Sissetulev kiri

Saatja: Evelina Ohak <[email protected]> Saaja: Kadri Lepikult - KA, Juriidiline osakond Teema: RE: Selgituste küsimine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Täname pöördumise eest. AS Eesti Post esitab alljärgnevad selgitused Politsei- ja Piirivalveameti riigihankega “Postiteenuse tellimine” (viitenumber 302634) seotud küsimustes. 1. Universaalse postiteenuse ja muude postiteenuste eristamine “Palume selgitada, millised teenused kuuluvad Teie hinnangul universaalse postiteenuse hulka ning milliseid teenuseid käsitate äriklientidele pakutavate kommertsteenustena, mis ei kuulu universaalse postiteenuse koosseisu.” Universaalse postiteenusena (UPT) käsitab AS Eesti Post neid teenuseid, mis kuuluvad postiseaduse kohaselt UPT koosseisu ning mida osutatakse UPT tingimustel. PostiS § 4 sätestab postiteenused üldiselt ning § 5 määrab neist teenused, mis kuuluvad ka UPT koosseisu. Kehtiva regulatsiooni järgi moodustavad UPT eeskätt ülemaailmses postikonventsioonis ja selle eeskirjades kirjeldatud kirisaadetiste riigisisene ja rahvusvaheline edastamine liht- ja tähtsaadetisena ning kuni 20 kg rahvusvahelise postipaki edastamine tähtsaadetisena; UPT lisateenustena sätestatakse UPT kirisaadetise ja postipaki kindlustamine ning jälgimine. Alates 1. novembrist 2028 lisandub UPT koosseisu perioodilise väljaande edastamine. Kõiki PostiS-is sätestatud postiteenuseid, mis ei ole seadusega antud UPT osutaja ainuõiguseks, võivad PostiS-is sätestatud nõuetele vastavad postiteenuse osutajad (sh AS Eesti Post) osutada vabaturul ja turutingimustel. See kehtib ka nende postiteenuste kohta, mis UPT tingimustel osutatuna kuuluvad UPT koosseisu. UPT ei ole seega olemuslikult eraldiseisev postiteenuse liik, vaid seaduses nimetatud postiteenuste osutamise kohustus UPT-le kehtestatud hinna ja kvaliteediga. UPT osutaja ainuõigus on postmarkide käibele laskmise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine. Kommertsteenused on seega teenused, mille sisu, teenindusmudel, teenustase ja hind kujunevad konkreetse lepingu või riigihanke tingimuste põhjal. Asjaolu, et teenuse objektiks võivad olla kirjad või dokumendid, ei muuda vastavat teenust automaatselt UPT-ks. Määrav on teenuse õiguslik ja faktiline sisu: kas teenus ostetakse õigusaktiga sätestatud UPT kvaliteedi ja hinnaga või on tegemist teenusega, mille kvaliteet ja hind tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest. AS Eesti Posti vabaturul pakutavate teenustega (sh nn äriklientidele pakutavate kommertsteenustega) saab tutvuda Omniva veebilehel www.omniva.ee. 2. Teenuste asendatavus ja alternatiivsed teenuseosutajad “Palume selgitada, milliseid posti-, kuller- või logistikateenuseid peate universaalse postiteenuse või äriklientidele osutatavate postiteenuste võimalikeks alternatiivideks. Samuti palume selgitada, milliseid teenuseid saavad Teie hinnangul osutada teised Eestis tegutsevad postiteenuse osutajad ning milliste teenuste puhul peate Eesti Posti võrreldes teiste teenuseosutajatega eriseisundis olevaks.” PostiS-is sätestatud nõuetele vastavad postiteenuse osutajad võivad osutada turutingimustel kõiki PostiS-is sätestatud postiteenuseid, mis ei ole seadusega antud UPT osutaja ainuõiguseks. Seega võivad UPT või AS Eesti Posti kommertsteenuste alternatiiviks olla teiste postiteenuse osutajate pakutavad posti-, kuller- ja logistikateenused vastavalt nende teenuste sisule ja tingimustele. AS Eesti Posti eriseisund tuleneb tema staatusest UPT osutajana: AS Eesti Post on kohustatud tagama UPT (teatud postiseaduses nimetatud postiteenuste) osutamise õigusaktides sätestatud hinna ja kvaliteediga. Ainuõigus on AS-il Eesti Post UPT osutajana PostiS § 9 lg 4 kohaselt üksnes postmarkide käibele laskmise ja kehtetuks tunnistamise korraldamisel. Muude postiteenuste puhul ei tulene AS-ile Eesti Post PostiS-st ainuõigust ning neid võivad seaduses sätestatud nõuete täitmisel osutada ka teised turuosalised. 3. Avaliku sektori hangetes osutatavate teenuste hinnastamise põhimõtted “Palume kirjeldada peamisi asjaolusid, millest Eesti Post lähtub avaliku sektori hankemenetluste raames pakutavate postiteenuste hinnastamisel. Eelkõige palume selgitada: * millised kulukomponendid ja riskid mõjutavad hinnakujundust; * millist mõju avaldavad lepingu kestus, prognoositavad mahud, teenustaseme nõuded ja hinnamuutmise tingimused; * millistel asjaoludel võivad hankes kujunenud hinnad erineda avalikult avaldatud ärikliendi hinnakirjades sisalduvatest hindadest.” Avaliku sektori hangetes kujundatakse pakkumuse hind konkreetse hankelepingu tingimuste alusel kulupõhiselt- arvestades teenuse osutamisega seotud kulusid ja riske ning mõistlikku marginaali. Täpsem hinnakujundusmetoodika, sealhulgas kulustruktuur, kalkulatsioonid, marginaalid ning üksikute kulude ja riskide mõju pakkumuse hinnale, on AS Eesti Posti äritegevust puudutav konfidentsiaalne teave. 4. Universaalse postiteenuse kohustuse mõju hinnastamisele “Palume selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad äriklientidele osutatavate teenuste hinnastamist universaalse postiteenuse osutamise kohustusest tulenevad nõuded, sealhulgas üle-eestilise teenuse osutamise kohustus, kvaliteedinõuded ning muud seadusest tulenevad kohustused.” UPT ja turutingimustel osutatavate postiteenuste hinnastamine toimub eraldiseisvalt. UPT-le kehtivad õigusaktidega reguleeritud hind ja kvaliteedinõuded, samas kui turutingimustel osutatavate postiteenuste hind kujuneb turutingimustel ning kokkuleppel kliendiga. Vabaturu teenuse hind peab olema põhjendatav konkreetse teenuse osutamise kulude, lepingu tingimuste ja riskidega. Kui kommertsteenus kasutab UPT-ga sama võrgustikku, arvestatakse asjakohased kulud põhjusliku seose ja objektiivsuse põhimõtete alusel. 5. Konkreetse teenuse seos universaalse postiteenusega “Palume selgitada, kas avaliku sektori hankijatele pakutavad kirjade, dokumentide ja muude postisaadetiste edastamise teenused kuuluvad Teie hinnangul üldjuhul universaalse postiteenuse koosseisu või kujutavad endast peamiselt äriklientidele suunatud kommertsteenuseid. Võimaluse korral palume selgitada, millised teenuse komponendid kuuluvad universaalse postiteenuse alla ning millised sellest väljapoole.” Avaliku sektori hankijatele pakutavad kirjade, dokumentide ja muude postisaadetiste edastamise teenused ei kuulu ainuüksi teenuse liigi või hankija staatuse tõttu UPT koosseisu. Nagu eespool selgitatud, võib sama liiki postiteenust osutada nii UPT-na õigusaktidega reguleeritud tingimustel kui ka väljaspool UPT-d turutingimustel. Kui hankija ostab üksiku liht- või tähtsaadetise edastamist UPT tingimustel, võib tegemist olla UPT teenusega. Kui aga hankija ostab mitme asukoha regulaarset kahepoolset postivahetust, saadetiste kogumist hankija asukohtadest, tagastuste haldamist, aruandlust, eraldi teenustaset, kliendipõhist arveldust või muud hankijapõhist töökorraldust, on tegemist üldjuhul ärikliendile suunatud kommertsteenusega. Postiseadus eristab muu hulgas liht-, täht-, partii-, otseposti- ja kullerpostisaadetisi; näiteks kullerpostisaadetise puhul on iseloomulik individuaalne kokkulepe, saatja asukohast kogumine, kättetoimetamise kinnitus ja jälgitavus. Partii-, otseposti- ja kullerpostisaadetised ei ole UPT ning neid osutatakse ainult turutingimustel. Seetõttu tuleb iga hanke puhul hinnata teenuse komponente eraldi. Teenuse objektiks olev dokument ei ole määrav; määravad on teenuse õiguslik alus, tellitud funktsioon, lepingu tingimused ja tegelik teenindusmudel. 6. Menetlusdokumentide edastamine “Palume selgitada, kuidas mõjutab postiseadusest tulenev menetlusdokumentide edastamise kohustus praktikas riigiasutuste võimalusi teenusepakkujat valida. Eelkõige palume selgitada: * kas riigiasutus võib Teie hinnangul kasutada menetlusdokumentide edastamiseks ka muu posti- või kullerteenuse osutaja teenust, kui see võimaldab saadetise jälgimist ja kättetoimetamise tõendamist; * kas ning millistel asjaoludel peab Teie hinnangul selliste saadetiste edastamisel kasutama universaalse postiteenuse osutajat.” AS Eesti Posti hinnangul tuleb menetlusdokumentide edastamisel lähtuda eelkõige konkreetse menetlusliigi seadusest ning sellest, millist kättetoimetamise tõendamist vastav õigusakt nõuab. Üldisel tasandil ei saa väita, et riigiasutus peab igas olukorras kasutama üksnes UPT osutajat. Kui muu tegevusloaga postiteenuse osutaja või kullerteenuse osutaja suudab tagada õigusaktis nõutud jälgitavuse, saaja tuvastamise, kättetoimetamise kinnituse ja muu tõendamisstandardiga kooskõla, võib selline teenus olla alternatiiv, kui kohalduv õigusakt ei sätesta teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana ning TsMS § 312 lg 1 ei piira kättetoimetamist postiteenuse osutaja vahendusel näiteks kullerpostisaadetisena PostiS tähenduses. Seega tuleb UPT osutajat kasutada üksnes juhul, kui selline nõue tuleneb konkreetse menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohalduvast õigusaktist. UPT osutajale PostiS-ga pandud menetlusdokumentide edastamise kohustus ei välista teiste postiteenuse osutajate kasutamist. 7. Hanketingimuste mõju pakkumuste kujunemisele “Palume kirjeldada üldisel tasandil, millised hanketingimused võivad Teie kogemuse kohaselt mõjutada postiteenuste hangetes kujunevat hinnataset või esitatud pakkumuste arvu. Samuti palume Teie hinnangut sellele, kas ja millised asjaolud võivad praktikas mõjutada teiste võimalike teenuseosutajate osalemist sellistes hangetes.” AS Eesti Posti kogemuse põhjal mõjutavad postiteenuste hangetes hinnataset ja pakkujate arvu eeskätt järgmised asjaolud: 1. kas teenused on jaotatud osadeks või koondatud üheks paketiks; 2. kas hankes on selgelt eristatud UPT teenused, muud postiteenused, kullerteenused ja logistilised lisateenused; 3. kas hinnavorm näitab üheselt, kas hind tuleb esitada ühe kuu, ühe asukoha, ühe saadetise, kõigi asukohtade või kogu teenuse eest; 4. lepingu kestus ja hinnamuutmise mehhanism; 5. teenindatavate asukohtade arv ja geograafiline jaotus; 6. mahtude prognoositavus; 7. teenustaseme nõuded, tähtajad, sanktsioonid ja vastutus; 8. kättetoimetamise tõendamise, jälgimise ja aruandluse nõuded; 9. kas hankija viitab konkreetse teenuseosutaja tootenimedele või avalikele hinnakirjadele viisil, mis võib tekitada ebaselgust; 10. kas lubatud on funktsionaalselt samaväärsed lahendused, alltöövõtt või postivõrgu kasutamine. 8. Soovitused hankijatele “Palume kirjeldada, milliseid asjaolusid peaks avaliku sektori hankija Teie hinnangul postiteenuste hankimisel arvesse võtma, et tagada võimalikult laialdane konkurents ning saada võrreldavad ja läbipaistvad hinnapakkumused.” Avaliku sektori hankijatel soovitame postiteenuste hankimisel: 1. eristada hanke alusdokumentides selgelt UPT teenused, muud vabaturu/kommertsteenused, kullerteenused ja muud logistilised või kliendipõhised lisateenused; 2. märkida hinnavormis üheselt, kas hind on ühe saadetise, ühe kuu, ühe asukoha, kõigi asukohtade või kogu lepingu hind; 3. tuua välja realistlikud mahud, asukohtade loetelu, geograafiline jaotus ning soovitud kogumis- ja üleandmissagedus; 4. sätestada hinnamuutmise mehhanism, mis arvestab lepingu kestust ja sisendkulude muutumise riski; 5. võimaldada samaväärseid lahendusi, kui õigusakt ei nõua konkreetset teenuseosutajat või teenuseliiki; 6. jaotada teenused osadeks juhul, kui see võimaldab eri teenuseosutajatel pakkuda konkreetseid komponente ning suurendab konkurentsi; 7. selgitada, kas hankija eeldab avaliku hinnakirja kohaldumist (sellisel juhul peaks teenuse osutamine toimuma AS Eesti Post tüüptingimuste alusel) või soovib hanketingimuste alusel kujunevat individuaalset pakkumushinda. Lugupidamisega Evelina Ohak Legal Counsel [email protected] <mailto:[email protected]> Risk and Legal ------------------- Algsõnum ------------------- Saatja: Kadri Lepikult - KA <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Vastu võetud: Fri Aug 14 2026 14:27:23 GMT+0300 (Eastern European Summer Time) Saaja: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Koopia: PPA PÕHJA PREFEKTUUR Kesklinna politseijaoskond <[email protected] <mailto:[email protected]> >; PPA PÕHJA PREFEKTUUR Lääne-Harju politseijaoskond <[email protected] <mailto:[email protected]> >; PPA LÄÄNE PREFEKTUUR Kuressaare politseijaoskond <[email protected] <mailto:[email protected]> >; PPA LÄÄNE PREFEKTUUR Kärdla Politseijaoskond <[email protected] <mailto:[email protected]> >; PPA PÕHJA PREFEKTUUR Ida-Harju politseijaosakond <[email protected] <mailto:[email protected]> >; POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Raivo Küüt <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Priit Suve <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; POLITSEI- JA PIIRIVALVEAM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Raivo Küüt <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kalev Prillop <[email protected] <mailto:[email protected]> >; POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Raivo Küüt <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; POLITSEI- JA PIIRIVALVEAM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; ARVED <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Raivo Küüt <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Teema: Selgituste küsimine Selgituste küsimine postiteenuste ja hinnastamispõhimõtete kohta Konkurentsiameti poole pöördus Politsei- ja Piirivalveamet seoses riigihankega "Postiteenuse tellimine" (viitenumber 302634) ning pöördumine tuleneb hanke osast 1. Postiseaduse kohaldamise ja postiteenuste turu toimimise paremaks mõistmiseks palume Teie selgitusi järgmistes küsimustes. 1. Universaalse postiteenuse ja muude postiteenuste eristamine Palume selgitada, millised teenused kuuluvad Teie hinnangul universaalse postiteenuse hulka ning milliseid teenuseid käsitate äriklientidele pakutavate kommertsteenustena, mis ei kuulu universaalse postiteenuse koosseisu. 2. Teenuste asendatavus ja alternatiivsed teenuseosutajad Palume selgitada, milliseid posti-, kuller- või logistikateenuseid peate universaalse postiteenuse või äriklientidele osutatavate postiteenuste võimalikeks alternatiivideks. Samuti palume selgitada, milliseid teenuseid saavad Teie hinnangul osutada teised Eestis tegutsevad postiteenuse osutajad ning milliste teenuste puhul peate Eesti Posti võrreldes teiste teenuseosutajatega eriseisundis olevaks. 3. Avaliku sektori hangetes osutatavate teenuste hinnastamise põhimõtted Palume kirjeldada peamisi asjaolusid, millest Eesti Post lähtub avaliku sektori hankemenetluste raames pakutavate postiteenuste hinnastamisel. Eelkõige palume selgitada: * millised kulukomponendid ja riskid mõjutavad hinnakujundust; * millist mõju avaldavad lepingu kestus, prognoositavad mahud, teenustaseme nõuded ja hinnamuutmise tingimused; * millistel asjaoludel võivad hankes kujunenud hinnad erineda avalikult avaldatud ärikliendi hinnakirjades sisalduvatest hindadest. 4. Universaalse postiteenuse kohustuse mõju hinnastamisele Palume selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad äriklientidele osutatavate teenuste hinnastamist universaalse postiteenuse osutamise kohustusest tulenevad nõuded, sealhulgas üle-eestilise teenuse osutamise kohustus, kvaliteedinõuded ning muud seadusest tulenevad kohustused. 5. Konkreetse teenuse seos universaalse postiteenusega Palume selgitada, kas avaliku sektori hankijatele pakutavad kirjade, dokumentide ja muude postisaadetiste edastamise teenused kuuluvad Teie hinnangul üldjuhul universaalse postiteenuse koosseisu või kujutavad endast peamiselt äriklientidele suunatud kommertsteenuseid. Võimaluse korral palume selgitada, millised teenuse komponendid kuuluvad universaalse postiteenuse alla ning millised sellest väljapoole. 6. Menetlusdokumentide edastamine Palume selgitada, kuidas mõjutab postiseadusest tulenev menetlusdokumentide edastamise kohustus praktikas riigiasutuste võimalusi teenusepakkujat valida. Eelkõige palume selgitada: * kas riigiasutus võib Teie hinnangul kasutada menetlusdokumentide edastamiseks ka muu posti- või kullerteenuse osutaja teenust, kui see võimaldab saadetise jälgimist ja kättetoimetamise tõendamist; * kas ning millistel asjaoludel peab Teie hinnangul selliste saadetiste edastamisel kasutama universaalse postiteenuse osutajat. 7. Hanketingimuste mõju pakkumuste kujunemisele Palume kirjeldada üldisel tasandil, millised hanketingimused võivad Teie kogemuse kohaselt mõjutada postiteenuste hangetes kujunevat hinnataset või esitatud pakkumuste arvu. Samuti palume Teie hinnangut sellele, kas ja millised asjaolud võivad praktikas mõjutada teiste võimalike teenuseosutajate osalemist sellistes hangetes. 8. Soovitused hankijatele Palume kirjeldada, milliseid asjaolusid peaks avaliku sektori hankija Teie hinnangul postiteenuste hankimisel arvesse võtma, et tagada võimalikult laialdane konkurents ning saada võrreldavad ja läbipaistvad hinnapakkumused. Palume vastata esitatud küsimustele hiljemalt 28.08.2026. Lugupidamisega Tervitades Kadri Lepikult konkurentsiteenistuse juhataja konkurentsiteenistus [email protected] <mailto:[email protected]> +372 6672458 Konkurentsiamet Tatari 39, 10134 Tallinn www.konkurentsiamet.ee <https://www.konkurentsiamet.ee>