Terviseohutuse hinnang

SELETUSKIRI SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS PAGEREF _Toc218972050 \h 2 1.1. ÜLDANDMED PAGEREF _Toc218972051 \h 2 1.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS PAGEREF _Toc218972052 \h 2 1.1.2. ALUSDOKUMENDID PAGEREF _Toc218972053 \h 2 1.2. OLEMASOLEV PAGEREF _Toc218972054 \h 4 1.3. PÕHIANDMED PAGEREF _Toc218972055 \h 4 1.3.1. LIITUMISPUNKTI ANDMED PAGEREF _Toc218972056 \h 4 1.3.2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDISE ANDMED PAGEREF _Toc218972057 \h 5 1.4. MADALPINGE ( ≤ 1000 v) PEAJAOTUSSÜSTEEMID PAGEREF _Toc218972058 \h 5 1.5. ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM PAGEREF _Toc218972059 \h 8 1.6. GARANTEERITUD TOITESÜSTEEM PAGEREF _Toc218972060 \h 8 1.7. UPS PAGEREF _Toc218972061 \h 8 1.8. PÄIKESEELEKTRIJAAM PAGEREF _Toc218972062 \h 8 1.9. MAANDUSED JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED PAGEREF _Toc218972063 \h 9 1.9.1. MAANDUSPAIGALDIS PAGEREF _Toc218972064 \h 9 1.9.2. POTENTSIAALIÜHTLUSTUS PAGEREF _Toc218972065 \h 9 1.10. KAABLITEED PAGEREF _Toc218972066 \h 10 1.10.1. KAABLIREDELID JA –RENNID PAGEREF _Toc218972067 \h 11 1.10.2. KAABLIKARBIKUD PAGEREF _Toc218972068 \h 11 1.10.3. RIPUTUSSÜSTEEMID PAGEREF _Toc218972069 \h 12 1.10.4. LÄBIVIIGUD PAGEREF _Toc218972070 \h 12 1.11. KAABELLIINID PAGEREF _Toc218972071 \h 12 1.12. JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS PAGEREF _Toc218972072 \h 13 1.12.1. KVVKJ-SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS PAGEREF _Toc218972073 \h 13 1.12.2. KÖÖGISEADMETE ELEKTRIVARUSTUS PAGEREF _Toc218972074 \h 13 1.12.3. MUUDE SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS PAGEREF _Toc218972075 \h 14 1.13. ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID PAGEREF _Toc218972076 \h 14 1.13.1. PAIGALDUSKOMPONENDID PAGEREF _Toc218972077 \h 14 1.14. VALGUSTUSSÜSTEEMID PAGEREF _Toc218972078 \h 15 1.14.1. ÜLDVALGUSTUS PAGEREF _Toc218972079 \h 15 1.14.2. HÄDAVALGUSTUSSÜSTEEM PAGEREF _Toc218972080 \h 16 1.15. KÜTTESÜSTEEMID JA –SEADMED PAGEREF _Toc218972081 \h 18 1.15.1. ELEKTERKÜTTESÜSTEEM PAGEREF _Toc218972082 \h 18 1.15.2. SULATUSSÜSTEEMID PAGEREF _Toc218972083 \h 18 1.16. TULEOHUTUSSÜSTEEMID PAGEREF _Toc218972084 \h 18 1.16.1. PIKSEKAITSE PAGEREF _Toc218972085 \h 18 1.16.2. HOONE PIKSEKAITSE SISESÜSTEEM PAGEREF _Toc218972086 \h 19 1.16.3. TULEOHUTUSEGA SEOTUD TOITE- JA JUHTIMISSÜSTEEMID PAGEREF _Toc218972087 \h 19 1.17. TULEKAITSE PAGEREF _Toc218972088 \h 20 2. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE PAGEREF _Toc218972089 \h 21 2.1. ELEKTRIPAIGALDISE EHITUSE TÖÖVÕTU ULATUS PAGEREF _Toc218972090 \h 21 2.2. SEADMED JA MATERJALID. TÄHISTUSED PAGEREF _Toc218972091 \h 25 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ÜLDANDMED PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 on eelprojekt eelkõige ehitusloa taotlemiseks, põhiprojekt ehitajalt hinnapakkumiste võtmiseks ja tööprojekt hoone või rajatise ehitamiseks. Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse Harjumaale Tallinna Põhja-Tallinna LO Manufaktuuri tn 6 kinnistule projekteeritava lasteaia tugevvoolupaigaldise ehituse lahendusi eelprojekti staadiumis vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Võimalike vastuolude esinemisel projekti osade vahel lähtutakse kõigepealt ehituskirjeldusest, seejärel joonistest ja viimasena materjalide spetsifikatsioonist. Projekti tuleb käsitleda koos kõikide teiste projektiosadega terviklikult. Projekti puudutavad märkused peab töövõtja esitama kirjalikult ehitushanke ajal. Kui seda ei ole tehtud, loetakse projekt märkusteta vastuvõetuks. Ehitustööde aluseks on tööprojekt. Tööprojekti koostab või tellib kooskõlastatult tellijaga töövõtja. Ühe hoone tugevvoolu süsteemi piires tuleb tootegruppide lõikes kasutada ühe tootja tooteid. ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED Projekti koostamisel on arvestatud REF _Ref483308191 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 toodud lähteandmetega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Lähteandmed Nr. Lähteandmete väljastaja Dokumendi nimi Kuupäev/number 1 Hades Geodeesia OÜ Geodeetiliste tööde aruanne (Töö nr HG-4422) 05.06.2025 / HG-4422 2 Tulipunane OÜ Tuleohutusaruanne 2025 3 - Manufaktuuri lasteaia ideekonkurssi võidutöö - 4 OÜ Manufaktuuri Jaotusvõrk Tehnilised tingimused Manufaktuuri tn 6 liitumiseks madalpingel 0,4 kV 06.04.2026 5 Tallinna Haridusamet Hanke üldkirjeldus : Manufaktuuri lasteaia projekteerimine - 6 Riigi Kinnisvara AS Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025 NORMDOKUMENDID Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja heakskiidetud normdokumentatsioonist, mis on välja toodud REF _Ref491760237 \h \* MERGEFORMAT Tabel 2 . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Normdokumendid Nr. Dokumendi nr. Dokumendi nimi Üldine 1 Riigikogu seadus Ehitusseadustik 2 Vabariigi Valitsuse määrus nr. 184 Võrgueeskiri 3 Siseministri määrus nr. 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 4 Riigikogu seadus Seadme ohutuse seadus 5 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 74 Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded 6 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 Nõuded ehitusprojektile 8 Riigikogu seadus Toote nõuetele vastavuse seadus Standardid 1 EVS 932 Ehitusprojekt 2 EVS-HD 60364-1 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused 3 EVS-HD 60364-4-42 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumutustoime eest. 4 EVS-HD 60364-4-43 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid Liigvoolukaitse. 5 EVS-HD 60364-4-444 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetilise häiringute eest. 6 EVS-HD 60364-4-442 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-442: Kaitseviisid. Madalpingepaigaldiste kaitse kõrgepingevõrkude maaühenduste tagajärjel ja madalpingevõrkude rikete tagajärjel tekkivate ajutiste liigpingete eest. 7 EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. 8 EVS-EN 50110 Elektripaigaldiste käit . Osa 1: Üldnõuded. 9 EVS-HD 60364-6 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrollitoimingud. 10 EVS-HD 60364-5-534 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Turvalahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534:Transientliigpingekaitsevahendid. 11 EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood) 12 EVS-HD 60364-4-41 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. 13 EVS-HD 60364-5-51 Ehitiste elektripaigaldised Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised . 14 EVS-HD 60364-5-52 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud. 15 EVS-HD 60364-5-54 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid 16 EVS-HD 61439-1 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1:Üldreeglid. 17 EVS-HD 60364-5-559 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised 18 EVS-HD 60364-4-443 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektrimagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse transientsete pikse- ja lülitusliigpingete eest. 19 CEN/TR 13201-1 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised 20 EVS-EN 12464-1 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad 21 EVS-EN 12464-2 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad 22 EVS-HD 60364-7-714 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised 23 EVS-HD 60364-7-701 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-701: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Vanne ja dušše sisaldavad ruumid 24 EVS-EN 62305-1 Piksekaitse Osa 1: Üldpõhimõtted 25 EVS-EN 62305-3 Piksekaitse Osa 3: Ehitisele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule. 26 EVS-EN 62305-4 Piksekaitse Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid 27 EVS-EN 62040 „Katkematu toite süsteemid. Osa 1: Üld - ja ohutusnõuded katkematu toite süsteemidele“ 28 EVS-EN 1838 Valgustusrakendused. Hoonete hädavalgustus 29 EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid Elektrilevi OÜ võrgustandardid 1 P342 (0,4…20) kV võrgustandard – 0,4 kV kaabelliinid 2 P343 (0,4…20) kV võrgustandard – 0,4 kV liitumispunkt Kasutada ainult kehtivaid versioone. OLEMASOLEV Olemasolevaid elektripaigaldisi ei ole. PÕHIANDMED LIITUMISPUNKTI ANDMED Tarbimiskoha Tallinn, Manufaktuuri tn 6 liitumiseks elektrivõrguga projekteerib ja ehitab Manufaktuuri Jaotusvõrk OÜ välja liitumispunkti. Liitumispunkt asub kas kinnistu piiril või hoone fassaadi läheduses. Soovitud liitumine on 3x315 A. Rajatav võrk kuulub võrguettevõtjale. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDISE ANDMED Hoone tugevvoolupaigaldise andmed on välja toodud REF _Ref487717256 \h \* MERGEFORMAT Tabel 3 . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Hoone tehnilised parameetrid Hoone kasutusviisi tüüp: IV (Koolieelne lasteasutus) Katastritunnus : 78401:101:7096 Hoone sisestuse juhistikusüsteem: TN-C (L1, L2, L3, PEN) Hoone juhistikusüsteem: TN-S (L1, L2, L3, PE, N) Toitepinge: 230/400V AC; 50 Hz Installeeritud ehk paigaldatud võimsus: 357 kW Arvutuslik tarbitav võimsus: 161 kW Elektritoide: 3x 315 A, Generaatori valmidus – ühenduskilp p.pesaga 3x315A. Võimsustegur: 0,95 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Võimsuse arvutus Lasteaia peakilp PJK Seade Seadme võimus Pi , kW Seadmete kogus, tk Installeritav võimsus Pi , kW Üheaegsuse tegur Arvutuslik aktiivne võimsus Pa , kW Seadme cos f Arvutuslik täis võimsus Sa, kVA Arvutuslik vool Ia , A PJK omatarve 20 1 20 0.5 10 0.95 11 15 KÖÖK 97 1 97 0.7 68 0.95 71 104 JK1.1 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 JK1.2 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 JK2.1 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 JK2.2 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 KVVJK 40 1 40 0.8 32 0.95 34 49 Üheaegsuse tegur kilbis 0.7 Summa Pi , üheaegsuse tegur, Pa , cos f, Sa, Ia : 357 0.45 161 0.95 169 246 Peakaitse liitumispunktis, A 315 Võimsuse reserv, % 22% MADALPINGE ( ≤ 1000 v) PEAJAOTUSSÜSTEEMID Hoone esimesele kor r usele köögi kõrval tuleb tehnoruum , kus asub hoone peajaotuskilp. Üldiste jaotuskeskuste arv ja täpne asukoht täpsustatakse põhiprojektis plaanilistel joonistel. Hetkel planeeritakse peakeskus PJK, köögiseadmete keskus JK-K, korruste keskused JK1.1, JK1.2, JK2.1 ja JK2.2, ventilatsiooni ja soojussõlme keskused VJK ja SSJK, suitseemaldusventilatsiooni keskus SVJK. Jaotuskeskused asetsevad üldjuhul tehnilistes ruumides , nišides või seintel. Jaotuskeskus peab olema varustatud hingedega ja ühe võtmega avatavate süvislukkudega ustega. Jaotuskilpide IP-aste peab vastama ruumi keskkonnatingimustele. Magistraalkaablid liiguvad laes esimesel korrusel kaabliredelitel ning elektrišahti, kus liiguvad edasi teistele korrustele. Elektrikeskuse kest peab olema valmistatud vähemalt 1,5 mm plekist ja kesta IK-aste peab olema vähemalt IK08 ning IP aste peab olema valitud vastavalt keskkonnatingimustele . Hoone elektrikilbid või ruumid, kus asuvad elektrikilbid, mille peakaitsmete summaarne nimivool on üle 100 ampri, ja nendest toidetakse rohkem kui ühes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid, peavad olema eraldi tuletõkkesektsioonis. Peakeskuses peab olema võrguanalüsaator- multimeeter Modbus väljundiga . Kõik keskused tuleb varustada sobivate klemmliistudega kõigi juhtimiskaablite jaoks. Peakeskusesse tuleb paigaldada pistikupesa 16 A, 230 V. Elektripaigaldises peab olema tagatud elektriohutus järgmiste kaitseviisidega: Põhikaitsena (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; Rikkekaitsena ( kaudpuutekaitse ) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtite juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50 V. Ahela toite automaatne välja lülitamine rikke korral. Lisakaitsena (ohtu suurendavate ümbrusolude jms. korral) rikkevoolukaitset, nimirakendusvooluga mitte üle 30 mA . Tugevvoolu elektrivarustuses olevad kaitseaparaadid peavad katkestama vooluahela juhtides kulgeva liigvoolu enne seda, kui see võiks liigvoolu soojusliku või mehaanilise toime tõttu põhjustada ohtu isolatsioonile, liidetele, klemmidele või juhtide ümbrusele . Kilp paigaldada selliselt, et selle uks avaneks vähemalt 120°. Kilbi ette peab jääma vähemalt 0,8 m ruumi. Juurdepääsu takistavaid esemeid ega süttivaid aineid ei tohi paigutada lülitus- ja juhtimisaparatuuri juurde viivatele teedele, väljapääsuteedele, nende teede kohale ega lähedusse ega ka paikadesse, kust aparatuuri käitatakse. Süttivad ained, mis asuvad elektripaigaldiste naabruses või läheduses, tuleb eemaldada kõigi võimalike süüteallikate juures. Jaotuskeskusesse sisenevatele ja sealt väljuvatele kaablitele näha ette piisavalt montaaži ruumi. Jaotuskeskuste montaaž tehakse nii et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Töövõtja peab kontrollima enne ehitustöö algust, et jaotuskeskuste paigaldamiseks on reserveeritud piisavalt ruumi ning selgitab võimalikud transporditeed paigalduskohta. Vahelduvvoolu pistikupesadele tunnusvooluga kuni 32A, mida saavad kasutada tavaisikud ja on ette nähtud üldiseks kasutamiseks, ning välja kasutatavatele liikuvatele seadmetele tunnusvooluga kuni 32A nähakse ette rikkevoolukaitselüliti , mille rakendumisvool on kuni 30 mA . Keskustes kasutada valdavalt DIN-liistule kinnitatavaid moodul tüüpi komponente. Samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang. Keskuste põhi-, abi- ning alamvooluahelate ühendamine teostada lahtiühendavate klemmliistude kaudu. Mõõtmiste otstarbel tuleb N- ja PE lattide ühendus teha kergesti lahtivõetavaks. Üldjuhul on pea- ja jaotuskilpides nimivooluga kuni 100 A eraldusmoodusega 1, elektrikeskused nimivooluga 100 A - 600 A, eraldusmoodusega kas 2a või 2b ja nimivooluga üle 600 A eraldusmoodusega 3a. Elektrikilbid moodulite arvuga ≥24, peavad olema keevitatud või needitud ja pulbervärvitud metallkestas seina paksusega ≥0,8 mm. Kilbiruumi võivad siseneda ainult selleks õigust omavad isikud. Kilbid peavad olema mugavad kasutada ning lihtsalt hooldatavad. Kaitseaparatuur peab taluma võrguhaldaja poolt esitatud lühisvoolude alusel arvutatud 3-faasilist lühisvoole. Liitumis- ja magistraalkaablite määramisel peab tarbija lõpp-punktis olema normaaltarbimisel tagatud pingekadu: valgustuskaablites mitte üle 3%, muudes kaablites mitte üle 5%, alates trafoalajaamast. Liitumiskilbis kõrgema ampri arvväärtusega kui 3x125A kaitseaparaat peab saama vajaduse korral reguleerida vastavalt arvutusliku 1-faasilise lühisvoolule hoone peajaotuskeskuses. Eesmärgiks oleks arvutuslikult veenduda, et liitumiskilbis kaitseaparaat rakenduks ka praktiliselt 1-faasilise lühisvoolu korral. Kaitsmete enimalt lubatud rakendumisajad: - 0,4 s – pistikupesa liinid, valgustuspaigaldised; - 5,0 s – pea ja toiteliinid, kohtkindlate seadmete toiteliinid. Kilbi skeemid paigaldada kilbiukse siseküljele, väljuvad rühmaliinid nummerdada. Peale kaablite ja juhtmete paigaldamist avad kilbis tihendada. Keskused valmistada süvistatava või pinnapealse teostusviisiga (iga konkreetse keskuse teostusviis on kirjeldatud vastava keskuse skeemil). Süvistatava teotusviisiga keskused paigaldatakse seinanišši või süvistatakse seina. Jaotuskeskused varustatud sisendis kolmepooluselise koormuslülitiga ja II tüüpi liigpingepiirikutega. Liigpingepiirikute olekusignaal tuleb viia hooneautomaatikasse. Liitumiskaablite määramisel arvestada reservi 30 %. Peakeskuses on arvestatud võimsuse lisandumise reserviga 30%. Jaotuskeskustes arvestatakse võimsuse lisandumise reserviga 20%. Pea- ja jaotuskeskuste reservi väljundeid tuleb arvestada 20% väljundite arvust ning vähemalt üks reserv iga erineva suuruse kohta. Lisaks arvestada keskustes 20 % reservruumi. Kaablite marke, soonte arvu ja ristlõikeid, paigaldusviisi ning juhiseid montaažiks vt. jooniselt. ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM Elektrienergia arvestus toimub liitumiskilbis paikneva kahetariifse elektrienergia arvesti kaudu. Kahesuunalise arvestuse vajadus täpsustatakse päikeseelektrijaama projekti ja võrguettevõtja tingimuste alusel. Alamarvestid paigaldatakse kõikidele võimalikele rendipindadele (nt köök, erinevate rentnike pinnad) ning eraldi süsteemidele, nagu ventilatsioon, jahutus, välisvalgustus, elektriküte jm. ). Arvestite näidud on kaugloetavad hooneautomaatika süsteemi põhimõttel ( M-bus ) . Kasutama peab staatilisi A täpsusklassi elektrienergia arvesteid (elektroonsed arvestid, mis põhinevad A/D muunduritel ja mikroprotsessoritel. Arvestid alates 100A varustatakse voolutrafodega, mille täpsusklass on 0,2S. Mõõtmislahendus tuleb kavandada nii, et väljumissuuna näit oleks usaldusväärne ega muutuks ebatäpseks. GARANTEERITUD TOITESÜSTEEM Hoonele nähakse ette generaatori valmidus võimsusega 315 A. Generaatori ühenduskilp asub väljaspool hoonest. Generaatorist saab toite terve hoone. Generaatori tarbimine on samuti jälgitav arvestiga. Toidete ümberlülitamine tuleb lahendada reservi lülitamise automaatikaga (RLA- ga ). RLA tuleb lahendada mootorajamitega lülititega, kusjuures peab olema välistatud mehhaanilise ja elektrilise blokeeringuga toidete kokku ühendamine. UPS UPS võrku peab ühendama järgmised tarbijad: server serveriruumi teenindavate jahutusseadmete kontrollerid arvutivõrgu aktiivseadmed videovalve seadmed valvurite ja hoolduse arvutid ja monitorid Kasutatakse lokaalseid UPS-seadmeid. PÄIKESEELEKTRIJAAM Käesolev projekt näeb ette toite päikesepaneelide inverterile ning arvesti paigaldamise energiatarbimise mõõtmiseks. Päikeseelektrijaama lahendus alates inverterist koostatakse eraldi projektina ega kuulu käesoleva projekti koosseisu. MAANDUSED JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED MAANDUSPAIGALDIS P eapotentsiaaliühtlustus peab olema teostatud vastavalt TN-S süsteemile, mis tuleb ühendada paigaldise maandusega. Maanduskontuur peab olema ringistatud ja mõlemad kontuuri otsad peavad olema peamaanduslatile ühendatud, kusjuures mõlema juhi ristlõige peab eraldi võttes vastama eeskirjadega ette nähtule. Maanduslatt paigaldatakse kilbiruumi seinale. Maandusseadme elektroodina kasutatakse tsingitud ümarterast D=10mm. Betoonist väljudes pinnasesse, peab elektrood korrosiooni vähendamise eesmärgil olema isoleeritud. Lahendused joonistel täpsustatakse tööprojektis. Maandussüsteem teostatakse vastavalt normile EVS-HD 60364-5-54. Maandusjuhi ristlõige ei tohi olla vase puhul väiksem kui 6 mm2, terase puhul mitte väiksem kui 50 mm2. Maandusjuhtidena ei tohi kasutada alumiiniumjuhte. Kaitsejuht peab olema võimeline taluma lühisvoolu mehaanilisele ja soojusliku toimele kaitseaparaadi väljalülitamiseaja kestel. Vertikaalmaanduritena kasutada tsingitud terasest või vasetatud terasest, roostevabast terasest või vasest valmistatud riba või varraselektroode. Töö- ja kaitsemaandused teostatakse vastavalt normidele. Isolatsioonitakistusmõõtmised (neutraal- ja kaitsejuhtmete vahel) teostatakse elektrikilbi puhul eraldi. Mõõtmisprotokollid lisatakse lõplikele joonistele. Kõrge töökindluse tagamiseks nähakse iga ühendatava osa jaoks ette eraldi juht, mis ühendatakse teiste juhtidega kokku potentsiaaliühtlustuslatil. Ühendamine teostatakse kolla-rohelist värvi plastisolatsiooniga vasksoontega ( Cu ) juhtmete abil. Ühendusjuhtmed tuleb otsastada ja tähistada. POTENTSIAALIÜHTLUSTUS Elektripaigaldise käidul võivad mitmesugustel põhjustel tekkida elektriseadmetes rikke- või avariitalitus (näit. isolatsioonirike), mille tulemusena võivad paigaldise normaaltalitusel pingetud elektrijuhtivad osad sattuda ohtliku pinge alla. Ka normaaltalitusel võivad elektripaigaldises tekkida erinevatel põhjustel elektrimagnetilised häireväljad, mis võivad tingida häiretundlike mikroelektroonikaseadmete rikkeid. Paigaldise erinevate osade vahel tekkida võivast puutepingest tingitud elektrilöögi- ja tulekahjuohu vältimiseks (rikkekaitseks) ning elektromagnetiliste häirete vähendamiseks ehitatakse välja kogu hoonet hõlmav potentsiaaliühtlustussüsteem. Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Elektripaigaldise potentsiaaliühtlustus seisneb kõigi pingealdiste ja kõrvaliste voolujuhtivate osade omavahelises ühendamises. Potentsiaaliühtlustuslatiga tuleb ühendada: Maandusjuhid (enamasti dubleeritud); H oonesse sisenevad vee- ja kanalisatsioonitorud; H oonesisene ventilatsioonitorustik; M uud kõrvalised voolu juhtivad osad. Kommunikatsioonikappides, -ümbristes ja -rakistel, ei tohi kaitsejuht olla väiksem kui 4 mm² ümbrise gabariidi korral kuni 20 U [U tähistab sisselükatava mooduli kõrgusühik 44,54 mm.] 16 mm² ümbrise korral üle 21 U 25 mm² mitmekapiliste koostete korral. KAABLITEED Hoone siseseid kaabliteid võib jagada enamasti kaheks: M agistraalkaabliteed, mis on peajaotuskeskuse ja vahe- või alamjaotuskeskuste vahel; L õpp elektriseadme kaabliteed, mis on jaotuskeskuste ja elektriseadme vahel. Elektripaigaldise juhistik ehitatakse välja kahekordse plastmassisolatsiooniga kaablitega. Kasutatavad kaablid peavad vastama antud tüüpilisi kaableid käsitlevate standardite nõuetele, kaabli soote värvid ja/või tähistus peavad vastama standardi EVS-HD 308 S2:2007 „Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamise“ nõuetele. Põrandate betoonvalusse paigaldatavate kaablite tarbeks tuleb enne valutöid paigaldada kaablite jaoks plasttorud. Paigaldavate kaablite torud ei tohi mõjutada konstruktsioonide tugevust ega mõjutada heliisolatsiooni mittesoovitavas suunas. Torud, harutoosid jms tuleb hoolikalt kinnitada, et vältida nende lahtitulekut valutööde ajal. Paigaldatavad torud varustada väikese paindevaruga, et need ei murduks ega tuleks lahti valutööde ajal. Torusid mitte paigaldada kõrvuti suurte „vaipadena“. Juhistik ja kaabliteed tuleb paigaldada paralleelselt ehitise konstruktsioonidega (horisontaal-ja vertikaalsuunas). Paigaldamine tuleb teostada otstarbekalt ja ülevaatlikult, et käidul oleks välditud nende juhuslik vigastamine ning tagatud samas juurdepääs nende kontrollimiseks ja hooldamiseks. Kaablite hargnemised ja ühendamised teostada vastavalt nõuetele. Juhtide omavahelised ühendused peavad tagama töökindla elektrilise kontakti ja vajaliku mehhaanilise tugevuse ja kaitse. Harukarpide katete siseküljele märkida vastavad märked, mis näitab toiteahela rühma ja vajadusel lisa andmeid. Paigaldatud kaablid ja juhtmed tähistatakse jaotuskeskuses selgete ning ümbritsevatele mõjudele vastupidavate kaablimärkidega, vastavalt töövõtja kaabliloetelule, et juhistik oleks kontrollimisel ning hooldamisel äratuntav. Hoone põhitoiteliin projekteeritakse kaabelliinina. KAABLIREDELID JA –RENNID Enamasti paigaldatakse nõrkvoolukaablid ja tugevvoolu kaablid eraldi redelitele. Kui eraldi redelitele ei ole võimalik paigaldada, siis ühisel redelil kasutada metallist eraldusriba. Kaabliredelite üksteise kohal paigutusel nõrkvoolukaablite redel paigutada tugevvoolu kaabliredeli alla. Valgustite riputusrenne kasutada tsingitud terasest. Renni karpide kinnituseks kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid. Ripplagede taga ja tehnilistes ruumides tuleb kasutada kaabliredeleid. Niiskes ja agressiivse keskkonnaga ruumides peab kasutama kuumtsingitud terasredeleid või alumiiniumredeleid. Kohtades, kus ripplagesid ei ole (riiulid on näha), tuleb kasutada tsingitud vähese perforatsiooniga plaatkaabliriiuleid. Plaatriiulid tuleb varustada tsingitud kaanega. Plaatkaabliriiulite värvus tuleb täpsustada sisearhitektiga. Pistikupesade ja karpide kinnituseks tuleb kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid. Kaabliredelid ja tema komponendid, millele paigaldatakse tulekindlaid kaableid, peavad vastama tulekindluse nõuetele. Kohtades, kus paigaldatakse redelile tulekindlaid kaableid, peavad kaabliteed olema tulekindla paigaldusviisiga, s.t. süsteemi kõik komponendid omavad E60 tasemele vastavat sertifikaati. KAABLIKARBIKUD Kaablikarbikuid kasutatakse ruumides, kus võib tulevikus ette tulla pistikupesade ja kaablite muutusi või täiendusi. Üldjuhul tuleb kasutada PVC-karbikut. Alumiiniumkarbikut tuleb kasutada kohtades, kus olulised on vastupidavus ja jäikus. Töökoha karbik on ühekambriline vaheplaadiga või kahekambriline (üks osa 230/400 V kaablite jaoks, teine osa nõrkvoolukaablite jaoks). Töökoha karbik on üldjuhul valget värvi või valmistatud anodeeritud alumiiniumist. Orienteeruv suurus 123-172 mm x 65-72 mm Täpsed karbikute materjalid ja suurused määratakse tööprojektis. Vajadusel tuleb ruumide keskel, kus pistikupesade vajadus on ajutine (näiteks nõupidamiste ruumis), kasutada põrandakarpe. Kaablite juurdeviimiseks põrandakarpi tuleb põrandasse paigaldada piisav arv reservtorusid nõrkvoolusüsteemi kaablite paigalduseks. Põrandakarpide kaaned kaetakse põranda pinnakattematerjaliga. Kaablikarbikute asukohad täpsustatakse põhiprojektis. Tuletõkkesektsioonide piiril asuvate läbiviikude tulekindlus peab vastama läbitava konstruktsiooni tulekindlusele. RIPUTUSSÜSTEEMID Kaablite ripp -paigaldamiseks kasutada selleks ettenähtud tarvikuid lähtudes tootjapoolsetest kasutusjuhenditest ning väljakujunenud ehituspraktikast ning kehtivatest normdokumentidest. Kaabliredelite riputussüsteemide tugilaiused paigutada vastavalt kaabliredeli tootja poolt määratud koormusdiagrammile. Lisaks arvestada kaabliredeli enda raskusega. LÄBIVIIGUD Läbiviikude tegemisel jälgida, et ei kahjustataks hoone kandvaid konstruktsioone. Läbiviigu avad peale kaablite paigaldamist tihendada. Läbiviikudesse paigaldatakse vastavad kaitsetorud. Katuse või seina niiskus- ja tuuletõkkekihist läbiminekul tuleb järgida vastavaid ehituslikke konstruktsiooninõudeid ja sellekohaseid väljakujunenud tüüplahendusi. Tuletõkked peavad olema sertifitseeritud lahendused kooskõlas tuletõkke sektsiooniga. Üldreegel kaablite summaarne ristlõige ei tohi ületada 50% ava ristlõikest. Vahelagedes ja seintes võivad olla ette nähtud kaablitorud. Nagu ka pinnases, peavad torude otsad olema selgelt tähistatud, hästi ligipääsetavad ning kindlalt kaitstud ehitusprahi ja betooni sattumise eest. Elektrikaablite läbiminekul hoone seintest on vaja tagada seinte konstruktsiooniline nõuetekohane tulepüsivus. Läbiviigu avad peale kaablite paigaldamist tihendada spetsiaalse tootega (tulekindel vaht, silikoonid ja elastsed krohvisegud. Levinud variant on temperatuuri käes paisuvate materjalide kasutamine. KAABELLIINID Installatsioonikaablid peavad vastama EVS 720 nõuetele. Paigaldatavad kaablid peavad olema halogeenivabad ja tuletundlikus peab vastama standardile EN 60332. [viide: RKAS-9] Vastavalt kaablite tuletundlikkuse nõuetele peab hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus olema vähemalt Cca-s1,d1,a2. Nõuded ei kohaldu kaablitele, mis sisenevad hoone kilbiruumi või elektripeajaotlasse hoonest väljastpoolt ja ei läbi elu-, majutus-, hoolekande-, kinnipidamis-, kogunemis-, tööstus-, lao- või kontoriruume ning väljumis- või evakuatsiooniteid. Kui elektritarbijale on määratakse kuni 16 mm 2 kaabel, siis projekteerida vasest kaabel. Muudel juhtudel suurema kui 16 mm 2 projekteerida alumiinium kaableid. JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu madalpingeseadmete ja elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide alusel kehtestatud tootestandarditele ja omama CE vastavusmärki. Kõik elektriseadmed peavad omama tehnilist dokumentatsiooni, vastavusdeklaratsiooni ja vastavusmärgistust. Elektriseadmed peavad vastama direktiividele 2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ. KVVKJ -SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS Hoone soojusallikaks on kaugküttel põhinev soojussõlm. Hoones on ka ette nähtud jahutus- ja ventilatsioonisüsteem. . Soojussõlmedele, jahtusseadmetele ja ventilatsiooniseadmetele paigaldada eraldi kilp antud tehnosüsteemile antud tehnosüsteemi vahetusse lähedusse. Seadmed tuleb ühendada elektrivõrku vastavalt seadmete tarnija juhendis olevatele paigaldusjuhistele. Kõik KVVK süsteemi mootorid ja ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel. Turvalülitite abikontakt peab katkestama mootori juhtimisahela ja andma indikatsiooni hooneautomaatikasse. Sagedusmuunduri ühendamisel mootoriga tuleb kasutada häirete levimise vähendamiseks ekraniseeritud kaableid. Mootorventiilide ja teiste seadmete juhtmed tuleb ventiilide kohale paigaldada piisava varuga, et ventiile saaks pöörata juhtmeid lahti võtmata. Juhtimis-, reguleerimis-, mõõtmis- ja signalisatsioonijuhtmed tuleb paigaldada oma rühmades eraldi. Erinevate pingesüsteemidega juhtmete ristumisi tuleb vältida. KÖÖGISEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 1. korrusele ehitatakse köök. Köögile on projekteeritud eraldi jaotus keskus JK-K . Köögi seadmete toide ja ühenduse tüüp (ühendus läbi pistikupesa, - läbi klemmkarbi, otseühendus seadmega) projekteeritakse vastavalt tehnoloogi a lt ja eriosadelt saadud lähteülesannetele. Köögis nähakse ette kuumutusseadmete väljalülitamiseks signaallambiga varustatud turvanupp, mis paigutatakse köögi sissepääsu lähedusse. Kuumutusseadmete sisselülitamiseks nähakse ette kuumtsehhide elektrikilpide kaanele indikatsioonilambid, väljalülitamise nupp ja taastusnupp. MUUDE SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS Paigaldatavate elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu madalpingeseadmete ja elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide alusel kehtestatud tootestandarditele ja omama CE vastavusmärki lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses toodud“ nõuetest. ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID PAIGALDUSKOMPONENDID Paigalduskomponentide (lülitid, pistikupesad, regulaatorid, jt.) tüübid peavad vastama paigalduskohas teostatud juhistiku paigaldusviisile (pinnapeale, süvistatud, kaablikarbikus, -postis). Paigalduskomponentide tehnilised parameetrid, s.h. kaitseaste ( IPxy ) , peavad vastama nende ruumide kasutusotstarbele ning keskkonnatingimustele, kuhu nad paigaldatakse. Välioludesse paigaldatavate paigalduskomponentide kaitseaste on vähemalt IP44. Lülitite nimiandmed: - Vool amprites 10 A - Pinge voltides 230 V - Pinge liik AC - Kaitseaste Märgitud vastavalt plaanil Pistikupesade nimiandmed: - Vool amprites 16 A - Pinge voltides 230 V - Pinge liik AC - Kaitseaste Märgitud vastavalt plaanil - Kaitsemaanduse olemasolu PE Kui paiknemisplaanil ei ole märgitud teisiti on paigalduskomponentide paigalduskõrgus järgmine: - Lülitid 1,0 m põrandast - Pistikupesad 0,2 m põrandast Lasteruumides paigaldada pistikupesad 1,8m kõrgusele. Kõik pistikupesad ja valgustuse lülitid varustatakse siltidega, kust selgub rühmakeskuse ja –liini tähis, millisesse toitesüsteemi pistikupesa ja valgustuse grupp kuulub (tavatoide, UPS jne). Igale töökohale näha ette piisav arv seinakontakte vastavalt ruumides kasutatavatele seadmetele ja ruumide üldise elektrikasutuse põhimõttele. Töökoha komplekt vastavalt RKAS 2021 juhendmaterjalile. Pistikupesad planeerida lastele ohutus kõrguses õpetajate töökohtade tsoonis (näha ette mõlemas ruumi küljes) seinakarbikuga. Muud kaablid süvistatud. Tagada toited projektoritele ja ekraanidele, interaktiivsele tahvlile. Tugevvoolu pesad tuleb paigaldada samasse raami nõrkvoolu pesadega. VALGUSTUSSÜSTEEMID ÜLDVALGUSTUS Kõik paigaldatavad valgustid peavad vastama 2005/32/EÜ ja Euroopa Liidu Komisjoni määrusele nr 245 2009, omama CE ja ENEC-i sertifikaati ja vastama EVS-EN 62471, EVS-EN 61547 ja EVS-EN 55015 standardite nõuetele. LED valgustid peavad lisaks vastama IEC 62722, IEC 62717, EVS-EN 62504, EVS-EN 13032 standardile. Kõik valgustid peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud ja omama selleks vastavat ohutussertifikaati ENEC. ENEC sertifikaadi puudumisel on tellijal õigus nõuda vastavat CE sertifikaati koos protokolliga. Valgustuse süsteem tuleb projekteerida võimalikult lihtsalt ja võimalikult väikese hooldusvajadusega, rakendades selleks järgmisi valikuid: kasutada pika elueaga energiasäästlikke leedvalgusteid (minimaalselt 50 000 h) Projekteeritavad ja paigaldatavad leedvalgustid peavad omama vähemalt 5-aastast tehasegarantiid; Leedvalgusti valgusvoo hooldetegur peab olema vähemalt 0,9 (L90@50 000); Ruumide kohta tuleb teostada valgustehnilised arvutused, sh energiatõhususe arvutus ja lisada need projektile. Ruumide valgusarvutused peavad sisaldama ka räiguse (UGR) kontrollarvutusi. Arvutuste tegemisel peab arvestama mööbliga. Valgustite LOR väärtus peab olema ≥80%. Hoone valgustuse LENI väärtus peab vastama standardile EVS-EN 15193 Arvutitega töökohtadel lubatud valgustite heledus peab vastama standardile EVS-EN 12464-1 pt . 4.9.2. Valgustite lülitus tagada vekseldamise võimalusega, grupeerituna ruumides ridade kaupa. Koridorides ja wc-des paralleelvõimalusena liikumis - ja kohaloleku anduriga . Valgustuse timmerdamise võimalus tagada psühholoogi kabinetis, rühmaruumi magamisalal ja erirühma ruumis. Üldjuhul r uumide valgustuse juhtimiseks tuleb kasutada a DALI süsteemi. Muusikasaali valgustuslahendus piirdub käesoleva projekti mahus vajalike toitepunktide ja ühendusvõimaluste kavandamisega. Erivalgustuse (sh prožektorid ja nende riputuskonstruktsioonid) täpne valik ja paigaldus lahendatakse eraldi tehnoloogilise projekti käigus. Valgustuspaigaldis projekteeritakse kooskõlas Eesti Standardiga EVS-EN 12464-1:2021 ja tellija soovidega. Varikatuse alla ja fassaadile paigaldatakse välisvalgustid . Välisvalgustuse juhtimine peab toimuma nii käsitsi kui ka hooneautomaatika abil (olek, ajaprogrammid, päevavalguse tugevus ). Välisala valgustamiseks peab kasutama valgusteid, löögikindlusega (IK-tase) vastavalt objekti eripärale. Hoone valgustuse sisendi annab elektriprojektile arhitekt, sisearhitekt ja tellija. REF _Ref489354301 \h \* MERGEFORMAT Tabel 5 kirjeldab piirkonna liikidele vastavad valgustustihedused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 Töökohtadele esitatavad minimaalsed valgustustehnilised nõuded. Piirkonna liik, nägemisülesanne või tegevus Valgustustihedus Em ​ [lx] Värvustemperatuur [K] Värviedastusindeks Ra ​ Liiklusalad ja üldruumid Tuulekojad, eesruumid 100 3000 80 Koridorid ja garderoobid ( üldala ) 150 3000 80 Fuajeed ja peamised sisenemisalad 200 3000 80 Laste tegevusruumid Rühmaruumid ja sõimealad 300 3000 80 Mängutoad ja tegelussaalid 300 3000 80 Saal (üritused, esinemised) 500 3000 80 Käsitöö- ja õppeklassid 500 3000 80 Personal ja administratsioon Kabinetid ja nõupidamisteruumid 500 3000 80 Personaliruumid ja puhkealad 300 3000 80 Abiteenistus ja tehnika Köök (toidu valmistamine) 500 4000 80 Pesuruumid, tualetid, WC-d, dušid 200 3000 80 Hoiuruumid, laod, koristajaruumid 100 4000 80 Tehnilised ruumid (kilbiruumid, tehno ) 200 4000 80 HÄDA VALGUSTUSSÜSTEEM ANDMED VALGUSTIHEDUSE JA TOIMEAJA KOHTA Hoones trepikotta, päästemeeskonna infopunkti, tehnoruumidesse, koridoridesse, inva WC-sse, tualett- ja riietusruumidesse pindalaga üle 10m 2 paigaldatakse hädavalgustussüsteem toimimisajaga 1 tund. Riskialavalgustus paigaldatakse kilbi- ja sideruumide ning teiste tehnilisteste ruumide aladele, kus teostatakse lülitusi. Paanikavältimisvalgustus paigaldatakse üle 60 m² üldpinnaga avatud aladele või aladele, mille üldpindala on vähem kui 60 m² aga kus võib viibida samal ajal 10 inimest või rohkem. Tööjätkamisvalgustus peab olema ruumides kus on vajalik valgustuse kustumisel töö jatkamine . Turvavalgustusega tagatakse lisaks valgustihedus 5 lx tuletõrjevahendi, tuletõrjeväljakutsepunkti ja esmaabikapi püstpinnal . Hoonesse projekteeritud hädavalgustus jaguneb vastavalt standardile EVS-EN 1838:2025 kahte suurde alamliiki: Evakuatsioonivalgustus Tööjätkamisvalgustus Evakuatsioonivalgustus jaguneb omakorda: Väljapääsutee valgustus (sh ohutusmärgid) Paanikavastane valgustus Ohtliku tööpiirkonna valgustus Väljapääsuteedel laiusega kuni 2 m ei tohi väljapääsutee põranda keskjoone rõhtne valgustustihedus olla alla 1 lx. Ebaühtlustustegur ei tohi piki väljapääsutee keskjoont olla väiksem kui 1:40 . Paanikavastane valgustus peab tagama, et vaba põrandapinna rõhtne valgustustihedus ei tohi olla alla 0,5 lx (äärepiirkondi laiusega 0,5 m ei arvestata). Ebaühtlustustegur ei tohi piki väljapääsutee keskjoont olla väiksem kui 1:40. Paanikavalgustuse vähimalt lubatav toimeaeg pärast normaal-elektritoite tõrget peab olema 1h. Ohtliku tööpiirkonna valgustiheduse hooldeväärtus piirkonna tööpinnal ei tohi olla väiksem kui 10% sellel tööl nõutava valgustustiheduse hooldeväärtusest. Ebaühtlustustegur ei tohi ohtlikes tööpiirkondades olla väiksem kui 0,1. Ohutusmärkide heledus peab olema vähemalt 2 cd/m2. SÜSTEEMI ÜLDPÕHIMÕTTED Evakuatsioonivalgustuse eesmärk on võimaldada hoones viibijatel ohutult väljuda ohutatud paigast normaal-elektritoite tõrke korral. Väljapääsutee valgustuse eesmärk on aidata hoones viibijate ohutut väljumist tagades vajalikud nägemisolud ja suunaviited väljapääsutee suunas ning aidata tuletõrjujatel leida vajalikud ohutusseadmed. Paanikavastase valgustuse eesmärk on paanika tekke tõenäosuse vähendamine. Ohtliku tööpiirkonna valgustuse (riskiala hädavalgustus) eesmärk on tagada piisav valgustus, et ruumis viibijatel oleks võimalik lülitada välja tööprotsessi seadmed ja ohutult lahkuda ruumist. PAIGALDUSE PÕHIMÕTTED Vastavalt EVS-EN 1838:2025 standardile väljapääsutee ohutusmärgid ja valgustid peavad olema vähemalt 2 m kõrgusel põrandast. Evakuatsioonivalgustid tuleb projekteerida iga väljapääsuukse, iga potentsiaalselt ohtliku koha ja iga ohtliku koha ja iga ohustust tagava seadme lähedale. Esiletõstmist nõudvad kohad on määratud standardis EVS-EN 1838:2025 . MONITOORING Evakuatsioonivalgustussüsteem on varustatud automaatse monitooringuga, mis võimaldab pidevat kontrolli ja haldust ilma manuaalsete testideta. Selline süsteem: Suudab piidevalt jälgida eraldi valgustite ja akude seisundit, andes häiret automaatselt, kui ilmneb katkestus, valgusti ei sütti või aku ei lae korralikult Teostab automaatseid igakuiseid funktsiooniteste ja (vajadusel) pikkade vastupidavusteste, andes tulemuse logisse ja vähendades hoolduskoormust Kasutab energiatõhusaid LED-valgusteid ning aadresseeritavat juhtimist, võimaldades lihtsat laiendatavust ja vähese energiatarbega paigaldust, mis ei nõua tulekindlaid kaableid KÜTTESÜSTEEMID JA –SEADMED ELEKTERKÜTTESÜSTEEM Märgadesse ruumidesse projekteeritakse elektriküttega põrandaküte. Kõik põrandakütte alade grupid on kaitstud läbi rikkevoolu kaitselüliti . SULATUSSÜSTEEMID Küttega varustatakse katusel paiknevad küttega vihmaveerennid. Et vältida kütte töötamist mittevajalikul ajal, juhitakse täiendavalt üldalade elekterkütet hooneautomaatika abil. Kõik kütte grupid on kaitstud läbi rikkevoolu kaitselüliti. . TULEOHUTUSSÜSTEEMID PIKSEKAITSE Hoone tulepüsivusklass on TP 1 , kasutusviisiga IV ning kasutajate arv on üle 224 last + 36 personal ( k oolieelne lasteasutus). Hoonele projekteeritakse III kaitseklassiga piksekaitse (võrgusilmaga 15x15) vastavalt hetkel kehtivatele määrustele ja standarditele . Väline piksekaitse projekteerida katusele, allaviigud tuua alla ja ühendada maanduskontuuriga . Piksekaitse analüüsid sooritatakse kaitsenurga, veereva sfääri või võrkmeetodiga. Piksekaitse joonis koostatakse töö projekti käigus. Hoone välinepiksekaitse süsteem koosneb kolmest osast: Piksevardad Piksevõrgust (katuseklambri d , kompensaatorid ja ühendusklemmid) Allaviikudest (eraldusvahetükk, korr o sioonitõrjelint) Väline piksekaitsesüsteem ühendatakse hoone välisemaanduskontuuriga. Hoone maanduspaigaldise impedantsi väärtus peab tagama, et rikke korral ei ületaks suurim võimalik puutepinge 50 V. Maanduspaigaldise takistus peab olema üldjuhul väiksem kui 10 Ω. Kui maandustakistuse mõõtmisel ei saavutata piisavalt väikest takistuse väärtust, siis tuleb lisada täiendavad elektroodid. Piksekaitse ehitamisel tuleb kasutada ainult piksekaitse süsteemi spetsiaalseid tooteid (nt OBO Betterman´i piksekaitse süsteemi tooteid) ja ühe tootja piksekaitse süsteemi. Piksekaitse klemmid ja muud ühendukohad peavad olema tugevad ja korrosioonikindlad. Kaitstava ehitise kergesti süttivaid osad ei tohi olla otseses kontaktis piksekaitse välisüsteemi osadega. Seinast süttiva pinnakihi puhul peab piksevõrgustik olema ehitise välispinnast vähemalt 100 mm kaugusel, selleks projekteerida katuseklambrid kõrgusega 100 mm. Kõik katusel paiknevad metallkonstruktsioonid (va PV-paneelide konstruktsioonid) ja sadevee rennid ühendada piksekaitsesüsteemiga. HOONE PIKSEKAITSE SISESÜSTEEM Liigpingepiirikud jagunevad kolmeks tüübiks: I tüüp – välguvoolukindlad liigpingepiirikud, mis on võimelised läbilaskma tugevaid vooluimpulsse lainekujuga 10/350 µs. Need on mõeldud kaitseks otseste pikselöökide ja nende põhjustatud voolulainete vastu. II tüüp – liigpingepiirikud, mis piiravad võimsaid impulsspingeid, mis tekivad näiteks pikselöögi kaudsete mõjude või lülitusliigpingete korral. Lainekuju on 8/20 µs. III tüüp – liigpingepiirikud, mis on mõeldud peenema kaitse jaoks ning peavad taluma vähemalt 10 järjestikust kasvavat pingeimpulssi. Jaotuskeskused (JK) tuleb varustada II tüüpi liigpingepiirikutega. Peajaotuskilp (PJK) tuleb varustada liigpingepiirikuga tüüp I+II, mis tagab kaitse nii otseste kui ka kaudsete pikselöökide ja lülitusimpulsside eest. TULEOHUTUSEGA SEOTUD TOITE- JA JUHTIMISSÜSTEEMID Tuleohutusega seotud süsteemi komponendid on järgmised: Piksekaitse Evakuatsioonivalgustus Suitsuluugid (paigaldatakse koos käsitsi avamislülititega koridorides); Liftid (evakuatsioonikorrusele laskumine tulekahju korral); Evakuatsiooniuste automaatne avamine ja sulgemine (sh õhkkardinatega välisuksed); Ventilatsiooniseadmete automaatne väljalülitamine tulekahju korral; Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS), mis hõlmab suitsuandureid, helisignaale ja keskseadet . Kõik tuleohutuse tagamiseks vajalikud süsteemid (sh automaatika, oleku- ja häiresignaalide edastamine) tuleb varustada tulekindlate kaablitega, mille tulepüsivus on EI 60 min. Kaablite paigaldamisel tuleb järgida tootja paigaldusjuhiseid ning kasutada vastavale tulepüsivusklassile vastavaid kinnitusvahendeid. Kui ei saavutata soovitud tulepüsivust konstruktsioonide sees, tuleb kasutada kaablikaitsekanaleid või -torusid, mis tagavad vajaliku klassi. TULEKAITSE Kaablite läbiminekud tuletõkketarindeist ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust, selleks kasutada vastavaid abinõusi . Suitsueemalduse signalisatsiooni- ja alarmahelate kaablid peavad olema tulekindlad. Kui hoones tekib tulekahju, siis tuletõrjujad peavad suutma lülitada kogu hoone elektrivarustuse välja. Erandiks on süsteemid, mis jäävad garanteeritud toite jaotuskeskuse toite taha. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE ELEKTRIPAIGALDISE EHITUSE TÖÖVÕTU ULATUS Elektripaigaldis tuleb välja ehitada vastavalt projektile. Elektritöid võib teostada ettevõtja, kes on esitanud Majandustegevuse registrisse vastava majandustegevuse teate. Majandustegevusteade tuleb esitada, kui majandustegevuse registris on olemas pädeva isiku kinnitus tema õigussuhte kohta ettevõtjaga. Ettevõtja võib elektritöid teostada vastavalt juhtiva isiku pädevustunnistusel märgitud ulatusele. Tuleb kasutada ainult vastavate kutseoskuste ja -kogemustega ning erialaste kutsetunnistustega tööjõudu. Ehitamise käigus peab elektritööde teostaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente, niivõrd kuivõrd need on vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Töövõtt sisaldab kõikide elektriprojektis ja joonistes mainitud elektriseadmete, liinide, aparaatide ja süsteemide hankimist, seadistamist ja täielikult töökorda paigaldamist. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda Töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt, olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või mõnes muus aspektis. Enne tööde algust peavad olema ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud TÖÖJOONISED ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Vajadusel teostatakse paigalduse detailjoonised. Järelvalveinseneril on õigus tagasi lükata materjal või seade, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva seletuskirja nõudeid. Sellisel juhul peab Töövõtja hankima teise materjali või seadme, et tagada seletuskirja nõuete täitmine. Töövõtja peab esitama käesoleva seletuskirjaga seotud elektriseadmete kataloogid ja standardidokumendid järelvalveinsenerile ülevaatamiseks vastavalt lepingu juhistele. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud kohalike ametkondade poolt nõutud kõigi vajalike sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui pole märgitud teisiti, peab Töövõtja hankima sama tüüpi elektriseadme samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Töövõtu osaks kuulub kõikide vajalike avade tegemine konstruktsioonidesse (mis pole juba konstruktiivselt lahendatud) ja nende avade paigaldustööde järgne nõuetekohane sulgemine. Tuletõkke tarindites olevad läbiviigud teostatakse üldehitustööde mahus. Tööde teostamiseks plommitud seadmetele juurdepääsu tuleb kooskõlastada piirkonna elektrivõrguettevõtjaga (nt Elektrilevi OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, Imatra Elekter AS jne). Kõik vajalikud mõõtmised ja katsetused, mida nõuavad ametkonnad ja Tellija, kuuluvad töövõtu kulude hulka. Töövõtja peab läbi viima koolituse järelvalveinseneri poolt valitud personalile, et tagada kõikide töövõtulepinguga ette nähtud elektrivarustuse osade korrektne, hoolikas teenindamine, juhtimine ja hooldamine enne projekti lõplikku ülevõtmist. Peale elektritööde lõpetamist veendub Töövõtja mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektripaigaldise dokumentatsiooni alusel, et tehtud elektritöö vastab Seadme ohutuse seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnitab seda kirjalikult. Elektripaigaldise käikuandmine peab toimuma kooskõlas Seadme ohutuse seadusega. Elektritööde lõpetamisel peab elektritööde teostaja esitama elektripaigaldise valdajale või tööde Tellijale akrediteeritud asutuse poolt väljastatud elektripaigaldise auditi (Audit, seadme ohutuse seaduse tähenduses, on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused). Töövõtja peab teostama objekti valmides elektrotehnilised mõõdistused terve hoone/rajatise ulatuses. Käesoleva projektiga kajastatud töövõtu hulka kuulub auditi tegemine hoone/rajatise terviklikule elektripaigaldisele. Elektripaigaldistes võivad auditit teha vaid selleks akrediteeritud auditi tegijad. Objekti pingestamise ajaks peavad olema vormistatud vajalikud elektritarbimise lepingud ja piiritlusaktid. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele järgmised mõõtmiste ja kontrollide protokollid: maandustakistuse mõõtmine; PEN-, kaitse- ja potentsiaaliühtlustusahelate kontroll (katkematuse kontroll); isolatsioonitakistuse mõõtmine; pingetaluvuse mõõtmine; kaitseseadmete rakendusaja kontroll (automaatne väljalülitus); rikkevoolukaitseseadmete (RCD) toimivuse kontroll; puutepinge kontroll; polaarsuse kontroll; faaside järjestuse kontroll (kolmefaasilistes süsteemides); valgustiheduse kontroll (nii üld - kui ka evakuatsioonivalgustus). teostusjoonised, mis hõlmavad: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid; varjatud tööde aktid Kõik paigalduskohad tuleb testida enne, kui seadmed ühendatakse voolu alla. Pärast voolu sisselülitamist viiakse läbi edaspidi nimetatud ekspluatatsioonilised testimised, millele järgnevad proovikatsetused. Töövõtja peab koostama kõigi testimiste kohta protokollid, mille allakirjutatud koopiad antakse üle elektritööde tõendamisasutusele ja ehitustööde Tellijale. Elektritöövõtja teostab elektritööd , sealhulgas kaabeldustööd, arvestades teiste töövõtjate projektidega ja pakutud seadmete tarnetega. Peale määratud testimiste tuleb teha: juhtahelate ekspluatatsioonilised proovikatsetused; järelvalve ja alarmpunktide proovikatsetused; tehniliste süsteemide proovikatsetused (sh klappide juhtimine); automaatkaitselülitite lõike ja aja viite reguleerimine vastavalt koormustele ja eri ahelate selektiivsusele; mõõta iga mootori ahelas esinevat koormusvoolu ja reguleerida vastavalt termoreleed; Kirjalikult fikseerida iga reguleeritava automaatkaitselüliti seaded ning esitada need teostusdokumentatsiooni osana. Töövõtja hoiab objektil viimaste jooniste kontrollkäsikirja. Kontrollkäsikirjas tuleb märkida töö ajal tehtud muudatused. Kõik elektrijoonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele ja arhitektuursetele joonistele, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega "TEOSTUSJOONIS" ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse teostusjoonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Jaotuskeskustesse paigaldage jaotuskeskuse kohta koostatud skeemid. Pärast montaažitööde lõppu tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme. Elektritöövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; süsteemide lühikirjeldus; hooldusgraafik; süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Töövõtja tarnib koos teostusjoonistega 2 eksemplari süsteemidele ja seadmetele vastavaid hooldusjuhiseid. Need peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme. Tuleb anda vähemalt järgmised andmed: tehnilised andmed; valmistaja nimi; esindaja nimi; kasutusjuhised; reguleerimis- ja seadearvud; sisemised ühendusjoonised; hooldusjuhised; garantiitunnistused. Ekspluatatsiooni- ja valmisjooniste kopeerimis- ja tarnimiskulud kuuluvad töövõtu hulka. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskohale vastavate omaduste ja kvaliteediga seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele peaehitaja nõusoleku. Vastavuse tõestamine, samuti vastutus, jääb siiski asenduse esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel tuleb arvestada hoolduse ja tööturvalisuse nõuetega. Varjatult paiknevad seadmed varustatakse nähtavalt paigaldatud täiendavate siltidega, millele kantakse seadme nimetus ja otstarve. Tööd peavad olema teostatud puhtalt, meisterlikult ja heade ehitustavade järgi. Kõik töötlused peavad olema rangelt esmaklassilised ning teostatud kogemustega tööjõu poolt. SEADMED JA MATERJALID. TÄHISTUSED Kõik materjalid peavad olema uued ja kvaliteetsed, toodetud hea reputatsiooniga tootja poolt ning vastama projekti dokumentidega, töövõtulepingu kokkulepetega ja -üldtingimustega neile sätestatud nõuetele. Euroopa Liidus kasutamiseks peab toode olema läbinud nõuetele vastavuse hindamise protsessi, see näitab, et toode on saanud Euroopa Liidus kasutusloa. Kitsamalt Eestis sätestab selle hindamise korra Toote nõuetele vastavuse seadus. Nõuetele vastavust kinnitab (mitte alati ja mitte kõigile toodetele) EÜ vastavusdeklaratsioon koos toote tehnilise dokumentatsiooniga või siis ainult viimane. Kõik samatüübilised materjalid ja seadmed peab Töövõtja hankima võimalusel ja otstarbekusel ühelt ja samalt tootjalt, kes tagab nende tootmise jätkumise ehitise ekspluatatsiooniaegsete võimalike asenduste tarbeks. Töövõtja peab esitama käesoleva projekti kohase paigaldisega seotud elektriseadmete ja materjalide kataloogid ja standardidokumendid ülevaatamiseks insenerile viimase nõudmisel, tema kirjaliku heakskiiduta ei saa Töövõtja olulisi hankeid alustada. Inseneril on õigus materjali või seadme tagasi lükata ja nõuda asendust, kui ehitaja poolt pakutu ei vasta hankedokumentides ja käesoleva projekti dokumentatsioonis esitatud nõuetele. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt samaväärsete seadmetega Peatöövõtja ja/või Tellija nõusolekul. Vahetuse pakkuja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed vahetatava materjali või seadme kohta. Vastavuse tõestamine ja ka vastutus jääb siiski seadme/materjali asendajale. Tõendamisega seotud kulub kannab nende esitaja. Kõik kaablid peavad olema identifitseerimiseks tähistatud mõlemast otsast, kaablikandjate konstruktsioonides seintest läbiminekul ja suunamuutustel; pikemate kaablite korral lisaks vähemalt iga 50 m tagant. SELETUSKIRI SISUKORD 1. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ................................................................................................2 1.1. ÜLDANDMED ......................................................................................................................................2 1.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................................2 1.1.2. ALUSDOKUMENDID .......................................................................................................................2 1.2. OLEMASOLEV .....................................................................................................................................4 1.3. PÕHIANDMED .....................................................................................................................................4 1.3.1. LIITUMISPUNKTI ANDMED ..........................................................................................................4 1.3.2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDISE ANDMED ........................................................................5 1.4. MADALPINGE (≤ 1000 v) PEAJAOTUSSÜSTEEMID ......................................................................5 1.5. ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM .......................................................................................................8 1.6. GARANTEERITUD TOITESÜSTEEM ...............................................................................................8 1.7. UPS ........................................................................................................................................................8 1.8. PÄIKESEELEKTRIJAAM ....................................................................................................................8 1.9. MAANDUSED JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED .......................................................................9 1.9.1. MAANDUSPAIGALDIS....................................................................................................................9 1.9.2. POTENTSIAALIÜHTLUSTUS .........................................................................................................9 1.10. KAABLITEED ..................................................................................................................................10 1.10.1. KAABLIREDELID JA –RENNID .................................................................................................11 1.10.2. KAABLIKARBIKUD .....................................................................................................................11 1.10.3. RIPUTUSSÜSTEEMID ..................................................................................................................12 1.10.4. LÄBIVIIGUD .................................................................................................................................12 1.11. KAABELLIINID ...............................................................................................................................12 1.12. JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS.........................................................................................13 1.12.1. KVVKJ-SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS ..............................................................................13 1.12.2. KÖÖGISEADMETE ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................13 1.12.3. MUUDE SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS .............................................................................14 1.13. ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID .....................................................................................14 1.13.1. PAIGALDUSKOMPONENDID ....................................................................................................14 1.14. VALGUSTUSSÜSTEEMID ..............................................................................................................15 1.14.1. ÜLDVALGUSTUS .........................................................................................................................15 1.14.2. HÄDAVALGUSTUSSÜSTEEM ...................................................................................................16 1.15. KÜTTESÜSTEEMID JA –SEADMED.............................................................................................18 1.15.1. ELEKTERKÜTTESÜSTEEM ........................................................................................................18 1.15.2. SULATUSSÜSTEEMID ................................................................................................................18 1.16. TULEOHUTUSSÜSTEEMID ...........................................................................................................18 1.16.1. PIKSEKAITSE ...............................................................................................................................18 1.16.2. HOONE PIKSEKAITSE SISESÜSTEEM .....................................................................................19 1.16.3. TULEOHUTUSEGA SEOTUD TOITE- JA JUHTIMISSÜSTEEMID .........................................19 1.17. TULEKAITSE ...................................................................................................................................20 2. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE ...............................................................21 2.1. ELEKTRIPAIGALDISE EHITUSE TÖÖVÕTU ULATUS ...............................................................21 2.2. SEADMED JA MATERJALID. TÄHISTUSED ................................................................................25 DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 1/25 1. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS 1.1. ÜLDANDMED 1.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 on eelprojekt eelkõige ehitusloa taotlemiseks, põhiprojekt ehitajalt hinnapakkumiste võtmiseks ja tööprojekt hoone või rajatise ehitamiseks. Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse Harjumaale Tallinna Põhja-Tallinna LO Manufaktuuri tn 6 kinnistule projekteeritava lasteaia tugevvoolupaigaldise ehituse lahendusi eelprojekti staadiumis vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Võimalike vastuolude esinemisel projekti osade vahel lähtutakse kõigepealt ehituskirjeldusest, seejärel joonistest ja viimasena materjalide spetsifikatsioonist. Projekti tuleb käsitleda koos kõikide teiste projektiosadega terviklikult. Projekti puudutavad märkused peab töövõtja esitama kirjalikult ehitushanke ajal. Kui seda ei ole tehtud, loetakse projekt märkusteta vastuvõetuks. Ehitustööde aluseks on tööprojekt. Tööprojekti koostab või tellib kooskõlastatult tellijaga töövõtja. Ühe hoone tugevvoolu süsteemi piires tuleb tootegruppide lõikes kasutada ühe tootja tooteid. 1.1.2. ALUSDOKUMENDID 1.1.2.1. LÄHTEANDMED Projekti koostamisel on arvestatud Tabel 1 toodud lähteandmetega. Tabel 1 Lähteandmed Lähteandmete Nr. Dokumendi nimi Kuupäev/number väljastaja Hades Geodeesia Geodeetiliste tööde aruanne (Töö nr 1 05.06.2025 / HG-4422 OÜ HG-4422) 2 Tulipunane OÜ Tuleohutusaruanne 2025 Manufaktuuri lasteaia ideekonkurssi 3 - - võidutöö OÜ Manufaktuuri Tehnilised tingimused Manufaktuuri 4 06.04.2026 Jaotusvõrk tn 6 liitumiseks madalpingel 0,4 kV Tallinna Hanke üldkirjeldus: Manufaktuuri 5 - Haridusamet lasteaia projekteerimine Riigi Kinnisvara 6 Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025 AS DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 2/25 1.1.2.2. NORMDOKUMENDID Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja heakskiidetud normdokumentatsioonist, mis on välja toodud Tabel 2. Tabel 2 Normdokumendid Nr. Dokumendi nr. Dokumendi nimi Üldine 1 Riigikogu seadus Ehitusseadustik Vabariigi Valitsuse 2 Võrgueeskiri määrus nr. 184 Siseministri määrus nr. 3 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 17 4 Riigikogu seadus Seadme ohutuse seadus Majandus- ja 5 taristuministri määrus Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded nr. 74 Majandus- ja 6 taristuministri määrus Nõuded ehitusprojektile nr. 97 8 Riigikogu seadus Toote nõuetele vastavuse seadus Standardid 1 EVS 932 Ehitusprojekt Madalpingelised elektripaigaldised. Osa1: Põhialused, 2 EVS-HD 60364-1 üldiseloomustus, määratlused Madalpingelised elektripaigaldised. Osa4-42: Kaitseviisid. 3 EVS-HD 60364-4-42 Kaitse kuumutustoime eest. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid 4 EVS-HD 60364-4-43 Liigvoolukaitse. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. 5 EVS-HD 60364-4-444 Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetilise häiringute eest. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-442: Kaitseviisid. Madalpingepaigaldiste kaitse kõrgepingevõrkude 6 EVS-HD 60364-4-442 maaühenduste tagajärjel ja madalpingevõrkude rikete tagajärjel tekkivate ajutiste liigpingete eest. Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja 7 EVS-EN 61140 seadmetele. 8 EVS-EN 50110 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: 9 EVS-HD 60364-6 Kontrollitoimingud. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete 10 EVS-HD 60364-5-534 valik ja paigaldamine. Turvalahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534:Transientliigpingekaitsevahendid. 11 EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood) Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:Kaitseviisid. 12 EVS-HD 60364-4-41 Kaitse elektrilöögi eest. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 3/25  Ehitiste elektripaigaldised Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja 13 EVS-HD 60364-5-51 paigaldamine. Üldjuhised. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete 14 EVS-HD 60364-5-52 valik ja paigaldamine. Juhistikud. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete 15 EVS-HD 60364-5-54 valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid 16 EVS-HD 61439-1 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1:Üldreeglid. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: 17 EVS-HD 60364-5-559 Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. 18 EVS-HD 60364-4-443 Kaitse pingehäiringute ja elektrimagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse transientsete pikse- ja lülitusliigpingete eest. 19 CEN/TR 13201-1 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised 20 EVS-EN 12464-1 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad 21 EVS-EN 12464-2 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded 22 EVS-HD 60364-7-714 eripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised 23 EVS-HD 60364-7-701 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-701: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Vanne ja dušše sisaldavad ruumid 24 EVS-EN 62305-1 Piksekaitse Osa 1: Üldpõhimõtted 25 EVS-EN 62305-3 Piksekaitse Osa 3: Ehitisele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule. 26 EVS-EN 62305-4 Piksekaitse Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid 27 EVS-EN 62040 „Katkematu toite süsteemid. Osa 1: Üld- ja ohutusnõuded katkematu toite süsteemidele“ 28 EVS-EN 1838 Valgustusrakendused. Hoonete hädavalgustus 29 EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid Elektrilevi OÜ võrgustandardid 1 P342 (0,4…20) kV võrgustandard – 0,4 kV kaabelliinid 2 P343 (0,4…20) kV võrgustandard – 0,4 kV liitumispunkt Kasutada ainult kehtivaid versioone. 1.2. OLEMASOLEV Olemasolevaid elektripaigaldisi ei ole. 1.3. PÕHIANDMED 1.3.1. LIITUMISPUNKTI ANDMED Tarbimiskoha Tallinn, Manufaktuuri tn 6 liitumiseks elektrivõrguga projekteerib ja ehitab Manufaktuuri Jaotusvõrk OÜ välja liitumispunkti. Liitumispunkt asub kas kinnistu piiril või hoone fassaadi läheduses. Soovitud liitumine on 3x315 A. Rajatav võrk kuulub võrguettevõtjale. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 4/25 1.3.2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDISE ANDMED Hoone tugevvoolupaigaldise andmed on välja toodud Tabel 3. Tabel 3. Hoone tehnilised parameetrid Hoone kasutusviisi tüüp: IV (Koolieelne lasteasutus) Katastritunnus: 78401:101:7096 Hoone sisestuse juhistikusüsteem: TN-C (L1, L2, L3, PEN) Hoone juhistikusüsteem: TN-S (L1, L2, L3, PE, N) Toitepinge: 230/400V AC; 50 Hz Installeeritud ehk paigaldatud võimsus: 357kW Arvutuslik tarbitav võimsus: 161kW Elektritoide: 3x315A, Generaatori valmidus – ühenduskilp p.pesaga 3x315A. Võimsustegur: 0,95 Tabel 4 Võimsuse arvutus Lasteaia peakilp PJK Seade Seadme Seadmete Installeritav Üheaegsuse Arvutuslik Seadme Arvutuslik Arvutuslik võimus kogus, tk võimsus Pi, tegur aktiivne cos f täis vool Ia, A Pi, kW kW võimsus võimsus Pa, Sa, kVA kW PJK omatarve 20 1 20 0.5 10 0.95 11 15 KÖÖK 97 1 97 0.7 68 0.95 71 104 JK1.1 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 JK1.2 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 JK2.1 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 JK2.2 50 1 50 0.6 30 0.95 32 46 KVVJK 40 1 40 0.8 32 0.95 34 49 Üheaegsuse tegur kilbis 0.7 Summa Pi, üheaegsuse tegur, Pa, cos f, Sa, Ia: 357 0.45 161 0.95 169 246 Peakaitse liitumispunktis, A 315 Võimsuse reserv, % 22% 1.4. MADALPINGE (≤ 1000 v) PEAJAOTUSSÜSTEEMID Hoone esimesele korrusele köögi kõrval tuleb tehnoruum, kus asub hoone peajaotuskilp. Üldiste jaotuskeskuste arv ja täpne asukoht täpsustatakse põhiprojektis plaanilistel joonistel. Hetkel planeeritakse peakeskus PJK, köögiseadmete keskus JK-K, korruste keskused JK1.1, JK1.2, JK2.1 ja JK2.2, ventilatsiooni ja soojussõlme keskused VJK ja SSJK, suitseemaldusventilatsiooni keskus SVJK. Jaotuskeskused asetsevad üldjuhul tehnilistes ruumides, nišides või seintel. Jaotuskeskus peab olema varustatud hingedega ja ühe võtmega avatavate süvislukkudega ustega. Jaotuskilpide IP-aste peab vastama ruumi keskkonnatingimustele. Magistraalkaablid liiguvad laes esimesel korrusel kaabliredelitel ning elektrišahti, kus liiguvad edasi teistele korrustele. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 5/25 Elektrikeskuse kest peab olema valmistatud vähemalt 1,5 mm plekist ja kesta IK-aste peab olema vähemalt IK08 ning IP aste peab olema valitud vastavalt keskkonnatingimustele. Hoone elektrikilbid või ruumid, kus asuvad elektrikilbid, mille peakaitsmete summaarne nimivool on üle 100 ampri, ja nendest toidetakse rohkem kui ühes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid, peavad olema eraldi tuletõkkesektsioonis. Peakeskuses peab olema võrguanalüsaator-multimeeter Modbus väljundiga. Kõik keskused tuleb varustada sobivate klemmliistudega kõigi juhtimiskaablite jaoks. Peakeskusesse tuleb paigaldada pistikupesa 16 A, 230 V. Elektripaigaldises peab olema tagatud elektriohutus järgmiste kaitseviisidega: • Põhikaitsena (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; • Rikkekaitsena (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtite juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50 V. Ahela toite automaatne välja lülitamine rikke korral. • Lisakaitsena (ohtu suurendavate ümbrusolude jms. korral) rikkevoolukaitset, nimirakendusvooluga mitte üle 30 mA. Tugevvoolu elektrivarustuses olevad kaitseaparaadid peavad katkestama vooluahela juhtides kulgeva liigvoolu enne seda, kui see võiks liigvoolu soojusliku või mehaanilise toime tõttu põhjustada ohtu isolatsioonile, liidetele, klemmidele või juhtide ümbrusele. Kilp paigaldada selliselt, et selle uks avaneks vähemalt 120°. Kilbi ette peab jääma vähemalt 0,8 m ruumi. Juurdepääsu takistavaid esemeid ega süttivaid aineid ei tohi paigutada lülitus- ja juhtimisaparatuuri juurde viivatele teedele, väljapääsuteedele, nende teede kohale ega lähedusse ega ka paikadesse, kust aparatuuri käitatakse. Süttivad ained, mis asuvad elektripaigaldiste naabruses või läheduses, tuleb eemaldada kõigi võimalike süüteallikate juures. Jaotuskeskusesse sisenevatele ja sealt väljuvatele kaablitele näha ette piisavalt montaaži ruumi. Jaotuskeskuste montaaž tehakse nii et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Töövõtja peab kontrollima enne ehitustöö algust, et jaotuskeskuste paigaldamiseks on reserveeritud piisavalt ruumi ning selgitab võimalikud transporditeed paigalduskohta. Vahelduvvoolu pistikupesadele tunnusvooluga kuni 32A, mida saavad kasutada tavaisikud ja on ette nähtud üldiseks kasutamiseks, ning välja kasutatavatele liikuvatele seadmetele tunnusvooluga kuni 32A nähakse ette rikkevoolukaitselüliti, mille rakendumisvool on kuni 30 mA. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 6/25 Keskustes kasutada valdavalt DIN-liistule kinnitatavaid moodul tüüpi komponente. Samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang. Keskuste põhi-, abi- ning alamvooluahelate ühendamine teostada lahtiühendavate klemmliistude kaudu. Mõõtmiste otstarbel tuleb N- ja PE lattide ühendus teha kergesti lahtivõetavaks. Üldjuhul on pea- ja jaotuskilpides nimivooluga kuni 100 A eraldusmoodusega 1, elektrikeskused nimivooluga 100 A - 600 A, eraldusmoodusega kas 2a või 2b ja nimivooluga üle 600 A eraldusmoodusega 3a. Elektrikilbid moodulite arvuga ≥24, peavad olema keevitatud või needitud ja pulbervärvitud metallkestas seina paksusega ≥0,8 mm. Kilbiruumi võivad siseneda ainult selleks õigust omavad isikud. Kilbid peavad olema mugavad kasutada ning lihtsalt hooldatavad. Kaitseaparatuur peab taluma võrguhaldaja poolt esitatud lühisvoolude alusel arvutatud 3-faasilist lühisvoole. Liitumis- ja magistraalkaablite määramisel peab tarbija lõpp-punktis olema normaaltarbimisel tagatud pingekadu: valgustuskaablites mitte üle 3%, muudes kaablites mitte üle 5%, alates trafoalajaamast. Liitumiskilbis kõrgema ampri arvväärtusega kui 3x125A kaitseaparaat peab saama vajaduse korral reguleerida vastavalt arvutusliku 1-faasilise lühisvoolule hoone peajaotuskeskuses. Eesmärgiks oleks arvutuslikult veenduda, et liitumiskilbis kaitseaparaat rakenduks ka praktiliselt 1-faasilise lühisvoolu korral. Kaitsmete enimalt lubatud rakendumisajad: - 0,4 s – pistikupesa liinid, valgustuspaigaldised; - 5,0 s – pea ja toiteliinid, kohtkindlate seadmete toiteliinid. Kilbi skeemid paigaldada kilbiukse siseküljele, väljuvad rühmaliinid nummerdada. Peale kaablite ja juhtmete paigaldamist avad kilbis tihendada. Keskused valmistada süvistatava või pinnapealse teostusviisiga (iga konkreetse keskuse teostusviis on kirjeldatud vastava keskuse skeemil). Süvistatava teotusviisiga keskused paigaldatakse seinanišši või süvistatakse seina. Jaotuskeskused varustatud sisendis kolmepooluselise koormuslülitiga ja II tüüpi liigpingepiirikutega. Liigpingepiirikute olekusignaal tuleb viia hooneautomaatikasse. Liitumiskaablite määramisel arvestada reservi 30 %. Peakeskuses on arvestatud võimsuse lisandumise reserviga 30%. Jaotuskeskustes arvestatakse võimsuse lisandumise reserviga 20%. Pea- ja jaotuskeskuste reservi väljundeid tuleb arvestada 20% väljundite arvust ning vähemalt üks reserv iga erineva suuruse kohta. Lisaks arvestada keskustes 20 % reservruumi. Kaablite marke, soonte arvu ja ristlõikeid, paigaldusviisi ning juhiseid montaažiks vt. jooniselt. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 7/25 1.5. ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM Elektrienergia arvestus toimub liitumiskilbis paikneva kahetariifse elektrienergia arvesti kaudu. Kahesuunalise arvestuse vajadus täpsustatakse päikeseelektrijaama projekti ja võrguettevõtja tingimuste alusel. Alamarvestid paigaldatakse kõikidele võimalikele rendipindadele (nt köök, erinevate rentnike pinnad) ning eraldi süsteemidele, nagu ventilatsioon, jahutus, välisvalgustus, elektriküte jm.). Arvestite näidud on kaugloetavad hooneautomaatika süsteemi põhimõttel (M-bus). Kasutama peab staatilisi A täpsusklassi elektrienergia arvesteid (elektroonsed arvestid, mis põhinevad A/D muunduritel ja mikroprotsessoritel. Arvestid alates 100A varustatakse voolutrafodega, mille täpsusklass on 0,2S. Mõõtmislahendus tuleb kavandada nii, et väljumissuuna näit oleks usaldusväärne ega muutuks ebatäpseks. 1.6. GARANTEERITUD TOITESÜSTEEM Hoonele nähakse ette generaatori valmidus võimsusega 315A. Generaatori ühenduskilp asub väljaspool hoonest. Generaatorist saab toite terve hoone. Generaatori tarbimine on samuti jälgitav arvestiga. Toidete ümberlülitamine tuleb lahendada reservi lülitamise automaatikaga (RLA-ga). RLA tuleb lahendada mootorajamitega lülititega, kusjuures peab olema välistatud mehhaanilise ja elektrilise blokeeringuga toidete kokku ühendamine. 1.7. UPS UPS võrku peab ühendama järgmised tarbijad: • server • serveriruumi teenindavate jahutusseadmete kontrollerid • arvutivõrgu aktiivseadmed • videovalve seadmed • valvurite ja hoolduse arvutid ja monitorid Kasutatakse lokaalseid UPS-seadmeid. 1.8. PÄIKESEELEKTRIJAAM Käesolev projekt näeb ette toite päikesepaneelide inverterile ning arvesti paigaldamise energiatarbimise mõõtmiseks. Päikeseelektrijaama lahendus alates inverterist koostatakse eraldi projektina ega kuulu käesoleva projekti koosseisu. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 8/25 1.9. MAANDUSED JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED 1.9.1. MAANDUSPAIGALDIS Peapotentsiaaliühtlustus peab olema teostatud vastavalt TN-S süsteemile, mis tuleb ühendada paigaldise maandusega. Maanduskontuur peab olema ringistatud ja mõlemad kontuuri otsad peavad olema peamaanduslatile ühendatud, kusjuures mõlema juhi ristlõige peab eraldi võttes vastama eeskirjadega ette nähtule. Maanduslatt paigaldatakse kilbiruumi seinale. Maandusseadme elektroodina kasutatakse tsingitud ümarterast D=10mm. Betoonist väljudes pinnasesse, peab elektrood korrosiooni vähendamise eesmärgil olema isoleeritud. Lahendused joonistel täpsustatakse tööprojektis. Maandussüsteem teostatakse vastavalt normile EVS-HD 60364-5-54. Maandusjuhi ristlõige ei tohi olla vase puhul väiksem kui 6 mm2, terase puhul mitte väiksem kui 50 mm2. Maandusjuhtidena ei tohi kasutada alumiiniumjuhte. Kaitsejuht peab olema võimeline taluma lühisvoolu mehaanilisele ja soojusliku toimele kaitseaparaadi väljalülitamiseaja kestel. Vertikaalmaanduritena kasutada tsingitud terasest või vasetatud terasest, roostevabast terasest või vasest valmistatud riba või varraselektroode. Töö- ja kaitsemaandused teostatakse vastavalt normidele. Isolatsioonitakistusmõõtmised (neutraal- ja kaitsejuhtmete vahel) teostatakse elektrikilbi puhul eraldi. Mõõtmisprotokollid lisatakse lõplikele joonistele. Kõrge töökindluse tagamiseks nähakse iga ühendatava osa jaoks ette eraldi juht, mis ühendatakse teiste juhtidega kokku potentsiaaliühtlustuslatil. Ühendamine teostatakse kolla-rohelist värvi plastisolatsiooniga vasksoontega (Cu) juhtmete abil. Ühendusjuhtmed tuleb otsastada ja tähistada. 1.9.2. POTENTSIAALIÜHTLUSTUS Elektripaigaldise käidul võivad mitmesugustel põhjustel tekkida elektriseadmetes rikke- või avariitalitus (näit. isolatsioonirike), mille tulemusena võivad paigaldise normaaltalitusel pingetud elektrijuhtivad osad sattuda ohtliku pinge alla. Ka normaaltalitusel võivad elektripaigaldises tekkida erinevatel põhjustel elektrimagnetilised häireväljad, mis võivad tingida häiretundlike mikroelektroonikaseadmete rikkeid. Paigaldise erinevate osade vahel tekkida võivast puutepingest tingitud elektrilöögi- ja tulekahjuohu vältimiseks (rikkekaitseks) ning elektromagnetiliste häirete vähendamiseks ehitatakse välja kogu hoonet hõlmav potentsiaaliühtlustussüsteem. Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 9/25 Elektripaigaldise potentsiaaliühtlustus seisneb kõigi pingealdiste ja kõrvaliste voolujuhtivate osade omavahelises ühendamises. Potentsiaaliühtlustuslatiga tuleb ühendada: 1) Maandusjuhid (enamasti dubleeritud); 2) Hoonesse sisenevad vee- ja kanalisatsioonitorud; 3) Hoonesisene ventilatsioonitorustik; 4) Muud kõrvalised voolu juhtivad osad. Kommunikatsioonikappides, -ümbristes ja -rakistel, ei tohi kaitsejuht olla väiksem kui 1) 4 mm² ümbrise gabariidi korral kuni 20 U [U tähistab sisselükatava mooduli kõrgusühik 44,54 mm.] 2) 16 mm² ümbrise korral üle 21 U 3) 25 mm² mitmekapiliste koostete korral. 1.10. KAABLITEED Hoone siseseid kaabliteid võib jagada enamasti kaheks: 1) Magistraalkaabliteed, mis on peajaotuskeskuse ja vahe- või alamjaotuskeskuste vahel; 2) Lõpp elektriseadme kaabliteed, mis on jaotuskeskuste ja elektriseadme vahel. Elektripaigaldise juhistik ehitatakse välja kahekordse plastmassisolatsiooniga kaablitega. Kasutatavad kaablid peavad vastama antud tüüpilisi kaableid käsitlevate standardite nõuetele, kaabli soote värvid ja/või tähistus peavad vastama standardi EVS-HD 308 S2:2007 „Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamise“ nõuetele. Põrandate betoonvalusse paigaldatavate kaablite tarbeks tuleb enne valutöid paigaldada kaablite jaoks plasttorud. Paigaldavate kaablite torud ei tohi mõjutada konstruktsioonide tugevust ega mõjutada heliisolatsiooni mittesoovitavas suunas. Torud, harutoosid jms tuleb hoolikalt kinnitada, et vältida nende lahtitulekut valutööde ajal. Paigaldatavad torud varustada väikese paindevaruga, et need ei murduks ega tuleks lahti valutööde ajal. Torusid mitte paigaldada kõrvuti suurte „vaipadena“. Juhistik ja kaabliteed tuleb paigaldada paralleelselt ehitise konstruktsioonidega (horisontaal-ja vertikaalsuunas). Paigaldamine tuleb teostada otstarbekalt ja ülevaatlikult, et käidul oleks välditud nende juhuslik vigastamine ning tagatud samas juurdepääs nende kontrollimiseks ja hooldamiseks. Kaablite hargnemised ja ühendamised teostada vastavalt nõuetele. Juhtide omavahelised ühendused peavad tagama töökindla elektrilise kontakti ja vajaliku mehhaanilise tugevuse ja kaitse. Harukarpide katete siseküljele märkida vastavad märked, mis näitab toiteahela rühma ja vajadusel lisa andmeid. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 10/25 Paigaldatud kaablid ja juhtmed tähistatakse jaotuskeskuses selgete ning ümbritsevatele mõjudele vastupidavate kaablimärkidega, vastavalt töövõtja kaabliloetelule, et juhistik oleks kontrollimisel ning hooldamisel äratuntav. Hoone põhitoiteliin projekteeritakse kaabelliinina. 1.10.1. KAABLIREDELID JA –RENNID Enamasti paigaldatakse nõrkvoolukaablid ja tugevvoolu kaablid eraldi redelitele. Kui eraldi redelitele ei ole võimalik paigaldada, siis ühisel redelil kasutada metallist eraldusriba. Kaabliredelite üksteise kohal paigutusel nõrkvoolukaablite redel paigutada tugevvoolu kaabliredeli alla. Valgustite riputusrenne kasutada tsingitud terasest. Renni karpide kinnituseks kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid. Ripplagede taga ja tehnilistes ruumides tuleb kasutada kaabliredeleid. Niiskes ja agressiivse keskkonnaga ruumides peab kasutama kuumtsingitud terasredeleid või alumiiniumredeleid. Kohtades, kus ripplagesid ei ole (riiulid on näha), tuleb kasutada tsingitud vähese perforatsiooniga plaatkaabliriiuleid. Plaatriiulid tuleb varustada tsingitud kaanega. Plaatkaabliriiulite värvus tuleb täpsustada sisearhitektiga. Pistikupesade ja karpide kinnituseks tuleb kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid. Kaabliredelid ja tema komponendid, millele paigaldatakse tulekindlaid kaableid, peavad vastama tulekindluse nõuetele. Kohtades, kus paigaldatakse redelile tulekindlaid kaableid, peavad kaabliteed olema tulekindla paigaldusviisiga, s.t. süsteemi kõik komponendid omavad E60 tasemele vastavat sertifikaati. 1.10.2. KAABLIKARBIKUD Kaablikarbikuid kasutatakse ruumides, kus võib tulevikus ette tulla pistikupesade ja kaablite muutusi või täiendusi. Üldjuhul tuleb kasutada PVC-karbikut. Alumiiniumkarbikut tuleb kasutada kohtades, kus olulised on vastupidavus ja jäikus. Töökoha karbik on ühekambriline vaheplaadiga või kahekambriline (üks osa 230/400 V kaablite jaoks, teine osa nõrkvoolukaablite jaoks). Töökoha karbik on üldjuhul valget värvi või valmistatud anodeeritud alumiiniumist. Orienteeruv suurus 123-172 mm x 65-72 mm Täpsed karbikute materjalid ja suurused määratakse tööprojektis. Vajadusel tuleb ruumide keskel, kus pistikupesade vajadus on ajutine (näiteks nõupidamiste ruumis), kasutada põrandakarpe. Kaablite juurdeviimiseks põrandakarpi tuleb põrandasse paigaldada piisav arv reservtorusid nõrkvoolusüsteemi kaablite paigalduseks. Põrandakarpide kaaned kaetakse põranda pinnakattematerjaliga. Kaablikarbikute asukohad täpsustatakse põhiprojektis. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 11/25 Tuletõkkesektsioonide piiril asuvate läbiviikude tulekindlus peab vastama läbitava konstruktsiooni tulekindlusele. 1.10.3. RIPUTUSSÜSTEEMID Kaablite ripp-paigaldamiseks kasutada selleks ettenähtud tarvikuid lähtudes tootjapoolsetest kasutusjuhenditest ning väljakujunenud ehituspraktikast ning kehtivatest normdokumentidest. Kaabliredelite riputussüsteemide tugilaiused paigutada vastavalt kaabliredeli tootja poolt määratud koormusdiagrammile. Lisaks arvestada kaabliredeli enda raskusega. 1.10.4. LÄBIVIIGUD Läbiviikude tegemisel jälgida, et ei kahjustataks hoone kandvaid konstruktsioone. Läbiviigu avad peale kaablite paigaldamist tihendada. Läbiviikudesse paigaldatakse vastavad kaitsetorud. Katuse või seina niiskus- ja tuuletõkkekihist läbiminekul tuleb järgida vastavaid ehituslikke konstruktsiooninõudeid ja sellekohaseid väljakujunenud tüüplahendusi. Tuletõkked peavad olema sertifitseeritud lahendused kooskõlas tuletõkke sektsiooniga. Üldreegel kaablite summaarne ristlõige ei tohi ületada 50% ava ristlõikest. Vahelagedes ja seintes võivad olla ette nähtud kaablitorud. Nagu ka pinnases, peavad torude otsad olema selgelt tähistatud, hästi ligipääsetavad ning kindlalt kaitstud ehitusprahi ja betooni sattumise eest. Elektrikaablite läbiminekul hoone seintest on vaja tagada seinte konstruktsiooniline nõuetekohane tulepüsivus. Läbiviigu avad peale kaablite paigaldamist tihendada spetsiaalse tootega (tulekindel vaht, silikoonid ja elastsed krohvisegud. Levinud variant on temperatuuri käes paisuvate materjalide kasutamine. 1.11. KAABELLIINID Installatsioonikaablid peavad vastama EVS 720 nõuetele. Paigaldatavad kaablid peavad olema halogeenivabad ja tuletundlikus peab vastama standardile EN 60332. [viide: RKAS-9] Vastavalt kaablite tuletundlikkuse nõuetele peab hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus olema vähemalt Cca-s1,d1,a2. Nõuded ei kohaldu kaablitele, mis sisenevad hoone kilbiruumi või elektripeajaotlasse hoonest väljastpoolt ja ei läbi elu-, majutus-, hoolekande-, kinnipidamis-, kogunemis-, tööstus-, lao- või kontoriruume ning väljumis- või evakuatsiooniteid. Kui elektritarbijale on määratakse kuni 16 mm2 kaabel, siis projekteerida vasest kaabel. Muudel juhtudel suurema kui 16 mm2 projekteerida alumiinium kaableid. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 12/25 1.12. JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu madalpingeseadmete ja elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide alusel kehtestatud tootestandarditele ja omama CE vastavusmärki. Kõik elektriseadmed peavad omama tehnilist dokumentatsiooni, vastavusdeklaratsiooni ja vastavusmärgistust. Elektriseadmed peavad vastama direktiividele 2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ. 1.12.1. KVVKJ-SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS Hoone soojusallikaks on kaugküttel põhinev soojussõlm. Hoones on ka ette nähtud jahutus- ja ventilatsioonisüsteem.. Soojussõlmedele, jahtusseadmetele ja ventilatsiooniseadmetele paigaldada eraldi kilp antud tehnosüsteemile antud tehnosüsteemi vahetusse lähedusse. Seadmed tuleb ühendada elektrivõrku vastavalt seadmete tarnija juhendis olevatele paigaldusjuhistele. Kõik KVVK süsteemi mootorid ja ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel. Turvalülitite abikontakt peab katkestama mootori juhtimisahela ja andma indikatsiooni hooneautomaatikasse. Sagedusmuunduri ühendamisel mootoriga tuleb kasutada häirete levimise vähendamiseks ekraniseeritud kaableid. Mootorventiilide ja teiste seadmete juhtmed tuleb ventiilide kohale paigaldada piisava varuga, et ventiile saaks pöörata juhtmeid lahti võtmata. Juhtimis-, reguleerimis-, mõõtmis- ja signalisatsioonijuhtmed tuleb paigaldada oma rühmades eraldi. Erinevate pingesüsteemidega juhtmete ristumisi tuleb vältida. 1.12.2. KÖÖGISEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 1. korrusele ehitatakse köök. Köögile on projekteeritud eraldi jaotuskeskus JK-K. Köögi seadmete toide ja ühenduse tüüp (ühendus läbi pistikupesa, - läbi klemmkarbi, otseühendus seadmega) projekteeritakse vastavalt tehnoloogialt ja eriosadelt saadud lähteülesannetele. Köögis nähakse ette kuumutusseadmete väljalülitamiseks signaallambiga varustatud turvanupp, mis paigutatakse köögi sissepääsu lähedusse. Kuumutusseadmete sisselülitamiseks nähakse ette kuumtsehhide elektrikilpide kaanele indikatsioonilambid, väljalülitamise nupp ja taastusnupp. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 13/25 1.12.3. MUUDE SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS Paigaldatavate elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu madalpingeseadmete ja elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide alusel kehtestatud tootestandarditele ja omama CE vastavusmärki lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses toodud“ nõuetest. 1.13. ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID 1.13.1. PAIGALDUSKOMPONENDID Paigalduskomponentide (lülitid, pistikupesad, regulaatorid, jt.) tüübid peavad vastama paigalduskohas teostatud juhistiku paigaldusviisile (pinnapeale, süvistatud, kaablikarbikus, - postis). Paigalduskomponentide tehnilised parameetrid, s.h. kaitseaste (IPxy) , peavad vastama nende ruumide kasutusotstarbele ning keskkonnatingimustele, kuhu nad paigaldatakse. Välioludesse paigaldatavate paigalduskomponentide kaitseaste on vähemalt IP44. Lülitite nimiandmed: - Vool amprites 10 A - Pinge voltides 230 V - Pinge liik AC - Kaitseaste Märgitud vastavalt plaanil Pistikupesade nimiandmed: - Vool amprites 16 A - Pinge voltides 230 V - Pinge liik AC - Kaitseaste Märgitud vastavalt plaanil - Kaitsemaanduse olemasolu PE Kui paiknemisplaanil ei ole märgitud teisiti on paigalduskomponentide paigalduskõrgus järgmine: - Lülitid 1,0 m põrandast - Pistikupesad 0,2 m põrandast Lasteruumides paigaldada pistikupesad 1,8m kõrgusele. Kõik pistikupesad ja valgustuse lülitid varustatakse siltidega, kust selgub rühmakeskuse ja –liini tähis, millisesse toitesüsteemi pistikupesa ja valgustuse grupp kuulub (tavatoide, UPS jne). Igale töökohale näha ette piisav arv seinakontakte vastavalt ruumides kasutatavatele seadmetele ja ruumide üldise elektrikasutuse põhimõttele. Töökoha komplekt vastavalt RKAS 2021 juhendmaterjalile. Pistikupesad planeerida lastele ohutus kõrguses õpetajate töökohtade tsoonis (näha ette mõlemas ruumi küljes) seinakarbikuga. Muud kaablid süvistatud. Tagada toited projektoritele ja ekraanidele, interaktiivsele tahvlile. Tugevvoolu pesad tuleb paigaldada samasse raami nõrkvoolu pesadega. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 14/25 1.14. VALGUSTUSSÜSTEEMID 1.14.1. ÜLDVALGUSTUS Kõik paigaldatavad valgustid peavad vastama 2005/32/EÜ ja Euroopa Liidu Komisjoni määrusele nr 245 2009, omama CE ja ENEC-i sertifikaati ja vastama EVS-EN 62471, EVS-EN 61547 ja EVS-EN 55015 standardite nõuetele. LED valgustid peavad lisaks vastama IEC 62722, IEC 62717, EVS-EN 62504, EVS-EN 13032 standardile. Kõik valgustid peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud ja omama selleks vastavat ohutussertifikaati ENEC. ENEC sertifikaadi puudumisel on tellijal õigus nõuda vastavat CE sertifikaati koos protokolliga. Valgustuse süsteem tuleb projekteerida võimalikult lihtsalt ja võimalikult väikese hooldusvajadusega, rakendades selleks järgmisi valikuid: 1) kasutada pika elueaga energiasäästlikke leedvalgusteid (minimaalselt 50 000 h) 2) Projekteeritavad ja paigaldatavad leedvalgustid peavad omama vähemalt 5-aastast tehasegarantiid; 3) Leedvalgusti valgusvoo hooldetegur peab olema vähemalt 0,9 (L90@50 000); 4) Ruumide kohta tuleb teostada valgustehnilised arvutused, sh energiatõhususe arvutus ja lisada need projektile. Ruumide valgusarvutused peavad sisaldama ka räiguse (UGR) kontrollarvutusi. Arvutuste tegemisel peab arvestama mööbliga. 5) Valgustite LOR väärtus peab olema ≥80%. 6) Hoone valgustuse LENI väärtus peab vastama standardile EVS-EN 15193 7) Arvutitega töökohtadel lubatud valgustite heledus peab vastama standardile EVS-EN 12464-1 pt. 4.9.2. Valgustite lülitus tagada vekseldamise võimalusega, grupeerituna ruumides ridade kaupa. Koridorides ja wc-des paralleelvõimalusena liikumis- ja kohalolekuanduriga. Valgustuse timmerdamise võimalus tagada psühholoogi kabinetis, rühmaruumi magamisalal ja erirühma ruumis. Üldjuhul ruumide valgustuse juhtimiseks tuleb kasutada a DALI süsteemi. Muusikasaali valgustuslahendus piirdub käesoleva projekti mahus vajalike toitepunktide ja ühendusvõimaluste kavandamisega. Erivalgustuse (sh prožektorid ja nende riputuskonstruktsioonid) täpne valik ja paigaldus lahendatakse eraldi tehnoloogilise projekti käigus. Valgustuspaigaldis projekteeritakse kooskõlas Eesti Standardiga EVS-EN 12464-1:2021 ja tellija soovidega. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 15/25 Varikatuse alla ja fassaadile paigaldatakse välisvalgustid. Välisvalgustuse juhtimine peab toimuma nii käsitsi kui ka hooneautomaatika abil (olek, ajaprogrammid, päevavalguse tugevus). Välisala valgustamiseks peab kasutama valgusteid, löögikindlusega (IK-tase) vastavalt objekti eripärale. Hoone valgustuse sisendi annab elektriprojektile arhitekt, sisearhitekt ja tellija. Tabel 5 kirjeldab piirkonna liikidele vastavad valgustustihedused Tabel 5 Töökohtadele esitatavad minimaalsed valgustustehnilised nõuded. Piirkonna liik, nägemisülesanne Valgustustihedus Värvustemperatuur Värviedastusindeks või tegevus Em [lx] [K] Ra Liiklusalad ja üldruumid Tuulekojad, eesruumid 100 3000 80 Koridorid ja garderoobid (üldala) 150 3000 80 Fuajeed ja peamised 200 3000 80 sisenemisalad Laste tegevusruumid Rühmaruumid ja sõimealad 300 3000 80 Mängutoad ja tegelussaalid 300 3000 80 Saal (üritused, esinemised) 500 3000 80 Käsitöö- ja õppeklassid 500 3000 80 Personal ja administratsioon Kabinetid ja nõupidamisteruumid 500 3000 80 Personaliruumid ja puhkealad 300 3000 80 Abiteenistus ja tehnika Köök (toidu valmistamine) 500 4000 80 Pesuruumid, tualetid, WC-d, dušid 200 3000 80 Hoiuruumid, laod, koristajaruumid 100 4000 80 Tehnilised ruumid (kilbiruumid, 200 4000 80 tehno) 1.14.2. HÄDAVALGUSTUSSÜSTEEM 1.14.2.1. ANDMED VALGUSTIHEDUSE JA TOIMEAJA KOHTA Hoones trepikotta, päästemeeskonna infopunkti, tehnoruumidesse, koridoridesse, inva WC-sse, tualett- ja riietusruumidesse pindalaga üle 10m2 paigaldatakse hädavalgustussüsteem toimimisajaga 1 tund. Riskialavalgustus paigaldatakse kilbi- ja sideruumide ning teiste tehnilisteste ruumide aladele, kus teostatakse lülitusi. Paanikavältimisvalgustus paigaldatakse üle 60 m² üldpinnaga avatud aladele või aladele, mille üldpindala on vähem kui 60 m² aga kus võib viibida samal ajal 10 inimest või rohkem. Tööjätkamisvalgustus peab olema ruumides kus on vajalik valgustuse kustumisel töö jatkamine. Turvavalgustusega tagatakse lisaks valgustihedus 5 lx tuletõrjevahendi, tuletõrjeväljakutsepunkti ja esmaabikapi püstpinnal. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 16/25 Hoonesse projekteeritud hädavalgustus jaguneb vastavalt standardile EVS-EN 1838:2025 kahte suurde alamliiki: 1) Evakuatsioonivalgustus 2) Tööjätkamisvalgustus Evakuatsioonivalgustus jaguneb omakorda: 1) Väljapääsutee valgustus (sh ohutusmärgid) 2) Paanikavastane valgustus 3) Ohtliku tööpiirkonna valgustus Väljapääsuteedel laiusega kuni 2 m ei tohi väljapääsutee põranda keskjoone rõhtne valgustustihedus olla alla 1 lx. Ebaühtlustustegur ei tohi piki väljapääsutee keskjoont olla väiksem kui 1:40. Paanikavastane valgustus peab tagama, et vaba põrandapinna rõhtne valgustustihedus ei tohi olla alla 0,5 lx (äärepiirkondi laiusega 0,5 m ei arvestata). Ebaühtlustustegur ei tohi piki väljapääsutee keskjoont olla väiksem kui 1:40. Paanikavalgustuse vähimalt lubatav toimeaeg pärast normaal- elektritoite tõrget peab olema 1h. Ohtliku tööpiirkonna valgustiheduse hooldeväärtus piirkonna tööpinnal ei tohi olla väiksem kui 10% sellel tööl nõutava valgustustiheduse hooldeväärtusest. Ebaühtlustustegur ei tohi ohtlikes tööpiirkondades olla väiksem kui 0,1. Ohutusmärkide heledus peab olema vähemalt 2 cd/m2. 1.14.2.2. SÜSTEEMI ÜLDPÕHIMÕTTED Evakuatsioonivalgustuse eesmärk on võimaldada hoones viibijatel ohutult väljuda ohutatud paigast normaal-elektritoite tõrke korral. Väljapääsutee valgustuse eesmärk on aidata hoones viibijate ohutut väljumist tagades vajalikud nägemisolud ja suunaviited väljapääsutee suunas ning aidata tuletõrjujatel leida vajalikud ohutusseadmed. Paanikavastase valgustuse eesmärk on paanika tekke tõenäosuse vähendamine. Ohtliku tööpiirkonna valgustuse (riskiala hädavalgustus) eesmärk on tagada piisav valgustus, et ruumis viibijatel oleks võimalik lülitada välja tööprotsessi seadmed ja ohutult lahkuda ruumist. 1.14.2.3. PAIGALDUSE PÕHIMÕTTED Vastavalt EVS-EN 1838:2025 standardile väljapääsutee ohutusmärgid ja valgustid peavad olema vähemalt 2 m kõrgusel põrandast. Evakuatsioonivalgustid tuleb projekteerida iga väljapääsuukse, iga potentsiaalselt ohtliku koha ja iga ohtliku koha ja iga ohustust tagava seadme lähedale. Esiletõstmist nõudvad kohad on määratud standardis EVS-EN 1838:2025. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 17/25 1.14.2.4. MONITOORING Evakuatsioonivalgustussüsteem on varustatud automaatse monitooringuga, mis võimaldab pidevat kontrolli ja haldust ilma manuaalsete testideta. Selline süsteem: • Suudab piidevalt jälgida eraldi valgustite ja akude seisundit, andes häiret automaatselt, kui ilmneb katkestus, valgusti ei sütti või aku ei lae korralikult • Teostab automaatseid igakuiseid funktsiooniteste ja (vajadusel) pikkade vastupidavusteste, andes tulemuse logisse ja vähendades hoolduskoormust • Kasutab energiatõhusaid LED-valgusteid ning aadresseeritavat juhtimist, võimaldades lihtsat laiendatavust ja vähese energiatarbega paigaldust, mis ei nõua tulekindlaid kaableid 1.15. KÜTTESÜSTEEMID JA –SEADMED 1.15.1. ELEKTERKÜTTESÜSTEEM Märgadesse ruumidesse projekteeritakse elektriküttega põrandaküte. Kõik põrandakütte alade grupid on kaitstud läbi rikkevoolu kaitselüliti. 1.15.2. SULATUSSÜSTEEMID Küttega varustatakse katusel paiknevad küttega vihmaveerennid. Et vältida kütte töötamist mittevajalikul ajal, juhitakse täiendavalt üldalade elekterkütet hooneautomaatika abil. Kõik kütte grupid on kaitstud läbi rikkevoolu kaitselüliti.. 1.16. TULEOHUTUSSÜSTEEMID 1.16.1. PIKSEKAITSE Hoone tulepüsivusklass on TP1, kasutusviisiga IV ning kasutajate arv on üle 224 last + 36 personal (koolieelne lasteasutus). Hoonele projekteeritakse III kaitseklassiga piksekaitse (võrgusilmaga 15x15) vastavalt hetkel kehtivatele määrustele ja standarditele. Väline piksekaitse projekteerida katusele, allaviigud tuua alla ja ühendada maanduskontuuriga. Piksekaitse analüüsid sooritatakse kaitsenurga, veereva sfääri või võrkmeetodiga. Piksekaitse joonis koostatakse tööprojekti käigus. Hoone välinepiksekaitse süsteem koosneb kolmest osast: 1) Piksevardad 2) Piksevõrgust (katuseklambrid, kompensaatorid ja ühendusklemmid) 3) Allaviikudest (eraldusvahetükk, korrosioonitõrjelint) DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 18/25 Väline piksekaitsesüsteem ühendatakse hoone välisemaanduskontuuriga. Hoone maanduspaigaldise impedantsi väärtus peab tagama, et rikke korral ei ületaks suurim võimalik puutepinge 50 V. Maanduspaigaldise takistus peab olema üldjuhul väiksem kui 10 Ω. Kui maandustakistuse mõõtmisel ei saavutata piisavalt väikest takistuse väärtust, siis tuleb lisada täiendavad elektroodid. Piksekaitse ehitamisel tuleb kasutada ainult piksekaitse süsteemi spetsiaalseid tooteid (nt OBO Betterman´i piksekaitse süsteemi tooteid) ja ühe tootja piksekaitse süsteemi. Piksekaitse klemmid ja muud ühendukohad peavad olema tugevad ja korrosioonikindlad. Kaitstava ehitise kergesti süttivaid osad ei tohi olla otseses kontaktis piksekaitse välisüsteemi osadega. Seinast süttiva pinnakihi puhul peab piksevõrgustik olema ehitise välispinnast vähemalt 100 mm kaugusel, selleks projekteerida katuseklambrid kõrgusega 100 mm. Kõik katusel paiknevad metallkonstruktsioonid (va PV-paneelide konstruktsioonid) ja sadevee rennid ühendada piksekaitsesüsteemiga. 1.16.2. HOONE PIKSEKAITSE SISESÜSTEEM Liigpingepiirikud jagunevad kolmeks tüübiks: • I tüüp – välguvoolukindlad liigpingepiirikud, mis on võimelised läbilaskma tugevaid vooluimpulsse lainekujuga 10/350 µs. Need on mõeldud kaitseks otseste pikselöökide ja nende põhjustatud voolulainete vastu. • II tüüp – liigpingepiirikud, mis piiravad võimsaid impulsspingeid, mis tekivad näiteks pikselöögi kaudsete mõjude või lülitusliigpingete korral. Lainekuju on 8/20 µs. • III tüüp – liigpingepiirikud, mis on mõeldud peenema kaitse jaoks ning peavad taluma vähemalt 10 järjestikust kasvavat pingeimpulssi. Jaotuskeskused (JK) tuleb varustada II tüüpi liigpingepiirikutega. Peajaotuskilp (PJK) tuleb varustada liigpingepiirikuga tüüp I+II, mis tagab kaitse nii otseste kui ka kaudsete pikselöökide ja lülitusimpulsside eest. 1.16.3. TULEOHUTUSEGA SEOTUD TOITE- JA JUHTIMISSÜSTEEMID Tuleohutusega seotud süsteemi komponendid on järgmised: 1) Piksekaitse 2) Evakuatsioonivalgustus 3) Suitsuluugid (paigaldatakse koos käsitsi avamislülititega koridorides); 4) Liftid (evakuatsioonikorrusele laskumine tulekahju korral); 5) Evakuatsiooniuste automaatne avamine ja sulgemine (sh õhkkardinatega välisuksed); 6) Ventilatsiooniseadmete automaatne väljalülitamine tulekahju korral; DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 19/25  7) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS), mis hõlmab suitsuandureid, helisignaale ja keskseadet. Kõik tuleohutuse tagamiseks vajalikud süsteemid (sh automaatika, oleku- ja häiresignaalide edastamine) tuleb varustada tulekindlate kaablitega, mille tulepüsivus on EI 60 min. Kaablite paigaldamisel tuleb järgida tootja paigaldusjuhiseid ning kasutada vastavale tulepüsivusklassile vastavaid kinnitusvahendeid. Kui ei saavutata soovitud tulepüsivust konstruktsioonide sees, tuleb kasutada kaablikaitsekanaleid või -torusid, mis tagavad vajaliku klassi. 1.17. TULEKAITSE Kaablite läbiminekud tuletõkketarindeist ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust, selleks kasutada vastavaid abinõusi. Suitsueemalduse signalisatsiooni- ja alarmahelate kaablid peavad olema tulekindlad. Kui hoones tekib tulekahju, siis tuletõrjujad peavad suutma lülitada kogu hoone elektrivarustuse välja. Erandiks on süsteemid, mis jäävad garanteeritud toite jaotuskeskuse toite taha. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 20/25 2. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE 2.1. ELEKTRIPAIGALDISE EHITUSE TÖÖVÕTU ULATUS Elektripaigaldis tuleb välja ehitada vastavalt projektile. Elektritöid võib teostada ettevõtja, kes on esitanud Majandustegevuse registrisse vastava majandustegevuse teate. Majandustegevusteade tuleb esitada, kui majandustegevuse registris on olemas pädeva isiku kinnitus tema õigussuhte kohta ettevõtjaga. Ettevõtja võib elektritöid teostada vastavalt juhtiva isiku pädevustunnistusel märgitud ulatusele. Tuleb kasutada ainult vastavate kutseoskuste ja -kogemustega ning erialaste kutsetunnistustega tööjõudu. Ehitamise käigus peab elektritööde teostaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente, niivõrd kuivõrd need on vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Töövõtt sisaldab kõikide elektriprojektis ja joonistes mainitud elektriseadmete, liinide, aparaatide ja süsteemide hankimist, seadistamist ja täielikult töökorda paigaldamist. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda Töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt, olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või mõnes muus aspektis. Enne tööde algust peavad olema ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud TÖÖJOONISED ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Vajadusel teostatakse paigalduse detailjoonised. Järelvalveinseneril on õigus tagasi lükata materjal või seade, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva seletuskirja nõudeid. Sellisel juhul peab Töövõtja hankima teise materjali või seadme, et tagada seletuskirja nõuete täitmine. Töövõtja peab esitama käesoleva seletuskirjaga seotud elektriseadmete kataloogid ja standardidokumendid järelvalveinsenerile ülevaatamiseks vastavalt lepingu juhistele. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud kohalike ametkondade poolt nõutud kõigi vajalike sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui pole märgitud teisiti, peab Töövõtja hankima sama tüüpi elektriseadme samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Töövõtu osaks kuulub kõikide vajalike avade tegemine konstruktsioonidesse (mis pole juba konstruktiivselt lahendatud) ja nende avade paigaldustööde järgne nõuetekohane sulgemine. Tuletõkke tarindites olevad läbiviigud teostatakse üldehitustööde mahus. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 21/25 Tööde teostamiseks plommitud seadmetele juurdepääsu tuleb kooskõlastada piirkonna elektrivõrguettevõtjaga (nt Elektrilevi OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, Imatra Elekter AS jne). Kõik vajalikud mõõtmised ja katsetused, mida nõuavad ametkonnad ja Tellija, kuuluvad töövõtu kulude hulka. Töövõtja peab läbi viima koolituse järelvalveinseneri poolt valitud personalile, et tagada kõikide töövõtulepinguga ette nähtud elektrivarustuse osade korrektne, hoolikas teenindamine, juhtimine ja hooldamine enne projekti lõplikku ülevõtmist. Peale elektritööde lõpetamist veendub Töövõtja mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektripaigaldise dokumentatsiooni alusel, et tehtud elektritöö vastab Seadme ohutuse seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnitab seda kirjalikult. Elektripaigaldise käikuandmine peab toimuma kooskõlas Seadme ohutuse seadusega. Elektritööde lõpetamisel peab elektritööde teostaja esitama elektripaigaldise valdajale või tööde Tellijale akrediteeritud asutuse poolt väljastatud elektripaigaldise auditi (Audit, seadme ohutuse seaduse tähenduses, on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused). Töövõtja peab teostama objekti valmides elektrotehnilised mõõdistused terve hoone/rajatise ulatuses. Käesoleva projektiga kajastatud töövõtu hulka kuulub auditi tegemine hoone/rajatise terviklikule elektripaigaldisele. Elektripaigaldistes võivad auditit teha vaid selleks akrediteeritud auditi tegijad. Objekti pingestamise ajaks peavad olema vormistatud vajalikud elektritarbimise lepingud ja piiritlusaktid. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele järgmised mõõtmiste ja kontrollide protokollid: 1) maandustakistuse mõõtmine; • PEN-, kaitse- ja potentsiaaliühtlustusahelate kontroll (katkematuse kontroll); • isolatsioonitakistuse mõõtmine; • pingetaluvuse mõõtmine; • kaitseseadmete rakendusaja kontroll (automaatne väljalülitus); • rikkevoolukaitseseadmete (RCD) toimivuse kontroll; • puutepinge kontroll; • polaarsuse kontroll; • faaside järjestuse kontroll (kolmefaasilistes süsteemides); • valgustiheduse kontroll (nii üld- kui ka evakuatsioonivalgustus). DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 22/25 2) teostusjoonised, mis hõlmavad: • projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid; • varjatud tööde aktid Kõik paigalduskohad tuleb testida enne, kui seadmed ühendatakse voolu alla. Pärast voolu sisselülitamist viiakse läbi edaspidi nimetatud ekspluatatsioonilised testimised, millele järgnevad proovikatsetused. Töövõtja peab koostama kõigi testimiste kohta protokollid, mille allakirjutatud koopiad antakse üle elektritööde tõendamisasutusele ja ehitustööde Tellijale. Elektritöövõtja teostab elektritööd, sealhulgas kaabeldustööd, arvestades teiste töövõtjate projektidega ja pakutud seadmete tarnetega. Peale määratud testimiste tuleb teha: • juhtahelate ekspluatatsioonilised proovikatsetused; • järelvalve ja alarmpunktide proovikatsetused; • tehniliste süsteemide proovikatsetused (sh klappide juhtimine); • automaatkaitselülitite lõike ja aja viite reguleerimine vastavalt koormustele ja eri ahelate selektiivsusele; • mõõta iga mootori ahelas esinevat koormusvoolu ja reguleerida vastavalt termoreleed; Kirjalikult fikseerida iga reguleeritava automaatkaitselüliti seaded ning esitada need teostusdokumentatsiooni osana. Töövõtja hoiab objektil viimaste jooniste kontrollkäsikirja. Kontrollkäsikirjas tuleb märkida töö ajal tehtud muudatused. Kõik elektrijoonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele ja arhitektuursetele joonistele, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega "TEOSTUSJOONIS" ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse teostusjoonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Jaotuskeskustesse paigaldage jaotuskeskuse kohta koostatud skeemid. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 23/25 Pärast montaažitööde lõppu tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme. Elektritöövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafik; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Töövõtja tarnib koos teostusjoonistega 2 eksemplari süsteemidele ja seadmetele vastavaid hooldusjuhiseid. Need peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme. Tuleb anda vähemalt järgmised andmed: • tehnilised andmed; • valmistaja nimi; • esindaja nimi; • kasutusjuhised; • reguleerimis- ja seadearvud; • sisemised ühendusjoonised; • hooldusjuhised; • garantiitunnistused. Ekspluatatsiooni- ja valmisjooniste kopeerimis- ja tarnimiskulud kuuluvad töövõtu hulka. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskohale vastavate omaduste ja kvaliteediga seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele peaehitaja nõusoleku. Vastavuse tõestamine, samuti vastutus, jääb siiski asenduse esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel tuleb arvestada hoolduse ja tööturvalisuse nõuetega. Varjatult paiknevad seadmed varustatakse nähtavalt paigaldatud täiendavate siltidega, millele kantakse seadme nimetus ja otstarve. Tööd peavad olema teostatud puhtalt, meisterlikult ja heade ehitustavade järgi. Kõik töötlused peavad olema rangelt esmaklassilised ning teostatud kogemustega tööjõu poolt. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 24/25 2.2. SEADMED JA MATERJALID. TÄHISTUSED Kõik materjalid peavad olema uued ja kvaliteetsed, toodetud hea reputatsiooniga tootja poolt ning vastama projekti dokumentidega, töövõtulepingu kokkulepetega ja -üldtingimustega neile sätestatud nõuetele. Euroopa Liidus kasutamiseks peab toode olema läbinud nõuetele vastavuse hindamise protsessi, see näitab, et toode on saanud Euroopa Liidus kasutusloa. Kitsamalt Eestis sätestab selle hindamise korra Toote nõuetele vastavuse seadus. Nõuetele vastavust kinnitab (mitte alati ja mitte kõigile toodetele) EÜ vastavusdeklaratsioon koos toote tehnilise dokumentatsiooniga või siis ainult viimane. Kõik samatüübilised materjalid ja seadmed peab Töövõtja hankima võimalusel ja otstarbekusel ühelt ja samalt tootjalt, kes tagab nende tootmise jätkumise ehitise ekspluatatsiooniaegsete võimalike asenduste tarbeks. Töövõtja peab esitama käesoleva projekti kohase paigaldisega seotud elektriseadmete ja materjalide kataloogid ja standardidokumendid ülevaatamiseks insenerile viimase nõudmisel, tema kirjaliku heakskiiduta ei saa Töövõtja olulisi hankeid alustada. Inseneril on õigus materjali või seadme tagasi lükata ja nõuda asendust, kui ehitaja poolt pakutu ei vasta hankedokumentides ja käesoleva projekti dokumentatsioonis esitatud nõuetele. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt samaväärsete seadmetega Peatöövõtja ja/või Tellija nõusolekul. Vahetuse pakkuja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed vahetatava materjali või seadme kohta. Vastavuse tõestamine ja ka vastutus jääb siiski seadme/materjali asendajale. Tõendamisega seotud kulub kannab nende esitaja. Kõik kaablid peavad olema identifitseerimiseks tähistatud mõlemast otsast, kaablikandjate konstruktsioonides seintest läbiminekul ja suunamuutustel; pikemate kaablite korral lisaks vähemalt iga 50 m tagant. DOKUMENDI NIMETUS: DOKUMENDI NR: KUUPÄEV: Seletuskiri EL-0-02 12.01.2026 PROJEKTI NIMETUS: TÖÖ NR: MUUDATUS: Manufaktuuri lasteaed 24121 OBJEKTI AADRESS: STAADIUM: PROJEKTI ERIOSA: Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Eelprojekt Tugevvoolu Tallinn, Harju maakond sisepaigaldis VASTUTAV SPETSIALIST: VERSIOON: LEHT/LEHTI: Jevgeni Jefremov 02 25/25  0III LÕIGE 3 JK-KÖÖK JK11 V-03 VAADE LOODEST JK11 JK12 69,511 M N O P R S 440 5,120 6,980 5,550 3,300 6,880 92 1,438 A B C D E F G H I J K A-011 A-011 326 3,000 3,000 3,000 3,000 6,000 3,000 3,000 3,000 3,000 10,905 21 21 350 326 Jõuluvalgustus A-011 A-011 H = 2600 Jõuluvalgustus H = 700 H = 2600 S12 JK-KÖÖK XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 H = 700 4,550 150 P7 210 326 XPJ-HF C 3G1,5 G1 A.1.21 JK12 A-011 A-011 970 600 1,430 1,100 1,750 900 600 1,500 1,200 600 1,200 JK11 1,250 1,100 650 490 600 1,100 600 770 1,100 1,130 715 1,500 785 1,535 1,550 2,605 3,000 1,473 466 918 1,400 450 693 502 P27 XPJ-HF C 3G2,5 JK12 SÕIM 2 Rühma- ja magamisruum XPJ-HF C 3G2,5 P2 P3 XPJ-HF C 3G2,5 75.1 m2 JK-KÖÖK JK-KÖÖK P9 XPK-HF C 3G2,5 Suitsuluukide keskus SLK2 JK11 XPJ-HF C 3G2,5 P29 XPJ-HF C 3G2,5 XPK-HF C 3G2,5 Külmkapp P8 JK12 XPJ-HF C 3G1,5 G2 P31 JK12 A-010 A-010 Köögi lahendus vasatavalt XPJ-HF C 5G2,5 JK11 JK11 P20 Valve ja läbipääsu- S11 XPJ-HF C 3G2,5 Mööblis, H = 800 Split-süsteemi välisosa IP65 JK12 3,273 Metose joonisele 03.06.2026 JK-KÖÖK Pos. 7, H = 300 2 JK-KÖÖK IP65 A-008 VU-02 A-009 H = 2200 seadmed, A-002 VU-01 A-001 Split-süsteemi välisosa NPM, H = 500 Split-süsteemi siseosa B-110 B-111 B-110 B-110 B-111 B-110 B-110 B-111 B-112 A-101a A-101a 700 H = 1200 22 XPJ-HF C 3G2,5 22 1 1 P2 JK12 A.1.05 Ekraan 326 1,276 H = 2100 4,880 Abiruum Pääste infopunkt / ATS A.1.07 A.1.19 5 32 H = 1100 H = 500 NV-jaotla redelil XPJ-HF C paneel 3G2,5 Tuulekoda H = 1200 Kubu 1.9 m2 1,800 7 33 K Trepikoda / trepp 0II LÕIGE 2 31 12 VU-11 P14 285 XPJ-HF C 3G1,5 5.4 m2 Automaatika alakeskus AK TTS-1.07 JK12 14.9 m2 H = 700 min. vaba kõrgus 2035mm 40 XPJ-HF C 3G2,5 B-113 Pos. 9, H = 1400 P19 20 B.1.16 P3 XPJ-HF C 3G2,5 TTS-1.02 JK12 H = 900 11.1 Pos. 31, H = 2100 XPJ-HF C 5G4 JK11 H = 500 P5 Pos. 4, H = 150 ATS keskus 3,000 S9 Inventari hoiuruum Valve ja läbipääsu- Kubu, põrandast JK12 16 last+2 A-005 11 JK-KÖÖK Pos. 23, H = 150 14.8 m2 trepp 25astet/157x285mm H = 1600 3,600 H = 1200 EI30 õpetajatat H = 2950 A-TR-2 XPJ-HF C 5G2,5 35 TTS-1.06 seadmed, H = 2200 NP Pliit, põrandast A.1.06 451 S6 Pos. 20, H = 150 XPJ-HF C 5G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 4,300 5,000 JK-KÖÖK 34 EI60 P1 H = 500 H = 500 Abiruum XPJ-HF C 3G1,5 G4 Pos. 5, H = 150 B.1.18 Split-süsteemi siseosa JK11 EI30 P28 JK12 Pos. 1, H = 150 XPJ-HF 35 C 5G4 pin d 3.7 m2 JK12 sa S1021.1 E 1 nd a ta JK-KÖÖK 21 Puhta pesu ladu XPJ-HF C 3G1,5 B.1.30 Mikrolaineahi PL XPJ-HF C 3G2,5 Mikrolaineahi A-005 ra P28 HSN põ Pos. 2, H = 150 Ka ld eta 12.0 m2 Tehno P2 2 39 3 JK11 2.3 m2 H = 1650 JK11 2 A.1.02 H = 1650 H = 2950 XPJ-HF C 5G6 39 2,790 S3 JK-KÖÖK XPJ-HF C 3G1,5 EI60 TTS-1.07 Garderoob / Fujaee / Mänguala / Koridor XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 P26 Küpsetus ahi, põrandas G5 2,144 14 62.8 m2 S16 13 36 JK11 A.1.01 XPJ-HF C 3G2,5 JK12 1,867 Ekraan P7 EI60 XPJ-HF C 5G6 38 EI30 JK-KÖÖK Pos. 8, H = 1200 38 B.1.19 B.1.01 Esik +0,0 = 11.20 JK12 1,000 S4 B-106 Mööblis, H = 800 H = 2000 24.0 m2 1,100 NPM Pos. 3, H = 150 JK-KÖÖK XPJ-HF C 3G2,5 1,600 NV-jaotlaÕppeköök / huviklass Mängulala XPJ-HF C 5G2,5 XPJ-HF C 5G6 pööninguluuk P22 Inva-WC süsteemi G3 3,000 Pos. 6, H = 150 S5 valgusavaga 600x800mm XPJ-HF C 3G2,5 JK11 49.0 H m2 = 1100 47.0 m2 170 Külmkapp JK-KÖÖK P17 B.1.28 redelil H = 1100 toide JK12 1,750 1,400 10 2 H = 1100 4 JK11 Lift Inva-WC süsteemi 23 H = 1100 23 XPJ-HF C38 5G6 PM OPTION 2.1 2.8 m2 6.1 38 S7 B.1.29 toide 1,400 JK-KÖÖK XPJ-HF C 3G2,5 A.1.08 H = 1100 XPJ-HF C 3G2,5 P1 6 Kubu Pesumasin,B.1.25 H = 1000 WC / Inva 1,100 H = 1100 P1 1,400 XPJ-HF1,600 C 3G2,5 2,000 1,600 1,400 WC XPJ-HF C 3G1,5 JK-KÖÖK 8 38 Musta pesu ruum 2 1,300 5.5 m EI30 JK12 P10 A.1.03 12,100 2 A.1.09 P21 H = 1200 4.7 m2 JK12 H 2.6 m = 1200 WC / Inva JK12 H = 2950 3 XPJ-HF C38 5G6 Kuivati, H = 1000 Pesumasin, H = 1000 B.1.17 3 Saal-liikumine A-006 Elektrikardina juhtimisnupud: A.1.03+A.1.04 5.6 m2 266 Pos. 31, H = 2100 S8 Koristaja ruum XPJ-HF C 3G2,5 1,200 XPJ-HF C 3G2,5 99.4 m2 Kärerätikukuivati JK-KÖÖK Kuivati, 2 H = 1000 P10 P16 JK11 Elektrikardina juhtimisnupud: A.1.03 Jõuluvalgustus 9.1 6.4 m JK11 H = 1600 XPJ-HF C 3G2,5 38 B.1.02 1,600 3,997 VU-12 1,258 1,264 823 873 9 3 38 XPJ-HF C 3G1,5 XPJ-HF C 3G2,5 Heli ja valgustuse juhtimiskoht 1 H = 1050 A.1.22 H = 2600 4,481 Pos. 31, H = 2100 JK-KÖÖK EI60 PM P25 Fujee / koridor P5 287 38 38 38 JK11 48.7 m2 JK11 Tualett XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 3,000 13.1 m2 HSN XPJ-HF C 3G1,5 1,000 250 620 900 1,043 900 1,184 P4 P22 P11 JK12 A.1.10 XPJ-HF C 3G2,5 JK11 A-101a B.1.03 XPJ-HF C 3G2,5 JK12 B-108 1,500 1,400 270 600 26,358 P14 trepp 23astet/160x270mm Printer P15 Spordiinventari hoiuruum H = 400 1,430 XPJ-HF C 3G2,5 JK11 JK12 1,150 JK11 XPJ-HF C 3G2,5 B-TR-3 Kalle max. 4% 1,100 Köök P6 H = 1100 JK11 7.8 m2 A.1.11 G6 1,600 0II LÕIGE 2 75.5 m2 XPJ-HF C 3G2,5 JK11 Jõuluvalgustus Lift JK12 H = 700 XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 H = 1200 P12 JK11 P4 V-05 VAADE 800 H = 3300 2.8 m2 S14 JK11 JK12 JK12 1,400 246 JK-KÖÖK 39 389 627 31 31 31 653 XPJ-HF4 C 3G2,5 35 XPJ-HF C 3G2,5 4 Elektrikardina toide S15 36 XPJ-HF C 3G2,5 P11 24 24 JK-KÖÖK JK11 VU-14 VU-14 A.1.03 P4 700 Kalle max. 4% JK-KÖÖK trepp 25astet/157x285mm XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 873 H = 500 2,359 Tühi toru Ø50 stange ja juhtimiskoha vahel KV4 G12 A-005 XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 1,700 215 H = 700 A-TR-1 Pos. 32,34H = 2300 1,200 JK12 JK12 1,200 1,000 B-106 P13 P23 A.1.13 B-101 34 JK11 JK11 HSN Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust XPJ-HF C 3G2,5 Saalitoolide hoiuruum XPJ-HF C 3G2,5 H = 2950 XPJ-HF C 3G2,5 P12 KV3 3,000 D 7.8 m2 JK12 2,750 B.1.21 P18 JK12 Kuivainete ladu B.1.31 Õlipüüduri alarmseade JK11 Kärerätikukuivati XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 H = 400 100 B-108 600 1,150 VU-15 H = 1600 2,000 m22x1,5 Tööruum A.1.23 A-005 XPJ-HF 5.9 C G6 JK11 TTS-1.01* P8 JK12 A.1.18 S1 3.9 m2 1,200 JK-KÖÖK H = 1800 KK KK Esik ja riietusruum Tualett 1,576 XPJ-HF 13.1 C 3G2,5 m2 0I LÕIGE 1 700 34 Kuivatuskapp 58.2 m2 H = 1050 G13 XPJ-HF C 3G1,5 34 JK12 6,000 5 7 5 25 H = 2100 25 JK-KÖÖK 1,200 B-107 XPJ-HF C 3G2,5 Käterätikukuivati Jõuluvalg. Kuivatuskapp B-103 Veepehmendi XPJ-HF C 3G2,5 P19 Jõuluvalgustus 910 33 P5 JK11 H = 500 XPJ-HF C 3G2,5 JK-KÖÖK B.1.22 B.1.12 H = 2600 H = 2100 H = 2600 H = 1200 G5 1,800 B.1.20 JK11 Tühi toru Ø50 stange ja juhtimiskoha vahel H = 1100 VU-14 Rõhutõstesõlm Tualett B-108 Personal / riietus H = 1100 600 13.2 m2 1,100 4.1 m2 Eesruum 300 11,700 Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust XPJ-HF C 3G2,5 P3 XPJ-HF C 5G2,5 G9 Pos. 8.4 30,mH2 = 2100 9 9 JK12 JK12 Külmkapp PJK JK-KÖÖK HKVS pumba- XPJ-HF C 3G2,5 Pos. 40, H = 2300 Jõuluvalg. A.1.14 B.1.23 XPJ-HF C 3G2,5 Muusikainventari hoiuruum NPM P6 B.1.08 B-108 1,490 B-104 H = 2600 G4 600 WC/dušš JK-KÖÖK 30 4,800 segamissõlm 30 Rühmaruum 1 JK11 9.2 m2 A-101a 2 2.7 m 1,400 XPJ-HF C 3G2,5 100.3 m2 XPJ-HF C 3G2,5 A-006 S13 Jõuluvalgustus Kuivatuskapp G11 6,000 JK-KÖÖK H = 900 XPJ-HF C 3G2,5 JK12 950 6 6 H = 2100 H = 3300 P13 JK12 Mikrolaineahi Ventagregaat SV3 EI30 24 last+2 XPJ-HF C 3G1,5 Kuivatuskapp 16 H = 2950 H = 900 õpetajatat Elektrikardina toide P17 H =last+2 1650 XPJ-HF C 5G2,5 JK12 H = 2100 õpetajatat A.1.04 1,000 B-106 XPJ-HF C 5G2,5 A.1.15 XPJ-HF C 3G2,5 1,477 B-101 M9.1 3 PJK Prožektorite toide G10 PJK Projektor laes Kostüümide hoiuruum JK12 Prožektorite toide El. allalaskuv 7.2 m2 KK KK B.1.04 Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel Jõuluvalg. 0I LÕIGE 1 XPJ-HF C 3G1,5 Riietus / üldala lavakardin Helisüsteemi toite juhtimine H = 900 XPJ-HF C 5G1,5 Nepto-2 5 26 26 1,150 M9.11 423 PJK 66.7 m2 Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust H = 2600 XPJ-HF C 3G2,5 P15.2 Helisüsteemi toite juhtimine XPJ-HF C 3G2,5 B.1.24 4,500 PJK XPJ-HF C 3G1,5 KV1 3,008 Tehniline ruum Nepto-1 6 Külmkapp JK12 XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 2x1,5 JK12 A.1.24 2 PJK XPJ-HF C 3G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 P9 J2 SÕIM 1 Rühma- ja magamisruum XPJ-HF C31.0 m 3G2,5 G1 H = 1100 Ekraan, H = 1400 P15.1 JK12 A.1.16 JK12 XPJ-HF C 3G2,5 1,040 4 Mikrolaineahi Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel KV2 80.3 m2 5,770 Jõuluvalg. JK11 JK12 Koridor / pillikapid XPJ-HF C 2x1,5 JK12 126 Ekraan 7 PJK 5,640 7 VU-15 H = 1650 2,000 1,200 B-107 El. allalaskuva lavakardina lüliti, H = 1200 8.2J1m2 H = 1200 XPJ-HF C 5G25 10 H = 2600 XPJ-HF C 5G2,5 G3 XPJ-HF C 3G2,5 Projektor, lae taga Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust JK12 B-103 JK11 G2 260 PJK JK-KÖÖK JK11 Kõlar, lae taga Elektrikardina juhtimisnupud: A.1.03+A.1.04, H = 1200 Jõuluvalgustus A.1.04 Elektrikardina juhtimisnupud: A.1.04, H = 1200 A.1.17 4,430 H = 700 539 XPJ-HF C 3G2,5 NPM, H = 500 Saal-muusika Muusika ja liikumise õp. kabinet H = 2600 A-006 9 TTS-1.04 94.8 m2 XPJ-HF C 3G1,5 XPJ-HF C2 3G2,5 3,000 PJK P18 13.9 m P6 10 10 Jõuluvalgustus Jõuluvalgustus JK12 Heli ja valgustuse A.1.20 XPJ-HF C 3G2,5 H = 2950 1,920 Elektrikardina toide Helisüsteemi toide JK12 G8 327 Tuulekoda JK12 KK KK KK XPJ-HF C 3G2,5 A.1.04 H = 3300 H = 3300 juhtimiskoht 1 8.2 m2 2,007 B.1.32 PJK KV4 Elektriline rullekraan Jõuluvalgustus H = 400 XPJ-HF C 3G2,5 H = 700 1,000 B-106 B.1.26 JK11 900 B-TR-2 õhuvõturuum Jõuluvalg. KV1 1.7 m2 WC XPJ-HF C 3G2,5 JK11 H = 3300 XPJ-HF C 3G2,5 2.9 m2 KV3 G7 H = 2600 JK11 JK12 VU-13 8 8 3,750 27 27 VR-B-02 875 XPJ-HF C 3G2,5 326 KV2 A-101b A-101b 132 7,965 460 Kuivatuskapp H = 2100 JK11 A-008 XPJ-HF C 3G1,5 A-009 A-001 VU-01 A-002 326 244 1,800 3,956 326 H = 700 Kuivatuskapp H = 2100 XPJ-HF B.1.06 C 3G2,5 P16 KV5 Elektrikardina toide Elektrikardina toide Elektrikardina toide 327 1,000 B-106 5,000 JK12 A-012 A-012 Kuivatuskapp H = 2100 H = 1500 JK11 Riietusruum - väliriided Jõuluvalgustus 32.1H m=2 1500 A.1.04 A.1.04 A.1.04 195 A B C Kuivatuskapp H = 2100 466 1,400 450 1,400 1,225 H = 2600 3,820 11 11 A-012 A-012 539 NPM, H = 500 XPJ-HF C 5G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 Kõlar, lae taga H = 700 G9 H = 700 G8 A-012 A-012 Jõuluvalg. 1,200 B-107 JK11 JK11 B-103 Mikrolaineahi Projektor, lae taga Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel H = 2600 XPJ-HF C 3G2,5 G7 H = 1100 JK11 H = 1650 Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust 28 28 Külmkapp Ekraan, H = 1400 A-012 A-012 A-012 A-012 4,500 190 1,151 Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel Jõuluvalg. V-06 VAADE Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust H = 2600 24 last+2 1,000 B-106 B-102 õpetajatat H = 900 V-01 VAADE KIRDEST 949 12 12 M N O P R S H = 900 H = 1800 B.1.09 1,500 B-108 600 B-105 Rühmaruum 2XPJ-HF C 3G2,5 Jõuluvalg. V-04 VAADE EDELAST 100.5 m2 G10 H = 2600 JK11 V-07 VAADE LOODEST 1,100 13 13 B.1.13 Käterätikukuivati Tualett H =13.2 500m2 XPJ-HF C 3G2,5 terrass G11 JK11 139.3 m2 Jõuluvalg. 1,200 B-107 B-103 H = 2600 B-VTR-1 4,500 1,150 G12 XPJ-HF C 3G2,5 JK11 MÄRKUSED 1. Maandussüsteem on TN-S tüüpi. Elektripaigaldise pinge on 230/400 V. 1,000 B-106 2. Elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandatakse, välja arvatud juhul, kui B-102 H = 500 seadme tootja on ette näinud teisiti (nt kahekordse isolatsiooniga seadmed). 389 14 14 3. Installatsioon tehakse üldjuhul varjatult - ripplagede taha või süvistatult hoone konstruktsioonidesse. 4. Kaabliteede paigaldamisel tehakse koostööd teiste eriosade (nt küte, ventilatsioon, vesi) paigaldajatega. 389 700 H = 500 2,670 5. Nõrkvoolukaablid eraldatakse tugevvoolukaablitest; redelitel kasutatakse eraldamiseks terasest vaheseina. 1,000 B-106 B-101 6. Seintest ja vahelagedest läbiviigud teostatakse PVC-torudes. Pärast kaablite paigaldamist tihendatakse XPJ-HF C 3G2,5 P20 JK11 läbiviigud tulepüsivalt, vastavalt konstruktsioonide tulepüsivusklassile. XPJ-HF C 3G2,5 7. Tulekindlad kaablid kinnitatakse tulekindlatele konstruktsioonidele, kasutades tulekindlaid kinnitusklambreid. 1,150 G18 4,500 JK11 8. Kaablite CPR-klass peab olema vähemalt Cca-s1, d1, a2. 9. Kõik materjalid tuleb enne tellimist kooskõlastada sisekujundaja või tellijaga. 1,200 B-107 B-103 XPJ-HF C 3G2,5 P21 Käterätikukuivati Jõuluvalg. 10. Seadmete paigalduskõrgused vastavad tingmärkide tabelile, kui joonisel ei ole märgitud teisiti. JK11 H = 500 G17 XPJ-HF C 3G2,5 H = 2600 11. Kardinate juhtimissüsteem tuleb valida selliselt, et juhtimine oleks impulssjuhtimisega: lüliti vajutamisel B.1.14 JK11 Tualett käivitub kardina liikumine ja kardin liigub ise edasi kuni lõppasendini. Kardina avamise/sulgemise ajal ei ole 1,100 13.2 m2 15 15 vaja lüliti nuppu all hoida. Jõuluvalg. 12. Kõik mõõdud on esitatud millimeetrites. B.1.10 XPJ-HF C 3G2,5 1,500 B-108 G16 600 B-104 H = 2600 Rühmaruum 3 JK11 249 100.5 m2 16 H = 900 16 37,597 TINGMÄRGID 402 24 last+2 H = 1800 H = 900 õpetajatat B-106 B-101 Sümbol Kirjeldus Install.- Tehnilised Faas. Install.- IP- 2,449 Jõuluvalg. viis andmed arv kõrg. mm klass Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel H = 2600 Kaabliots - 1 - - 4,500 Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust XPJ-HF C 3G2,5 Külmkapp G13 H = 1100 Ekraan, H = 1400 Jõuluvalg. JK11 Mikrolaineahi Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel 1-ne pistikupesa Pinnap. 230V, 16A 1 300 IP20 1,200 B-107 H = 1650 XPJ-HF C 3G2,5 Projektor, lae taga B-103 XPJ-HF C 5G2,5 G15 Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust H = 2600 G14 JK11 JK11 Kõlar, lae taga 1-ne pistikupesa kaanega Pinnap. 230V, 16A 1 - IP44 539 NPM, H = 500 17 17 2-ne pistikupesa Pinnap. 230V, 16A 1 1000 IP20 222 KK KK KK B.1.27 XPJ-HF C 3G2,5 3-faasiline kombi pistikupesa Pinnap. 230V+400V, 3 1000 IP44 369 2,755 222 WC KV9 JK11 16A, N, PE B-106 1,692 XPJ-HF C 3G2,5 1,500 B-TR-1 2.9 m2 KV6 Jõuluvalg. XPJ-HF C 3G2,5 JK11 KV8 2,810 JK11 3-faasiline pistikupesa Pinnap. 400V, 16A 3 1000 IP44 VU-13 H = 2600 3,528 3,750 2,800 3,541 1,403 1,211 326 900 1,079 XPJ-HF C 3G2,5 Kuivatuskapp H = 2100 KV7 JK11 HSN XPJ-HF Seenekujuline hädaseiskamise nupp Pinnap. 230V, 10A 1 1500 IP65 H = 700 Kuivatuskapp H = 2100 KV10 B.1.07 C 3G2,5 B-106 Kuivatuskapp H = 2100 H = 1500 JK11 Riietusruum - väliriided 32.1H m=2 1500 Turvalüliti, 2-pooluseline Pinnap. 230V, 16A, 1 - IP44 718 Kuivatuskapp H = 2100 609 372 1,294 2P 539 548 18 18 239 IP65 Turvalüliti, 2-pooluseline Pinnap. 230V, 16A, 1 - IP65 597 1,500 658 NPM, H = 500 2P XPJ-HF C 5G2,5 XPJ-HF C 3G2,5 Kõlar, lae taga Jõuluvalg. G21 G20 Turvalüliti, 3-pooluseline Pinnap. 400V, 16A, 3 - IP44 1,200 1,800 B-107 JK11 Projektor, lae taga B-103 JK11 H = 2600 XPJ-HF C 3G2,5 Mikrolaineahi Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel 3P G19 H = 1100 Ekraan, H = 1400 JK11 H = 1650 Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust Kaabliots Pinnap. - 1 - - 1,790 4,187 Külmkapp 1,150 Tühi toru Ø50 ekraani ja töökoha vahel 800 B.1.05 Jõuluvalg. 6,000 Riietus / üldala Pöördenurgad peavad võimaldama kaablite vahetust 66.7 m2 H = 2600 1-ne pistikupesa Süvis. 230V, 16A 1 250 IP20 1,000 1,100 B-106 B-102 H = 900 1-ne pistikupesa kaanega Süvis. 230V, 16A 1 250 IP44 24 last+2 B.1.11 Rühmaruum 4 õpetajatat 2-ne pistikupesa Süvis. 230V, 16A 1 250 IP20 700 100.3 m2 950 H = 900 H = 1800 2-ne pistikupesa kaanega Süvis. 230V, 16A 1 250 IP44 1,590 1,000 B-108 600 B-105 Jõuluvalg. XPJ-HF C 3G2,5 998 1,600 402 2,598 402 G22 JK11 1,600 998 3-ne pistikupesa kaanega Süvis. 230V, 16A 1 1200 IP20 139 H = 2600 1-klahviline lüliti Süvis. 230V, 10A 1 1000 IP20 1,100 19 19 Käterätikukuivati 222 B.1.15 239 H Tualett = 500 XPJ-HF C 3G2,5 Elektriruloo/kardina 2-suunaline lüliti Süvis. 1 1000 IP20 13.1 m2 G23 JK11 Jõuluvalg. 1,200 1,800 B-107 B-103 H = 2600 Kaabli toiteots pliidile seadmekarbis Süvis. 400V, 16A 3 700 IP44 PL 4,255 4,500 1,150 XPJ-HF C 3G2,5 800 Valve ja läbipääsu- G24 JK11 seadmed, H = 2200 1,000 1,100 B-106 B-102 H = 500 XPJ-HF C 3G1,5 P27 JK11 285 366 20 20 2,000 326 3,000 3,000 3,000 3,000 3,000 3,000 299 REEPER X (L-EST) = 539918.71 m 18,625 Y (L-EST) = 6590598.74 m Z (EH2000) = 11.20 m nurk = 47.73 ° E F G H I J K Rev. Muudatuse seletus Koostis Kuupäev 0III LÕIGE 3 Vaino Design OÜ OBJEKTI NIMETUS Reg. nr: 16258568 Manufaktuuri lasteaed MTR nr: TEL004024 OBJEKTI AADRESS www.vainodesign.ee Manufaktuuri tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond [email protected] JOONISE NIMETUS STAADIUM Tööprojekt JÕUPAIGALDISE PLAAN JOONESTAS Jevgeni Jefremov 1. KORRUS KONTROLLIS Jevgeni Jefremov TÖÖ NUMBER VERSIOON KUUPÄEV MÕÕTKAVA JOONISE NUMBER LEHT/LEHTE 1 /1 24121 v02 04.06.2026 1:100 EL-5-04   TERVISEOHUTUSE HINNANG nr 9.3-1/26/4696-4 10.09.2026 Projekti nimetus Manufaktuuri lasteaia projekteerimine Aadress Manufaktuuri tn 6, Tallinn Staadium Tööprojekt Tellija nimetus ja aadress Tallinna Linnavaraamet, Vabaduse väljak 10, Tallinn Andmed projekteerija kohta Creatomus Solutions OÜ, registrikood 12918157, Tatari tn 64, Tallinn Projekti saabumise kuupäev 03.09.2026, nr 9.3-1/26/4696-3 ja reg.nr Terviseohutuse hindamine toimus vastavalt järgmistele õigusaktidele:  Rahvatervishoiu seadus  Vabariigi Valitsuse 26.06.2025 määrus nr 47 „Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ (edaspidi määrus 47)  Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 “Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi määrus nr 61)  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”  Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“  EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja Valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad  EVS-EN 12464-2:2025 Valgus ja Valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad  EVS 906:2026 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes  EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine  EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes Terviseohutuse hinnang: Manufaktuuri lasteaia projekteerimise (Manufaktuuri tn 6, Tallinn) tööprojekt on läbivaadatud järgmise tähelepanekutega:  Küte, ventilatsiooni ja jahutuse eriosa seletuskirja punktis 1.4 on käsitletud maksimaalne tehnosüsteemide müratase rühmaruumides. Määruse 61 lisa 1 tabel 2 kohaselt on lasteaia ja -hoiu rühma- ja magamisruumides normeeritud ekvivalentne tehnoseadmete ja - süsteemide müra normtase. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574   Juhime tähelepanu, et määruse 47 § 4 lg 4 kohaselt ei tohi õppeasutuse maa-ala haljastuses ja ruumides olla mürgiseid taimi. (allkirjastatud digitaalselt) Anna Trapido vaneminspektor Põhja regionaalosakond 51906121 [email protected] 2 (2)