KMG OÜ Pahnimäe ABT keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

KMG OÜ [email protected] 01.09.2026 nr DM-136311-13 KMG OÜ Pahnimäe ABT keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks KMG OÜ (registrikood: 16196755, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28, 13816) esitas 03.06.2026 taotluse nr T-KL/1032911-4. Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 03.06.2026 nr DM- 136311-6 all. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 2² soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Pahnimäe ABT keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. Eelhinnangu eelnõu edastatakse eraldi keskkonnaloa muutmise korralduse ja loa eelnõust, kuna keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustamine peab eelnema loataotluse sisulisele lahendamisele ning loa eelnõu koostamisele ja avalikustamisele (KeHJS § 6 lg 2 ja 2¹, § 11 lg 2² ning lg 8). Ootame Teie ettepanekuid ja arvamust koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta hiljemalt 08.09.2026. Kui arvamust ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo Lisa: KMG OÜ Pähnimäe eelhinnang eelnõu 01092026.pdf Teadmiseks: Rakvere Vallavalitsus, Transpordiamet Tea Pärnik + 372 56950192 [email protected] Age Kaljuorg +372 5240165 [email protected] Leana Lõhmus +372 51936648 [email protected] 2(2)  EELNÕU 01.09.2026 EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) (edaspidi ettevõte) keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotluse kohaselt on kavandatava tegevuse eesmärgiks tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete tavajäätmete: betooni (jäätmekood 17 01 01), bituumenitaoliste segude, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 (jäätmekood 17 03 02) ning kivide ja pinnase, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 (jäätmekood 17 05 04) mehaaniline ringlussevõtt (taaskasutamistoimingu kood R5m) ehitustoodete tootmise eesmärgil. Jäätmed võetakse vastu kõvakattega platsile ning suunatakse olenevalt materjali omadustest kas purustisse, sõelumisse või teostatakse nii purustamine kui ka sõelumine. Materjali ladustatakse ajutiselt kõvakattega ladustusplatsil (Plats nr 1) kuni töötlemiseni. Purustamise ja sõelumise tulemusena saavutatakse fraktsioon (asfaltkillustik/freespuru, betoonkillustik ja pinnas), mis vastab ehitustoodete nõuetele. Materjali vastavust nõuetele kontrollitakse vastavalt harmoniseeritud standarditele EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja EVS-EN 13108-8:2016 ning tehase tootmisohje juhenditele. Ringlussevõtule suunatakse üksnes selline materjal, mis on läbinud mehaanilise töötluse ning vastab kehtivatele ehitustoodete nõuetele. Ehitustooted suunatakse taaskasutamiseks teede ehitusele. Ettevõtte kavandatav käitlusmaht on kuni 61 000 tonni aastas. Ettevõtte kavandatav tegevus toimub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Päide külas Asfaltbetooni (katastritunnus 66201:001:0620) kinnistul. Kinnistul jätkub ka olemasolev tähtajatu loaga reguleeritud tegevus: asfaltbetooni (nimivõimsus 100 000 t/a) ja bituumenemulsiooni tootmine, põletusseadmete käitamine summaarse soojusvõimsusega kuni 16,955 MWth (kütusena kasutatakse kuni 1200 tonni põlevkiviõli ja 5 tonni diislikütust aastas) ning põhjaveevõtt puurkaevust nr 3117 (kuni 8000 m³/a). 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.  EELNÕU 01.09.2026 "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduseintegreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2022-2028 II strateegiline eesmärk on võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud eesmärgiga, sest tegevuse käigus suunatakse jäätmed ringlusse. Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt asub käitise tegevuskoht (Asfaltbetooni kinnistu, katastritunnus 66201:001:0620) väljakujunenud tööstusliku iseloomuga tootmis- ja ettevõtlusalal. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ning kavandatav tegevus (jäätmekäitlus ja tootmine) sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega, ei muuda alal väljakujunenud ruumilist struktuuri ega sea ohtu piirkonna keskkonnaseisundit. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Loa muutmisega taotletav tegevus ei vaja looduslike esmaste loodusvarade (pinnas, muld, põhjavesi jne) otsest kasutamist. Kuna asfalditootmises ja mehaanilises jäätmekäitluses kasutatakse ringlussevõetud materjale (freesasfalti ja betoonikillustikku), asendab tegevus looduslikke maavarasid. Tegevus toimub KMG OÜ eraomandis oleva olemasoleva Asfaltbetooni kinnistu piirides, mis on tasandatud ja kaetud kõvakattega (asfaldi- ja betoonkate). Täiendavat maapinna koorimist, lammutustöid või uute maa-alade kasutamist ei kavandata. Looduslik taimestik ja loomastik tegevusalal puuduvad. Olme- ja tootmisvajadusteks võetakse põhjavett kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117 (POH0013170) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist mahus kuni 8000 m³ aastas (kuni 80 m³ ööpäevas). Keskkonnaloaga nr L.ÕV.LV-162897 lubatud veevõtu kogustel ei ole eeldatavalt olulist mõju põhjaveekogumi koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele. 1.4. Tegevuse energiakasutus Käitise tegevus ei kuulu energiamahukate tegevuste hulka. Asfaltbetoonitehase asfaldisegisti põleti (saasteallikas nr 1, HEIT0000634) käitamiseks, mille summaarne soojusvõimsus koos teiste põletusseadmetega on kuni 16,955 MWth, põletatakse kütusena kuni 1200 tonni põlevkiviõli ja kuni 5 tonni diislikütust aastas. Kavandatavad mobiilsed purustus- ja sõelumisseadmed (mobiilne purusti) ning teised tootmisterritooriumil töötavad masinad (sh frontaallaadurid ja veokid) töötavad vedelkütusel (diislikütusel). Territooriumil on olemas liitumine püsiva elektrivõrguga olme- ja põhiandmete seadmete (sh bituumenemulsioonitehase, valvesüsteemide, veepumpade ja valgustuse) käitamiseks. Energiakulu ja kütuste kasutamine ei põhjusta olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid, kuna asfaldisegisti põletusseadmel  EELNÕU 01.09.2026 kasutatakse optimeeritud põletirežiime ja teostatakse regulaarset hooldust, tagades põlemisprotsessi kõrge efektiivsuse. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maa-ja Ruumiameti 1:50 000 kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavee looduslik kaitstus on väike või puudub. Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldavalt vee ega pinnase seisundit, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine toimub asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega platsil (Plats nr 1). Platsilt kogutav sademevesi suunatakse olemasolevasse sademeveesüsteemi ja läbib enne suublasse (Piiripõllu kraav) juhtimist muda- ja õlipüüduri, mis vähendab eeldavalt riski naftasaaduste või peenosakeste imbumiseks pinnasesse ja põhjavee kaitsmata alale. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju kliimale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne tõenäoliselt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks antud piirkonnas pöördumatuid muutusi või häiriks ümbruskonda. Tolmuhäiringute vältimiseks ja leevendamiseks kasutatakse kuival ajal materjali ja teede kastmist ning purusti integreeritud veepihusteid. Asfaltbetoonitehase asfaldisegistil on tahkete osakeste püüdmiseks kasutusel kottfilter (puhastusaste 99%). Materjali purustamine ja sõelumine mobiilse purustiga võib tekitada müra. Ettevõttel on kohustus järgida keskkonnaloas seatud tingimusi (sealhulgas tööaja piirangut tööpäeviti kell 8.00–16.00 ja tegevuse teostamist perioodil jaanuarist märtsini, mil asfaltbetoonitehas ei tööta), ei ületa müratase väljaspool käitluskoha kinnistut seadusega sätestatud normtasemeid. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse häiringuid ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Asfaltbetooni tootmisega kaasnev lõhnahäiring on perioodiline ning hooajaline, jäädes prognooside kohaselt alla kehtestatud häiringutaseme. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mistõttu on käitisesse vastuvõetavad jäätmed: kuni 61 000 tonni aastas, sealhulgas kuni 60 000 tonni bituumenitaolisi segusid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 (jäätmekood 17 03 02), kuni 500 tonni betooni (jäätmekood 17 01 01) ning kuni 500 tonni kive ja pinnast, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 (jäätmekood 17 05 04), planeeritud suunata taaskasutusele (toimingukoodiga R5m). Purustamise ja sõelumise tulemusena valmivad nõuetele vastavad sertifitseeritud materjalid, mis vastavad tootmisohje ja standardite nõuetele ning suunatakse taaskasutuseks tee-ehitustele. Käitise tegevuse ja mobiilsete seadmete käitamise käigus tekkivad väikesed olme- ja hooldusjäätmed (nt masinate hooldusel tekkivad vanaõlid, filtrid ja pühkmed) kogutakse liigiti nõuetekohastesse mahutitesse ning antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist täiendavat jäätmeteket. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikuks avariiolukorraks võib olla kasutatava tehnika, seadmete, sõidukite või mahutite purunemine ning kütuse, bituumeni või ohtlike vedelike maha valgumine. Kuna jäätmete  EELNÕU 01.09.2026 mehaaniline töötlemine ja ladustamine ning mahutite hoidmine toimub vettpidava asfalt- ja betoonkattega platsil, mis on ühendatud liiva-muda-õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga, on vähendatud riski saasteainete imbumiseks pinnasesse, põhjavee kaitsmata alale, tehase puurkaevu nr 3117 (POH0013170) või piirneva Pahnimäe maastikukaitseala pinnasesse. Võimaliku lekke saab kohapeal absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu. Avariiolukordade, sealhulgas võimaliku äkilise tolmuleviku või tulekahju ennetamiseks peab ettevõte järgima ettenähtud ohutus- ja tuleohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud asjakohase koolituse ning kasutatavad seadmed (sh asfalditehase kottfilter, põleti automaatjuhtimine ja mobiilse purusti tolmutõrjesüsteem) peavad vastama kehtestatud tehnilistele nõuetele. Territoorium on piiratud piirdeaiaga ning varustatud valvesüsteemiga, mis tõkestab kõrvaliste isikute järelevalveta juurdepääsu. Nimetatud tingimuste täitmine ja leevendusmeetmete rakendamine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust ning võimalike mõjude ulatust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on Kemikaaliseaduses defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg-s 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht puudub. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused  EELNÕU 01.09.2026 Asfaltbetooni kinnistu (katastritunnus 66201:001:0620) on 100% tootmismaa sihtotstarbega. Kinnistut ümbritsevad tootmismaa, ärimaa, transpordimaa (riigitee nr 23 Rakvere-Haljala mnt), elamumaa ning läänesuunas kohalik maastikukaitseala sihtotstarbega kinnistud. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad käitluskoha piirist ca 200 meetri kaugusel idakirde suunas (Päide külas). Kavandatava tegevusega (tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete tavajäätmete mehaaniline ringlussevõtt) ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet, mis sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega ja on kooskõlas Rakvere valla üldplaneeringuga. Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna kavandatud maakasutuses ning ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Keskkonnaportaali kohaselt ettevõtte territooriumil loodusvarasid (väärtuslikku mulda, pinnast või maavarasid) ei esine. Põhjavesi selles piirkonnas Maa-ja Ruumiameti kaardi alusel on valdavalt kaitsmata ja osaliselt ka nõrgalt kaitstud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine (lähim II kategooria kaitsealuse liigi mustlaik-apollo elupaik ja III kategooria karulaugu kasvukoht asuvad väljaspool kinnistu piire, ca 183 m kaugusel). Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldatavalt vee ega pinnase seisundit või kaitstust, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine on planeeritud asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega platsile, mis on varustatud muda- õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga. Kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117 (POH0013170) võetaval veekogul (kuni 8000 m³ aastas) ei ole eeldatavalt olulist mõju põhjaveekogumi koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Kuigi kinnistu läänepiir piirneb vahetult kohaliku kaitsealuse objekti Pahnimäe maastikukaitsealaga, toimub tegevus püsivalt asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega tööstusalal, mistõttu kaitseala pinnavormidele ja maastikele negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne. Kavandatava tegevuskoha mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, on vähe tõenäoline, et tegevus mõjutab negatiivselt kaitstavaid alasid või kaitsealuste liikide seisundit. Tegevuskohast idasuunas ca 183 meetri kaugusel asuvad II kategooria kaitsealuse liigi mustlaik-apollo registreeritud elupaik ja III kategooria taimeliigi karulaugu kasvukoht. Kuna tegevus toimub täielikult kõvakattega platsil ning mürarikkad purustustööd on planeeritud eeskätt talveperioodile (jaanuar-märts), mil liikide aktiivsusperiood on läbi, on mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja kaitsealustele liikidele hinnatud väheoluliseks. Kavandatava tegevuse alal puuduvad looduslikud väärtuslikud taimekooslused ning loomastiku jaoks kõrge väärtusega elupaigad. Maa-ja Ruumiameti kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kuna jäätmete ladustamine ja töötlemine toimub asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega alal ning sademevesi suunatakse läbi liiva-muda- õlipüüduri, on naftajääkide või peenosakeste põhjavee kaitsmata alale imbumise risk vähendatud miinimumini.  EELNÕU 01.09.2026 Kinnistu läheduses (loodesuunas) asub muinsuskaitse kitsendus – kinnismälestis (arheoloogiamälestis) „Linnus ja asulakoht“ (kood 10354). Kuna kavandatav tegevus piirdub olemasoleva ehituslikult ettevalmistatud tootmisterritooriumiga ning täiendavat maapinna koorimist või uute maa-alade hõivamist ei kavandata, puudub tegevusel eeldatavalt mõju kultuuriväärtustele ja pärandkultuuriobjektidele. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu eeldatavalt kaugemale tegevuse asukohast. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähimad elamud Päide külas jäävad käitluskoha piirist ca 200 meatri kaugusele idakirde suunda. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga seatud nõudeid, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju elanikkonnale. Ettevõte peab kinni pidama õigusaktidega sätestatud müra piirmääradest. Mürarikkaid toiminguid (mobiilse purustiga jäätmete töötlemist) on planeeritud teostada vaid tööpäevadel päevasel ajal (kell 8.00– 16.00) ning ainult perioodil, mil asfaltbetoonitehas ei tööta. Tolmuhäiringute ilmnemisel üle kinnistu piiri tuleb ettevõttel tegevus peatada. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas (Asfaltbetooni kinnistul) ei tekita tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Taotletava tegevuse käigus ei kaasne eeldatavalt lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega (mobiilse purusti käitamisega) võib kaasneda vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja mõjutatava elanikkonna suurus Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega, kuna mobiilse purusti töö on ajaliselt lahutatud asfaltbetoonitehase tööst. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni viisil, mis võiks seada ohtu nende soodsa seisundi või kaitse-eesmärkide saavutamise. Kuigi kinnistu piirneb vahetult Pahnimäe maastikukaitsealaga ning idasuunas ca 183 m kaugusel asub  EELNÕU 01.09.2026 mustlaik-apollo registreeritud elupaik ja karulaugu kasvukoht, ei oma tegevus kavandatud leevendusmeetmete rakendamisel (sh tööaeg talveperioodil) neile olulist mõju. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel eeldatavalt oluline mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed on kasutusele võetud. 3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma käitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.  EELNÕU 01.09.2026 • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti ei kaasne avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks väljaspool loas ja selle kõrvaltingimustes sätestatud nõudeid. EELNÕU 01.09.2026 EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) (edaspidi ettevõte) keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotluse kohaselt on kavandatava tegevuse eesmärgiks tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete tavajäätmete: betooni (jäätmekood 17 01 01), bituumenitaoliste segude, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 (jäätmekood 17 03 02) ning kivide ja pinnase, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 (jäätmekood 17 05 04) mehaaniline ringlussevõtt (taaskasutamistoimingu kood R5m) ehitustoodete tootmise eesmärgil. Jäätmed võetakse vastu kõvakattega platsile ning suunatakse olenevalt materjali omadustest kas purustisse, sõelumisse või teostatakse nii purustamine kui ka sõelumine. Materjali ladustatakse ajutiselt kõvakattega ladustusplatsil (Plats nr 1) kuni töötlemiseni. Purustamise ja sõelumise tulemusena saavutatakse fraktsioon (asfaltkillustik/freespuru, betoonkillustik ja pinnas), mis vastab ehitustoodete nõuetele. Materjali vastavust nõuetele kontrollitakse vastavalt harmoniseeritud standarditele EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja EVS-EN 13108-8:2016 ning tehase tootmisohje juhenditele. Ringlussevõtule suunatakse üksnes selline materjal, mis on läbinud mehaanilise töötluse ning vastab kehtivatele ehitustoodete nõuetele. Ehitustooted suunatakse taaskasutamiseks teede ehitusele. Ettevõtte kavandatav käitlusmaht on kuni 61 000 tonni aastas. Ettevõtte kavandatav tegevus toimub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Päide külas Asfaltbetooni (katastritunnus 66201:001:0620) kinnistul. Kinnistul jätkub ka olemasolev tähtajatu loaga reguleeritud tegevus: asfaltbetooni (nimivõimsus 100 000 t/a) ja bituumenemulsiooni tootmine, põletusseadmete käitamine summaarse soojusvõimsusega kuni 16,955 MWth (kütusena kasutatakse kuni 1200 tonni põlevkiviõli ja 5 tonni diislikütust aastas) ning põhjaveevõtt puurkaevust nr 3117 (kuni 8000 m³/a). 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.  EELNÕU 01.09.2026 "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduseintegreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2022-2028 II strateegiline eesmärk on võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud eesmärgiga, sest tegevuse käigus suunatakse jäätmed ringlusse. Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt asub käitise tegevuskoht (Asfaltbetooni kinnistu, katastritunnus 66201:001:0620) väljakujunenud tööstusliku iseloomuga tootmis- ja ettevõtlusalal. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ning kavandatav tegevus (jäätmekäitlus ja tootmine) sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega, ei muuda alal väljakujunenud ruumilist struktuuri ega sea ohtu piirkonna keskkonnaseisundit. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Loa muutmisega taotletav tegevus ei vaja looduslike esmaste loodusvarade (pinnas, muld, põhjavesi jne) otsest kasutamist. Kuna asfalditootmises ja mehaanilises jäätmekäitluses kasutatakse ringlussevõetud materjale (freesasfalti ja betoonikillustikku), asendab tegevus looduslikke maavarasid. Tegevus toimub KMG OÜ eraomandis oleva olemasoleva Asfaltbetooni kinnistu piirides, mis on tasandatud ja kaetud kõvakattega (asfaldi- ja betoonkate). Täiendavat maapinna koorimist, lammutustöid või uute maa-alade kasutamist ei kavandata. Looduslik taimestik ja loomastik tegevusalal puuduvad. Olme- ja tootmisvajadusteks võetakse põhjavett kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117 (POH0013170) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist mahus kuni 8000 m³ aastas (kuni 80 m³ ööpäevas). Keskkonnaloaga nr L.ÕV.LV-162897 lubatud veevõtu kogustel ei ole eeldatavalt olulist mõju põhjaveekogumi koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele. 1.4. Tegevuse energiakasutus Käitise tegevus ei kuulu energiamahukate tegevuste hulka. Asfaltbetoonitehase asfaldisegisti põleti (saasteallikas nr 1, HEIT0000634) käitamiseks, mille summaarne soojusvõimsus koos teiste põletusseadmetega on kuni 16,955 MWth, põletatakse kütusena kuni 1200 tonni põlevkiviõli ja kuni 5 tonni diislikütust aastas. Kavandatavad mobiilsed purustus- ja sõelumisseadmed (mobiilne purusti) ning teised tootmisterritooriumil töötavad masinad (sh frontaallaadurid ja veokid) töötavad vedelkütusel (diislikütusel). Territooriumil on olemas liitumine püsiva elektrivõrguga olme- ja põhiandmete seadmete (sh bituumenemulsioonitehase, valvesüsteemide, veepumpade ja valgustuse) käitamiseks. Energiakulu ja kütuste kasutamine ei põhjusta olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid, kuna asfaldisegisti põletusseadmel  EELNÕU 01.09.2026 kasutatakse optimeeritud põletirežiime ja teostatakse regulaarset hooldust, tagades põlemisprotsessi kõrge efektiivsuse. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maa-ja Ruumiameti 1:50 000 kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavee looduslik kaitstus on väike või puudub. Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldavalt vee ega pinnase seisundit, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine toimub asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega platsil (Plats nr 1). Platsilt kogutav sademevesi suunatakse olemasolevasse sademeveesüsteemi ja läbib enne suublasse (Piiripõllu kraav) juhtimist muda- ja õlipüüduri, mis vähendab eeldavalt riski naftasaaduste või peenosakeste imbumiseks pinnasesse ja põhjavee kaitsmata alale. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju kliimale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne tõenäoliselt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks antud piirkonnas pöördumatuid muutusi või häiriks ümbruskonda. Tolmuhäiringute vältimiseks ja leevendamiseks kasutatakse kuival ajal materjali ja teede kastmist ning purusti integreeritud veepihusteid. Asfaltbetoonitehase asfaldisegistil on tahkete osakeste püüdmiseks kasutusel kottfilter (puhastusaste 99%). Materjali purustamine ja sõelumine mobiilse purustiga võib tekitada müra. Ettevõttel on kohustus järgida keskkonnaloas seatud tingimusi (sealhulgas tööaja piirangut tööpäeviti kell 8.00–16.00 ja tegevuse teostamist perioodil jaanuarist märtsini, mil asfaltbetoonitehas ei tööta), ei ületa müratase väljaspool käitluskoha kinnistut seadusega sätestatud normtasemeid. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse häiringuid ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Asfaltbetooni tootmisega kaasnev lõhnahäiring on perioodiline ning hooajaline, jäädes prognooside kohaselt alla kehtestatud häiringutaseme. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mistõttu on käitisesse vastuvõetavad jäätmed: kuni 61 000 tonni aastas, sealhulgas kuni 60 000 tonni bituumenitaolisi segusid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 (jäätmekood 17 03 02), kuni 500 tonni betooni (jäätmekood 17 01 01) ning kuni 500 tonni kive ja pinnast, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 (jäätmekood 17 05 04), planeeritud suunata taaskasutusele (toimingukoodiga R5m). Purustamise ja sõelumise tulemusena valmivad nõuetele vastavad sertifitseeritud materjalid, mis vastavad tootmisohje ja standardite nõuetele ning suunatakse taaskasutuseks tee-ehitustele. Käitise tegevuse ja mobiilsete seadmete käitamise käigus tekkivad väikesed olme- ja hooldusjäätmed (nt masinate hooldusel tekkivad vanaõlid, filtrid ja pühkmed) kogutakse liigiti nõuetekohastesse mahutitesse ning antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist täiendavat jäätmeteket. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikuks avariiolukorraks võib olla kasutatava tehnika, seadmete, sõidukite või mahutite purunemine ning kütuse, bituumeni või ohtlike vedelike maha valgumine. Kuna jäätmete  EELNÕU 01.09.2026 mehaaniline töötlemine ja ladustamine ning mahutite hoidmine toimub vettpidava asfalt- ja betoonkattega platsil, mis on ühendatud liiva-muda-õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga, on vähendatud riski saasteainete imbumiseks pinnasesse, põhjavee kaitsmata alale, tehase puurkaevu nr 3117 (POH0013170) või piirneva Pahnimäe maastikukaitseala pinnasesse. Võimaliku lekke saab kohapeal absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu. Avariiolukordade, sealhulgas võimaliku äkilise tolmuleviku või tulekahju ennetamiseks peab ettevõte järgima ettenähtud ohutus- ja tuleohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud asjakohase koolituse ning kasutatavad seadmed (sh asfalditehase kottfilter, põleti automaatjuhtimine ja mobiilse purusti tolmutõrjesüsteem) peavad vastama kehtestatud tehnilistele nõuetele. Territoorium on piiratud piirdeaiaga ning varustatud valvesüsteemiga, mis tõkestab kõrvaliste isikute järelevalveta juurdepääsu. Nimetatud tingimuste täitmine ja leevendusmeetmete rakendamine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust ning võimalike mõjude ulatust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on Kemikaaliseaduses defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg-s 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht puudub. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused  EELNÕU 01.09.2026 Asfaltbetooni kinnistu (katastritunnus 66201:001:0620) on 100% tootmismaa sihtotstarbega. Kinnistut ümbritsevad tootmismaa, ärimaa, transpordimaa (riigitee nr 23 Rakvere-Haljala mnt), elamumaa ning läänesuunas kohalik maastikukaitseala sihtotstarbega kinnistud. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad käitluskoha piirist ca 200 meetri kaugusel idakirde suunas (Päide külas). Kavandatava tegevusega (tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete tavajäätmete mehaaniline ringlussevõtt) ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet, mis sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega ja on kooskõlas Rakvere valla üldplaneeringuga. Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna kavandatud maakasutuses ning ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Keskkonnaportaali kohaselt ettevõtte territooriumil loodusvarasid (väärtuslikku mulda, pinnast või maavarasid) ei esine. Põhjavesi selles piirkonnas Maa-ja Ruumiameti kaardi alusel on valdavalt kaitsmata ja osaliselt ka nõrgalt kaitstud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine (lähim II kategooria kaitsealuse liigi mustlaik-apollo elupaik ja III kategooria karulaugu kasvukoht asuvad väljaspool kinnistu piire, ca 183 m kaugusel). Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldatavalt vee ega pinnase seisundit või kaitstust, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine on planeeritud asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega platsile, mis on varustatud muda- õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga. Kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117 (POH0013170) võetaval veekogul (kuni 8000 m³ aastas) ei ole eeldatavalt olulist mõju põhjaveekogumi koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Kuigi kinnistu läänepiir piirneb vahetult kohaliku kaitsealuse objekti Pahnimäe maastikukaitsealaga, toimub tegevus püsivalt asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega tööstusalal, mistõttu kaitseala pinnavormidele ja maastikele negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne. Kavandatava tegevuskoha mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, on vähe tõenäoline, et tegevus mõjutab negatiivselt kaitstavaid alasid või kaitsealuste liikide seisundit. Tegevuskohast idasuunas ca 183 meetri kaugusel asuvad II kategooria kaitsealuse liigi mustlaik-apollo registreeritud elupaik ja III kategooria taimeliigi karulaugu kasvukoht. Kuna tegevus toimub täielikult kõvakattega platsil ning mürarikkad purustustööd on planeeritud eeskätt talveperioodile (jaanuar-märts), mil liikide aktiivsusperiood on läbi, on mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja kaitsealustele liikidele hinnatud väheoluliseks. Kavandatava tegevuse alal puuduvad looduslikud väärtuslikud taimekooslused ning loomastiku jaoks kõrge väärtusega elupaigad. Maa-ja Ruumiameti kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kuna jäätmete ladustamine ja töötlemine toimub asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega alal ning sademevesi suunatakse läbi liiva-muda- õlipüüduri, on naftajääkide või peenosakeste põhjavee kaitsmata alale imbumise risk vähendatud miinimumini.  EELNÕU 01.09.2026 Kinnistu läheduses (loodesuunas) asub muinsuskaitse kitsendus – kinnismälestis (arheoloogiamälestis) „Linnus ja asulakoht“ (kood 10354). Kuna kavandatav tegevus piirdub olemasoleva ehituslikult ettevalmistatud tootmisterritooriumiga ning täiendavat maapinna koorimist või uute maa-alade hõivamist ei kavandata, puudub tegevusel eeldatavalt mõju kultuuriväärtustele ja pärandkultuuriobjektidele. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu eeldatavalt kaugemale tegevuse asukohast. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähimad elamud Päide külas jäävad käitluskoha piirist ca 200 meatri kaugusele idakirde suunda. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga seatud nõudeid, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju elanikkonnale. Ettevõte peab kinni pidama õigusaktidega sätestatud müra piirmääradest. Mürarikkaid toiminguid (mobiilse purustiga jäätmete töötlemist) on planeeritud teostada vaid tööpäevadel päevasel ajal (kell 8.00– 16.00) ning ainult perioodil, mil asfaltbetoonitehas ei tööta. Tolmuhäiringute ilmnemisel üle kinnistu piiri tuleb ettevõttel tegevus peatada. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas (Asfaltbetooni kinnistul) ei tekita tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Taotletava tegevuse käigus ei kaasne eeldatavalt lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega (mobiilse purusti käitamisega) võib kaasneda vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja mõjutatava elanikkonna suurus Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega, kuna mobiilse purusti töö on ajaliselt lahutatud asfaltbetoonitehase tööst. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni viisil, mis võiks seada ohtu nende soodsa seisundi või kaitse-eesmärkide saavutamise. Kuigi kinnistu piirneb vahetult Pahnimäe maastikukaitsealaga ning idasuunas ca 183 m kaugusel asub  EELNÕU 01.09.2026 mustlaik-apollo registreeritud elupaik ja karulaugu kasvukoht, ei oma tegevus kavandatud leevendusmeetmete rakendamisel (sh tööaeg talveperioodil) neile olulist mõju. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel eeldatavalt oluline mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed on kasutusele võetud. 3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma käitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.  EELNÕU 01.09.2026 • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti ei kaasne avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks väljaspool loas ja selle kõrvaltingimustes sätestatud nõudeid.