AS RAPLA VESI ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU
ARVUTAMISE METOODIKA
1. Üldist
1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib
liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel AS Rapla Vesi (edaspidi ka vee-ettevõtja)
kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis vee-ettevõtja
tegevuspiirkondades, kus AS Rapla Vesi on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee-
ettevõtjaks.
1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel
kehtestatud õigusaktid.
1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse
korral keskkonnasäästlikke lahendusi.
1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid
säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte.
1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet,
pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
2. Mõisted
2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu
varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reovett ning mille
projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50
inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne
kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus
on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na käsitatakse
ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni
ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti tehnilise lahenduse muutmine,
liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva arvutusliku vooluhulga
muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused.
2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste
muutmiseks (sh arendamistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust
ja arendamistasust.
2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu
poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel.
2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt
liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.
1
2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud
kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse
kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse
tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga.
Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava
tarbimiskoha suuruse, sellel paiknevate hoonete pindala vms.
2.7 Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga
liitmine.
2.8 Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.
2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev
komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise
kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse
arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna
liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks
peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt
tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu
arendamiskomponendiga katta ei tohi.
2.10 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi korrutamisel
konkreetse tarbimiskoha arendamistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse jagamisel
summaarse arendamistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit). Ühes konkreetses
arenduspiirkonnas, mille liitujate arvutuslikud vooluhulgad on võrdsed, kujuneb arendamistasu
kõikidele liitujatele ühesuguseks.
2.11 Arendamistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud
arvutuslik vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.
Liitumistingimustes ja/või liitumislepingus kajastatud arvutuslik vooluhulk leitakse vastavalt
standardile EVS 835:2022 tulenevalt veevõtu seadmete normvooluhulkadest.
2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla:
projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja -materjalide
kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi
ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide
seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.
Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt,
Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud
investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha (kinnistu) veevärgi ja/või kanalisatsiooni
väljaehitamise kulusid.
3.2 Liitumistasu arvutamise valem:
LT = AK * Xl / X + ÜT ehk LT = AT + ÜT
kus:
LT – liitumistasu;
2
AK – arendamiskomponent;
Xl – liituja arendamistasu arvestusalus ehk liituja arvutuslik vooluhulk (l/s);
X – summaarne arendamistasu arvestusalus ehk summa liitujate arvutuslikest
vooluhulkadest (l/s);
ÜT – ühendustasu;
AT – arendamistasu.
3.3 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel
on võrdne arvutuslik vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust
ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.
3.4 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee-
ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis on
otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas,
reoveepuhastusjaamas, reovee ülepumplate laiendused jne). Tehtavad kulud peavad olema
dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga liitumise hetkeks.
3.5 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest
vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud
kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud
rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks.
4. Liitumistasu tagastamise alused
4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud
kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning
olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid,
tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava
liitumistasu tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud
liitumistasust.
4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja
liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum
s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis
vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.
4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu
tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused
täies ulatuses.
5. Lõppsätted
Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
3
OTSUS
23.09.2026 nr 9-3/2026-032
AS Rapla Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika
kooskõlastamine
Aktsiaselts Rapla Vesi taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning
otsustab metoodika täies ulatuses
kooskõlastada.
Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma
veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).
Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada
vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Lisa: „AS Rapla Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise
metoodika“ kolmel leheküljel
Liina Kalm
[email protected]
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
2 (7)
Otsuse tegemise asjaolud
1. Haldusmenetluse alustamine
Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha
omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,
arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).
Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud
liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).
Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja
23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).
Rapla Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 30 on AS Rapla Vesi määratud vee-ettevõtjaks
Rapla valla järgnevates piirkondades: Rapla linnas, Alu, Hagudi, Kuusiku, Kaiu ja Juuru
alevikes ning Järlepa, Maidla, Kuimetsa, Iira, Kodila, Valtu ja Uusküla külades.
AS Rapla Vesi soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS §
21 lg 3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet võtab AS Rapla Vesi metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s
kajastatu.
2. Menetlusosaline
AS Rapla Vesi (registrikood 10466194, aadress Välja tn 9, Rapla linn, Rapla maakond, 79511)
põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning lisategevusalaks
on veekogumine, -töötlus ja -varustus.
3. Menetluse käik
04.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Rapla Vesi taotlus metoodika
kooskõlastamiseks.
15.09.2026 saatis Konkurentsiamet AS-le Rapla Vesi tähelepanekud ja soovitused metoodika
muutmiseks.
16.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Rapla Vesi esitatud korrigeeritud metoodika.
AS Rapla Vesi kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:
1. Üldist
2. Mõisted
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
4. Liitumistasu tagastamise alused
5. Lõppsätted
Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.
4. Metoodika osa „1. Üldist“
3 (7)
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldist“.
4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Liitumistasu on õigus võtta vaid
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega
on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid
nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.
4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle
alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane
metoodikas neile õigusaktidele viidata ning Konkurentsiamet peab metoodika punkti 1.2
põhjendatuks.
4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja
tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud
küsimustes.
4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete
seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks
teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele
tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja
läbipaistvatel alustel.
4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb
ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse
kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.
5. Metoodika osa “2. Mõisted”
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.
5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
(ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3
sõnastusele.
5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt
kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.
5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Vee-ettevõtjal, välja arvatud
ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is
sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3).
4 (7)
Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja
arendamistasust.
Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“
definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.
5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK kava“ on metoodikas läbivalt
kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.
5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas
läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1),
milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.
5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasuga tagatakse
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS
§ 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult
konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad
ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet
põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.
5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „Peatorustik“
defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktis
2.8 kajastatut.
5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste
„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS
§ 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis
jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.
5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Arendamiskomponent on üks
liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine
(ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende
kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks
ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb
arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna
kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse
piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna
tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks
ühesugune arendamiskomponent.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“
definitsiooni.
5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse ÜVK
arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus
sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste
kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist liitumistasu arvutamise valemi järgi.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab
ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.
5 (7)
5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasu sisaldab
arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine.
Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1).
Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (arendamistasu
arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur
osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.
Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas
ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.
Metoodikas on AS Rapla Vesi arendamiskomponendi jagamise alusena ehk
arendamistasu arvestusalusena näinud ette arvutusliku vooluhulga liitumispunktis, mis
leitakse standardi EVS 835:2022 alusel veevõtu seadmete normvooluhulkadest.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena
arvutuslikku vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud
nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel
liitumislepingus sätestatud arendamistasu arvestusaluse ulatuses.
Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse
mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik
sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi
teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on
piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab
AS Rapla Vesi metoodika punktis 2.11 nimetatud arendamistasu arvestusalus
(liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise
taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel
hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Arendamistasu
arvestusalus“ definitsiooni.
5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is
defineeritud mõisteid.
6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“
6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta
liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja
kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).
Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks
vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.1 on AS Rapla Vesi esitanud loetelu kuludest, mis
võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika
punkt 3.1 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja
sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika
punkti 3.1.
6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Liitumistasu arvutamise
metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS §
21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.
6 (7)
Metoodika punkti 2.3 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning
seda väljendab ka punktis 3.2 esitatud valem.
Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi korrutamisel konkreetse tarbimiskoha
arendamistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse jagamisel summaarse
arendamistasu arvestusalusega (vt ka metoodika punkt 2.10).
Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest,
mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu
arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub
jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused
(arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse
arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa
moodustab konkreetse tarbimiskoha arendamistasu arvestusalus kõikide vastava
arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade arendamistasu arvestusaluste summast
ehk summaarsest arendamistasu arvestusalusest.
ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse
liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud arendamistasu arvestusaluse ulatuses.
Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,
mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja
tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.
6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.3 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja
otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse
arvutusliku vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust
ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu
väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.
6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22
lg 3 – kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel
väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-
ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning
ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.
6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.5 põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2.
Põhjendatud on ka täiendus, et liitumistasu võib kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja
ehitatud ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest.
7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“
7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab
liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja
ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika
7 (7)
punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal
peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.
7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb
metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23
lg-s 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta,
kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.
7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui
ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud
kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga
liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib
liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.
8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“
Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika
punktis 5 esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale
liitumistasule.