Riigihanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ korraldamine ja hankekomisjoni moodustamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ Riigihanke objekt: teenused Tallinn 2026 1. Üldandmed 1.1. Hankija andmed: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) registrikood 70003218 aadress Endla 10a, 10122 Tallinn telefon: 667 2000, e-post: [email protected] koduleht: http://www.ttja.ee 1.2. Hankija kontaktisik on Alice Vood, e-post: [email protected]. 1.3. Hanke eesmärk on sõlmida hankeleping, mille esemeks on Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs. Töö antakse üle kahes etapis: I etapp hiljemalt 23.10.2026 ja II etapp hiljemalt 11.12.2026. Täpsemad hangitavale teenusele kohalduvad tingimused on kirjeldatud hankedokumendi lisades. Hange viiakse läbi projekti „Tuumaenergia programmi ettevalmistus“ (projekt nr Kliima2.9.05.26-0058) raames. Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest keskkonnaministri 11.11.2024 määruse nr 68 alusel. 1.4. Hankelepingu eeldatav maksumus on 41900 eurot (käibemaksuta). 1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping, mille projekt on esitatud Lisas 2. 2. Ettepanek pidada läbirääkimisi ja esitada pakkumus 2.1. Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena, kui hankelepingu võib sõlmida ainult konkreetse pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene hanke parameetrite kunstlikust kitsendamisest või kunstilistel põhjustel, näiteks ainulaadse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel [riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 49 lg 1 p 2]. 2.2. RHS § 72 lg 1 kohaselt teeb hankija ühele või mitmele ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks. 2.3. IT-analüüs on tehnilistel põhjustel lahutamatult seotud juba arendamisel oleva TTJA infosüsteemiga Tarvik (riigihanke viitenumber 291973). Analüüsi teostamine eeldab põhjalikku ja detailset teadmist arendamisel oleva infosüsteemi arhitektuurist, andmemudelist, loogikast ning seni tehtud arendustest. Viidatud riigihankes osutus edukaks pakkujaks Aktsiaselts Helmes, kellega sõlmiti raamleping infosüsteemi arendamiseks. Arvestades eeltoodut, peab IT-analüüsi läbi viima Tarvik infosüsteemi arendaja, kes on infosüsteemi loonud ja tegeleb selle pideva edasiarendusega. Teenuse osutamine teise ettevõtja poolt eeldaks kogu süsteemi ülesehituse ja arendusajaloo ulatuslikku ülekandmist, mis tooks kaasa ebaproportsionaalse ajakulu, lisakulud ning olulise riski analüüsi kvaliteedile ja tulemuste usaldusväärsusele. 2.4. TTJA teeb käesolevaga Helmes AS-le ettepaneku osaleda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ja esitada pakkumine vastavalt hankedokumentides sätestatud tingimustele. 3. Teave ja selgitused 3.1. Hanke kohta käiva teabe vahetamine hankija ja pakkuja vahel toimub elektrooniliselt e-kirjade ja kohtumiste kaudu. Koosolekud protokollitakse ja allkirjastatakse kummagi poole ühe esindaja poolt.  3.2. Vastused e-kirjadele tuleb saata 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Kui vastamiseks on vaja rohkem aega, saadetakse vahevastus, et teavitada teist poolt tegeliku vastuse saatmise hinnangulisest ajast. 4. Kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimine 4.1. RHS § 100 lg 1 p 4 alusel kontrollib hankija pakkuja majandusliku ja finantsseisundi vastavust järgmisele kvalifitseerimise tingimusele: 4.1.1. Pakkuja viimase lõppenud majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema vähemalt 41 900 eurot; 4.1.2. Hankija kontrollib tingimuse täitmist avaliku registri andmete põhjal. Kui vajalikud andmed ei ole hankijale tasuta kättesaadavad, esitab pakkuja nõude täitmist tõendava dokumendi koos esialgse pakkumusega. 4.2. RHS § 101 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg-te 5 ja 8 puhul kontrollib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 4.2.1. Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelnenud 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe hanke esemega samaliigilise lepingu. Nõude täitmise tõendamiseks esitab pakkuja täidetud lepingute nimekirja, milles märgitakse: 4.2.1.1. lepingu ese; 4.2.1.2. lepingu maksumus; 4.2.1.3. lepingu kuupäevad; 4.2.1.4. teine lepingupool. 4.2.2. Samaliigiliseks lepinguks loetakse leping, mille esemeks oli IT- alase uuringu või analüüsi koostamine avaliku sektori või reguleeritud valdkonna tellijale. 4.2.3. Pakkujal peab olema kehtiv ISO/IEC 27001 sertifikaat, E-ITS auditi järeldusotsus või rakendatud samaväärsed infoturbe juhtimise meetmed. Pakkuja esitab nõude täitmist tõendava dokumendi või samaväärsete meetmete kirjelduse. 4.3. Pakkuja kvalifitseeritakse, kui ta vastab punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Nõutavad andmed ja dokumendid tuleb esitada hiljemalt koos esialgse pakkumusega punktis 5.1 määratud tähtajaks, välja arvatud juhul, kui need on hankijale punktis 4.5 kirjeldatud viisil tasuta kättesaadavad või hankijal olemas. 4.4. Kui pakkuja ei saa mõjuval põhjusel nõutud dokumente esitada, võib ta oma majanduslikku ja finantsseisundit iseloomustada muude hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentidega (RHS § 100 lg 4). 4.5. Hankija ei nõua RHS § 98 lõikes 4 nimetatud dokumentide või andmete esitamist, kui need on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased (RHS § 98 lg 41). 4.6. Hankija ei sõlmi hankelepingut pakkujaga, kui pakkujal esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus – välja arvatud RHS § 95 lõikes 3 sätestatud olukorras. 4.7. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest (RHS § 95 lg 6). 4.8. Pärast pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. 5. Nõuded pakkumusele 5.1. Hankelepingu sõlmimiseks esialgse pakkumuse esitamise tähtaeg on 19.08.2026. Esialgne pakkumus on aluseks pooltevahelistele läbirääkimistele. 5.2. Lõpliku pakkumuse esitamise tähtaja pärast läbirääkimisi määrab TTJA. Lõpliku pakkumuse esitamiseks antav tähtaeg ei või olla vähem kui 5 kalendripäeva pärast läbirääkimiste protokolli allkirjastamist. Juhul, kui hankija teeb muudatusi hanke alusdokumentides (näiteks hankelepingu projektis), ei või lõpliku pakkumuse tähtaega määrata enne hanke alusdokumentide muudatuste kinnitamist ning muudetud hanke alusdokumentide edastamist pakkujale, juhindudes RHS § 81 lõikest 6. 5.3. Nii esialgne kui ka lõplik pakkumus sisaldavad vähemalt järgmist: 5.3.1. pakkuja ärinimi, registrikood, kontaktisik ja kontaktandmed; 5.3.2. töö teostamise metoodika, töö etappide ja ajakava kirjeldus; 5.3.3. Töö maksumus lähteülesande kirjeldatud etappide kaupa (I ja II etapp); 5.3.4. lepingu täitmisse kaasatava meeskonna koosseis, liikmete rollid ja pädevuse kirjeldus, millest nähtub, et meeskonnal tervikuna on pädevus infosüsteemide arhitektuuri kujundamisel, integratsioonide ja andmemudelite analüüsimisel ning infoturbe ja andmekaitse nõuete käsitlemisel. 5.4. Pakkuja vastutab pakkumuste õigeaegse esitamise eest. 5.5. Kõik pakkumuste hulka kuuluvad dokumendid tuleb esitada e-posti aadressile [email protected]. 5.6. Pakkumuse esitamine vastuseks hanke alusdokumentidele tähendab pakkuja nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on teatavaks tehtud hankedokumentides. 5.7. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 2 kuud (60 päeva). Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 5.8. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. 5.9. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuste dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate. 5.10. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja riskidega seotud võimalikke kulutusi, mis on seotud hankelepingu täitmisega. 5.11. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. 5.12. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud. 5.13. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkumuses märkima, milline teave on pakkuja ärisaladus (RHS § 461). 6. Läbirääkimiste pidamine hankija ja pakkuja vahel 6.1. Pooled peavad läbirääkimisi esialgse pakkumuse täpsustamiseks, eelkõige esialgses pakkumuse esitatud maksumuse osas. Lisaks on võimalik läbirääkimiste käigus täpsustada hankija poolt üleantavate dokumentide koosseisu ja täpsemat ajakava tingimusel, et ei muudeta I ja II etapi üleandmise lõpptähtaegu, samuti pidada läbirääkimisi pakkuja poolt edastatud hankelepingu muudatusettepanekute osas, juhul kui need esitatakse. 7. Lõpliku pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine 7.1. Hankija kontrollib lõpliku pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja RHS § 114 alusel ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.  7.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui raam- või hankelepingu sõlmimine pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 7.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 8. Lõpliku pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine 8.1. Hankija hindab pakkumust järgmise kriteeriumi kohaselt: Kriteerium Osakaal (%) Pakkumuse kogumaksumus 100 8.2. Kriteeriumi hindamine toimub alljärgnevalt: 8.2.1. Pakkumuse kogumaksumus. Maksimaalne pakkumuse maksumuse osas omistatav punktide arv on 100 (kriteeriumi osakaal). 8.2.2. Pakkuja pakkumuse maksumuse hindamise viib läbi hankija poolt moodustatud hankekomisjon. 8.2.3. Hankija hindab esitatud kogumaksumust järgmiselt: Ilma käibemaksuta madalaima maksumusega (väärtusega) pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. 9. Pakkumuse tagasilükkamine 9.1. Hankijal on õigus esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus tagasi lükata igal ajal vastavalt RHS § 116 lg-s 1 sätestatule või kui: 9.1.1. riigihanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms) või 9.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast sõltumatutel põhjustel. 9.2. Pakkumuse tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt 10.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 10.1.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 10.1.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 10.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Hankija ei ole vastutav võimaliku kahju eest, mis on seotud kõikide pakkumuste tagasilükkamise või hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega. 11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga, kelle pakkumus on vastavaks ja edukaks tunnistatud, kelle suhtes ei esine hankelepingu sõlmimise eelselt RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid ja kes on kvalifitseerituks tunnistatud.  11.2. Hankija annab nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks hankija esindaja poolt hankelepingu allkirjastamisega ja selle edastamisega pakkujale allkirjastamiseks. 11.3. Hankeleping jõustub lepingu allkirjastamisest viimase lepingupoole poolt. 12. Hankedokumendi lisad Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Lisa 2 – Hankelepingu projekt  Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde Lähteülesanne Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs 1. Taust Riigikogu toetas 12.06.2024 tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist Eestis ning Kiirguse ja tuumaohutuse õigusraamistiku kohaselt on alates 01.01.2027 kiirgus- ja tuumaohutuse pädevaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA juurde luuakse kiirgus- ja tuumaohutuse osakond, kuhu viiakse üle Keskkonnaameti (KeA) kiirgusvaldkonna ülesanded ning lisanduvad tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli funktsioonid. Olemasolevate teenuste üleviimiseks ja uute lisanduvate funktsioonide osas puudub terviklik vaade IT süsteemide arendusvajadustele, integratsioonidele, infoturbenõuetele, kuludele ja elluviimise järjekorrale. Ülesannete ülevõtmisel peab olema tagatud olemasolevate kiirgusvaldkonna teenuste katkematu osutamine alates 01.01.2027. Teenuste osutamiseks kasutatakse mitmeid Keskkonnaameti hallatavaid infosüsteeme, andmekogusid, väliseid teenuseid, liidestusi ning seire- ja laboriseadmeid. Koos teenuste ja töötajate üleminekuga muutub ka nende organisatsiooniline ja tehniline töökeskkond. Keskkonnaametist üle tulevad töötajad hakkavad kasutama TTJA töökohti, kasutajakontosid, võrku ja tugiteenuseid, kuid peavad vähemalt üleminekuperioodil jätkama mitme senise infosüsteemi ja tehnilise lahenduse kasutamist. Kõiki teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke funktsioone ei ole võimalik enne 01.01.2027 TTJA infosüsteemidesse üle viia. Seetõttu tuleb teenuste ülevõtmisel arvestada nii olemasolevate lahenduste ajutise edasikasutamise kui ka nende hilisema liidestamise, asendamise või TTJA infosüsteemidesse üleviimise vajadusega. Hange viiakse läbi projekti „Tuumaenergia programmi ettevalmistus“ (projekt nr Kliima2.9.05.26-0058) raames. Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest keskkonnaministri 11.11.2024 määruse nr 68 alusel.  Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde 2. Hanke eesmärk Hanke raames tellitava IT-analüüsi eesmärk on luua ja rakendada uusi teadmisi ning praktilisi lahendusi tuuma- ja kiirgusohutuse regulaatori teenuste, protsesside ja neid toetavate IT-lahenduste arendamiseks. Hanke eesmärk on tellida IT- analüüs, mille tulemusena valmib TTJA-le rakendatav IT-ülemineku tegevuskava ja teekaart Keskkonnaametilt üleantavate kiirgusvaldkonna teenuste ning nendega seotud infosüsteemide ülevõtmiseks. Analüüsi eesmärk on :  analüüsida Keskkonnaametilt TTJA-le üleantavaid kiirgusvaldkonna teenuseid, neid toetavaid äriprotsesse, andmeid, infosüsteeme, liidestusi ja tehnilisi sõltuvusi ning hinnata teenuste katkematuks osutamiseks alates 01.01.2027 vajalikke IT- lahendusi sh. tuvastada kiirgusvaldkonna teenuste osutamiseks kasutatavate infosüsteemide peamised funktsionaalsed erinevused võrreldes TTJA infosüsteemidega Tarvik ja JVIS;  koostada ettepanek üleminekuperioodi IT-lahenduse ning teenuseid toetavate infosüsteemide sihtlahenduse kohta koos vajalike arenduste, liidestuste, tehniliste muudatuste ja infoturbenõuete kirjeldusega;  koostada teekaart teenuseid toetavate infosüsteemide järkjärguliseks üleviimiseks TTJA sihtlahendusse, määrates vajalikud tegevused, infosüsteemide kasutamise, liidestamise või asendamise põhimõtted, peamised sõltuvused, hinnangulise ajakava ning kuluvajaduse (sh. arendus-, hooldus-, halduskulu). Hanke eesmärgi täitmisel tuleb täiendavalt lähtuda alljärgnevast:  Kiirgusvaldkonna teenused peavad toimima TTJA-s üleminekulahendusega alates 01.01.2027  Kiirgusvaldkonna teenuste järkjärguline üleviimine TTJA infosüsteemidesse peab olema välja pakutud võimalikult kulusäästliku lahendusena ning vältima arendusi Legacy infosüsteemides (JVIS ja MTR) v.a hädavajalikud muudatused üleminekulahenduse puhul alates 01.01.2027  Kiirgusvaldkonna teenuste osutamine peab põhinema võimalikult suures ulatuses TTJA standardprotsessidel v.a möödapääsmatud erandid) 3. Töö ulatus Analüüsi käigus tuleb käsitleda vähemalt järgmisi teenuseid ja nende osutamisega seotud IT lahendusi:  Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde Teenuse nimi Teenuse lühikirjeldus Kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omaja või nende taotleja saab väga väikese, väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevuse puhul tellida kiirgusohutushinnangu lähtuvalt Kiirgusohutushinnang kiirgusseaduse § 31. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri toimingud (kannete tegemine, andmete muutmine, välistöötaja Vastavalt taotlustele välistöötaja doosikaartide väljastamine ning doosikaartide väljastamine, erinevad kanded, muudatused ja väljavõtted riiklikust väljavõtted doosiregistrist) kiirgustöötajate doosiregistrist. Luba või registreeringut peavad taotlema füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on kiirgusseadusest tulenev kohustus seda omada kiirgustegevuse läbiviimiseks. Loa või registreeringu omajal on Kiirgustegevusluba ja kohustus esitada kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri kiirgustegevuse registreering aruanne Keskkonnaametile. Füüsilistel isikutel on võimalik taotleda kiirguseksperdi tunnistust Kiirguseksperdi tunnistus ja vastavalt kiirgusseaduse § 90. välisriigi kutsekvalifikatsiooni Välisriigi kiirguseksperdil on võimalik taotleda välisriigi tunnustus kutsekvalifikatsiooni tunnustamist vastavalt kiirgusseaduse § 94. Kiirgustegevuse järelevalve Teostatakse järelevalvet kiirgusallikate kasutamise üle, et tagada inimeste ja keskkonna ohutus ning kehtivate nõuete täitmine. Kiirgusseire Kogutakse ja analüüsitakse andmeid keskkonnas esineva kiirguse kohta, et hinnata kiirgusolukorda ja tuvastada võimalikke riske. Radooni mõõtmine Tasuline teenus radoonitaseme mõõtmiseks hoonetes, et hinnata terviseriski ning anda soovitusi radoonisisalduse vähendamiseks. IT lahendus IT lahenduse lühikirjeldus Vastutav kasutaja Doosiregister Kiirgustöötajate kutsekiirituse dooside KeA arvestuse pidamiseks. Sisaldab u 3000 kiirgustöötaja dooside andmeid. Kiirgustöötaja doose hinnatakse dosimeetritega, andmed dosimeetritest imporditakse doosiregistrisse. Ettevõtjal nt võimalik alla laadida iga tema töötajaja kohta protokoll, võimalik genereerida kiirgustöötaja doosikaarte. Andmeid doosiregistrisse sisestab lisaks KeA-le (pakub isikudosimeetrite mõõtmisteenust) ka PERH (tegeleb ise enda töötajate dooside mõõtmisega). Radooni andmebaas Sisaldab riiklike uuringute (radooni KeA mõõtmine) kogutud andmeid. KeA osutab radooni mõõtmise teenust. Võimalik vaadata erinevate piirkondade statistikat, problemaatilisi kohtasid jmt. Vajalik rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Kiirgusohu varajase hoiatamise Vajalik kiirgusohu varajaseks KeA infosüsteem (NMC) hoiatamiseks. Ühendatud 15 automaatseire jaamaga (doosikiirguse  Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde mõõtmine, reaalajas andmed). 24/7 monitooritakse. ARGOS Saaste leviku prognoosimiseks, kasutab KeA reaalseid ilmastiku andmeid (KAURist). Võimaldab erinevaid stsenaariume mudeldada (hädaolukorraks valmisolekuks, planeerimiseks). KOTKAS Kasutatakse keskkonnaalaste lubade, KeA taotluste ja järelevalvega seotud andmete haldamiseks. Selle kaudu saavad ettevõtted ja eraisikud esitada keskkonnaga seotud taotlusi jälgida menetluse seisu ning suhelda ametiga. OKAS Kasutatakse keskkonnaalase järelevalve KeA teostamisega seotud andmete kogumiseks, haldamiseks ja töötlemiseks KIRKE Dokumendihaldussüsteem KeA DELTA Dokumendihaldussüsteem TTJA Tarvik Tarvik on e-teenuste keskkond, mis TTJA koondab ettevõtjatele ja eraisikutele suunatud digiteenused ühte portaali. Süsteemis saab esitada majandustegevusteateid ja muid taotlusi, hallata andmeid ning kasutada erinevaid TTJA teenuseid; pikemas plaanis ühendab see mitme eraldi infosüsteemi (nt JVIS, MTR ja NBA) funktsionaalsuse ühtseks iseteenindusplatvormiks. JVIS Infosüsteem järelevalvega seotud TTJA andmete haldamiseks. Süsteemi eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse järelevalve objektide (nt seadmed, rajatised, ettevõtted) andmed, võimaldada taotluste ja teavituste esitamist ning toetada järelevalvemenetluste tegemist. TTJA kasutab süsteemi ka tarbijavaidluste lahendamiseks ja teatud valdkondade (nt. side) loataotluste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks  Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde 4. Tööülesanded Pakkuja peab töö läbi viima 2 etapis. Mõlema etapi lõpus esitab pakkuja aruande, mis sisaldab ülevaadet etapis teostatud tööde, järelduste ja ettepanekute kohta. 1 etapi tulemused on sisendiks 2 etapi tööle. 4.1 I etapp - Kiirguse valdkonna teenuste ülevõtmise analüüs I etapi eesmärk on välja selgitada, mida on vaja teha, et TTJA saaks alates 01.01.2027 osutada Keskkonnaametilt üleantavaid kiirgusvaldkonna teenuseid katkematult I etapis peab pakkuja teostama järgmised tegevused:  koondama ja läbi töötama tööks vajaliku alusmaterjalid (dokumentatsiooni sh. vajadusel õigusaktid, teenuste kirjeldused , kasutusel olevate IT süsteemide funktsionaalsused sh. vajalikud andmevahetused jms);  viima läbi intervjuud ja töökoosolekud teenuste omanike, süsteemide ekspertide ning teiste analüüsiks vajalike osapooltega;  kaardistama üleantavad teenused ning nende osutamiseks vajalikud: - äriprotsessid, - infosüsteemid, - andmekogud, - liidestused, - välised teenused, - kasutajarollid, - tehnilised sõltuvused;  Analüüsima teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ja tehniliste lahenduste kasutamist ning hindama nende kasutamise jätkamise võimalusi TTJA töökeskkonnas alates 01.01.2027;  Kaardistama teenuste osutamiseks vajalikud andmevahetused ning hindama nende toimimist pärast teenuste ülevõtmist;  Määrama kindla tegevused, eeldused, sõltuvused ja peamised riskid, mis tuleb enne 01.01.2027 ellu viia teenuste katkematu osutamise tagamiseks;  Koostama ettepaneku üleminekuperioodi IT-lahenduste kohta.  Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde 4.2 II etapp - Kiirguse valdkonna teenustele IT süsteemide tuleviku lahenduse kirjeldamine ja maksumuse hindamine II etapis peab pakkuja teostama järgmised tegevused:  koostama teenuste “to be” protsesside kirjeldused BPMN notatsioonis ning kirjeldama vajalikud muudatused, mis on vajalikud protsesside vastavusse viimiseks TTJA standardprotsessidega;  kirjeldama teenustega seotud „ to be“ rollid, töövood, andmeobjektid, andmevood, andmemudelid, andmevahetused ja kriitilised integratsioonid;  tegema põhjendatud ettepaneku, millised teenuseid toetavad IT lahendused võiksid jääda eraldiseisvaks, millised tuleks liidestada TTJA olemasolevate lahendustega ning milliseid teenused osutamine on täismahus otstarbekas üle viia TTJA infosüsteemidesse. Ettepanek peab pakkuma lahenduste järjekorra viisil, mis jagab tööd etappideks . Iga etapp on eraldi tervik, mille ei pea koheselt järgnema uue etapi tööde teostamine;  kirjeldama väljapakutud lahenduste olulised eeldused, sõltuvused, peamised tehnilised riskid ja infoturbealased nõuded;  koostama väljapakutud lahenduste elluviimise teekaardi koos soovitatava teostamise järjekorraga ning andma hinnangu kõikide väljapakutud lahenduste eelduslike arendusmahtudele ning vahemikus 2027-2031 kaasnevatele hooldus-, haldus- ja litsentsikuludele;  koostama mõlema tööetapi peamisi järeldusi ja ettepanekuid koondava esitlusmaterjali. 5. Metoodilised nõuded Töö peab põhinema olemasolevate dokumentide analüüsil, struktureeritud intervjuudel või töötubadel. Intervjuud viiakse Pakkuja poolt läbi Tellija poolt osundatud Keskkonnameti ja TTJA esindajatega või nende lepingulise IT teenuse pakkujaga. Pakkuja peab kasutama metoodikat, mis tagab analüüsi järelduste põhjendatuse ja rakendatavuse. Lõppraportis esitatud tulemused peavad sisaldama viited analüüsile. Teenuste protsesside kirjeldamisel tuleb kasutada standardiseeritud ja üheselt arusaadavat BPMN-i metoodikat ja Bizagi Modeler või samaväärset tarkvara. Olulise piiranguna peab Pakkuja arvestama ettepanekute tegemisel Tarvik infosüsteemi osas juba teostatud arhitektuuri ja muude tehniliste tingimustega. 6. Töö tulemused Pakkuja peab üle andma vähemalt järgmised tulemused:  I ja II etapi aruanded  esitlusmaterjali I ja II etapi aruannete peamiste järelduste kohta  Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde II etapi aruanne ja esitlusmaterjal peavad sisaldama Kliimaministeeriumi ja KIKi logosid ning viidet „Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest“. Logofailid annab Töövõtjale Tellija. 7. Töö tähtaeg ja maksumus Töö I etapi üleandmise tähtaeg on 23.10.2026, II etapi üleandmise tähtaeg on 11.12.2026 ja eeldatav maksumus on 41 900 eurot km-ta.  Lisa 2 Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING nr .. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija) ja …, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool, võttes arvesse, et: - Tellija korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“; - Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Töövõtja pakkumuse, - Hange viiakse läbi projekti „Tuumaenergia programmi ettevalmistus“ (projekt nr Kliima2.9.05.26-0058) raames; - projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest keskkonnaministri 11.11.2024 määruse nr 68 alusel, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad: 1.2.1. Lisa 1 –Tellija pp.kk.aaaa pakkumuskutse; 1.2.2. Lisa 2 – Töövõtja pp.kk.aaaa pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on Lisas 1 kirjeldatud IT analüüsi koostamine ja analüüsi tulemuste dokumenteerimine (edaspidi nimetatud Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Töö maht ja ulatus on määratud Lisas 1. 2.2. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 3. Töö läbiviimise tingimused 3.1. Tellija: 3.1.1. tagab pakkujale ligipääsu tööks vajalikele olemasolevatele dokumentidele, ja protsessikirjeldustele ning intervjuude läbiviimiseks vajalike isikute kontaktandmed; 3.1.2. teavitab Töövõtjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise; 3.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta. Juhul, kui eksperthinnanguga leitakse puuduseid Töö kvaliteedi osas, katab eksperthinnanguga seotud kulud Töövõtja. 3.2. Töövõtja: 3.2.1. esitab Töö tulemid punktis 4.1 sätestatud tähtajaks Tellija kontaktisikule.  Lisa 2 Hankelepingu projekt 3.2.2. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest; 3.2.3. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta teavet, samuti võimaldab Tellijal, Kliimaministeeriumil, KIKil ning nende volitatud audiitoritel ja järelevalvet tegevatel isikutel tutvuda Lepingu täitmisega seotud dokumentidega ning kontrollida Lepingu täitmist, kusjuures kontrolliks nõutud andmed ja dokumendid tuleb Tellijale esitada viivitamata, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul nõude saamisest, kui Tellija ei ole määranud lühemat tähtaega; 3.2.4. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid, juhindudes Tellija juhistest metoodiliste nõuete osas; 3.2.5. teavitab Tellijat viivitamatult võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 3.2.6. teostab Tellija poolt sätestatud tähtajaks Tellija poolt nõutud parandused või esitab uue Töö, kui Töö või selle osa ei vasta Lepingule ning Tellija on esitanud vastavasisulised pretensioonid vastavalt punktile 4.6; 3.2.7. säilitab Lepingu täitmisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat pärast kogu Tasu saamist. 3.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1. Töö antakse Tellijale üle kahes osas: 4.1.1. I etapi üleandmise tähtaeg on 23.10.2026; 4.1.2. II etapi üleandmise tähtaeg on 11.12.2026. 4.2. I ja II etapi tööde kirjeldus sisaldub Lisa 1 punktis 4. 4.3. Enne Töö üleandmist võimaldab Töövõtja Tellijale etapi tulemusi kajastavale aruandele vähemalt ühe kommenteerimisringi ning viib aruannetesse sisse Tellija põhjendatud kommentaaridest tulenevad muudatused. Aruanne esitatakse Tellijale kommenteerimiseks vähemalt 7 tööpäeva enne punktis 4.1 sätestatud tähtaegasid. 4.4. Töö antakse üle Töövõtja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 4.5. Tellija vaatab Töövõtja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö esitamisest Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu, allkirjastab vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest e-kirja teel Töövõtja kontaktisikut. 4.6. Juhul, kui Tellijal on pretensioone Töö kvaliteedi või Lepingu tingimustele vastavuse osas, teavitab ta sellest Töövõtjat e-kirja teel ning osutab konkreetsele puudusele Töös ja määrab mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt Poolte vahel vastavalt punktile 4.4. 4.7. Poolte poolt allkirjastatud II etapiga seonduv üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks Töövõtjale arve esitamiseks. 5. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 5.1. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest … (summa sõnadega) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi Tasu). 5.2. Tellija tasub Töö eest pärast selle täielikku vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul Töövõtja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija  Lisa 2 Hankelepingu projekt dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 5.3. Punktis 5.1. sätestatud Tasu on ainus Töövõtja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei aktsepteeri lisakulutusi, sh Töö teostamisel kastutatavate tarkvaradega kaasnevaid võimalikke kulusid, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. 6. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 6.1. Pooled on kohustatud Lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte avaldama üksteist puudutavat ega Lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot. Konfidentsiaalse info all mõistavad Pooled teineteisele antud igasugust infot, sh ärisaladust, intellektuaalset omandit, isikuandmeid, mis ei ole kolmandatele isikutele üldises korras kättesaadav, samuti infot, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt, kui Pool teab või peaks teadma, et info on konfidentsiaalne. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 6.2. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik avalikustamist ära hoida. 6.3. Töövõtja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal, Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning vastavalt Lepingus sätestatule. Pool tohib konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele, kellele konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on sõlmitud konfidentsiaalsusleping. 6.4. Töövõtja kinnitab, et tagab erinevatele klientidele sarnaste teenuste pakkumisel Tellija andmete turvalise eraldatuse. Tellija sellekohasel nõudmisel esitab Töövõtja andmete kaitseks võetud meetmete tehnilise kirjelduse, mis hõlmab kirjeldust sellest, kuidas Tellija andmeid kaitstakse ning kuidas need on eraldatud avalikest ja teiste klientide andmetest. 6.5. Pooled toimivad isikuandmete töötlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamist. 6.6. Töövõtja tegutseb Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel Tellija nimel isikuandmete töötlemisel volitatud töötlejana IKÜM artikli 4 punkti 8 ja artikli 28 mõistes. Töövõtja lähtub isikuandmete töötlemisel Tellija isikuandmete kaitse juhistest ning töötleb neid üksnes Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 6.7. Töövõtja teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik IKÜM-is ettenähtud kohustuste täitmiseks ja kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab Tellijal või tema poolt volitatud audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse. Sealhulgas aitab Töövõtja võimaluse piires Tellijal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustust vastata andmesubjekti õiguste teostamiseks ettenähtud taotlustele. Töövõtja aitab Tellijal täita IKÜM artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 6.8. Töövõtja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma Tellija eelneva konkreetse kirjaliku loata. Kui Töövõtja kaasab Tellija nõusolekul ja nimel konkreetsete isikuandmete töötlemise toimingute tegemiseks teise volitatud töötleja, kohalduvad teise volitatud töötleja suhtes ette samad andmekaitsekohustused, mis on käesoleva Lepinguga ette nähtud Töövõtjale. 6.9. Töövõtja kinnitab, et Lepingu lõppemise järgselt kohustub ta viivitamatult kustutama/hävitama Töö teostamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni ning Töövõtja ei tohi  Lisa 2 Hankelepingu projekt neid üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud kui informatsiooni talletamise ja/või avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 6.10. Konfidentsiaalsuskohustus ei takista Lepingu või projekti dokumentide avaldamist Kliimaministeeriumile, KIKile, audiitorile või järelevalvet tegevale isikule toetuse kasutamise kontrollimiseks. 7. Autoriõigused 7.1. Töövõtja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale. 7.2. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad varalised õigused ning annab Tellijale ainulitsentsi Töö teostamise käigus loodu kasutamiseks all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks, kasutusvajaduse ära langemiseni ning ilma territoriaalsete piiranguteta. 7.3. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega seonduvaid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 7.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud ning, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 7.5. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 5.1 nimetatud tasus. Töövõtjal puudub õigus täiendavate tasude ja maksete nõudmiseks. 8. Vastutus 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel. 8.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast 0,15% päevas. 8.3. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Töövõtja Tööd tähtaegselt, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust iga viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ka juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija punkti 4.6 kohaselt nimetatud tähtajaks. 8.4. Kui Töövõtja rikub Lepingu punktist 6 ja/või 7 tulenevat kohustust, on Tellijal õigus nõuda temalt leppetrahvi summas 1000 eurot iga rikkumise kohta. 8.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on muu mitterahaliste kohustuse rikkumise korral teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi summas 10 % Tasust. 8.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist. Leppetrahvi maksmine ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. 8.7. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 60 kalendripäeva jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. 8.8. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus. 9. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine  Lisa 2 Hankelepingu projekt 9.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: Alice Vood, telefon 6679659, e-post: [email protected]. 9.2. Töövõtja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö, on: …, telefon …, e-post: …. 9.3. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. 9.4. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a. juhul, kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja. 9.5. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile. 9.6. Lepingu Pool on kohustatud vastust eeldavale teatele vastama 3 tööpäeva jooksul selle kätte saamisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat tähtaega. 9.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt kätte saaduks: 9.7.1. samal päeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval enne kella 13.00; 9.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval pärast kella 13.00 9.7.3. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile puhkepäeval. 10. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni, välja arvatud need sätted, mis oma olemusest lähtuvalt reguleerivad Pooltevahelisi suhteid ka pärast Lepingu lõpetamist. 10.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud tingimusi. Kui Lepingu muudatus võib mõjutada projekti rahastamistingimusi, töö ulatust, maksumust või tähtaegu, sõlmitakse muudatus pärast selleks vajaliku Kliimaministeeriumi või KIKi seisukoha saamist. 10.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul. Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 10.2 mõistes. 10.4. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul. 10.5. Lepingu erakorralise ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 9.5. kirjaliku Lepingu ülesütlemise avalduse. 10.6. Lepingu ülesütlemise korral on Tellija kohustatud tasuma Töövõtjale tema poolt osutatud ja Tellija poolt vastuvõetud tööde ja tegevuste eest, mis olid osutatud Lepingu viimase kehtivuse päevani. Kui Tellija on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, kuid Töövõtja ütleb Lepingu üles enne Töö läbiviimise lõpuleviimist, ei ole Töövõtja õigustatud nõudma Lepinguga kokkulepitud Tasu.  Lisa 2 Hankelepingu projekt 11. Lõppsätted 11.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 11.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 11.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 11.5. Lepingu sisu on avalik teave. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving …. peadirektor ….  KÄSKKIRI 12.08.2026 nr 1-2/26-061 Riigihanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ korraldamine ja hankekomisjoni moodustamine Riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 2 ja § 72 ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve peadirektori 27.11.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-066 kinnitatud ja 21.06.2026 käskkirjaga nr 1- 2/26-056 muudetud TTJA hankekorra ja väljasttellimise strateegia alusel: 1. Kinnitan riigihanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT- analüüs“ (hankedokumendid lisatud) läbiviimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse valimiseks komisjoni järgmises koosseisus: 1.1. komisjoni esimees: Raul Kallas, digiteenuste büroo juht; 1.2. komisjoni liige: Alice Vood, digiteenuste büroo teenuste valdkonnajuht; 1.3. komisjoni liige: Getrin Koort, digiteenuste büroo protsesside tooteomanik; 1.4. komisjoni liige: Martti Kangur, õigusbüroo juhataja. 2. Määran hanke eest vastutavaks isikuks Alice Voodi, digiteenuste büroo teenuste valdkonnajuht. 3. Hange viiakse läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. 4. Hanke eesmärk on sõlmida hankeleping, mille esemeks on kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT analüüs. Töö üleandmise lõpptähtaeg on 11.12.2026. 5. Hanke eeldatavaks maksumuseks on 41 900 eurot käibemaksuta. 6. Pakkumuse hindamise kriteerium on pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta osakaaluga 100%. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Alice Vood