dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1034662-2

Eesti Geoloogiateenistus · 16. september 2026
Viit
13-1/26-1432
Registreeritud
16. september 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari
13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik
13-1/2026
Vastutaja
Janno Kuusik

Failid

  • 📎Taotlus T-KL_1034662-2.bdoc2862 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1034662-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 12937396 Ärinimi / Nimi Makita Karjäärid OÜ Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Makita Karjäärid OÜ taotleb kaevandamise luba Siimu kruusamaardlas Siimu IV liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala 0,50 ha. Parandustaotluse selgitus Kaevandamise loa taotluse seletuskirja on parandatud vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse märkustele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Makita Karjäärid OÜ soovib avada 0,50 ha suuruse Siimu IV liivakarjääri, et sealt liiva kaevandada ja põhjendus varustada sellega piirkonn a ehitusobjekte. Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib looduslikku materjali kaeve-eest või töödeldud materjali puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Siimu IV liivakarjääri maavara kasutatakse nii looduslikul kui ka töödeldud kujul. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne sõelumissõlm, mille jõudlus on suur (kuni 1000 tonni tööpäeva jooksul). Peale mobiilse purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. . Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Mäetehnilised tingimused väga väikese pindalaga (0,50 ha) Siimu IV liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks on suhteliselt lihtsad, sest varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, kattekiht on õhuke ja kaevandamist saab alustada Siimu kruusakarjääriga piirnevast nõlvast. Karjääri teenindamiseks saab kasutada Siimu kruusakarjääri teed väljasõiduga Sepa–Siimu teele. Materjali töötlemissõlme saab vajadusel paigutada Siimu kruusakarjääri mäeeraldisele. Tegevusega kaasneda võivate Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati tolm jne) kirjeldus mingil määral senist keskkonda. Põhjaveetasemest kõrgemale jääva liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste ja maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel ja töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega metsamaaks. Selleks, et lähima elamu juures ei ületataks päevase aja müra piirtaset, tuleks leevendava meetmena ette näha vähemalt 3 m kõrguse katendivalli rajamine mäeeraldise teenindusmaa piirile elamu suunale. Mürarikkamad tegevused (materjali töötlemine) viia elamust kaugusele, mis kindlustavad piirnormist kinnipidamise. Vajadusel saab töötlemissõlme paigutada kõrval asuvale Siimu kruusakarjääri mäeeraldisele. Selleks, et vältida kahe karjääri töö kumuleerivat mõju, tuleks jälgida, et töö kahes karjääris ei toimuks samaaegselt. Käitis/tegevuskoht Nimetus Siimu IV liivakarjäär Aadress Pringi küla, Otepää vald, Valga maakond Territoriaalkood 6371 Katastritunnus(ed) 72401:001:1352 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6430215, Y: 635350 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: 23136 Pringi-Restu tee (72401:001:1084). Puudutatud veekogud: Piirna oja (VEE1011101). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 10 aastat Alates 30.10.2026 Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Otepää vald, Valga maakond 0557 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 554 Maardla nimetus Siimu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Siimusti IV liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 0.50 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 0.50 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 3.25 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 1.50 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 2 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 12 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 0.30 tuh m³ 01.09.2026 15 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 21.20 tuh m³ 01.09.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 17.20 tuh m³ 3/5 2. 1207 - täiteliiv 0.10 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja OÜ Clausus Geoloogilise uuringu loa registreerimise number VALM 004 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 12.05.2006 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Siimu kruusamaardla geoloogiline uuring Geoloogiafondi number 7788 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1297 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 28.11.2006 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_SIIMU_IV_LIIVAKARJAARI_PLAAN.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_SIIMU_IV_LIIVAKARJAARI_LABILOIKED.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_SIIMU_IV_LIIVAKARJAARI_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: SIIMU_IV_LIIVAKARJAARI_KAEVANDAMISE_LOA_TAOTLUSE_SELETUSKIRI.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: KASKKIRI_VARUDE_KINNITAMISE_KOHTA.pdf GIS ja CAD failid Lisa 6: MAPINFO_FAILID.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Esitatud taotluse seletuskirjas asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus 4/5 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Esitatud taotluse seletuskirjas kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Esitatud taotluse seletuskirjas keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Esitatud taotluse seletuskirjas kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Esitatud taotluse seletuskirjas 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Transpordiameti kiri Lisa 7: 7.1_7267891_2_08.05.2026_Valjaminev_kiri.asice 5/5 Katend 115,6 118,38 116,53 Plokk 16 aT 116,44 123,25 115,26 115,2 115,47 118,72 118,53 115,99 122,81 123,26 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Pring oja 115,52 118,62 115,23 115,27 117,47 118,11 Mägiste 115,37 116,27 116,45  118,81 115,6 116,33 122,59 139.3 118,16 115,62 118,37 12 " 129.8 115,47 115,78 115,35 3 i 115,77 115,53 j tre 115,15 118,35 115,64 116,01 129.3 116,42 116,36 118,24 115,68 115,85 a La 115 118,23 115,61 122,24 115,76 115,23 Katend 115,24 122,61 " Mägiste Ädu 115,15 115,35 Plokk 10 aT 116,15 120,47 159.7 116,31 116,56 Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise T 118,51 115,62 115,6 116,07 121,58 122,26 115,17 115,65 5a 115,4 115,95 115,36 115,67 121,4 121,63 121,77 122,11 121,38 teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid Plokk 1 115,6 122,61 122,97 177.8 y=635 200 mu tee 1 115,69 121,54 121,54 A 115,34 115,33 115,54 127.0 114,94 115,55 115,58 115,43 122,77 ) 121,75 2 " Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Pringi 115,53 Pa-9 121,44 ) 3 102.2 ) v aalu-Sii 115,38 115,42 1 6430308,48 635345,03 Siimu v x=6 430 300 119,55 119,77 v 115,56 115,7 " 115,2 121,59 122,23 55701:001:0839 2 6430304,35 635380,28 kruusamaardla 118,01 117,85 0,0 123 " Siimu IV 134.9 Katend 115 114,06 Siimo 3 6430303,02 635393,03 112.0 111.4 185.1 23134 V 117,75 1,5 liivakarjääri 118,53 118,43 115,09 114,99 115,45 " 121,26 4 6430236,33 635380,78 118,16 114,04 114,78 120,77 121,71 62.0 mäeeraldis 114,84 114,58 114,92 5 6430230,04 635372,01 91.5 12 K 115 120,52 1 122,03 122,47 6 6430219,28 635360,09 115 115,03 01:1083 72401:001:0004 114,62 115,1 114,78 114,85 Plokk 9 aT 122,34 " 7 6430206,87 635350,00 Pikaantsu 12 114,7 Siimu karjäär 114,36 114,83 Plokk 15 aT 8 6430195,11 635343,38 142.5 2 114,67 103.1 115,29 115,2 114,91 114,74 9 6430156,39 635317,72 " Mäeküla 72401:0 120,17 114,16 114,86 115,14 115,06 114,95 114,75 " 120,23 Vaalu a Katendi 116,49 115,62 114,99 oj 114,88 116 116,24 115,83 114,83 120,63 Pindala 0,50 ha 83.8 1 i 114,9 115,28 120,03 en 116,06 116,18 114,89 " vall 114,16 116,68 120 Kirgjär Alus: Eesti Baaskaart, leht 5414 Ke 117,32 114,86 114,95 Pa-465 120,71 116 115,01 117,37 117,93 115,69 116,98 114,86 114,91 116,73 115,05 115,02 114,93 114,89 121,77 72401:001:1352 120,86 D 121,21 121,68 115,02 120,63 115,93 114,91 114,94 Siimo-Tooma 12 114,9 116,42 114,97 114,97 115,08 " 1,0 116,36 1 117,71 114,92 114,81 114,24 116,11 116,5 115 " 115,83 116,76 114,71 116,71 114,88 Pa-8 114,81 114,83 114,93 114,83 119,31 119,47 ) 3,5+ 114,77 116,82 116,83 116,89 117,48 114,74 114,86 )5 4 117,28 114,73 114,65 11 " 119,87 117 117,08 117,39 114,67 114,72 114,77 0,0 114,8 5 119,95 " 114,64 114,16 118,9 117,01 115,08 0,7 121,15 C 117,04 117,3 " 115,46 116,84 116,94 114,79 114,81 114,76 114,66 " )6 LEPPEMÄRGID 12 116,59 114,86 " 0 114,92 114,74 y=635 200 116,68 114,86 114,97 118,1 118,69 116,55 115,11 114,62 Pa-1 0,3 115,36 114,96 116,4 118,68 Puuraugu nr, Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami 114,64 116,49 116,49 116,91 115,12 114,9 ) 119,47 " 118,16 3,7 114,16 Kasuliku kihi paksus, m abs. kõrgus, m 115,75 115,24 115,15 115,34 114,68 7 suudme abs. kõrgus, m 114,78 v x=6 430 200 116,78 116,87 115,53 v 116,82 117,05 119,15 v x=6 430 200 1 116,38 114,65 116,97 119,18 114,97 117,45 )8 Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise piir, A B Geoloogilise läbilõike joon y=635 400 116,21 114,71 114,91 115,39 117,18 120,93 118,73 117,89 " 115,89 114,72 Plokk 1 aT 117,11 nurgapunkt, nr 119 115,77 114,87 114,86 115,36 115,31 116,66 117,55 " 114,76 115,52 120,72 11 115,01 4 Maaüksuse piir, tunnus, nimi Kasutatud materjalid: 115,29 115,29 114,59 114,38 114,87 115,2 117,03 " 1 72401:001:1352 116,98 Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise Siimo-Tooma Katendi 119 115,47 114,31 114,53 114,91 115,16 118,48 114,62 116,94 115 114,22 114,3 114,9 115,2 116,39 Pa-1 " teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr Siimu kruusakarjääri markseiderimõõdistuse (seisuga 10.06.2023) plaan. Maavarauuringud OÜ. vall 114,37 114,98 115,08 114,36 114,44 114,85 115,21 116,13 117,02 120,81 118,16 118,11 119 Maapinna samakõrgusjoon, Siimu kruusamaardla nr 554 plokkide piirid ja kitsendused Maa- ja Ruumiametist. 114,53 114,95 116,51 114,72 114,19 115,1 116,69 117,19 116,56 Plokk 15 aT 118,37 117,2 Siimu maardla varuploki piir, maapinna abs. kõrgus, m Topogeodeetiline mõõdistus seisuga 10.06.2023. Mõõdistas geodeet Tiit Kalmus. 118 118,98 114,78 114,35 114,97 120,49 118,18 117,89 Plokk 15 aT number ja varu kategooria 115 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Pa-3 114,76 114,36 114,7 115,67 116,34 116,47 116,81 9 115,24 115,32 0,3 114,16 abs. kõrgus, m 113,46 114,44 114,97 115,88 117,32 117,55 " 114,17 114,99 115,41 115,95 116,47 117,1 ) 118,23 " 3,7 118,09 117,26 Siimu kruusakarjääri B 116,16 114,62 115,4 115,38 116,01 " mäeeraldise piir Püsiva nõlva alumine piir (ülemine 0,3 114,82 115 114,92 Plokk 12 aT 118,68 117,29 piir langeb kokku mäeeraldise piiriga). 109,06 Katen di va 115,01 115,67 117,23 SIIMU IV LIIVAKARJÄÄRI PLAAN 4,1 ll 116,8 119,34 117,83 Nõlvus suhtega 1:2 Graafiline lisa 1 5570 115,45 118,32 117,04 Siimu kruusakarjääri mäeeraldise M 1:1000 1:001 114,9 116,29 118,16 117,22 117,24 :0083 117,42 117,2 " 117,67 117,87 55701:001:0838 ELAMU teenindusmaa piir Sepa 114,77 118,12 Siimo-Tooma Katendipuistang Siimu kruusakarjääri Töö nr 26-983 -S iimu 116,04 119,15 119,37 117,74 0,3 117,89 Töö: Siimu IV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus 72401:001:0981 te e Pa-2 117,7 113,36 117,71 " " teenindusmaal 117,89 117,9 4,2 117,98 117 Elektriõhuliin Simmo-Jaani 117,86 117,93 0 20 40 80 m 113,22 117,04 116,26 kaitsevööndiga Asukoht: Valga maakond, Otepää vald, Siimu kruusamaardla 117,07 117,47 " Märkus: Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise varu jääb põhjaveetasemest kõrgemale. 116,28 111,99 116 Maantee kaitsevööndi piir Makita Karjäärid OÜ aadress: Jaani tn 2, Elva, Tartumaa 61504 Tellija esindaja: Tellija: 112,53 " e-mail: [email protected]; tel. 5087680 Peep Sinisaar 116 100 m piir lähimast elamust 115 115,39 " VAR 117,28 117,25 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August E 116,99 72401:001:0982 " Liiva 41, 50303, Tartu 2026 v v " 115,25 v Simmo-Jaani 116,8 " Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere 116,21 /allkirjastatud digitaalselt/ 115,54 ja toimetas: e-mail: [email protected] tel. 5104753 72401:001:1083 NW LÄBILÕIGE A - B LÄBILÕIGE C - D 23134 Vaalu-Siimu tee LEPPEMÄRGID m SE m Maantee Elektri- õhuliin 122 W Pa 465 122 Katendivall 120,86 m Siimu IV liivakarjääri Katendivall 72401:001:1083 72401:001:1352 Kasvukiht mäeeraldise piir 72401:001:1352 121 Siimo-Tooma 23134 Vaalu-Siimu tee 121 Siimo-Tooma E 121 Maantee 0,4m Liiv, eriteraline, kihiti Siimu IV liivakarjääri 72401:001:0004 120 120 120 kruusaga mäeeraldise teenindusmaa piir Siimu karjäär 72401:001:0004 Pa 1 1,0m Elektri- õhuliin Siimu karjäär 119 118,16 119 119 Liivsavimoreen Siimu kruusakarjääri Plokk 15 aT mäeeraldise piir 118 118 118 Aleuriitne liiv 1:2 0,3 savi vahekihtidega Plokk 15 aT Siimu kruusakarjääri 117 117 117 mäeeraldise teenindusmaa piir 1:2 Plokk 9 aT Pa 9 Plokk Pa 1 Puuraugu nr Plokk 15 aT 9 aT 116 115,56 116 116 118,16 Suudme abs. kõrgus, m Pa 8 4,5m Varuploki piir, 15 aT ploki nr, varu kategooria 114,86 115 Plokk 115 115 10 aT Plokk Katendipuistang Püsiva nõlva 1:2 1 aT kontuur ja kalle 114 1,5m 4,0m 114 114 72401:001:1352 Maaüksuse piir, 113 113 113 Siimo-Tooma tunnus ja nimetus Elektriõhuliin kaitsevööndiga 1,5m 112 112 SIIMU IV LIIVAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED 6,5m Graafiline lisa 2 A-B ja C-D (horisontaalne mk 1:1000, vertikaalne mk 1:100) 111 4,5m 111 Töö: Siimu IV liivakarjääri kaevandamise loa taotlus Töö nr 26-983 Kasuliku kihi paksus, m 1,5 3,7 0,7 3,5+ 0 10 20 40 m Asukoht: Valga maakond, Otepää vald, Siimu kruusamaardla Vahemaa, m 146 92 Tellija: Makita Karjäärid OÜ aadress: Jaani tn 2, Elva, Tartumaa 61504 Tellija esindaja: e-mail: [email protected]; tel. 5087680 Peep Sinisaar MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August Liiva 41, 50303, Tartu 2026 Koostas dipl. geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere, /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: e-mail: [email protected], tel. 5104753 114 115 116 Plokk 16 aT 116 122,6 116 116,44 123,25 115 122,81 123,26 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 115 114 Pring oja 116 116,4 Mägiste  115 122,59 12 " 114 129.8 139.3 115,95 116,4 3 Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise i 122,44 129.3 j 114 115 115,9 116,36 122,24 teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid a tre 115,85 La Plokk 10 aT 116,5 122,61 " Mägiste Ädu 159.7 115 115,8 116,56 121,9 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) T 114 121,58 122,26 5a 115,8 121,77 122,11 121,38 1 6430308,48 635345,03 Plokk 1 115 115,75 122,61 177.8 121,4 122,97 y=635 200 mu tee 1 115,75 2 6430304,35 635380,28 127.0 121,7 114 ) 115 2 121,65 " 3 6430303,02 635393,03 Pringi 114 114 115,7 ) 121,6 3 4 6430236,33 635380,78 ) aalu-Sii 121,5 121,4 102.2 114 118,7 v x=6 430 300 v 115,8 121,37 v 5 6430230,04 635372,01 Siimu 115 " 118,8 122,23 55701:001:0839 6 6430219,28 635360,09 kruusamaardla 114 116 117,4 121,33 Siimu IV 134.9 185.1 Siimo 111.4 23134 V 112.0 115 121,71 7 6430206,87 635350,00 liivakarjääri 116,05 121,26 8 6430195,11 635343,38 mäeeraldis 115 62.0 91.5 115 116 121,13 121,9 122,03 122,47 9 6430156,39 635317,72 K 114 120,77 01:1083 115,95 Plokk 9 aT " 114 115 121 Pikaantsu Pindala 0,50 ha 12 Plokk 15 aT 115,93 2 120,9 142.5 115 103.1 114 115,92 120,8 Mäeküla 72401:0 115,91 Vaalu a 116 115 120,75 oj 120 83.8 1 i en 114 115,9 120,7 " Kirgjär Alus: Eesti Baaskaart, leht 5414 Ke 115 120,71 114 115,92 121,68 72401:001:1352 120,57 120,63 121,21 12 114 115 Siimo-Tooma 115,94 120,45 1 115,95 115 120,3 " 115,7 115,8 114 115 115,55 ) 120,2 120 LEPPEMÄRGID 115 115,4 120 )5 4 1 120 115 115,3 119,87 115 115,2 119,8 119,95 " Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise piir, Maaüksuse piir, tunnus, nimi 113 115,1 118,9 72401:001:1352 114 115 119,75 " nurgapunkt, nr Siimo-Tooma 114,9 )6 119,7 113 114 114,8 119,6 " 120 1 Maapinna samakõrgusjoon, y=635 200 114,7 Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise 119 119,5 113 114 114,6 119 teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr maapinna abs. kõrgus, m 113 ) 119,4 " 119 114 114,5 119,47 114,4 119,3 7 v x=6 430 200 112 v 114 119,2 119,15 v x=6 430 200 Siimu maardla varuploki piir, Elektriõhuliin 114,3 113 )8 Plokk 15 aT number ja varu kategooria kaitsevööndiga 112 y=635 400 114 119,1 114,2 118,73 119 119 " 112 119 119,1 114 114,1 " 113 Plokk 1 aT 114 118,9 Siimu kruusakarjääri Maantee kaitsevööndi piir 113,95 118,8 " mäeeraldise piir 119 112 113,9 118,7 118,5 119,1 113,8 118,65 " Metsamaaks korrastatav ala 0,50 ha 113,7 Plokk 15 aT Siimu kruusakarjääri mäeeraldise 111 113 118,6 112 118,11 113,6 111 118,5 118,37 117,2 teenindusmaa piir 113,5 113 118,4 118,98 112 113,4 110,4 111 113,2 110,6 110,8 112 113 113,1 9 115,9 118,3 117,55 114,1 111 112,4 114,2 111,15 112,2 ) 118,23 118,32 " 112 117,8 " 114,3 111,6 117,4 114,4 116,23 116,01 " 114,5 114,92 115,01 Plokk 12 aT 118,01 117,29 114,7 114,62 115,67 117,23 SIIMU IV LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN 114,82 118 117,83 M 1:1000 Graafiline lisa 3 5570 115,45 1:001 114,9 117,22 11 116,29 117,9 117,24 :0083 117,2 55701:001:0838 5 11 6 " 117,87 ELAMU Sepa 114,77 Siimo-Tooma Töö: Siimu IV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 26-983 -Siim 117,74 117,89 117 116,04 72401:001:0981 u tee 117,7 117,9 117,71 " " 117,89 117,98 117 114 Simmo-Jaani 117,93 0 20 40 80 m 117,04 Asukoht: Valga maakond, Otepää vald, Siimu kruusamaardla 11 113,22 116,26 117,07 " 3 117,47 111,99 116,28 116 Makita Karjäärid OÜ aadress: Jaani tn 2, Elva, Tartumaa 61504 Tellija esindaja: 116 Tellija: 112,53 115 " e-mail: [email protected]; tel. 5087680 Peep Sinisaar 115,39 " Kasutatud materjalid: MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August VAR 117,28 117,25 E Liiva 41, 50303, Tartu 2026 72401:001:0982 " 116,99 Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise plaan 2026. v v " 115,25 v Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Simmo-Jaani 115 " Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere 116,8 116,21 /allkirjastatud digitaalselt/ 115 115,54 ja toimetas: e-mail: [email protected] tel. 5104753 Makita Karjäärid OÜ SIIMU KRUUSAMAARDLA SIIMU IV LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUS Otepää vald Valga maakond 2026 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Makita Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Siimu kruusamaardlal (maardla registrikaardi nr 554) Siimu IV liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamiseks. Taotletava Siimu IV liivakarjääri mäeeraldis asub Siimu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 12. ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15. plokil, hõlmates neid osaliselt (graafiline lisa 1). Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taotletava Siimu IV liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 0,50 ha) asuvad Valga maakonnas Otepää vallas Pringi külas eraomandisse kuuluval Siimo-Tooma (katastritunnus 72401:001:1352) maaüksusel ja piirneb lääne ning põhja poolt Siimu kruusakarjääri mäeeraldisega (kaevandamise luba nr L.MK/300327, kaevandab OSAÜHING SANVA). Ida ja lõuna poole jääb Vaalu–Siimu tee nr 23134. Transpordiamet oma 08.05.2026 kirjas nr 7.1-7/26/7891-2 märgib, et saab aktsepteerida riigitee kaitsevööndis kaevandamist vähima kaugusega 13 m teekatte servast, kuid seejuures tuleb arvestada teepoolse maksimaalse nõlvakaldega 1:2. Transpordiamet märgib, et karjääri teenindamine (väljavedu) peab toimuma Siimu karjääri kinnistu juurdepääsu kaudu (Transpordiameti kiri lisatud taotlusele). Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised kitsendused puuduvad, samuti ei asu seal ehitisi ega kommunikatsioone. Idapiiri lähedal kulgeb elektriõhuliin alla 1 kV (vid 6278196), mille kaitsevööndisse taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu. Tegemist on hajaasustusega alaga. Lähim elamu Siimo-Tooma maaüksusel (katastritunnus 55701:001:0838) jääb taotletava mäeeraldise piirist veidi rohkem kui 100 m kaugusele kagu poole. Rohkem elamuid lähiümbruse pole. Maastikuliselt paikneb Siimu maardla koos Siimu IV liivakarjääri mäeeraldisega Otepää kõrgustiku edelanõlval liustikujõelisel mõhnastikul. Maapinna abs. kõrgus jääb taotletava mäeeraldise piires 118 – 122 m vahemikku. Piirnevas Siimu kruusakarjääris on kaevandatud 114 – 115 m abs. kõrguseni, põhjaveetase jääb maardla piirkonnas 110 – 112 m abs. kõrgusele. Lähimaks vooluveekoguks on 0,35 km kaugusele loodesse jääv Piirna oja. 2 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Siimu kruusamaardla varu, mis jääb Siimu IV liivakarjääri piiridesse, on kinnitatud 2006. a geoloogilise uuringu põhjal (EGF 7788). Taotletavale mäeeraldisele lähimate geoloogiliste uuringute puuraukude (Pa-1, Pa-8, Pa-9, Pa-465 (graafiline lisa 1) andmetel moodustab kasuliku kihi eriteraline kruusalisandiga liiv, mille paksus taotletava mäeeraldise piires jääb 3,5 – 6 m piiridesse. Kattekihi paksus on 0,3 – 1,0 m, sellest 0,3 – 0,4 m paksune kiht koosneb mullast, ülejäänud saviliivmoreenist. Lamami moodustab aleuriitne liiv savi vahekihtidega. Kasulik kiht jääb põhjaveetasemest kõrgemale. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Taotletavale Siimu IV liivakarjääri mäeeraldisel jäävate plokkide 12 aT ja 15 aT varu on kinnitatud 28.11.2006. a keskkonnaministri käskkirjaga nr 1297. Täiteliva ploki 12 aT pindala on 0,12 ha, kasuliku kihi keskmine paksus 2,8 m ja varu maht 1,0 tuh.m3. Ehitusliva ploki 15 aT pindala on 0,77 ha, kasuliku kihi keskmine paksus 4,33 m ja varu maht 35,5 tuh.m3. Taotletav Siimu IV liivakarjääri mäeeraldis hõlmab plokist 12 aT 0,01 ha, mille piiresse jääb 0,3 tuh.m3 täiteliiva. Taotletav Siimu IV liivakarjääri mäeeraldis hõlmab plokist 15 aT 0,49 ha, mille piiresse jääb 21,2 tuh.m3 ehitusliiva. Taotletava mäeeraldise koguvaru on 21,5 tuh.m3. Täiteliiva 12-ndas plokis on savi- ja tolmuosakesi (<0,005 mm) sisaldus 10,1-22,0%, keskmisena 16,7%. Üle 5 mm fraktsiooni sisaldus on keskmisena 10,2%. Liiva keskmine peensusmoodul on 1,5. Ehitusliiva 15-ndas plokis on savi- ja tolmuosakesi (<0,005 mm) sisaldus 3,2-10,7%, keskmisena 8,2%. Üle 5 mm fraktsiooni sisaldus on kuni 32,8%, keskmisena 21,6%. Liivafraktsiooni (5,0-0,005 mm) sisaldus on 64,1-89,9%, keskmisena 70,2%. Liiva keskmine peensusmoodul on 1,9. Nii täite- kui ka ehitusliiva saab looduslikul kujul kasutada ehitusaluste täiteks, sõelutuna valikuliselt ehitussegudes. Liivas esineb vähesel määral jämepurdset materjali, millest saab vajadusel valmistada kruuskillustikku. 3 5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT Taotletava Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 0,50 ha ja piiritletud 9 nurgapunktiga. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Siimu kruusakarjääri mäeeraldisega ühisele piirile nõlvatervikut ei jäeta. Siimu IV liivkarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega kaldega 1:2. Sellist nõlvakallet maantee kaitsevööndisse jääval osal peab vajalikuks ka Transpordiamet. Ehitusliiva ploki ulatuses vajab nõlvatervikut 161 m pikkune lõik mäeeraldise välispiirist, kus nõlva keskmine kõrgus on 5,0, millest katendi paksus on 0,65 m ja kasuliku kihi paksus 4,35 m. Nõlvatervikusse jääva ehitusliiva maht plokist 15 aT: (5,0*5,0*2*161)/2-(0,65*0,65*2*161)/2=4025-68=3957 m3 ehk ümardatult 4,0 tuh.m3. Seega on kaevandatava ehitusliiva maht 17,2 tuh.m3 (21,2-4,0). Täiteliiva ploki ulatuses vajab nõlvatervikut 22 m pikkune lõik mäeeraldise välispiirist, kus nõlva keskmine kõrgus on 3,1 m, millest katendi paksus on 0,3 m ja kasuliku kihi paksus 2,8 m. Nõlvatervikusse jääva täiteliiva maht plokist 12 aT: (3,1*3,1*2*22)/2-(0,3*0,3*2*22)/2=211-2=209 m3 ehk ümardatult 0,2 tuh.m3. Seega on kaevandatava täiteliiva maht 0,1 tuh.m3 (0,3-0,2). Mäeeraldise kaevandatav maht kokku on 17,3 tuh.m3. Mäeeraldisel on katendi keskmine paksus 0,65 m, millest keskmiselt 0,3 m moodustab mullakiht. Mäeeraldisele (0,50 hektarile) jääva katendi kogumaht on 3,25 tuh.m3, sellest mulla maht 1,5 tuh.m3. 6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED Mäetehnilised tingimused väga väikese pindalaga (0,50 ha) Siimu IV liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks on suhteliselt lihtsad, sest varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, kattekiht on õhuke ja kaevandamist saab alustada Siimu kruusakarjääriga piirnevast nõlvast. Karjääri teenindamiseks saab kasutada Siimu kruusakarjääri teed väljasõiduga Sepa–Siimu teele. Materjali töötlemissõlme saab vajadusel paigutada Siimu kruusakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnamõjude vähendamiseks (õhusaaste ja müra leviku piiramiseks karjääri alast väljapoole) vallitatakse katend mäeeraldise teenindusmaa piirile, esmajoones kagupiirile, kus asub lähim elamu. Katendiaunade geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse nende 4 pealispind ja küljed. Ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Kaevandatud ala korrastatakse koheselt juba mäetööde käigus. Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib looduslikku materjali kaeve-eest või töödeldud materjali puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Siimu IV liivakarjääri maavara kasutatakse nii looduslikul kui ka töödeldud kujul. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne sõelumissõlm, mille jõudlus on suur (kuni 1000 tonni tööpäeva jooksul). Peale mobiilse purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. . Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Kattekihi maht on 3,25 tuh m3, sellest mulla maht 1,5 tuh.m3. Kogu katend kasutatakse karjääri korrastamisel – moreenpinnasega muudetakse nõlvu laugemaks (looduslähedasemaks), enne metsa istutamist laotatakse muld tasandatud alale. Katendi koorimine etappide kaupa välistab katendi pikaajalise säilitamise puistangutes. Vastav mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade korrastamistöid. Siimu IV liivakarjääri ala korrastatakse metsamaaks. Maapõueseaduse §99 kohaselt on katend, sh ka muld (§44 (3) 3)) võõrandatav ning väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette nähtavas koguses sisse osta. Siimu IV liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (liiv) ja selle katend (muld ja moreen) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Siimu IV liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. 5 Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld ja moreen) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld ja moreen) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Siimu IV liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Siimu IV liivakarjääris kogu kaevandatav materjal realiseeritakse täies mahus. 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Põhjaveetasemest kõrgemale jääva liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste ja maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel ja töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega metsamaaks. Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lõige 2). Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa 6 andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses § 38 lg 1 p 9 kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas müra ulatuse kirjeldus. 2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Siimu IV liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Siimu IV liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, mis on aga võrdsustatav tööga tavapärasel ehitusplatsil. Järgneval mäetööde etapil (maavara kaevandamine ja laadimine) asuvad töötavad masinad katendivallide varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Lähim elamu jääb Siimu IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ligikaudu 100 m kaugusele Siimo-Tooma (katastritunnus 55701:001:0838) kinnistule. Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 100 m kaugusel: Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB. 7 Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamiste vahel puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m ulatuses. Seega lähima elamu juures 100 m kaugusel Siimo-Tooma kinnistul võib müratase ulatuda 57 dB-ni. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis. Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) võib ulatuda karjäärist 100 m kaugusel 62,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Karjäärimüra modelleerimised erinevates keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et ligikaudu 3 m kõrguste müratõkkevallide ehk pinnasvallide rajamine karjääriala serva on piisavad selleks, et tõkestada ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse mäeeraldise alal ja selle vahetus läheduses. Selleks, et lähima elamu juures ei ületataks päevase aja müra piirtaset, tuleks leevendava meetmena ette näha vähemalt 3 m kõrguse katendivalli rajamine mäeeraldise teenindusmaa piirile elamu suunale. Mürarikkamad tegevused (materjali töötlemine) viia elamust kaugusele, mis kindlustavad piirnormist kinnipidamise. Vajadusel saab töötlemissõlme paigutada kõrval asuvale Siimu kruusakarjääri mäeeraldisele. Selleks, et vältida kahe karjääri töö kumuleerivat mõju, tuleks jälgida, et töö kahes karjääris ei toimuks samaaegselt. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Siimu IV liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Siimu IV liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 2 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 3 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav 8 õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Siimu IV liivakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , = × 0,0016 × , , , kus EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t) U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s) M - materjali niiskusesisaldus (%) kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Siimu IV liivakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide: , , = 0,74 × 0,0016 × , , = 0,0012 kg/t ja Siimu IV liivakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 2 toodud eriheite kogustest. Tabel 2 Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal Arvutustes lähtume liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust: 1) kaevandamine ja paigutamine sõelurisse (1. laadimine) 2) sõeluris sõelumine 3) puistangutesse langemine (2. laadimine) 4) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine) 5) kalluritele laadimine (4. laadimine) 9 Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0059[0,0011+(4 x 0,0012)] kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0059 = 169 tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,7 t/m3) teeb 99 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Siimu IV liivakarjääris kaevandatakse liiva keskmiselt 2 tuh m3 aastas. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Sõelur töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse diiselkütust. Sõeluri põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Vibratsiooni hinnang Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Siimu IV liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskond. Siimu IV liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“. Hinnang mõjust põhjaveele Siimu IV liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest, seega karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. 10 Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis- tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Siimu IV liivkarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega kaldega 1:2 (graafiline lisa 2). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. Nõlvade ja põhja tasandamiseks kasutatakse katendis olevat moreenpinnast ja mulda. Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (pindala 0,50 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2026. a hindade juures ligikaudu 1 tuhande euro piiridesse. KASUTATUD MATERJALID Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1). Grünberg, R. 2006. Siimu kruusamaardla geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2006). EGF 7788. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1). Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1). Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1). 11 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5). Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44). Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27). Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I, 22.12.2016, 5). Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007 nr 109 (RT I 2007, 34, 215). Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2026. Maardla registrikaart nr 554. Siimu kruusmaardla. EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, 2019. https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197 Koostatud: 03.09.2026 Koostas: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, Maavarauuringud OÜ Kaeveloa taotleja: Peep Sinisaar /allkirjastatud digitaalselt/ Makita Karjäärid OÜ juhatuse liige Palume kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] 12 I 66 I I KESKKONNAMINISTEERIUM Minister I KASKKIRI I Tallinn *-€?0-C.isv'7 AoeC S19? I Valga maakonna Siimu uuringuruumi ehituskruusa, -liiva ja täiteliiva varu kinnitamine ja I registrisse kandmine I OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile (saabunud 07.09.2006. a, kirja registreerimise nr 13-4-5/10925) OÜ Clausus volitusel (volikiri) kinnitamiseks Siimu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande. Uuringu tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus I Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt 12.05.2003. a välja antud geoloogilise uuringu loa VALM-004 alusel. Uuringuruum paikneb Valga maakonnas Sangaste vallas 17,50 ha suurusel alal jätkuvalt riigi omandis oleval maal ning eraomandis olevatel Siimo-Toomase I (katastriüksuse tunnus 72401:001:1920), Siimo-Tooma (katastriüksuse tunnus 72401:001:1352) ja Siimu alajaama (katastriüksuse tunnus 72401:001:1260) kinnistutel. Aruande kohta on esitanud kirjaliku arvamuse Eesti Maavarade Komisjoni eksperdid I A. Teedumäe ja E. Lugus, kes soovitavad kinnitada kogu varu aktiivse tarbevaruna vastavalt aruandes toodud kogustele. Aruanne vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. a määruses nr 44 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” kehtestatud I nõuetele. Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2, § 10 lõigete 2 ja 6 alusel ning lähtudes I Eesti Maavarade Komisjoni 25. oktoobri 2006. a protokollilisest otsusest nr 06-142: 1. Kinnitan OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö “Siimu kruusamaardla täiendav geoloogiline I uuring” alusel seisuga 01.10.2006. a Siimu uuringuruumi piires varu järgnevalt: 1.1. ehituskruusa aktiivne tarbevaru 3,23 ha suurusel alal (plokk 1) 183 tuh m3, s.h allpool põhjavee taset 0,70 ha-1 20 tuh m3; I 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1,27 ha suumsel alal (plokk 2) 55 tuh m3; 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru 3,39 ha suurusel alal (plokk 3, plokk 4) 107 tuh m3, s.h allpool põhjavee taset 0,70 ha-1 18 tuh m3. — I 2. Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejal Maa-ametil korraldada muudatuste sisseviimine keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaarti nr 0554 vastavalt käesoleva I käskkirja punktile 1. 3. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse I halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I ein Randver Saata: keskkonnakorralduse ja -tehnoloogiaosakond, Maa-amet, OÜ Clausus, OÜ Eesti I Geoloogiakeskus. I Peep Sinisaar JBS Infra OÜ Teie 06.05.2026 [email protected] Jaani tn 2 Meie 08.05.2026 nr 7.1-7/26/7891-2 Elva, 61504 Vastus infopäringule Küsisite infot riigitee kaitsevööndis kaevandamise kohta. Teid huvitab Otepää valla Pringi külas Siimo-Tooma katastriüksus (kat tunnus 72401:001:1352). Nimetatu jääb osaliselt riigitee 23134 kaitsevööndisse km 2,1-2,2. Riigitee kaitsevööndi ulatuseks on antud juhul 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Selgitame, et tegevusi riigitee kaitsevööndis reguleerib Ehitusseadustik (EhS), mille § 70 lg 2 p 1 ja 2 keelavad ehitise kaitsevööndis ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, samuti ehitada teist loakohustuslikku ehitist, mh eemaldada ning kuhjasta pinnast, § 72 lg 1 p 3 keelab konkreetselt teekaitsevööndis kaevandada maavara. EhS § 70 p 3 sätestab, et kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Seega tuleb Teil esitada maavara kaevandamise loa taotlus koos mäeeralduse plaaniga Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiamet, lähtudes EhS § 70 p 3, saab üldjuhul sarnaste teede puhul sarnastes asukohtades aktsepteerida riigitee kaitsevööndis kaevandamist vähima kaugusega 13 m teekatte servast, kuid seejuures tuleb arvestada teepoolse maksimaalsete nõlvakalletega 1:2. Ühtlasi palume arvestada, et juurdepääs Siimo-Tooma kinnistule (väljaveotee) peab toimuma Siimu karjääri kinnistu juurdepääsu kaudu, mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid peavad ühtima riigitee poolses osas, olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada ning mäeeraldise ning riigitee vahelisel alal materjalide kuhjamine ega kaevandustehnika jms ladustamine ei ole lubatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: esitatud päring [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 I 66 I I KESKKONNAMINISTEERIUM Minister I KASKKIRI I Tallinn *-€?0-C.isv'7 AoeC S19? I Valga maakonna Siimu uuringuruumi ehituskruusa, -liiva ja täiteliiva varu kinnitamine ja I registrisse kandmine I OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile (saabunud 07.09.2006. a, kirja registreerimise nr 13-4-5/10925) OÜ Clausus volitusel (volikiri) kinnitamiseks Siimu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande. Uuringu tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus I Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt 12.05.2003. a välja antud geoloogilise uuringu loa VALM-004 alusel. Uuringuruum paikneb Valga maakonnas Sangaste vallas 17,50 ha suurusel alal jätkuvalt riigi omandis oleval maal ning eraomandis olevatel Siimo-Toomase I (katastriüksuse tunnus 72401:001:1920), Siimo-Tooma (katastriüksuse tunnus 72401:001:1352) ja Siimu alajaama (katastriüksuse tunnus 72401:001:1260) kinnistutel. Aruande kohta on esitanud kirjaliku arvamuse Eesti Maavarade Komisjoni eksperdid I A. Teedumäe ja E. Lugus, kes soovitavad kinnitada kogu varu aktiivse tarbevaruna vastavalt aruandes toodud kogustele. Aruanne vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. a määruses nr 44 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” kehtestatud I nõuetele. Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2, § 10 lõigete 2 ja 6 alusel ning lähtudes I Eesti Maavarade Komisjoni 25. oktoobri 2006. a protokollilisest otsusest nr 06-142: 1. Kinnitan OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö “Siimu kruusamaardla täiendav geoloogiline I uuring” alusel seisuga 01.10.2006. a Siimu uuringuruumi piires varu järgnevalt: 1.1. ehituskruusa aktiivne tarbevaru 3,23 ha suurusel alal (plokk 1) 183 tuh m3, s.h allpool põhjavee taset 0,70 ha-1 20 tuh m3; I 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1,27 ha suumsel alal (plokk 2) 55 tuh m3; 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru 3,39 ha suurusel alal (plokk 3, plokk 4) 107 tuh m3, s.h allpool põhjavee taset 0,70 ha-1 18 tuh m3. — I 2. Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejal Maa-ametil korraldada muudatuste sisseviimine keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaarti nr 0554 vastavalt käesoleva I käskkirja punktile 1. 3. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse I halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I ein Randver Saata: keskkonnakorralduse ja -tehnoloogiaosakond, Maa-amet, OÜ Clausus, OÜ Eesti I Geoloogiakeskus. I Saatja: "JBS Infra OÜ | Peep Sinisaar" <[email protected]> Saaja: "'Transpordiameti klienditugi'" <[email protected]> Teema: Maavara kaevandamise loa taotlus tee kaitsevööndis Kuupäev: 2026-05-06 09:29 Tere! Kelle poole Transpordiametis peaksime pöörduma, et taotleda luba tee kaitsevööndis kaevandamise kohta karjääri laiendusel? Kinnistu asub Valga maakonnas, nr: 72401:001:1352. Tänan Peep Sinisaar | +3725087680 <http://www.avg.com/email-signature?utm_medium=email&utm_source=link&utm_c ampaign=sig-email&utm_content=emailclient> Virus-free.www.avg.com <http://www.avg.com/email-signature?utm_medium=email&utm_source=link&utm_c ampaign=sig-email&utm_content=emailclient> Peep Sinisaar JBS Infra OÜ Teie 06.05.2026 [email protected] Jaani tn 2 Meie 08.05.2026 nr 7.1-7/26/7891-2 Elva, 61504 Vastus infopäringule Küsisite infot riigitee kaitsevööndis kaevandamise kohta. Teid huvitab Otepää valla Pringi külas Siimo-Tooma katastriüksus (kat tunnus 72401:001:1352). Nimetatu jääb osaliselt riigitee 23134 kaitsevööndisse km 2,1-2,2. Riigitee kaitsevööndi ulatuseks on antud juhul 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Selgitame, et tegevusi riigitee kaitsevööndis reguleerib Ehitusseadustik (EhS), mille § 70 lg 2 p 1 ja 2 keelavad ehitise kaitsevööndis ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, samuti ehitada teist loakohustuslikku ehitist, mh eemaldada ning kuhjasta pinnast, § 72 lg 1 p 3 keelab konkreetselt teekaitsevööndis kaevandada maavara. EhS § 70 p 3 sätestab, et kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Seega tuleb Teil esitada maavara kaevandamise loa taotlus koos mäeeralduse plaaniga Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiamet, lähtudes EhS § 70 p 3, saab üldjuhul sarnaste teede puhul sarnastes asukohtades aktsepteerida riigitee kaitsevööndis kaevandamist vähima kaugusega 13 m teekatte servast, kuid seejuures tuleb arvestada teepoolse maksimaalsete nõlvakalletega 1:2. Ühtlasi palume arvestada, et juurdepääs Siimo-Tooma kinnistule (väljaveotee) peab toimuma Siimu karjääri kinnistu juurdepääsu kaudu, mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid peavad ühtima riigitee poolses osas, olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada ning mäeeraldise ning riigitee vahelisel alal materjalide kuhjamine ega kaevandustehnika jms ladustamine ei ole lubatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: esitatud päring [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel