Otsus

Osaühing Jõgeva Veevärk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA 1. Sissejuhatus 1.1. Osaühing Jõgeva Veevärk (edaspidi ka vee-ettevõtja), registrikoodiga 11541489, on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes varustab tarbijaid joogiveega kuni liitumispunktini ning võtab liitumispunktist vastu tarbija reo- või sademevee ja vajaduse korral puhastab selle. 1.2. Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus osaühing Jõgeva Veevärk on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks. 1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. 1.4. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee- ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 1.5. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 1.6. Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd. 2. Mõisted 2.1. Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud ühendustasuga. 2.2. Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK arendamise kulud. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.6 valemit). 2.3. Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 13 sätestatud ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega seostatav piirkond. 2.4. Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu. 2.5. Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine. 1 2.6. Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete vooluhulkade summa (liiter/sekund). 2.7. Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu). 2.8. Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini. 2.9. Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid mõisteid. 3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted 3.1. Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust. 3.2. Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga võivad muuhulgas olla: projekteerimiskulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. 3.3. Liitumistasu arvutuses näidatakse ära ka tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest tehtud kulud ning investeeringuid. 3.4. Arendamistasu on osa liitumistasust, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu arvutamise aluseks on arendamiskomponent. 3.5. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga ehk tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna, ühendamise ÜVK-ga. 3.6. Liitumistasu arvutamise valem: LT = AT + ÜT = AK / X × X1 + ÜT kus: LT – liitumistasu; AT – arendamistasu; ÜT – ühendustasu; AK – arendamiskomponent; Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s); X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s). 3.7. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult keeruliseks. 2 3.8. Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis jagatakse piirkondade- ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent) proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga seotud arenduspiirkondade tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summaga (l/s). 3.9. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt liitumistasu summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. 3.10. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade võimsus). 4. Liitumistasu tagastamise alused 4.1. Liitumistasu tagastatakse, kui: 4.1.1. tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust; 4.1.2. arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul pärast esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud. 4.2. Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile. 4.3. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses. 3  OTSUS 23.09.2026 nr 9-3/2026-033 OÜ Jõgeva Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamine Osaühing Jõgeva Veevärk taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning otsustab metoodika täies ulatuses kooskõlastada. Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4). Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa: „OÜ Jõgeva Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ kolmel leheküljel. Liina Kalm [email protected] Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  2 (7) Otsuse tegemise asjaolud 1. Haldusmenetluse alustamine Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2). Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1). Jõgeva Vallavolikogu 10.01.2019 otsusega nr 91 on OÜ Jõgeva Veevärk tegevuspiirkonnaks määratud Jõgeva linn, Jõgeva alevik, Kuremaa alevik, Laiuse alevik, Sadala alevik, Siimusti alevik, Torma alevik, Painküla, Kurista küla, Liivoja küla, Ellakvere küla, Kantküla, Kassinurme küla, Kärde küla, Laiusevälja küla, Raaduvere küla, Rääbise küla, Saduküla, Sätsuvere küla, Vaiatu küla, Vaimastvere küla, Vana-Jõgeva küla, Vanamõisa küla, Vilina küla, Viruvere küla, Võduvere küla ja Õuna küla. ÜVVKS § 21 lg 3 tulenevalt esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võtab OÜ Jõgeva Veevärk metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s kajastatu. 2. Menetlusosaline OÜ Jõgeva Veevärk (registrikood 11541489, asukoht Toominga 34, Jõgeva linn, Jõgeva maakond). OÜ Jõgeva Veevärk peamisteks tegevusaladeks on äriregistri andmetel kanalisatsioon ja heitveekäitlus. Lisategevusaladeks on veekogumine, -töötlus ja -varustus, muu kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel ning saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused. 3. Menetluse käik 22.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Jõgeva Veevärk taotlus metoodika kooskõlastamiseks. OÜ Jõgeva Veevärk kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest: 1. Sissejuhatus 2. Mõisted 3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted 4. Liitumistasu tagastamise alused Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule. 4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“ Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“. 4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Punktis 1.1. esitatud sõnastust peab Konkurentsiamet põhjendatuks tuginedes ÜVVKS § 6 lg 1, milles on sätestatud, et vee- ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks. ÜVVKS § 10 lg 1 järgi on ühisveevärgi  3 (7) ja -kanalisatsiooni teenus (ka veeteenus) tarbija joogiveega varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse korral puhastamine. Lisaks on OÜ Jõgeva Veevärk täpsustanud, et on vee-ettevõtjaks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt, mis on tõene informatsioon (vt otsuse p 1). 4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud. 4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes. 4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja läbipaistvatel alustel. 4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule. 4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.6: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine (ÜVVKS § 22 lg 6). Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.6. kajastatut, kuna see annab tarbijale selguse, milliste põhimõtete järgi arvutatakse liitumistasu liitumispunkti likvideerimisel või tarbimiskoha liitumistingimuste muudatustega seotud ümberehitustöödel. 5. Metoodika osa “2. Mõisted” Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele. 5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Arendamiskomponent on üks liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga. Samas ei tohi kulu üheaegselt sisalduda arendamiskomponendis ja olla kaetud ühendustasuga. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“ definitsiooni.  4 (7) 5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste teine lause kirjeldab sõnadega liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1. 5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad. 5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Liitumistasu sisaldab arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga. Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad. Metoodikas on OÜ Jõgeva Veevärk arendamiskomponendi jagamise alusena ehk liitumistasu arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab OÜ Jõgeva Veevärk metoodika punktis 2.4 nimetatud liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu arvestusalus“ definitsiooni. 5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Mõiste „Peatorustik“ defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktides 2.7 ja 2.8 kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et peatorustikule tehtavaid kulutusi ei ole põhjendatud kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei ole ainult ühe konkreetse tarbimiskoha liitmise tarbeks rajatud torustikuga. 5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Mõiste „Summaarne liitumistasu arvestusalus“ defineerimine on põhjendatud, kuna see on liitumistasu arvutamise valemi üks komponent ning selgitus aitab mõista valemi rakendamist. 5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS §  5 (7) 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on ka peamiste ühendamiseks vajalike kulude (liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu) nimetamine, kuna see annab liituva tarbimiskoha omanikule ettekujutuse, mida ühendustasu sisaldab. Ühendamiseks vajalikud kulud koos moodustavad ühendustasu. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust. 5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste „Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et ühendustoru on toru, mis jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.5 nimetatud peatorustiku vahele. 5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas ÜVVKS-is kasutatavaid mõisteid. 6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“ 6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). ÜVK arendamise kulud on metoodika punktis 2.2 defineeritud arendamistasuna. Tarbimiskoha ühendamise kulud on metoodika punktis 2.7 defineeritud ühendustasuna. Metoodika punkt 3.1 väljendab ÜVVKS § 20 lg 3 mõtet metoodikas defineeritud mõistete kaudu. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1. 6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.2 on ettevõtja esitanud loetelu kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika punkt 3.2 liituva tarbimiskoha omanikule lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2. 6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha (ÜVVKS § 22 lg 2). Metoodika punkt 3.3 järgi kajastab OÜ Jõgeva Veevärk liitumistasu arvutuses kõik liitumiseks vajalikud kulud ja nende jagunemise erinevate rahastusallikate vahel. Selline esitus annab liituva tarbimiskoha omanikule ülevaate kõigist liitumiseks vajalikest kuludest ning kindluse, et tagastamatu abiga kaetud kulutused on liitumistasust maha arvatud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.3. 6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Metoodika punkt 3.4. selgitab, et arendamistasu on seotud kas konkreetse arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega või ka mitme erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega. Liitumistasu arvutamisel tuleb võtta arvesse kõik tarbimiskoha liitmiseks ja seal veeteenuse tagamiseks vajalikud kulud. Sellised kulud võivad olla samal ajal vajalikud ka teiste arenduspiirkondade ÜVK-ga liitmiseks. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.4. 6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Metoodika punkt 3.5 täiendab mõiste ühendustasu sõnastust ja kordab üle, et ühendustasusse arvatakse ainult konkreetse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmiseks vajalikud kulud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.5.  6 (7) 6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa. Metoodika punkti 3.1. järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda väljendab ka punktis 3.6. esitatud valem. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega. Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest. ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. OÜ Jõgeva Veevärk metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3, mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT). Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.6. 6.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.7: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.7. põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu. 6.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.8: Konkurentsiamet pidas põhjendatuks metoodika punkti 3.4, mille alusel võib arendamistasu olla seotud ka mitme erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega. Metoodika punkt 3.8 selgitab, et mitme erineva arenduspiirkonna liitmiseks vajalike ÜVK rajamise kulude jagamisel võetakse arvesse kõigi nende piirkondade tarbimiskohtade liitumistasu arvestusalused ja kasutatakse liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punkti 3.8, kuna see selgitab, et liitumistasu arvutamise valemit kasutatakse ühetaoliselt nii väiksema arenduspiirkonna kui ka mitme erineva arenduspiirkonna arendustasu arvutamisel. 6.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.9: Metoodika punktis 3.9 on ettevõtja kirjeldanud liitumistasu arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt vajalik nii olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kui ka uute tarbimiskohtade liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise valemi põhimõtet üldistades tuleb tehtava kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja tarbimiskohad, kelle jaoks see kulutus tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa katavad olemasolevad tarbijad. Sarnaselt liidetavate  7 (7) tarbimiskohtadega, on olemasolevate tarbijate kaasamisel kulude jagamise aluseks nende tarbijate maksimaalsed vooluhulgad kas liitumistingimustest ja/või liitumislepingust. Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamis- komponendile ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse. Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK teenuse hinnaga tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK arendamise kava kohased investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lg 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.9. 6.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.10: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.10. põhjendatuks, kuna selles kajastub otstarbekuse põhimõte. Ebaotstarbekate ja liitumistasu kasvu kaasa toovate kulutuste vältimiseks on põhjendatud liitumistasu arvutamise valemis maksimaalsete vooluhulkade asemel kasutada mõnda muud näitajat, mis konkreetse objekti puhul on asjakohane. 7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“ 7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust, siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga. Seda väljendab metoodika punkt 4.1.1. Metoodika punktis 4.1.2 kirjeldatud olukord on analoogne ÜVVKS § 23 lg 1 sätestatule. Selle punktiga on selgitatud, et liitumistasu tagastatakse ka juhul, kui liitumiseks tehtud kulutused on algselt täies ulatuses tasunud arenduspiirkonna tarbimiskohad ühiselt ning uute liitujate lisandumisel tekib tagastamise kohustus vastavalt ÜVVKS § 23 lg-le 1. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1. 7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2. esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele. 7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.