Kiri

OTSUS 13.08.2026 nr 1-7/26-016 AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 13. detsembril 2026. a algavaks liiklusgraafikuperioodiks Tulenevalt AS Eesti Raudtee 13. aprilli 2026 pöördumisest nr 1-12/1312-1, raudteeseaduse § 106 lõikest 1, majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020 määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ § 10 lõigetest 2-4 ja § 12 lõike 1 punkti 1 alusel: otsustan määrata käesoleva otsuse seletuskirjas (Lisa 1) toodud põhjendustel AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 13. detsembril 2026 algavaks liiklusgraafikuperioodiks järgmiselt: 1. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse juurdepääsupaketi tasu: 0,53 eurot rong/km kohta; 0,00326 eurot brutotonn/km kohta. 2. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse juurdepääsupaketi vähendatud määr segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ regulaarsele Baltikumisisesele konteiner-/kontreilerrongile ning kaubaveole raudteeliinidel Valga-Muuga, Valga-Vaivara ja Valga-Koidula-Tartu: 0,51 eurot rong/km kohta; 0,00159 eurot brutotonn/km kohta. 3. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse juurdepääsupaketi vähendatud määr segmendis „Aheraine vedu“ raudteeliinidel Jõhvi– Ülemiste–Tallinn-Kopli–Tallinn-Väike (kuni km 3+001): 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00171 eurot brutotonn/km kohta. 4. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud: 4.1. Siseriiklik reisijatevedu: 1,40 eurot rong/km kohta; 0,00627 eurot brutotonn/km kohta. 4.2. Rahvusvaheline reisijatevedu: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00000 eurot brutotonn/km kohta. 4.3. Vedurite reservsõidud:  2 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00000 eurot brutotonn/km kohta. 4.4. Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00244 eurot brutotonn/km kohta. Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00000 eurot brutotonn/km kohta. 4.5. Siseriiklik / EL sisene kaubavedu: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00000 eurot brutotonn/km kohta. 4.6. Siseriiklik / EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted): 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00330 eurot brutotonn/km kohta. 4.7. Aheraine vedu: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00000 eurot brutotonn/km kohta. 5. Juurdepääsu tagavate lisateenuste kasutustasu: 5.1. Reisirongide eelsoojendus: 9 467 eurot liiklusgraafikuperioodi kohta. 5.2. Vedurite eelsoojendus: 22,66 eurot päeva kohta. 5.3. Ühtne piiriülene veduriteenus: 10,28 eurot vaguni kohta. Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie TTJA peadirektorile (Endla 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]). Samuti on käesolevat otsust võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Ingrid Jakobson [email protected] 1 Lisa 1 KINNITANUD Peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse „AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine“ seletuskiri Koostanud: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TALLINN 2026  2 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 1. Kasutustasu määramise menetlus ............................................................................... 3 1.1 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse käik ....... 4 2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulude arvestus................................................. 7 2.1 Põhiteenuse ja lisateenuste tegevuskulu arvestus................................................ 8 2.2 Põhiteenuse ja lisateenuste üldkulu arvestus ....................................................... 9 2.3 Põhiteenuse ja lisateenuste kapitalikulu arvestus .............................................. 11 2.4 WACC-i ja mõistliku ärikasumi arvutamine ..................................................... 12 Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine ........................................ 12 Võõrkapitali hind (rd ):.............................................................................................. 13 Riskivaba tulumäär (rf ): ........................................................................................... 14 Turu riskipreemia (rm): ............................................................................................. 14 Beetakordaja (β): ....................................................................................................... 15 2.5 Ärikasumi arvutamine ....................................................................................... 15 2.6 Põhiteenuse kogukulu ....................................................................................... 17 2.7 Lisateenuse „Reisirongide eelsoojendus“ kogukulu ......................................... 17 2.8 Lisateenuse „Vedurite eelsoojendus“ kogukulu ................................................ 17 2.9 Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kogukulu .................................... 18 3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK rakendusmääruse 2015/909 alusel ................ 18 3.1 EVR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine ................................ 19 3.2 Kasutustasu vähendamine segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ ....... 22 3.3 Kasutustasu vähendamine segmendis „Aheraine vedu“ ................................... 25 4. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud ............................................................ 26 4.1 Turusegmentide moodustamine ........................................................................ 26 4.2 Turusegmentide maksevõime hindamine .......................................................... 27 Segmendi „Siseriiklik reisijatevedu“ maksevõime hindamine ................................. 28 4.3 Põhiteenuse lisatasude ühikuhinnad .................................................................. 30 5. Lisateenuse „Reisirongide eelsoojendus“ kasutustasu.............................................. 31 6. Lisateenuse „Vedurite eelsoojendus“ kasutustasu .................................................... 31 7. Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kasutustasu ........................................ 32  3 1. Kasutustasu määramise menetlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) määrab kasutustasu majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruses nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika) sätestatud korras raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamisandmete põhjal [raudteeseaduse (RdtS) § 106 lõige 1]. Menetluse läbiviimisel juhindub TTJA muu hulgas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud menetlusnormidest. TTJA kui kasutustasu määraja hindab enne kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude ning ühikukulude arvutamise aluseks olevate ühikute põhjendatust tema kasutustasu määramise eelse liiklusgraafikuperioodi majandusaasta andmete alusel, võttes ühikukulude arvutamisel arvesse prognoosi, mille periood võib kesta mitu aastat (Metoodika § 2 lõige 3). Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatuse kontrollimiseks ja kasutustasu määramiseks esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja Metoodika § 11 lõike 1 alusel TTJA-le hiljemalt kaheksa kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust: 1) Metoodika §-s 7 toodud valemite alusel arvutatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitali kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed; 2) Metoodika lisades 1–7 toodud andmed viimase auditeeritud majandusaasta ja arvestuse hetkel käimasoleva majandusaasta kohta koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga; 3) Prognoositava ühikukulu leidmise aluseks olevad andmed; 4) Prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate juurdepääsu põhi- ning lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise eest ning prognoositava põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed. TTJA-l kui kasutustasu määrajal on Metoodika § 11 lõike 2 alusel õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid või nõuda temalt nende korrigeerimist, kui esitatud andmed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks eeltoodule on TTJA-l tulenevalt HMS § 38 lõikest 1 õigus nõuda menetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel TTJA teeb kindlaks kasutustasu määramiseks olulised asjaolud. TTJA tagab talle menetluse käigus teatavaks saanud ärisaladuse kaitse (Metoodika § 12 lõige 3). TTJA ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja tagavad, et Metoodika kohaldamine toob kaasa võrdsed ja mittediskrimineerivad kasutustasud eri raudteeveoettevõtjatele, kes osutavad samalaadses turuosas samaväärseid teenuseid, ning et kohaldatavad kasutustasud on kooskõlas võrgustiku teadaandes kirjeldatud põhimõtetega (Metoodika § 12 lõige 2). Enne kasutustasude määramist annab TTJA turuosalistele, kelle õigusi või kohustusi see võib puudutada, võimaluse esitada kasutustasu kehtestava haldusakti kokkuvõtte suhtes oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lõige 1). Metoodika § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt kehtestab TTJA kasutustasu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest ning põhiteenuste lisatasu hiljemalt neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on täidetud RdtS § 106 lõike 2 eeldused, määrab ta kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest ise. Vastavalt RdtS § 88 lõikele 1 algab liiklusgraafikuperiood detsembrikuu teisel pühapäeval.  4 1.1 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse käik Raudteeinfrastruktuuriettevõtja AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) esitas 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramiseks Metoodika § 11 lõikes 1 nimetatud andmed 13. aprillil 2026. a kirjaga nr 1-12/1312-1 1 . Viidatud dokumendis taotleb EVR 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse ning lisateenuste reisirongide eelsoojendus, vedurite eelsoojendus ja ühtne piiriülene veduriteenus kasutustasu määramist. Teisi juurdepääsu tagavaid lisateenuseid EVR 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil ei paku. TTJA hindas EVR poolt esitatud andmete vastavust Metoodikas ja RdtS-s sätestatule. Nimetatud tegevuse käigus analüüsis TTJA raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid kirjete kaupa ning võrdles andmete dünaamikat 2025/2026 liiklusgraafikuperioodi vastavate andmetega. Kirjeldatud toimingu tulemusena selgitati välja suurimad muutusi läbiteinud kulugrupid, mida arvestati muuhulgas edaspidises menetluses kogukulukomponentide kontrollimisel. Hindamaks raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kasutustasu määramiseks esitatud andmete seotust vastava teenuse kogukuludega, küsis TTJA menetluse käigus EVR-ilt lisaandmeid ja selgitusi. EVR esitas menetlusse järgmised täiendavad andmed: 1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. aasta pearaamatukannete loend; 2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivarade nimekiri seisuga 31. detsember 2025; 3. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja töötajate nimekiri seisuga 31. detsember 2025 koos vastavate ametinimetustega; 4. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõidukite nimekiri seisuga 31. detsembri 2025. EVR-i poolt kasutustasu määramise menetlusse esitatud andmete Metoodikale vastavuse hindamiseks viis TTJA perioodil 13. aprill 2026 kuni 13. mai 2026 ettevõtte raamatupidamises läbi kontrolltoimingud liiklusgraafikuperioodile eelneva ehk 2025. majandusaasta raamatupidamise pearaamatukannete ja neid tõendavate algdokumentide tasemel. Kontroll hõlmas 100% kuluarvetest, millised jäid perioodidesse veebruar, oktoober, november ja detsember 2025. Kuluarvete kontrolltoimingute eesmärgiks oli veenduda, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse ei ole lülitatud Metoodika kohaselt mittelubatavaid kulusid ning et ühe teenuse kulud ei sisalduks teise teenuse kuludes ja vastupidi. Valimil põhineva kuluarvete kontrolli käigus tuvastatud ebakõlad kõrvaldas EVR oma 05. mail 2026 esitatud kirja (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534) korrigeeritud andmestikus. 1. märtsil 2026 jõustus uuendatud Metoodika, mille § 12 lõike 1 kohaselt võib kasutustasu määrata kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks. TTJA küsis turuosalistelt nende seisukohta, kas kasutustasu tuleks määrata üheks, kaheks või kolmeks liiklusgraafikuperioodiks. 11. juunil 2026 esitas Logistika ja Sadamate Liit TTJA-le turuosaliste ühisarvamuse2, milles toetati kasutustasude määramist üheks liiklusgraafikuperioodiks. Seda põhjendati asjaoluga, et praeguses majandusolukorras on veomahtude prognoosimine kaheks kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks keeruline. 19. juunil 2026 edastas TTJA EVR raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise otsuse eelnõu (koos lisadega) turuosalistele (AS Eesti Raudtee, Operail OÜ (edaspidi Operail), Kliimaministeerium, AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron), AS GoRail, Konkurentsiamet, 1 AS Eesti Raudtee 13.04.2026 kiri nr 1-12/1312-1 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 27.04.2026 nr 6- 4/2026/0498) 2 Logistika ja Sadamate Liidu 11.06.2026 kiri (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 12.06.2026 nr 6- 4/2026/0687)  5 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Enefit Industry AS, Leonhard Weiss OÜ, AS Sillamäe Sadam, AS Skinest Rail, "Horizon" Tselluloosi ja Paberi AS, Maardu Raudtee AS, LDZ Cargo) arvamuse avaldamiseks. Eelnõule laekusid arvamused EVR-lt3 ja Operaililt4. TTJA kohtus 14. juulil 2026 Operaili, EVR-i, Edelaraudtee AS-i, Kliimaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kus arutati liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 ettepanekuid ning võimalikke soodustusi kaubaveole. Järgnevalt on välja toodud Operaili ettepanekud ning TTJA selgitused: a) Kehtestada kogu Rail Baltica ehitustöödega seotud ehitusmaterjalide (erinevad killustiku tüübid, rööpad, liiprid) veole segmendi „Aheraine vedu“ tasemega samaväärne või sellest madalam kasutustasu. TTJA ei saa nõustuda Operaili ettepanekuga kehtestada Rail Baltica ehitusmaterjalide veole segmendi „Aheraine vedu“ tasemega samaväärset või sellest madalamat kasutustasu. Operail on oma arvamusavalduses märkinud, et järgneva kolme aasta jooksul plaanitakse Rail Baltica ehituseks Pärnu piirkonda vedada ligikaudu 1,8 miljonit tonni killustikku aastas. Ettepanek puudutab seejuures laiemalt Rail Baltica ehitusmaterjale, sh erinevaid killustiku tüüpe, rööpaid ja liipreid. Operaili esitatud andmetes esines ebaselgust nii maanteeveo hinna, lõppveo kulu kui ka ladustamise vajaduse osas. Seetõttu palus TTJA menetluse käigus Operailil esitada ettepaneku hindamiseks täiendavad andmed ja selgitused, kuid otsuse tegemise ajaks ei esitatud andmeid ulatuses, mis võimaldaksid hinnata, kas kavandatav kasutustasu välistaks Rail Baltica ehitusmaterjalide veo raudteel või kas nende vedude toimumiseks oleks vajalik kohaldada just segmendi „Aheraine vedu“ tasemega samaväärset või sellest madalamat kasutustasu. Eeltoodust tulenevalt ei pea TTJA põhjendatuks kehtestada Rail Baltica ehitusmaterjalide veole eraldi vähendatud minimaalse juurdepääsupaketi määra. Kui edaspidi esitatakse piisavad ja kontrollitavad andmed, mis annavad aluse kasutustasu vähendamise tingimuste uuesti hindamiseks, saab TTJA küsimust uuesti kaaluda. Järgnevalt on välja toodud EVR-i ettepanekud ning TTJA selgitused: a) Rakendada siseriikliku reisijateveo ja rahvusvahelise reisijateveo segmentidele põhiteenuse kasutustasu lisatasu samas määras. TTJA ei saa nõustuda EVR-i ettepanekuga määrata segmendile „Rahvusvaheline reisijatevedu“ lisatasu samas määras siseriikliku reisijateveo segmendi tasudega. Direktiivi 2012/34/EL artikli 32 lõike 1 kohaselt tuleb lisatasude kehtestamisel hinnata nende asjakohasust konkreetsete turusegmentide puhul, võttes arvesse vähemalt direktiivi VI lisa punktis 1 nimetatud turusegmentide paare. Direktiivi VI lisa näeb muu hulgas ette riigisiseste ja rahvusvaheliste teenuste eristamise. Sama põhimõte on üle võetud Metoodika § 9 lõikes 4. Euroopa Komisjoni teatises nr C/2025/2606 punktis 4.3.1 on selgitatud, et direktiivi VI lisas nimetatud segmendipaari „riigisisesed teenused/rahvusvahelised teenused“ tuleb turusegmentide määratlemisel arvesse võtta. Komisjon märgib, et kuigi riigisisesed ja rahvusvahelised reisijateveoteenused võivad teatavas ulatuses olla reisija vaates asendatavad, tuleb hinnata ka nende teenuste kulustruktuuri ja konkurentsitingimusi. Komisjon selgitab, et rahvusvahelisel reisijateveol võivad olla siseriiklikust reisijateveost kõrgemad kulud tulenevalt tegevusest mitmel 3 AS Eesti Raudtee 06.07.2026 kiri nr 1-4/2191-1 (registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2026/0782) 4 Operail OÜ 03.07.2026 kiri registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2026/0777  6 raudteevõrgul ning tugevam konkurents teiste transpordiliikidega pikematel vahemaadel, mistõttu võib rahvusvahelise reisijateveo võime lisatasusid kanda olla väiksem. Komisjon rõhutab, et võrdseid tasusid saab rakendada üksnes teenustele, mis on oma olemuselt ja majanduslikelt tingimustelt võrreldavad. TTJA leiab, et rahvusvahelise reisijateveo kulustruktuur erineb siseriiklikust reisijateveost. Rahvusvahelise reisijateveoteenuse osutamisega kaasnevad täiendavad kulud, mida siseriikliku reisijateveo puhul samas ulatuses ei esine, muu hulgas ühtse ohutustunnistuse taotlemise ja hoidmise kulud, veeremi kasutusala laiendamise kulud, veeremi eest vastutava hooldusüksuse sertifitseerimise ja sertifikaadi hoidmise kulud, mitme raudteevõrgustiku kasutamisest tulenevad kulud, piiriülese liikluskorralduse kulud ning välisriigi infrastruktuuri kasutamise tasud. Need asjaolud viitavad sellele, et rahvusvahelise reisijateveo segmendi võime lisatasusid kanda ei ole võrreldav siseriikliku reisijateveo segmendi maksevõimega. EVR-i ettepanekust 5 nähtub peamiselt seisukoht, et Tallinn–Riia reisirong kasutab Eesti territooriumil valdavalt sama taristut kui siseriiklikud reisirongid ning teenust osutatakse samade rongidega. Nimetatud asjaolud ei võimalda siiski järeldada, et rahvusvahelise reisijateveo turusegmendi võime lisatasu kanda on võrreldav siseriikliku reisijateveo turusegmendi maksevõimega. Lisatasu määramine samal tasemel eeldaks, et mõlema turusegmendi maksevõimet on hinnatud eraldi ning on tuvastatud nende võrreldav võime lisatasusid kanda. TTJA ei ole menetluses tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid sellisele järeldusele jõuda. Vastupidi, rahvusvahelise reisijateveo osutamisega kaasnevast piiriülesest tegevusest tulenevad täiendavad kulud viitavad sellele, et rahvusvahelise reisijateveo turusegmendi kulustruktuur erineb siseriikliku reisijateveo turusegmendist. Seetõttu ei pea TTJA põhjendatuks määrata segmendile „Rahvusvaheline reisijatevedu“ lisatasu samas määras siseriikliku reisijateveo segmendiga. b) Siseriikliku reisijateveo segmendi maksevõime hindamisel kasutada reisijate arvu muutust EVR taristul, mitte summaarselt EVR ja Edelaraudtee reisijate arvu muutust. TTJA ei saa nõustuda EVR-i ettepanekuga hinnata segmendi „Siseriiklik reisijatevedu“ maksevõime muutust üksnes EVR-i taristul teenindatud reisijate arvu muutuse alusel. Vastavalt metoodika § 9 lõikele 1 tuleb lisatasude määramisel arvestada raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust lisatasusid tasuda. Siseriikliku reisijateveo turusegmendis tegutseb praegu üks veoettevõtja, Elron, mistõttu on segmendi maksevõime hindamisel põhjendatud lähtuda selle ettevõtja tegevust iseloomustavatest näitajatest tervikuna. Reisijate arvu muutust kasutatakse maksevõime hindamisel üksnes indikaatorina, mis iseloomustab turusegmendi nõudlust ja turuolukorra muutust, mitte konkreetse infrastruktuuriettevõtja tegevuse või investeeringute mõju. Asjaolu, et Elron osutab teenust nii EVR-i kui ka Edelaraudtee AS-i taristul, ei anna alust arvestada maksevõimet üksnes ühe infrastruktuuri andmete põhjal. Lisaks on TTJA kasutanud sama lähenemist ka liiklusgraafikuperioodide 2023/2024, 2024/2025 ja 2025/2026 kasutustasu menetlustes ning ei näe esitatud argumentidest tulenevalt põhjust senist halduspraktikat muuta. Alljärgnevalt selgitab TTJA raudteeinfrastruktuuriettevõtja EVR esitatud ja TTJA kontrollitud andmete põhjal arvestatud põhiteenuse ja lisateenuste kasutustasude kujunemist 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks. 5 AS Eesti Raudtee 04.05.2026 kiri nr 1-12/1312-3 (registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2026/0523)  7 2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulude arvestus Raudteeinfrastruktuuriettevõtja eristab juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning talle kuuluva teenindusrajatise kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade kohaselt (Metoodika § 2 lõige 2). Tulenevalt varasemast praktikast ja kuluarvestussüsteemi järjepidevast kohaldamisest ning kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 32 lõikes 1 sätestatud tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtetega, ei arvestata raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse: 1) Tagastamatu abiga (näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide finantseerimine) soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasumit tagastamatust abist soetatud põhivaralt; 2) Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 3) Sponsorlust, annetust; 4) Varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, põhivara üleshindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jms); 5) Seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavaid trahve, intresse ja viiviseid; 6) Teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega, tulenevad kasutamata ressurssidest (st ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal kasutusse raudteeinfrastruktuuriteenuste osutamiseks või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada) jms; 7) Kulusid, mis on tekkinud juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste või juurdepääsu abiteenuste osutamiseks kasutusel olnud põhivara müügist (sealhulgas müügiks ettevalmistamisest) sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga. Nimetatud kulusid ei tohi sisaldada ka raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenused (Metoodika § 4 lõige 3). EVR-i 13. aprilli 2026 kirjaga nr 1-12/1312-16 esitatud andmetes ja 05. mai 2026 korrigeeritud andmetes7 on teenuste osutamisega seotud kulud eristatud varasemalt kasutuses olnud praktika kohaselt, kus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulud koosnevad teenuste tegevuskuludest, üldkuludest, kapitalikulust ja mõistlikust ärikasumist. Seejuures on andmestikus tegevuskuludena kajastatud kulud teenuseliikide raamatupidamisarvestuse otsekulud, mida kasutatakse Metoodika § 5 kohaselt üldkulude jaotamise alusena. Neid kulusid tuleb eristada Metoodika § 3 lõike 1 tähenduses põhiteenuse otsestest kuludest ehk minimaalse juurdepääsupaketi kuludest. Alljärgnevalt on välja toodud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi põhiteenuse ja lisateenuste kogukulude kujunemine. 6 AS Eesti Raudtee 13.04.2026 kiri nr 1-12/1312-1 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 27.04.2026 nr 6- 4/2026/0498) 7 AS Eesti Raudtee 05.05.2026 korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6- 4/2026/0534)  8 2.1 Põhiteenuse ja lisateenuste tegevuskulu arvestus EVR esitas 05. mail 2026 korrigeeritud andmestiku8 lisas 5 andmed raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse mittelülitavate tegevuskulude kohta alljärgnevalt: 1) Põhiteenus  Tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist soetatud põhivaralt xxxxx eurot;  Varade väärtuse muutus xxxxx eurot;  Seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid ja viivised xxxxx eurot;  Maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimisega seotud kulu xxxxx eurot;  Rahastamiskulud (finantskulud) xxxxx eurot;  Teised mittepõhjendatud kulud xxxxx eurot. 2) Lisateenus „Reisirongide eelsoojendus“  Varade väärtuse muutus xxxxx eurot. Teiste lisateenuste osas kogukuludesse mittelülitatavaid kulusid 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestiku lisa 5 kohaselt ei ole. Kõik mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuriettevõtja poolt 05. mail 2026 korrigeeritud andmestiku lisas 1 esitatud andmetest välja arvatud. Tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu on välja arvatud punktis 2.3 kajastatud põhiteenuse kapitalikulu andmetest. Finantskulud ei sisaldu põhiteenuse tegevuskulude, üldkulude ega kapitalikulude arvestuses. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatava põhiteenuse tegevuskuludesse arvestatakse vastava teenuse osutamiseks tehtavad hooldus-, materjali- ja sisseostetud teenuste kulud ning antud teenuse osutamiseks vajalikud tööjõuga seotud kulud. Põhiteenuse tegevuskulude arvestus on järgmine: xxxxx – xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx eurot – EVR 2025. a põhiteenuse tegevuskulud9; xxxxx eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud10. 8 AS Eesti Raudtee 05.05.2026 korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6- 4/2026/0534) 9 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, põhiteenused, rida- tegevuskulud) 10 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 5 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud, põhiteenused, read „Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu“, „Sponsorlus ja annetused“, „Vara väärtuse muutus“, „Seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid“, „Maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimisega seotud kulu“ ja „Teised mittepõhjendatud kulud“)  9 Lisateenusel reisirongide eelsoojendus oli 2025. aasta andmete põhjal tegevuskulusid summas xxxxx eurot11. Lisateenusel vedurite eelsoojendus oli 2025. aasta andmete põhjal tegevuskulusid summas xxxxx eurot12. Lisateenusel ühtne piiriülene veduriteenus oli 2025. aasta andmete põhjal tegevuskulusid summas xxxxx eurot13. 2.2 Põhiteenuse ja lisateenuste üldkulu arvestus Raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhjendatud üldkulud jaotatakse Metoodika § 5 kohaselt raudtee- ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste tegevuskulude summale. Üldkulud prognoositakse Metoodika lisades toodud tabelite andmete alusel, mis esitatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta kohta. EVR esitas 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku 14 lisas 5 andmed raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse mittelülitatavate üldkulude kohta alljärgnevalt:  Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu xxxxx eurot;  Sponsorlus ja annetus xxxxx eurot;  Käibevara allahindlus xxxxx eurot;  Teised mittepõhjendatud kulud xxxxx eurot. Kõik mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuriettevõtja poolt esitatud 2025. majandusaasta andmetest välja arvatud. Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja osutatavate teenuste vahel proportsionaalselt kõikide teenuste tegevuskulude summale. Tegevuskulude osakaalud on toodud Tabel 1. Tegevuskulude osakaal kõigi teenuste tegevuskulude koondsummast teenuste lõikes Tabel 1 Tegevuskulude Osakaal tegevuskuludest Teenus kokku (ümardatult) summa (EUR) Põhiteenus xxxxx xxxxx Lisateenus reisirongide eelsoojendus xxxxx xxxxx Lisateenus vedurite eelsoojendus xxxxx xxxxx Lisateenus ühtne piiriülene veduriteenus xxxxx xxxxx Abiteenus raudteeveeremi tehnoülevaatus xxxxx xxxxx Teenindusrajatised xxxxx xxxxx 11 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, Lisateenus (reisirongide eelsoojendus), rida- tegevuskulud) 12 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, Lisateenus (vedurite eelsoojendus), rida- tegevuskulud) 13 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, Lisateenus (piiriülene veduriteenus), rida- tegevuskulud) 14 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534)  10 Muude teenuste põhjendatud tegevuskulud xxxxx xxxxx Kokku xxxxx 100% Põhiteenuse üldkulude arvestus on järgmine: (xxxxx – xxxxx) * xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx eurot – EVR 2025. a üldkulud15; xxxxx eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud16; xxxxx – põhiteenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste tegevuskulude koondsummast ümardatult. Lisateenuse reisirongide eelsoojendus üldkulude summa on xxxxx eurot, lähtudes sellest, et lisateenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste tegevuskulude summast on xxxxx %. Lisateenuse vedurite eelsoojendus üldkulude arvestus on järgmine: (xxxxx – xxxxx) * xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx eurot – EVR 2025. a üldkulud17; xxxxx eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud18; xxxxx – lisateenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste tegevuskulude koondsummast ümardatult. Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus üldkulude arvestus on järgmine: (xxxxx – xxxxx) * xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx eurot – EVR 2025. a üldkulud19; xxxxx eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud20; xxxxx – lisateenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste tegevuskulude koondsummast ümardatult. 15 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025 kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 16 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 5 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud, üldkulud kokku) 17 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025 kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 18 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 5 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud, üldkulud kokku) 19 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025 kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 20 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku lisa 5 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud, üldkulud kokku)  11 2.3 Põhiteenuse ja lisateenuste kapitalikulu arvestus Metoodika § 6 lõike 1 kohaselt on kapitalikulu kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega. Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Metoodika § 6 käsitleb ainult lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatiste põhivara ja kapitalikulu arvestamise põhimõtteid ega kohaldu põhiteenusele otse. Samas tuleneb RdtS § 99 lõikest 2 ja Metoodika § 9 lõikest 2, et põhiteenuse lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada põhiteenuse osutamisega seotud kogukulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seetõttu on põhiteenuse lisatasu ülempiiri sisustamiseks vajalik määrata ka kapitalikulu komponent. Kuna põhiteenuse kapitalikulu arvutamine on Metoodikas reguleerimata, kasutab TTJA selle komponendi arvutamisel analoogia korras Metoodika §-s 6 sätestatud põhivara ja kapitalikulu arvutamise põhimõtteid, lähtudes varasemast halduspraktikast, parimatest praktilistest teadmistest ja kuluarvestuse järjepideva kohaldatavuse printsiibist. Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse Metoodika § 6 lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat. Vastavalt Metoodika § 6 lõikele 8 on kasutustasu määrajal õigus teha kasutustasu arvutamiseks korrektsioone reguleeritud põhivara maksumuses ja kapitalikulunormides, kui ilmneb, et soetatud põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegelikult majandustegevuses ei kasuta, ning kui ilmneb, et kapitalikulunorm ei ole põhjendatud. Vastavalt Metoodika §-i 6 lõikele 15 tuleb põhjendatud üldvara raudtee-ettevõtja osutatavate teenuste vahel jaotada vastavalt konkreetse teenuse otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast. EVR esitas 13. aprillil 202621 menetlusse põhivara nimekirja seisuga 31. detsember 2025. a. TTJA kontrollis järgnevalt, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitalikulusse ei oleks lülitatud lubamatuid või põhjendamatuid kulusid ning viis raamatupidamises läbi põhivarade Metoodikale vastavuse hindamise. Samuti kontrolliti, kas EVR-i raamatupidamises on põhivara kajastatud soetusmaksumuse meetodil ning kas amortisatsioonid on vastavuses põhivara kasuliku elueaga. Menetluse käigus ebakõlasid ei tuvastatud ning sellest tulenevalt kasutab TTJA kapitalikulude leidmisel EVR-i raamatupidamise andmeid. Põhiteenuse kapitalikulu on xxxxx eurot22. Lisateenuse reisirongide eelsoojendus kapitalikulu on xxxxx eurot23. Lisateenuse vedurite eelsoojendus kapitalikulu on xxxxx eurot24. Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus kapitalikulu on xxxxx eurot25. 21 AS Eesti Raudtee 13.04.2026 kiri nr 1-12/1312-1 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 27.04.2026 nr 6-4/2026/0498) 22 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht lisa 1 põhiteenuse kulum (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, veerg – põhiteenus, rida- kulum) on vähendatud lisa 5 põhiteenuse tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja põhivara väärtuse languse võrra. 23 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht lisa 1 lisateenuse kulum raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, veerg – Lisateenus (reisirongide eelsoojendus), rida- kulum on vähendatud lisa 5 lisateenuse tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja põhivara väärtuse languse võrra. 24 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht lisa 1 lisateenuse kulum raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, veerg – Lisateenus (vedurite eelsoojendus), rida- kulum 25 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht lisa 1 lisateenuse kulum raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2025. a kasumiaruanne, veerg – Lisateenus (piiriülene veduriteenus), rida- kulum  12 2.4 WACC-i ja mõistliku ärikasumi arvutamine Metoodika § 7 käsitleb ainult lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatiste kasutustasu mõistliku ärikasumi komponendi arvestamise põhimõtteid ega kohaldu põhiteenusele otse. Samas tuleneb RdtS § 99 lõikest 2 ja Metoodika § 9 lõikest 2, et põhiteenuse lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada põhiteenuse osutamisega seotud kogukulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seetõttu on põhiteenuse lisatasu ülempiiri sisustamiseks vajalik määrata ka põhiteenuse mõistliku ärikasumi komponent. Kuna põhiteenuse mõistliku ärikasumi arvutamine on Metoodikas reguleerimata, kasutab TTJA selle komponendi arvutamisel analoogia korras Metoodika §-s 7 sätestatud WACC- i ja mõistliku ärikasumi arvutamise põhimõtteid, lähtudes varasemast halduspraktikast, parimatest praktilistest teadmistest ja kuluarvestuse järjepideva kohaldatavuse printsiibist. Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine Metoodika § 7 lõike 1 kohaselt ei tohi raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi määr protsentides ületada kaalutud keskmist kapitalihinda (edaspidi WACC), mis leitakse järgmise valemiga: kus: re - on omakapitali kaalutud keskmine hind (%); rd - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) kaalutud keskmine hind (%); E - on omakapitali rahaline maht; D - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht. Omakapitali kaalutud keskmine hind (re) leitakse järgmise mudeli (CAPM) abil: re = rf + β × rm, kus, rf - on riskivaba tulumäär; β - on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski; rm - on turu riskipreemia. Metoodika § 7 lõike 5 kohaselt võetakse WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks 50 protsenti kogukapitalist, ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris puudub võõrkapital. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris moodustab võõrkapitali osakaal üle 50 protsendi kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri. Metoodika rakendamisel tuvastas TTJA, et EVR-i poolt haldusmenetlusse esitatud raamatupidamisandmete alusel arvutatud võõrkapitali osakaal kogukapitali jääb alla 50%. Vastavad arvutused on järgmised: E/(D+E) omakapitali suhe kogukapitali xxxxx / (xxxxx + xxxxx) = xxxxx xxxxx % D/(D+E) võõrkapitali suhe kogukapitali xxxxx / (xxxxx + xxxxx) = xxxxx xxxxx %  13 kus, 1) Omakapitali rahaline maht (E) = xxxxx eurot26 2) Võõrkapitali rahaline maht (D) = xxxxx eurot27 Kuna võõrkapitali suhe kogukapitali jääb alla 50%, kasutab TTJA WACC-i arvutustes võõrkapitali osakaaluna Metoodikas nõutud 50%. EVR mõistliku ärikasumi arvestamise aluseks oleva kapitali kaalutud keskmise hinna arvestus on toodud Tabel 2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi arvestus Tabel 2 Omakapitali hinna arvestus re=rf +β*rm rf - riskivaba tulumäär (%) 1,66 β - ettevõtte aktsia süstemaatiline risk (beetakordaja) 0,962 rm - turu riskipreemia (%) 7,68 WACC-i arvestus WACC =re *E/(D+E)+ rd *D/(D+E) re - omakapitali kaalutud keskmine hind (%) 9,05 rd - võõrkapitali hind (%) xxxxx WACC = 9,05%*0,5+ xxxxx %*0,5 = xxxxx % Metoodika § 7 lõike 6 kohaselt kasutatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi maksimummäärana WACC-i. Seejuures on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal konkurentsitingimusi ning turu olukorda arvestades õigus kasutustasu määrajalt taotleda mõistliku ärikasumi määramisel WACC-ist madalamat ärikasumi määra. Kuna raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei ole taotlenud WACC-ist madalamat ärikasumi määra, siis kohaldab TTJA käesolevas haldusmenetluses ärikasumi määrana WACC-i. Võõrkapitali hind (rd ): Vastavalt metoodika § 7 lõikele 3 võetakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasutatava võõrkapitali intressi kandvate kohustuste hinna määramisel WACC-i valemis aluseks raudteeinfrastruktuuriettevõtja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal puuduvad võõrkapitali pikaajalised intressi kandvad kohustused, lähtutakse sarnaste raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vastavast kaalutud keskmisest intressimäärast. 26 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht lisa 4 „Raudteeinfrastruktuuri finantsseisundi aruanne (bilanss)“ (rida- omakapital, veerg Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kokku). 27 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht Tabelid_wordi „Kapitalikulu“ (rida- Intressi kandvad kohustused 31.12.2025, veerg summa).  14 Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvaid kohustusi või kõik tema intressi kandvad kohustused on võetud teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult, hindab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määraja enne kasutustasu määramist teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvate kohustuste vastavust finantsturu tingimustele. TTJA hindas EVR-i 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku28 lisas 4 esitatud intressi kandvaid kohustusi ning tuvastas, et raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on olemas krediidiasutustelt võetud pikaajalised kohustused. Menetlusse on esitatud intressi kandvatest kohustustest pikaajalised kohustused ja lühiajalistest kohustustest pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed eelmisel majandusaasta perioodil (2025). Riskivaba tulumäär (rf ): rf on riskivaba tulumäär, milleks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja tulususe viimase viie aasta keskmine. Vastavalt Metoodika § 7 lõikele 2 leitakse riskivaba tulumäär Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmist intressimäära kasutades (vt Riskivaba tulumäär (%) Tabel 3). Riskivaba tulumäär (%) Tabel 3 Aasta Saksamaa 10- aastane riigivõlakiri 2021 -0,3129 2022 1,1930 2023 2,4631 2024 2,3432 2025 2,6433 Keskmine 5a 1,66 EVR-i riskivaba tulumäär on 1,66%. Turu riskipreemia (rm): Vastavalt Metoodika § 7 lõikele 2 leitakse turu riskipreemia Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemia aritmeetilise keskmise alusel. Võimalikult pikaajalise keskmise riskipreemia arvestamine on põhjendatud asjaoluga, et sel juhul on elimineeritud majandustsüklite mõju tururiski preemiale. Ajaloolised riskipreemiad, mis on leitud oluliselt lühema ajaperioodi baasil, võivad ajas oluliselt varieeruda ning teatud juhtudel 28 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534) 29 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 30 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 31 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 32 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 19.05.2025) 33 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026)  15 osutuda negatiivseks. Viimane ei tähenda aga seda, et tegelik investori tururiski preemia oleks negatiivne. EVR esitas 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku 34 lehel Tabelid Wordi turu riskipreemia väärtuseks 6,619%. TTJA järgib käesolevas menetluses eelnevat halduspraktikat ning leiab iseseisvalt EVR-i turu riskipreemia. 2026/2027 prognoositava liiklusgraafikuperioodi turu riskipreemia arvestusperioodiks on võetud ajavahemiku 2006-2025 keskmine turu riskipreemia. Turu riskipreemia arvutus (%) Tabel 4 2006-2025. a Liiklusgraafikuperiood 2026/2027 Saksamaa USA 35 Aktsiaturu tootlus 9,58 10,3936 Riskivaba määr 1,7137 2,9038 EMRP 7,87 7,49 aktsiaturu riskipreemia keskmine: 7,68 Eeltoodu tulemusel on turu riskipreemiaks 7,68%. Beetakordaja (β): TTJA leiab käesolevas menetluses EVR-i beetakordaja iseseisvalt. Metoodika § 7 lõike 2 kohaselt lähtutakse beetakordaja hindamisel börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riske. Kuna Metoodika ei täpsusta konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riskide hindamise kriteeriume, lähtub TTJA käesolevas menetluses varasemast halduspraktikast ja selle järjepidevast kohaldamisest. Bloombergi andmebaasi kohaselt on maailmas tegutsevate raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetiline keskmine beetakordaja 0,481 39 . TTJA peab käesolevas menetluses põhjendatuks korrigeerida nimetatud keskmist konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riskide arvestamiseks kordajaga 2, mille tulemusel on EVR-i beetakordaja 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil 0,962. Beetakordaja hindamine toimub igas kasutustasu määramise menetluses eraldi, lähtudes menetluses esitatud andmetest, kohaldatavast õigusest ja vastavast halduspraktikast. 2.5 Ärikasumi arvutamine Põhiteenuse mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = ärikasumi määr × põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus 34 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534) 35 Andmed: Yahoo Finance (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 36 Andmed: Yahoo Finance (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 37 Andmed: Deutsche Bundesbank (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 38 Andmed: Yahoo Finance (andmed võetud kuupäeval 02.03.2026) 39 Rahandusministeeriumi 01.06.2026 kiri registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2025/0664 (Bloomberg’i andmebaasi alusel).  16 Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. EVR põhiteenuse mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt: xxxxx % * xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx % – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Tabel 2; xxxxx eurot – põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus40. Lisateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse juurdepääsu lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. Lisateenuse reisirongide eelsoojenduse mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt: xxxxx % * xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx % – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Tabel 2; xxxxx eurot – lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus41. Lisateenuse vedurite eelsoojenduse mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt: xxxxx % * xxxxx = xxxxx eurot kus, xxxxx % – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Tabel 2; xxxxx eurot – lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus42. Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt: xxxxx % * xxxxx = xxxxx eurot 40 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku Lisa 3 (Põhiteenuse osutamiseks vajalik põhivara – rida: Jääkmaksumus perioodi lõpul, veerud: maa ja ehitised, masinad ja seadmed, muu inventar), millest on maha arvestatud põhiteenuse eurovara jääk seisuga 31.12.2025 ning üldvara eurovara jääk seisuga 31.12.2025 vastavalt põhiteenuse otsekulude proportsioonile. 41 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht põhivara25 (rida: Lisateenuste põhivara kokku, veerg: Lõppsaldo jääk 31.12.2025). 42 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht Tabelid_wordi „mõistlik ärikasum“ (rida- Lisateenuse vedurite eelsoojendus üldvara jääkmaksumus ettemaksete, lõpetamata ehituse ja eurovaradeta, veerg- väärtus).  17 kus, xxxxx % – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Tabel 2; xxxxx eurot – lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus43. 2.6 Põhiteenuse kogukulu EVR raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutada andmisega seotud kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks on esitatud Tabel 5. Põhiteenuse kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 5 Tegevuskulu xxxxx Üldkulu xxxxx Kapitalikulu xxxxx Mõistlik ärikasum xxxxx Kokku: xxxxx 2.7 Lisateenuse „Reisirongide eelsoojendus“ kogukulu EVR raudteeinfrastruktuuri lisateenusega reisirongide eelsoojendus seotud kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks on esitatud Tabel 6. Lisateenuse „Reisirongide eelsoojendus“ kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 6 Tegevuskulu xxxxx Üldkulu xxxxx Kapitalikulu xxxxx Mõistlik ärikasum xxxxx Kokku: xxxxx 2.8 Lisateenuse „Vedurite eelsoojendus“ kogukulu EVR raudteeinfrastruktuuri lisateenusega vedurite eelsoojendus seotud kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks on esitatud Tabel 7. Lisateenuse „Vedurite eelsoojendus“ kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 7 Tegevuskulu xxxxx Üldkulu xxxxx Kapitalikulu xxxxx 43 AS Eesti Raudtee 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku leht Tabelid_wordi „mõistlik ärikasum“ (rida- Lisateenuse piiriülene veduriteenus üldvara jääkväärtus ettemaksete, lõpetamata ehituse ja eurovaradeta, veerg- väärtus).  18 Mõistlik ärikasum xxxxx Kokku: xxxxx 2.9 Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kogukulu EVR raudteeinfrastruktuuri lisateenusega ühtne piiriülene veduriteenus seotud kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks on esitatud Tabel 8. Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kogukulud 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks (EUR) Tabel 8 Tegevuskulu xxxxx Üldkulu xxxxx Kapitalikulu xxxxx Mõistlik ärikasum xxxxx Kokku: xxxxx 3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK rakendusmääruse 2015/909 alusel Metoodika § 3 lõike 1 kohaselt koosnevad raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise põhjendatud kulud kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib kehtestada Metoodika § 9 kohaselt lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (edaspidi rakendusmäärus), kohaselt. Tulenevalt Metoodika § 3 lõikest 3 ei tohi raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise põhiteenuste otsesed kulud sisaldada rakendusmääruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud järgnevaid kulusid: 1) Raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida taristuettevõtja peab kandma ka siis, kui rongid asjaomasel lõigul ei liikle; 2) Kulud, mis ei ole taristuettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või kuluüksused, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega minimaalsele juurdepääsupaketile või teenindusrajatisi ühendavale taristule; 3) Maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud; 4) Kogu võrgu üldkulud, sealhulgas üldine palga-ja -pensionikulu; 5) Rahastamiskulud; 6) Tehnika arengu või vananemisega seotud kulud; 7) Immateriaalse varaga seotud kulud; 8) Raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega; 9) Teabe, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega seotud kulud;  19 10) Vääramatust jõust tulenevate konkreetsete intsidentide, õnnetusjuhtumite ja teenuse katkemisega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete kohaldamist; 11) Veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud, mille puhul toiteseadet ei kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid; 12) Direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus; 13) Direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud kulusüsteemidega seotud halduskulud; 14) Amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse korraldamise käigus; 15) Osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega; 16) Kui taristuettevõtja sai konkreetsete taristuinvesteeringute tegemiseks rahalisi vahendeid, mida ta ei pea tagasi maksma, ja kui neid investeeringuid on otseste kulude arvutamisel arvesse võetud, siis selliste investeeringutega seotud kulude arvel tasud ei suurene, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 32 sätete kohaldamist. Rakendusmäärusekohase otsekulu eraldamiseks välistatakse Tabel 5 toodud kogukuludest rakendusmäärusekohased toetuskõlbmatud kulud. Eristatud otsekulude ehk minimaalse juurdepääsu paketi arvestuse esitas EVR 13. aprillil 2026 44 , sh kulude detailse eristuse kulukontode täpsusega. Menetlustoimingu käigus tuvastatud ebakõlad kulude eristamise protsessis kõrvaldas EVR oma 05. mail 2026 esitatud kirja (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534) korrigeeritud andmestikus. Tabel 9 on esitatud EVR otsekulude ehk minimaalse juurdepääsupaketi kogukulust eristamise tulemus. Põhiteenuse otse ja mitte-otsekulu eristamine 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil (EUR)45 Tabel 9 Kogukulu sh otsekulu Sh mitte-otsekulu Tegevuskulu xxxxx xxxxx xxxxx Üldkulu xxxxx xxxxx xxxxx Kapitalikulu xxxxx xxxxx xxxxx Mõistlik ärikasum xxxxx xxxxx xxxxx Kokku: xxxxx xxxxx xxxxx 3.1 EVR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine Raudteeveoettevõtjate poolt raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele makstav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest koosneb järgmistest komponentidest: 44 AS Eesti Raudtee 13.04.2026 kiri nr 1-12/1312-1 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 27.04.2026 nr 6-4/2026/0498) 45 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534)  20 1. Otsekulude osa, mis tagab kõikidele raudtee-ettevõtjatele juurdepääsu minimaalsele teenuspaketile ning teenindusrajatisi ühendatavale infrastruktuurile lähtuvalt kuludest, mis rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad. Otsekulude ühikuhind määratakse kõikide turuosaliste jaoks võrdsetel alustel. 2. Mitte-otsekulude osa ehk lisatasud, mis määratakse kehtestatud turusegmentidele tõhusate, läbipaistvate ja mitte-diskrimineerivate põhimõtete alusel, võttes arvesse turusegmendi maksevõimet. EVR infrastruktuuri otsekulu kasutustasu kujuneb lähtuvalt rakendusmääruse artikkel 5 punktile 1 kulubaasi jagamisel prognoositud veomahtudega ning teisendatuna rong-kilomeetri ja brutotonn- kilomeetri ühikuhinnale või ühele neist. Põhiteenuse otsekulu kasutustasu on mõlema ühiku kombinatsioon, st turuosalised tasuvad mõlema ühiku alusel vastavalt faktiliselt kasutatud veomahtudele. Ühikud EVR raudteeinfrastruktuuril on valitud võttes arvesse TTJA poolt koostatud otsekulude määramise analüüsi 46 , mis käsitleb rahvusvahelist praktikat, raudteeinfrastruktuuriettevõtte kuluarvestussüsteemi ja eripärasid ning samuti ka seni kasutatud praktikat. Valitud lahendus võimaldab otsekuludele rakendada tasuühikuid, mis kajastavad iseloomult võimalikult täpselt tekkinud kulusid ning erinevatel veoettevõtjatel tuleb tasuda proportsionaalselt rohkem kulude eest, mille põhjustamisele langeb nende veotegevusel suurem roll. Mitte-otsekulude osas asus TTJA liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 menetluses seisukohale, et olemuslikult muust veost eristuvate segmentide (siseriiklik reisijatevedu) osas rakendatakse sarnaselt varasemale nii brutotonn-kilomeetri kui rongkilomeetri põhist tasuühikut lähtuvalt nendele ühikutele omistatud mitte-otsekulude osakaalust. Ülejäänud kaubaveo segmentide osas on aga mitte-otsekulude puhul põhjendatud kasutada ainult brutotonn-kilomeetri põhist lisatasu ühikut tulenevalt järgnevast:  Varasemate liiklusgraafikuperioodide kogemus on näidanud, et kahe lisatasu ühiku puhul mõjutab perioodi mahuprognoosi ja tegelike veomahtude erinevus tasumisele kuuluva kasutustasu summat ning ühe lisatasu ühiku kasutamine aitab antud määramatust vähendada.  Brutotonn-kilomeetril põhineva lisatasu ühiku puhul muutusid lühemad kaubarongid pikkade kaubarongidega võrreldes senisest soodsamaks, mis võimaldab kaubaveo teenuse osutamisel enam paindlikkust rongide planeerimisel. 05. mai 2026 korrigeeritud andmestiku47 põhjal on EVR kulude jaotus järgnev: Otsekulud xxxxx EUR on jaotatud kaheks kulugrupiks (joonis 1), et oleks võimalik rakendada kasutustasusid, mis kajastavad kulude tekkimist: • Teeameti otsekulud, mis seonduvad eelkõige infrastruktuuri kulumisega veotud tonnide mõjul (brutotonn-km) – xxxxx eurot; • Ülejäänud otsekulud, mis on seotud eelkõige raudtee süsteemi toimimisega (rong-km) – xxxxx eurot. 46 TTJA 19. mai 2017 Kasutustasu kuluarvestusmetoodika analüüsil (TTJA dokumendiregistris (endine Go-Pro) reg nr 17-0236-007). 47 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534)  21 Joonis 1. Infrastruktuuri põhiteenuse kulustruktuur Teeameti otsekulu (brutotonn-km) Muud otsekulud (rong-km) Otsekulu xxxxx € xxxxx € Veetud tonnide mõjuga seonduv Infrastruktuuri üldise olemasoluga (brutotonn-km) seonduv (rong-km) otsekulu - Mitte xxxxx € xxxxx € (xxxxx %) (xxxxx %) xxxxx € Mitte-otsekulu xxxxx EUR on samuti jaotatud kahte gruppi (joonis 1) vastavalt raamatupidamislikult eristatud kulukontodele, mis on seotud infrastruktuuri kulumisega veetud tonnide mõjul ja kulukontodele, mis on seotud infrastruktuuri üldise olemasoluga. Brutotonn-kilomeetri ühikule omistatav osa mitte-otsekuludest on xxxxx eurot, kõik ülejäänud mitte-otsekulud ehk infrastruktuuri üldise olemasoluga seotud osa mitte-otsekuludest on xxxxx eurot. Joonisel 1 olevate kulugruppide jagamisel Tabel 10 esitatud veomahtudega kujuneb raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutustasu. TTJA arvutab rakendusmääruse artikli 5 punkti 1 kohaselt kogu võrgu keskmise otsese ühikukulu välja nii, et kogu võrgul põhinevad otsesed kulud jagatakse kas prognoositavate või tegelikult läbitud sõidukilomeetrite, rongkilomeetrite või brutotonnkilomeetrite arvuga. Tulenevalt Baltikumi raudteevõrgustike kaubaveosegmentide osakaalust tulenevatest eripäradest 48 on mõistlik kasutada tasuühikutena rong-kilomeetreid ja brutotonn-kilomeetreid kombineerituna. Segmentide kujunemine on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 4.1. 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks rong-km ja brutotonn-km prognoos49 Tabel 10 Segment Rong-km Brutotonn-km Siseriiklik reisijatevedu 5 862 507 916 115 994 Rahvusvaheline reisijatevedu 404 491 50 307 968 Vedurite reservsõidud 71 000 8 766 000 Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt 87 328 127 274 100 saabuvad rongid 48 J.Hudenko, N.Ribakova, R.Pocs. 2016. Riga Technical University. Cost that is Directly Incurred as a Result of Operating the Train Service on the 1520 mm Rail with Primarily Freight Transportation. 49 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534)  22 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu 119 111 187 842 348 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu - kivisöe ja 188 707 624 610 676 põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted Aheraine vedu 41 275 78 134 261 KOKKU 6 774 419 1 993 051 347 Tulenevalt eeltoodust arvestab TTJA raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste otsekulu eest alljärgneva valemi alusel: P1 = raudteeinfrastruktuuri teeameti otsekulud / infrastruktuuriettevõtja poolt prognoositud brutotonn-kilomeetrid kokku P2 = raudteeinfrastruktuuri muud otsekulud / infrastruktuuriettevõtja poolt prognoositud rongkilomeetrid kokku Raudteeinfrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad peavad tasuma rong-kilomeetri ja brutotonn- kilomeetri alusel kasutustasu vastavalt nende poolt faktiliselt kasutatud veomahtudele. Eelpooltoodud valemite järgi on TTJA poolt arvutatud EVR põhiteenuse otsekulu eest võetava kasutustasu ühikuhind: Teeameti otsekulu (eurot brutotonn/km kohta): P1 = xxxxx / 1 993 051 347 = 0,00326 eurot brutotonn-km kus, xxxxx eurot – teeameti otsekulud (joonis 1); 1 993 051 347 brutotonn-kilomeetrit – 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks rong-km ja brutotonn- km prognoos (Tabel 10). Muud otsekulud (eurot rong/km kohta): P2 = xxxxx / 6 774 419 = 0,53 eurot rong-km kus, xxxxx eurot – muud otsekulud (joonis 1); 6 774 419 rong-kilomeetrit – 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks rong-km ja brutotonn-km prognoos (Tabel 10). 3.2 Kasutustasu vähendamine segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ Liiklusgraafikuperioodi 2022/2023 menetluses otsustati, et tuleb analüüsida ja kaaluda võimalusi leevendamaks põhiteenuse otsekulu ühikuhindade kasvu eriti hinnatundlike turusegmentide osas. Siseriikliku/EL sisese kaubaveosegmendi puhul (mille alla ei kuulu kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted) leidis TTJA juba varasemate kasutustasu määramise menetluste käigus50, 50 TTJA 20.11.2020 otsuse nr 1-7/20-045-TI seletuskirja p 4.4  23 et antud turusegment ei suuda lisatasusid maksta. See tähendab muuhulgas seda, et segmendi maksevõime piiriks loetakse automaatselt minimaalse juurdepääsupaketi maksumus. 2022/2023 menetluse käigus tõdeti, et Ukraina sõja tulemusena kadusid senised ida- läänesuunalised kaubaveod ning nende veomahtude asendamiseks oli vajalik ergutada põhja- lõunasuunaliste vedude lisandumist. TTJA leidis liiklusgraafikuperioodi 2022/2023 menetluse käigus, et teatud liinidel esinesid Metoodika § 10 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolud ning seega oli võimalik vähendada minimaalse juurdepääsupaketi kasutustasu segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ raudteeliinidel Valga-Muuga ja Valga-Vaivara kuni liiklusgraafikuperioodi 2022/2023 lõpuni (otsus nr 1-7/22-014-TI). Liiklusgraafikuperioodi 2023/2024 menetluse käigus pidas TTJA erinevate osapooltega konsultatsioone ning selgus, et erandi rakendamise aluspõhjused ei olnud ära langenud. Riigile oli seatud oluliseks prioriteediks reisijate ja kaupade suunamine võimalikult suures ulatuses maanteedelt raudteele, mis aitaks kaasa transpordisektorile seatud kliimaeesmärkide täitmisele. Raudteeveod raudteeliinidel Valga-Muuga ja Valga-Vaivara olid kõige tihedamas konkurentsis kauba- ja veoturul tegutsevate autovedajatega. Eelnevat arvesse võttes oli põhjendatud kasutustasu vähendatud määra rakendamine segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ konteinerrongidele raudteeliinidel Valga-Muuga, Valga-Vaivara liiklusgraafikuperioodi 2023/2024 lõpuni (otsus nr 1-7/23-019-TI). 19. aprill 2024 esitas EVR TTJA-le taotluse nr 23-3/200151, milles palus täiendada infrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu vähendatud määraga segmendi „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ raudteeliinide loetelu Valga-Koidula-Tartu raudteeliiniga alates 01.05.2024 kuni 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi lõpuni. TTJA leidis, et Valga-Koidula-Tartu liini puhul olid Metoodika § 10 lg 2 p-d 1 ja 2 aktuaalsed, sest soodsam hind aitas meelitada maanteele liikunud kaubaveo raudteele tagasi, ehk soodustas uue raudteeveoteenuse arengut. Samas oli liin ka alakoormatud, seega aitas soodustus tuua liinile lisaks uutele kaubavoogudele ka rohkem vedajaid. Selle tulemusena muutis TTJA liiklusgraafikuperioodi 2023/2024 otsust nr 1-7/23-019-TI otsusega nr 1-7/24-008-TI, kehtestades kasutustasu vähendatud määra segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ raudteeliinidel Valga-Muuga, Valga-Vaivara ja Valga-Koidula-Tartu kuni 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi lõpuni. Liiklusgraafikuperioodi 2024/2025 menetluse käigus leidis TTJA, võttes arvesse EVR-i 10. juulil 2024 saadetud e-kirja 52 ning konsultatsioone erinevate osapooltega, et erandi rakendamise aluspõhjused ei olnud ära langenud ka nimetatud perioodiks. Ka liiklusgraafikuperioodil 2024/2025 oli riigi prioriteediks kaupade suunamine maanteelt raudteele ning kliimaeesmärkide täitmine. Samuti ei olnud ära langenud Ukraina sõja tõttu kaupadele kehtestatud sanktsioonid, mis raskendasid endiselt kaubavedajate tegevust ja tingisid vajaduse toetada uute kaubavoogude teket. Eeltoodut arvesse võttes oli TTJA seisukohal, et Metoodika § 10 lõike 2 alusel oli põhjendatud vähendatud määra rakendamine segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ raudteeliinidel Valga–Muuga, Valga–Vaivara ja Valga–Koidula–Tartu kuni liiklusgraafikuperioodi 2024/2025 lõpuni (otsus nr 1-7/24-043-TI). Liiklusgraafikuperioodi 2025/2026 menetluse käigus konsulteeris TTJA EVR-ga ning leidis, et varasemalt tuvastatud asjaolud ei olnud muutunud ning erandi rakendamise aluspõhjused ei olnud ära langenud. Samuti ei olnud ära langenud Ukraina sõja tõttu kaupadele kehtestatud sanktsioonid, mis olid muutunud pikaajaliseks ja järjest rangemaks. Need piirangud vähendasid oluliselt 51 AS Eesti Raudtee 19.04.2024 kiri nr 23-3/2001 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2024/0510) 52 AS Eesti Raudtee 10.07.2024 kiri (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2024/0825)  24 kaubavooge ning põhjustasid paljude raudteeliinide, sh Valga–Muuga, Valga–Vaivara ja Valga– Koidula–Tartu alakoormatuse. Sanktsioonidest tingitud veopiirangud takistasid uute stabiilsete kaubavoogude kujunemist ning seadsid vedajad olukorda, kus seniseid mahte ei olnud võimalik taastada ega kompenseerida. Selle tulemusena püsisid raudteeveod madalseisus ning raudtee positsioon konkurentsis maanteeveoga oli nõrgenenud. TTJA hinnangul iseloomustas liiklusgraafikuperioodi 2025/2026 turuolukorda jätkuv keerukus ning liinide alakasutatus, mistõttu oli põhjendatud meetmete jätkamine eesmärgiga toetada kaubavoogude taastumist ja suunata vedusid maanteelt raudteele. Eeltoodut arvesse võttes leidis TTJA, et Metoodika § 10 lõike 2 punktist 2 tulenevalt oli põhjendatud vähendatud määra rakendamine segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ raudteeliinidel Valga–Muuga, Valga– Vaivara ja Valga–Koidula–Tartu kuni liiklusgraafikuperioodi 2025/2026 lõpuni (otsus nr 1-7/25- 008-TI/1-7/22-008-TI). Liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 menetluse käigus konsulteeris TTJA EVR-ga, sh tuginedes EVR-i 04. mai 2026 kirjale nr 1-12/1312-353, ning leidis, et turuolukord ei ole oluliselt paranenud ja erandi kohaldamist õigustavad asjaolud ei ole ära langenud. Samuti ei ole ära langenud Ukraina sõja tõttu kaupadele kehtestatud sanktsioonid, mis mõjutavad jätkuvalt negatiivselt kaubavoogude mahtu ja stabiilsust. EVR 02. juunil 2026 esitatud andmete54 ja selgituste kohaselt püsib raudteeliinidel Valga–Muuga, Valga–Vaivara ja Valga–Koidula–Tartu jätkuv alakoormatus ning puudub piisav stabiilne kaubavoog (Tabel 11). Piiratud veomahud ja ebakindel turuolukord vähendavad vedajate valmisolekut turule siseneda või tegevust laiendada ning nõrgendavad raudtee konkurentsivõimet võrreldes maanteeveoga. 2025 maksimaalne vs kasutatud läbilaskevõime (Rongipaare keskmiselt ööpäevas)55 Tabel 11 Jaotamisele pandav Kauba- Reisi- Keskmiselt kasutamise Piirkond läbilaksevõime rongid rongid ööpäevas % Lagedi - Maardu 33 1,3 0,0 1,3 4% Maardu - Muuga 32,2 2,3 0,0 2,3 7% Tapa - Aegviidu 129,4 2,2 15,0 17,2 13% Aegviidu - Kehra 129,4 2,2 32,0 34,2 26% Kehra - Lagedi 129,4 2,2 32,0 34,2 26% Vaivara - Jõhvi 41 1,4 6,0 7,4 18% Jõhvi - Kohtla 31,5 1,6 6,0 7,6 24% Kohtla - Püssi 45,1 0,9 6,0 6,9 15% Püssi - Rakvere 37,6 0,9 6,0 6,9 18% Rakvere - Tapa 28,2 0,8 7,0 7,8 28% Koidula - Orava 23,7 0,4 3,0 3,4 14% Orava - Veriora 42,3 0,4 3,0 3,4 8% Veriora - Põlva 32,2 0,4 3,0 3,4 11% Põlva - Reola 30,7 0,4 3,0 3,4 11% Reola - Tartu 24,6 0,4 3,0 3,4 14% Tartu - Kärkna 31,5 1,3 12,0 13,3 42% Kärkna - Jõgeva 28,8 1,3 12,0 13,3 46% 53 AS Eesti Raudtee 04.05.2026 kiri nr 1-12/1312-3 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6- 4/2026/0523) 54 AS Eesti Raudtee 02.06.2026 kiri (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0627) 55 AS Eesti Raudtee 02.06.2026 kiri (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0627)  25 Jõgeva - Rakke 41,0 1,3 11,0 12,3 30% Rakke - Tamsalu 35,6 1,3 11,0 12,3 35% Tamsalu - Tapa 31,5 1,3 11,0 12,3 39% Valga - Sangaste 18,3 1,0 4,0 5,0 27% Sangaste - Elva 17,1 1,0 4,0 5,0 29% Elva - Tartu 27,0 1,0 4,0 5,0 19% Koidula - Valga 12,5 0,2 4,0 4,2 34% EVR esitas TTJA-le 04. mai 2026 kirjas nr 1-12/1312-3 56 ettepaneku kaaluda regulaarse Baltikumisisese konteiner-/kontreilerrongi segmendi loomist ühtse infrastruktuuri tasuga kõigis Balti riikides. EVR selgitas, et regulaarne Baltikumisisene konteinerrong on olnud strateegiline initsiatiiv pea viimase kümnendi jagu ning sobivate eelduste loomine on jätkuvalt vajalik. TTJA analüüsis võimalusi sobivate eelduste loomiseks ning leidis, et esimene oluline samm ühtse infrastruktuuri tasu kehtestamiseks on kasutustasu otsuses konkreetsemalt välja tuua EVR-i infrastruktuuri kasutustasu Baltikumisisesele konteiner-/kontreilerrongile, mille baasilt saab Läti ja Leeduga arutelusid jätkata. Eeltoodut arvesse võttes leidis TTJA, et Metoodika § 10 lõike 2 punktist 2 tulenevalt on põhjendatud vähendatud määra rakendamine segmendis „Siseriiklik/EL sisene kaubavedu“ regulaarsele Baltikumisisesele konteiner-/kontreilerrongile ning kaubaveole raudteeliinidel Valga–Muuga, Valga–Vaivara ja Valga–Koidula–Tartu liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 lõpuni: 0,51 eurot rong/km kohta; 0,00159 eurot brutotonn/km kohta. 3.3 Kasutustasu vähendamine segmendis „Aheraine vedu“ Liiklusgraafikuperioodi 2025/2026 menetluse käigus analüüsis TTJA aheraine veo tingimusi ning leidis, et soodustuse rakendamine oli põhjendatud. Aheraine vedu Jõhvi piirkonnast Tallinna suunal kujutab endast uut mahukat liiklusvoogu, millel on oluline roll Rail Balticu elluviimisel. Suurtes kogustes materjali transportimine on logistiliselt teostatav ja kulutõhus üksnes raudtee kaudu. Soodustus toetab ringmajanduse põhimõtteid, kuna aherainet kasutatakse taaskasutatava toorainena, ning aitab vähendada maanteeliikluse koormust ja sellega kaasnevat keskkonnamõju. Samuti toetab meede Euroopa Liidu transpordi- ja kliimapoliitika eesmärke, eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja veoste suunamist maanteelt raudteele. TTJA leidis menetluse käigus, et aheraine veole rakendatav soodustus vastas Metoodika § 10 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud tingimustele, kuna tegemist oli uue raudteeveoteenusega, mille käivitamine ei olnud tavapärase kasutustasu korral majanduslikult teostatav. Soodustuse rakendamiseks leiti sobiv tasumäär57, mis tagas uue raudteeveoteenuse käivitamise ja jätkusuutlikkuse. Kõige otstarbekam oli rakendada ühtset kasutustasu kogu liinil (Jõhvi– Ülemiste–Tallinn-Kopli–Tallinn-Väike–Liiva–Lelle–Pärnu) kahel avalikul raudteeinfrastruktuuril. EVR infrastruktuuril rakendati vähendatud määr aheraine veole 56 AS Eesti Raudtee 04.05.2026 kiri nr 1-12/1312-3 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6- 4/2026/0523) 57 TTJA sisedokument 09.10.2025 registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2025/1098  26 raudteeliinil Jõhvi–Ülemiste–Tallinn-Kopli–Tallinn-Väike (kuni km 3+001) liiklusgraafikuperioodi 2025/2026 lõpuni (otsus nr 1-7/25-008-TI/1-7/22-008-TI). Liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 menetluse käigus, sh tuginedes EVR-i 04. mai 2026 kirjale nr 1-12/1312-358, hindas TTJA asjaolusid uuesti ning leidis, et aheraine veoga seotud eeldused ei ole oluliselt muutunud ning Metoodika § 10 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Võttes arvesse aheraine veomahu strateegilist tähtsust, ringmajanduse edendamise vajadust, maanteeliikluse koormuse vähendamist ja keskkonnahüvesid, on tulenevalt Metoodika § 10 lõike 2 punktist 1 põhjendatud vähendatud määra rakendamine aheraine veole, sealhulgas aherainest toodetud killustiku veole raudteeliinil Jõhvi–Ülemiste–Tallinn-Kopli–Tallinn-Väike (kuni km 3+001) liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 lõpuni: 0,00 eurot rong/km kohta; 0,00171 eurot brutotonn/km kohta. 4. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud RdtS § 99 lõike 1 kohaselt võib lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest kehtestada tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid. Lisatasude kehtestamisel tuleb arvestada raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda. RdtS § 99 lõike 2 kohaselt peab lisatasude määramisel arvesse võtma raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasvu. Lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. 4.1 Turusegmentide moodustamine Tulenevalt Metoodika § 9 lõigetest 3 ja 4 peab TTJA enne lisatasude kehtestamist hindama raudteeinfrastruktuuril tegutsevaid turusegmente ning seejärel kehtestama lisatasu määra vähemalt järgnevale kolmele segmendile: • Kaubavedu • Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu • Ülejäänud reisivedu 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi menetluses tõstatati vajadus lihtsustada turusegmentide jaotust. TTJA hindas turuosaliste ettepanekuid ning jõudis menetluse käigus seisukohale, et arvestades muutunud olusid on otstarbekas vähendada kaubaveosegmentide hulka. Uued segmendid jagunesid järgmiselt:  Siseriiklik reisijatevedu  Rahvusvaheline reisijatevedu  Vedurite reservsõidud  Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid  Siseriiklik/EL sisene kaubavedu  Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted) 58 AS Eesti Raudtee 04.05.2026 kiri nr 1-12/1312-3 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6- 4/2026/0523)  27 EVR esitas 04. mai 2026 kirjaga nr 1-12/1312-3 59 ettepaneku kehtestada aherainele eraldi kaubaveo segment. TTJA on seisukohal, et kuna tegu on kaubagrupiga, mille hinnastamine toimub teistest segmentidest erinevalt (ühtne kasutustasu EVR-i ja Edelaraudtee AS-i taristutel ning puudub rong/km komponent), siis eraldi kaubaveo segmendi kehtestamine on asjakohane. Eeltoodut arvesse võttes on segmendid alates 2026/2027 liiklusgraafikuperioodist järgmised:  Siseriiklik reisijatevedu  Rahvusvaheline reisijatevedu  Vedurite reservsõidud  Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid  Siseriiklik/EL sisene kaubavedu  Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted)  Aheraine vedu 4.2 Turusegmentide maksevõime hindamine Lisatasude arvestamise põhimõtted on sätestatud Metoodika §-s 9. Võrreldes Metoodikas kirjeldatud lisatasu arvestamise põhimõtteid RdtS § 99 lõigetes 1 kuni 3 sätestatuga nähtub, et Metoodika ei kehtesta täiendavaid sisulisi lisatasu arvestamise põhimõtteid, vaid valdavalt kordab RdtS § 99 lõigetes 1 ja 3 sätestatut. Täiendava põhimõttena sätestab Metoodika § 9 lõige 1 vajaduse tagada raudtee turusegmentide optimaalne konkurentsivõime. Lisaks sätestab Metoodika § 9 lõige 4, et lisatasu määr tuleb määrata vähemalt kaubaveo, avaliku teenindamise lepinguga osutatava reisijateveoteenuse ja ülejäänud reisijateveo (rahvusvaheline reisijatevedu) turusegmentide suhtes. Seega nimetatud kolme turusegmendi osas TTJA-l lisatasu kehtestamise kaalutlusõigus puudub ja TTJA on kohustatud nimetatud segmentide suhtes lisatasu kehtestama. RdtS § 99 lõike 3 kohaselt võib kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole määrata raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude täieliku tagasisaamise tagamiseks kõrgemad kasutustasud, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seega erinevalt teistest turusegmentidest ei sea RdtS kolmandate riikide kaubaveo turusegmendi suhtes lisatasu kehtestamise eeltingimuseks kaubavedajate maksevõime hindamist. Eeltoodut kokkuvõttes peab TTJA lisatasu suuruse määramisel võtma arvesse raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda, raudteeveoettevõtjate tootlikkuse kasvu ning turusegmentide optimaalse konkurentsivõime tagamist. Seda, kuidas täpselt ja milliste põhimõtete (ehk metoodika laiemas tähenduses) alusel TTJA nimetatud asjaolusid hindama peab, RdtS ei sätesta. Samuti ei tulene vastavat metoodikat EL õigusest. Erinevates riikides kasutatakse erinevaid metoodikaid, mis annavad praktikas väga erinevaid tulemusi. Ühtlasi on Metoodika üldiseks eesmärgiks saavutada raudteeinfrastruktuuri teenuse tõhusam osutamine, mistõttu on põhjendatud Eesti raudteeturu kontekstis turuosaliste lisatasu maksevõime hindamise täpse metoodika kujundamine kaalutlusõiguse raames, võttes arvesse, et kehtiv õigus kindlaksmääratud valemeid ega metoodikat ette ei näe. 59 AS Eesti Raudtee 04.05.2026 kiri nr 1-12/1312-3 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6- 4/2026/0523)  28 TTJA peab lisatasu maksevõime metoodika kujundamisel oluliseks ühelt poolt infrastruktuuriettevõtja kulude ning majandusliku olukorra tasakaalustamist ning teiselt poolt infrastruktuurikasutajate kulude ja majandusliku olukorra tasakaalustamist. Turusegmentide maksevõime hindamine toimub eraldisesivalt iga turusegmendi osas, tuginedes seadusandja eesmärkidele, segmendi eripäradele, menetluse käigus kogutud andmetele ning teostatud analüüsile. Segmentide äritingimused ning tegevusalad võivad iseloomult olla väga erinevad (nii tehniliste kui ka geograafiliste tingimuste osas), mistõttu kasutab TTJA maksevõime hindamisel eri segmentides erinevaid parameetreid. Eelnevaid asjaolusid ja kaalutlusi silmas pidades on TTJA otsustanud hinnata turusegmentide võimekust tasuda 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil lisatasusid kokkuvõtlikult järgmiselt:  Siseriiklik reisijatevedu – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest ja reisijate arvu muutusest kui turusegmendi nõudlust ja turuolukorda iseloomustavast näitajast;  Rahvusvaheline reisijatevedu – lähtudes hinnangust, et turusegmendil puudub võimekus lisatasu tasuda;  Vedurite reservsõidud – lähtudes hinnangust, et turusegmendil puudub võimekus lisatasu tasuda;  Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest;  Siseriiklik/EL sisene kaubavedu – lähtudes hinnangust, et turusegmendil puudub võimekus lisatasu tasuda;  Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted) – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest.  Aheraine vedu – lähtudes hinnangust, et turusegmendil puudub võimekus lisatasu tasuda. Segmendi „Siseriiklik reisijatevedu“ maksevõime hindamine EVR on varasemalt viidanud nii ulatuslikele reisijateveo toetamiseks tehtavatele taristu investeeringutele kui ka raudteesektoris toimunud struktuursele muutusele, mille tulemusel on kaubaveo mahud vähenenud ja reisijateveo mahud kasvanud 60 . TTJA nõustub, et nimetatud asjaolud mõjutavad turusegmentide maksevõime kujunemist ning et ajaloolise maksevõime meetod ei kajasta sellistes tingimustes piisavalt turu tegelikku arengut. RdtS § 99 lõigetest 1 ja 2 ning Metoodika § 9 lõikest 1 tulenevalt peab TTJA lisatasu määramisel arvesse võtma raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust lisatasu tasuda, raudteeveoettevõtjate tootlikkuse kasvu ning turusegmentide optimaalse konkurentsivõime tagamist. Samuti peab TTJA lisatasusid määrama tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel. Seega hinnatakse lisatasu maksevõimet turusegmendi tasandil, kuid hinnangu kujundamisel tuleb arvesse võtta selles turusegmendis tegutsevate raudteeveoettevõtjate tegelikku võimekust lisatasu tasuda. Kuna Eestis osutab siseriiklikku reisijateveoteenust üksnes Elron, puudub võimalus teha sama turusegmendi piires ettevõtjatevahelist võrdlust. Seetõttu on siseriikliku reisijateveo turusegmendi maksevõime hindamisel põhjendatud tugineda Elroni kui selles segmendis tegutseva 60 AS Eesti Raudtee 21.06.2024 kiri (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2024/0868)  29 ainsa raudteeveoettevõtja andmetele ulatuses, milles need kirjeldavad turusegmendi võimekust lisatasu tasuda. TTJA on varasema halduspraktika kohaselt kalkuleerinud siseriikliku reisijateveo maksevõimet lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest, mis tähendab seda, et prognoositud veomahud korrutatakse eelmise liiklusgraafikuperioodi kasutustasudega läbi. Liiklusgraafikuperioodide 2023/2024, 2024/2025 ja 2025/2026 menetlustes on TTJA korrigeerinud sel viisil arvutatud reisijateveo segmendi maksevõimet reisijate arvu muutuse alusel. Reisijate arvu muutust kasutab TTJA seejuures turusegmendi nõudlust ja turuolukorra muutust iseloomustava indikaatorina, mille abil on võimalik hinnata, kas varasema halduspraktika kohaselt arvutatud maksevõime kajastab piisavalt ajakohast turuolukorda või vajab korrigeerimist. TTJA ei käsita reisijate arvu muutust raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasvu näitajana RdtS § 99 lõike 2 tähenduses. Tootlikkuse kasvu arvestamise nõude eesmärgist tulenevalt ei või raudteeveoettevõtja suurem efektiivsus või sellest tulenev suurem kasumlikkus iseenesest kaasa tuua kõrgema lisatasu määramist. Eeltoodust lähtudes peab TTJA ka liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 menetluses põhjendatuks lähtuda siseriikliku reisijateveo turusegmendi senisest maksevõimest ning korrigeerida seda reisijate arvu reaalse muutusega 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga. 20 662 521 * (1 + (-0,029)) = 20 063 308 eurot kus, 20 662 521 eurot – liiklusgraafikuperioodiks 2026/2027 varasema halduspraktika kohaselt kalkuleeritud maksevõime. -0,029 – Elroni reisijate arvu muutusega korrigeerimine, seejuures -2,9% (reisijate arv 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga)61. Segmendi „Siseriiklik reisijatevedu“ maksevõime liiklusgraafikuperioodiks 2026/2027 on 20 063 308 eurot. Turusegmentide maksevõimed Tabel 12 Maksevõime Segment (eurot) 1 Siseriiklik reisijatevedu 20 063 308 2 Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid 772 267 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- 4 199 613 3 ja keemiatooted) 61 AS Eesti Liinirongid 15.06.2026 kiri (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0695)  30 4.3 Põhiteenuse lisatasude ühikuhinnad Leitud turusegmentide maksevõimed on aluseks lisatasude arvutamisel 62 , seejuures segmendil „Siseriiklik reisijatevedu“ on lisatasude maksmise võimekuse jaotamisel brutotonn-kilomeetrite ja rong-kilomeetrite mõjuga seonduvateks mitte-otsekuluks aluseks punktis 3.1 joonisel 1 toodud proportsioonid – 41,11% mitte-otsekuludest on brutotonn-kilomeetrite mõjuga seonduvad ning 58,89% mitteotsekuludest on rong-kilomeetrite mõjuga seonduvad. Tasuühikute valikut on täiendavalt selgitatud punktis 3.1. Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ lisatasude vähendamine 2025. aasta novembris toimunud presidendi riigivisiit Kasahstani lõi eeldused Kesk-Aasia ja Euroopa vaheliste transpordi- ja logistikakoridoride arendamiseks. Visiidi käigus väljendasid Kasahstani partnerid huvi suunata mahukaupu Eesti kaudu. Tegemist on Eesti raudteekoridori jaoks uute transiitvoogudega, mille käivitamisel tuleb arvestada alternatiivsete transiitmarsruutide konkurentsiga. TTJA kehtestas 29.01.2026 otsusega nr 1-7/26-002-TI segmendis „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ soodustuse, mille kohaselt ei rakendata Valga/Koidula– Muuga/Vaivara ja Narva–Muuga lõikudel segmendipõhist lisatasu juhul, kui kauba lähte- või sihtriigiks on Kasahstan või Usbekistan. TTJA hinnangul on soodustuse jätkamine 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil põhjendatud, kuna see toetab uute transiidivoogude kujunemist Eesti kaudu, aitab säilitada Eesti raudteekoridori konkurentsivõimet ning loob eeldused kaubamahtude kasvatamiseks olukorras, kus raudtee kaubaveomahud on jätkuvalt madalad. Eeltoodust lähtudes on põhjendatud jätkata segmendis „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ lisatasu mitterakendamist 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil Valga/Koidula–Muuga/Vaivara ja Narva–Muuga lõikudel juhul, kui kauba lähte- või sihtriigiks on Kasahstan või Usbekistan. Selle tulemusena kehtestab TTJA nimetatud segmendis lisatasude ühikuhinnad kuni 2026/2027 liiklusgraafikuperioodi lõpuni järgmiselt: 0,00244 eurot btn/km; Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan: 0,00 eurot btn/km Lisatasude ühikuhinnad kõikidele määratletud turusegmentidele on toodud Tabel 13. Põhiteenuse lisatasude ühikuhinnad alates 13.12.2026: Tabel 13 eurot / brutotonn eurot / Segment km rong-km 62 Detailne lisatasude arvutuskäik kõigi turusegmentide osas on leitav Lisa 2 lehel „Lisatasud“.  31 1 Siseriiklik reisijatevedu 0,00627 1,40 2 Rahvusvaheline reisijatevedu - - 3 Vedurite reservsõidud - - 4 Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid 0,00244 - 4.1 Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, - - siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan. 5 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu - - Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, 0,00330 - 6 nafta- ja keemiatooted) 7 Aheraine vedu - - * - tähendab lisatasu nullmäära 5. Lisateenuse „Reisirongide eelsoojendus“ kasutustasu 13. aprilli 2026 kirjaga nr 1-12/1312-1 63 taotles EVR 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks lisateenusele „reisirongide eelsoojendus“ kasutustasu määramist terviksummana. Teenust osutatakse Valga, Narva, Rakvere, Koidula ja Tartu jaamades ning seda teenust kasutab üks üle- eestilise reisijateveoteenuse pakkuja. Lisateenuse reisirongide eelsoojendus kasutustasu 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil on punktis 2.7 toodud kogukuludest lähtuvalt 9 467 eurot liiklusgraafikuperioodi kohta. 6. Lisateenuse „Vedurite eelsoojendus“ kasutustasu 13. aprilli 2026 kirjaga nr 1-12/1312-1 64 taotles EVR 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks lisateenusele „vedurite eelsoojendus“ kasutustasu määramist päeva kohta. Lisateenuse ühikhind kujuneb järgmiselt: xxxxx / 121 = 22,66 eurot kus, xxxxx eurot – teenuse kogukulud aastas (Tabel 7); 121 – kasutusprognoos päevades65. Lisateenuse vedurite eelsoojendus kasutustasu 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil on 22,66 eurot päeva kohta. 63 AS Eesti Raudtee 13.04.2026 kiri nr 1-12/1312-1 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 27.04.2026 nr 6-4/2026/0498) 64 AS Eesti Raudtee 13.04.2026 kiri nr 1-12/1312-1 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 27.04.2026 nr 6-4/2026/0498) 65 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534)  32 7. Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kasutustasu 13. aprilli 2026 kirjaga nr 1-12/1312-1 66 taotles EVR 2026/2027 liiklusgraafikuperioodiks lisateenusele „ühtne piiriülene veduriteenus“ kasutustasu määramist teenust kasutava vaguni kohta. Lisateenuse ühikhind kujuneb järgmiselt: xxxxx / 7 500 = 10,28 eurot kus, xxxxx eurot – teenuse kogukulud aastas (Tabel 8); 7 500 – vagunite arv aastas67. Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus kasutustasu 2026/2027 liiklusgraafikuperioodil on 10,28 eurot vaguni kohta. 66 AS Eesti Raudtee 13.04.2026 kiri nr 1-12/1312-1 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 27.04.2026 nr 6-4/2026/0498) 67 AS Eesti Raudtee 05. mail 2026 esitatud korrigeeritud andmestik (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 6-4/2026/0534) DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS AK Lisa 2. Arvutused 2026-2027.xlsx 45 KB AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu maaramine 2026-2027 liiklusgraafikuperioodiks.pdf 383 KB AK Lisa 1.pdf 1.2 MB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 KRISTI TALVING 48002224273 13.08.2026 16:07:28 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 16:91:5f:78:55:b4:8f:40:64:89:8c:21:61:79:96:79 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 4F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 03 04 40 A6 D4 AF 8C 7C 0F A8 CC A4 77 EF 03 DF 39 F0 F1 C2 F6 81 1E 48 4E 1B 55 02 93 0F 3D 10 9B F3 AF AA 30 15 AD 93 2E 5B 4D 3D 49 C7 63 8E 35 9D 69 C6 B4 9D 6A 63 59 9F C6 F2 A8 DF F6 80 DB 0C D3 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.