Rakvere valla ÜP ja KSH kooskõlastamine_vastuskiri Eesti Geoloogiateenistus

Rakvere valla üldplaneering Esitaja ja kuupäev. KOV Kooskõlastuse /arvamuse sisu KOV seisukoht reg nr Rakvere vald nõustub, et maavarad on oluline riiklik ressurss, mille kasutamise võimalused tuleb Eesti Geoloogiateenistus võimalikult suures ulatuses säilitada. Samas on kohaliku omavalitsuse ülesanne PlanS § 75 alusel 29.06.2026 kavandada valla ruumilist arengut tervikuna, tasakaalustades elukeskkonna, ettevõtluse, tehnilise taristu, reg looduskeskkonna, kultuuripärandi ning maavarade kasutamise huvid. 30.06.2026 Üldplaneering ei anna vahetut ehitusõigust ega kaevandamisluba, vaid määrab ruumilise arengu põhimõtted. 7-1/4-28 Üldplaneeringu elluviimisel konkreetsete arenduste, projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja https://atp.amphora.ee/somer kaevandamislubade menetlemisel hinnatakse mõju juhtumipõhiselt ning kaasatakse õigusaktides nimetatud uvv/index.aspx?o=683&o2= 10704&itm=227184 asutused, sealhulgas Eesti Geoloogiateenistus. 1 Joonise „Maakasutus“ kohaselt on maardlate aladele kavandatud juhtotstarbeid, millega 1. KOV ei nõustu seisukohaga, et maardla olemasolu tõttu tuleks üldplaneeringus jätta määramata nähakse ette püsiva iseloomuga ehitiste ehitamise võimalused. Sellisteks valla ruumilise arengu seisukohalt vajalikud juhtotstarbed. juhtotstarveteks on nt: väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ärimaa ala (Ä), Üldplaneeringu ülesanne on määrata soovitud ruumiline areng ja maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarbe tootmismaa ala (T), tehnoehitise maa ala (OT), ühiskondlike ehitiste maa ala (Ü) ja määramine on PlanS-st tulenev kohustus ning see ei anna automaatset ehitusõigust, seega ei välista maavara segaotstarbega maa alad (ÄT) ning (EÄ). kasutuselevõttu. Kõikidel maardla-aladel kavandatavatel tegevustel tuleb edasistes menetlustes lähtuda maapõueseadusest ning kaasata Eesti Geoloogiateenistus. Maardlatel projekteerimistingimuste (edaspidi Juhime tähelepanu, et maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida PT) andmisel või detailplaneeringute (edaspidi DP) koostamisel, tuleb EGT kaasata seadusest tulenevalt, võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Ehitise ehitamise korral tuleb sõltumata ÜP lahendusest ja siis lähenetaksegi juhtumipõhiselt. Juhtumipõhise menetluse vajadus ei saa olla sellele jätta maapõue tugi ehk ehitise alune ja ehitise ümbruses olev osa maavarast jääb põhjuseks, miks üldplaneering jätab täitmata talle seadusega pandud ülesande määrata valla ruumilise kaevandamata. Kui ehitis rajatakse maardla alale püsiva iseloomuga ehitisena, halveneb arengu põhimõtted. olemasolev olukord maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimiseosas. Kohtumisel tegi EGT ettepaneku pöörduda Kliimaministeeriumi poole seaduse muutmiseks. Siinkohal märgime et Rakvere vallal on see plaanis, kuid on ju teada et seaduse muudatused on pikk protsess ja KOV Elamu rajamine toob kaasa täiendavaid piiranguid. MaaPS § 50 lõige 10 sätestab, et kui ei saa nõustuda et selleks ajaks jääb üldplaneeringu koostamine ootele või et koostame planeeringu mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele vastuolus valla nägemusega arengust. lisada selle kinnistu omaniku nõusolek. Igal planeeritaval uuel elamul on 100 m puhverala, kus saab kaevandada ainult elamuga kinnistu omaniku loal. Kui elamu püstitatakse kohta, kus Üldplaneeringu lahenduse koostamisel lähtusime põhimõttest, et väljaspool alevikke, tihe-ja olemasolevat elamut ei ole, siis maavarale juurdepääs võrreldes olemasoleva olukorraga kompaktalasid oleme määranud väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ärimaa ala (Ä), tootmismaa halveneb, kuna kaevandamise võimaluse saamiseks tekib elamuga kinnistu omani ku ala (T), tehnoehitise maa ala (OT), ühiskondlike ehitiste maa ala (Ü) ja segaotstarbega maa alad (ÄT) ning nõusoleku saamise vajadus. (EÄ) juhtotstarbed olemasolevatest katastriüksuste sihtotstarvetest lähtudes. Seega hajaasustusega alal on juhtotstarve välja toodud maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarvetega maaüksuste õuealadele ja lisaks elamumaa katastriüksused tervikuna. Teie poolt esitatud teksti põhjal ei ole võimalik selgelt otsustada, millises kohas või millega täpselt ei ole EGT nõus. Oleme arvamusel, et viitate oma seisukohtades väga kohapõhise ja juhtumispõhise lähenemise Joonise „Maakasutus“ kohaselt on eelmainitud juhtotstarbeid määratud nii kinnistutele,millel vajadusele, kuid Teiepoolne mittenõustumine on väga üldistav ja vastuolulised kohad ei ole käsitletud juba on sama otstarbega sihtotstarve (nt elamuga hoonesatud elamumaale on määratud selgelt koha/juhtumispõhiselt. juhtotstarve väikeelamumaa) kui ka kinnistutele, mille praegune sihtotstarve erineb 1/7 Rakvere valla üldplaneering määratavast juhtotstarbest oluliselt. Kui maardla alale määratakse püsivat hoonestust lubav juhtotstarve, siis see halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Samuti halvendab maardlale juurdepääsu , kui maardla piirist kuni 100 m kaugusele jäävale kinnistule määratakse juhtotstarve , mis lubab elamu ehitust. EGT on nõus lubama juhtotstarbe muutust kinnistutel, mis juba näevad ette püsiva hoonestuse rajamise (nt elamumaa sihtotstarbega alal korterelamu juhtotstarbe määramine) kinnistutel, mis on hoonestatud püsiva iseloomuga ehitisega (nt maatulundusmaa sihtotstarbega alal tootmismaa juhtotstarbe määramine , kui kinnistul asub tootmishoone ning kinnistutel mis on Rakvere lubjakivimaardla alale näeb planeeringulahendus ette EV juhtotstarbe Kiviaia ja Sireli maaüksuste hõlmatud kehtiva detailplaneeringuga, mis näeb ette püsiva hoonestuse rajamise. Erandina ei olemasolevate elamute vahele, mille vahemaa on ca 256 m ja kui arvestada kummalegi 100 m puhverala, saa lubada Rakvere lubjakivimaardlale elamumaa siht - ega juhtotstarbe seadmist nagu hetkel siis on maavara võimalikuks kaevandamise alaks maa pealt arvestatuna 56 m. Teie poolt esitatud loogikat on kujutatud ega juhtotstarbe seadmist nagu hetkel on kujutatud joonisel arvestades saaksime EV juhtotstarbe määrata väljapoole maardla piire ca 37 m laiusele alale. „Maakasutus“.joonisel „Maakasutus“. Samuti ei ole võimalik olukord, kus katastriüksus on hoonestatud püsiva iseloomuga hoonega, mis ei ole elamu ja katastriüksusele soovitakse määrata elamu ehitamist lubav juhtotstarve . Kuna elamu ehitamisega tuleb kaasa 100 m kooskõlastusnõudega puhver, siis halvendaks sellise juhtotstarbe määramine maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda ning tegevus on vastuolus MaaPS § 14 lõikega Oleme seisukohal, et ÜP koostamisel KOV täidab seadusest tulenevat ülesannet ja näeb ette ruumilise arengu, seega ka juhtotstarbed ja ÜP elluviimine maardlate aladel sõltub EGT juhtumipõhisest EGT mõistab, et suur osa valla territooriumist on maardlatega kaetud ning valla toimimiseks kooskõlastusest. Oleme täiendatud seletuskirja punkti 5.1 sõnastusega: Üldplaneeringu elluviimine ja võib olla tarvis rajada püsi va iseloomuga ehitisi ka maardla alale või muuta kinnistute ehitusõiguse realiseerimine maardlate alal määratud juhtotstarvete kohaselt kooskõlastatakse ning otsustatakse asukoha- ja juhtumispõhiselt seaduses määratud korras koostöös asjakohase ametkonnaga. 2/7 Rakvere valla üldplaneering sihtotstarbeid . Sellises olukorras ei ole tegevus automaatselt välistatud vaid tuleb saada Vastavad viited on lisatud ka seletuskirja punktidesse 2.9 ja 2.9.3.2. KOV hinnangul selline sõnastus tagab asjakohane kooskõlastus EGT lt, kes hindab olukorda juhtumipõhiselt. juurdepääsu maavaradele ja juhtotstarvete rakendamisel on igakordne kooskõlastus vajalik. Sellega on tagatud ka juhud, kui seadus peaks muutuma. Eelnevat arvestades palume korrigeerida joonist „Maakasutus“ vastavalt väljatoodud KOV on seisukohal, et maakasutuse joonist, aluseks võttes eeltoodud kommentaare ei muudeta. kommentaaridele. Maakasutust korrigeerime edaspidises menetluses vastavalt vajadusele eelpool kirjeldatud põhimõtteid aluseks võttes. 2 Joonise „Maakasutus“ kohaselt on maardlate aladel kavandatud juhtotstarbeid, mis näevad 2. Soovitud selgitused ja viited on juba praegu ÜP seletuskirjas punktis 2.9.3.2. Mäetööstuse maa ette ala kindla otstarbelist kasutamist või vähest mõjutamist. Sellisteks (TM) on kirjutatud: Maapõue ja maavara kaitse toimub maapõueseaduses ning selle alusel juhtotstarveteks on nt: põllumajandusmaa (MP), metsamajandusmaa (MM), puhke ja kehtestatud muudes õigusaktides sätestatud alustel. Üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja virgestustegevuse maa ala (P), haljasala ja parkmetsa maa ala (HP), kaitsehaljastuse maa ala kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Arvestades olemasolevate (HK), riigikaitsemaa ala (R), teemaa ala (LT), väärtuslik maastik (VM), miljööväärtuslikud maardlate ja prognoosivarude ulatust, siis tuleb terve omavalitsuse territooriumit lugeda hoonestusalad (MH) ning rohevõrgustik (RV). maardlatest ja/või kaevandamisest mõjutatud alaks. Maardlate kasutuselevõtt (muutumine mäetööstusmaaks) on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist Maavarad (ning juurdepääs maavaradele) on nii riigi kui omavalitsuse jaoks oluline ressurss. õigusaktides sätestatud korras. Kohalik omavalitsus annab sealjuures loa andjale oma arvamuse Maavarale juurdepääsu puudumisel on negatiivne mõju piirkonna arengule. Samuti tuleb uuringuloa ja kaevandamisloa andmise osas.. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääsu Seega on täidetud Teie poolt välja pakutud alternatiivne variant, sest seletuskirja punkt „Mäetööstuse olemasolevatele maavaradele. Kuivõrd ei ole võimalik täielikult ette näha, kus ja mis maa“ käsitleb ka maardlaid ja maavarasid. materjali tulevikus vaja võib minna, tuleb seada võimalikult vähe täiendavaid piiranguid juba olemasolevatele menetlus protsessidele. Eelnevat arvestades tuleb jälgida, et eelmainitud juhtotstarbe kirjeldusse ei lisata maavara kaevandamisväärsena säilimist või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda halvendavaid tingimusi. Palume ka seletuskirja väljatoodud juhtotstarvetega seotud osadesse lisada viide, et„ seatava juhtotstarbega alal kaevandamislubade taotlemine ja andmine võimalik õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.“. Alternatiivselt võib täpsustuse välja tuua ka maavaradega seotud peatükis. Täpsustuse eesmärk ei ole soosida kaevandustegevust nt rohevõrgustiku alal vaid vältida olukorda, kus üldplaneering takistab kaevandamislubade taotlemist ja andmist. 3 Seletuskirja peatükis 2.9.7 ja KSH peatükis 6.1.4.2. on määratud supelranna maa ala 3. Arvestatud ettepanekuga. Oleme täiendanud seletuskirja punkti 2.9.7 muuhulgas Aru Kirde paekarjääri ja Aru Lõuna paekarjääri alale ning Sämi külla Sämi liivakarjääri alale . EGT märgib, et rajatiste ehitamiseks peab lisaks karjääride sulgemisele ja korrastamisele olema antud aladelt ka maavara ammendatud. Supelrannaks korrastamine peab olema kajastatud karjääri korrastamise projektis. 4 EGT ei nõustu tiheasustusala määramise lahendusega Uhtna külas planeeringu 4. KOV ei nõustu ettepanekuga. seletuskirja skeemil 6 kujutatud viisil. EGT on seisukohal, et tiheasustusala ei tohi Määratud tiheasustusala on Uhtna aleviku piirides ja on aleviku piiridest oluliselt väiksem. Ka on TA piird väiksemas ulatuses kui praegu kehtivas üldplaneeringus, vt pilt Sõmeru üldplaneeringu jooniselt: 3/7 Rakvere valla üldplaneering laiendada lisatud joonisel 1 kollaselt märgitud aladele, kuna see halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Käesolevas üldplaneeringu lahenduses on TA vähendamise ettepaneku alast osa kattumises elamute/ÜH ehitiste 100 puhvertsooniga (vt skeemil esile tõstetud): Märgime, et ÜP teeb ka ettepaneku aleviku piiride muutmiseks sellist et aleviku piirid oleks valdavalt samad mis tiheasustusala piirid. 5 Palume kaaluda üldplaneeringu joonistele ka taotletavate mäeeraldiste ning nende 5. KOV ei nõustu ettepanekuga. teenindusmaade piiride lisamist ning taotletavate mäeeraldiste teenindusmaade aladele Taotletavad mäeeraldised on kajastatud vastavates registrites ning on seal avalikult kättesaadavad. Taotluse reserveeritava mäetööstusmaa (reserveeritava turbatootmismaa) juhtotstarbe andmist, et esitamine ei tähenda veel õiguse tekkimist maavara kaevandamiseks Üldplaneeringuga ei anta avalikkusele üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade kohta. infot taotletavate mäeeraldiste alade juhtotstarbe kohta, mille osas pole KOV kujundanud MaaPS sätestatud kohaliku omavalitsuse kaevandamisloa väljastamiseks nõustuvat arvamust. 6 Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on Kunda lubjakivimaardla põhjaosale ja seda 6. Osaliselt arvestatud ümbritsevale alale ( kinnistud Aru Põhja paekarjäär , Aru Kirde paekarjäär , Põhja Aru ja Oleme mäetööstusmaa juhtotstarbega alad viinud vastavusse kirjeldusega, st et ÜP-ga kajastatakse Lõhkeaine) märgitud mäetööstusmaa juhtotstarve. Märgime, et antud alal ei ole kehtivat mäetööstuse maa-alana selliseid alasid, kus on väljastatud kaevandamisluba/aktiivsed mäeeraldised maavara kaevandamise luba ega ka mitte menetluses kaevandamisloa taotlust. koos nende teenindusmaadega. Soovitame nimetatud alale anda perspektiivse mäetööstusmaa juhtotstarbe ja „Perspektiivse maakasutuse juhtotstarbe“ mõistet ei tekita. Kõik ette nähtud juhtotstarbed ongi vastavasisuline selgitus lisada ka seletuskirja. perspektiivsed, st nendega antakse kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhimõtted. 7 Palume joonisele „Maakasutus“ kanda valla territooriumil leiduvad maardlad, mis hetkel 7. KOV ei arvesta ettepanekuga. puuduvad t äielikult. Tegemist on avalikult kättesaadavate avaandmetega, millega kaasnevad seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused ja seadusega määratud menetlusnormid. Üldplaneeringu joonisel kujutatakse eelkõige need ruumiandmeid, mis aitavad mõista ÜP endaga seatud maakasutsutingimusi ja nende mõju ulatust. Maardlatega seonduvat on käsitletud seletuskirja punktis 2.9.3.2. 4/7 Rakvere valla üldplaneering 8 EGT on seisukohal, et KOV kohaliku kaitse loodusobjekti Tõrma Karitsa Jupri 8. KOV otsus on et kavandame jätkuvalt Tõrma-Karitsa-Jupri kohaliku kaitseala. Nõustume, et maastikukaitseala rajamine maardla alale halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise kohalik kaitseala halvendab maavarale juurdepääsu seal, aga ÜP ongi selleks, et ühiskonnas kokku või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. leppida, kas ja mida me peale maavarade veel väärtustame ja inimeste elamisväärsuse säilitamiseks hoida tahame või ei taha. Seletuskirjas punktis 2.10.7.2 oleme täiendatud ala kirjeldust: Ala asub osaliselt Haava (Rakvere) kruusa ja fosforiidimaardlal ja ulatuslikul karstialal. Alale on osaliselt kavandatud puhke- ja virgestusala juhtotstarve ning ala läbivalt matkarada. Kohaliku kaitse alla võtmise otsustamine toimub eraldi menetlusega looduskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. 9 Kaitsehaljastuse maa (KH) on joonise „Maakasutus“ legendis märgitud lühendiga KH 9. Korrigeeritud. Läbivalt kasutame lühendit HK kuid seletuskirjas (sisukord, sisu) lühendiga HK. 10 Joonisel „Maakasutus“ on märgitud planeeritava matkaraja asukohana Veltsi V 10. KOV otsus on et kavandame jätkuvalt matkarada. Selgitame ka et kavandatava matkaraja asukoht liivakarjäär taotlusega kattuv ala. Samuti on planeeritud matkarada Haava liivakarjäär i on üldplaneeringu täpsusastet arvestades ligilähedane. Kuhu täpselt matkarada rajatakse selgub, kui taotletavale teenindusmaale. Palume mitte planeerida matkarada kaevandamise loa planeeritut ellu viima hakatakse. Kui tõesti pole konkreetses kohas seda rada enam kasutada taotlusega kattuvale alale, kuna loa andmisel pole selle kasutamine enam võimalik või ei saa kaevandamise alustamise tõttu seda sinna rajada, siis saab kaaluda selle võimalik /ohutu . Kuni loa andmiseni ei ole keelatud alal liikuda, kuid ametliku trajektoori muutmist jms, aga jätta matkarada planeerimata seetõttu, et kunagi soovitakse seal matakaraja loomine on võimalik peale maavara ammendamist või liigutades rada võibolla kaevandama hakata, ei ole mõistlik. Matkaraja asukoha muutmine/täpsustamine vajadusel taotletavalt alalt välja. Üldiselt ei soovita EGT planeerida matkarada ehitusmaavarade ei ole üldplaneeringu põhilahendust muutev. maardlatele. 11 Planeeringu seletuskirja lk 38 märkuses 61 on kirjutatud, et „Kohaliku omavalitsuse 11. Nõutud täpsustus ei ole vajalik. ÜP seletuskirja punktis 2.4.2 ei ole määranud kaevandamisloaga volikogu võib olulise avaliku huvi korral algatada ka detailplaneeringu koostamise. ala DP-kohustuslikuks. ÜP seletuskirja punktis 2.9.3.2 toodud viide on kehtiva seaduse (PlanS 125 Alus: planeerimisseadus § 125 lg 3“. lg 3) selgituseks, mitte ÜP-ga seatav tingimus. Kui lisada Teie poolt välja pakutud täpsustus, siis EGT märgib, et Maavara kaevandamist reguleerib maapõuseadus eriseadusena. ÜP-s tekkiva, seatava tingimusega ei saa kuidagi ära võtta seadusega (PlanS 125 lg 3) KOV Maapõuseaduse § 42 sätestab, et kaevandamine toimub üksnes kaevandamisloa alusel volikogu ainupädevusse antud õigust ega luua selle õiguse välistavat tingimust. ning loamenetlus on avalik ja kaasav protsess, mis juba tagab kohaliku omavalitsuse ja elanike osalemise. Seaduse § 14 järgi tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust võib lubada üksnes haldusorgani nõusolekul. Tagamaks seadustega kooskõla ja vältimaks dubleeriva avaliku menetluse tekkimist, tuleb üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene aladele, millele on antud või taotletakse maavara kaevandamise luba. 12 Planeeringu seletuskirja lk 39 toodud kehtivate mäeeraldiste loend ei ole ajakohane. 12. Arvestatud. Selgitame: Mäeeraldised on ÜP alusandmed, mida kasutame tuginedes MaRu avalikele Puudub Veltsi III liivakarjääri luba KL 524212. Sama puudus on ka KSH lk 37. Palume ruumiandmetele konkreetse seisuga, mida regulaarselt uuendame. Veltsi III on saanud loa täiendada. Veltsi III kae vandamise loaga seonduv mäetööstusmaa sihtotstarve puudub 17.03.2026. Mäeraldiste alusandmed ÜP-s uuendatud seisuga 01.07.2026 ka jooniselt „Maakasutus“. 5/7 Rakvere valla üldplaneering 13 Planeeringu seletuskirja lk 41 punkti 2 ja punkti 4 sõnastust tuleb täpsustada. Selgitame, 13. Arvestatud. Korrigeeritud seletuskirja punkti 2.9.3.2 tingimusi nr 2 ja 4 et kaevandus kui termin viitab vaid maa alt kaevandamisele. Juhul, kui on silma s peetud kaevandustegevust ka karjäärides ja turbatootmisaladel soovitame kasutada sõna mäetööstusalad. Punktis 4 esineb korduv sõnakasutus. 14 Planeeringu seletuskirja lk 73 on kirjutatud , et Alale on lubatud tuulepargi rajamine 14. Arvestame osaliselt. tähtajaga 35 aastat. aastat.“. Juhime tähelepanu, et viidatud luba on võimalik anda MaaPS §14 Tuulepargi ja määratud juhul üksiku tuulegeneraatori rajamise aluseks on ÜP tingimuse kohaselt lõike 2 ¹ alusel, kuid kuni vastavat kooskõlastust ei ole saadud, ei ole võimalik selle DP koostamine. PlanS -s sätestatud alustel kaastakse DP koostamisse kõik asjakohased ametkonnad saamist eeldada. Juhul kui alale on juba kooskõlastus antud tuleb seletuskirjas viidata ning lähtutakse kõikidest asjakohastest seadustest. Pole mingit põhjust ega alust tuua nende asjakohasele dokumendile. Ka teiste tuulepargi alade kavandamisel maardla alale tuleb hulgast esile ainult arvestamist MaaPS-ga. arvestada MaaPS tingimustega. Viide MaaPS le taastuv energia kontekstis puudub KOV kaalub ÜP-st viidatud tähtaja 35 aastat eemaldamist. EGT märgib õigesti, et kui luba ei ole, hetkel planeeringu seletuskirjast. siis ÜP-ga ei saa MaaPS § 14 lg 21 p 2 luba eeldada. Samas oleme selle tähtaja sisse kirjutanud aluseks võttes Maa-ameti 19.06.2023 nr 6-3/23/8733-2 15 Viimaks juhime tähelepanu omavalitsuse piiridesse jäävatele maavarade levi j a 15. Väo kihistu perspektiivne ala (abikihil: väo_kihistu_pespektiivala) jääb valla põhjaosasse, kus ÜP- perspektiivaladele. Tegemist on maardlatega võrreldes vähem detailselt uuritud aladega, ga ei ole maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud ja/või kus olemasolev katastriüksuse sihtotstarve kus võib eeldada maavara olemasolu. Kuna maavarad on piiratud taastumatu ressurss ja oleks vastuolus võimaliku uue maakasutuse juhtotstarbega. neid saab kaevandada vaid seal, kus neid leidub, siis soovitame vältida selliste objektide kavandamist, mis välistavad potentsiaalse maavarade kasutuselevõtmise, suurema perspektiiviga maavarade levi ja perspektiivaladele. Nende alade säilitamine on väga oluline pikemas vaates maavarade varustuskindluse tagamisel. Lubjakivi osas palume maksimaalselt säilitada võimalus tulevikus kaevandada lubjakivilasundi levialadel, mille nimeks on „Väo kihistu perspektiivne ala“. Väo kihistu piires levib väga kvaliteetne lubjakivi, mis on oluliseks toormeks riigi taristu ehitamisel ja hooldamisel. See lubjakivi esineb kasutatavas sügavuses vaid piiratud vööndis Põhja Eestis ja lõuna pool sarnase kvaliteediga kivi ei leidu, mistõttu on mõistlik neid alasid võimalusel kaevandamist välistavate tegevuste eest kaitsta. Lähtuvalt eelnevast on Eesti Geoloogiateenistusel alust arvata, et Rakvere valla üldplaneeringu lahendus halvendab praegusel kujul maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Eesti Geoloogiateenistus ei nõustu Lääne Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega 6/7 Rakvere valla üldplaneering arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise olemasolevat olukorda ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. 7/7 Eesti Geoloogiateenistus Teie : 29 . 06.2026 nr 13 - 3/26 - 990 Meie : kuupäev digiallkirjas , nr 7-1 /4- 48 Vastus esitatud seisukohtadele Täname Teid Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule teistkordsel kooskõlastamisel esitatud seisukohtade ja ettepanekute eest. Täname ka osalemise eest 14. juulil 2026 toimunud arutelul. Esitatud ettepanekud ja arvamused on koondatud kirjale lisatud tabelisse, kuhu on lisatud ka Rakvere Vallavalitsuse seisukohad. Palume võimalusel anda tagasisidet 2 6 . augustiks 2026. Vajaduse korral oleme valmis korraldama täiendava töökoosoleku. Kohtumise kokku leppimiseks palume ühendust võtta kirja koostajaga. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Maido Nõlvak vallavanem Lisa d : Arvamuste ja kooskolastuste koondtabel_PlanS85_2026 _väljavõte E esti Geoloogiateenistus Seletuskiri v 32 Siiri Püss 527 5510 Siiri.pyss @rakverevald.ee