Töö nr: 24005047 | 10.02.2025
Riigitee nr 11251 Viimsi-
Rohuneeme tee km 1,13-1,58
lõigule kergliiklustee ehitamise
põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Tallinn–Tartu 2025
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ................................................................................................................................ 10
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ja taimestikule ........................................................................ 12
4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 14
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 15
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 17
4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 20
4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 20
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 21
LISA. FOTOD PROJEKTIALALT.............................................................................................................. 23
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km
1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti koosseisus. Projekteeritav kergliiklustee asub
Harju maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus ning on puuduvaks kergliiklustee lüliks
Rannakuuse tee (kohalik tee nr 8900085) ja Mõisaranna tee vahelisel lõigul (tee nr 8900902)
(vt joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest
seisuga detsember 2024. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko)
28.12.2024 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Alus: Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule
kergliiklustee ehitamise põhiprojekti koostamine, tehniline kirjeldus.
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus*
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
5
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus-
ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille
puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja
määruse nr 224 § 13 p 8 (uue kergliiklustee rajamine) nimetatud tegevuste hulka. Lähtuvalt
eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju
vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,
millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama
varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud
ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
6
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud
tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 Rannakuuse
tee ja Mõisaranna tee vahelisele lõigule kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee, edaspidi ka JJT)
ehitamine.
Projekti eesmärgiks on olemasolevate kergliiklusteede omavaheline ühendamine, üldise
liiklusohutuse tõstmine, ohutute teeületuskohtade kavandamine ja teemaa-ala määramine,
tagamaks piirkonnas jalakäijatele mugavam ja ohutum liikumisteekond ning vältimaks üleliigseid
kergliiklejate teeületusi.
Projekti koosseisus on projekteeritud kergliiklustee valgustus (olemasoleva valgustuse ümber
projekteerimine), tehnovõrkude ümbertõstmine, sademevee ärajuhtimine jmt - tagamaks piirkonda
sobituv terviklahendus. Osaliselt on vajalik sõidutee ja teisel pool teed oleva kergliiklustee
mõningasel määral ümberehitamine.
Põhiprojekti eskiisi staadiumi ja projekteerimistingimuse menetluse tulemusena on kinnitatud
järgnevad lahendused:
▪ Kõik olemasolevad ülekäigurajad säilitatakse. Nähakse ette täiendav ülekäiguraja valgustus;
▪ Praegu kehtivaid kiiruspiiranguid ei muudeta;
▪ „Metskonna“ („Meremärgi“) bussipeatuse olemasolev bussipaviljoni ei nihutata kergliiklusteele
ruumi tekitamiseks teest eemale Viimsi metskond 91 kinnistu alasse.
▪ Minimaalne vaheriba, kuhu on sobilik haljastust kavandada, on 1,5 m. Kitsamates olukordades
kasutatakse täringukivi vms lahendust.
▪ Vahtra tee 2 kinnistule minek minimaalses ulatuses on lubatud.
Plaanilahendus
Sõidutee
Kitsale teemaale JJT mahutamise eesmärgil Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK)
Viimsi Külastuskeskuse juures PK3+40 – 3+60 on ette nähtud sõidutee ümberprojekteerimine
vahemikus PK 3+07 – 3+97.
RMK hoonest möödaminekuks nii, et ristlõikesse mahuks ka min. mõõtudega uus kergliiklustee, on
vaja põhitee telge nihutada ja kurv järsemaks muuta.
PK 3+07 – 3+97 lõigul vähendatakse põhitee kurvi plaanikõveriku raadiust, millest tingitult on
moodustatud uued eelkõverikud ning suurendatud sõiduraja laiendeid mõlemal sõidurajal. See
omakorda tingib ka muldkeha laiendamise väliskurvis, mis jällegi tingib tee paremas servas
olemasoleva JJT ümberprojekteerimise.
Muudetud ka Rohuneeme tee ja Hundi tee ristmiku lahendust, et see ühtiks käesoleva projektiga.
Muus osas ühtib Rohuneeme tee telg olemasolevaga ning sõidutee geomeetriat ei muudeta.
Jalg- ja jalgrattatee
Uus JJT on projekteeritud sõidutee vasakusse serva. Tee laius on valdavalt 3,0 m, kuid kitsendatud
oludes 2,5 ja RMK hoone nurgas (PK 3+40 – 3+60) 2,0 m.
JJT ristub mitme mahasõiduga, mis JJT rajamise käigus rekonstrueeritakse. Ristmikele on ette nähtud
kergliiklustee ülekäiguraja kattemärgistus ning liiklusmärgid.
PK 2+43 – 5+00 objekti lõpuni on kergliiklustee põhiteest eraldatud äärekiviga (kitsaim võimalik
põhiteest eraldamise lahendus), et kitsale teemaa-alale või külgnevast situatsioonist (Vahtra tee 2
kinnistu nurk, Lihapood, park) tingitud ruumipuuduse tõttu ära mahtuda.
Objekti alguses PK 0+40 – 2+43 on võimalik tagada vastavalt 30 - 40 km/h alas ette nähtud ilma
äärekivita lahenduse ohutusriba 2,0 m. Uus kergliiklustee on seal kavandatud eraldatud muldele.
Antud lõigus kitsendavad uue JJT koridori valikut sõidutee servas paiknevad olemasolevad
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
8
elektriõhuliinide postid. Lisaks on trassi valikul arvestatud, et saaks maksimaalselt säilitada
olemasolevaid väärtuslikke puid.
Vertikaalplaneering
Sõidutee põikkalded
Sirglõikudel ja plaanikõveratel üle R=300m
▪ Asfaltkattel kahepoolne 2,5% mulde servade poole;
▪ Tugipeenardel 4,0% mulde serva poole;
Plaanikõveral R≤300m
▪ Asfaltkattel viraaž 2,5% või 4,0% mulde siseserva poole;
▪ Sisemisel tugipeenral 4,0% viraažiga samas suunas;
▪ Välimisel tugipeenral 4,0% mulde välisserva poole.
Jalg- ja jalgrattatee põikkalded
▪ 2%
▪ Põikkalde on äärekiviga eraldamisel üldisel sõidutee poole ja objekti alguses laiema
eraldusribaga olukorras põikkaldega teest eemale. Objekti alguses jääb JJT taha piisavalt teema
ala, millele saab pinnavesi imbumiseks valguda.
PK3+90 – 4+40 on Lihapoe arendusega seoses vertikalplaneerinus arvestatud perspektiivse uue
ärihoone ehituslikku nullkõrgust +/-0.00 = 5,10 m.
Mullatööd
Kaevetööde läbiviimisel arvestatakse pinnase kvaliteeti ja kaeviku sügavust, olemasolevaid
konstruktsioone ja koormatust. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde
korraldamise.
Muldkeha lahendus
Projektiga ette nähtud katendikihtide paigaldamiseks tuleb tee alla jäävad aluskihid ja pinnas välja
kaevata minimaalselt sügavuseni, mis vastab projekteeritud katendi konstruktsiooni paksusele.
Kergliiklustee mulde nõlvad profileeritakse üldiselt kaldega 1:3 või viiakse sujuvalt kokku
olemasoleva olukorraga. PK0+70 – 1+40 olemasoleva kraaviga nõlva kokkuviimisel on kavandatud
1:1,5 nõlvus.
Sademevee ärajuhtimine
Ilma äärekivita lahenduste puhul on sademeveed juhitud tee kõrval asuvatele haljasaladele ja
kraavidesse. Uue kergliiklustee rajamine tingib osaliselt ka olemasolevate kraavide
rekonstrueerimise. Eesvoolud ja truubid jäävad enamjaolt samaks. PK 1+35 peab kraavi
ümberprofileerimisega seoses olemasoleva De200 põhitee truubi otsa lühemaks lõikama.
Äärekividega lahenduste puhul, kui sademevett ei ole võimalik juhtida haljasaladele (olemasoleva
sõidutee pikikalle kohati väga väike), on projekteeritud restkaevud.
Sademeveed on vertikaalplaneeringuga suunatud teega külgnevatele aladele imbumiseks, kui
selleks on ruumi. Objekti lõpus PK2+40 – 5+00 tekib põhitee äärde äärekiviga rentsel ja seal on vaja
rajada sademevee torustik restkaevudega.
Eelvooluks on olemasolev sademeveekanalisatsioon De1000 PL, olemasolev plastkaev
Rohuneeme/Mõisaranna tee ristmikul.
Projektiga on ette nähtud uue sadevee torustiku De250 rajamine PK3+10 – 3+80 põhitee vasakusse
serva. Antud trassi ühendub kolm uut restkaevu. Peatrass on ühendatud Rohuneeme tee ja
Sanglepa tee ristmikus olevasse sademevee kollektori kaevu. Lisaks on vajalik rajada uus restkaev ja
ühendus PK4+40 olemasolevasse eesvoolu trassi kaevu Mõisaranna tee ristmikus.
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
9
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja
lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus, killustik ja paesõelmed).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist
ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga,
mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Joonis 3 Kavandatav jalg- ja jalgrattatee. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
10
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 11251 Viimsi-
Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti) võimalikku
keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju.
Projekti realiseerumisel pareneb kergliiklejate liikumisteekond ohutumaks ning mugavamaks.
Projektiga soodustatakse kergliiklemist, millel on keskkonnale ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud
asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju,
siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja
toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt
olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Harju maakonnas Viimsi vallas.
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr
1.1-4/784. Harju maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on kergliiklus keskkonnasäästlik,
kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline eelkõige ohutute lähiliikumiste
võimaldamiseks nii linnalises kui ka maalises piirkonnas. Esmatähtsateks põhimõteteks
kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Harju
maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised üldised tingimused kergliiklusteede arendamisel:
▪ Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi.
▪ Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee
mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada
kergliikleja jaoks meeldivam keskkond.
▪ Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt.
▪ Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi,
kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku kergliiklusteede võrgu piires kasutada sarnaseid
võtteid, et hõlbustada orienteerumist.
▪ Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta üleminek
teetasapindade vahel.
4 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2023/09/Harju_MP_Seletuskiri_18.07.2023-REP-peatunud.pdf
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
11
Viimsi valla üldplaneeringuga5 on samuti antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele, nt:
parandada tuleks ühendust valla eri osade vahel, pidevalt tuleb jälgida ja parandada teede
korrashoidu, piki põhimaanteid rajatakse ning jätkuvalt projekteeritakse jalgratta- ja kõnniteid).
Projekti koostamisel on planeeringutes antud suunistega arvestatud.
Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43 kehtestati üldplaneeringu teemaplaneering
„Lapsesõbralik Viimsi“6, mille ülesandeks on määrata valla ruumilised arengusuunad lastega seotud
hoonete ja rajatiste osas ning nende ligikaudsed võimalikud paiknemiskohad, lähtudes kehtivatest
üld- ja teemaplaneeringutest ning arvestades menetlevate üld- ja teemaplaneeringute
lahendustega. Teemaplaneeringu joonisel on käesoleva projektiga kavandatav kergliiklustee
märgitud kui planeeritav prioriteetne kergliiklustee (vt joonis 4.1).
Koostamisel oleva Viimsi valla üldplaneering kajastab nii olemasolevaid kui ka planeeritavaid
jalgratta- ja jalgteid. Koostamisel oleval Viimsi valla üldplaneeringu koondkaardil7 on kavandatav
kergliiklustee tähistatud kui olemasolev jalg- ja jalgrattatee.
Maakonnaplaneeringu ja Viimsi valla üldplaneeringu alusel ei jää kavandatav tegevus
miljööväärtuslikule ega ka rohelise võrgustiku alale.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonna- ja üldplaneeringus ning
teemaplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.
Rajatav kergliiklustee jääb enamasti 11251 Viimsi-Rohuneeme tee transpordimaale. Minimaalselt
on maad juurde vaja PK2+55 jääva Vahtra tee 2 kinnistu nurgast ja PK3+48 jääva Rohuneeme tee 29
kinnistul asuva RMK hoone nurga juures. Seega on kavandatava tegevuse käigus vajalik mõningane
teemaa-ala täiendav võõrandamine, kuid see toimub väikeses mahus, mistõttu oluline mõju
maakasutusele puudub.
5 Viimsi valla üldplaneeringu seletuskiri
6
https://www.viimsivald.ee/public/keht-otsus-21-06-2011-043.pdf
7 https://experience.arcgis.com/experience/d6757c53f39948d5991b99e82bbde85c/page/kaart/
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
12
Joonis 4.1 Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringu „Lapsesõbralik Viimsi“ joonisest. Kavandatavale kergliiklusteele
on viidatud musta noolega.
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ja taimestikule
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedale
looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim kaitstav
loodusobjekt, Viimsi sanglepik (KLO1200462) asub kavandatavast tegevusest ca 180 m kaugusel ehk
projekti mõjualast väljas.
Projekti koosseisus on uue kergliiklustee koridori jäävate puude väärtuse hindmaiseks koostatud
dendroloogiline hinnang8, mille eesmärgiks oli määrata uuringualal kasvavate puittaimede
haljastuslik väärtus vastavalt puittaimede hindamise metoodikale9.
Uuringuga on hinnatud puude seisukorda kolmes alas (vt joonis 4.2.1). Uuringuala moodustub
kolmest lahustükist, mis kõik asuvad Haabneeme alevikus, Rohuneeme tee ääres. Ala 1,
bussipeatuse tagune ala, moodustab osa loodusliku lehtpuupuistu Rohuneeme tee poolsest servast.
Ala 2 moodustab Rohuneeme tee 29 idaosa ja kinnistuga piirnev 11251 Viimsi-Rohuneeme tee serv.
Alal kasvab istutatud puittaimestik. Kolmanda ala moodustab 11251 Viimsi-Rohuneeme tee serval
kasvav puistu Vahtra tee ja Männi tee vahelisel lõigul. Alal kasvab valdavalt istutatud haljastus.
8 AB Artes Terrae OÜ; töö nr 24108HI2
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/417062020004
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
13
Joonis 4.2.1 Uuringuala piirkonnad. Alus: Rohuneeme tee puittaimede hinnang, AB Artes Terrae OÜ; töö nr 24108HI2,
2024
Ala 1 on olnud arvatavasti hall-lepik, mille alla on vohama hakanud hariliku vahtra ja kase tihe
looduslik uuendus. Puistu on kogu ulatuses loodusliku metsa laadne, tihe ja hõreda
alustaimestikuga.
Ala 2 moodustab osa Rohuneeme tee 29 kinnistu haljastusest ja sellega piirneva maa-ala
tänavahaljastusest. Istutused on tehtud vabakujuliselt.
Ala 3 puittaimestiku moodustab Vahtra tee 1 Rohuneeme tee äärde u 80 a tagasi istututatud
ülekasvanud kuusehekk ja sangleparida. Nende vahele on tekkinud kohati hariliku vahtra
looduslikku uuendust.
Uuringu käigus anti soovitused puistu haldamiseks:
▪ Hinnatud puittaimestik on üldiselt hetkeseisus elujõuline ja perspektiivne. Kõik 5. väärtusklassi
puud, põõsad, põõsagrupid on soovitatav eemaldada. Vajalik on teha ka võrahooldus
dendroloogilise uuringu lisas 1 viidatud taimedele. Eeskätt on oluline eemaldada teede ja radade
kohale ulatuvad kuivanud oksad.
▪ Alal 1 (bussiootepaviljoni taga) on soovitatav teha harvendusraie.
▪ Alal 2 hetkeseisus jätkata igapäevase hooldusega, otseselt midagi raiuda ei ole vaja.
▪ Alal 3 teha leppadele võrahooldus ja eemaldada 5. klassi puud. Ülekasvanud kuuseheki võib
säilitada või raiuda. Kui raiutakse, raiuda tervikuna. Arvestada tuleb sellega, et ala 3 mustad
lepad on jõudmas oma vanusepiirile ja seetõttu väga tundlikud kasvukoha muudatustele.
2. klassi määratud lepad tuleks üldjuhul kindlasti säilitada. Seetõttu ei tohi leppade
juurekaitsevööndisse, mida arvestada 7,5 m raadiusega tüvest, kaevetöid planeerida.
Alternatiivne võimalus on puud raiuda ja asendada.
Teeprojektis on säilitatavate ja likvideeritavate puude valimisel lähtutud dendroloogilises hinnangus
toodud kokkuvõttest ja soovitustest. Kitsaste olude tõttu eemaldatakse üksikud kõrgema väärtusega
puud, ülejäänud puud püütakse säilitada olemasolevalt.
Projekti elluviimisel lähtuda dendroloogilise uuringu tulemustest. LKS § 45 sätestab,
et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja
viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel (st loa andmise tingimused ja korra
kehtestab kohalik omavalitsus).
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
14
Joonis 4.2.2 Rajatava kergliiklustee koridori jäävad puud väärtusklasside alusel. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri10 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi.
Lähim kultuurimälestis, Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 13, 1915. a (reg nr 8897),
jääb kavandatavast tegevusest ca 800 m kaugusele ehk projekti mõjualast välja.
Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jäävad kavandatava tegevuse
lähedusse mõned pärandkultuuri objektid. Lähimaks pärandkultuuri objektiks on Haabneeme mõisa
ait (reg nr 890:MOA:001). Käesoleval hetkel asub seal RMK Viimsi külastuskeskus, mis jääb
kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse, st rajatava kergliiklustee kõrvale. Teised pärandkultuuri
objektid, Haabneeme mõisa peahoone varemed (reg nr 890:MOA:002), Viimsi metskonna kontor
(reg nr 890:MTS:001), jäävad kavandatavast tegevusest juba veidi kaugemale – ca 20-30 m
kaugusele.
RMK, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud
teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on.
Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all,
pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 13. Seega ei saa
võimalikku mõju pärandkultuuri objektidele pidada oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks KeHJS
mõistes. Samas on RMK lehel esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuri
objektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo
10 https://register.muinas.ee/
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
15
temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide
kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
Üldiselt, arvestades, kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist
ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee jääb Läänemerest (VEE3000000) tulenevalt ranna
piiranguvööndisse, mille ulatus looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) kohaselt on 200 meetrit.
Ehituskeeluvööndi ulatus LKS kohaselt linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval
kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) on 50 meetrit. Kuivõrd Viimsi metskond 91
kinnistul (KÜ 89001:003:1463) on metsamaa, rakendub LKS § 38 lg 2 ehk rannal ja järve või jõe kaldal
metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Seega paikneb Viimsi metskond 91 maaüksus tervikuna ranna
ehituskeeluvööndis ulatusega 200 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud LKS § 38 lg-te 4 ja 5 erisuste korral. Ehituskeeld ei laiene
muuhulgas kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult
kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 p 10). Planeeritav kergliiklustee on kavandatud Viimsi valla
üldplaneeringu teemaplaneeringus „Lapsesõbralik Viimsi“ ning koostamisel olevas Viimsi valla
üldplaneeringus, mistõttu on kavandatav tegevus LKS nõuetega kooskõlas.
Ilma äärekivita lahenduste puhul on sademeveed juhitud tee kõrval asuvatele haljasaladele ja
kraavidesse. Äärekividega lahenduste puhul, kui sademevett ei ole võimalik juhtida haljasaladele
(olemasoleva sõidutee pikikalle kohati väga väike), on projekteeritud restkaevud. Uue kergliiklustee
rajamine tingib osaliselt ka olemasolevate kraavide rekonstrueerimise. Eesvoolud ja truubid jäävad
enamjaolt samaks.
Sademevee arvutusliku vooluhulga leidmisel on kasutatud EVS 843 standardi vihmaintensiivsust,
mis vastab asukohale Tallinn. Arvutusvihma kestuseks on valitud 10 minutit, korduvusperiood 2
aastat. Projekteeritud sademeveetorustiku valgala suuruseks on 1190 m2. Projekteeritud
sademeveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on 21,5 l/s.
Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 määruse „Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava vastuvõtmine aastateks 2024-2036“11 kohaselt on Haabneeme aleviku pinnakate ja sademevee
juhtimiseks selgelt ebapiisava ulatusega, mistõttu ei soovitata Haabneemes, vähemalt mitte
üldisemalt ja massiliselt, sademevee kohtkäitlusena selle pinnasesse immutamist. Lisaks on Viimsi
valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas toodud, et see ei tähenda, et sademevee
kohtkäitlus või alternatiivne käitlus oleks Haabneeme alevikus täielikult välistatud, kindlasti on
mõeldav näiteks sademevee puhverdamine äkk-koormuse vähendamiseks enne selle juhtimist
lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni ning sademevee juhtimine kraavi – nii nagu on käesolevas
projektis lahendatud.
Sademevee ärajuhtimise projektlahenduse väljatöötamise osas on tehtud koostööd AS-ga Viimsi
Vesi. Vee-ettevõtja arvamuste ja ettepanekutega on projektlahenduse väljatöötamisel arvestatud.
Kergliiklusteelt kogutava sademeveega ei kaasne (tulenevalt kergliikluse iseloomust) olulist
reostuskoormust.
11 https://www.riigiteataja.ee/akt/422112024003
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
16
Keskkonnaportaali12 andmetel jäävad projektiga kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud
(PRK0000194, PRK0000511) kavandatavast tegevusest ca 35-80 m kaugusele. Kavandatav tegevus
(sh projektlahendus) puurkaevude sanitaarkaitsealale ei ulatu ja seetõttu ei ole põhjust eeldada
puurkaevudele olulist ebasoodsat mõju.
Kavandatava tegevuse alale jääb maaparandussüsteemi eesvool VIIMSI, TT-482 (ehitise kood:
4031340200020/001). Maaparandusseaduse § 50 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale, millel paikneb
maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega
rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või
maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või
muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lähtuvalt eeltoodust
tuleb ehitusprojekt Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastada.
Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete
sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust
eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.
12 https://register.keskkonnaportaal.ee/register
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
17
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine pärandkultuuri objektide, puurkaevude ja veekaitseliste piirangute suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2024
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava tegevuse ala vahetusse lähedusse jääb mitmeid elu- või ühiskondlikke hooneid, mis on
paratamatu, sest tegemist on tiheasustusalaga. RMK Viimsi külastuskeskuse hoonest
möödaminekuks, et ristlõikesse mahuks ka min mõõtudega uus kergliiklustee, on vaja põhitee telge
nihutada ja sõidutee kurv järsemaks muuta. Seoses sellega nihkub sõidutee lähemale Remmelga tee
kinnistutele: Remmelga tee 3 (KÜ 89001:022:0850), Remmelga tee 7 (KÜ: 89001:022:0970),
Remmelga tee 9 (KÜ: 89001:022:0980) ja Remmelga tee 5 (KÜ 89001:022:0960). Kõige rohkem
nihkub sõidutee eluhoonele lähemale Remmelga tee 5 kinnistul - kuni ca 1,8 m.
Keskkonnamüra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
18
hindamise meetodid“13 (edaspidi ka määrus nr 71). Määrusega on kehtestatud eraldi müraalased
normatiivid liiklusmürale. Liiklusmüra osas kehtestatud piirväärtused on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB
II III
Ala kategooria I haridusasutuste, keskuse maa-alad
üldplaneeringu tervishoiu- ja
virgestusrajatiste maa- IV
alusel sotsiaalhoolekande-
alad ehk vaiksed alad
asutuste ning elamu ühiskondlike hoonete maa-
maa-alad, rohealad alad
60/55 65/55
Müra piirväärtus 55/50
651/601 701/601
1
lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme teele, on koostatud tiheasustusala välisõhu strateegiline
mürakaart (edaspidi ka mürakaart). Mürakaardi abil antakse üldhinnang tiheasustusala või
põhimaantee, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud müratasemete kohta. Olemasolevad
müratasemed on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti mürakaardi rakendusest14. Vastavalt
mürakaardile on piirnorme ületav päevase aja mürataseme 65 dBA isojoon 7,86 m kaugusel lähima
müratundliku hoone (antud juhul eluhoone) teepoolsest küljest ehk müratase ei ületa piirnorme (vt
joonis 4.5). Kui arvestada, et vastavalt projekteerimistingimustega kaasas olevale eskiisjoonisele
nihkub sõidutee ehk müraallikas ca 1,8 m Remmelga tee 5 eluhoonele lähemale ja sellest tulenevalt
nihkub samuti mürataseme isojoon sama palju eluhoonele lähemale, siis piirnorme ületav müratase
jääb ca 6,06 m kaugusele hoone teepoolsest küljest ning seega ei ületa määrusega nr 71 kehtestatud
normtasemeid.
Strateegilist mürakaarti ja siseriiikliku mürakaarti uuendatakse iga 5 aasta tagant. Välisõhus leviva
müra strateegilise kaardistamise abil püütakse hinnata müra häirivust, tehes kindlaks kõrgete
müratasemetega piirkonnad, ning luua tingimused vaiksete piirkondade määramiseks, eesmärgiga
neid säilitada. Strateegilise mürakaardi tulemuste põhjal koostatakse müra vähendamise
tegevuskava, milles analüüsitakse müra vähendamise vajadust ja võimalusi (st kui riigitee nr 11251
Viimsi-Rohuneeme teelõigul müra normtasemed modelleerimise tulemuste alusel on eluhoonete
teepoolsel küljel ületatud, siis koostatakse eraldi müra vähendamise tegevuskava).
Käesoleva projekti eesmärgiks on eelistada kergliiklust ning ka tehniliste lahenduste kaudu
vähendada sõiduauto igapäevast kasutamist, mistõttu on kavandataval tegevusel ehituse järgselt
müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju.
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
14
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
19
Joonis 4.5 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti 2022. a strateegilisest mürakaardist.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema
heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel
ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria
tööstusmüra normtaset.
Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need
ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida
sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses;
võimalusel vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud vajadusel
(lähimate tundlike hoonete puhul) tuleb kaaluda keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks
vibratsioonitasemete kontrollmõõtmiste teostamist reaalses tööolukorras.
Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega,
on vajadusel soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude
konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks võib olla otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida
tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord.
Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast
tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole eelhinnangu raames mõistlik määrata
ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On
soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb
ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut ühiskondlikku ruumi
(sh parki) ja majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
Projektiga kavandatakse ka valgustust. Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis
võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. LED lampide odavamaks ja
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
20
tõhusamaks muutumine on endaga kaasa toonud valgusreostuse avaldumise riski suurenemise, mis
on põhjustatud näiteks valest paigaldamisest ning ebaotstarbekatest (sh liigsetest) ja ebasobivate
tehniliste parameetritega lampidest. Valgusreostuse puhul saab eristada ehitusperioodiga seotud
võimalikku valgusreostust ning hilisemat kasutusaegset valgusreostust. Ehitusperioodil võivad
valgusega seotud häiringuid põhjustada ehitusmasinate valgustid ning ehitus- ja ladustamisalade
valgustamine. Kasutusaegselt sõltub valgusreostuse ulatus kasutatavate valgustite paiknemisest ning
tehnilistest parameetritest.
Valgustuse projekteerimisel tuleks seega tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele.
Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et
valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne.
Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Eeltoodud meetmete järgmisel on võimalik minimeerida müra, vibratsiooniga ning valgusreostusega
seotud võimalikke häiringuid ning seeläbi ära hoida olulise ebasoodsa mõju avaldumist.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks
tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide
taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis
ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud
koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada
Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas15 olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad
tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda
tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest
ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil.
Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb
koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või
jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud
reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/422082024017
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
21
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule
kergliiklustee ehitamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS
§ 61 ja määruses nr 3116 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti
puhul ei ole KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju
vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all
kirjeldatud meetmeid:
▪ Tööde planeerimisel ja teostamisel lähtuda dendroloogilise uuringu tulemustest ja soovitustest
(vt täpsemalt ptk 4.2 ja eraldi dendroloogilise uuringu aruanne).
▪ Raadamine tiheasustusalal tuleb toestada kohaliku omavalitsuse loa alusel (vt täpsemalt
ptk 4.2).
▪ Võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus (vt ptk 4.3).
▪ Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga (vt ptk 4.4).
▪ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel
elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II
mürakategooria tööstusmüra normtaset.
▪ Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde (nt vibrorullide kasutamine) puhul
tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette
meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused
vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; võimalusel vältida liigniiske pinnase teket, kus
vibratsioon paremini levib jne).
▪ Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle
väärtusega, on vajadusel soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi
kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks võib olla otstarbekas enne ehitustööde algust
fikseerida (nt fotodel jäädvustada) tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja
olulisemate rajatiste tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt
konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö
teostamise ajal, pole käesoleva KMH eelhinnangu raames mõistlik määrata ühest kaugust
meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On
soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb
ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
16 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
22
▪ Valgustuse projekteerimisel tuleks seega tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on
ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse
hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada.
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti
tuleb arvestada Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. Tööde piirkond peab
olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks
vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole
võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil.
Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
23
LISA. FOTOD PROJEKTIALALT
Foto 1 Kavandatava kergliiklustee algus ning olemasoleva kergliiklustee jätkamine Rannakuuse teelt (kohalik tee nr
8900085)
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
24
Foto 2 Vaade kavandatava kergliiklustee asukohale ning olemasolevatele kraavidele
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
25
Foto 3 Vaade lähimale elamule Vahtra tee 2 kinnistul (KÜ 89001:001:0833)
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
26
Foto 4 Planeeritava kergliiklustee kavandatav asukoht lähima elamu Vahtra tee 2 kinnistul (KÜ 89001:001:0833)
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
27
Foto 5 Vaade väärtusklass nr 1 (kleepjad robiiniad) ja nr 4 (kuused) puittaimedele
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
28
Foto 6 Vaade kavandatavale kergliiklustee asukohale pärandkultuuri objekti Viimsi metskonna kontori juures (reg nr
890:MTS:001; käesoleval hetkel RMK Viimsi kontor)
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
29
Foto 7 Vaade lähimale pärandkultuuri objektile Haabneeme mõisa ait (reg nr 890:MOA:001; käesoleval hetkel RMK
Viimsi külastuskeskus)
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
30
Foto 8 Vaade pärandkultuuri objektile Haabneeme mõisa peahoone varemed (reg nr 890:MOA:002)
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
31
Foto 9 Kavandatava kergliiklustee lõpp Mõisaranna teelt (tee nr 8900902)
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
32
Foto 10 Kavandatava kergliiklustee jätkamine Mõisaranna teelt. Vaade olemasolevale bussipeatusele „Meremärgi“ ning
puistule Viimsi metskond 91 kinnistul
Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti
KMH eelhinnang
33
Foto 11 Vaade maaparandussüsteemi eesvoolule VIIMSI, TT-482 (ehitise kood: 4031340200020/001)
Keskkonnaamet
Maa-ja Ruumiamet
Muinsuskaitseamet Meie 21.09.2026 nr 8-1/26-089/16668-1
Terviseamet
Viimsi Vallavalitsus
Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee
rajamise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise
kohta seisukoha küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km
1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2027. aastal vastavalt
projektile „Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise
põhiprojekti koostamine“ (Tinter-Projekt OÜ töö nr 29-24-TP).
Juhime tähelepanu, et menetlus viiakse läbi ja ehitusluba antakse nii kergliiklustee kui tee
ehitusprojektiga rajatavatele ja/või ümberehitatavatele teistele ehitistele vastavalt lisatud
eelnõudele.
Projekti eesmärk on riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 Rannakuuse tee ja
Mõisaranna tee vahelisele lõigule kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee, edaspidi JJT) põhiprojekt.
Projekti eesmärgiks on olemasolevate kergliiklusteede omavaheline ühendamine, üldise
liiklusohutuse tõstmine, ohutute teeületuskohtade kavandamine ja teemaa määramine tagamaks
piirkonnas jalakäijatele mugavam ja ohutum liikumisteekond ning vältimaks üleliigseid
kergliiklejate teeületusi.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/CQaiw6pd8H91h03.
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 08.10.2026 e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Hans Keskrand poole (tel +372 59819102, e-post
[email protected]).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hans Keskrand
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisad: 1. Ehitusloa eelnõu
2. Ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu
3. KMH eelhinnang
2 (2)
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58
lõigule kergliiklustee ehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusprojekti alusel rajatavad ja/või ümberehitatavad teised ehitised:
Side- ja telekommunikatsiooniehitis
☒ Liinirajatis, milleks on maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel,
kaablikanalisatsioon, õhuliin, konteiner
Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik ning sademeveerajatis
☒ Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik
Erirajatis
☒ Piirdeaed või värav, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd sügavamal kui 30 cm
Tee ehitusloa number
Tee ehitusloa andmise kuupäev
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Ave Kallo
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).
2. Tööde teostamisel lähtuda dendroloogilise uuringu tulemustest ja soovitustest (vt täpsemalt
eelhinnangu ptk 4.2 ja eraldi dendroloogilise uuringu aruanne).
3. Raadamine tiheasustusalal tuleb toestada kohaliku omavalitsuse loa alusel.
4. Vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist ehitustegevuse käigus.
5. Ehitamisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.
6. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
1
EELNÕU
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi
läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri
määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.
8. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde (nt vibrorullide kasutamine)
puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel
näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada
tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; võimalusel vältida liigniiske
pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne).
9. Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle
väärtusega, on vajadusel soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid
vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks võib olla otstarbekas enne
ehitustööde algust fikseerida (nt fotodel jäädvustada) tööde võimalikku vibratsiooni
mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord.
10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
11. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada.
12. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,
mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada
ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
14. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee
km 1,13-1,58 lõigu kergliiklustee
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2
EELNÕU
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tinter-Projekt OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10149499
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Turu 34, Tartu 51004
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 7475333
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee
km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee
ehitamise põhiprojekti koostamine
2.7 Tee ehitusprojekti number 29-24-TP
(allkirjastatud digitaalselt)
3
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule
kergliiklustee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas pp.09.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11251 Viimsi-
Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)
§ 101 lõigete 2, 22 ja 3 alusel. Menetlus viiakse läbi ja ehitusluba antakse nii kergliiklustee kui tee
ehitusprojektiga rajatavatele ja/või ümberehitatavatele teistele ehitistele.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Riigitee ja tee ehitusprojektiga rajatavad ja/või ümberehitatavad teised ehitised paiknevad Harju
maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus, riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-
1,58 asuval lõigul. Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 paikneb riigi
transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 89001:024:0005). Tee ehitusprojektiga ümberehitatavad
teised ehitised võivad paikneda osaliselt ka väljaspool riigile kuuluvat transpordimaad.
Transpordiameti 14.11.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/844 on antud projekteerimistingimused
riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitusprojekti
koostamiseks.
Tee ja teiste ehitiste ehitustööd toimuvad 2027. aastal vastavalt Tinter-Projekt OÜ tööle nr 29-24-
TP „Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise
põhiprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027
nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/CQaiw6pd8H91h03.
Projekti eesmärk on riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 Rannakuuse tee ja
Mõisaranna tee vahelisele lõigule kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee, edaspidi JJT) põhiprojekt.
Projekti eesmärgiks on olemasolevate kergliiklusteede omavaheline ühendamine, üldise
liiklusohutuse tõstmine, ohutute teeületuskohtade kavandamine ja teemaa määramine tagamaks
piirkonnas jalakäijatele mugavam ja ohutum liikumisteekond ning vältimaks üleliigseid
kergliiklejate teeületusi.
2. MENETLUSE KÄIK
2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse
ehitatakse uus kergliiklustee.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 projekti puhul
pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud
eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Viimsi Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3
Vastavalt EhS lisale 2 puudub avalikult kasutatavate teedele kasutusloa taotlemise kohustus, mis
laieneb ka teega funktsionaalselt koos toimivate ehitistele, mistõttu ehitusprojekti alusel
tehtavatele ehitustöödele kasutusluba ei väljastata.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2, 22 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,13-1,58 lõigule
kergliiklustee ja tee ehitusprojektiga teiste ehitiste rajamiseks ja/või ümberehitamiseks
vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata Tinter-Projekt OÜ töö nr 29-24-TP „Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme
tee km 1,13-1,58 lõigule kergliiklustee ehitamise põhiprojekti koostamine“
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
4
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ave Kallo
juhataja
projekteerimise üksus