitada ettepaneku hindamiseks täiendavad andmed ja selgitused, kuid otsuse tegemise ajaks ei esitatud andmeid ulatuses, mis võimaldaksid hinnata, kas kavandatav kasutustasu välistaks Rail Baltica ehitusmaterjalide veo raudteel või kas nende vedude toimumiseks oleks vajalik kohaldada just aheraine veo tasemega samaväärset või sellest madalamat kasutustasu. Eeltoodust tulenevalt ei pea TTJA põhjendatuks kehtestada Rail Baltica ehitusmaterjalide veole eraldi vähendatud minimaalse juurdepääsupaketi määra. Kui edaspidi esitatakse piisavad ja kontrollitavad andmed, mis annavad aluse kasutustasu vähendamise tingimuste uuesti hindamiseks, saab TTJA küsimust uuesti kaaluda. Alljärgnevalt selgitab TTJA raudteeinfrastruktuuriettevõtja EDR esitatud ja TTJA kontrollitud andmete põhjal arvestatud põhiteenuse kasutustasude kujunemist 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks. 2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulude arvestus Raudteeinfrastruktuuriettevõtja eristab juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning talle kuuluva teenindusrajatise kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade kohaselt (Metoodika § 2 lõige 2). Tulenevalt varasemast praktikast ja kuluarvestussüsteemi järjepidevast kohaldamisest ning kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 32 lõikes 1 sätestatud tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtetega, ei arvestata raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse: 1) Tagastamatu abiga (näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide finantseerimine) soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasumit tagastamatust abist soetatud põhivaralt; 2) Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 3) Sponsorlust, annetust; 3 Edelaraudtee AS-i 13.07.2026 kiri (registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2026/0812) 4 Operail OÜ 03.07.2026 kiri registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2026/0777  5 4) Varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, põhivara üleshindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jms); 5) Seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavaid trahve, intresse ja viiviseid; 6) Teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega, tulenevad kasutamata ressurssidest (st ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal kasutusse raudteeinfrastruktuuriteenuste osutamiseks või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada) jms; 7) Kulusid, mis on tekkinud juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste või juurdepääsu abiteenuste osutamiseks kasutusel olnud põhivara müügist (sealhulgas müügiks ettevalmistamisest) sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga. EDR-i 13. aprilli 2026. a kirjaga nr EDI-2026-V-305 esitatud andmetes on teenuste osutamisega seotud kulud eristatud varasemalt kasutuses olnud praktika kohaselt, kus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulud koosnevad teenuste tegevuskuludest, üldkuludest, kapitalikulust ja mõistlikust ärikasumist. Seejuures on andmestikus tegevuskuludena kajastatud kulud teenuseliikide raamatupidamisarvestuse otsekulud, mida kasutatakse Metoodika § 5 kohaselt üldkulude jaotamise alusena. Neid kulusid tuleb eristada Metoodika § 3 lõike 1 tähenduses põhiteenuse otsestest kuludest ehk minimaalse juurdepääsupaketi kuludest. Kontrolltoimingute käigus tuvastas TTJA Metoodika kohaselt kogukuludesse mittearvestatavaid kulusid, sealhulgas sponsorluse ja annetustega seotud kulusid ning muid kulusid, mis ei ole seotud raudtee majandamisega. Tuvastatud ebakõlad on järgmised:  Põhiteenus – Töövahendid xxxxx eurot;  Põhiteenus – Muud teenused xxxxx eurot;  Üldkulud – Muud tegevuskulud xxxxx eurot;  Üldkulud – Muud teenused xxxxx eurot. Eeltoodust tulenevalt vähendas TTJA EDR-i poolt kogukuludesse arvestatud kulusid kokku xxxxx euro võrra. Alljärgnevalt on välja toodud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi põhiteenuse kogukulude kujunemine. 2.1 Põhiteenuse tegevuskulu arvestus EDR esitas 13. aprillil 2026 kirja nr EDI-2026-V-30 6 lisas 5 andmed raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse mittelülitavate põhiteenuse tegevuskulude kohta alljärgnevalt:  Edasimüüdud elektrienergia xxxxx eurot.  Edasimüüdud materjalid ja teenused xxxxx eurot. 5 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439) 6 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439)  6 Need mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuriettevõtja poolt esitatud 2025. majandusaasta andmetest välja arvatud. Lisaks tuvastas TTJA kontrolltoimingute käigus Metoodika kohaselt põhiteenuse tegevuskuludesse mittearvestatavaid kulusid:  Töövahendid xxxxx eurot (lilled jm dekoratsioonid, tänumeened);  Muud teenused xxxxx eurot (lilled jm dekoratsioonid). Eeltoodust tulenevalt vähendas TTJA EDR-i poolt põhiteenuse tegevuskuludesse arvestatud kulusid xxxxx euro võrra. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatava põhiteenuse tegevuskuludesse arvestatakse vastava teenuse osutamiseks tehtavad hooldus-, materjali- ja sisseostetud teenuste kulud ning antud teenuse osutamiseks vajalikud tööjõuga seotud kulud. Põhiteenuse tegevuskulude arvestus on järgmine: xxxxx – xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx eurot – EDR 2025. a tegevuskulud7; xxxxx eurot – TTJA tuvastatud põhiteenuse tegevuskuludesse mittearvestatavad kulud. 2.2 Põhiteenuse üldkulu arvestus Raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhjendatud üldkulud jaotatakse Metoodika § 5 kohaselt raudtee- ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste tegevuskulude summale. Üldkulud prognoositakse Metoodika lisades toodud tabelite andmete alusel, mis esitatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta kohta. EDR esitas 13. aprilli 2026 kirja nr EDI-2026-V-30 8 lisas 5 andmed raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse mittelülitatavate üldkulude kohta alljärgnevalt:  Sponsorlus, kingitused ja annetused xxxxx eurot.  Muud mittepõhjendatud kulud xxxxx eurot. Need mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuriettevõtja poolt esitatud 2025. majandusaasta andmetest välja arvatud. Lisaks tuvastas TTJA kontrolltoimingute käigus Metoodika kohaselt üldkuludesse mittearvestatavaid kulusid:  Muud tegevuskulud xxxxx eurot (lilled jm dekoratsioonid, sponsorlus/annetus, kinkekaardid); 7 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 lisa 1 pearaamatuga (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, veerg – põhiteenus, rida – tegevuskulud) 8 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439)  7  Muud teenused xxxxx eurot (ühisüritus, millel puudus konkreetne programm; konverents, mille kahel osalejal puudus seos tööülesannetega). Eeltoodust tulenevalt vähendas TTJA EDR-i üldkulusid xxxxx euro võrra. Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja osutatavate teenuste vahel proportsionaalselt kõikide teenuste tegevuskulude summale. Põhiteenuse tegevuskulude osatähtsus infrastruktuuriettevõtja teenuste kogukulusse on 97,0874%9. Põhiteenuse üldkulude arvestus on järgmine: (xxxxx – xxxxx) * 97,0874% = xxxxx eurot kus, xxxxx eurot – EDR 2025. a üldkulud10; xxxxx eurot – TTJA tuvastatud üldkuludesse mittearvestatavad kulud; 97,0874% – põhiteenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludest. 2.3 Põhiteenuse kapitalikulu arvestus Metoodika § 6 lõike 1 kohaselt on kapitalikulu kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega. Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Metoodika § 6 käsitleb ainult lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatiste põhivara ja kapitalikulu arvestamise põhimõtteid ega kohaldu põhiteenusele otse. Samas tuleneb RdtS § 99 lõikest 2 ja Metoodika § 9 lõikest 2, et põhiteenuse lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada põhiteenuse osutamisega seotud kogukulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seetõttu on põhiteenuse lisatasu ülempiiri sisustamiseks vajalik määrata ka kapitalikulu komponent. Kuna põhiteenuse kapitalikulu arvutamine on Metoodikas reguleerimata, kasutab TTJA selle komponendi arvutamisel analoogia korras Metoodika §-s 6 sätestatud põhivara ja kapitalikulu arvutamise põhimõtteid, lähtudes varasemast halduspraktikast, parimatest praktilistest teadmistest ja kuluarvestuse järjepideva kohaldatavuse printsiibist. Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse Metoodika § 6 lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat. Vastavalt Metoodika § 6 lõikele 8 on kasutustasu määrajal õigus teha kasutustasu arvutamiseks korrektsioone reguleeritud põhivara maksumuses ja kapitalikulunormides, kui ilmneb, et soetatud põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegelikult majandustegevuses ei kasuta, ning kui ilmneb, et kapitalikulunorm ei ole põhjendatud. Vastavalt Metoodika §-i 6 lõikele 15 tuleb põhjendatud üldvara raudtee-ettevõtja osutatavate teenuste vahel jaotada vastavalt konkreetse teenuse otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast. 9 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 lisa 1 pearaamatuga (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, veerg – põhiteenus, rida – tegevuskulud kokku jagatud veerg – kokku, rida – tegevuskulud kokku miinus veerg – Raudteeinfrastruktuuriga seotud üldkulud, rida – tegevuskulud kokku). 10 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 lisa 1 pearaamatuga (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, veerg – Raudteeinfrastruktuuriga seotud üldkulud, rida- tegevuskulud kokku)  8 EDR esitas 13. aprillil 202611 menetlusse põhivara nimekirja seisuga 31. detsember 2025. a. TTJA kontrollis järgnevalt, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitalikulusse ei oleks lülitatud lubamatuid või põhjendamatuid kulusid ning viis raamatupidamises läbi põhivarade Metoodikale vastavuse hindamise. Samuti kontrolliti, kas EDR-i raamatupidamises on põhivara kajastatud soetusmaksumuse meetodil ning kas amortisatsioonid on vastavuses põhivara kasuliku elueaga. Menetluse käigus ebakõlasid ei tuvastatud ning sellest tulenevalt kasutab TTJA kapitalikulude leidmisel EDR-i raamatupidamise andmeid. Põhiteenuse kapitalikulu on xxxxx eurot12. 2.4 WACC-i ja mõistliku ärikasumi arvutamine Metoodika § 7 käsitleb ainult lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatiste kasutustasu mõistliku ärikasumi komponendi arvestamise põhimõtteid ega kohaldu põhiteenusele otse. Samas tuleneb RdtS § 99 lõikest 2 ja Metoodika § 9 lõikest 2, et põhiteenuse lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada põhiteenuse osutamisega seotud kogukulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seetõttu on põhiteenuse lisatasu ülempiiri sisustamiseks vajalik määrata ka põhiteenuse mõistliku ärikasumi komponent. Kuna põhiteenuse mõistliku ärikasumi arvutamine on Metoodikas reguleerimata, kasutab TTJA selle komponendi arvutamisel analoogia korras Metoodika §-s 7 sätestatud WACC- i ja mõistliku ärikasumi arvutamise põhimõtteid, lähtudes varasemast halduspraktikast, parimatest praktilistest teadmistest ja kuluarvestuse järjepideva kohaldatavuse printsiibist. Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine Metoodika § 7 lõike 1 kohaselt ei tohi raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi määr protsentides ületada kaalutud keskmist kapitalihinda (edaspidi WACC), mis leitakse järgmise valemiga: kus: re - on omakapitali kaalutud keskmine hind (%); rd - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) kaalutud keskmine hind (%); E - on omakapitali rahaline maht; D - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht. Omakapitali kaalutud keskmine hind (re) leitakse järgmise mudeli (CAPM) abil: re = rf + β × rm, kus, rf - on riskivaba tulumäär; β - on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski; 11 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439) 12 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kiri (Varade nimekiri 2025, Põhiteenus 2025, veerg – aasta amort, rida – põhiteenus)  9 rm - on turu riskipreemia. Metoodika § 7 lõike 5 kohaselt võetakse WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks 50 protsenti kogukapitalist, ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris puudub võõrkapital. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris moodustab võõrkapitali osakaal üle 50 protsendi kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri. Metoodika rakendamisel tuvastas TTJA, et EDR-i poolt haldusmenetlusse esitatud raamatupidamisandmete alusel arvutatud võõrkapitali osakaal kogukapitali jääb alla 50%. Vastavad arvutused on järgmised: E/(D+E) omakapitali suhe kogukapitali xxxxx /( xxxxx + xxxxx) = xxxxx % D/(D+E) võõrkapitali suhe kogukapitali xxxxx /( xxxxx + xxxxx) = xxxxx % kus, 1) Omakapitali rahaline maht (E) xxxxx 13 eurot 2) Võõrkapitali rahaline maht (D) xxxxx 14 eurot Kuna võõrkapitali suhe kogukapitali jääb alla 50%, kasutab TTJA WACC-i arvutustes võõrkapitali osakaaluna Metoodikas nõutud 50%. EDR mõistliku ärikasumi arvestamise aluseks oleva kapitali kaalutud keskmise hinna arvestus on toodud Tabel 1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi arvestus Tabel 1 Omakapitali hinna arvestus re=rf +β*rm rf - riskivaba tulumäär (%) 1,66 β - ettevõtte aktsia süstemaatiline risk (beetakordaja) 0,962 rm - turu riskipreemia (%) 7,68 WACC-i arvestus WACC =re *E/(D+E)+ rd *D/(D+E) re - omakapitali kaalutud keskmine hind (%) 9,05 rd - võõrkapitali hind (%) xxxxx 13 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 lisa 4 (Raudteeinfrastruktuuri finantsseisundi aruanne (bilanss), veerg – Raudteeinfrastruktuur kokku, rida – omakapital). 14 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 lisa 4 (Raudteeinfrastruktuuri finantsseisundi aruanne (bilanss), veerg – Raudteeinfrastruktuur kokku, read – Pikaajalised kohustused kokku, Lühiajalised kohustused – Võlakohustused).  10 WACC = 9,05%*0,5+ xxxxx %*0,5 = xxxxx % Metoodika § 7 lõike 6 kohaselt kasutatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi maksimummäärana WACC-i. Seejuures on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal konkurentsitingimusi ning turu olukorda arvestades õigus kasutustasu määrajalt taotleda mõistliku ärikasumi määramisel WACC-ist madalamat ärikasumi määra. EDR ei ole taotlenud WACC-ist madalamat määra. TTJA ei tuvastanud menetluses asjaolusid, mis tingiksid WACC-ist madalama määra kasutamise, mistõttu kasutab TTJA põhiteenuse lisatasu ülempiiri hindamisel ärikasumi määrana WACC-i. Võõrkapitali hind (rd): Vastavalt metoodika § 7 lõikele 3 võetakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasutatava võõrkapitali intressi kandvate kohustuste hinna määramisel WACC-i valemis aluseks raudteeinfrastruktuuriettevõtja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal puuduvad võõrkapitali pikaajalised intressi kandvad kohustused, lähtutakse sarnaste raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vastavast kaalutud keskmisest intressimäärast. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvaid kohustusi või kõik tema intressi kandvad kohustused on võetud teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult, hindab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määraja enne kasutustasu määramist teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvate kohustuste vastavust finantsturu tingimustele. TTJA hindas EDR-i 13. aprilli 2026. a kirjas nr EDI-2026-V-30 15 esitatud intressi kandvaid kohustusi ning tuvastas, et raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on olemas nii krediidiasutustelt kui ka teistelt juriidilistelt isikutelt võetud pikaajalised kohustused ja lühiajalistest kohustustest pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed eelmisel majandusaasta perioodil (2025). Seoses sellega, et EDR on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele võtnud ka juriidilistelt isikutelt intressi kandvaid kohustusi, peab TTJA vastavalt Metoodika § 7 lg-le 4 hindama nende kohustuste vastavust finantsturu tingimustele. TTJA on liiklusgraafikuperioodi 2024/2025 otsuses nr 1-7/24-042-TI hinnanud EDR-i võlakirjade intressimäära vastavust finantsturu tingimustele ning leidnud, et võlakirjade intressimäär xxxxx % on võrreldav krediidiasutuselt võetud kohustuste intressimääraga. Käesolevas menetluses kontrollis TTJA, kas võlakirjade tingimustes või muudes asjakohastes asjaoludes on toimunud muudatusi, mis annaksid alust varasemat hinnangut muuta. EDR-i esitatud andmetest nähtub, et võlakirjade lepinguline intressimäär on fikseeritud ega ole võrreldes varasema menetlusega muutunud. Võlakirjad on tagamata ja allutatud ning nende tähtaeg on 1. jaanuarist 2023 kuni lunastuspäevani 1. jaanuaril 2033. Võlakirjade lepinguline intressimäär on xxxxx %, kuid 2025. aasta tegelikuks intressikuluks kujunes xxxxx %, kuna võlakirjatingimuste kohaselt põhineb intressiarvestus 360-päevasel aastal. TTJA võttis arvesse, et EDR-i krediidiasutuselt võetud kohustuste 2025. aasta keskmine intressimäär oli xxxxx %. Nimetatud määr on madalam kui võlakirjade tegelik intressikulu, kuid 15 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439)  11 erinevus tuleneb muu hulgas sellest, et pangalaenu intressimäär on seotud EURIBOR-i muutusega, samas kui võlakirjade intressimäär on fikseeritud. Käesolevas menetluses ei anna asjaolu, et krediidiasutuselt võetud muutuva intressimääraga kohustuste 2025. aasta keskmine intressimäär on võlakirjade tegelikust intressikulust madalam, eraldiseisvalt alust järeldada, et fikseeritud intressimääraga võlakirjad ei vasta finantsturu tingimustele. Samas võib krediidiasutustelt võetud võrreldavate kohustuste intressimäärade edasine langus või oluline erinevus võlakirjade intressikulust olla asjakohane asjaolu järgmistes kasutustasu määramise menetlustes võlakirjade intressikulu põhjendatuse hindamisel. TTJA märgib, et võlakirjade fikseeritud intressimäär ja kümneaastane tähtaeg ei tähenda, et võlakirjade intressikulu loetakse automaatselt finantsturu tingimustele vastavaks kogu võlakirjade kehtivusaja jooksul. Kuivõrd võlakirjad on emiteeritud seotud osapooltele, hindab TTJA nende intressikulu põhjendatust igas kasutustasu määramise menetluses eraldi, võttes muu hulgas arvesse võrreldavate krediidiasutustelt võetud kohustuste intressimäärasid, turutingimuste muutust, võlakirjade tagamata ja allutatud iseloomu ning muid asjakohaseid tingimusi. Arvestades, et võlakirjade tingimused lepiti kokku 2023. aastal, mil EDR-i pangalaenu intressimäär oli võlakirjade intressimääraga võrreldavas suurusjärgus, ning võttes arvesse võlakirjade tagamata ja allutatud iseloomu, ei tuvastanud TTJA käesolevas menetluses asjaolusid, mis annaksid alust muuta varasemat hinnangut võlakirjade intressimäära vastavuse kohta finantsturu tingimustele. Eeltoodust tulenevalt loeb TTJA käesolevas menetluses võlakirjad finantsturu tingimustele vastavaks. EDR esitas 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-3016 punktis 1 võõrkapitali hinna arvutuse aluseks võetud võõrkapitali intressimääraks xxxxx %. Esitatud määr on leitud aasta intressikulu ja keskmise laenujäägi suhte alusel. Riskivaba tulumäär (rf): rf on riskivaba tulumäär, milleks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja tulususe viimase viie aasta keskmine. Vastavalt Metoodika § 7 lõikele 2 leitakse riskivaba tulumäär Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmist intressimäära kasutades (vt Riskivaba tulumäär (%) Tabel 2). Riskivaba tulumäär (%) Tabel 2 Aasta Saksamaa 10- aastane riigivõlakiri 2021 -0,3117 2022 1,1918 2023 2,4619 2024 2,3420 2025 2,6421 16 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439) 17 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 18 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 19 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 20 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 21 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026)  12 Keskmine 5a 1,66 EDR-i riskivaba tulumäär on 1,66%. Turu riskipreemia (rm): Vastavalt Metoodika § 7 lõikele 2 leitakse turu riskipreemia Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemiate aritmeetilise keskmise alusel. Võimalikult pikaajalise keskmise riskipreemia arvestamine on põhjendatud asjaoluga, et sel juhul on elimineeritud majandustsüklite mõju tururiski preemiale. Ajaloolised riskipreemiad, mis on leitud oluliselt lühema ajaperioodi baasil, võivad ajas oluliselt varieeruda ning teatud juhtudel osutuda negatiivseks. Viimane ei tähenda aga seda, et tegelik investori tururiski preemia oleks negatiivne. 2026/2027 prognoositava liiklusgraafikuperioodi turu riskipreemia arvestusperioodiks on võetud ajavahemiku 2006-2025 keskmine turu riskipreemia. Turu riskipreemia arvutus (%) Tabel 3 2006-2025. a Liiklusgraafikuperiood 2026/2027 Saksamaa USA 22 Aktsiaturu tootlus 9,58 10,3923 Riskivaba määr 1,7124 2,9025 EMRP 7,87 7,49 aktsiaturu riskipreemia keskmine: 7,68 Eeltoodu tulemusel on turu riskipreemiaks 7,68%. Beetakordaja (β): TTJA leiab käesolevas menetluses EDR-i beetakordaja iseseisvalt. Metoodika § 7 lõike 2 kohaselt lähtutakse beetakordaja hindamisel börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riske. Kuna Metoodika ei täpsusta konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riskide hindamise kriteeriume, lähtub TTJA käesolevas menetluses varasemast halduspraktikast ja selle järjepidevast kohaldamisest. Bloombergi andmebaasi kohaselt on maailmas tegutsevate raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetiline keskmine beetakordaja 0,481 26 . TTJA peab käesolevas menetluses põhjendatuks korrigeerida nimetatud keskmist konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riskide arvestamiseks kordajaga 2, mille tulemusel on EDR-i beetakordaja 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil 0,962. Beetakordaja hindamine toimub igas kasutustasu määramise menetluses eraldi, lähtudes menetluses esitatud andmetest, kohaldatavast õigusest ja vastavast halduspraktikast. 22 Andmed: Yahoo Finance (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 23 Andmed: Yahoo Finance (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 24 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 25 Andmed: Yahoo Finance (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 26 Rahandusministeeriumi 01.06.2026 kiri registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2025/0664 (Bloomberg’i andmebaasi alusel).  13 2.5 Ärikasumi arvutamine Põhiteenuse mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = ärikasumi määr × põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. EDR põhiteenuse mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt: xxxxx % * xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx % – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Tabel 1; xxxxx eurot – põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus27. 2.6 Põhiteenuse kogukulu EDR raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutada andmisega seotud kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks on esitatud Põhiteenuse kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 4. Põhiteenuse kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 4 Tegevuskulu xxxxx Üldkulu xxxxx Kapitalikulu xxxxx Mõistlik ärikasum xxxxx Kokku: xxxxx 3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK rakendusmääruse 2015/909 alusel Metoodika § 3 lõike 1 kohaselt koosnevad raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise põhjendatud kulud kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib kehtestada Metoodika § 9 kohaselt lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (edaspidi rakendusmäärus), kohaselt. Rakendusmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt arvutatakse kogu võrgul põhinevad otsesed kulud nii, et minimaalse juurdepääsupaketi teenuste osutamisega ja teenindusrajatisi ühendavale taristule juurdepääsu tagamisega seotud kuludest lahutatakse rakendusmääruse artiklis 4 nimetatud 27 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kiri (Varade nimekiri 2025, veerg – jääkväärtus, rida – põhiteenus)  14 toetuskõlbmatud kulud. Otseste kulude arvestusse ei või seega arvata rakendusmääruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud järgmisi kulusid: 1) Raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida taristuettevõtja peab kandma ka siis, kui rongid asjaomasel lõigul ei liikle; 2) Kulud, mis ei ole taristuettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või kuluüksused, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega minimaalsele juurdepääsupaketile või teenindusrajatisi ühendavale taristule; 3) Maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud; 4) Kogu võrgu üldkulud, sealhulgas üldine palga-ja -pensionikulu; 5) Rahastamiskulud; 6) Tehnika arengu või vananemisega seotud kulud; 7) Immateriaalse varaga seotud kulud; 8) Raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega; 9) Teabe, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega seotud kulud; 10) Vääramatust jõust tulenevate konkreetsete intsidentide, õnnetusjuhtumite ja teenuse katkemisega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete kohaldamist; 11) Veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud, mille puhul toiteseadet ei kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid; 12) Direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus; 13) Direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud kulusüsteemidega seotud halduskulud; 14) Amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse korraldamise käigus; 15) Osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega; 16) Kui taristuettevõtja sai konkreetsete taristuinvesteeringute tegemiseks rahalisi vahendeid, mida ta ei pea tagasi maksma, ja kui neid investeeringuid on otseste kulude arvutamisel arvesse võetud, siis selliste investeeringutega seotud kulude arvel tasud ei suurene, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 32 sätete kohaldamist. Rakendusmääruse kohase otsekulu eraldamiseks välistatakse Põhiteenuse kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 4 toodud kogukuludest rakendusmääruse kohased toetuskõlbmatud kulud. EDR esitas eristatud otsekulude ehk minimaalse juurdepääsupaketi arvestuse 13. aprilli 2026. a kirjas nr EDI-2026-V-3028. EDR-i esitatud arvestuse kohaselt moodustab põhiteenuse otsekulu 30% põhiteenuse tegevuskulust. Põhiteenuse kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 4 esitatud põhiteenuse tegevuskulu on xxxxx eurot, millest 30% moodustab xxxxx eurot. EDR-i esitatud arvestuses ei ole põhiteenuse otsekulu hulka arvatud 28 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439)  15 üldkulu, kapitalikulu ega mõistlikku ärikasumit. Nimetatud kulukomponendid on kajastatud põhiteenuse mitte-otsekuluna. TTJA lähtub asjaolust, et EDR-i esitatud 30% osakaal põhiteenuse tegevuskulust vastab EDR-i suhtes varasemates kasutustasu määramise menetlustes kasutatud arvestuslikule lähenemisele. Tabel 5 on esitatud EDR otsekulude ehk minimaalse juurdepääsupaketi kogukulust eristamise tulemus. Põhiteenuse otse ja mitte-otsekulu eristamine 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil (EUR) Tabel 5 Kogukulu sh otsekulu Sh mitte-otsekulu Tegevuskulu xxxxx xxxxx xxxxx Üldkulu xxxxx xxxxx Kapitalikulu xxxxx xxxxx Mõistlik ärikasum xxxxx xxxxx Kokku xxxxx xxxxx xxxxx 3.1 EDR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine Raudteeveo-ettevõtjate poolt raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele makstav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest koosneb järgmistest komponentidest: 1. Otsekulude osa, mis tagab kõikidele raudtee-ettevõtjatele juurdepääsu minimaalsele teenuspaketile ning teenindusrajatisi ühendatavale infrastruktuurile lähtuvalt kuludest, mis rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad. Otsekulude ühikuhind määratakse kõikide turuosaliste jaoks võrdsetel alustel. 2. Mitte-otsekulude osa ehk lisatasud, mis määratakse kehtestatud turusegmentidele tõhusate, läbipaistvate ja mitte-diskrimineerivate põhimõtete alusel, võttes arvesse turusegmendi maksevõimet. EDR infrastruktuuri otsekulu kasutustasu kujuneb lähtuvalt rakendusmääruse artikli 5 lõikest 1 kulubaasi jagamisel prognoositud veomahtudega ning teisendatuna brutotonn-kilomeetri ühikuhinnale 29 . Põhiteenuse mitte-otsekulu ühikuna kasutatakse EDR-i kirjas märgitud rong- kilomeetri ühikut, mis jaotatakse konkreetse turusegmendi maksevõime jagamisel prognoositud veomahtudega. Tabel 5 olevate kulukomponentide jagamisel Tabel 6 esitatud veomahtudega kujuneb raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutamise ühikuhind. 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks rong-km ja brutotonn-km prognoos30 Tabel 6 Rong-km kokku 1 100 435 Brutotonn-km kokku 161 984 061 29 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 punkti “Teenuste tariifide arvutamine” alusel. 30 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 punkt 3.  16 Tulenevalt eeltoodust arvestab TTJA raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste otsekulu eest alljärgneva valemi alusel: P1 = otsekulud / infrastruktuuriettevõtja poolt prognoositud brutotonn-kilomeetrid kokku Raudteeinfrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad peavad tasuma brutotonn-kilomeetri alusel kasutustasu vastavalt nende poolt faktiliselt kasutatud veomahtudele. Eelpooltoodud valemite järgi on TTJA poolt arvutatud EDR põhiteenuse otsekulu eest võetava kasutustasu ühikuhind: Otsekulu (eurot brutotonn/km kohta): P1 = xxxxx / 161 984 061 = 0,00845 eurot brutotonn/km kus, xxxxx eurot – otsekulud (Tabel 5); 161 984 061 brutotonn-kilomeetrit – 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks brutotonn/km prognoos (Tabel 6). 3.2 Kasutustasu vähendamine aheraine veoks Liiklusgraafikuperioodi 2025/2026 menetluse käigus analüüsis TTJA aheraine veo tingimusi ning leidis, et soodustuse rakendamine oli põhjendatud. Aheraine vedu Jõhvi piirkonnast Pärnu suunal kujutab endast uut mahukat liiklusvoogu, millel on oluline roll Rail Balticu elluviimisel. Suurtes kogustes materjali transportimine on logistiliselt teostatav ja kulutõhus üksnes raudtee kaudu. Soodustus toetab ringmajanduse põhimõtteid, kuna aherainet kasutatakse taaskasutatava toorainena, ning aitab vähendada maanteeliikluse koormust ja sellega kaasnevat keskkonnamõju. Samuti toetab meede Euroopa Liidu transpordi- ja kliimapoliitika eesmärke, eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja veoste suunamist maanteelt raudteele. TTJA leidis menetluse käigus, et aheraine veole rakendatav soodustus vastas Metoodika § 10 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud tingimustele, kuna tegemist oli uue raudteeveoteenusega, mille käivitamine ei olnud tavapärase kasutustasu korral majanduslikult teostatav. Soodustuse rakendamiseks leiti sobiv tasumäär31, mis tagas uue raudteeveoteenuse käivitamise ja jätkusuutlikkuse. Kõige otstarbekam oli rakendada ühtset kasutustasu kogu liinil (Jõhvi– Ülemiste–Tallinn-Kopli–Tallinn-Väike–Liiva–Lelle–Pärnu) kahel avalikul raudteeinfrastruktuuril. EDR infrastruktuuril rakendati vähendatud määr aheraine veole raudteeliinil Tallinn-Väike (alates km 3+001) /Ülemiste–Liiva–Lelle–Pärnu liiklusgraafikuperioodi 2025/2026 lõpuni (otsus nr 1-7/25-009-TI). Liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 menetluse käigus, sh tuginedes EDR-i 13. aprilli 2026 kirjale nr EDI-2026-V-3032, hindas TTJA asjaolusid uuesti ning leidis, et aheraine veoga seotud eeldused ei ole oluliselt muutunud ning Metoodika § 10 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Võttes arvesse aheraine veomahu strateegilist tähtsust, ringmajanduse edendamise 31 TTJA sisedokument 09.10.2025 registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2025/1098 32 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439)  17 vajadust, maanteeliikluse koormuse vähendamist ja keskkonnahüvesid, on tulenevalt Metoodika § 10 lõike 2 punktist 1 põhjendatud vähendatud määra rakendamine aheraine veole, sealhulgas aherainest toodetud killustiku veole raudteeliinil Tallinn-Väike (alates km 3+001) /Ülemiste– Liiva–Lelle–Pärnu liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 lõpuni: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00171 eurot brutotonn/km kohta. 4. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud RdtS § 99 lõike 1 kohaselt võib lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest kehtestada tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid. Lisatasude kehtestamisel tuleb arvestada raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda. RdtS § 99 lõike 2 kohaselt peab lisatasude määramisel arvesse võtma raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasvu. Lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. 4.1 Turusegmentide moodustamine Tulenevalt Metoodika § 9 lõigetest 3 ja 4 peab TTJA enne lisatasude kehtestamist hindama raudteeinfrastruktuuril tegutsevaid turusegmente ning seejärel kehtestama lisatasu määra vähemalt järgnevale kolmele segmendile:  Kaubavedu  Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu  Ülejäänud reisivedu Sarnaselt eelnevale halduspraktikale otsustas TTJA kehtestada raudteeinfrastruktuuril järgnevad segmendid, millele võib vastavalt RdtS § 99 lõikele 1 kehtestada põhiteenuste lisatasu, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda ning tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime: 1) Avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijatevedu; 2) Rahvusvaheline reisijatevedu; 3) Kaubavedu. TTJA võib kaaluda täiendavate turusegmentide kehtestamist vastavalt raudtee-ettevõtjate põhjendatud taotlustele. RdtS § 84 lõike 9 kohaselt avaldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteevõrgustiku teadaandes ja vaatab vähemalt iga viie aasta tagant üle loetelu turusegmentidest, milles tegutsevatele isikutele kehtestatakse RdtS § 99 lõike 1 kohane lisatasu. 4.2 Maksevõime hindamine ja lisatasude määramine Lisatasude arvestamise põhimõtted on sätestatud Metoodika §-s 9. Võrreldes Metoodikas kirjeldatud lisatasu arvestamise põhimõtteid RdtS § 99 lõigetes 1 kuni 3 sätestatuga nähtub, et Metoodika ei kehtesta täiendavaid sisulisi lisatasu arvestamise põhimõtteid, vaid valdavalt kordab  18 RdtS § 99 lõigetes 1 ja 3 sätestatut. Täiendava põhimõttena sätestab Metoodika § 9 lõige 1 vajaduse tagada raudtee turusegmentide optimaalne konkurentsivõime. Lisaks sätestab Metoodika § 9 lõige 4, et lisatasu määr tuleb määrata vähemalt kaubaveo, avaliku teenindamise lepinguga osutatava reisijateveoteenuse ja ülejäänud reisijateveo (rahvusvaheline reisijatevedu) turusegmentide suhtes. Seega nimetatud kolme turusegmendi osas TTJA-l lisatasu kehtestamise kaalutlusõigus puudub ja TTJA on kohustatud nimetatud segmentide suhtes lisatasu kehtestama. RdtS § 99 lõike 3 kohaselt võib kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole määrata raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude täieliku tagasisaamise tagamiseks kõrgemad kasutustasud, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seega erinevalt teistest turusegmentidest ei sea RdtS kolmandate riikide kaubaveo turusegmendi suhtes lisatasu kehtestamise eeltingimuseks kaubavedajate maksevõime hindamist. Eeltoodut kokkuvõttes peab TTJA lisatasu suuruse määramisel võtma arvesse raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda, raudteeveoettevõtjate tootlikkuse kasvu ning turusegmentide optimaalse konkurentsivõime tagamist. Seda, kuidas täpselt ja milliste põhimõtete (ehk metoodika laiemas tähenduses) alusel TTJA nimetatud asjaolusid hindama peab, RdtS ei sätesta. Samuti ei tulene vastavat metoodikat EL õigusest. Erinevates riikides kasutatakse erinevaid metoodikaid, mis annavad praktikas väga erinevaid tulemusi. Ühtlasi on Metoodika üldiseks eesmärgiks saavutada raudteeinfrastruktuuri teenuse tõhusam osutamine, mistõttu on põhjendatud Eesti raudteeturu kontekstis turuosaliste lisatasu maksevõime hindamise täpse metoodika kujundamine kaalutlusõiguse raames, võttes arvesse, et kehtiv õigus kindlaksmääratud valemeid ega metoodikat ette ei näe. TTJA peab lisatasu maksevõime metoodika kujundamisel oluliseks ühelt poolt infrastruktuuriettevõtja kulude ning majandusliku olukorra tasakaalustamist ning teiselt poolt infrastruktuurikasutajate kulude ja majandusliku olukorra tasakaalustamist. Turusegmentide maksevõime hindamine toimub eraldisesivalt iga turusegmendi osas, tuginedes seadusandja eesmärkidele, segmendi eripäradele, menetluse käigus kogutud andmetele ning teostatud analüüsile. Segmentide äritingimused ning tegevusalad võivad iseloomult olla väga erinevad (nii tehniliste kui ka geograafiliste tingimuste osas), mistõttu kasutab TTJA maksevõime hindamisel eri segmentides erinevaid parameetreid. Eelnevaid asjaolusid ja kaalutlusi silmas pidades on TTJA otsustanud hinnata turusegmentide võimekust tasuda 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil lisatasusid kokkuvõtlikult järgmiselt: - Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu – lähtudes riigi poolt EDR raudteeinfrastruktuuri kasutustasu maksmiseks turusegmendile eraldatud toetusest; - Kaubavedu – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest; - Rahvusvaheline reisivedu – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest. 4.3 Avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijatevedu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium annab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kulukomponendi osas toetust indikatiivselt eelneva liiklusgraafikuperioodi infrastruktuuri kasutamise kuludega sarnases suurusjärgus lähtuvalt avaliku teenindamise lepinguga tellitud mahus ning kokkulepitud tingimustel.  19 Kogu prognoositud maht raudteeinfrastruktuuril on avaliku teenindamisega lepinguga osutatav reisijateveo maht 33 , mistõttu võib seda pidada peamiseks ja ainukeseks raudteeinfrastruktuuri kasutavaks turusegmendiks. Tulenevalt eelnevast otsustas TTJA määrata segmendi lisatasu põhiteenuse kogukulumi, mis arvestatakse mitte-otsekulu ja prognoositud veomahu alusel, vastavalt infrastruktuuriettevõtja poolt taotletud ühikuhinnale (rong-km). Segmendi veomahu prognoos 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks34 Tabel 7 Rong-km kokku 1 100 435 Brutotonn-km kokku 161 984 061 Avaliku teenindamise lepinguga seonduva reisiveo lisatasude ühikuhinnad: Ühikuhind = mitte-otsekulu / segmendi veomahu prognoos (rong-km) xxxxx / 1 100 435 = 10,36 eurot/rong-km kus, xxxxx – raudteeinfrastruktuuri mitte-otsekulu (Tabel 5) 1 100 435 – avaliku teenindamise lepinguga seonduva reisiveo rong-kilomeetrite prognoos (Tabel 7) 4.4 Rahvusvaheline reisijatevedu Tuginedes EDR 05. juuni 2026. a käskkirjale nr EDI-2026-KK-22 35 , ei ole 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuril läbilaskevõimet eraldatud rahvusvahelise reisiveo segmenti kuuluvatele raudtee-ettevõtjatele. Arvestades eelnevat, puudub vajadus täiendavalt analüüsida kõnealuse turusegmendi maksevõimet ega määrata segmendile Metoodika § 9 alusel lisatasu. 4.5 Kaubavedu Vastavalt EDR 13. aprilli 2026 kirjale nr EDR-2026-V-30 36 puudub kaubaveo segmendi osas prognoositav veomaht ning puudub ka kindlus, kas ja millises mahus võib kaubavedu saabuval liiklusgraafikuperioodil toimuda. Sellest tulenevalt ei ole vajadust täiendavalt analüüsida turusegmendi maksevõimet ega määrata segmendile Metoodika § 9 alusel lisatasu. 33 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 punkt 3. 34 Edelaraudtee AS-i 13. aprilli 2026. a kirja nr EDI-2026-V-30 punkt 3. 35 https://edel.ee/wp-content/uploads/2026/06/LG-muudatus-rongi-nr-0315-soiduplaanis-alates-15.06.2026.pdf 36 Edelaraudtee AS-i 13.04.2026 kiri nr EDI-2026-V-30 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 6- 4/2026/0439)