Vastuskiri

Kiili Vallavalitsus Teie 11.08.2026 nr 8-1/2539-50 [email protected] Meie 10.09.2026 nr 9.3-1/26/4010-6 Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Kiili Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 2 lõike 2 ja § 3 punkt 12 alusel tutvumiseks ning kooskõlastuse andmiseks Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu materjalid. Amet ei kooskõlastanud 10.06.2026 kirjaga nr 9.3-1/26/4010-2 detailplaneeringu lahendust, sest esitatud lahenduse järgi planeeringuga kaasnevad müratasemed halvendasid müratundlike hoonetega alade müraolukorda selliselt, et ületati keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud müra normtasemeid ning mürahinnangus esines puudusi. Detailplaneeringuga moodustatakse 1 äri- ja/või tootmismaa krunt, 1 tootmismaa krunt ja 3 transpordimaa krunti. Äri- ja/või tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni 3-korruselise hoone kõrgusega kuni 20,0 m ning ehitisealuse pinnaga kuni 50 000 m². Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeritud maa-ala suurus on 12 ha. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib järgmist: 1. Planeeritava ala läheduses asuvate müratundlike hoonetega aladeni leviv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). 2. Esitatud materjalides on varasemast mürahinnangust erinev keskkonnamüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25035-01.3, 28.07.2026) lähteandmete ja lahenduse poolest. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Vaela tee 44 katastriüksusel asuva eluhoone fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on tingitud kõrge liikluskoormusega Tallinna ringteest. Amet arvestab eeltooduga. Mürahinnangust selgub, et olemasolev liiklusmüra (koos planeeringualaga) levib müratundlike hoonetega aladel päeval kuni 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 60 dB), öösel kuni 55 dB (müratundliku hoone Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574  teepoolsel küljel kuni 49 dB). Võrdluseks selgub mürahinnangust, et ilma planeeringuta levivad müratundlike hoonetega aladeni olemasolevas olukorras päeval kuni 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 57 dB), öösel kuni 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 49 dB). Mürahinnangus selguvad ka planeeringuala sisesed liiklusmüra tasemed. Päeval levib müratundlike hoonetega aladel kuni 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 59 dB). Eeltoodu kinnitab, et planeeringuga kavandatu halvendab jätkuvalt liiklusmüra tasemeid müratundlike hoonetega aladel selliselt, et liiklusmüra tasemed on KeM määruse nr 71 mõistes ületatud. Amet juhib tähelepanu, et ilma planeeringus kavandatuta ületatakse müratasemeid Vaela tee 44 ja Vaela tee 42 kinnistutel, kuid koos kavandatuga lisanduvad müratasemete ületustega aladesse ka teised Vaela tee ääres paiknevad elamualad. Kuna müratasemeid müratundlike hoonetega aladel ületatakse, siis tuleb kavandada müra leevendavaid meetmeid ning hinnata nende tõhusust. Müratundlike hoonetega aladele leviv müratase ei tohi ületada KeM määruses nr 71 toodud normtasemeid. 3. Keskkonnamüra hinnangus on välja toodud järgnev: „Planeeringuala sisese (POS 1) sõidukiliikluse modelleerimisel käsitleti planeeringuala teenindavate sõidukite liikumisest ja manööverdamisest tulenevat müra. Planeeringuala sisene sõidukiliiklus kiirusega kuni 30 km/h modelleeriti arvutusmudelis parkla- ja teenindusala liiklusena, mida kasutati arvutusliku lähendusena sõidukite saabumise, lahkumise ja manööverdamise kirjeldamiseks planeeringuala siseteedel ning teenindusaladel.“ Keskkonnamüra hinnangus tehti arvutused 30 km/h, kuid detailplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja, et päevasel ajal tuleb planeeringuala siseteedel tagada sõidukiirus 30…50 km/h. Ameti hinnangul tuleb mürahinnangus müratasemeid hinnata maksimaalse võimaliku piirkiirusega. 4. Keskkonnamüra hinnangus tuuakse välja järgnev: „Planeeringuala sisene (POS 1) liiklus on seotud äri- ja tootmistegevusega ning seoses sellega hinnatakse vastavust tööstusmüra normidega.“ Amet juhib tähelepanu, et äritegevusele rakenduvad KeM määruses nr 71 toodud tööstusmüra sihtväärtused, tööstusmürale piirväärtused. Juhul kui ei täpsustata, kas tegemist on äri- või tootmistegevusega või on kindlalt teada, et tegemist on äri- ja tootmistegevusega, lähtub amet edaspidi müratasemete hindamisel müratundlike hoonetega aladel rangematest normidest ehk tööstusmüra sihtväärtustest. 5. Põhijooniselt nähtub, et planeeritavate hoonete ümbrusesse planeeritakse erinevaid teid ja laadimisalasid, kuid mürahinnangus ei ole hinnatud, kas ja millist mõju avaldavad need müratundlike hoonetega aladele. Amet on kahtleval seisukohal, et mürahinnangus esitatud tööstusmüra kaart ja andmed on asjakohased. Näiteks kui liiklus jõuab planeeritavate hooneteni, langevad mürahinnangu järgi müratasemed koheselt näiteks päeval 70 dB pealt 55 dB peale. Lisaks ei selgu, millised on tööstusmüra lähteandmed. 6. Mürahinnangus on toodud järgnev: „Planeeringuala sisese (POS 1) sõidukiliikluse modelleerimisel käsitleti planeeringuala teenindavate sõidukite liikumisest ja manööverdamisest tulenevat müra. Planeeringuala sisene sõidukiliiklus kiirusega kuni 30 km/h modelleeriti arvutusmudelis parkla- ja teenindusala liiklusena, mida kasutati arvutusliku lähendusena sõidukite saabumise, lahkumise ja manööverdamise kirjeldamiseks planeeringuala siseteedel ning teenindusaladel. Vastavalt tellijalt saadud andmetele toimuvad nimetatud tegevused ainult päevasel ajal; öisel ajal neid ei toimu.“ 2(3)  Detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu, mis ajal planeeringualal tegevused toimuvad. Juhul kui tegevused toimuvad ka öisel ajal, siis tuleb seda mürahinnangus hinnata või detailplaneeringus välja tuua, et öisel ajal tegevusi ei toimu. 7. Materjalide hulgas on liiklusmüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25035, 14.02.2025), millele amet on 10.06.2026 kirjaga nr 9.3-1/26/4010-2 hinnangu andnud. Ametile esitatud materjalides on muudetud planeeringulahendust, mistõttu ei soovita amet eelnimetatud mürahinnangut segaduse vältimiseks planeeringumaterjalides hoida või nimetada see selliselt, et oleks aru saada, kumba lahendust kavandatakse. Esitatud lahenduse põhjal saab järeldada, et planeeringus kavandatu halvendab müratundlike hoonetega alade müraolukorda selliselt, et müratasemeid ületavad KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Seetõttu ei kooskõlasta amet esitatud detailplaneeringu lahendust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Seiton vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Kristiina Seiton 51966484 [email protected] 3(3)