dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 10. september 2026
Viit
9.3-1/26/6301-2
Registreeritud
10. september 2026
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2026
Vastutaja
Anna Kalinina (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus)

Failid

  • 📎9.3-1266301-2 10.09.2026 Väljaminev dokument.asice301 KB

Sisu (failidest)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teie 10.08.2026 nr 26/7-1.2/24 [email protected] Meie 10.09.2026 nr 9.3-1/26/6301-2 Arvamus Raja ja Kurvi detailplaneeringu eskiisjoonise kohta Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha avaldamiseks Raja ja Kurvi detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eskiisjoonise. Detailplaneeringu ala asub Soldina külas Narva-Jõesuu linnas. Planeeringuala lääne pool asub Narva lennuväli, mida on kavas tulevikus arendama hakata. Planeeringuala põhja pool asub Tallinn-Narva maantee ning teisel pool maanteed paikneb mitu arenevat Olgina aleviku arenduspiirkonda. Detailplaneeringu ala hõlmab Raja (katastritunnus 51401:001:0330, maatulundusmaa 100%) Raja (katastritunnus 85101:003:0395, maatulundusmaa 100%) ja Kurvi (katastritunnus 85101:003:0346, elamumaa 100%) maaüksusi. Juurdepääs detailplaneeringu alale on võimalik riigi põhimaanteelt nr 1 Tallinn-Narva tee kas Härmamäe tee või Narva-Arumäe tee kaudu. Detailplaneeringu ala pindala on ca 44 ha. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt on Raja ja Kurvi kinnistute juhtotstarve 100% reserveeritud ärimaa. Detailplaneeringu alale on kavandatud äri- ja tootmismaa, ärifunktsioonidega keskus ning detailplaneeringu lõunaossa korterelamud. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on lubatud määrata kõrvalotstarvet kuni 45% ulatuses, mis võib kaalutluse alusel võimaldada detailplaneeringu alale korterelamute kavandamist. Amet on tutvunud esitatud eskiisjoonisega ja esitatud materjalidega ning esitab planeeringus arvestamiseks järgneva: 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu peatükis 4.6 on määratud detailplaneeringu ala müra kategooria. Vastavalt KSH eelhinnangule kuulub detailplaneeringu ala V müra kategooriasse ehk tootmise maa-alale. Amet juhib tähelepanu, et V mürakategoorias ehk tootmise maa-alal ei kehtestata keskkonnaministri 16.12.2017 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) normtasemeid. Esitatud materjalide kohaselt kavandatakse planeeringualale lisaks äri- ja tootmismaale ja ärifunktsioonidega keskusele ka korterelamuid. Seetõttu soovitab amet detailplaneeringu koostamisel määrata planeeringualale vähemalt III müra kategooria ehk keskuse maa-ala ning arvestada sellele kategooriale määruses nr 71 kehtestatud müranormidega. 2. Käesoleval ajal ei ole teada, kas kavandatavate hoonete ja rajatiste sihipärasel kasutamisel võib lähedal asuvatel müratundlikel aladel esineda müra normtaseme ületamist, kuna puuduvad andmed kavandatava tootmistegevusega kaasneva müra kohta. Planeeringu koostamise käigus palub amet koostada prognoositava müra leviku ulatust käsitleva mürahinnangu. 3. Detailplaneeringuga kavandatakse elamud ning lisaks on naaberalal kavas muuta Härmamäe maa-ala detailplaneeringuga juhtotstarve ärimaast väikeelamumaaks. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringuala vahetusse lähedusse uus müratundlik ala. Seetõttu soovitab amet elamute kavandamisel tagada planeeringualal määratud mürakategooria Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574 sihtväärtused. Müra sihtväärtus käsitletakse baasväärtusena, mis kirjeldab parimaid võimalikke akustilisi tingimusi ning mille saavutamine ja säilitamine aitab ennetada müra kahjulikke mõjusid inimese tervisele ja heaolule. Müra sihtväärtuse rakendamine toetab keskkonnamüra vähendamise pikaajalisi eesmärke ning aitab kaas terviseriskide vähendamisele. Amet soovitab planeeringu koostamisel hinnata, kas müra sihtväärtuste tagamine planeeringualal on võimalik, ning analüüsida nende saavutamise ja säilitamise võimalusi. Vajaduse korral tuleb ette näha leevendusmeetmed, näiteks hoonestuse paigutuse optimeerimine, müratõkked, haljastuslahendused või muud tehnilised ja planeeringulised abinõud. 4. KSH eelhinnangus peatüki 1 kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ärihoonete ja tehnorajatiste (alajaam, gaasijaotusjaam, pumbajaam jms) rajamine. Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Amet juhib tähelepanu, et tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevusest leviv müra ei tohi ületada planeeringualal ega lähedalasuvatel müratundlikel aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria sihtväärtusi. 5. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. 6. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 toodud piirväärtustele. 7. Soldina küla kuulub kõrgendatud radooniriskide maa-alade hulka (Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiteenistus). Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Planeeringualale tööruumide rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega, mille kohaselt on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Soovitatav on järgida EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. 8. Projekteerimisel tuleks juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, et tagada ehituslike võtetega müra normväärtuste täitmine siseruumides. Planeeringuala asub lennukoridori mõjualas, mistõttu tuleks hoonete heliisolatsiooni projekteerimisel arvestada lennuliiklusest tuleneva müraga. 9. Hoonete rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anna Kalinina vaneminspektor (keskkonnatervis) Ida regionaalosakond 505 3776 [email protected] 2(2)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →