Väljaminev kiri

Teie: 27.08.2026 nr 1-4/26/3204 Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 22.09.2026 nr 1-7/2026/26-106-2 Tallinn Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected] Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Käesolevaga edastame Konkurentsiameti tagasiside maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu lisab Konkurentsiametile üle 20 uue ülesande, mis suurendavad ameti töökoormust. Samas on seletuskirjas vaid nenditud, et Konkurentsiameti töökoormus suureneb, aga selle täitmiseks vajalike rahaliste vahendite allikat ei ole näidatud. Juhime tähelepanu, et täiendavate ülesannete panemine, ilma nende täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid eraldamata, ei ole praktikas teostatav. Kuna riigieelarve protsessis ei ole täiendavat rahastust ette nähtud, tuleb vajalikud vahendid tagada ministeeriumi eelarvest. Rahastuse puudumisel ei ole Konkurentsiametil võimalik lisanduvaid ülesandeid täita. Konkurentsiameti märkused: 1. eelnõu § 1 punktiga 9 muudetava MGS § 2 punkti 15 kohaselt jäetakse maagaasihoidla mõistest välja kuni 5000-tonnise mahutavusega gaasihoidla ja aktiivse võrguteenuse kasutaja omatarbeks kasutatav rajatise osa. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et seletuskirja p-s 15 kirjeldatud eesmärgid, sealhulgas põhimõte, et asjaomastel hoidlatel ei tekiks kohustust avaldada oma hoidmistingimusi ega pakkuda vaba võimsust teistele turuosalistele, tulenevad otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1789, eelkõige selle artiklist 8. Nimetatud määruse artikli 2 punktis 63 on maagaasihoidla defineeritud viitega direktiivis sätestatud maagaasihoidla definitsioonile. Seega jääksid direktiivi tähenduses maagaasihoidlatele määrusest (EL) 2024/1789 tulenevad kohustused kehtima ka juhul, kui siseriiklikus õiguses muudetakse vastavat definitsiooni nii, et teatava suurusega hoidlad jäävad selle kohaldamisalast välja. Kavandatav säte saaks sellisel juhul vabastada asjaomased alla kehtestatud piirmäära jäävad hoidlad üksnes maagaasiseaduses sätestatud siseriiklikest kohustustest, kuid ei mõjutaks otsekohalduvast määrusest tulenevate kohustuste Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  kohaldamist. Palume hinnata kavandatud erandi kooskõla määrusega ja täpsustada seletuskirja; 2. eelnõu § 1 punktiga 20 muudetava MGS § 4 lõike 1 sõnastusest ei selgu üheselt, kas mõistet „gaas“ käsitatakse selliselt, et selle alla kuulub ka veeldatud gaas. Direktiivis kasutatakse mõistet „maagaas“ tähenduses „gaas, mis koosneb peamiselt metaanist, sealhulgas biometaan, või muud liiki gaasid, mida saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasisüsteemi ja selle kaudu transportida“. Arvestades, et termin „gaas“ viitab üldjuhul ainele gaasilises agregaatolekus, jääb ebaselgeks, kas nimetatud definitsioon hõlmab ka veeldatud kujul maagaasi. Seetõttu palume täpsustada, kas ja millises ulatuses on sätte kohaldamisalasse kavandatud hõlmata ka veeldatud maagaas ning vajadusel vastavat sõnastust täpsustada; 3. eelnõu § 1 punktiga 29 lisatava MGS § 9² lõikes 1 sätestatud võrdlemisvahendi kasutajate ring ei ole kooskõlas direktiiviga. Direktiivi kohaselt peab tasuta juurdepääs olema vähemalt maagaasi kodutarbijatel ning mikro- ja väikeettevõtjatel, kelle eeldatav aastane tarbimine jääb alla 100 000 kWh. Samuti on vastuolu sätte sõnastuses ja seletuskirjas toodud arvnäitajate vahel; 4. eelnõu § 1 punktiga 44 kavandatav MGS § 14 ja § 16 lõike 1 punkti 1 muudatus välistab võimaluse, et Eestis tegutseks gaasi süsteemihaldurist eraldiseisev vesiniku süsteemihaldur. Palume täpsustada, kas selline välistamine on seadusandja teadlik eesmärk ning kas kavandatava regulatsiooni eesmärk on välistada vesiniku süsteemihalduri tegutsemine gaasi süsteemihaldurist eraldiseisva süsteemihaldurina; 5. eelnõu § 1 punktiga 56 lisatava MGS § 17⁴ lõike 5 sõnastus „Konkurentsiamet konsulteerib võrgu kasutajatega“ ei ole piisavalt täpne, kuna võib viidata kohustusele konsulteerida iga võrgu kasutajaga eraldi. Juhul kui kavandatud regulatsiooni kohaselt tuleb Konkurentsiametil korraldada avalik konsultatsioon oma veebilehel, peaks see ka sättes üheselt kajastuma. Samuti võiks vastava täpsustuse teha kehtiva MGS-i § 17² lõikesse 5. Teiseks, oleks loogilisem, kui avaliku konsultatsiooni viiks läbi metoodika koostaja. Sellisel juhul oleks metoodika koostajal võimalik konsultatsiooni käigus saadud tagasisidet arvesse võtta enne metoodikaettepaneku esitamist Konkurentsiametile. Samuti peaks metoodika koostaja põhjendama konsultatsioonil esitatud ettepanekuid, mida ta arvesse ei võtnud, ning esitama konsultatsiooni tulemused koos vastavate põhjendustega Konkurentsiametile koos metoodikaettepanekuga. Sama põhimõtte kohaselt võiks vastavat muudatust kaaluda ka kehtiva MGS-i § 17² lõike 5 puhul; 6. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatav MGS § 187 lõige 5 kasutab mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 7. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatava MGS § 18⁷ lõikes 2 kasutatakse mõistet „võrguteenuse tariif“, MGS kehtiv redaktsioon kasutab võrguteenuse eest võetava tasu tähistamiseks läbivalt mõistet „võrguteenuse hind“; 8. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatav MGS § 18⁷ lõige 6 kasutab mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted 2 (5)  „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 9. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatava MGS § 18⁷ lõike 7 sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, milline on Konkurentsiameti roll – mida ja millisel juhul amet kehtestab ja mida kiidab heaks. Kehtivas redaktsioonis heakskiitmise mõistet ei kasutata, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia; 10. eelnõu § 1 punktiga 66 muudetava MGS § 21² lõikes 6 tuleb täpsustada, millises Konkurentsiameti aastaaruandes avaldatakse hinnang süsteemihalduri investeerimiskavadele; 11. eelnõu § 1 punktiga 67 lisatava MGS § 21² lõikes 7 antakse Konkurentsiametile ulatuslikud volitused nõuda investeeringu tegemist, korraldada investoritele avatud pakkumismenetlus ja või süsteemihaldurit kapitali suurendama. Selliseid nõudeid ei ole kehtestatud elektrituruseaduses ning Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks kehtestada gaasisektoris arengukavadega seoses rangemaid nõudeid kui elektrisektoris; 12. eelnõu § 1 punktiga 67 lisatav MGS § 21⁴ lõige 10 kasutab mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 13. eelnõu § 1 punktiga 68 lisatav MGS § 21⁴ lõge 7 kasutab mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 14. eelnõu seletuskiri annab ka § 22 lg 11 ja 41 lisamise põhjendused, kuid eelnõus sellised lõiked puuduvad; 15. eelnõu § 1 punktiga 70 lisatav MGS § 22 lõige 71 kasutab mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 16. eelnõu § 1 punktiga 72 lisatav MGS § 22 lõige 10 kasutab mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa 3 (5)  toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 17. eelnõu § 1 punktiga 86 lisatakse MGS § 27 lõike 1 punkt 7, mille kohaselt ettevõtjal peab olema tegevusluba otsetoru rajamiseks ja kasutamiseks. Palume eristada rajamine ja kasutamine. Jääb arusaamatuks, mida peaks endast kujutama otsetoru rajamise tegevusluba ning miks on ameti pädevuses selle väljastamine; 18. eelnõu § 1 punktiga 100 lisatavad MGS § 37 lõike 3 punktid 191 ja 193 kasutavad mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 19. eelnõu § 1 punktiga 103 lisatakse MGS § 37 lõike 3 punkt 32, mis kasutavad mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 20. eelnõu § 1 punktiga 103 lisatakse MGS § 37 lõike 3 punkt 33, mille sõnastusest jääb ebaselgeks, milline on Konkurentsiametile pandava ülesande täpne sisu ja ulatus. Säte näeb ette, et Konkurentsiamet „jälgib turuosaliste lepingulist vabadust seoses pikaajaliste lepingutega“, mis võib viidata kohustusele hinnata või jälgida turuosaliste vahel sõlmitud eraõiguslikke lepinguid, sealhulgas nende sisu ja kestust. Selline ülesanne ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse. Mõiste „jälgib“ ei määratle piisava selgusega ameti tegevuse sisu, ulatust ega õiguslikke tagajärgi. Palume sätet täpsustada ja kirjeldada selgelt Konkurentsiametile pandav ülesanne; 21. eelnõu § 1 punktiga 105 lisatakse MGS § 37 lõige 33, mis kasutab mõistet „heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted „kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk kooskõlastust; 22. eelnõu § 1 punktiga 110 lisatava MGS § 37 lõike 10 kohaselt võib Konkurentsiamet teatud Euroopa võrgustikele ja üksusele teha ettekirjutuse või esitada kaebuse kohtule. Palume täpsustada kohtusse pöördumise materiaalõiguslik alus, menetlusliik, Konkurentsiameti protsessuaalne roll ja kohus, kelle pädevusse sellise kaebuse lahendamine kuulub. Lugupidamisega 4 (5) (allkirjastatud digitaalselt) Sven Pääsukene teenistuse juht õigusteenistus Sven Pääsukene 6672440 [email protected] 5 (5)