Leping

Töövõtuleping nr 3-9/5046-2 Teabekeskuse teenuste analüüsi-ja arendustööd Lepingu osa viitenumber 306710 003 001 000 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja Askend Estonia OÜ (edaspidi täitja), registrikood 14133207, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80f, 10112, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Vassili Ljahhovets, edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/5046-1 alusel käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese ning dokumendid 1.1. Leping sõlmitakse minikonkursi „Teabekeskuse teenuste analüüsi-ja arendustööd" (313729) raames esitatud eduka pakkumuse esitanud pakkujaga (Täitja) arendustööde tegemiseks (edaspidi Tööd), vastavalt Lepingus ja selle lisades toodule. 1.2. Lepingu ese on riigihanke „Teabekeskuse teenuste analüüsi-ja arendustööd“ alusdokumentides (minikonkursi viitenumber 313729) olevas tehnilises kirjelduses nimetatud tööd. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust ja Lepingu lisadest. 1.4. Lepingu tööde maht on maksimaalselt 80 000 eurot (kaheksakümmend tuhat eurot) käibemaksuta. 1.5. Lepingut rahastatakse programmist „EST2EHDS“, grandi kood: 9T80-MU21-EST2EHDS. 2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 2.1. Täitja annab töö üle hiljemalt 30.04.2027. 2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult koos aktiga hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. 2.3. Tööde tulemused ja vajadusel lepingu täitmise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab). 2.4. Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt hankelepingule automaattestid. 2.5. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood. 2.6. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. Hooldustööde teostamisel tuleb koos aktiga esitada ajaaruanne. Aktis peavad tehtud hooldus- ja arendustööd olema teineteisest eristatud.  2.7. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses kokkulepitud tingimustele. 2.8. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist. 2.9. Koos töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingus kokkulepitu. 2.10. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad hankelepingule, vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud. 2.11.Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks. 2.12. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele või töödes esineb muid vigu. 2.13.Kui tellija esitab vastuväited töödele, peab täitja tööd parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist tingimusel, et puudused on objektiivselt tuvastatavad ja nende eest vastutab täitja, tellija vastuväited ja parandamisvajadus on põhjendatud. Juhul, kui hiljem selgub, et puuduste eest ei vastuta siiski täitja, kannab vastavad kulud tellija. 2.14. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija kulutatud tööaeg ja/või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda või tasaarvestada, kui kordustestimise vajadus oli tingitud puudustest, mille eest vastutab täitja. 3. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine 3.1. Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes kande tööde halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kui tegemist on garantiilise tööga ja suunab selle täitjale. 3.2. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde halduskeskkonda. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning suunab selle tellijale. Tellija määrab edasise lahenduse käigu. 3.3. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku konsultatsiooni. 3.4. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul. 3.5. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed: 3.6. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg 8 tundi; 3.7. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega  funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16 tundi; 3.8. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi. 3.9. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea parandama. 3.10.Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega. 4. Lepingu hind ja maksmine 4.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. 4.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on 55 (viiskümmend viis) eurot käibemaksuta. 4.3. Täitja esitab tellijale e-arve igakuiselt. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed. 5. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud 5.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist. 3.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Alondra Poldov, tel 7943 900, e-post [email protected] või tema asendaja. 3.2. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Tatjana Solovjova, tel 55549245, e-post [email protected] või tema asendaja. 6. Garantii 6.1. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima hetkest, millal tellija võtab töö toodangukeskkonnas kasutusele. Kui tellija ei võta tööd toodangukeskkonnas kasutusele 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest, algab garantii nimetatud aja möödumisel. Kui arendustöö teostatakse ja võetakse vastu etappidena, algab lisaks eeltoodule tööle kui tervikule 12-kuuline garantii tervikliku töö toodangukeskkonnas kasutuselevõtmisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmata jätmisel 3 kuu möödumisel alates tervikliku töö vastuvõtmisest. 6.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel.  Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. 6.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid. 6.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 6.5. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; 6.6. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 6.7. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud konsultatsioonid. 6.8. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest. 6.9. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest. 6.10. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks hankelepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, fikseeritud lepingu täitmise ühe töötunni hind. 6.11.Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. 6.12. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga. 6.13.Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. 7. Lõppsätted 7.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni lepingu tähtaja lõpuni või kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 7.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja pakkumusest. 7.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 7.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 7.3.2. Lisa 2 – Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga); 7.3.3. Lisa 3 – Arhitektuuri joonis. 8. Poolte allkirjad Tellija: Täitja:  Lisa 1 Tehniline kirjeldus Teabekeskuse arendustööd 1. Üldine Hanke eesmärk on sõlmida töövõtuleping täitjaga, kes hakkab teostama analüüsi- ja arendustöid Teabekeskuse teenuste osas. Lepingut rahastatakse välisvahenditest, programmist „EST2EHDS“, grandi kood: 9T80- MU21-EST2EHDS. 1.1. Mõisted • TIS – Tervise infosüsteem. Riiklik infosüsteem terviseandmete töötlemiseks ja tervishoiuteenuste andmevahetuseks. • EHDS - Euroopa terviseandmeruum / European Health Data Space. Euroopa Liidu raamistik elektrooniliste terviseandmete esmaseks ja teiseseks kasutuseks ning piiriüleseks andmevahetuseks. • EL – Euroopa Liit • EST2EHDS – Euroopa Liidu rahastatud projekt, mille tegevused on seotud Eesti valmisolekuga EHDS nõuete täitmiseks • healthDCAT-AP - EHDS kontekstis kasutatav andmestike kirjeldamise semantiline standard/profiil, mille alusel kirjeldatakse terviseandmestikke ja nende metaandmeid. • HL7 - Health Level Seven. Rahvusvaheline terviseandmete vahetuse standardite perekond. • HL7 CDA – HL7 Clinical Document Architecture. HL7 standard kliiniliste dokumentide struktureeritud esitamiseks. • HL7 v3 – HL7 versioon 3 standardiperekond terviseandmete struktureeritud andmevahetuseks. • HL7 FHIR või FHIR – HL7 Fast Healthcare Interoperability Resources. Kaasaegne terviseandmete vahetuse standard, mis kasutab ressursipõhist lähenemist ja veebitehnoloogiaid. • TTO – Tervishoiuteenuse osutaja 2. Hetkeolukord Teabekeskuse teenused on loodud täitmaks TIS põhimääruses §4 (4) p4, kus volitatud töötleja on kohustatud tagama semantiliste varade jätkusuutlikku haldust ning avalikustama läbi avalike kanalite tervise infosüsteemis kasutatavad semantilised varad andmevahetuse juurutamiseks terviseteenustes. Lisaks TIS põhimäärusele on teabekeskuse teenused täitmas nii Euroopa projekti EST2EHDSist tulenevaid tegevusi kui ka avaliku teabe seaduse ja Euroopa andmehalduse määrusest tulenevaid kohustusi, milleks on andmekirjelduste haldus ning nende avaldamine. Aastaks 2029 peavad liikmesriigid tagama EHDS nõuete täitmise ning tagama infrastruktuuri protsessilise, õigusliku ning tehnilise valmisoleku. 1 EHDS määrus (Regulation (EU) 2025/3272) on Euroopa Liidu õigusakt, mille eesmärk on luua ühtne terviseandmeruum, et tagada inimeste parem juurdepääs oma elektroonilistele terviseandmetele ja nende turvaline piiriülene kasutamine. Määrus kehtestab reeglid esmaseks kasutuseks (raviteenuste osutamine) ja teisese kasutuse jaoks (teadusuuringud, innovatsioon, poliitikakujundamine), sätestab koostalitlusvõime ja turvanõuded infosüsteemidele ning kohustused tootjatele, teenusepakkujatele ja liikmesriikidele. EHDS määrus jõustus 2025. aasta märtsis ja rakendub järk-järgult. Määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et liikmesriigid ei pea looma eraldi seadusi, välja arvatud juhul, kui riiklikud normid on vastuolus EHDSiga. Määrus sätestab põhimõtted, kuidas terviseandmeid hallata, millised on infosüsteemide arendajate kohustused, ning loob turvalised mehhanismid andmete teisese kasutuse jaoks. Andmekataloog (data catalogue) on EHDS määruses sätestatud kui üldsusele kättesaadav ja standarditud masinloetavate andmestike kataloogi kaudu metaandmete kujul kättesaadavate andmestike ja nende omaduste kirjeldus. Iga andmestiku kirjeldus sisaldab teavet andmestikus sisalduvate elektrooniliste terviseandmete allika, ulatuse, põhiomaduste, laadi ning nende andmete kättesaadavaks tegemise tingimuste kohta. Andmestike kirjeldused peavad andmestike kataloogis olema vähemalt ühes liidu ametlikus keeles. Tehnilise kirjeldusega on kaasas Lisa 1-1 Arhitektuuri joonis. 3. Hankelepingu eesmärk ja ese Seoses õigusruumi nõudega tagada semantiliste varade, sh andmekirjelduste, jätkusuutlik haldus ja kättesaadavus on vajalik teostada täiendavaid arendustöid. Lisaks on vaja tagada andmekirjelduste avalik kättesaadavus ja leitavus, mis on mh Euroopa rahastatud projekti EST2EHDS tulemiks, vastavalt määruses toodud semantilisele standardile, healthDCAT- AP. 3.1. Andmekataloogi peegeldus teabekeskuse veebi Accurity (litsentsiga seotud piirangutega tarkvara, millele antakse täitjale ligipääs) on kasutusel sisemiseks andmete katalogiseerimiseks ning andmete kirjeldamiseks. Accuritys on rakendatud vastavus nii siseriiklikele andmekirjelduse nõuetele kui ka EHDSile. Andmete teabevärav täna võtab vastu ainult siseriiklike nõuete alusel loodud andmekirjeldusi, mis tähendab, et EHDS kohustuse täitmiseks on oluline peegeldada andmekirjeldused ka teabekeskuse veebi, mis parandab terviseandmete leitavust, seda maksimaalses kirjeldusmudelis (kõik kirjelduselemendid andmekataloogis). Selle tulemusel saab Teabekeskus endale uue kasutajaskonna - uurimistööde läbiviijad, kes saavad ülevaate TEHIKus olevatest andmekogude andmestikest. Lisaks tekitatakse võimalus andmestike taaskasutuseks, andmekvaliteedi tõusuks ning parem andmete leitavus. Töö eesmärk on peegeldada andmekirjeldused teabekeskuse veebi, tuua andmekirjeldused kasutajale lähemale ja nähtavale. 3.2. HL7 FHIR teenuste register teabekeskuse veebi Teabekeskuse fookus on olnud olemasolev semantiline vara üle toomine toetades peamiselt HL7 CDA ja v3 struktuuris olevate teenuste toimivust ja ülevaatlikust. TEHIKu tervise valdkond panustab ning seab sihiks kiire ülemineku HL7 FHIR struktuuri juurutamisse, mis tähendab seniste tervise infosüsteemi teenuste üleminekut uuele andmevahetusstandardile. Seni arendatud ja tootestatud teenuste juurutusjuhendid 2 paiknevad eraldiseisvates koodhaldus keskkondade projektiruumides, ning nende ülesleidmine on raskendatud. Teenusega seotud dokumentatsioonis on viitepõhine lähenemine juurutusjuhendile. Puudub ülevaatlik tervik, millised teenused on uuele andmevahetusstandardile üle viidud ja millised mitte veel. HL7 FHIR teenuste registri ülesanne on pakkuda koondatud ja terviklikku ülevaadet TIS teenuste HL7 FHIR juurutusjuhenditest. Register tagab, et huvilised saavad kiirelt ja usaldusväärselt teada, millised juurutusjuhendid on olemas, kus neid leida ja millised on nende metaandmed. Samuti loob see selge raamistiku registri haldamiseks ja uuendamiseks. Tellitava töö eesmärk on tagada üks sisenemispunkt kõikidele teabekeskuse kasutajatele (arenduspartnerid, TTOd) avalikustatud HL7 FHIR teenustest ning anda ülevaade nende teenuste juurutusjuhenditest. 3.3. Masinliides andmete teabeväravaga täiendused Masinliides on sünkroniseerimisliides andmekataloogi ning riikliku andmete teabevärava vahel. Liides loeb andmekataloogist vajalikud elemendid, vastavuses riikliku andmekirjelduse standardi nõuetele, Seejärel edastab nõuetele vastavas vormis andmekirjeldused andmete teabeväravale. Sünkroniseerimisliides teostab tavapäraseid CRUD operatsioone REST API’ga. Operatsioonid pakitakse batchina kokku ning ajastatakse töid cron abil. Töö eesmärk on tagada efektiivne operatsioonide toimivus kindla regulaarsusega ning andmekirjelduste terviklik edastamine andmete teabeväravasse. 3.4. HL7 FHIR andmekoosseisude ülekanne andmekataloogi metaandmete kirjeldamiseks HL7 FHIR andmekoosseisud profileeritakse ja avaldatakse läbi Simplifieri juurutusjuhendis. Masinmõistetav vorm on JSON formaadis. HL7 FHIR andmekoosseisud mängivad andmehalduses olulist rolli, kirjeldamaks ja seostamaks tehniliste andmestruktuuridega profiilis esitatud reeglitega. Andmekataloogis on oluline tuua kokku ja modelleerida teenustes kasutusel olevad metaandmed, ühistel põhimõtetel, tagamaks semantiline ühtlustatus organisatsiooni üleselt. Tellitava töö eesmärk on tuua masinmõistetaval kujul olemasolevatest juurutusjuhenditest HL7 FHIR andmekoosseisud andmekataloogi, vähemalt ühekordselt. Oluline oleks ka kaaluda jätkusuutlikkuse võimalust, kuna tervise valdkond panustab oluliselt sündmuspõhisele andmevahetusele üleminekule, mis tähendab andmekoosseisude mahtude kasvu ning oluline on tagada ka metaandmete tasandil semantiline ühtlustamine. 3.5. Muud väikearendustööd teabekeskuse teenustes 3.5.1. Töö eesmärk on tagada teabekeskuse teenuste jätkusuutlik areng ja terviklik toimimine. 3.5.2. Tööde täpne sisu ja maht lepitakse tellijaga kokku projekti käigus. 4. Tellitavad tööd Käesoleva hankelepingu raames teostab täitja Teabekeskuse teenuste analüüsi- ja arendustöid. Tööd koosnevad neljast loogilisest osast arendusprotsessis: • süsteemianalüüs: funktsioonide, nõuete, tehnilise lahenduse kaardistus • arendustööde teostamine vastavalt süsteemianalüüsi kaardistusele 3  • arendustööde nii süsteemi testimine kui ka äriline vastuvõtutestimine, vastavalt tehnilisele spetsifikatsioonile (dokumentatsioon) • teostatud tööde tootestamine koos tellijaga ning tootestamise toe pakkumine tellijale. 5. Tööprotsess 5.1. Üldine tööprotsess 5.1.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel. 5.1.2. Arendamisel kasutatakse agiilse arendusprotsessi põhimõtteid. 5.1.3. Tööde sisu täpsustataksetööde halduskeskkonna Jira kaudu. 5.2. Nõuded meeskonnale 5.2.1. Minikonkursi tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmisel peab Täitja tagama meeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt järgmised rollid: analüütik (HL7 kogemus), java back-end arendaja, front-end arendaja ja projektijuht. Sealjuures võib analüütik täita ka projektijuhi rolli või vastupidi. 5.2.2. Isikute kohta, keda ei esitatud nimeliselt raamlepingu pakkumuses (nt projektijuht, front-end arendaja), esitab Täitja andmed minikonkursi pakkumuses raamhankes ettenähtud meeskonna ühise CV vormil. 5.2.3. Raamlepingu raames esitatud võtmeisikute (HL7 analüütik, Java arendaja) puhul lähtub Täitja raamlepingu pakkumuses märgitud isikutest, tagades nende kättesaadavuse ja kaasatuse vastavalt minikonkursi vajadustele 5.2.4. Teabekeskuse veebi esitluskiht on realiseeritud Nuxti raamistikus. Seetõttu peab pakkuja hankelepingu täitmisel tagama, et front-end arendajaton võimeline Nuxt raamistikus teostama käesoleva hanke raames tellitavaid arendustöid. 5.3. Nõuded arendustöödele 5.3.1. Arendustööde teostamisel tuleb lähtuda raamlepingus viidatud tellija poolt kodulehel avaldatud nõuetest (mh mittefunktsionaalsed nõuded, IT profiil, automaattestide nõuded). 5.3.2. Vastavalt hankelepingule tuleb üleantavad tööd täitja poolt enne üle andmist testida. Täitja poolt tuleb koostada testiraportid, testilood ning esitada testitulemused. Testitulemustest peab selguma, kuidas arendusnõuded on täidetud. Testid peavad olema automatiseeritud ja korduvkäivitatavad TEHIKu poolt. 5.3.3. Vastavalt hankelepingule antakse koos töödega üle nõuetekohane dokumentatsioon. Täitja poolt tuleb dokumenteerida: • lahenduse arhitektuur koos lahenduse toimimise kirjelduse ja interaktsiooniskeemidega; • andmemudel koos andmeväljade kirjeldusega; • paigaldus- ja administreerimisjuhendid; • testid ja nende tulemid. 4  5.3.4. Ülaltoodud loetelu dokumenteerimisvajadustest võib töö käigus täieneda (mittefunktsionaalsetes nõuetes sätestatud tingimustest lähtuvalt) 5.3.5. Dokumenteerimine peab toimuma TEHIKu Wiki keskkonnas. 5.4. Tööde üleandmine 5.4.1. Tööde üleandmisele järgneb tellija poolt tööde vastuvõtmise aeg ning vajadusel täitja poolt paranduste teostamine, kui ilmneb, et tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt. Paranduste tegemisel lähtutakse hankelepingus sätestatud tingimustest. 5.4.2. Täitjal on vajadusel kohustus lepingu perioodil tutvustada tehtud arendusi tellija poolt korraldatud koosolekutel või üritustel 5