Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1034702-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1034702-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 11476740 Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardlas Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 kuni 10 kaevandamiseks. Parandustaotluse selgitus Puuduste kõrvaldamine vastavalt Keskkonnaameti 17.09.2026. a kirjale nr DM-137601-3. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride põhjendus tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali Tallinn-Tartu maantee Käsukonna-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Paia liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Samuti jääb karjääri teeninduspiirkonda hetkel projekteerimise faasis olev Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ning Puurmani-Laeva 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puurmani liiklussõlme ehitusobjekt. Lisaks on karjääri materjal sobilik kasutamiseks riigi poolt planeeritava Järva valla tuuleala taristu välja ehitamiseks. Loetletud mastaapsete taristuobjektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus). Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kurista II liivakarjäär Aadress Vaimastvere metskond 23, Kurista küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Territoriaalkood 3676 Katastritunnus(ed) 24701:001:1698, 24802:006:0760, 24802:006:0240, 24802:006:0318, 24802:006:0249 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6510700, Y: 634800 Käitise territoorium Ruumikuju: 3 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Kerde (24802:006:0240), Kikerpilli (24802:006:0318), Teini (24802:006:0249), Vaimastvere metskond 22 (24802:006:0760), Vaimastvere metskond 23 (24701:001:1698). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Jõgeva vald, Jõgeva maakond 0247 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 1 007 Maardla nimetus Härjanurme Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Kurista II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 23.91 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.91 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 83 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus, taristuehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 88 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 334 tuh m³ 01.04.2026 6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 292 tuh m³ 01.04.2026 7 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 275 tuh m³ 01.04.2026 8 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 345 tuh m³ 01.04.2026 9 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 77 tuh m³ 01.04.2026 10 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 112 tuh m³ 01.04.2026 3/5 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 1 257 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja SKP Invest OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523335 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.05.2030 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring(varu arvutus seisuga 01.04.2026) Geoloogiafondi number 47501 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-115 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.08.2026 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Kurista_II_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Kurista_II_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Kurista_II_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kurista_II_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri_v2.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_526_115_Jogeva_maakonna_Harjanurme_maardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Kurista_IV_uuringuruumi_aruanne.asice 4/5 GIS ja CAD failid Lisa 7: Kurista_II_ruumiandmed.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Muu eelhinnangu info Lisa 8: Kurista_karjaaride_lindude_hinnang.asice Lisa 9: Valisohu_saasteainete_heitkoguste_kalkulaator_Kurista_II.pdf 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud Kurista II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 10: Kurista_II_liivakarjaari_MKLT_v2.asice Lisa 11: Kurista_II_liivakarjaari_MKLT_v2.asice 5/5  KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Toru 24802:006:0494 I 14149 Siimusti-Härjanurme tee Metsa 24802:006:1010 24802:006:0156 12 12 Ka-13 0.2/0.2 II 15 15 70.20 11 64.70 5.3+ 11 68.70 Ka/Pa-9 Ka-12 (07.10.2025) 13 70.00 0.4/0.3 KURISTA II 70.90 0.3/0.2 13 LIIVAKARJÄÄR 6.2+ 14 14 63.00 6.6+ 64.40 1 66.70 Ka-10 1.7/1.7 67.90 (07.10.2025) Ka-16 1.0/1.0 1 (07.10.2025) III 68.50 69.80 4.5+ 0.8 66.00 66.60 64.30 66.80 (07.10.2025) (07.10.2025) 35 HÄRJANURME 2 KRUUSAMAARDLA 35 2 Ka/Pa-6 IV 0.5/0.3 34 70.60 7.0+ 34 63.10 68.00 (07.10.2025) 3 16 Ka-14 16 71.30 3 64.80 0.5/0.5 Pa-29 Ka/Pa-5 0.3/0.2 5.5+ Ka-11 71.60 0.9/0.2 69.10 66.40 0.4/0.4 6.3+ 68.70 Ka-15 62.10 8.6+ 63.10 (07.10.2025) 5.1+ 63.20 70.30 0.4/0.4 64.30 69.40 Kurista II liivakarjäär 5.6+ V 10 66.20 (07.10.2025) Kurista II liivakarjäär 65.80 (08.10.2025) SKP Invest OÜ (idapoolne lahustükk) Teini 24802:006:0249 (07.10.2025) 10 SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk) plokk 7 TL aT Karunõmme/PÜ44 plokk 8 TL aT 2102770020030/004 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA 0.4/0.2 (1007) 9.1+ Karunõmme/PÜ44 Ka/Pa-7 plokk 5 TL aT 72.10 plokk 6 TL aT 2102770020080/002 69.10 62.60 (07.10.2025) Vaimastvere metskond 22 Ka-17 Ka/Pa-8 24802:006:0760 70.40 72.30 64.90 62.80 0.5/0.3 0.4/0.3 9.0+ Ka-4 67.90 5.1+ 68.50 0.3/0.3 Kerde 24802:006:0240 (08.10.2025) 33 65.00 3.2+ Ka-18 0.3/0.3 33 69.90 4.7+ Karunõmme/PÜ44 9 9 Ka-19 64.90 66.70 (08.10.2025) 4 4 65.50 (07.10.2025) V´ 21027700200800/0023 68.70 29 29 28 28 63.70 0.4/0.4 Ka/Pa-24 30 65.20 4.6+ 70.80 30 (08.10.2025) 62.80 27 0.2/0.2 27 31 7.8+ plokk 7 TL aT 31 68.30 plokk 8 TL aT 5 32 (08.10.2025) Vaimastvere metskond 23 32 26 24701:001:1698 5 26 I´ III´ Ka-3 68.10 63.10 17 17 25 65.40 Ka-23 0.2/0.2 (07.10.2025) 6 25 Ka-1 70.10 0.2/0.2 4.8+ 2.2/0.3 18 18 70.80 6 65.10 4.8+ 2.8+ 65.80 20 Ka-20 0.3/0.3 67.60 (08.10.2025) 67.60 19 19 Buteo buteo (hiireviu) 67.80 4.7+ (07.10.2025) 62.80 21 20 EELIS kood KLO9138426 65.20 (08.10.2025) 36 Karunõmme 24701:001:1697 24 21 36 Ka-21 0.4/0.4 7 24 Ka-2 68.90 6.1+ 7 70.60 45 45 37 62.40 65.30 66.60 (08.10.2025) 0.2/0.2 44 44 37 68.30 3.8+ (07.10.2025) 22 22 VI´ 23 23 43 Pa-30 43 71.40 63.40 0.5/0.2 42 7.5+ 68.60 Ka-22 42 (08.10.2025) 68.50 62.00 0.2/0.2 6.3+ 65.10 (08.10.2025) Pehka Miku 24802:006:0117 Ka-25 24802:006:0288 69.50 64.00 0.3/0.3 Kurista II liivakarjäär 8 8 5.2+ 68.00 SKP Invest OÜ Karunõmme/PÜ44 II´ (08.10.2025) (kagupoolne lahustükk) 210277002008000/0022 plokk 9 TL aT plokk 10 TL aT Ka-27 70.70 0.3/0.2 65.20 5.2+ Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 38 38 39 Ka-26 39 Märdi 61101:001:0963 69.00 63.50 41 0.3/0.3 5.2+ 41 Märdi 61101:001:0962 67.50 (08.10.2025) Pa-33 69.00 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) LEPPEMÄRGID 0.2/0.2 - - Ka-28 EELIS kood KLO9138424 69.90 0.3/0.2 Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 64.40 5.2+ Buteo buteo (hiireviu) 67.50 1 Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti EELIS kood KLO9138428 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) VI (08.10.2025) 1 Pa-32 0.2/0.2 number EELIS kood KLO9138424 69.00 - Varuploki piir - Maardla piir Nõlvaterviku alumine piir 40 40 Kikerpilli I I' Geoloogilise läbilõike joon 24802:006:0318 Maapinna samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs Gaasipaigaldise kaitsevöönd Maantee kaitsevöönd Pa-31 Elektripaigaldise kaitsevöönd III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 67.90 - 0.2/0.2 - IV´ Maaparandussüsteemi piir Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 65.50 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja (07.10.2025) mõõtmise aeg Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi jaanuaris-märtsis 2026 Kobras OÜ geodeet Marek Maaring (töö nr 2026-018). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . Karunõmme/PÜ44 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kobras OÜ kaevandid (oktoober 2025): 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. 210277002008000/0021 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja Ka-10 Puuraugu nr idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). 68.50 1.7/1.7 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 66.00 0.8 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025): SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA Pa-33 0.2/0.2 Puuraugu nr Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Suudme abs kõrgus, m KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 69.00 - Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m - Alttoa 24802:006:2290 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 1 3 1:1000 2026-215  Geoloogiline läbilõige III - III´ Geoloogiline läbilõige IV - IV´ Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ Geoloogiline läbilõige I - I´ NE NE S NE SW Geoloogiline läbilõige II - II´ (idapoolne lahustükk) Ka/Pa-7 SW Ka/Pa-8 72.30 NE 72.10 Karunõmme/PÜ44 Kurista II liivakarjäär Vaimastvere metskond 23 Karunõmme/PÜ44 Ka-14 75 Vaimastvere metskond 23 SKP Invest OÜ 71.30 SE 24701:001:1698 2102770020080/002 Ka/Pa-24 Kurista II liivakarjäär Ka-1 24701:001:1698 2102770020080/002 Kurista II liivakarjäär Kurista II liivakarjäär Ka/Pa-6 Ka-2 Ka-27 (läänepoolne lahustükk) Ka-15 70.80 70.80 SKP Invest OÜ 70.70 Ka-13 74 70.60 74 SKP Invest OÜ 70.60 24802:006:1010 70.30 SKP Invest OÜ Ka-18 Ka-28 70.20 Ka-16 (idapoolne lahustükk) (kagupoolne lahustükk) 69.80 (läänepoolne lahustükk) 69.90 69.90 Vaimastvere metskond 22 Karunõmme/PÜ44 Karunõmme/PÜ44 73 73 Ka/Pa-5 Metsa 24802:006:0760 2102770020030/004 Vaimastvere metskond 22 Ka-19 24802:006:0760 2102770020030/004 69.10 Ka-22 Teini 72 68.70 72 72 72 24802:006:0249 0.3 68.50 0.2 0.5 Ka-20 0.4 0.2 67.80 71 0.3 71 71 71 0.2 0.2 0.2 0.3 1-1 0.2 0.3 14-1 0.5 8-1 70 0.2 13-1 Kr 0,0% 70 0.4 70 69.10 70 Kr 0,0% Kr 0,0% 2-1 Kikerpilli 1:2 68.70 Kr 0,0% 0.3 18-1 plokk 7 TL aT (07.10.2025) St 23,7% St 6,5% Kr 0,0% 27-1 0.2 0.3 24802:006:0318 1:2 St 1,7% 7-1 Kr 0,0% plokk 7 TL aT TL Kr 0,0% 69 (07.10.2025) St 5,7% EL 69 69 Kr 0,0% 68.30 24-1 69 TL 1.8 68.30 St 5,0% plokk 9 TL aT St 4,4% 1:2 TL St 52,2% (07.10.2025) 1.5 1.0 1.2 68.00 6-1 St 10,0% (08.10.2025) Kr 0,0% EL EL 28-1 TL 0.5 1:2 16-1 (07.10.2025) Kr 0,0% TL St 3,1% 5-1 67.60 67.50 Kr 0,0% 3.0 0.4 0.2 2.3 St 28,7% EL (07.10.2025) 1:2 68 68 Kr 0,0% 68 68 Kr 0,0% 1-2 (08.10.2025) St 7,2% 2.8 1:2 1:2 plokk 5 TL aT 15-1 TL St 5,1% 2-2 TL 66.80 St 3,0% 66.70 22-1 Kr 0,0% plokk 5 TL aT 1:2 Kr 0,0% 0.3 TL Kr 0,0% 19-1 EL (08.10.2025) Kr 0,0% 1:2 (07.10.2025) 18-2 1.2 St 81,3% 1:2 13-2 plokk 5 TL aT 1:5 14-2 St 94,7% St 74,9% 67 Kr 0,0% Kr 0,0% 67 Kr 0,0% St 52,7% 67 67 66.40 TL 27-2 3.0 Kr 0,0% 3.0 5.5 1:5 1:5 1:5 St 54,7% TL TL (07.10.2025) TL Kr 0,0% St 63,5% St 61,8% 5 1:5 St 74,6% TL 4.0 St 89,7% TL TL 20-1 4.5 66 TL 65.20 66 16-2 65.80 65.20 Kr 0,0% 66 6.0 66 3.0 TL 28-2 plokk 8 TL aT 1:5 (08.10.2025) Kr 0,0% (07.10.2025) (08.10.2025) St 14,0% 2.7 5.0 plokk 10 TL aT Kr 0,0% 65.10 1:5 5.0 plokk 6 TL aT St 74,9% TL (08.10.2025) plokk 8 TL aT 8-2 St 81,5% plokk 6 TL aT 24-2 1:5 Kr 0,0% TL 1:5 65 65 TL 65 65 5-2 5.5 6.5 5.0 plokk 6 TL aT 6-2 7-2 Kr 0,0% St 84,7% 1:5 5.5 22-2 Kr 0,0% St 81,7% Kr 0,0% TL Kr 0,0% 5.5 6.0 Kr 20,8% St 76,8% TL St 17,6% 5.5 St 84,4% 64 64 4.0 St 12,0% 64 TL 64 TL 20-2 TL 5.0 TL Kr 4,0% 63 63 St 42,7% 63 7.5 63 6.0 TL 5.0 8.0 9.5 9.5 62 62 6.5 62 62 Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide 102 138 104 88 105 103 99 108 112 111 88 142 92 vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) Geoloogiline läbilõige V - V´ Geoloogiline läbilõige VI - VI´ LEPPEMÄRGID E S NE W Pa-30 Uuringupunkti nr Ka/Pa-8 71.40 Suudme abs kõrgus (m) Ka/Pa-7 Kurista II liivakarjäär 72.30 Huumus (muld) Pa-29 72.10 SKP Invest OÜ Pa-30 Proovi võtmise intervall (m) 14149 Siimusti-Härjanurme tee Ka-14 71.60 (kagupoolne lahustükk) 0.5 71.30 Kurista II liivakarjäär 71.40 Proovi number 30-2 SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjäär Karunõmme/PÜ44 Turvas Kr 0,0% kruusa sisaldus % 74 Ka-15 (läänepoolne lahustükk) 70.30 SKP Invest OÜ 2102770020080/002 Vaimastvere metskond 23 St 78,7% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23 TL maavara liik: TL - täiteliiv 24802:006:0156 24701:001:1698 (idapoolne lahustükk) Ka-25 2.8 73 73 69.50 Miku EL - ehitusliiv 24802:006:0318 Karunõmme/PÜ44 Karunõmme/PÜ44 Pa-33 Ka-26 Ka-11 69.00 69.00 24802:006:0288 Orgaanilise ainega liiv 2102770020030/004 2102770020080/002 Ka-4 0.5 Kihipinna sügavus (m) 72 68.70 0.3 72 Kikerpilli 0.2 0.5 68.50 0.4 Vaimastvere metskond 22 0.2 24802:006:0760 68.60 71 0.2 0.3 71 0.2 Liiv (08.10.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 0.5 Kerde 0.9 24802:006:0240 14-1 30-1 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 8-1 Teini 70 Kr 0,0% 0.4 69.40 24802:006:0249 70 Kr 0,0% St 1,7% (08.10.2025) 69.10 7-1 Kr 0,0% St 13,4% Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir St 23,7% EL (07.10.2025) Kr 0,0% 0.3 TL Saviliiv Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 1:2 TL 69 29-1 St 10,0% 69 68.60 Kr 0,0% TL plokk 7 TL aT 0.2 0.3 68.00 plokk 9 TL aT 2.8 (08.10.2025) 0.4 St 14,3% Maavaravaru plokkide piir 3.0 67.50 (08.10.2025) 1:2 0.3 1.3 1:2 TL Miku 68 4-1 68 (08.10.2025) 24802:006:0288 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir plokk 5 TL aT 1.2 1:2 11-1 15-1 Kr 0,0% 1.2 Rähkmoreen 1:2 Kr 0,0% Kr 0,0% 25-1 14-2 St 58,0% 66.20 St 7,5% St 94,7% Kr 0,0% Gaasipaigaldise kaitsevöönd 67 (07.10.2025) Kr 0,0% 5.5 TL 67 TL TL 1.8 26-1 St 38,0% St 74,6% Maantee kaitsevöönd plokk 8 TL aT Kr 3,3% TL 30-2 1:5 2.4 TL 65.80 5.3 6.0 St 47,2% Kr 0,0% 1:5 66 4-2 66 Elektripaigaldise kaitsevöönd (07.10.2025) 2.6 65.50 TL St 78,7% Kr 36,9% plokk 6 TL aT 8-2 St 20,8% (07.10.2025) plokk 10 TL aT TL III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 1:5 1:5 11-2 1:5 65 Kr 0,0% TK 1:5 Kr 0,0% 7-2 65 6.5 29-2 St 84,7% 3.5 Maaparandusssüsteemi piir St 68,2% Kr 0,0% TL TL Kr 0,0% St 84,4% 6.0 1:2 64 St 82,9% TL 64 5.5 Nõlvaterviku kalle ja kontuur TL 5.5 8.0 5.5 Märkused: 63 63 1. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 9.5 9.5 loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). 62 9.5 62 SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Uuringupunktide Uuringupunktide 150 133 169 121 122 129 88 116 0 10 20m Peeter Lillak GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni VI-VI´ vahekaugus (m) vahekaugus (m) /allkirjastatud digitaalselt/ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 2 3 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-215  KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Toru 24802:006:0494 14149 Siimusti-Härjanurme tee Metsa 24802:006:1010 24802:006:0156 12 12 II 15 15 11 11 13 KURISTA II 13 LIIVAKARJÄÄR 14 14 1 1 35 HÄRJANURME 2 KRUUSAMAARDLA 35 2 34 34 3 16 16 3 Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ Teini 24802:006:0249 10 (idapoolne lahustükk) Kurista II liivakarjäär 10 SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk) Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004 Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002 Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Kerde 24802:006:0240 33 33 Karunõmme/PÜ44 9 4 21027700200800/0023 9 4 29 29 28 28 30 30 27 31 27 31 5 32 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA Vaimastvere metskond 23 32 26 24701:001:1698 5 (1007) plokk 7 TL aT 26 plokk 8 TL aT I´ 17 17 25 6 25 18 18 6 20 19 19 Buteo buteo (hiireviu) 21 20 EELIS kood KLO9138426 36 Karunõmme 24701:001:1697 24 21 36 7 24 7 45 45 37 44 44 37 22 23 23 22 43 43 42 42 Pehka Miku 24802:006:0117 24802:006:0288 Kurista II liivakarjäär 8 8 SKP Invest OÜ Karunõmme/PÜ44 II´ (kagupoolne lahustükk) 210277002008000/0022 Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 38 38 39 39 Märdi 61101:001:0963 41 41 Märdi 61101:001:0962 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424 Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424 40 40 Kikerpilli 24802:006:0318 LEPPEMÄRGID Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 1 Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number Varuploki piir Maardla piir Maapinna samakõrgusjoon, m abs Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ja rohumaaks. Gaasipaigaldise kaitsevöönd 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Maantee kaitsevöönd 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. Elektripaigaldise kaitsevöönd 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja Karunõmme/PÜ44 idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 210277002008000/0021 loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Maaparandussüsteemi piir 8. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolse lahustüki veekogu pikaajaline keskmine veetase on 66,4 m abs. 9. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ida- ja kagupoolse lahustüki veekogude pikaajaline keskmine veetase on 67,6 m abs. Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd Kõlvikupiir SKP INVEST OÜ Mets, raiesmik, rohumaa JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Veekoguks korrastatav ala (22,26 ha) Alttoa 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN Rohumaaks korrastatav ala (1,65 ha) 24802:006:2290 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 3 3 1:1000 2026-215  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-215 September 2026 Tellija: SKP Invest OÜ JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6510700, Y= 634800 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kurista II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Vaimastvere metskond 22 (24802:006:0760), Vaimastvere metskond 23 (24701:001:1698), Teini (24802:006:0249), Kikerpilli (24802:006:0318), Kerde (24802:006:0240) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: SKP Invest OÜ Registrikood 11476740 Kontaktisik: Kristjan Muts Tel 508 0065 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945) Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................11 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ....................................................................................................................................................................11 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................11 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................11 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 13 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 14 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 15 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................20 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026). 2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-115. 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator. 5. Kurista karjääride rajamise mõjude hinnang kaitsealustele lindudele. OÜ Clanga, 2026. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardlas (registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 kuni 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 21.08.2026 korraldusega nr 13-5/26-115 aruandes „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali Tallinn-Tartu maantee Käsukonna-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Paia liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Samuti jääb karjääri teeninduspiirkonda hetkel projekteerimise faasis olev Tallinn-Tartu maantee Imavere- Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ning Puurmani-Laeva 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puurmani liiklussõlme ehitusobjekt. Lisaks on karjääri materjal sobilik kasutamiseks riigi poolt planeeritava Järva valla tuuleala taristu välja ehitamiseks. Loetletud mastaapsete taristuobjektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus). Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kurista II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kurista II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kolmel lahustükil:  läänepoolne lahustükk pindalal 11,88 ha – katastriüksusel Kerde (katastritunnus 24802:006:0240, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2) ja Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 161 684 m2);  idapoolne lahustükk pindalal 8,71 ha – katastriüksusel Teini (katastritunnus 24802:006:0249, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2); Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad  kagupoolne lahustükk pindalal 3,32 ha – katastriüksusel Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 854 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Kurista II liivakarjäär paikneb nimetatud katastriüksustel osaliselt. Taotletava liivakarjääri läänepoolsest lahustükist põhja ja edela suunas jätkub Vaimastvere metskond 22 katastriüksus ning loode ja lääne suunas jätkub Kerde katastriüksus. Taotletava liivakarjääri idapoolsest lahustükist kirde ja ida suunas jätkub Teini katastriüksus ning kõikides teistes suundades jätkub Vaimastvere metskond 23 katastriüksus. Taotletav liivakarjääri kagupoolne lahustükk piirneb ida suunast Miku (katastritunnus 24802:006:0288, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 28 032 m2) katastriüksusega. Lahustükist kagu ja lõuna suunas jätkub Kikerpilli katastriüksus ning teistes suundades Vaimastvere metskond 23 katastriüksus. Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 1,5 km kaugusel lõuna suunas ja Jõgeva linnast ca 4,4 km kaugusel edela suunas. Kurista II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’57’’ p.l. ja 26°19’30’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412. (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletava liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr 14149, mille kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei kattu nimetatud kaitsevööndiga. Liivakarjääri läänepoolse lahustüki põhjaservas kulgeb teeregistris metsateena arvel olev Reitevahe tee nr 2480333 ning ida- ja kagupoolse lahustüki vahel kulgeb metsateena arvel olev Karunõmme tee nr 2480334. Metsateed säilitatakse praegusel kujul ning RMK kooskõlastuse alusel on aktiivse tarbevaru plokid moodustatud nimetatud teede telgjoonest 15 m kaugusele. Kurista II liivakarjääri idapoolne ja kagupoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/002) ning läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004). Kurista II liivakarjääri ida- ja kagupoolse lahustüki piirist lähimas punktis ca 60 m kaugusele ida ja lõuna suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/0023, 2102770020080/0022). Kagupoolse lahustüki piirist ca 188 m kaugusele edela ja lõuna suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 210277002008000/0021) . Kurista II liivakarjääri idapoolse lahustüki lääneservas asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin EX.4x70 (väline tunnus 86389412, alla 1 kV), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 meetrit ning mastitõmmitsad või toed (väline tunnus 238511572, 333471321, 238511571 ja 238511570), millel on kaitsevööndi ulatus 1 meeter tõmmitsa või toe projektsioonist. Elektripaigaldiste kaitsevöönd asub lähimas punktis taotletava karjääri piirist ca 1,8 m kaugusel ning ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiriga. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Kurista II liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel kulgeb AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik (C kategooria gaasitorustik, väline tunnus A000669796), millel on kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku 2 meetrit. Gaasipaigaldise kaitsevöönd ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiriga. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Kurista II liivakarjääri idapoolsest lahustükist ca 100 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 14 287 m2) katastriüksusel. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud see osa täiteliiva aktiivse tarbevaru plokist 7 ja 8, mis jääb eluhoonele lähemale kui 100 m (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Maastikuliselt paikneb Kurista II liivakarjäär Vooremaa maastikurajooni lääneservas üleminekualal Kesk-Eesti lavatasandikule.2 Kurista II liivakarjäär paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb liivakarjääri piires vahemikku 67,1 – 75,3 m. Maapind on kõrgem liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahelisel alal ning idapoolse lahustüki keskosas, maapind langeb edela ja läänes suunas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Härjanurme kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud varasemalt kolmel korral: 2022, 2025 ja 2026. aastal. 2022. aastal tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu Härjanurme uuringuruumis3, mille käigus rajati uuringuruumi kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus (LA katse) ning filtratsioon. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav kohati savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2. Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldisel Verston Eesti OÜ maavara kaevandamise loa nr KL-518450 alusel (kehtib kuni 26.03.2039). 2025. aastal tegi Kobras OÜ Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati kokku 19 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m. Kokku võeti 23 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis. Kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv ning 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005. 3 Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9695). 4 Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47225). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen) paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Geoloogilise uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Kurista liivakarjääri mäeeraldisel SKP Invest OÜ maavara kaevandamise loa nr KL-525380 alusel (kehtib kuni 26.08.2041). 2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Kurista IV uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö raames tehti 2026. aasta jaanuarist kuni märtsini Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus rajati 2025. aasta oktoobris Kurista IV uuringuruumi 33 uuringupunkti ning võeti 54 proovi kasulikust kihist. Uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamamaardla täiendav täiteliiva varu: Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08 .08.2026 korraldus nr 13- 13-5/26- 5/26-115. 115. Jõgeva maakonna Härjanurme maardla registrikande muutmine: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Härjenurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 334 tuh m3 (aruandes 5 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 292 tuh m3 (aruandes 6 plokk), 1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 300 tuh m3 (aruandes 7 plokk), 1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 381 tuh m3 (aruandes 8 plokk), 1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 77 tuh m3 (aruandes 9 plokk), 1.6. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 112 tuh m3 (aruandes 10 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kurista II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmete põhjal. Kurista II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune must kuni tumepruun, liivane kuni savine huumus (kasvukiht, Q2_s), mis on kohati turvastunud. Lisaks huumusele leidub uuringuruumi madalamatel reljeefielementidel kohati musta kuni tumepruuni värvi turvast (Q2_b) kihi paksusega 1,0 – 1,7 m. Paiguti leidub huumuskihi all ka 0,1 – 0,7 m paksune orgaanilise ainega liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži värvi ja ülipeeneteraline. Ka-3 alal esineb huumuskihi all 1,9 m paksune saviliiva (Q1jrVr_lg) kiht, mis on helehalli värvi, tolmjas ja sitkeplastne. Kattekihi paksus on vahemikus 0,2 – 2,2 m, keskmise paksusega 0,3 m (läänepoolsel lahustükil) või 0,4 m (idapoolsel ja kagupoolsel lahustükil). Kurista II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab 0,8 – 5,6 m paksune jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg), mille keskmine paksus on 2,8 m. Liiv on beež, hall või oranž, kihi allosas sinakashall. Konsistentsilt ühtlane, põimjaskihiline, kohev kuni tihe, kohati tolmjas või savikas, sisaldab kohati üksikuid veeriseid. Kasuliku kihi hulka on arvestatud 1,0 – 5,6 m paksuselt jääjärveline saviliiv kuni liivsavi (Q1jrVr_lg), mis asub valdavalt jääjõelise liiva lamamis. Pinnas on beeži, helehalli või sinakashalli värvi, väga kuni ülipeeneteraline, pehme- kuni sitkeplastne. Jääjärveliste savipinnaste lamamis avati 2,7 – 3,8 m paksuselt liustikulise saviliivmoreeni (Q1jrVr_g; beež, 5 Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026) (EGF aruande nr 47501). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad sitkeplastne, sisaldab üksikuid veeriseid) või rähkmoreeni (Q1jrVr_g; halli värvi, koosneb lubjakivirähast, suurtest lubjakiviplaatidest ja üksikutest kristalliinsetest rahnudest) kiht. Kokku on kasuliku kihi paksus Kurista II liivakarjääri alal 2,8 – 9,1 m ning keskmine paksus on 5,7 m. Kasuliku kihi lamamini jõuti Pa-31...33 alal, kus 0,2 m paksuse huumuskihi all lamas jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg). Nimetatud uuringupunktides kasulikku kihti ei eraldatud. Saviliiv on hallikasbeeži värvi, sitkeplastne ja tolmjas. Saviliiv avati 1,0 m ulatuses, kihti ei läbitud. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogilise uuringu käigus ei avatud 2025. aasta oktoobris põhjavett uuringupunktis Ka/Pa-8, Ka-14, Ka-27 ning Pa-31...33. Ülejäänud uuringupunktides avati põhjavesi 1,5 – 4,5 m sügavuselt maapinnast, absoluutkõrgusel 65,1 – 69,4 m. Geoloogilise uuringu aegne põhjavee tase on seotud uuringuruumi eri kihtide omavahelise paiknemise ja piirkonna üldise reljeefiga, varieerudes uuringuruumi piires kohati märgatavalt. Üldistatult toimub sademetest toituva Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine uuringuruumi keskosa kõrgemalt reljeefielemendilt madalamale servaalade suunas. Geoloogilises uuringus on moodustatud kuus varuplokki kolme lahustükina. Lahustükid asuvad üksteisest ca 30 – 60 m kaugusel. Varuploki 7 ja 8 (mäeeraldise idapoolne lahustükk) piir jääb varuploki 9 ja 10 (mäeeraldise kagupoolne lahustükk) piirist ca 30 m kaugusel (plokkide vahel asub RMK metsatee kaitsevöönd) ning plokkide geoloogilises lõikes avati põhjavesi valdavalt liiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemele uuringupunktides ja varuploki 7 kuni 10 ala sarnasele geoloogilisele läbilõikele, on ploki 7 kuni 10 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 67,6 m. Uuringuruumi lääneosas moodustatud varuploki 5 ja 6 (mäeeraldise läänepoolne lahustükk) piires on põhjavee tase valdavalt madalamal kui varuplokkide 7 kuni 10 alal. Varuploki 5 kuni 6 ala geoloogiline läbilõige on mõnevõrra muutlikum – liiva ja selle all lamava saviliiva kihi piir varieerub üsna suures absoluutkõrguse vahemikus. Kvaternaari põhjaveekihi veetase ei järgi kõigis uuringupunktides seda kihipiiri ning võrrelduna uuringuruumi idapoolse lahustüki alaga teisel pool Siimusti-Härjanurme teed, asub keskmine veetase maapinnast mõnevõrra sügavamal, valdavalt saviliiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele uuringupunktides on ploki 5 ja 6 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 66,4 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kurista II liivakarjääris liiv ning selle lamamis olev saviliiv kuni liivsavi ja kohati ka saviliiv- või rähkmoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2025. – 2026. a tehtud geoloogilise uuringu käigus kogutud 54 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kurista II liivakarjääri kõikide varuplokkide koosseisu arvestati tellija soovil nii liiva, saviliiva kui ka moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9 on oma terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis varuplokkides domineerib tolmu- ja saviosakeste fraktsioon (>0,063 mm), mille kaalutud keskmise väärtus varieerub vahemikus 42,3 – 47,5%. Vähem esineb peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal on marginaalne. Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast või liustikulisest saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Tabelis 1 on esitatud Kurista II liivakarjääri varuplokkide laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kurista II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad Näitaja Kurista II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 8,4 0,6 0,6 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 91,6 100,0 99,4 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,7 94,7 43,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 29,4 3,5 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 70,6 100,0 96,5 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,7 94,7 47,5 Looduslik materjal ploki 7 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 2,8 0,2 0,2 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 97,2 100,0 99,8 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,1 81,3 23,5 Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 36,9 2,1 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 63,1 100,0 97,9 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,1 88,8 44,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 0,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,4 89,7 44,8 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 7,2 89,7 56,1 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kurista II liivakarjääri varu on arvutatud kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 5, 7 ja 9 ülalpool uuringuaegset põhjaveetaset ning plokk 6, 8 ja 10 allpool uuringuaegset põhjavee taset) Kobras OÜ töös „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel. Varu arvutuse aluseks on 2026. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt täielikult Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6 (läänepoolne lahustükk), 9 ja 10 (kagupoolne lahustükk) piiriga. Kurista II liivakarjääri idapoolne lahustükk hõlmab varuplokki 7 ja 8 osaliselt. Karjäärialalt jääb välja 0,94 ha suurune osa plokist 7 ja 8, et taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei paikneks Karunõmme (tunnus 24701:001:1697) katastriüksusele ehitatavale elumajale lähemal kui 100 m. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib varuploki 5 kuni 10 sügavusega. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Kurista II liivakarjäär hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 5, 6, 9 ja 10 ning osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 7 ja 8. Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib peeneteraline liiv ning liivsavi ja saviliiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Tabel 2. Kurista II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Varu, Väljaspoole Nõlvatervikusse jääv Kaevandatav varu, tuh m3 mäeeraldist jääv varu, varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 5 TL aT 334 - 12 322 Plokk 6 TL aT 292 - 50 242 Plokk 7 TL aT 300 25 8 267 Plokk 8 TL aT 381 36 75 270 Plokk 9 TL aT 77 - 3 74 Plokk 10 TL aT 112 - 30 82 KOKKU 1460 61 178 1257 1257 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 88 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida kasvukihist (turbast, huumusest ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 83 tuh m3. Juuritud kännud koondatakse virnadesse ning seejärel purustatakse. Kändude purustamiseks kasutatakse spetsiaalset rasketehnikat (haamerhakkurid või trummelhakkurid). Purustamisel saadud puiduhake kasutatakse täielikult ära pinnakattematerjalina (multšina) haljastuses või energiatootmiseks hakkpuiduga töötavates katlamajades. Katendi keskmine paksus on liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 0,3 m ning ida- ja kagupoolsel lahustükil 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade katmine 0,4 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad veepealsete nõlvade kõrgus karjääri läänepoolsel lahustükil 1 – 5 m, idapoolsel lahustükil 1 – 6 m ja kagupoolsel lahustükil 1 – 5 m. (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel. Korrastamiseks kasutatakse ära kasvukihti mahus ca 7 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 76 tuh m3 turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Kurista II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Geoloogilise uuringu andmetel on veepealse maavarakihi paksus on kuni 4,6 m (keskmiselt 2,5 m) ning veealuse maavarakihi paksus on kuni 5,5 m (keskmiselt 3,2 m). Veepealset varu kaevandatakse ekskavaatoriga ühes kuni kahes astmes, veealuse varu kaevandamisel kasutatakse (pika noolega) ekskavaatorit. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Taotletava liivakarjääri ida- ja läänepoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvamaantee nr 14149. Kokkuleppel RMK-ga on materjali väljaveoks võimalik kasutada ka Reitevahe teed nr 2480333 ning Karunõmme teed nr 2480334. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Kogu katend kasutatakse karjääri korrastamisel. Kurista II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.6 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kurista II liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Varu ammendamise järgselt kujuneb karjäärialale kolm veekogu (kolmel lahustükil). Läänepoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 11,11 ha ja keskmine sügavus on 2,5 m, idapoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 8,11 ha ja keskmine sügavus on 3,9 m ning kagupoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 3,04 ha ja keskmine sügavus on 3,4 m. Sellega on täidetud veekogudele määratud keskmise sügavuse (minimaalselt 2,0 m) nõue. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ja allpool põhjavee taset on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5) Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 59 775 eurot. Kurista II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 6 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kurista II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.7 Kurista II liivakarjääris plaanitakse töödeldatakse ca 35% kaevandamise keskmisest aastamäärast sõelumise teel. Ca 30 800 m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) on materjali kaal ca 49 280 tonni (sh ca >5 mm fraktsiooni kogus ca 2464 tonni). Seega on Kurista II liivakarjääri keskmise aastamäära (88 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) koos materjali sõelumisega tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,6331 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata (elektrooniline lisa 4). Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II 7 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).8 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 38 m kaugusel ida suunas ja idapoolsest lahustükist samuti ca 38 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (tunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%) katastriüksusel. Lisaks Karunõmme kinnistule tuleb hinnata müra leviku mõju lähimale I kaitsekategooria linnuliigi (must- toonekurg) toitumisalale. Must-toonekurele sobilik toitumisala (Siimusti oja) asub lähimas punktis Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolsest lahustükist ca 395 m kaugusel ida suunas. Vastavalt OÜ Clanga liigiekspert Renno Nellise ekspertarvamusele on >45 dB suurune müratase häiriva mõjuga kõigile tundlikele linnuliikidele, sh must-toonekurele (elektrooniline lisa 5). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, lühiajaliselt ka sõelumissõlm). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ja sõelumissõlmel ca 114 dB. Kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse rataslaadurit ja vajadusel ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased 8 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.9 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Karunõmme kinnistust lähimas punktis ca 40 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral kinnistu piiril arvutusliku müra suuruseks ca 71 dB, mis on ca 11 dB suurem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Sõelumissõlme saab paigutada elamumaast kaugemale, näiteks läänepoolse lahustüki keskossa või idapoole lahustüki põhjaossa. Minimaalne kaugus elamumaa piirist on ca 150 m, millega oleks tagatud II kategooria alale kehtestatud päevane normtase. 9 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Masinatest, mis reaalselt võivad karjääri servaalal töötada, on suurima müratasemega rataslaadur. Kui karjääri servas töötab rataslaadur, mis asub elamumaast 38 m kaugusel, on Karunõmme katastriüksuse piirile mõjuva müra suuruseks ca 66 dB. Kui mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva rajatakse vähemalt 3 m kõrgused katendivallid, on arvutuslik müra suurus elamumaa piiril ca 56 dB, mis jääb 4 dB võrra madalamale II kategooria alale kehtestatud müranormist. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali fraktsioneerimine sõelumissõlmega ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,2 dB. Sellisel juhul kujuneb Kurista II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Karunõmme katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 58 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 2 dB võrra. Lisaks väheneb müra veelgi, kui kaevandamistegevus toimub süvises. Must-toonekure toitumisala mõjutab müra osas kõige enam sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Siimusti oja toitumisalale lähimas punktis, ca 395 m kaugusel Kurista II liivakarjääri kagupoolsest lahustükil, on müra suuruseks otsenähtavuse korral ca 48 dB. Otsenähtavuse korral on arvutuslikult ca 500 m vahemaa müratundliku ala ja sõelumissõlme vahel piisav, et karjääri tööstusmüra jääks allapoole must-toonekurele häirivat taset. Arvestades müratundlike alade (Karunõmme kinnistu ja Siimusti oja toitumisala) müranorme, tuleb Kurista II liivakarjääris kaevandamisel sõelumissõlm paigutada läänepoolse lahustüki kesk- või lääneossa või idapoolse lahustüki põhja-loodeossa, minimaalselt 500 m kaugusele Siimusti ojast ja 150 m kaugusele Karunõmme kinnistu piirist. Mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva tuleb rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid. Nende meetmete kasutamisel jääb müra suurus nii Karunõmme kinnistu kui ka Siimusti oja toitumisala piiril lubatu piiresse. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kurista II liivakarjääri varu asub nii ülal- kui ka allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub karjäärialale kolm veekogu. Veealust varu kaevandatakse tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse. Kurista II liivakarjääri läänepoolse lahustüki alale on edelaserva rajatud maaparandussüsteemi Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004) kuivenduskraavide võrgustik. Enne kaevandamisega alustamist suletakse karjääri edelaservast alguse saavad kraavid mäeeraldise piiril. Nimetatud Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad kogumiskraavide pikkus mäeeraldisega kattuval alal on ca 35 – 80 m. Kuna tegemist on vett lääne suunas juhtivate kogumiskraavidega ning mäeeraldisel kulgevate lõikude pikkus on väike, ei mõjuta kraavide sulgemine mäeeraldise piiril maaparandussüsteemi toimimist nii kaevandamise ajal kui selle lõppedes. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk- järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Karjäärialale kujunevad veekogud on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kaevandatavast varust valdava osa moodustab liiv, mille hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Kurista II liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt ning kogu kaevandamise ajal on tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Seega ei avalda kaevandamistegevus mõju piirkonna veekogudele ning juba välja kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.10 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kurista II liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. 10 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolne lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, EELIS kood KLO9138424) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138428) elupaigaga. Mäeeraldise läänepoolne lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138426). elupaigaga. Kaevandamisele eelnev raadamine mõjutab eelpool nimetatud elupaiku väikeses ulatuses, kaitsealustele liikidele sobiv metsakooslus levib karjääri lähiümbruses ning seega leidub lindudele sobilikke pesapuid ka väljaspool taotletavat mäeeraldist. Lähim kaitseala, Siimusti-Kurista maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000631), asub karjäärist ca 2,4 km kaugusel põhja suunas. Siimusti-Kurista maastikukaitseala eesmärgid on vaheldusrikka oosi- ja mõhnastikureljeefiga loodus- ning pärandkultuurmaastiku, sürja- ja laanemetsa koosluste ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja suure käopõlle (Listera ovata) kaitse. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Aidu loodusala (EELIS kood RAH0000178), asub karjäärist ca 4,6 km kaugusel edela suunas. Aidu loodusala kaitse-eesmärgid on vanade loodusmetsade ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse. Kurista liivakarjääri ja taotletava Kurista II liivakarjääri alade kohta on OÜ Clanga (ekspert Renno Nellis) koostanud ekspertarvamuse, millega hinnati mõlema karjääri mõju I kategooria kaitsealustele linnuliikidele (must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas). Töö tulemusena esitati järgmised leevendusmeetmed, et vähendada karjääride mõju piirkonnas elutsevatele kaitsealustele lindudele:  Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha kevad- suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.08;  Kurista II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil ei ole materjali sõelumist suure vahemaa tõttu vaja piirata. Ida- ja kagupoolsel lahustükil tuleb sõelumissõlme asukoht valida selliselt, et Siimusti oja toitumisalale ei kanduks müratase üle 45 dB;  kaevandamistegevusega ei tohi mõjutada Siimusti oja ega Kureoja veerežiimi ega kvaliteeti;  karjääri varu ammendumisel tuleb sinna kujundada osaliselt must-toonekurele toitumiseks sobiv madalaveeline veekogu. Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Siimusti-Kurista maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Aiduloodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikide elupaikadele ja toitumisaladele. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 10. KOKKUVÕTE SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Härjanurme kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 5 kuni 10. Varuplokid 5, 7 ja 9 asuvad ülalpool põhjaveetaset ja 6, 8 ja 10 allpool põhjavee taset. Taotletav liivakarjäär asub varuplokil 7 ja 8 osaliselt, väljaspoole mäeeraldist jääb nimetatud varuplokkidest 0,94 ha suurune ala. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega. Taotletava Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Kurista II liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 1460 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 1221 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 178 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldist jääva varu kogus on 61 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 18.09.2026 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21  KORRALDUS 21.08.2026 nr 13-5/26-115 Jõgeva maakonna Härjanurme maardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas SKP Invest OÜ volitusel Eesti Geoloogiateenistusele Kurista IV uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise parandatud aruande „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (registreeritud 27.07.2026 nr-ga 13-2/26-1154; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 20.05.2025 korraldusega nr DM-130407-15 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523335. Maavaravaru on arvutatud plokkides 5-10, mis paiknevad kahe lahustükina Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas, hõlmates osaliselt kuut katastriüksust: Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:076), Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698), Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697), Teini (katastritunnus 24802:006:0249), Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318), Kerde (katastritunnus 24802:006:0240). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Härjanurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha – 334 tuh m³ (aruandes 5 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha – 292 tuh m³ (aruandes 6 plokk), 1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha – 300 tuh m³ (aruandes 7 plokk), 1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha – 381 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha – 77 tuh m³ (aruandes 9 plokk), 1.6. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha – 112 tuh m³ (aruandes 10 plokk). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 1007) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks SKP Invest OÜ-le, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile, Jõgeva vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson Asedirektor Mihkel Annusver Maavarade registri osakonna spetsialist 5331 7112 [email protected] 2 (2)  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-344 Juuli 2026 Tellija: SKP Invest OÜ JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.04.2026) Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6510700, Y= 634700  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger, Peeter Lillak. Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026). Kobras OÜ, Tartu 2026. Aruanne ühes köites. Tekst 22 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti Geoloogiateenistus, SKP Invest OÜ. Kurista IV uuringuruum asub kahe lahustükina Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kokku kuuel katastriüksusel, hõlmates neid kõiki osaliselt:  Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 161 684 m2);  Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2);  Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 14 287 m2;  Teini (katastritunnus 24802:006:0249, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2;  Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 854 m2;  Kerde (katastritunnus 24802:006:0240, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2. Kurista IV uuringuruum asub Eesti baaskaardi lehel 6412. Uuringuruumi teenindusala idapoolse lahustüki pindala on 23,79 ha ning läänepoolse lahustüki pindala on 13,99 ha (kokku 37,78 ha). Käesoleva töö käigus tehti 2026. aasta jaanuarist kuni märtsini Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus rajati 2025. aasta oktoobris Kurista IV uuringuruumi 33 uuringupunkti ning võeti 54 proovi kasulikust kihist. Maavaravaru arvutati Kurista IV uuringuruumis kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias:  Plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 334 tuh m3;  Plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 292 tuh m3;  Plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 300 tuh m3;  Plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 381 tuh m3;  Plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 77 tuh m3;  Plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 112 tuh m3. Kurista IV uuringuruumi kõikide varuplokkide koosseisu on tellija soovil arvestatud nii liiva, saviliiva kui ka moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9 on oma terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis plokkides domineerib tolmu- ja saviosakeste fraktsioon (>0,063 mm), mis varieerub 42,3 – 47,5% ulatuses kaalutud keskmisena. Vähem esineb peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal on marginaalne. KOBRAS OÜ 2  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast või liustikulisest saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Uuringuruumi täiteliiva sobib kasutada tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises, trasside täitematerjalina ja taristuobjektide muldkehade rajamiseks. Võtmesõnad: Jõgevamaa, Jõgeva vald, Härjanurme kruusamaardla, Kurista IV uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ 3  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 6 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 6 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 7 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 7 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 9 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................. 10 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 11 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 12 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 14 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 17 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 18 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 18 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 18 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 19 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 20 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 21 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Kurista IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokollid. Lisad 7-1 ja 7-2. 8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523335, 20.05.2025. Lisa 8. 9. Kurista IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 9. 10. Kurista IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-134949-4, 18.03.2026. Lisa 10. 11. Aktiivse tarbevaru piiri kooskõlastamine Kurista IV uuringruumis. Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2025/7972, 28.11.2025. Lisa 11. 12. Aktiivse tarbevaru arvele võtmise kooskõlastus Kurista IV uuringruumis. Maa- ja Ruumiameti kiri nr 7-1/26/8575-2, 08.07.2026. Lisa 12. 13. Seisukoha andmine aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks Kurista IV uuringuruumis. Keskkonnaameti kiri nr DM-136977-2, 15.07.2026. Lisa 13. 14. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 14. 15. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 14. Graafilised lisad 1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6412). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni VI – VI’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikujud ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk). KOBRAS OÜ 4  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis SKP Invest OÜ tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 20.05.2025 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/523335 (tekstilisa 8) läbi Kurista IV uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Kurista IV uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Kurista IV uuringuruum asub kahe lahustükina Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kokku kuuel katastriüksusel, hõlmates neid kõiki osaliselt:  Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 161 684 m2);  Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2);  Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 14 287 m2);  Teini (katastritunnus 24802:006:0249, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2);  Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 854 m2);  Kerde (katastritunnus 24802:006:0240, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2). Vaimastvere metskond 22, Vaimastvere metskond 23, Teini, Kikerpilli ja Kerde katastriüksus on riigiomandis, kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Karunõmme katastriüksus on eraomandis. Kurista IV uringuruumi teenindusala idapoolse lahustüki pindala on 23,79 ha ning läänepoolse lahustüki pindala on 13,99 ha (kokku 37,78 ha). Uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi alal valdavalt erineva vanuselise koostisega mets. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Kaevandite kaevamine ja puuraukude puurimine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. KOBRAS OÜ 5  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Kurista IV uuringuruum asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 1,5 km kaugusel lõuna suunas ja Jõgeva linnast ca 4,4 km kaugusel edela suunas. Uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’54’’ p.l. ja 26°19’30’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412. (graafiline lisa 1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Uuringuruumi teenindusala idapoolsest lahustükist põhja suunas jätkub Vaimastvere metskond 23 katastriüksus ning kirde suunas jätkub Teini katastriüksus. Ida suunast piirneb lahustükk Miku (katastritunnus 24802:006:0288, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 28 032 m2) katastriüksusega. Lahustükist kagu ja lõuna suunas jätkub Kikerpilli katastriüksus. Uuringuruumi teenindusala läänepoolsest lahustükist põhja ja edela suunas jätkub Vaimastvere metskond 22 katastriüksus ning loode ja lääne suunas jätkub Kerde katastriüksus. Lõuna suunast piirneb lahustükk ühes punktis Pehka (katastritunnus 24802:006:0117, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 138 m2) katastriüksusega. Uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahel asub 14149 Siimusti- Härjanurme tee (katastritunnus 24802:006:0156, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala on 29 261 m2) katastriüksus. Kurista IV uuringuruumi idapoolne lahustükk kattub peaagu täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/002) ning läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004). Maa- ja Ruumiamet on kooskõlastanud aktiivse tarbevaru arvele võtmise maaparandussüsteemidega kattuval alal (tekstilisa 12). Kurista IV uuringuruumi teenindusala piirist lähimas punktis ca 70 m kaugusele ida ja lõuna suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/0023, 2102770020080/0022 ja 2102770020080/0021). Kurista IV uuringuruumi mõlemad lahustükid kattuvad Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr 14149 kaitsevööndiga, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Tee kaitsevööndiga kattuvale alale uuringupunkte ei rajatud ning maavaravaru plokke ei moodustatud. Kurista IV uuringuruumi idapoolse lahustüki alal asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin EX.4x70 (väline tunnus 86389412, alla 1 kV), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 meetrit ning mastitõmmitsad või toed (väline tunnus 238511572, 333471321, 238511571 ja 238511570), millel on kaitsevööndi ulatus 1 meeter tõmmitsa või toe projektsioonist. Elektripaigaldiste kaitsevööndiga kattuvale alale uuringupunkte ei rajatud ning maavaravaru plokke ei moodustatud. Kurista IV uuringuruumi lahustükkide vahel kulgeb AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik (C kategooria gaasitorustik, väline tunnus A000669796), millel on vastavalt eelpool viidatud määrusele kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku 2 meetrit. KOBRAS OÜ 6  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Kurista IV uuringuruumi idapoolsel lahustükil Karunõmme katastriüksusel. Kurista IV uuringuruumile lähim maardla on ca 520 m kaugusel põhja suunas asuv Soosaide liivamaardla (maardla registrikaardi nr 0264), kus on arvele võetud üks ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk ja üks ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk ning mille juures on kirjeldatud üks ehitusliiva prognoosvaru plokk. Lisaks asub uuringuruumist põhja suunas veel Röövlimäe liivamaardla (maardla registrikaardi nr 0265) ja Siimusti (Jõgeva) liivamaardla (maardla registrikaardi nr 0266) ning ida suunas Härjanurme kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 1007). 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Kurista IV uuringuruum Vooremaa maastikurajooni lääneservas üleminekualal Kesk-Eesti lavatasandikule (Arold, 2005) [1]. Kurista IV uuringuruum paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb uuringuruumi teenindusalal vahemikku 67,1 – 75,3 m. Maapind on kõrgem uuringuala põhja- ja idaosas ning langeb edela ja läänes suunas. Siimusti mõhnastikul on maavarade uuringuid tehtud korduvalt ning nende põhjal on maavarade registrisse kantud eelpool nimetatud Soosaide, Röövlimäe ja Siimusti (Jõgeva) liivamaardla. Siimusti mõhnastikust lõuna suunas jätkub moreentasandik, kus positiivsete pinnavormidena tõusevad esile jääjõelistest ja jääjärvelistest setetest koosnevad väiksemad mõhnad ja küngastikud. Sellel pinnavormide kompleksil asub ka Härjanurme kruusamaardla ning Kurista IV uuringuruumi ala. Seetõttu tehakse ettepanek liita käesoleva aruandes moodustatud maavaravaru plokid Härjanurme kruusamaardlasse. 2.3. Geoloogiline ehitus Kurista IV uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö käigus 2025. aasta oktoobris rajatud 33 uuringupunkti (Ka-1...4, Ka/Pa-5...9, Ka-10...23, Ka/Pa-24, Ka-25...28, Pa-29...33, sügavusega 1,2 – 9,5 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Kurista IV uuringuruumi kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune must kuni tumepruun, liivane kuni savine huumus (kasvukiht, Q2_s), mis on kohati turvastunud. Lisaks huumusele leidub uuringuruumi madalamatel reljeefielementidel kohati musta kuni tumepruuni värvi turvast (Q2_b) kihi paksusega 1,0 – 1,7 m. Paiguti leidub huumuskihi all ka 0,1 – 0,7 m paksune orgaanilise ainega liiva (Q2_a) kiht, mis on oraži värvi ja ülipeeneteraline. Ka-3 alal esineb huumuskihi all 1,9 m paksune saviliiva (Q1jrVr_lg) kiht, mis on helehalli värvi, tolmjas ja sitkeplastne. Kattekihi paksus onvahemikus 0,2 – 2,2 m, keskmise paksusega 0,4 m. Kurista IV uuringuruumi kasuliku kihi moodustab 0,8 – 5,6 m paksune jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg), mille keskmine paksus on 2,8 m. Liiv on beež, hall või oranž, kihi allosas sinakashall. Konsistentsilt ühtlane, põimjaskihiline, kohev kuni tihe, kohati tolmjas või savikas, sisaldab kohati üksikuid veeriseid. Kasuliku KOBRAS OÜ 7  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING kihi hulka on arvestatud 1,0 – 5,6 m paksuselt jääjärveline saviliiv kuni liivsavi (Q1jrVr_lg), mis asub valdavalt jääjõelise liiva lamamis. Pinnas on beeži, helehalli või sinakashalli värvi, väga kuni ülipeeneteraline, pehme- kuni sitkeplastne. Jääjärveliste savipinnaste lamamis avati 2,7 – 3,8 m paksuselt liustikulise saviliivmoreeni (Q1jrVr_g; beež, sitkeplastne, sisaldab üksikuid veeriseid) või rähkmoreeni (Q1jrVr_g; halli värvi, koosneb lubjakivirähast, suurtest lubjakiviplaatidest ja üksikutest kristalliinsetest rahnudest) kiht. Kasuliku kihi lamamini jõuti käesolevas uuringus vaid Pa-31...33 alal, kus 0,2 m paksuse huumuskihi all lamas jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg). Nimetatud uuringupunktides kasulikku kihti ei eraldatud. Saviliiv on hallikasbeeži värvi, sitkeplastne ja tolmjas. Saviliiv avati 1,0 m ulatuses, kihti ei läbitud. Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [2]. KOBRAS OÜ 8  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.4. Geoloogiline uuritus Kurista IV uuringuruumi teenindusala piires varasemalt maavarauuringuid tehtud ei ole. Uuringuruumi teenindusala läheduses on varasemalt ühel korral tehtud maavarauuringuid ning ühel korral tehtud ehitusgeoloogilisi uuringuid. Lisaks on Härjanurme kruusamaardlas tehtud maavara geoloogilisi uuringuid varem kahel korral. 1989. aastal tegi Geoloogia Valitsus Saduküla sovhoosi Kukruse kruusliivaleiukoha geoloogilise uuringu (Tolk, 1989) [3]. Uuringuala koosnes kahest lahustükist, millest idapoolsem (Saarevälja leiukoht) jääb Kurista IV uuringuruumist lähimas punktis ca 220 m kaugusele lõuna suunda. Uuringu käigus rajati Saarevälja leiukohta viis puurauku sügavusega 3,0 – 6,0 m. Kahes puuraugus (PA-1 ja PA-2) kirjeldati mullakihi all ülipeeneteralise liiva kihti paksusega 0,8 – 1,2 m, ülejaanud puurakudes (PA-3...5) liivakiht puudus ning mullakihi all esines saviliiv ja liivsavi. Uuringu tulemusena Saarevälja leiukohas maavara mahtu ei arvutatud ning maardlat ei moodustatud. Kurista IV uuringuruumi lahustükkide vahel asuva maagaasi jaotustorustiku tarbeks tegi Alus-geoloogia OÜ 2006. aastal ehitusgeoloogilise uuringu (Ristna, 2006) [4]. Gaasitrassi uuringu kolm puurauku (PA-71...73) jäävad Kurista IV uuringuruumi lähedusse. Kõik alale jäävad puuraugud rajati 1,8 m sügavused ning pinnakattesetetena kirjeldati mullakihi all keskmiseteralist liiva ja mölli (peeneteraline savine liiv). Liiva/mölli lamamina oli ühes puuraugus (PA-71) kirjeldatud lubjakivirähka. 2022. aastal tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu Härjanurme uuringuruumis (Põldvere jt., 2022) [5], mille käigus rajati uuringuruumi kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus (LA katse) ning filtratsioon. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav kohati savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2. 2025. aastal tegi Kobras OÜ Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu (Mäger, Lillak, 2025) [6], mille käigus rajati kokku 19 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m. Kokku võeti 23 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis. Kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv ning uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen) paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Geoloogilise uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. KOBRAS OÜ 9  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2026. aasta jaanuaris kuni märtsis geodeet M. Maaring (graafiline lisa 1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus kaevati Kurista IV uuringuruumi 2025. aasta oktoobris kokku 28 kaevandit. Kaevandid rajati kuni kasuliku kihi lamamini või kuni ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni. Nendes uuringupunktides, kus kaevandiga kasuliku kihi lamamini ei jõutud, puuriti kasuliku kihi paksuse määramiseks varasemalt tagasitäidetud kaevandite asukohtadesse puuraugud kuni lubatud uurimissügavuseni. Osa puurauke rajati kohtadesse, kuhu ekskavaatoriga ligipääs oli raskendatud. Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga JCB 130 LC ning puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil seadmega Sedidrill 200-50 RP Combi. Kokku rajati 33 uuringupunkti sügavusega 1,2 – 9,5 m ja kogumetraažiga 184,6 m (tekstilisa 1). Uuringupunktide omavaheline kaugus on ca 30 – 178 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 54 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti kahes etapis OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kurista IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7 (protokoll 7-1 ja 7-2). Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva varu. 2025. aasta oktoobris rajatud uuringupunktide andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale kuus geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2026 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025. aasta geoloogilise uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. KOBRAS OÜ 10  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Kurista IV uuringuruumis kuue plokina:  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 334 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 292 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 300 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 381 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 77 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 112 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti ning tellija poolt antud suuniseid. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Kurista IV uuringuruumi varuplokid moodustati kolme lahustükina. Uuringuruumi läänepoolsele lahustükile moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 ja 6 (pindalal 11,88 ha, plokk 6 asub ploki 5 lamamis). Uuringuruumi idapoolsele lahustükile moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 ja 8 (pindalal 9,65 ha, plokk 8 asub ploki 7 lamamis) ning plokk 9 ja 10 (pindalal 3,32 ha, plokk 10 asub ploki 9 lamamis). Varuplokkide piiride määramisel arvestati uuringuruumi piire ning kasuliku kihi lateraalset levikut. Uuringu välitöid ei tehtud Karunõmme kinnistul, mis uuringuloa andmise ajal oli riigi omandis kuid välitööde tegemise ajaks liikunud eraomandusse. Lisaks Karunõmme kinnistule ei moodustatud tellija soovil varuplokke ka uuringuruumi idapoolse lahustüki lõunaossa ning läänepoolse lahustüki äärmisesse lääneossa. Samuti ei moodustatud varuplokke Siimusti-Härjanurme kõrvalmaantee nr 14149 kaitsevööndisse ning elektripaigaldiste kaitsevööndisse. RMK kooskõlastustingimustest (tekstilisa 11) tulenevalt ei moodustatud varuplokke uuringuruumi alal asuvate metsateede (Reitevahe tee nr 2480333 ja Karunõmme tee nr 2480334) telgjoonest kuni 15 m kaugusele. Veepealsete varuplokkide (5, 7 ja 9) alumise piiri valikul on lähtutud eeldatavast pikaajalise keskmise veetaseme absoluutkõrgusest. Veealuste varuplokkide (6, 8 ja 10) alumise piiri valikul on lähtutud uuringupunktide sügavusest ning tellija soovil on varu hulka arvestatud ka liiva lamamis asuv saviliiv proovitud intervalli ulatuses. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. KOBRAS OÜ 11  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Kurista IV uuringuruumis liiv ning selle lamamis olev saviliiv kuni liivsavi ja kohati ka saviliiv- või rähkmoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 54 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 54 proovi, millest 46 proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele, seitse proovi ehitusliiva nõuetele ja üks proov täitekruusa nõuetele. Uuringuruumi läänepoolne lahustükk: Ülalpool põhjavee taset asuva ploki 5 materjal on esindatud kokku 16 prooviga, millest 12 proovi vastab täiteliiva ja neli proovi ehitusliiva nõuetele. Allpool põhjavee taset asuva ploki 6 materjal on esindatud kokku 16 prooviga, millest 14 proovi vastab täiteliiva ja kaks proovi ehitusliiva nõuetele. Uuringuruumi läänepoolne lahustükk: Ülalpool põhjavee taset asuva ploki 7 materjal on esindatud kokku 14 prooviga, millest 12 proovi vastab täiteliiva ja kaks proovi ehitusliiva nõuetele. Allpool põhjavee taset asuva ploki 8 materjal on esindatud kokku 17 prooviga, millest 16 proovi vastab täiteliiva ja üks proov täitekruusa nõuetele. Ülalpool põhjavee taset asuva ploki 9 materjal on esindatud kokku seitsme prooviga, millest kuus proovi vastab täiteliiva ja üks proov ehitusliiva nõuetele. Allpool põhjavee taset asuva ploki 10 materjal on esindatud kokku kuue prooviga, mis kõik vastavad täiteliiva nõuetele. KOBRAS OÜ 12  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Moodustatud varuplokkide piires esineb üksikuid ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastavaid proove, kuid need paiknevad sporaadiliselt ning seetõttu ei ole võimalik ehitusliiva varuplokki välja eraldada. Analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on kõigi varuplokkide piires tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Kurista IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Kurista IV uuringuruumi laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kurista IV uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad Näitaja Kurista IV uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 8,4 0,6 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 91,6 100,0 99,4 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,7 94,7 43,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 29,4 3,5 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 70,6 100,0 96,5 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,7 94,7 47,5 Looduslik materjal ploki 7 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 2,8 0,2 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 97,2 100,0 99,8 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,1 81,3 23,5 Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 36,9 2,3 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 63,1 100,0 97,9 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,1 88,8 44,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,4 89,7 44,8 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 7,2 89,7 56,1 Kurista IV uuringuruumi materjal vastab täiteliiva kvaliteedinõuetele. Kurista IV uuringuruumi kõikide varuplokkide koosseisu on tellija soovil arvestatud nii liiva, saviliiva kui ka moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9 on oma terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis varuplokkides domineerib tolmu- ja KOBRAS OÜ 13  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING saviosakeste fraktsioon (>0,063 mm), mis varieerub 42,3 – 47,5% ulatuses kaalutud keskmisena. Vähem esineb peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal on marginaalne. Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast või liustikulisest saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Uuringuruumi täiteliiva sobib kasutada tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises, trasside täitematerjalina ja taristuobjektide muldkehade rajamiseks. 4.2. Varu arvutus Kurista IV uuringuruumi varu on arvutatud kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 5, 7 ja 9 ülalpool uuringuaegset põhjaveetaset ning plokk 6, 8 ja 10 allpool uuringuaegset põhjavee taset). Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni VI – VI’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. KOBRAS OÜ 14  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). KOBRAS OÜ 15  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuploki kontuur on toodud Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026. Tekstilisas 4 on esitatud Kurista IV uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. Varu arvutuse tulemus: Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku on 333 971 m3 (334 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,8 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 333 971 m3 : 118 835 m2 = 2,8 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku on 292 151 m3 (292 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 292 151 m3 : 118 835 m2 = 2,5 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku on 299 514 m3 (300 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 299 514 m3 : 96 492 m2 = 3,1 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku on 380 997 m3 (381 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 380 997 m3 : 96 492 m2 = 3,9 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku on 77 320 m3 (77 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 77 320 m3 : 33 242 m2 = 2,3 m). KOBRAS OÜ 16  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku on 111 558 m3 (112 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 111 558 m3 : 33 242 m2 = 3,4 m). Kattekihi moodustab Kurista IV uuringuruumis huumus (kasvukiht), turvas, orgaanilise ainega liiv ja saviliiv. Kattekihi kogumaht Kurista IV uuringuruumis on 84 758 m3 (85 tuh m3). Kuna kattekiht koosneb sarnaste omadustega kihitidest (huumus, orgaanilise ainega liiv ja turvas), siis saab seda käsitleda ühe tervikuna, v.a saviliiv Ka-3 alal. Saviliiv erineb ülejäänud kattekihist orgaanilise komponendi poolest ning selle maht on alla 1 tuh m3, seega seda kihti ei käsitleta ülejäänud katendist eraldiseisvana. Kattekihi maht Kurista IV uuringuruumis ploki 5 ja 6 piires pindalal 11,88 ha on kokku 35 872 m3 (36 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus ploki 5 ja 6 alal on 0,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 35 872 m3 : 118 835 m2 = 0,3 m). Kattekihi maht Kurista IV uuringuruumis plokk 7 ja 8 piires pindalal 9,65 ha on kokku 36 970 m3 (37 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus plokk 7 ja 8 alal on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 36 970 m3 : 96 492 m2 = 0,4 m). Kattekihi maht Kurista IV uuringuruumis plokk 9 ja 10 piires pindalal 3,32 ha on kokku 11 916 m3 (12 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus plokk 9 ja 10 alal on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 11 916 m3 : 33 242 m2 = 0,4 m). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Käesoleva geoloogilise uuringu käigus ei avatud 2025. aasta oktoobris põhjavett uuringupunktis Ka/Pa-8, Ka-14, Ka-27 ning Pa-31...33. Ülejäänud uuringupunktides avati põhjavesi 1,5 – 4,5 m sügavuselt maapinnast, absoluutkõrgusel 65,1 – 69,4 m. Geoloogilise uuringu aegne põhjavee tase on seotud uuringuruumi eri kihtide omavahelise paiknemise ja piirkonna üldise reljeefiga, varieerudes uuringuruumi piires kohati märgatavalt. Üldistatult toimub sademetest toituva Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine uuringuruumi keskosa kõrgemalt reljeefielemendilt madalamale servaalade suunas. Geoloogilises uuringus on moodustatud kuus varuplokki kolme lahustükina. Lahustükid asuvad üksteisest ca 30 – 60 m kaugusel. Uuringuruumi idapoolse lahustüki alal moodusatatud varuploki 7 ja 8 piir jääb varuploki 9 ja 10 piirist ca 30 m kaugusel (plokkide vahel asub RMK metsatee kaitsevöönd) ning plokkide geoloogilises lõikes avati põhjavesi valdavalt liiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemele uuringupunktides ja varuploki 7 kuni 10 ala sarnasele geoloogilisele läbilõikele, on ploki 7 kuni 10 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 67,6 m. KOBRAS OÜ 17  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Uuringuruumi läänepoolse lahustüki alal moodusatatud varuploki 5 ja 6 piires on põhjavee tase valdavalt madalamal kui uuringuruumi idapoolsel lahustükil. Uuringuruum lahustükid asuvad teineteisest ca 60 m kaugusel ning nende vahele jääb Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr 14149 kaitsevöönd. Uuringuruumi läänepoolse lahustüki (varuploki 5 ja 6 ala) geoloogiline läbilõige on mõnevõrra muutlikum – liiva ja selle all lamava saviliiva kihi piir varieerub üsna suures absoluutkõrguse vahemikus. Kvaternaari põhjaveekihi veetase ei järgi kõigis uuringupunktides seda kihipiiri ning võrrelduna uuringuruumi idapoolse lahustüki alaga teisel pool Siimuti-Härjanurme teed, asub kekmine veetase maapinnast mõnevõrra sügavamal, valdavalt saviliiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele uuringupunktides on ploki 5 ja 6 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 66,4 m. 4.4. Mäendustingimused Kurista IV uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on vahemikus 2,8 – 9,1 m, keskmine paksus on 5,7 m. Ülalpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 5, 7 ja 9) keskmine paksus 2,5 m (maksimaalne paksus on 4,6 m) ning allpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 6, 8 ja 10) keskmine paksus on 3,2 m (maksimaalne paksus on 5,5 m). Veepealset varu saab kaevandada ühes kuni kahes astmes. Veealust varu saab kaevandada (pika noolega) ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Uuringuruumi lahustükkide vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvamaantee nr 14149. Kokkuleppel RMK-ga on materjali väljaveoks võimalik kasutada Reitevahe teed nr 2480333 või Karunõmme teed nr 2480334. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse täiteliiva varu, mis asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb varuplokkide alale kolm veekogu. Allpool põhjavee taset asuva maavarakihi keskmine paksus on 3,2 m. Maavarakihi ammendamisel tekkiva veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 m, seega on vastav nõue täidetud. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Kurista IV uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Kurista IV uuringuruumi varu arvutuse ala kaguosa kattub osaliselt III kategooria kaitsealuse liikide väike-kärbsenäpi (Ficedula parva, EELIS kood KLO9138424) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138428) elupaigaga. Varu arvutuse ala lääneosa kattub osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138426) KOBRAS OÜ 18  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING elupaigaga. Nimetatud elupaikadega kattuva varu arvele võtmine on kooskõlastatud Keskkonnaametiga (tekstilisa 13). Lähim kaitseala, Siimusti-Kurista maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000631), asub uuringuruumist ca 2,4 km kaugusel põhja suunas. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Aidu loodusala (EELIS kood RAH0000178), asub uuringuruumist ca 4,6 km kaugusel edela suunas. Geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandid ja puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Kurista IV uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005. 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva ja saviliiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt kujuneb karjäärialale veekogu. KOBRAS OÜ 19  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli SKP Invest OÜ tellimusel välja selgitada Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas asuva Kurista IV uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati täiteliiva aktiivne tarbevaru Kurista IV uuringuruumis kuue plokina:  plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 334 tuh m3;  plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 292 tuh m3;  plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 300 tuh m3;  plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 381 tuh m3;  plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 77 tuh m3;  plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 112 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Geoloog: Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ 20  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 01.03.2026) [2]. 3. Tolk, V. Jõgeva rajooni Saduküla sovhoosi Kukruse kruusliivaleiukoha geoloogilise uuringu aruanne. Geoloogia Valitsus, Tartu 1989. EGF aruande nr 4374 [3]. 4. Ristna, M. Põltsamaa-Jõgeva gaasitrass. Alus-Geoloogia OÜ, Tartu 2006. EGF aruande nr 28641 [4]. 5. Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E. Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva geoloogiline uuring (varu seisuga 01.11.2022). Maavarauuringud OÜ, Tartu 2022. EGF aruande nr 9695 [5]. 6. Mäger, T., Lillak, P. Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. EGF aruande nr 47225 [6]. KOBRAS OÜ 21  JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 22  Kurista karjääride rajamise mõjude hinnang kaitsealustele lindudele Tellija: OÜ Kobras Koostaja: OÜ Clanga, Renno Nellis1 Hinnangu objekt ja asjaolud Taotletav Kurista liivakarjäär (KOTKAS menetlus nr M-133210) ning Kurista IV uuringuruum (geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523335) asuvad Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas. Kurista liivakarjääri pindala on 21,7 ha ja Kurista IV uuringuruumi varuplokkide pindala on 24,8 ha, objektide asukohad on näidatud joonisel 1. Praegu menetluses olev Kurista liivakarjäär ning tulevikus taotletav karjäär Kurista IV uuringuruumi alal asuvad riigimaal, maaüksustel 24802:006:0780, 24802:006:0266, 24701:001:1698 ja 24802:006:0760. Kurista liivakarjäär asub metsamaal, seal kasvavad valdavalt 30-70 aasta vanused kuuse-segametsad, osaliselt on lageraie langid. Kurista IV uuringuruumi alal on valdavalt langid ja osaliselt 30-80 aasta vanused metsad. Mõlemal alal soovitakse kaevandada peamiselt liiva ja vähemal määral kruusa, sh allpool põhjaveetaseme piiri. Materjali väljavedu on kavandatud Kurista liivakarjäärist peamiselt RMK Karunõmme teele ja Kurista IV uuringuruumist piirnevale Siimusti-Härjanurme teele. Joonis 1. Kurista planeeritavad karjäärid (sinine joon, idapoolne on Kurista liivakarjäär ja läänepoolne Kurista IV) ja maaüksuste piirid (valged jooned). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet. 1 Autor on must-toonekure ja kotkaste seire ning uuringutega tegelenud alates 1997. aastast, sh osalenud liigi kaitse tegevuskavade koostamises ja teadusartiklite koostamises. https://www.etis.ee/CV/Renno_Nellis Keskkonnaameti hinnangul (KOTKAS menetlus nr M-133210 2, kiri 23.02.2026 nr DM-133210- 9) tuleb anda eksperthinnang Kurista liivakarjääri rajamise mõjude kohta must-toonekurele ja väike-konnakotkale. Väljavõtted Keskkonnaameti kirjast: „Taotletavast Kurista liivakarjääri mäeeraldisest jääb 1,8 km kaugusele I kaitsekategooria väike konnakotka püsielupaik (KLO3002621 ). 6,1 km kaugusel asub Tooni must-toonekure püsielupaik (KLO3000972 ), Aidu looduskaitseala sihtkaitsevööndisse jäävad 7,4 km ja 7,8 km kaugusel asuvad Pudivere must-toonekure püsielupaigad ning 10 km kaugusele maardlast jääb Pikknurme looduskaitseala hooldatavasse sihtkaitsevööndisse must-toonekure elupaik (KLO9126847 ). Must- toonekurg on I kaitsekategooria liik, kelle arvukus on jätkuvalt languses ning seda eelkõige sobivate toitumisalade degradeerumise tõttu. Must-toonekurg on pelglik liik ning väga tundlik häiringute suhtes. Liigi jaoks on olulise tähtsusega erinevad vooluveekogud (jõed, ojad ja kraavid), kus lind käib toitumas, peatumas või viibimas. Kureoja on must toonekure jaoks potentsiaalne toitumis-, viibimis- või peatumisala. Taotletava mäeeraldise ümbruses asuvad mitmed kraavid, mis võivad olla must-toonekure jaoks sobivaks toitumisveekoguks. Kureoja, mis on must-toonekurele üheks potentsiaalseks toitumisalaks, jääb lähimast karjääriosast vaid 40 m kaugusele. Lisaks jäävad planeeritava karjääri lähedusse mitmed püsirohumaad, mis on toitumisaladeks väike-konnakotkale. Lähtudes eelnevast on vajalik koostada eksperthinnang veendumaks, kas ja kuidas mõjutab Kurista liivakarjääris kaevandamine must-toonekure ja väike-konnakotka toitumist ning millised on vajadusel leevendavad meetmed. Lisaks analüüsida koos olemasoleva Härjanurme kruusakarjääri ja Kurista liivakarjääri müralevikut toitumisaladele. Hinnata visuaalselt, kas Kureoja ja teised veerikkad kraavid sobivad must-toonekurele potentsiaalselt toitumiseks. Kui oluline müra mõju ulatub toitumisaladeni, on vaja hinnata ka mõjusid toitumisaladele. Lisaks koostada modelleeritud mürakaart, kust selgub, millises piirkonnas mõju suureneb, sh peab arvestama ka transporti. Lisaks palume hinnata, kas kaevandamine mõjutab väike-konnakotka külastamist ümbruses asuvatele toitumisaladele. Palume ekspert eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastada.“ Kurista liivakarjääri kaevandamisloa taotlejaks ning Kurista IV geoloogilise uuringu loa omanikuks on sama ettevõte. Kurista IV uuringuruumi alal on geoloogilise uuringu välitööd tehtud ning uuringuaruanne on kinnitamisel Eesti Geoloogiateenistuses. Pärast varuplokkide arvele võtmist soovitakse ka sellele alale taotleda maavara kaevandamise luba. Kuna kaevandamise mõistes huvipakkuvad alad asuvad lähestikku, siis tehti arendaja soovil linnustiku uuring mõlemal alal korraga. 2 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M- 133210&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=33829 I kaitsekategooria liikide elupaigad piirkonnas Must-toonekure Aidu elupaigad KLO9127495 ja KLO9133614 asuvad planeeritavatest karjääridest 6-8 km lääne pool, Vilga elupaik KLO9127494 asub 6-8 km lõuna pool ja Pikknurme elupaik KLO9126847 asub 10 km edela pool (joonis 2). Neist Aidu ja Pikknurme elupaigad olid 2025. aastal asustatud (EELIS), aga Vilga elupaik oli must-toonekure poolt viimati asustatud 2010. aastal (EELIS). Väike-konnakotka Jõune elupaigad KLO9130807, KLO9126287 ja KLO9127493 asuvad planeeritavatest karjääridest 2-4 km lõuna pool ja kuuluvad samale paarile (joonis 2). Saduküla elupaik KLO9126280 asub 4 km edela pool ja Kassinurme elupaik KLO9134507 asub 5-7 km kagu pool. Need elupaigad olid kõik viimasel seirekontrollil 2023. või 2024. aastal asustatud (EELIS). Merikotka Kaarepere (Härjanurme) elupaigad KLO9127492, KLO9127491 ja KLO9127445 asuvad planeeritavatest karjääridest 2-7 km kaugusel kagu pool. Neist lähim elupaik KLO9127492 oli viimasel seirekontrollil 2024. aastal asustatud (EELIS). Joonis 2. I kaitsekategooria liigid (roosa joon, KR koodiga) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet. Välitööde tulemused Võimalike teadmata ja EELIS-st puuduvate väike-konnakotkaste esinemise tuvastamiseks tehti välitööd 30. aprillil, 1., 19. ja 20. mail. Samuti otsiti läbi kõik planeeritavad karjäärialad ja nende lähedusse jäävad vanemad metsad (üle 60 aasta vanused metsad). Välitööde raames kaardistati kõik kaitsealused linnuliigid. Lisaks vaadati üle ja hinnati kraavide ning Kureoja sobivust must- toonekure toitumisalana karjäärialadel ja nendest 500 meetri raadiuses. Väike-konnakotka visuaalsed vaatlused tehti 30. aprillil ja 1. mail, kui on konnakotkaste aktiivsete mängulendude periood. Linnud saabuvad Eestisse aprilli teises pooles ja lendavad aktiivselt ringi kuni munemise alguseni mai alguses. Visuaalsed vaatlused tehti hea nähtavusega kohtadest karjäärialadest ida, lõuna ja edela pool Väljaotsa, Pakaste, Härjanurme ja Kurukse küla põldudel (joonis 3). Väljaotsa suurtelt põldudelt oli hea vaade ka Siimusti suunas ehk vaatlustega kaeti kogu piirkond, karjääridest kuni 2 km kaugusele. Konnakotkaid vaadeldi kuuel erineval pesitsusterritooriumil, mis asuvad planeeritavatest karjääridest kuni 5 km kaugusel (joonis 3). Lähimad konnakotkaste tõenäolised pesitsuskohad on Pakaste ja Kurukse külades, mõlemad jäävad karjääridest 1-2 km kaugusele. Kahelt pesitsusterritooriumilt (Saduküla ja Jõune) on konnakotkaste pesad teada. Joonis 3. Väike-konnakotkaste vaatlused ja lennud (valged jooned) ja põhilised vaatluskohad (punased punktid) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Konnakotkaste tinglikud pesitsusterritooriumid on märgitud kollase (punktiir)joonega, kahest lõunapoolsest ringist on pesad teada. Aluskaart Maa- ja Ruumiamet. Pakaste külas oli väike-konnakotkas 1. mail pikalt lennus ja tegi natuke mängulendu Pedja jõe äärsetel põldudel ja metsatukkade kohal – see vaatlus viitab tõenäolisele pesitsusele piirkonnas ja maastikuliselt on tegemist liigile tüüpilise pesitsuskohaga jõe lähedal. Kurukse külas vaadeldi konnakotkaid mitmel korral, sh paari 20. mail. Vaatlused tulid Kaave jõe lähiümbrusest, kus otsiti sobivad vanad kuuse-segametsad läbi, aga konnakotka pesa siiski üles ei leitud (leiti üks hiireviu pesa). Vaatluste alusel on väga tõenäoline, et nende paaride (sh Siimusti) konnakotkaste pesad asuvad planeeritavatest karjääridest 1-2 km kaugusel. Metsade läbiotsimine. Planeeritavatel karjäärialadel ja nende lähiümbruses otsiti läbi üle 60 aasta vanused metsad. Selleks, et välistada konnakotkaste pesitsemine karjäärialadel või nende lähiümbruses, samuti saada kinnitus teiste häirimistundlike liikide puudumise kohta, nt röövlinnud ja metsakanalised. Välitööde raames kaardistati ka kõik teised kaitsealused linnuliigid. Läbiotsitud ja hiljuti lageraiutud metsade paiknemine on näidatud joonisel 4. Planeeritavatel karjäärialadel on osaliselt langid, noorendikud ja keskealised kultuurid, mida läbi ei käidud, sest nendel aladel häirimistundlikud ja kõrge kaitsekategooriaga liigid üldjuhul ei pesitse (v.a nt merikotkas langil säilikpuul, keda nendel aladel ei pesitse). Joonis 4. Läbi otsitud vanemad metsad (valge viirutus) ja hiljuti lageraiutud metsad (roosa viirutus) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet. Kaitsealustest liikidest leiti III kaitsekategooria liike: hiireviu (5 pesa, foto 1), väike-kärbsenäpp (8 paari), händkakk (1 paar), turteltuvi (1 paar) ja kaldapääsuke (63 paari, joonis 5), nende liikide andmed saadeti Keskkonnaametile EELIS-sse kandmiseks 22.05.2026. Neist ainult turteltuvi elupaik asub planeeritaval karjäärialal, aga lind laulis langil ja tõenäoline pesitsusala on karjääriala servas metsas – selle liigi elupaika saab karjääri rajada ainult väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis on üldine soovitus kõikidel karjäärialadel. Turteltuvi elupaik selles asukohas küll hävib karjääri rajamisel, kuid ümbritsevatel aladel on liigile sobivaid elupaikasid. Liik pesitseb erinevates metsatüüpides, sh fragmenteerunud metsades. Hiireviu ja väike-kärbsenäpi elupaigad piirnevad karjäärialadega. Hiireviu pesad on 150-320 meetri kaugusel, händkaku elupaik on 200- 500 meetri kaugusel. Kaldapääsukese 63 pesaõõnega koloonia asub olemasolevas Härjanurme kruusakarjääris (kaevandamisluba nr KL-518450), kus tuleb liigi pesitsusperioodil 1.05-31.08 pesitsuskoht säilitada (järsk pinnasevall kaeveala lääneservas, kaldapääsukeste pesitsuskohtadest karjäärides on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud kaevandajatele eraldi juhend 3). Joonis 5. III kaitsekategooria lindude vaatlused (rohelised täpid) ja pesitsuselupaigad (rohelised jooned), mis saadeti EELISsse. Aluskaart Maa- ja Ruumiamet. 3 https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf Foto 1. Planeeritavate karjääride lähiümbrusest leitud hiireviu pesad. Must-toonekure toitumisalad vaadati üle planeeritavatel karjäärialadel ja nendest 500 meetri raadiuses. Valdavalt on alal tavalised metsakraavid, milles oli välitööde ajal vähe vett ja mis kesk- suvel suures osas kuivavad. Must-toonekurele olulised toitmisalad on: (1) Kureoja, mis asub taotletavast Kurista liivakarjäärist ida pool, minimaalselt 50 meetri kaugusel ja (2) Siimusti oja, mis asub Kurista IV uuringuruumist ida pool ja kahe planeeritava karjääri vahel, minimaalselt 400 meetri kaugusel (joonis 6). Kureoja on kõvapõhjaline, liivase ja kruusase põhjaga, osaliselt savimuldadega ja madalaveeline kanaliks kaevatud peakraav, millele on kurel väga hea ligipääs (foto 2). Välitööde ajal oli taotletava karjääriga piirnevas lõigus vee sügavus Kureojas 10-30 cm, mis on kurele eelistatud toitumissügavus. Siimusti oja on samuti liivase põhjaga kanaliks kaevatud peakraav, mille voolusäng on looklevaks kujunemas (foto 3). Seal oli veesügavus keskmiselt 10- 20 cm ja kurel on väga hea ligipääs. Foto 2. Kureoja on must-toonekurele väga sobiv toitumisala, sest on kõvapõhjaline, madalaveeline ja hästi ligipääsetav, fotod 1.05.2026. Joonis 6. Must-toonekurele olulised toitumisalad (roosad jooned) ja vähesobivad toitumisalad (valged jooned, kraavid) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet. Foto 3. Siimusti oja on kaevatud sirgeks peakraaviks, aga voolusäng on kujunenud looklevaks ja tuleks sellisena säilitada, fotod 20.05.2026. Kureojale pandi taotletavast karjäärist 50 meetri kaugusele riigimaale rajakaamera 1.-20. maiks, et selgitada võimalikke must-toonekure toitumiskäike ojale. Must-toonekurg käis rajakaamera eest läbi ühel korral, 11. mail 2026 kell 7:22 (foto 4). Tegemist on tõenäoliselt Aidu looduskaitsealal pesitseva must-toonekurega, kes pesitseb ligi 10 km kaugusel. See vaatlus kinnitab samuti, et Kureoja on liigile oluline toitumisala, millele viitab ka oja nimi. Samuti on Siimusti oja tüpoloogiliselt oluline toitumisala: kõvapõhjaline, madalaveeline ja ligipääsetav. Foto 4. Must-toonekurg toitumas Kureojal 11. mail 2026. Kurista karjääri rajamise mõjud kaitsealustele lindudele Karjääride rajamisel avalduvad I kaitsekategooria liikidele mõjud kas pesitsuselupaikade või toitumisalade kadumise või nende kvaliteedi vähenemise kaudu, sh mürahäiringute ja maastikumuutuste mõju tõttu. Mürahäiringute mõju on oluline tundlikele linnuliikidele >45 dB helitaseme korral. Kurista liivakarjääride tavakasutuse korral võib mürahäiringute mõjualaks hinnata kõikidele I kaitsekategooria liikidele ligikaudu 0,5 km ümber karjääri, aga mürarikastel töödel (nt kruusa purustamine või sõelumine) on mürahäiringute mõju hinnaguliselt 1 km. Kui karjääris perioodiliselt tegevust ei toimu, siis mürahäiringute mõju puudub. Tavapärasel karjääri kasutamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja materjali väljavedu toimuks Kurista liivakarjäärist peamiselt põhja suunas Karunõmme teele ja Kurista IV uuringuruumist piirnevale Siimusti-Härjanurme teele. Karunõmme tee ületab Siimusti oja kurele toitumiseks sobivas lõigus, kus masinate liikumine lühiajaliselt häirib must-toonekure toitumist teega piirnevas lõigus. See häiring on siiski lühiajaline, kurg naaseb headesse toitumiskohtadesse ja Siimusti oja sobib kurele pikemalt toitumiseks. Transpordihäiring ei ole pidev ning Karunõmme teel liiklemisele piiranguid seada ei ole vaja. Must-toonekure mitmed pesitsuselupaigad asuvad planeeritavast karjäärist 6-10 km kaugusel ja neist kaks elupaika on asustatud (Aidu ja Pikknurme). Selline kaugus on piisav, et sinna ei jõuaks >45 dB müratase, mis on häiriva mõjuga kõikidele tundlikele linnuliikidele. Aidu ja Pikknurme must-toonekure elupaigad on asustatud ja planeeritavate Kurista karjääride lühiümbruses tuleb toitumisalade kvaliteet liigile säilitada. Must-toonekurg eelistab toituda tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei teki. Must-toonekure kaitse tegevuskava (Kotkaklubi 20184) alusel on liigile üheks peamiseks siseriiklikuks ohuteguriks toitumisalade kvaliteedi vähenemine, sh metsakuivenduse ja paisude rajamise tõttu 20. sajandil. Must-toonekured eelistavad toituda, eriti kesk-suvisel madalvee perioodil, looduslikel ja süvendatud ojadel-jõgedel (Rosenvald 20115) – sellistest veekogudest on karjääri lähiümbruses Kureoja ja Siimusti oja. GPS saatjaga lindude alusel on selgunud, et must-toonekured käivad toitumas pesadest väga kaugel, kuni 50 km kaugusel, aga ligikaudu 80% toitumisaladest asuvad pesast 20 km raadiuses (Kotkaklubi). See viitab kaudselt samuti toidupuudusele veekogudes, sest 20. sajandi keskel pesitsesid must-toonekured Eestis metsamaal keskmiselt 7-10 km vahedega ja leidsid sellise suurusega alalt piisavalt toitu. Eestis on GPS saatjatega jälgitud 20 must-toonekure vanalindu, kes näitavad suurel maa-alal külastatud ja kvaliteetsemate toitumisalade paiknemist. Kurista karjääride piirkonnast on üksikuid saatjatega lindude asukohti 2010. aastast, kui kurg käis toitumas planeeritavatest karjääridest 400-1000 meetri kaugusel kraavides. Neid külastusi oli vähe, mistõttu hinnati toitumisalade sobivust veekogude tüpoloogia alusel, vt eespool. Must-toonekurele on olulised toitumisalad Kureoja ja Siimusti oja, mis asuvad karjääridest minimaalselt 50 ja 400 meetri kaugusel. Need on mõlemad must-toonekurele sobivaks toitumisalaks, sest on kõvapõhjalised, madalaveelised ja kurele ligipääsetavad. Kõige mürarikkamaid tegevusi – kruusa purustamine või sõelumine – ei tohi teha karjääris must- toonekure pesitsusperioodil (15.03-31.08). Lisaks on soovituslik Kureoja äärses Kurista liivakarjääris töid mitte teha varahommikutel enne kella 8, sest varahommikud on kurele eelistatud toitumisajaks, aga karjääri tavakasutus mõjutaks seda. Lisaks mõjutavad karjäärid lähedaste vooluveekogude seisundit, kui sinna juhitakse hõljumirikast pinnasevett karjäärist. Kurista karjäärides planeeritakse kaevandamist osaliselt allpool põhjavee piiri, aga vee väljajuhtimist või -pumpamist ei planeerita. Kureoja ja Siimusti oja veerežiimi või - kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel mõjutada, nt ei tohi ojja juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne liik, kes pesitseb metsas ja toitub pms avamaadel. Nad pesitsevad ida-Eestis üksteisest keskmiselt 3-5 km kaugusel, mistõttu oli tõenäoline, et piirkonnas on veel leidmata ja registreerimata pesadega territooriume. Välitöödel vaadeldi piirkonnas 6 paari linde, kellest 2-3 paari pesitsevad vaatluse alusel tõenäoliselt karjäärist 1-2 km kaugusel (Kurukse, Pakaste, Siimusti). Liigi teadaolevad pesitsuselupaigad asuvad planeeritavast karjäärist 2-4 km 4 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf 5 https://www.kotkas.ee/files/RMK_Kuivendus_lopparuanne_2011netti.pdf kaugusel. Leidmata konnakotkaste pesad ei jää kindlasti karjäärialadele ega nendest u 500 meetri raadiusesse, sest sealsed vanad metsad otsiti läbi. Selline kaugus (>1 km) on piisav, et karjääri mürahäiringute mõjud liigile oleks välistatud. Karjäärialadel ei ole ka olulisi toitumisalasid, sest seal on valdavalt kuivad ja parasniisked metsad, kus konnakotkad üldjuhul toitumas ei käi. Nad toituvad ka metsades, aga pms märgadel lankidel, märgades metsades ja kraaviservades. Eelistatud toitumisaladeks on rohumaad ja luhad, suvel ka muud põllud. Merikotkas on peamiselt rannikul ja märgalade läheduses pesitsev liik, kes on viimastel kümnenditel asunud pesitsema ka sisemaale, sh Jõgevamaale Peipsist kaugemale. Kurista karjääridest pesitseb liik 2-7 km kaugusel Härjanurme kalatiikide lähedal (alates 1990ndatest). Selline kaugus on piisav, et karjääri mürahäiringute mõjud liigile oleks välistatud. Planeeritavatel karjäärialadel ei ole liigile olulisi toitumisalasid, sest liik toitub peamiselt järvedel, suurtel jõgedel ja märgaladel. Leevendavad meetmed Kurista karjääride rajamisel ja kasutamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, et vähendada karjääri mõju I kaitsekategooria liikidele:  Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.08.  Kõige mürarikkamaid tegevusi – kruusa purustamine või sõelumine – ei tohi teha Kurista liivakarjääris must-toonekure pesitsusperioodil (15.03-31.08). Lisaks on soovituslik Kureoja äärses Kurista liivakarjääris töid mitte teha varahommikutel enne kella 8, sest varahommikud on kurele eelistatud toitumisajaks. Kurista IV uuringuruumi alale tulevikus planeeritav karjäär asub lähimast kurele sobilikust toitumisveekogust (Siimusti ojast) kaugemal. Kurista IV uuringuruumi läänepoolsel lahustükil purustamisel/sõelumisel ajalist piirangut suure vahemaa tõttu (ca 900 m) rakendada ei ole vaja. Idapoolsetel lahustükkidel, mis asuvad Siimusti ojast lähimas punktis ca 400 m kaugusel, tuleb purusti/sõela asukoht valida selliselt, et toitumisveekoguni ei kanduks müratase >45 dB. Vajadusel tuleb täiendava meetmena rajada müratõkkevallid karjääri idaserva.  Kureoja ja Siimusti oja veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel mõjutada, nt ei tohi ojja juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Kurista liivakarjääri menetluses ei taotleta vee erikasutuse luba karjäärist vee välja juhtimiseks, samuti ei plaanita seda arendajalt saadud info põhjal Kurista IV uuringuruumi alal tulevikus taotletava karjääri puhul. Mõlemas karjääris plaanitakse veealuse varu kaevandamist läbi vee, st ilma veetaseme alandamiseta. Juhul, kui pinnasevee ärajuhtimine osutub tulevikus siiski vajalikuks ja selleks tegevuseks taotletakse vee erikasutuse luba, on vaja karjäärist välja juhitav vesi eelnevalt juhtida settetiiki või -lodusse, et hõljum ja  toitained maksimaalselt setitada enne ojadesse juhtimist. Hõljumi- või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure toitumisalasid.  Karjääri varu ammendumisel tuleb sinna osaliselt kujundada must-toonekurele toitumiseks sobiv madalaveeline veekogu. Alal kaevandatakse osaliselt allpool põhjavee piiri ja sinna tekib järv. Nende kärjäärijärvede kaks serva tuleb kujundada madalaveeliseks veekoguks vähemalt 30 meetri laiuse ribana, kus on kuni 50 cm sügavusega vesi (võib olla varieeriva sügavusega 10-50 cm). Soovituslik on kujundada madalaveelised servad teedest kaugematesse äärtesse, kus on väiksem liikumishäiringute mõju. Madalaveelisel osal saavad konnad kudeda, kalad tulevad kevadel sinna soojemasse vette ning must- toonekured jt liigid saavad seal toituda. Karjääri sügavam osa on vajalik kaladele, kes saavad seal paljuneda ja üle talve elada. Selline veekogu sobib toitumiseks ka merikotkale ja väike-konnakotkale.  Kaldapääsukese 63 pesaõõnega koloonia asub olemasolevas Härjanurme kruusakarjääris (kaevandamisluba nr KL-518450), kus tuleb liigi pesitsusperioodil 1.05-31.08 pesitsuskoht säilitada (järsk pinnasevall kaeveala lääneservas, kaldapääsukeste pesitsuskohtadest karjäärides on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud kaevandajatele eraldi juhend 6). 6 https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf  Käesolev kalkulaator on abikalkulaator, mis kuulub kasutamisele koos heitkoguste arvutamise metoodika seletuskirjaga "EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI) KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE LISA 4. VÄLISÕHU SAATEAINETE HEITKOGUSTE METOODILINE JUHEND" KALKULAATOR Sisesta kollastesse lahtrisse lähteandmed. Kui karjääris vastavat protsessi ei esine, siis kirjuta kollasesse lahtrisse 0. Rohelistesse lahtritesse tekivad heitkogused. Juhul kui soovite hinnata loa kohustuslikkust on vajalik sisestada ainult materjali kogused, seadmete võimsusi sellisel juhul sisestada vaja ei ole. Liiva ja kruusa töötlemine kui materjali purustatakse mitu korda siis tuleb iga Purustatava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 0 tonni purustuskorra materjalikogused liita Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0! Peenpurustatava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 0 tonni Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0! kui materjali sõelutakse mitu korda siis tuleb iga Sõelutava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 2464 tonni sõelumiskorra materjalikogused liita Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0! Peensõelutava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 46816 tonni Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0! iga kord kui toimub materjali kukkumine (nt kallurist maha, maast sõelale, sõelalt maha, maast kallurisse) tekib tolmuheide, seega iga laadimiskorra materjal liidetakse. Nt toimus 10 000 tonni liiva laadimine 4 Laetava liiva kogus 535040 tonni korda, siis sisesta 40 000 t Laadimise tööaeg tundi Laetava kruusa kogus 28160 tonni Laadimise tööaeg tundi Konveierliini läbinud materjali kogus 0 tonni Konveieri tööaeg 0 tundi Konveieril kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Tahkete osakeste eriheide q, kg/t Heitkogus t/a Hetkeline heitkogus g/s Protsessi nimetus PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 Tavapurustus 0,0006 0,00027 0,00005 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peenpurustus fraktsioon 0-5 mm) 0,0015 0,0006 0,000035 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Tavasõelumine 0,0011 0,00037 0,000025 0,0027 0,0009 0,0001 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peensõelumine (fraktsioon 0-5) 0,0018 0,0011 0,0011 0,0843 0,0515 0,0515 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Konveiertransport (materjali liikumine) 0,00007 0,000023 0,0000065 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Liiva laadimine 0,000989 0,000468 0,000071 0,5292 0,2503 0,0379 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Kruusa laadimine 0,000600 0,000284 0,000043 0,0169 0,0080 0,0012 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! KOKKU 0,6331 0,3107 0,0907 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Heide kokku käitis tonni g/s PMsum 0,6331 #DIV/0! PM10 0,3107 #DIV/0! PM2,5 0,0907 #DIV/0! Keskkonnaluba on kohustuslik: EI https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/2201/7010/KKM_m67_lisa.pdf# Materjal Tihedus, t/m3 Liiv 1.5-1.6 Kruus 1.7-1.9  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-215 September 2026 Tellija: SKP Invest OÜ JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6510700, Y= 634800 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kurista II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Vaimastvere metskond 22 (24802:006:0760), Vaimastvere metskond 23 (24701:001:1698), Teini (24802:006:0249), Kikerpilli (24802:006:0318), Kerde (24802:006:0240) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: SKP Invest OÜ Registrikood 11476740 Kontaktisik: Kristjan Muts Tel 508 0065 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945) Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................11 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ....................................................................................................................................................................11 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................11 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................11 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 13 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 14 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 15 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................20 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026). 2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-115. 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator. 5. Kurista karjääride rajamise mõjude hinnang kaitsealustele lindudele. OÜ Clanga, 2026. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardlas (registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 kuni 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 21.08.2026 korraldusega nr 13-5/26-115 aruandes „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali Tallinn-Tartu maantee Käsukonna-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Paia liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Samuti jääb karjääri teeninduspiirkonda hetkel projekteerimise faasis olev Tallinn-Tartu maantee Imavere- Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ning Puurmani-Laeva 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puurmani liiklussõlme ehitusobjekt. Lisaks on karjääri materjal sobilik kasutamiseks riigi poolt planeeritava Järva valla tuuleala taristu välja ehitamiseks. Loetletud mastaapsete taristuobjektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus). Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kurista II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kurista II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kolmel lahustükil:  läänepoolne lahustükk pindalal 11,88 ha – katastriüksusel Kerde (katastritunnus 24802:006:0240, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2) ja Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 161 684 m2);  idapoolne lahustükk pindalal 8,71 ha – katastriüksusel Teini (katastritunnus 24802:006:0249, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2); Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad  kagupoolne lahustükk pindalal 3,32 ha – katastriüksusel Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 854 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Kurista II liivakarjäär paikneb nimetatud katastriüksustel osaliselt. Taotletava liivakarjääri läänepoolsest lahustükist põhja ja edela suunas jätkub Vaimastvere metskond 22 katastriüksus ning loode ja lääne suunas jätkub Kerde katastriüksus. Taotletava liivakarjääri idapoolsest lahustükist kirde ja ida suunas jätkub Teini katastriüksus ning kõikides teistes suundades jätkub Vaimastvere metskond 23 katastriüksus. Taotletav liivakarjääri kagupoolne lahustükk piirneb ida suunast Miku (katastritunnus 24802:006:0288, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 28 032 m2) katastriüksusega. Lahustükist kagu ja lõuna suunas jätkub Kikerpilli katastriüksus ning teistes suundades Vaimastvere metskond 23 katastriüksus. Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 1,5 km kaugusel lõuna suunas ja Jõgeva linnast ca 4,4 km kaugusel edela suunas. Kurista II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’57’’ p.l. ja 26°19’30’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412. (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletava liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr 14149, mille kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei kattu nimetatud kaitsevööndiga. Liivakarjääri läänepoolse lahustüki põhjaservas kulgeb teeregistris metsateena arvel olev Reitevahe tee nr 2480333 ning ida- ja kagupoolse lahustüki vahel kulgeb metsateena arvel olev Karunõmme tee nr 2480334. Metsateed säilitatakse praegusel kujul ning RMK kooskõlastuse alusel on aktiivse tarbevaru plokid moodustatud nimetatud teede telgjoonest 15 m kaugusele. Kurista II liivakarjääri idapoolne ja kagupoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/002) ning läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004). Kurista II liivakarjääri ida- ja kagupoolse lahustüki piirist lähimas punktis ca 60 m kaugusele ida ja lõuna suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/0023, 2102770020080/0022). Kagupoolse lahustüki piirist ca 188 m kaugusele edela ja lõuna suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 210277002008000/0021) . Kurista II liivakarjääri idapoolse lahustüki lääneservas asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin EX.4x70 (väline tunnus 86389412, alla 1 kV), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 meetrit ning mastitõmmitsad või toed (väline tunnus 238511572, 333471321, 238511571 ja 238511570), millel on kaitsevööndi ulatus 1 meeter tõmmitsa või toe projektsioonist. Elektripaigaldiste kaitsevöönd asub lähimas punktis taotletava karjääri piirist ca 1,8 m kaugusel ning ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiriga. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Kurista II liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel kulgeb AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik (C kategooria gaasitorustik, väline tunnus A000669796), millel on kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku 2 meetrit. Gaasipaigaldise kaitsevöönd ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiriga. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Kurista II liivakarjääri idapoolsest lahustükist ca 100 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 14 287 m2) katastriüksusel. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud see osa täiteliiva aktiivse tarbevaru plokist 7 ja 8, mis jääb eluhoonele lähemale kui 100 m (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Maastikuliselt paikneb Kurista II liivakarjäär Vooremaa maastikurajooni lääneservas üleminekualal Kesk-Eesti lavatasandikule.2 Kurista II liivakarjäär paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb liivakarjääri piires vahemikku 67,1 – 75,3 m. Maapind on kõrgem liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahelisel alal ning idapoolse lahustüki keskosas, maapind langeb edela ja läänes suunas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Härjanurme kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud varasemalt kolmel korral: 2022, 2025 ja 2026. aastal. 2022. aastal tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu Härjanurme uuringuruumis3, mille käigus rajati uuringuruumi kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus (LA katse) ning filtratsioon. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav kohati savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2. Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldisel Verston Eesti OÜ maavara kaevandamise loa nr KL-518450 alusel (kehtib kuni 26.03.2039). 2025. aastal tegi Kobras OÜ Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati kokku 19 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m. Kokku võeti 23 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis. Kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv ning 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005. 3 Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9695). 4 Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47225). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen) paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Geoloogilise uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Kurista liivakarjääri mäeeraldisel SKP Invest OÜ maavara kaevandamise loa nr KL-525380 alusel (kehtib kuni 26.08.2041). 2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Kurista IV uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö raames tehti 2026. aasta jaanuarist kuni märtsini Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus rajati 2025. aasta oktoobris Kurista IV uuringuruumi 33 uuringupunkti ning võeti 54 proovi kasulikust kihist. Uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamamaardla täiendav täiteliiva varu: Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08 .08.2026 korraldus nr 13- 13-5/26- 5/26-115. 115. Jõgeva maakonna Härjanurme maardla registrikande muutmine: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Härjenurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 334 tuh m3 (aruandes 5 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 292 tuh m3 (aruandes 6 plokk), 1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 300 tuh m3 (aruandes 7 plokk), 1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 381 tuh m3 (aruandes 8 plokk), 1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 77 tuh m3 (aruandes 9 plokk), 1.6. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 112 tuh m3 (aruandes 10 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kurista II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmete põhjal. Kurista II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune must kuni tumepruun, liivane kuni savine huumus (kasvukiht, Q2_s), mis on kohati turvastunud. Lisaks huumusele leidub uuringuruumi madalamatel reljeefielementidel kohati musta kuni tumepruuni värvi turvast (Q2_b) kihi paksusega 1,0 – 1,7 m. Paiguti leidub huumuskihi all ka 0,1 – 0,7 m paksune orgaanilise ainega liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži värvi ja ülipeeneteraline. Ka-3 alal esineb huumuskihi all 1,9 m paksune saviliiva (Q1jrVr_lg) kiht, mis on helehalli värvi, tolmjas ja sitkeplastne. Kattekihi paksus on vahemikus 0,2 – 2,2 m, keskmise paksusega 0,3 m (läänepoolsel lahustükil) või 0,4 m (idapoolsel ja kagupoolsel lahustükil). Kurista II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab 0,8 – 5,6 m paksune jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg), mille keskmine paksus on 2,8 m. Liiv on beež, hall või oranž, kihi allosas sinakashall. Konsistentsilt ühtlane, põimjaskihiline, kohev kuni tihe, kohati tolmjas või savikas, sisaldab kohati üksikuid veeriseid. Kasuliku kihi hulka on arvestatud 1,0 – 5,6 m paksuselt jääjärveline saviliiv kuni liivsavi (Q1jrVr_lg), mis asub valdavalt jääjõelise liiva lamamis. Pinnas on beeži, helehalli või sinakashalli värvi, väga kuni ülipeeneteraline, pehme- kuni sitkeplastne. Jääjärveliste savipinnaste lamamis avati 2,7 – 3,8 m paksuselt liustikulise saviliivmoreeni (Q1jrVr_g; beež, 5 Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026) (EGF aruande nr 47501). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad sitkeplastne, sisaldab üksikuid veeriseid) või rähkmoreeni (Q1jrVr_g; halli värvi, koosneb lubjakivirähast, suurtest lubjakiviplaatidest ja üksikutest kristalliinsetest rahnudest) kiht. Kokku on kasuliku kihi paksus Kurista II liivakarjääri alal 2,8 – 9,1 m ning keskmine paksus on 5,7 m. Kasuliku kihi lamamini jõuti Pa-31...33 alal, kus 0,2 m paksuse huumuskihi all lamas jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg). Nimetatud uuringupunktides kasulikku kihti ei eraldatud. Saviliiv on hallikasbeeži värvi, sitkeplastne ja tolmjas. Saviliiv avati 1,0 m ulatuses, kihti ei läbitud. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogilise uuringu käigus ei avatud 2025. aasta oktoobris põhjavett uuringupunktis Ka/Pa-8, Ka-14, Ka-27 ning Pa-31...33. Ülejäänud uuringupunktides avati põhjavesi 1,5 – 4,5 m sügavuselt maapinnast, absoluutkõrgusel 65,1 – 69,4 m. Geoloogilise uuringu aegne põhjavee tase on seotud uuringuruumi eri kihtide omavahelise paiknemise ja piirkonna üldise reljeefiga, varieerudes uuringuruumi piires kohati märgatavalt. Üldistatult toimub sademetest toituva Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine uuringuruumi keskosa kõrgemalt reljeefielemendilt madalamale servaalade suunas. Geoloogilises uuringus on moodustatud kuus varuplokki kolme lahustükina. Lahustükid asuvad üksteisest ca 30 – 60 m kaugusel. Varuploki 7 ja 8 (mäeeraldise idapoolne lahustükk) piir jääb varuploki 9 ja 10 (mäeeraldise kagupoolne lahustükk) piirist ca 30 m kaugusel (plokkide vahel asub RMK metsatee kaitsevöönd) ning plokkide geoloogilises lõikes avati põhjavesi valdavalt liiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemele uuringupunktides ja varuploki 7 kuni 10 ala sarnasele geoloogilisele läbilõikele, on ploki 7 kuni 10 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 67,6 m. Uuringuruumi lääneosas moodustatud varuploki 5 ja 6 (mäeeraldise läänepoolne lahustükk) piires on põhjavee tase valdavalt madalamal kui varuplokkide 7 kuni 10 alal. Varuploki 5 kuni 6 ala geoloogiline läbilõige on mõnevõrra muutlikum – liiva ja selle all lamava saviliiva kihi piir varieerub üsna suures absoluutkõrguse vahemikus. Kvaternaari põhjaveekihi veetase ei järgi kõigis uuringupunktides seda kihipiiri ning võrrelduna uuringuruumi idapoolse lahustüki alaga teisel pool Siimusti-Härjanurme teed, asub keskmine veetase maapinnast mõnevõrra sügavamal, valdavalt saviliiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele uuringupunktides on ploki 5 ja 6 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 66,4 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kurista II liivakarjääris liiv ning selle lamamis olev saviliiv kuni liivsavi ja kohati ka saviliiv- või rähkmoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2025. – 2026. a tehtud geoloogilise uuringu käigus kogutud 54 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kurista II liivakarjääri kõikide varuplokkide koosseisu arvestati tellija soovil nii liiva, saviliiva kui ka moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9 on oma terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis varuplokkides domineerib tolmu- ja saviosakeste fraktsioon (>0,063 mm), mille kaalutud keskmise väärtus varieerub vahemikus 42,3 – 47,5%. Vähem esineb peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal on marginaalne. Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast või liustikulisest saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Tabelis 1 on esitatud Kurista II liivakarjääri varuplokkide laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kurista II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad Näitaja Kurista II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 8,4 0,6 0,6 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 91,6 100,0 99,4 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,7 94,7 43,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 29,4 3,5 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 70,6 100,0 96,5 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,7 94,7 47,5 Looduslik materjal ploki 7 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 2,8 0,2 0,2 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 97,2 100,0 99,8 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,1 81,3 23,5 Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 36,9 2,1 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 63,1 100,0 97,9 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,1 88,8 44,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 0,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,4 89,7 44,8 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 7,2 89,7 56,1 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kurista II liivakarjääri varu on arvutatud kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 5, 7 ja 9 ülalpool uuringuaegset põhjaveetaset ning plokk 6, 8 ja 10 allpool uuringuaegset põhjavee taset) Kobras OÜ töös „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel. Varu arvutuse aluseks on 2026. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt täielikult Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6 (läänepoolne lahustükk), 9 ja 10 (kagupoolne lahustükk) piiriga. Kurista II liivakarjääri idapoolne lahustükk hõlmab varuplokki 7 ja 8 osaliselt. Karjäärialalt jääb välja 0,94 ha suurune osa plokist 7 ja 8, et taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei paikneks Karunõmme (tunnus 24701:001:1697) katastriüksusele ehitatavale elumajale lähemal kui 100 m. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib varuploki 5 kuni 10 sügavusega. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Kurista II liivakarjäär hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 5, 6, 9 ja 10 ning osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 7 ja 8. Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib peeneteraline liiv ning liivsavi ja saviliiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Tabel 2. Kurista II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Varu, Väljaspoole Nõlvatervikusse jääv Kaevandatav varu, tuh m3 mäeeraldist jääv varu, varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 5 TL aT 334 - 12 322 Plokk 6 TL aT 292 - 50 242 Plokk 7 TL aT 300 25 8 267 Plokk 8 TL aT 381 36 75 270 Plokk 9 TL aT 77 - 3 74 Plokk 10 TL aT 112 - 30 82 KOKKU 1460 61 178 1257 1257 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 88 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida kasvukihist (turbast, huumusest ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 83 tuh m3. Juuritud kännud koondatakse virnadesse ning seejärel purustatakse. Kändude purustamiseks kasutatakse spetsiaalset rasketehnikat (haamerhakkurid või trummelhakkurid). Purustamisel saadud puiduhake kasutatakse täielikult ära pinnakattematerjalina (multšina) haljastuses või energiatootmiseks hakkpuiduga töötavates katlamajades. Katendi keskmine paksus on liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 0,3 m ning ida- ja kagupoolsel lahustükil 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade katmine 0,4 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad veepealsete nõlvade kõrgus karjääri läänepoolsel lahustükil 1 – 5 m, idapoolsel lahustükil 1 – 6 m ja kagupoolsel lahustükil 1 – 5 m. (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel. Korrastamiseks kasutatakse ära kasvukihti mahus ca 7 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 76 tuh m3 turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Kurista II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Geoloogilise uuringu andmetel on veepealse maavarakihi paksus on kuni 4,6 m (keskmiselt 2,5 m) ning veealuse maavarakihi paksus on kuni 5,5 m (keskmiselt 3,2 m). Veepealset varu kaevandatakse ekskavaatoriga ühes kuni kahes astmes, veealuse varu kaevandamisel kasutatakse (pika noolega) ekskavaatorit. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Taotletava liivakarjääri ida- ja läänepoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvamaantee nr 14149. Kokkuleppel RMK-ga on materjali väljaveoks võimalik kasutada ka Reitevahe teed nr 2480333 ning Karunõmme teed nr 2480334. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Kogu katend kasutatakse karjääri korrastamisel. Kurista II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.6 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kurista II liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Varu ammendamise järgselt kujuneb karjäärialale kolm veekogu (kolmel lahustükil). Läänepoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 11,11 ha ja keskmine sügavus on 2,5 m, idapoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 8,11 ha ja keskmine sügavus on 3,9 m ning kagupoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 3,04 ha ja keskmine sügavus on 3,4 m. Sellega on täidetud veekogudele määratud keskmise sügavuse (minimaalselt 2,0 m) nõue. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ja allpool põhjavee taset on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5) Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 59 775 eurot. Kurista II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 6 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kurista II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.7 Kurista II liivakarjääris plaanitakse töödeldatakse ca 35% kaevandamise keskmisest aastamäärast sõelumise teel. Ca 30 800 m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) on materjali kaal ca 49 280 tonni (sh ca >5 mm fraktsiooni kogus ca 2464 tonni). Seega on Kurista II liivakarjääri keskmise aastamäära (88 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) koos materjali sõelumisega tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,6331 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata (elektrooniline lisa 4). Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II 7 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).8 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 38 m kaugusel ida suunas ja idapoolsest lahustükist samuti ca 38 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (tunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%) katastriüksusel. Lisaks Karunõmme kinnistule tuleb hinnata müra leviku mõju lähimale I kaitsekategooria linnuliigi (must- toonekurg) toitumisalale. Must-toonekurele sobilik toitumisala (Siimusti oja) asub lähimas punktis Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolsest lahustükist ca 395 m kaugusel ida suunas. Vastavalt OÜ Clanga liigiekspert Renno Nellise ekspertarvamusele on >45 dB suurune müratase häiriva mõjuga kõigile tundlikele linnuliikidele, sh must-toonekurele (elektrooniline lisa 5). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, lühiajaliselt ka sõelumissõlm). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ja sõelumissõlmel ca 114 dB. Kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse rataslaadurit ja vajadusel ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased 8 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.9 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Karunõmme kinnistust lähimas punktis ca 40 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral kinnistu piiril arvutusliku müra suuruseks ca 71 dB, mis on ca 11 dB suurem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Sõelumissõlme saab paigutada elamumaast kaugemale, näiteks läänepoolse lahustüki keskossa või idapoole lahustüki põhjaossa. Minimaalne kaugus elamumaa piirist on ca 150 m, millega oleks tagatud II kategooria alale kehtestatud päevane normtase. 9 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Masinatest, mis reaalselt võivad karjääri servaalal töötada, on suurima müratasemega rataslaadur. Kui karjääri servas töötab rataslaadur, mis asub elamumaast 38 m kaugusel, on Karunõmme katastriüksuse piirile mõjuva müra suuruseks ca 66 dB. Kui mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva rajatakse vähemalt 3 m kõrgused katendivallid, on arvutuslik müra suurus elamumaa piiril ca 56 dB, mis jääb 4 dB võrra madalamale II kategooria alale kehtestatud müranormist. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali fraktsioneerimine sõelumissõlmega ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,2 dB. Sellisel juhul kujuneb Kurista II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Karunõmme katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 58 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 2 dB võrra. Lisaks väheneb müra veelgi, kui kaevandamistegevus toimub süvises. Must-toonekure toitumisala mõjutab müra osas kõige enam sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Siimusti oja toitumisalale lähimas punktis, ca 395 m kaugusel Kurista II liivakarjääri kagupoolsest lahustükil, on müra suuruseks otsenähtavuse korral ca 48 dB. Otsenähtavuse korral on arvutuslikult ca 500 m vahemaa müratundliku ala ja sõelumissõlme vahel piisav, et karjääri tööstusmüra jääks allapoole must-toonekurele häirivat taset. Arvestades müratundlike alade (Karunõmme kinnistu ja Siimusti oja toitumisala) müranorme, tuleb Kurista II liivakarjääris kaevandamisel sõelumissõlm paigutada läänepoolse lahustüki kesk- või lääneossa või idapoolse lahustüki põhja-loodeossa, minimaalselt 500 m kaugusele Siimusti ojast ja 150 m kaugusele Karunõmme kinnistu piirist. Mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva tuleb rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid. Nende meetmete kasutamisel jääb müra suurus nii Karunõmme kinnistu kui ka Siimusti oja toitumisala piiril lubatu piiresse. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kurista II liivakarjääri varu asub nii ülal- kui ka allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub karjäärialale kolm veekogu. Veealust varu kaevandatakse tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse. Kurista II liivakarjääri läänepoolse lahustüki alale on edelaserva rajatud maaparandussüsteemi Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004) kuivenduskraavide võrgustik. Enne kaevandamisega alustamist suletakse karjääri edelaservast alguse saavad kraavid mäeeraldise piiril. Nimetatud Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad kogumiskraavide pikkus mäeeraldisega kattuval alal on ca 35 – 80 m. Kuna tegemist on vett lääne suunas juhtivate kogumiskraavidega ning mäeeraldisel kulgevate lõikude pikkus on väike, ei mõjuta kraavide sulgemine mäeeraldise piiril maaparandussüsteemi toimimist nii kaevandamise ajal kui selle lõppedes. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk- järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Karjäärialale kujunevad veekogud on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kaevandatavast varust valdava osa moodustab liiv, mille hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Kurista II liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt ning kogu kaevandamise ajal on tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Seega ei avalda kaevandamistegevus mõju piirkonna veekogudele ning juba välja kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.10 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kurista II liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. 10 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolne lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, EELIS kood KLO9138424) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138428) elupaigaga. Mäeeraldise läänepoolne lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138426). elupaigaga. Kaevandamisele eelnev raadamine mõjutab eelpool nimetatud elupaiku väikeses ulatuses, kaitsealustele liikidele sobiv metsakooslus levib karjääri lähiümbruses ning seega leidub lindudele sobilikke pesapuid ka väljaspool taotletavat mäeeraldist. Lähim kaitseala, Siimusti-Kurista maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000631), asub karjäärist ca 2,4 km kaugusel põhja suunas. Siimusti-Kurista maastikukaitseala eesmärgid on vaheldusrikka oosi- ja mõhnastikureljeefiga loodus- ning pärandkultuurmaastiku, sürja- ja laanemetsa koosluste ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja suure käopõlle (Listera ovata) kaitse. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Aidu loodusala (EELIS kood RAH0000178), asub karjäärist ca 4,6 km kaugusel edela suunas. Aidu loodusala kaitse-eesmärgid on vanade loodusmetsade ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse. Kurista liivakarjääri ja taotletava Kurista II liivakarjääri alade kohta on OÜ Clanga (ekspert Renno Nellis) koostanud ekspertarvamuse, millega hinnati mõlema karjääri mõju I kategooria kaitsealustele linnuliikidele (must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas). Töö tulemusena esitati järgmised leevendusmeetmed, et vähendada karjääride mõju piirkonnas elutsevatele kaitsealustele lindudele:  Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha kevad- suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.08;  Kurista II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil ei ole materjali sõelumist suure vahemaa tõttu vaja piirata. Ida- ja kagupoolsel lahustükil tuleb sõelumissõlme asukoht valida selliselt, et Siimusti oja toitumisalale ei kanduks müratase üle 45 dB;  kaevandamistegevusega ei tohi mõjutada Siimusti oja ega Kureoja veerežiimi ega kvaliteeti;  karjääri varu ammendumisel tuleb sinna kujundada osaliselt must-toonekurele toitumiseks sobiv madalaveeline veekogu. Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Siimusti-Kurista maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Aiduloodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikide elupaikadele ja toitumisaladele. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 10. KOKKUVÕTE SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Härjanurme kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 5 kuni 10. Varuplokid 5, 7 ja 9 asuvad ülalpool põhjaveetaset ja 6, 8 ja 10 allpool põhjavee taset. Taotletav liivakarjäär asub varuplokil 7 ja 8 osaliselt, väljaspoole mäeeraldist jääb nimetatud varuplokkidest 0,94 ha suurune ala. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega. Taotletava Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Kurista II liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 1460 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 1221 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 178 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldist jääva varu kogus on 61 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 18.09.2026 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21  KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Toru 24802:006:0494 I 14149 Siimusti-Härjanurme tee Metsa 24802:006:1010 24802:006:0156 12 12 Ka-13 0.2/0.2 II 15 15 70.20 11 64.70 5.3+ 11 68.70 Ka/Pa-9 Ka-12 (07.10.2025) 13 70.00 0.4/0.3 KURISTA II 70.90 0.3/0.2 13 LIIVAKARJÄÄR 6.2+ 14 14 63.00 6.6+ 64.40 1 66.70 Ka-10 1.7/1.7 67.90 (07.10.2025) Ka-16 1.0/1.0 1 (07.10.2025) III 68.50 69.80 4.5+ 0.8 66.00 66.60 64.30 66.80 (07.10.2025) (07.10.2025) 35 HÄRJANURME 2 KRUUSAMAARDLA 35 2 Ka/Pa-6 IV 0.5/0.3 34 70.60 7.0+ 34 63.10 68.00 (07.10.2025) 3 16 Ka-14 16 71.30 3 64.80 0.5/0.5 Pa-29 Ka/Pa-5 0.3/0.2 5.5+ Ka-11 71.60 0.9/0.2 69.10 66.40 0.4/0.4 6.3+ 68.70 Ka-15 62.10 8.6+ 63.10 (07.10.2025) 5.1+ 63.20 70.30 0.4/0.4 64.30 69.40 Kurista II liivakarjäär 5.6+ V 10 66.20 (07.10.2025) Kurista II liivakarjäär 65.80 (08.10.2025) SKP Invest OÜ (idapoolne lahustükk) Teini 24802:006:0249 (07.10.2025) 10 SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk) plokk 7 TL aT Karunõmme/PÜ44 plokk 8 TL aT 2102770020030/004 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA 0.4/0.2 (1007) 9.1+ Karunõmme/PÜ44 Ka/Pa-7 plokk 5 TL aT 72.10 plokk 6 TL aT 2102770020080/002 69.10 62.60 (07.10.2025) Vaimastvere metskond 22 Ka-17 Ka/Pa-8 24802:006:0760 70.40 72.30 64.90 62.80 0.5/0.3 0.4/0.3 9.0+ Ka-4 67.90 5.1+ 68.50 0.3/0.3 Kerde 24802:006:0240 (08.10.2025) 33 65.00 3.2+ Ka-18 0.3/0.3 33 69.90 4.7+ Karunõmme/PÜ44 9 9 Ka-19 64.90 66.70 (08.10.2025) 4 4 65.50 (07.10.2025) V´ 21027700200800/0023 68.70 29 29 28 28 63.70 0.4/0.4 Ka/Pa-24 30 65.20 4.6+ 70.80 30 (08.10.2025) 62.80 27 0.2/0.2 27 31 7.8+ plokk 7 TL aT 31 68.30 plokk 8 TL aT 5 32 (08.10.2025) Vaimastvere metskond 23 32 26 24701:001:1698 5 26 I´ III´ Ka-3 68.10 63.10 17 17 25 65.40 Ka-23 0.2/0.2 (07.10.2025) 6 25 Ka-1 70.10 0.2/0.2 4.8+ 2.2/0.3 18 18 70.80 6 65.10 4.8+ 2.8+ 65.80 20 Ka-20 0.3/0.3 67.60 (08.10.2025) 67.60 19 19 Buteo buteo (hiireviu) 67.80 4.7+ (07.10.2025) 62.80 21 20 EELIS kood KLO9138426 65.20 (08.10.2025) 36 Karunõmme 24701:001:1697 24 21 36 Ka-21 0.4/0.4 7 24 Ka-2 68.90 6.1+ 7 70.60 45 45 37 62.40 65.30 66.60 (08.10.2025) 0.2/0.2 44 44 37 68.30 3.8+ (07.10.2025) 22 22 VI´ 23 23 43 Pa-30 43 71.40 63.40 0.5/0.2 42 7.5+ 68.60 Ka-22 42 (08.10.2025) 68.50 62.00 0.2/0.2 6.3+ 65.10 (08.10.2025) Pehka Miku 24802:006:0117 Ka-25 24802:006:0288 69.50 64.00 0.3/0.3 Kurista II liivakarjäär 8 8 5.2+ 68.00 SKP Invest OÜ Karunõmme/PÜ44 II´ (08.10.2025) (kagupoolne lahustükk) 210277002008000/0022 plokk 9 TL aT plokk 10 TL aT Ka-27 70.70 0.3/0.2 65.20 5.2+ Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 38 38 39 Ka-26 39 Märdi 61101:001:0963 69.00 63.50 41 0.3/0.3 5.2+ 41 Märdi 61101:001:0962 67.50 (08.10.2025) Pa-33 69.00 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) LEPPEMÄRGID 0.2/0.2 - - Ka-28 EELIS kood KLO9138424 69.90 0.3/0.2 Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 64.40 5.2+ Buteo buteo (hiireviu) 67.50 1 Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti EELIS kood KLO9138428 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) VI (08.10.2025) 1 Pa-32 0.2/0.2 number EELIS kood KLO9138424 69.00 - Varuploki piir - Maardla piir Nõlvaterviku alumine piir 40 40 Kikerpilli I I' Geoloogilise läbilõike joon 24802:006:0318 Maapinna samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs Gaasipaigaldise kaitsevöönd Maantee kaitsevöönd Pa-31 Elektripaigaldise kaitsevöönd III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 67.90 - 0.2/0.2 - IV´ Maaparandussüsteemi piir Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 65.50 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja (07.10.2025) mõõtmise aeg Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi jaanuaris-märtsis 2026 Kobras OÜ geodeet Marek Maaring (töö nr 2026-018). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . Karunõmme/PÜ44 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kobras OÜ kaevandid (oktoober 2025): 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. 210277002008000/0021 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja Ka-10 Puuraugu nr idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). 68.50 1.7/1.7 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 66.00 0.8 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025): SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA Pa-33 0.2/0.2 Puuraugu nr Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Suudme abs kõrgus, m KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 69.00 - Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m - Alttoa 24802:006:2290 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 1 3 1:1000 2026-215  Geoloogiline läbilõige III - III´ Geoloogiline läbilõige IV - IV´ Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ Geoloogiline läbilõige I - I´ NE NE S NE SW Geoloogiline läbilõige II - II´ (idapoolne lahustükk) Ka/Pa-7 SW Ka/Pa-8 72.30 NE 72.10 Karunõmme/PÜ44 Kurista II liivakarjäär Vaimastvere metskond 23 Karunõmme/PÜ44 Ka-14 75 Vaimastvere metskond 23 SKP Invest OÜ 71.30 SE 24701:001:1698 2102770020080/002 Ka/Pa-24 Kurista II liivakarjäär Ka-1 24701:001:1698 2102770020080/002 Kurista II liivakarjäär Kurista II liivakarjäär Ka/Pa-6 Ka-2 Ka-27 (läänepoolne lahustükk) Ka-15 70.80 70.80 SKP Invest OÜ 70.70 Ka-13 74 70.60 74 SKP Invest OÜ 70.60 24802:006:1010 70.30 SKP Invest OÜ Ka-18 Ka-28 70.20 Ka-16 (idapoolne lahustükk) (kagupoolne lahustükk) 69.80 (läänepoolne lahustükk) 69.90 69.90 Vaimastvere metskond 22 Karunõmme/PÜ44 Karunõmme/PÜ44 73 73 Ka/Pa-5 Metsa 24802:006:0760 2102770020030/004 Vaimastvere metskond 22 Ka-19 24802:006:0760 2102770020030/004 69.10 Ka-22 Teini 72 68.70 72 72 72 24802:006:0249 0.3 68.50 0.2 0.5 Ka-20 0.4 0.2 67.80 71 0.3 71 71 71 0.2 0.2 0.2 0.3 1-1 0.2 0.3 14-1 0.5 8-1 70 0.2 13-1 Kr 0,0% 70 0.4 70 69.10 70 Kr 0,0% Kr 0,0% 2-1 Kikerpilli 1:2 68.70 Kr 0,0% 0.3 18-1 plokk 7 TL aT (07.10.2025) St 23,7% St 6,5% Kr 0,0% 27-1 0.2 0.3 24802:006:0318 1:2 St 1,7% 7-1 Kr 0,0% plokk 7 TL aT TL Kr 0,0% 69 (07.10.2025) St 5,7% EL 69 69 Kr 0,0% 68.30 24-1 69 TL 1.8 68.30 St 5,0% plokk 9 TL aT St 4,4% 1:2 TL St 52,2% (07.10.2025) 1.5 1.0 1.2 68.00 6-1 St 10,0% (08.10.2025) Kr 0,0% EL EL 28-1 TL 0.5 1:2 16-1 (07.10.2025) Kr 0,0% TL St 3,1% 5-1 67.60 67.50 Kr 0,0% 3.0 0.4 0.2 2.3 St 28,7% EL (07.10.2025) 1:2 68 68 Kr 0,0% 68 68 Kr 0,0% 1-2 (08.10.2025) St 7,2% 2.8 1:2 1:2 plokk 5 TL aT 15-1 TL St 5,1% 2-2 TL 66.80 St 3,0% 66.70 22-1 Kr 0,0% plokk 5 TL aT 1:2 Kr 0,0% 0.3 TL Kr 0,0% 19-1 EL (08.10.2025) Kr 0,0% 1:2 (07.10.2025) 18-2 1.2 St 81,3% 1:2 13-2 plokk 5 TL aT 1:5 14-2 St 94,7% St 74,9% 67 Kr 0,0% Kr 0,0% 67 Kr 0,0% St 52,7% 67 67 66.40 TL 27-2 3.0 Kr 0,0% 3.0 5.5 1:5 1:5 1:5 St 54,7% TL TL (07.10.2025) TL Kr 0,0% St 63,5% St 61,8% 5 1:5 St 74,6% TL 4.0 St 89,7% TL TL 20-1 4.5 66 TL 65.20 66 16-2 65.80 65.20 Kr 0,0% 66 6.0 66 3.0 TL 28-2 plokk 8 TL aT 1:5 (08.10.2025) Kr 0,0% (07.10.2025) (08.10.2025) St 14,0% 2.7 5.0 plokk 10 TL aT Kr 0,0% 65.10 1:5 5.0 plokk 6 TL aT St 74,9% TL (08.10.2025) plokk 8 TL aT 8-2 St 81,5% plokk 6 TL aT 24-2 1:5 Kr 0,0% TL 1:5 65 65 TL 65 65 5-2 5.5 6.5 5.0 plokk 6 TL aT 6-2 7-2 Kr 0,0% St 84,7% 1:5 5.5 22-2 Kr 0,0% St 81,7% Kr 0,0% TL Kr 0,0% 5.5 6.0 Kr 20,8% St 76,8% TL St 17,6% 5.5 St 84,4% 64 64 4.0 St 12,0% 64 TL 64 TL 20-2 TL 5.0 TL Kr 4,0% 63 63 St 42,7% 63 7.5 63 6.0 TL 5.0 8.0 9.5 9.5 62 62 6.5 62 62 Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide 102 138 104 88 105 103 99 108 112 111 88 142 92 vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) Geoloogiline läbilõige V - V´ Geoloogiline läbilõige VI - VI´ LEPPEMÄRGID E S NE W Pa-30 Uuringupunkti nr Ka/Pa-8 71.40 Suudme abs kõrgus (m) Ka/Pa-7 Kurista II liivakarjäär 72.30 Huumus (muld) Pa-29 72.10 SKP Invest OÜ Pa-30 Proovi võtmise intervall (m) 14149 Siimusti-Härjanurme tee Ka-14 71.60 (kagupoolne lahustükk) 0.5 71.30 Kurista II liivakarjäär 71.40 Proovi number 30-2 SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjäär Karunõmme/PÜ44 Turvas Kr 0,0% kruusa sisaldus % 74 Ka-15 (läänepoolne lahustükk) 70.30 SKP Invest OÜ 2102770020080/002 Vaimastvere metskond 23 St 78,7% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23 TL maavara liik: TL - täiteliiv 24802:006:0156 24701:001:1698 (idapoolne lahustükk) Ka-25 2.8 73 73 69.50 Miku EL - ehitusliiv 24802:006:0318 Karunõmme/PÜ44 Karunõmme/PÜ44 Pa-33 Ka-26 Ka-11 69.00 69.00 24802:006:0288 Orgaanilise ainega liiv 2102770020030/004 2102770020080/002 Ka-4 0.5 Kihipinna sügavus (m) 72 68.70 0.3 72 Kikerpilli 0.2 0.5 68.50 0.4 Vaimastvere metskond 22 0.2 24802:006:0760 68.60 71 0.2 0.3 71 0.2 Liiv (08.10.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 0.5 Kerde 0.9 24802:006:0240 14-1 30-1 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 8-1 Teini 70 Kr 0,0% 0.4 69.40 24802:006:0249 70 Kr 0,0% St 1,7% (08.10.2025) 69.10 7-1 Kr 0,0% St 13,4% Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir St 23,7% EL (07.10.2025) Kr 0,0% 0.3 TL Saviliiv Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 1:2 TL 69 29-1 St 10,0% 69 68.60 Kr 0,0% TL plokk 7 TL aT 0.2 0.3 68.00 plokk 9 TL aT 2.8 (08.10.2025) 0.4 St 14,3% Maavaravaru plokkide piir 3.0 67.50 (08.10.2025) 1:2 0.3 1.3 1:2 TL Miku 68 4-1 68 (08.10.2025) 24802:006:0288 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir plokk 5 TL aT 1.2 1:2 11-1 15-1 Kr 0,0% 1.2 Rähkmoreen 1:2 Kr 0,0% Kr 0,0% 25-1 14-2 St 58,0% 66.20 St 7,5% St 94,7% Kr 0,0% Gaasipaigaldise kaitsevöönd 67 (07.10.2025) Kr 0,0% 5.5 TL 67 TL TL 1.8 26-1 St 38,0% St 74,6% Maantee kaitsevöönd plokk 8 TL aT Kr 3,3% TL 30-2 1:5 2.4 TL 65.80 5.3 6.0 St 47,2% Kr 0,0% 1:5 66 4-2 66 Elektripaigaldise kaitsevöönd (07.10.2025) 2.6 65.50 TL St 78,7% Kr 36,9% plokk 6 TL aT 8-2 St 20,8% (07.10.2025) plokk 10 TL aT TL III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 1:5 1:5 11-2 1:5 65 Kr 0,0% TK 1:5 Kr 0,0% 7-2 65 6.5 29-2 St 84,7% 3.5 Maaparandusssüsteemi piir St 68,2% Kr 0,0% TL TL Kr 0,0% St 84,4% 6.0 1:2 64 St 82,9% TL 64 5.5 Nõlvaterviku kalle ja kontuur TL 5.5 8.0 5.5 Märkused: 63 63 1. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 9.5 9.5 loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). 62 9.5 62 SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Uuringupunktide Uuringupunktide 150 133 169 121 122 129 88 116 0 10 20m Peeter Lillak GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni VI-VI´ vahekaugus (m) vahekaugus (m) /allkirjastatud digitaalselt/ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 2 3 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-215  KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Toru 24802:006:0494 14149 Siimusti-Härjanurme tee Metsa 24802:006:1010 24802:006:0156 12 12 II 15 15 11 11 13 KURISTA II 13 LIIVAKARJÄÄR 14 14 1 1 35 HÄRJANURME 2 KRUUSAMAARDLA 35 2 34 34 3 16 16 3 Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ Teini 24802:006:0249 10 (idapoolne lahustükk) Kurista II liivakarjäär 10 SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk) Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004 Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002 Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Kerde 24802:006:0240 33 33 Karunõmme/PÜ44 9 4 21027700200800/0023 9 4 29 29 28 28 30 30 27 31 27 31 5 32 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA Vaimastvere metskond 23 32 26 24701:001:1698 5 (1007) plokk 7 TL aT 26 plokk 8 TL aT I´ 17 17 25 6 25 18 18 6 20 19 19 Buteo buteo (hiireviu) 21 20 EELIS kood KLO9138426 36 Karunõmme 24701:001:1697 24 21 36 7 24 7 45 45 37 44 44 37 22 23 23 22 43 43 42 42 Pehka Miku 24802:006:0117 24802:006:0288 Kurista II liivakarjäär 8 8 SKP Invest OÜ Karunõmme/PÜ44 II´ (kagupoolne lahustükk) 210277002008000/0022 Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 38 38 39 39 Märdi 61101:001:0963 41 41 Märdi 61101:001:0962 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424 Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424 40 40 Kikerpilli 24802:006:0318 LEPPEMÄRGID Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 1 Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number Varuploki piir Maardla piir Maapinna samakõrgusjoon, m abs Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ja rohumaaks. Gaasipaigaldise kaitsevöönd 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Maantee kaitsevöönd 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. Elektripaigaldise kaitsevöönd 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja Karunõmme/PÜ44 idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 210277002008000/0021 loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Maaparandussüsteemi piir 8. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolse lahustüki veekogu pikaajaline keskmine veetase on 66,4 m abs. 9. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ida- ja kagupoolse lahustüki veekogude pikaajaline keskmine veetase on 67,6 m abs. Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd Kõlvikupiir SKP INVEST OÜ Mets, raiesmik, rohumaa JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Veekoguks korrastatav ala (22,26 ha) Alttoa 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN Rohumaaks korrastatav ala (1,65 ha) 24802:006:2290 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 3 3 1:1000 2026-215  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-215 September 2026 Tellija: SKP Invest OÜ JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6510700, Y= 634800 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kurista II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Vaimastvere metskond 22 (24802:006:0760), Vaimastvere metskond 23 (24701:001:1698), Teini (24802:006:0249), Kikerpilli (24802:006:0318), Kerde (24802:006:0240) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: SKP Invest OÜ Registrikood 11476740 Kontaktisik: Kristjan Muts Tel 508 0065 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945) Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................11 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ....................................................................................................................................................................11 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................11 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................11 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 13 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 14 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 15 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................20 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026). 2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-115. 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator. 5. Kurista karjääride rajamise mõjude hinnang kaitsealustele lindudele. OÜ Clanga, 2026. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardlas (registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 kuni 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 21.08.2026 korraldusega nr 13-5/26-115 aruandes „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali Tallinn-Tartu maantee Käsukonna-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Paia liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Samuti jääb karjääri teeninduspiirkonda hetkel projekteerimise faasis olev Tallinn-Tartu maantee Imavere- Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ning Puurmani-Laeva 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puurmani liiklussõlme ehitusobjekt. Lisaks on karjääri materjal sobilik kasutamiseks riigi poolt planeeritava Järva valla tuuleala taristu välja ehitamiseks. Loetletud mastaapsete taristuobjektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus). Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kurista II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kurista II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kolmel lahustükil:  läänepoolne lahustükk pindalal 11,88 ha – katastriüksusel Kerde (katastritunnus 24802:006:0240, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2) ja Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 161 684 m2);  idapoolne lahustükk pindalal 8,71 ha – katastriüksusel Teini (katastritunnus 24802:006:0249, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2); Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad  kagupoolne lahustükk pindalal 3,32 ha – katastriüksusel Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 854 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Kurista II liivakarjäär paikneb nimetatud katastriüksustel osaliselt. Taotletava liivakarjääri läänepoolsest lahustükist põhja ja edela suunas jätkub Vaimastvere metskond 22 katastriüksus ning loode ja lääne suunas jätkub Kerde katastriüksus. Taotletava liivakarjääri idapoolsest lahustükist kirde ja ida suunas jätkub Teini katastriüksus ning kõikides teistes suundades jätkub Vaimastvere metskond 23 katastriüksus. Taotletav liivakarjääri kagupoolne lahustükk piirneb ida suunast Miku (katastritunnus 24802:006:0288, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 28 032 m2) katastriüksusega. Lahustükist kagu ja lõuna suunas jätkub Kikerpilli katastriüksus ning teistes suundades Vaimastvere metskond 23 katastriüksus. Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 1,5 km kaugusel lõuna suunas ja Jõgeva linnast ca 4,4 km kaugusel edela suunas. Kurista II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’57’’ p.l. ja 26°19’30’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412. (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletava liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr 14149, mille kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei kattu nimetatud kaitsevööndiga. Liivakarjääri läänepoolse lahustüki põhjaservas kulgeb teeregistris metsateena arvel olev Reitevahe tee nr 2480333 ning ida- ja kagupoolse lahustüki vahel kulgeb metsateena arvel olev Karunõmme tee nr 2480334. Metsateed säilitatakse praegusel kujul ning RMK kooskõlastuse alusel on aktiivse tarbevaru plokid moodustatud nimetatud teede telgjoonest 15 m kaugusele. Kurista II liivakarjääri idapoolne ja kagupoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/002) ning läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004). Kurista II liivakarjääri ida- ja kagupoolse lahustüki piirist lähimas punktis ca 60 m kaugusele ida ja lõuna suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/0023, 2102770020080/0022). Kagupoolse lahustüki piirist ca 188 m kaugusele edela ja lõuna suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 210277002008000/0021) . Kurista II liivakarjääri idapoolse lahustüki lääneservas asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin EX.4x70 (väline tunnus 86389412, alla 1 kV), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 meetrit ning mastitõmmitsad või toed (väline tunnus 238511572, 333471321, 238511571 ja 238511570), millel on kaitsevööndi ulatus 1 meeter tõmmitsa või toe projektsioonist. Elektripaigaldiste kaitsevöönd asub lähimas punktis taotletava karjääri piirist ca 1,8 m kaugusel ning ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiriga. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Kurista II liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel kulgeb AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik (C kategooria gaasitorustik, väline tunnus A000669796), millel on kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku 2 meetrit. Gaasipaigaldise kaitsevöönd ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiriga. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Kurista II liivakarjääri idapoolsest lahustükist ca 100 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 14 287 m2) katastriüksusel. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud see osa täiteliiva aktiivse tarbevaru plokist 7 ja 8, mis jääb eluhoonele lähemale kui 100 m (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Maastikuliselt paikneb Kurista II liivakarjäär Vooremaa maastikurajooni lääneservas üleminekualal Kesk-Eesti lavatasandikule.2 Kurista II liivakarjäär paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb liivakarjääri piires vahemikku 67,1 – 75,3 m. Maapind on kõrgem liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahelisel alal ning idapoolse lahustüki keskosas, maapind langeb edela ja läänes suunas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Härjanurme kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud varasemalt kolmel korral: 2022, 2025 ja 2026. aastal. 2022. aastal tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu Härjanurme uuringuruumis3, mille käigus rajati uuringuruumi kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus (LA katse) ning filtratsioon. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav kohati savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2. Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldisel Verston Eesti OÜ maavara kaevandamise loa nr KL-518450 alusel (kehtib kuni 26.03.2039). 2025. aastal tegi Kobras OÜ Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati kokku 19 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m. Kokku võeti 23 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis. Kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv ning 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005. 3 Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9695). 4 Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47225). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen) paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Geoloogilise uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Kurista liivakarjääri mäeeraldisel SKP Invest OÜ maavara kaevandamise loa nr KL-525380 alusel (kehtib kuni 26.08.2041). 2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Kurista IV uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö raames tehti 2026. aasta jaanuarist kuni märtsini Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus rajati 2025. aasta oktoobris Kurista IV uuringuruumi 33 uuringupunkti ning võeti 54 proovi kasulikust kihist. Uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamamaardla täiendav täiteliiva varu: Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08 .08.2026 korraldus nr 13- 13-5/26- 5/26-115. 115. Jõgeva maakonna Härjanurme maardla registrikande muutmine: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Härjenurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 334 tuh m3 (aruandes 5 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 292 tuh m3 (aruandes 6 plokk), 1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 300 tuh m3 (aruandes 7 plokk), 1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 381 tuh m3 (aruandes 8 plokk), 1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 77 tuh m3 (aruandes 9 plokk), 1.6. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 112 tuh m3 (aruandes 10 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kurista II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmete põhjal. Kurista II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune must kuni tumepruun, liivane kuni savine huumus (kasvukiht, Q2_s), mis on kohati turvastunud. Lisaks huumusele leidub uuringuruumi madalamatel reljeefielementidel kohati musta kuni tumepruuni värvi turvast (Q2_b) kihi paksusega 1,0 – 1,7 m. Paiguti leidub huumuskihi all ka 0,1 – 0,7 m paksune orgaanilise ainega liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži värvi ja ülipeeneteraline. Ka-3 alal esineb huumuskihi all 1,9 m paksune saviliiva (Q1jrVr_lg) kiht, mis on helehalli värvi, tolmjas ja sitkeplastne. Kattekihi paksus on vahemikus 0,2 – 2,2 m, keskmise paksusega 0,3 m (läänepoolsel lahustükil) või 0,4 m (idapoolsel ja kagupoolsel lahustükil). Kurista II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab 0,8 – 5,6 m paksune jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg), mille keskmine paksus on 2,8 m. Liiv on beež, hall või oranž, kihi allosas sinakashall. Konsistentsilt ühtlane, põimjaskihiline, kohev kuni tihe, kohati tolmjas või savikas, sisaldab kohati üksikuid veeriseid. Kasuliku kihi hulka on arvestatud 1,0 – 5,6 m paksuselt jääjärveline saviliiv kuni liivsavi (Q1jrVr_lg), mis asub valdavalt jääjõelise liiva lamamis. Pinnas on beeži, helehalli või sinakashalli värvi, väga kuni ülipeeneteraline, pehme- kuni sitkeplastne. Jääjärveliste savipinnaste lamamis avati 2,7 – 3,8 m paksuselt liustikulise saviliivmoreeni (Q1jrVr_g; beež, 5 Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026) (EGF aruande nr 47501). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad sitkeplastne, sisaldab üksikuid veeriseid) või rähkmoreeni (Q1jrVr_g; halli värvi, koosneb lubjakivirähast, suurtest lubjakiviplaatidest ja üksikutest kristalliinsetest rahnudest) kiht. Kokku on kasuliku kihi paksus Kurista II liivakarjääri alal 2,8 – 9,1 m ning keskmine paksus on 5,7 m. Kasuliku kihi lamamini jõuti Pa-31...33 alal, kus 0,2 m paksuse huumuskihi all lamas jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg). Nimetatud uuringupunktides kasulikku kihti ei eraldatud. Saviliiv on hallikasbeeži värvi, sitkeplastne ja tolmjas. Saviliiv avati 1,0 m ulatuses, kihti ei läbitud. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogilise uuringu käigus ei avatud 2025. aasta oktoobris põhjavett uuringupunktis Ka/Pa-8, Ka-14, Ka-27 ning Pa-31...33. Ülejäänud uuringupunktides avati põhjavesi 1,5 – 4,5 m sügavuselt maapinnast, absoluutkõrgusel 65,1 – 69,4 m. Geoloogilise uuringu aegne põhjavee tase on seotud uuringuruumi eri kihtide omavahelise paiknemise ja piirkonna üldise reljeefiga, varieerudes uuringuruumi piires kohati märgatavalt. Üldistatult toimub sademetest toituva Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine uuringuruumi keskosa kõrgemalt reljeefielemendilt madalamale servaalade suunas. Geoloogilises uuringus on moodustatud kuus varuplokki kolme lahustükina. Lahustükid asuvad üksteisest ca 30 – 60 m kaugusel. Varuploki 7 ja 8 (mäeeraldise idapoolne lahustükk) piir jääb varuploki 9 ja 10 (mäeeraldise kagupoolne lahustükk) piirist ca 30 m kaugusel (plokkide vahel asub RMK metsatee kaitsevöönd) ning plokkide geoloogilises lõikes avati põhjavesi valdavalt liiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemele uuringupunktides ja varuploki 7 kuni 10 ala sarnasele geoloogilisele läbilõikele, on ploki 7 kuni 10 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 67,6 m. Uuringuruumi lääneosas moodustatud varuploki 5 ja 6 (mäeeraldise läänepoolne lahustükk) piires on põhjavee tase valdavalt madalamal kui varuplokkide 7 kuni 10 alal. Varuploki 5 kuni 6 ala geoloogiline läbilõige on mõnevõrra muutlikum – liiva ja selle all lamava saviliiva kihi piir varieerub üsna suures absoluutkõrguse vahemikus. Kvaternaari põhjaveekihi veetase ei järgi kõigis uuringupunktides seda kihipiiri ning võrrelduna uuringuruumi idapoolse lahustüki alaga teisel pool Siimusti-Härjanurme teed, asub keskmine veetase maapinnast mõnevõrra sügavamal, valdavalt saviliiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele uuringupunktides on ploki 5 ja 6 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 66,4 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kurista II liivakarjääris liiv ning selle lamamis olev saviliiv kuni liivsavi ja kohati ka saviliiv- või rähkmoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2025. – 2026. a tehtud geoloogilise uuringu käigus kogutud 54 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kurista II liivakarjääri kõikide varuplokkide koosseisu arvestati tellija soovil nii liiva, saviliiva kui ka moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9 on oma terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis varuplokkides domineerib tolmu- ja saviosakeste fraktsioon (>0,063 mm), mille kaalutud keskmise väärtus varieerub vahemikus 42,3 – 47,5%. Vähem esineb peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal on marginaalne. Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast või liustikulisest saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Tabelis 1 on esitatud Kurista II liivakarjääri varuplokkide laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kurista II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad Näitaja Kurista II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 8,4 0,6 0,6 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 91,6 100,0 99,4 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,7 94,7 43,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 29,4 3,5 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 70,6 100,0 96,5 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,7 94,7 47,5 Looduslik materjal ploki 7 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 2,8 0,2 0,2 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 97,2 100,0 99,8 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,1 81,3 23,5 Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 36,9 2,1 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 63,1 100,0 97,9 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,1 88,8 44,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 0,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,4 89,7 44,8 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 3,3 0,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 96,7 100,0 99,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 7,2 89,7 56,1 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kurista II liivakarjääri varu on arvutatud kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 5, 7 ja 9 ülalpool uuringuaegset põhjaveetaset ning plokk 6, 8 ja 10 allpool uuringuaegset põhjavee taset) Kobras OÜ töös „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel. Varu arvutuse aluseks on 2026. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt täielikult Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6 (läänepoolne lahustükk), 9 ja 10 (kagupoolne lahustükk) piiriga. Kurista II liivakarjääri idapoolne lahustükk hõlmab varuplokki 7 ja 8 osaliselt. Karjäärialalt jääb välja 0,94 ha suurune osa plokist 7 ja 8, et taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei paikneks Karunõmme (tunnus 24701:001:1697) katastriüksusele ehitatavale elumajale lähemal kui 100 m. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib varuploki 5 kuni 10 sügavusega. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Kurista II liivakarjäär hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 5, 6, 9 ja 10 ning osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 7 ja 8. Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib peeneteraline liiv ning liivsavi ja saviliiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Tabel 2. Kurista II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Varu, Väljaspoole Nõlvatervikusse jääv Kaevandatav varu, tuh m3 mäeeraldist jääv varu, varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 5 TL aT 334 - 12 322 Plokk 6 TL aT 292 - 50 242 Plokk 7 TL aT 300 25 8 267 Plokk 8 TL aT 381 36 75 270 Plokk 9 TL aT 77 - 3 74 Plokk 10 TL aT 112 - 30 82 KOKKU 1460 61 178 1257 1257 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 88 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida kasvukihist (turbast, huumusest ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 83 tuh m3. Juuritud kännud koondatakse virnadesse ning seejärel purustatakse. Kändude purustamiseks kasutatakse spetsiaalset rasketehnikat (haamerhakkurid või trummelhakkurid). Purustamisel saadud puiduhake kasutatakse täielikult ära pinnakattematerjalina (multšina) haljastuses või energiatootmiseks hakkpuiduga töötavates katlamajades. Katendi keskmine paksus on liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 0,3 m ning ida- ja kagupoolsel lahustükil 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade katmine 0,4 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad veepealsete nõlvade kõrgus karjääri läänepoolsel lahustükil 1 – 5 m, idapoolsel lahustükil 1 – 6 m ja kagupoolsel lahustükil 1 – 5 m. (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel. Korrastamiseks kasutatakse ära kasvukihti mahus ca 7 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 76 tuh m3 turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Kurista II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Geoloogilise uuringu andmetel on veepealse maavarakihi paksus on kuni 4,6 m (keskmiselt 2,5 m) ning veealuse maavarakihi paksus on kuni 5,5 m (keskmiselt 3,2 m). Veepealset varu kaevandatakse ekskavaatoriga ühes kuni kahes astmes, veealuse varu kaevandamisel kasutatakse (pika noolega) ekskavaatorit. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Taotletava liivakarjääri ida- ja läänepoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvamaantee nr 14149. Kokkuleppel RMK-ga on materjali väljaveoks võimalik kasutada ka Reitevahe teed nr 2480333 ning Karunõmme teed nr 2480334. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Kogu katend kasutatakse karjääri korrastamisel. Kurista II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.6 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kurista II liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Varu ammendamise järgselt kujuneb karjäärialale kolm veekogu (kolmel lahustükil). Läänepoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 11,11 ha ja keskmine sügavus on 2,5 m, idapoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 8,11 ha ja keskmine sügavus on 3,9 m ning kagupoolsele lahustükile moodustuva veekogu pindala on ca 3,04 ha ja keskmine sügavus on 3,4 m. Sellega on täidetud veekogudele määratud keskmise sügavuse (minimaalselt 2,0 m) nõue. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ja allpool põhjavee taset on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5) Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 59 775 eurot. Kurista II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 6 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kurista II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.7 Kurista II liivakarjääris plaanitakse töödeldatakse ca 35% kaevandamise keskmisest aastamäärast sõelumise teel. Ca 30 800 m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) on materjali kaal ca 49 280 tonni (sh ca >5 mm fraktsiooni kogus ca 2464 tonni). Seega on Kurista II liivakarjääri keskmise aastamäära (88 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) koos materjali sõelumisega tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,6331 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata (elektrooniline lisa 4). Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II 7 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).8 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 38 m kaugusel ida suunas ja idapoolsest lahustükist samuti ca 38 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (tunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%) katastriüksusel. Lisaks Karunõmme kinnistule tuleb hinnata müra leviku mõju lähimale I kaitsekategooria linnuliigi (must- toonekurg) toitumisalale. Must-toonekurele sobilik toitumisala (Siimusti oja) asub lähimas punktis Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolsest lahustükist ca 395 m kaugusel ida suunas. Vastavalt OÜ Clanga liigiekspert Renno Nellise ekspertarvamusele on >45 dB suurune müratase häiriva mõjuga kõigile tundlikele linnuliikidele, sh must-toonekurele (elektrooniline lisa 5). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, lühiajaliselt ka sõelumissõlm). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ja sõelumissõlmel ca 114 dB. Kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse rataslaadurit ja vajadusel ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased 8 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.9 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Karunõmme kinnistust lähimas punktis ca 40 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral kinnistu piiril arvutusliku müra suuruseks ca 71 dB, mis on ca 11 dB suurem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Sõelumissõlme saab paigutada elamumaast kaugemale, näiteks läänepoolse lahustüki keskossa või idapoole lahustüki põhjaossa. Minimaalne kaugus elamumaa piirist on ca 150 m, millega oleks tagatud II kategooria alale kehtestatud päevane normtase. 9 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad Masinatest, mis reaalselt võivad karjääri servaalal töötada, on suurima müratasemega rataslaadur. Kui karjääri servas töötab rataslaadur, mis asub elamumaast 38 m kaugusel, on Karunõmme katastriüksuse piirile mõjuva müra suuruseks ca 66 dB. Kui mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva rajatakse vähemalt 3 m kõrgused katendivallid, on arvutuslik müra suurus elamumaa piiril ca 56 dB, mis jääb 4 dB võrra madalamale II kategooria alale kehtestatud müranormist. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali fraktsioneerimine sõelumissõlmega ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,2 dB. Sellisel juhul kujuneb Kurista II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Karunõmme katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 58 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 2 dB võrra. Lisaks väheneb müra veelgi, kui kaevandamistegevus toimub süvises. Must-toonekure toitumisala mõjutab müra osas kõige enam sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Siimusti oja toitumisalale lähimas punktis, ca 395 m kaugusel Kurista II liivakarjääri kagupoolsest lahustükil, on müra suuruseks otsenähtavuse korral ca 48 dB. Otsenähtavuse korral on arvutuslikult ca 500 m vahemaa müratundliku ala ja sõelumissõlme vahel piisav, et karjääri tööstusmüra jääks allapoole must-toonekurele häirivat taset. Arvestades müratundlike alade (Karunõmme kinnistu ja Siimusti oja toitumisala) müranorme, tuleb Kurista II liivakarjääris kaevandamisel sõelumissõlm paigutada läänepoolse lahustüki kesk- või lääneossa või idapoolse lahustüki põhja-loodeossa, minimaalselt 500 m kaugusele Siimusti ojast ja 150 m kaugusele Karunõmme kinnistu piirist. Mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva tuleb rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid. Nende meetmete kasutamisel jääb müra suurus nii Karunõmme kinnistu kui ka Siimusti oja toitumisala piiril lubatu piiresse. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kurista II liivakarjääri varu asub nii ülal- kui ka allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub karjäärialale kolm veekogu. Veealust varu kaevandatakse tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse. Kurista II liivakarjääri läänepoolse lahustüki alale on edelaserva rajatud maaparandussüsteemi Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004) kuivenduskraavide võrgustik. Enne kaevandamisega alustamist suletakse karjääri edelaservast alguse saavad kraavid mäeeraldise piiril. Nimetatud Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad kogumiskraavide pikkus mäeeraldisega kattuval alal on ca 35 – 80 m. Kuna tegemist on vett lääne suunas juhtivate kogumiskraavidega ning mäeeraldisel kulgevate lõikude pikkus on väike, ei mõjuta kraavide sulgemine mäeeraldise piiril maaparandussüsteemi toimimist nii kaevandamise ajal kui selle lõppedes. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk- järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Karjäärialale kujunevad veekogud on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kaevandatavast varust valdava osa moodustab liiv, mille hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Kurista II liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt ning kogu kaevandamise ajal on tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Seega ei avalda kaevandamistegevus mõju piirkonna veekogudele ning juba välja kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.10 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kurista II liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. 10 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolne lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, EELIS kood KLO9138424) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138428) elupaigaga. Mäeeraldise läänepoolne lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138426). elupaigaga. Kaevandamisele eelnev raadamine mõjutab eelpool nimetatud elupaiku väikeses ulatuses, kaitsealustele liikidele sobiv metsakooslus levib karjääri lähiümbruses ning seega leidub lindudele sobilikke pesapuid ka väljaspool taotletavat mäeeraldist. Lähim kaitseala, Siimusti-Kurista maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000631), asub karjäärist ca 2,4 km kaugusel põhja suunas. Siimusti-Kurista maastikukaitseala eesmärgid on vaheldusrikka oosi- ja mõhnastikureljeefiga loodus- ning pärandkultuurmaastiku, sürja- ja laanemetsa koosluste ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja suure käopõlle (Listera ovata) kaitse. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Aidu loodusala (EELIS kood RAH0000178), asub karjäärist ca 4,6 km kaugusel edela suunas. Aidu loodusala kaitse-eesmärgid on vanade loodusmetsade ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse. Kurista liivakarjääri ja taotletava Kurista II liivakarjääri alade kohta on OÜ Clanga (ekspert Renno Nellis) koostanud ekspertarvamuse, millega hinnati mõlema karjääri mõju I kategooria kaitsealustele linnuliikidele (must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas). Töö tulemusena esitati järgmised leevendusmeetmed, et vähendada karjääride mõju piirkonnas elutsevatele kaitsealustele lindudele:  Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha kevad- suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.08;  Kurista II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil ei ole materjali sõelumist suure vahemaa tõttu vaja piirata. Ida- ja kagupoolsel lahustükil tuleb sõelumissõlme asukoht valida selliselt, et Siimusti oja toitumisalale ei kanduks müratase üle 45 dB;  kaevandamistegevusega ei tohi mõjutada Siimusti oja ega Kureoja veerežiimi ega kvaliteeti;  karjääri varu ammendumisel tuleb sinna kujundada osaliselt must-toonekurele toitumiseks sobiv madalaveeline veekogu. Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Siimusti-Kurista maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Aiduloodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikide elupaikadele ja toitumisaladele. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21 Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-215 ad 10. KOKKUVÕTE SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Härjanurme kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 5 kuni 10. Varuplokid 5, 7 ja 9 asuvad ülalpool põhjaveetaset ja 6, 8 ja 10 allpool põhjavee taset. Taotletav liivakarjäär asub varuplokil 7 ja 8 osaliselt, väljaspoole mäeeraldist jääb nimetatud varuplokkidest 0,94 ha suurune ala. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega. Taotletava Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Kurista II liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 1460 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 1221 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 178 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldist jääva varu kogus on 61 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 18.09.2026 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21  KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Toru 24802:006:0494 I 14149 Siimusti-Härjanurme tee Metsa 24802:006:1010 24802:006:0156 12 12 Ka-13 0.2/0.2 II 15 15 70.20 11 64.70 5.3+ 11 68.70 Ka/Pa-9 Ka-12 (07.10.2025) 13 70.00 0.4/0.3 KURISTA II 70.90 0.3/0.2 13 LIIVAKARJÄÄR 6.2+ 14 14 63.00 6.6+ 64.40 1 66.70 Ka-10 1.7/1.7 67.90 (07.10.2025) Ka-16 1.0/1.0 1 (07.10.2025) III 68.50 69.80 4.5+ 0.8 66.00 66.60 64.30 66.80 (07.10.2025) (07.10.2025) 35 HÄRJANURME 2 KRUUSAMAARDLA 35 2 Ka/Pa-6 IV 0.5/0.3 34 70.60 7.0+ 34 63.10 68.00 (07.10.2025) 3 16 Ka-14 16 71.30 3 64.80 0.5/0.5 Pa-29 Ka/Pa-5 0.3/0.2 5.5+ Ka-11 71.60 0.9/0.2 69.10 66.40 0.4/0.4 6.3+ 68.70 Ka-15 62.10 8.6+ 63.10 (07.10.2025) 5.1+ 63.20 70.30 0.4/0.4 64.30 69.40 Kurista II liivakarjäär 5.6+ V 10 66.20 (07.10.2025) Kurista II liivakarjäär 65.80 (08.10.2025) SKP Invest OÜ (idapoolne lahustükk) Teini 24802:006:0249 (07.10.2025) 10 SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk) plokk 7 TL aT Karunõmme/PÜ44 plokk 8 TL aT 2102770020030/004 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA 0.4/0.2 (1007) 9.1+ Karunõmme/PÜ44 Ka/Pa-7 plokk 5 TL aT 72.10 plokk 6 TL aT 2102770020080/002 69.10 62.60 (07.10.2025) Vaimastvere metskond 22 Ka-17 Ka/Pa-8 24802:006:0760 70.40 72.30 64.90 62.80 0.5/0.3 0.4/0.3 9.0+ Ka-4 67.90 5.1+ 68.50 0.3/0.3 Kerde 24802:006:0240 (08.10.2025) 33 65.00 3.2+ Ka-18 0.3/0.3 33 69.90 4.7+ Karunõmme/PÜ44 9 9 Ka-19 64.90 66.70 (08.10.2025) 4 4 65.50 (07.10.2025) V´ 21027700200800/0023 68.70 29 29 28 28 63.70 0.4/0.4 Ka/Pa-24 30 65.20 4.6+ 70.80 30 (08.10.2025) 62.80 27 0.2/0.2 27 31 7.8+ plokk 7 TL aT 31 68.30 plokk 8 TL aT 5 32 (08.10.2025) Vaimastvere metskond 23 32 26 24701:001:1698 5 26 I´ III´ Ka-3 68.10 63.10 17 17 25 65.40 Ka-23 0.2/0.2 (07.10.2025) 6 25 Ka-1 70.10 0.2/0.2 4.8+ 2.2/0.3 18 18 70.80 6 65.10 4.8+ 2.8+ 65.80 20 Ka-20 0.3/0.3 67.60 (08.10.2025) 67.60 19 19 Buteo buteo (hiireviu) 67.80 4.7+ (07.10.2025) 62.80 21 20 EELIS kood KLO9138426 65.20 (08.10.2025) 36 Karunõmme 24701:001:1697 24 21 36 Ka-21 0.4/0.4 7 24 Ka-2 68.90 6.1+ 7 70.60 45 45 37 62.40 65.30 66.60 (08.10.2025) 0.2/0.2 44 44 37 68.30 3.8+ (07.10.2025) 22 22 VI´ 23 23 43 Pa-30 43 71.40 63.40 0.5/0.2 42 7.5+ 68.60 Ka-22 42 (08.10.2025) 68.50 62.00 0.2/0.2 6.3+ 65.10 (08.10.2025) Pehka Miku 24802:006:0117 Ka-25 24802:006:0288 69.50 64.00 0.3/0.3 Kurista II liivakarjäär 8 8 5.2+ 68.00 SKP Invest OÜ Karunõmme/PÜ44 II´ (08.10.2025) (kagupoolne lahustükk) 210277002008000/0022 plokk 9 TL aT plokk 10 TL aT Ka-27 70.70 0.3/0.2 65.20 5.2+ Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 38 38 39 Ka-26 39 Märdi 61101:001:0963 69.00 63.50 41 0.3/0.3 5.2+ 41 Märdi 61101:001:0962 67.50 (08.10.2025) Pa-33 69.00 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) LEPPEMÄRGID 0.2/0.2 - - Ka-28 EELIS kood KLO9138424 69.90 0.3/0.2 Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 64.40 5.2+ Buteo buteo (hiireviu) 67.50 1 Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti EELIS kood KLO9138428 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) VI (08.10.2025) 1 Pa-32 0.2/0.2 number EELIS kood KLO9138424 69.00 - Varuploki piir - Maardla piir Nõlvaterviku alumine piir 40 40 Kikerpilli I I' Geoloogilise läbilõike joon 24802:006:0318 Maapinna samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs Gaasipaigaldise kaitsevöönd Maantee kaitsevöönd Pa-31 Elektripaigaldise kaitsevöönd III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 67.90 - 0.2/0.2 - IV´ Maaparandussüsteemi piir Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 65.50 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja (07.10.2025) mõõtmise aeg Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi jaanuaris-märtsis 2026 Kobras OÜ geodeet Marek Maaring (töö nr 2026-018). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . Karunõmme/PÜ44 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kobras OÜ kaevandid (oktoober 2025): 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. 210277002008000/0021 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja Ka-10 Puuraugu nr idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). 68.50 1.7/1.7 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 66.00 0.8 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025): SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA Pa-33 0.2/0.2 Puuraugu nr Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Suudme abs kõrgus, m KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 69.00 - Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m - Alttoa 24802:006:2290 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 1 3 1:1000 2026-215  Geoloogiline läbilõige III - III´ Geoloogiline läbilõige IV - IV´ Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ Geoloogiline läbilõige I - I´ NE NE S NE SW Geoloogiline läbilõige II - II´ (idapoolne lahustükk) Ka/Pa-7 SW Ka/Pa-8 72.30 NE 72.10 Karunõmme/PÜ44 Kurista II liivakarjäär Vaimastvere metskond 23 Karunõmme/PÜ44 Ka-14 75 Vaimastvere metskond 23 SKP Invest OÜ 71.30 SE 24701:001:1698 2102770020080/002 Ka/Pa-24 Kurista II liivakarjäär Ka-1 24701:001:1698 2102770020080/002 Kurista II liivakarjäär Kurista II liivakarjäär Ka/Pa-6 Ka-2 Ka-27 (läänepoolne lahustükk) Ka-15 70.80 70.80 SKP Invest OÜ 70.70 Ka-13 74 70.60 74 SKP Invest OÜ 70.60 24802:006:1010 70.30 SKP Invest OÜ Ka-18 Ka-28 70.20 Ka-16 (idapoolne lahustükk) (kagupoolne lahustükk) 69.80 (läänepoolne lahustükk) 69.90 69.90 Vaimastvere metskond 22 Karunõmme/PÜ44 Karunõmme/PÜ44 73 73 Ka/Pa-5 Metsa 24802:006:0760 2102770020030/004 Vaimastvere metskond 22 Ka-19 24802:006:0760 2102770020030/004 69.10 Ka-22 Teini 72 68.70 72 72 72 24802:006:0249 0.3 68.50 0.2 0.5 Ka-20 0.4 0.2 67.80 71 0.3 71 71 71 0.2 0.2 0.2 0.3 1-1 0.2 0.3 14-1 0.5 8-1 70 0.2 13-1 Kr 0,0% 70 0.4 70 69.10 70 Kr 0,0% Kr 0,0% 2-1 Kikerpilli 1:2 68.70 Kr 0,0% 0.3 18-1 plokk 7 TL aT (07.10.2025) St 23,7% St 6,5% Kr 0,0% 27-1 0.2 0.3 24802:006:0318 1:2 St 1,7% 7-1 Kr 0,0% plokk 7 TL aT TL Kr 0,0% 69 (07.10.2025) St 5,7% EL 69 69 Kr 0,0% 68.30 24-1 69 TL 1.8 68.30 St 5,0% plokk 9 TL aT St 4,4% 1:2 TL St 52,2% (07.10.2025) 1.5 1.0 1.2 68.00 6-1 St 10,0% (08.10.2025) Kr 0,0% EL EL 28-1 TL 0.5 1:2 16-1 (07.10.2025) Kr 0,0% TL St 3,1% 5-1 67.60 67.50 Kr 0,0% 3.0 0.4 0.2 2.3 St 28,7% EL (07.10.2025) 1:2 68 68 Kr 0,0% 68 68 Kr 0,0% 1-2 (08.10.2025) St 7,2% 2.8 1:2 1:2 plokk 5 TL aT 15-1 TL St 5,1% 2-2 TL 66.80 St 3,0% 66.70 22-1 Kr 0,0% plokk 5 TL aT 1:2 Kr 0,0% 0.3 TL Kr 0,0% 19-1 EL (08.10.2025) Kr 0,0% 1:2 (07.10.2025) 18-2 1.2 St 81,3% 1:2 13-2 plokk 5 TL aT 1:5 14-2 St 94,7% St 74,9% 67 Kr 0,0% Kr 0,0% 67 Kr 0,0% St 52,7% 67 67 66.40 TL 27-2 3.0 Kr 0,0% 3.0 5.5 1:5 1:5 1:5 St 54,7% TL TL (07.10.2025) TL Kr 0,0% St 63,5% St 61,8% 5 1:5 St 74,6% TL 4.0 St 89,7% TL TL 20-1 4.5 66 TL 65.20 66 16-2 65.80 65.20 Kr 0,0% 66 6.0 66 3.0 TL 28-2 plokk 8 TL aT 1:5 (08.10.2025) Kr 0,0% (07.10.2025) (08.10.2025) St 14,0% 2.7 5.0 plokk 10 TL aT Kr 0,0% 65.10 1:5 5.0 plokk 6 TL aT St 74,9% TL (08.10.2025) plokk 8 TL aT 8-2 St 81,5% plokk 6 TL aT 24-2 1:5 Kr 0,0% TL 1:5 65 65 TL 65 65 5-2 5.5 6.5 5.0 plokk 6 TL aT 6-2 7-2 Kr 0,0% St 84,7% 1:5 5.5 22-2 Kr 0,0% St 81,7% Kr 0,0% TL Kr 0,0% 5.5 6.0 Kr 20,8% St 76,8% TL St 17,6% 5.5 St 84,4% 64 64 4.0 St 12,0% 64 TL 64 TL 20-2 TL 5.0 TL Kr 4,0% 63 63 St 42,7% 63 7.5 63 6.0 TL 5.0 8.0 9.5 9.5 62 62 6.5 62 62 Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide 102 138 104 88 105 103 99 108 112 111 88 142 92 vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) Geoloogiline läbilõige V - V´ Geoloogiline läbilõige VI - VI´ LEPPEMÄRGID E S NE W Pa-30 Uuringupunkti nr Ka/Pa-8 71.40 Suudme abs kõrgus (m) Ka/Pa-7 Kurista II liivakarjäär 72.30 Huumus (muld) Pa-29 72.10 SKP Invest OÜ Pa-30 Proovi võtmise intervall (m) 14149 Siimusti-Härjanurme tee Ka-14 71.60 (kagupoolne lahustükk) 0.5 71.30 Kurista II liivakarjäär 71.40 Proovi number 30-2 SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjäär Karunõmme/PÜ44 Turvas Kr 0,0% kruusa sisaldus % 74 Ka-15 (läänepoolne lahustükk) 70.30 SKP Invest OÜ 2102770020080/002 Vaimastvere metskond 23 St 78,7% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23 TL maavara liik: TL - täiteliiv 24802:006:0156 24701:001:1698 (idapoolne lahustükk) Ka-25 2.8 73 73 69.50 Miku EL - ehitusliiv 24802:006:0318 Karunõmme/PÜ44 Karunõmme/PÜ44 Pa-33 Ka-26 Ka-11 69.00 69.00 24802:006:0288 Orgaanilise ainega liiv 2102770020030/004 2102770020080/002 Ka-4 0.5 Kihipinna sügavus (m) 72 68.70 0.3 72 Kikerpilli 0.2 0.5 68.50 0.4 Vaimastvere metskond 22 0.2 24802:006:0760 68.60 71 0.2 0.3 71 0.2 Liiv (08.10.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 0.5 Kerde 0.9 24802:006:0240 14-1 30-1 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 8-1 Teini 70 Kr 0,0% 0.4 69.40 24802:006:0249 70 Kr 0,0% St 1,7% (08.10.2025) 69.10 7-1 Kr 0,0% St 13,4% Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir St 23,7% EL (07.10.2025) Kr 0,0% 0.3 TL Saviliiv Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 1:2 TL 69 29-1 St 10,0% 69 68.60 Kr 0,0% TL plokk 7 TL aT 0.2 0.3 68.00 plokk 9 TL aT 2.8 (08.10.2025) 0.4 St 14,3% Maavaravaru plokkide piir 3.0 67.50 (08.10.2025) 1:2 0.3 1.3 1:2 TL Miku 68 4-1 68 (08.10.2025) 24802:006:0288 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir plokk 5 TL aT 1.2 1:2 11-1 15-1 Kr 0,0% 1.2 Rähkmoreen 1:2 Kr 0,0% Kr 0,0% 25-1 14-2 St 58,0% 66.20 St 7,5% St 94,7% Kr 0,0% Gaasipaigaldise kaitsevöönd 67 (07.10.2025) Kr 0,0% 5.5 TL 67 TL TL 1.8 26-1 St 38,0% St 74,6% Maantee kaitsevöönd plokk 8 TL aT Kr 3,3% TL 30-2 1:5 2.4 TL 65.80 5.3 6.0 St 47,2% Kr 0,0% 1:5 66 4-2 66 Elektripaigaldise kaitsevöönd (07.10.2025) 2.6 65.50 TL St 78,7% Kr 36,9% plokk 6 TL aT 8-2 St 20,8% (07.10.2025) plokk 10 TL aT TL III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 1:5 1:5 11-2 1:5 65 Kr 0,0% TK 1:5 Kr 0,0% 7-2 65 6.5 29-2 St 84,7% 3.5 Maaparandusssüsteemi piir St 68,2% Kr 0,0% TL TL Kr 0,0% St 84,4% 6.0 1:2 64 St 82,9% TL 64 5.5 Nõlvaterviku kalle ja kontuur TL 5.5 8.0 5.5 Märkused: 63 63 1. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 9.5 9.5 loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). 62 9.5 62 SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Uuringupunktide Uuringupunktide 150 133 169 121 122 129 88 116 0 10 20m Peeter Lillak GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni VI-VI´ vahekaugus (m) vahekaugus (m) /allkirjastatud digitaalselt/ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 2 3 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-215  KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Toru 24802:006:0494 14149 Siimusti-Härjanurme tee Metsa 24802:006:1010 24802:006:0156 12 12 II 15 15 11 11 13 KURISTA II 13 LIIVAKARJÄÄR 14 14 1 1 35 HÄRJANURME 2 KRUUSAMAARDLA 35 2 34 34 3 16 16 3 Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ Teini 24802:006:0249 10 (idapoolne lahustükk) Kurista II liivakarjäär 10 SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk) Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004 Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002 Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Kerde 24802:006:0240 33 33 Karunõmme/PÜ44 9 4 21027700200800/0023 9 4 29 29 28 28 30 30 27 31 27 31 5 32 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA Vaimastvere metskond 23 32 26 24701:001:1698 5 (1007) plokk 7 TL aT 26 plokk 8 TL aT I´ 17 17 25 6 25 18 18 6 20 19 19 Buteo buteo (hiireviu) 21 20 EELIS kood KLO9138426 36 Karunõmme 24701:001:1697 24 21 36 7 24 7 45 45 37 44 44 37 22 23 23 22 43 43 42 42 Pehka Miku 24802:006:0117 24802:006:0288 Kurista II liivakarjäär 8 8 SKP Invest OÜ Karunõmme/PÜ44 II´ (kagupoolne lahustükk) 210277002008000/0022 Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 38 38 39 39 Märdi 61101:001:0963 41 41 Märdi 61101:001:0962 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424 Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428 Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424 40 40 Kikerpilli 24802:006:0318 LEPPEMÄRGID Vaimastvere metskond 22 24802:006:0760 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 1 Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number Varuploki piir Maardla piir Maapinna samakõrgusjoon, m abs Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ja rohumaaks. Gaasipaigaldise kaitsevöönd 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Maantee kaitsevöönd 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. Elektripaigaldise kaitsevöönd 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja Karunõmme/PÜ44 idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). III kategooria kaitsealuse liigi elupaik 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, 210277002008000/0021 loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). Maaparandussüsteemi piir 8. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolse lahustüki veekogu pikaajaline keskmine veetase on 66,4 m abs. 9. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ida- ja kagupoolse lahustüki veekogude pikaajaline keskmine veetase on 67,6 m abs. Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd Kõlvikupiir SKP INVEST OÜ Mets, raiesmik, rohumaa JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Veekoguks korrastatav ala (22,26 ha) Alttoa 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN Rohumaaks korrastatav ala (1,65 ha) 24802:006:2290 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 3 3 1:1000 2026-215