Justiits- ja Digiministeerium Teie: 07.07.2026 nr 10-4/5217-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1
Meie: 31.07.2026 nr 1-9/26-305-2
10122, Tallinn
Vastused kirjale "Arvamuse küsimine direktiivi (EL) 2024/2823 ülevõtmise valikute
kohta"
Esitasite Patendiametile küsimused arvamuse avaldamiseks direktiivi (EL) 2024/2823
ülevõtmise valikute kohta.
Patendiamet on esitatud dokumendiga tutvunud ning meie vastused küsimustele ning nende
põhjendused on toodud antud kirja Lisas 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Cady Kaisa Rivera
Intellektuaalomandiõiguse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes
Märt Krimm
667 7902
[email protected]
Tatari 39 / 15041 Tallinn / 627 7900 /
[email protected] / www.epa.ee
Registrikood 70003164
Lisa 1
1. Kas peate vajalikuks artikkel 13 lõikes 2 ja 3 sätestatud valikuvõimaluste kasutamist ehk
vastavate registreerimisest keeldumiste aluste kehtestamisest ning sellest tulenevalt ka
artiklis 14 ettenähtud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist? Palun põhjendage oma
arvamust.
Leiame, et direktiivi artikli 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud keeldumise alused peaksid olema
artikli 14 kohaselt registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise alused. See tagaks
asjast huvitatud isikule või pädevale asutusele võimaluse oma õigusi tõhusalt kaitsta.
Samas ei pea me põhjendatuks, et direktiivi artikli 13 lõikes 2 sätestatud keeldumise alus oleks
kohaldatav registreerimismenetluses. Artikli kohaldamine osutuks praktikas problemaatiliseks,
kuna puudub ka avalik andmebaas või register, mille alusel oleks võimalik kontrollida artiklis
märgitud sümboolika olemasolu. Seetõttu ei ole võimalik registreerimismenetluses
usaldusväärselt hinnata, kas artikli 13 lõikes 2 sätestatud keeldumise alus esineb. Sellest
tulenevalt leiame, et artikli 13 lõikes 2 sätestatud asjaolu võiks olla registreeritud
disainilahenduse kehtetuks tunnistamise alus, kuid mitte tööstusdisaini ekspertiisi käigus
hinnatav registreerimisest keeldumise alus. Analoogse sätte praktika, nimelt TDKS § 10 lõige 1
on juba näidanud kohaldamine võib põhjustada õigusselgusetust. Eestis puudub regulatsioon,
mis määraks pädeva asutuse riikliku sümboolika kasutamise loa väljastamiseks. Sellises
olukorras ei ole taotlejal võimalik ka loa saamiseks pädeva asutuse poole pöörduda.
Ka direktiivi artiklis 13 (3) nimetatud õigused ei ole täielikult kättesaadavad avalikest
andmebaasidest või registritest mistõttu on keeruline tagada, et tööstusdisainilahenduse
ekspertiisi käigus on võimalik kontrollida tööstusdisainilahendust kõikide art 13(3) nimetatud
õiguste osas. Säte ei ole üle võetud ka määrusesse (EL) 2024/2822.
2. Kas peate vajalikuks koondtaotluses lubatavate disainilahenduste arvu kehtestamist? Kui
jah, siis milline võiks teie hinnangul olla maksimaalne lubatud disainilahenduste arv ühes
taotluses? Palun põhjendage oma arvamust. Kui ei, siis palun põhjendage oma arvamust.
Meie hinnangul puudub otsene praktiline vajadus kehtestada ühes taotluses esitatavate
disainilahenduste arvule ülempiiri. Võrdluseks on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis
(EUIPO) ühe taotluse kohta kehtestatud kuni 50 disainilahenduse piir. Samuti on
disainilahenduse kujutise nõudeid ja kujutamise vahendeid käsitlevas ühisteatises soovitusliku
ülempiirina märgitud kuni 50 disainilahendust ühes taotluses. Haagi kokkuleppe kohaselt võib
ühes rahvusvahelises taotluses sisalduda kuni 100 disainilahendust. Kindla arvulise ülempiiri
kehtestamine riigisiseses menetluses võib kaasa tuua vajaduse jagada üks taotlus mitmeks eraldi
taotluseks. See tähendaks taotlejale täiendavaid menetlustoiminguid ning suurendaks
taotlemisega seotud halduskoormust ja kulusid taotlejale.
3. Kas peate vajalikuks artikkel 28 lõikes 3 sätestatud võimaluse kasutamist ehk regulatsiooni
kehtestamist, mille kohaselt sõltub taotluse esitamise kuupäeva määramine (riigi)lõivu
tasumisest? Palun põhjendage oma arvamust.
Pooldame seisukohta, et taotluse esitamise kuupäeva määramine ei peaks sõltuma riigilõivu
tasumisest. Paindlik riigilõivu tasumise kord soodustab disainilahenduste taotluste esitamist
2 (3)
ning on taotlejate huvides. Senine regulatsioon, mis võimaldab riigilõivu tasuda kahe kuu
jooksul pärast taotluse esitamist, ei ole praktikas probleeme põhjustanud ning on toiminud hästi.
4. Kas peate vajalikuks artikkel 30 lõikes 6 ettenähtud regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt
võib erandina artikkel 30 lõigetes 4 ja 5 kehtestatust keskamet (Patendiamet) avaldada
registreeritud disainilahenduse üksnes õiguse omaniku taotlusel?
-Kui jah, siis kas leiate, et sel juhul tuleks ette näha registreeritud disainilahenduse
avaldamislõivu tasumise kohustus?
-Kui peate avaldamislõivu kehtestamist vajalikuks, siis kas sel juhul tuleks luua regulatsioon,
mille kohaselt loetakse avaldamislõivu laekumine registreeritud disainilahenduse avaldamise
edasilükkamise taotluseks?
Artikli 30 lõikes 6 ette nähtud lahenduse kehtestamine looks taotlejale täiendava
menetluskoormuse, kuna lisaks avaldamise edasilükkamise taotluse esitamisele oleks taotleja
kohustatud hiljem täiendavalt eraldi taotluse esitama disainilahenduse avaldamiseks. Selline
täiendav menetlustoiming suurendab menetluse keerukust.
Leiame, et lahendus, mille kohaselt avaldatakse registreeritud disainilahendus pärast
avaldamise edasilükkamise tähtaja möödumist automaatselt või taotleja soovil ka enne
avaldamise edasilükkamise tähtaja möödumist, on taotleja jaoks lihtsam ja paindlikum.
5. Kas peate vajalikuks Eesti õiguses artikkel 32 lõike 1 teises lauses sätestatud regulatsiooni
kehtestamist, mille kohaselt loetakse pikendamislõivu tasumine disainilahenduse registreeringu
kehtivuse pikendamise taotluseks? Palun põhjendage oma arvamust.
Patendiametil puudub toimiv tehniline lahendus, mis võimaldaks registreeritud
disainilahenduse kehtivust automaatselt pikendada üksnes riigilõivu tasumise alusel. Riigilõivu
tasumise ning teiste pikendamiseks vajalike andmete kontrollimine toimub kehtiva menetluse
kohaselt avalduse alusel ning see süsteem on seni toiminud tõhusalt ja usaldusväärselt.
Automaatse pikendamise võimaldamine eeldaks uue tehnilise lahenduse väljatöötamist ning
menetlusprotsesside ümberkujundamist, mis omakorda nõuaks täiendavaid arendusressursse ja
rahalisi vahendeid.
6. Kas teie hinnangul tuleks kehtestada artiklis 33 sätestatud regulatsioon, et menetlusosalise
või tema esindaja ametlik aadress asuks Euroopa Majanduspiirkonnas? Palun põhjendage oma
arvamust.
Jah, toetame ettepanekut, et menetlusosalise või tema esindaja ametlik aadress asuks Euroopa
Majanduspiirkonnas. Analoogne regulatsioon on ka kaubamärgiseaduses.
3 (3)