Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1034071

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1034071 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 14195154 Ärinimi / Nimi Dozerland OÜ Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnloa taotlemine Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Mäeeraldise saamise vajadus tuleneb eelkõige ettevõtte soovist jätkata oma tegevusaladega, milleks põhjendus on teedeehitus ja killustiku tootmine, samuti maavara kasutuskõlblikkusest ning vajadusest tagada ehitusmaavarade kättesaadavus kohaliku ja regionaalse ehitustegevuse tarbeks. Arvele võetud maavarast toodetavat killustikku kasutataks peamiselt üld- ja teedeehituses, sh teede, platside ning muude taristuobjektide ehitamisel ja hooldamisel. Maavara kasutuselevõtt võimaldab varustada nii ettevõtte enda objekte kui ka teisi piirkonna ehitus- ja taristuobjekte kohaliku päritoluga ehitusmaterjaliga. See vähendab vajadust vedada samalaadset materjali kaugemal asuvatest karjääridest ning aitab seeläbi vähendada transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Ehituskillustiku tootmine Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisel võimaldab ettevõttel vähendada sõltuvust turukõikumistest ja kolmandate osapoolte tarnetest, parandades seeläbi ehitustegevuse planeeritavust ja varustuskindlust. Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri asukoht on logistiliselt soodne. Mäeeraldis paikneb Tallinna- Pärnu-Ikla riigimaanteest ligikaudu 450 m kaugusel, mis loob head eeldused kaevandatava materjali väljaveoks. Väljavedu riigimaanteele toimuks mööda olemasolevat Kükita-Kangermaa teed ehk puudub vajadus liigelda läbi külade või muude tihedama asustusega piirkondade. Riigimaantee lähedus võimaldab materjali suunata kiiresti põhimaantee transpordikoridori ning sealt edasi suurematele tarbimisobjektidele. Rail Baltica trassikoridor jääb mööda reaalseid veoteid ligikaudu 30 km kaugusele (linnulennult ~15 km). Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema kaevandamiskasutusega maardlasse. Taotletav karjäär asub Orava maardlas. See aitab vältida uute ulatuslike häiringualade teket ning piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist. Täpsem teave on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei käsitleta keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, pealmaakaevandamist alla 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevusena. Taotletava tolm jne) kirjeldus Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,67 ha. Lähimad Põlli ja Orava kruusa- ja lubjakivimaardlate karjäärid paiknevad kavandatavast karjäärist ligikaudu 1,2 – 1,4 km kaugusel loode ja kagu suunas vastavalt. Arvestades karjääride omavahelist kaugust ning asjaolu, et Orava VII lubjakivikarjäärist kaevise väljaveoks ei kasutata teiste karjääridega samu väljaveoteid, võib nende tegevuste koosmõju pidada väheoluliseks. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur- lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Täpsem teave on esitatud taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Orava VII lubjakivikarjäär Aadress Vardi metskond 34, Põlli küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Territoriaalkood 6523 Katastritunnus(ed) 50201:001:1241 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539459, Y: 527718 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vardi metskond 34 (50201:001:1241). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​‐ Tempera​‐ SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C SNAP kood m/s 1 Puurimine X: 6540709, Y: 0.05 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine 527242 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) 2 Lõhkamine X: 6540700, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine 527225 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6540718, Y: 527258 3 Purustus- X: 6540748, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, 527174 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) laadimine) X: 6540778, Y: 527225 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ 3/20 Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1 Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Orava_VII_plokkskeem.png Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud andmed informatsioonist. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, riigiomandisse kuuluval Vardi metskond 34 katastriüksusel (tunnus 50201:001:1241, maatulundusmaa). Lähima majapidamise õueala jääbtaotletava mäeeraldise välipiirist ~280 m kaugusele põhja Kullassaare (tunnus 50401:005:0530) katastriüksusele. Tegemist on aktiivse maardlaga, kus asub viis aktiivset mäeeraldist (keskkonnaload nr Rapm-034, Rapm 109, KL-513227, KL516107 ja KL-521649), mis jäävad taotletavast Orava VII lubjakivikarjäärist enam kui 1,3 km kaugusele kagusse. Lisaks on menetluses Orava VI lubjakivikarjääri taotlus. Lubjakivi kaevandamisel ja selle töötlemisel (purustamine, sõelumine) käitise territooriumil on arvestatud järgmiste heiteallikatega: 1) lõhkeaukude puurimine (heiteallikas 1); 2) lõhkamine (heiteallikas 2); 3) lubjakivi purustamine/sõelumine purustus-sorteerimissõlmes ja laadimistööd (heiteallikas 3). Heiteallikate asukoht karjääris muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid need jäävad käitise piiridesse. 4/20  Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 2: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Orava_VII.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 3: Joonis_2._Kaitise_asendiplaan_Orava_VII.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt tehnogeensed objektid saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam. Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aastate keskmine sademete summa: 666 mm Tuulteroos, fail Lisa 4: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment- climatechange/services/nationalpollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. arvutusmetoodikat Arvestades purustus-sorteerimissõlme töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana. Lõhketööde puhul on arvestatud maavara raimamisega vaid karjääri algmurde tegemisel (umbes 3 lõhkamist). Edasipidine kaevandamine toimub mehaaniliselt hüdrovasaraga. 5/20 Manused Lisa 5: KOTKAS_arvutuskaik_Orava_VII__07.2026_.asice 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 % Muud heite vähendamise meetmed Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada vastavalt vajadusele. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Puurimine (1) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 6/20 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamine (2) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 7/20 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) (3) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 8/20 Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 10 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 9/20 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Puurimine (1) PM-sum Osakesed 0.005 g/s 0.001 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0 t Jah Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed 0.898 g/s 0.01 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.467 g/s 0.005 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.027 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.425 g/s 0.005 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.467 g/s 0.005 t Jah Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed 0.227 g/s 1.328 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.103 g/s 0.60 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.012 g/s 0.071 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) X: 6540760, Y: 527196 Piikamine X: 6540744, Y: 527096 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 52 Vastab 45 0 Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 6: Joonis_3._Toostusmura_paevane_hajumine_Orava_VII.pdf Mõjutatavad müratundlikud alad Müratundlikud alad on piirkonnas paiknevate lähimate majapidamiste õuealad (II kategooria). 10/20 Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Lähimate tundlike objektide juures (majapidamise õuealal) kehtestatud normtasemeid ei ületata. vähendamise meetmeid rakendada Müra leviku piiramiseks ning mõju leevendavamiseks on vajalik lähima majapidamise suunal ehk taotletavast käitisest põhja suunas rajada käitise piirile katendimaterjalist 5-meetri kõrgused müratõkkevallid. Antud meede on piisav, et vähendada tegevusega kaasnevat mürahäiringut. Lisaks, mItte teostada kaevandamist ega mürarikkaid tööprotsesse õisel ajal (ajavahemikus kl 23-7). Müra vähendamise kava Lisa 7: Joonis_3._Toostusmura_paevane_hajumine_Orava_VII.pdf 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.425 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 58.14 0.006 2 10102- Lämmastikdioksiid 0.467 g/s 1 tund 200 µg/m³ 50.73 0.254 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.24 0.006 3, 1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.015 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.04 0.002 (PM2,5) 3, 1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.106 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 1.09 0.022 1 aasta 40 µg/m³ 0.35 0.009 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.467 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.41 0.008 1 aasta 40 µg/m³ 0.24 0.006 2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.027 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.01 0 (PM2,5) Koosmõju kirjeldus 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Airviro hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025 11/20 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses) ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid. seireandmed) Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 8: Airviro_hajumispildid_Orava_VII.rar 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 12/20 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Käitisele lähimate tundlike objektide juures on müra normtasemed (tööstusmüra puhul 60 dB) tagatud. Müra leviku ja häiringu vähendamiseks on vajalik alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse rajada käitise põhjapiirile 5-meetri kõrgused katendivallid. kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on purustus-sorteerimissõlme opereerimisega kaasnev osakeste heide. tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise ja leviku piiramise meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt kaevandamise etappidele järk-järgult. 2. Mäeeraldiselt kooritavat katendimaterjali saab ladustada vallidena teenindusmaa piirile, et vähendada karjäärialalt välja levivat müra. 3. Killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra regulaarne omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ega müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks müratase lähimate tundlike objektide juures ei ületa kehtestatud piirväärtusi. Vajadusel saab teostada pistelisi kontrollmõõtmisi, näiteks põhjendatud kaebuste esinemisel. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 13/20 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.227 g/s 1.328 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.103 g/s 0.60 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.012 g/s 0.071 t Jah Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.898 g/s 0.01 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.467 g/s 0.005 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.027 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.425 g/s 0.005 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.467 g/s 0.005 t Jah Puurimine (1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.005 g/s 0.001 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.005 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.005 t PM-sum Osakesed 1.339 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.605 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.071 t 6.1. Maavara kaevandamine 14/20 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 585 Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Orava VII lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 24.67 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.67 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 656 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 74 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 125 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 16 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 568 tuh m³ 20.04.2026 17 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 617 tuh m³ 20.04.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 3 092 tuh m³ Geoloogilised uuringud 15/20 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Dozerland OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523275 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.03.2030 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) Geoloogiafondi number 47436 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-61 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 20.04.2026 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 9: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: Korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 12: Seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 13: 13_526_61_20.04.2026_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 14: Aruanne__Polli_III_GU_.asice GIS ja CAD failid Lisa 15: piir__ME_ja_TM_.dgn Lisa 16: isojooned__maapind_EH_.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 16/20 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Kaevandamise alustamisel tuleb kõigepealt raadada alal kasvavad puud, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida kasulikku kihti kattev katend, lammutustööde kirjeldus mida tehakse järk-järgult vastavalt töö-ee liikumisele. Juhul, kui kännud on vaja välja juurida, korjatakse need kokku, kuivatatakse kuni 3 aastat mäeeraldise piires ja realiseeritakse seejärel töötlemata küttepuiduna või võimalusel ka hakkpuiduna. Katend koosneb kasvukihist (muld), savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Katendi maht mäeeraldisel on 656 tuh m3, sh kasvukiht mahuga ligikaudu 74 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus varu arvutuse mudeli põhjal on 2,7 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise perimeetrile eraldi, et kasvukihti saaks vajadusel kasutada ala bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Sarnaselt ~2 km kaugusel Orava lubjakivimaardlas asuvate toimivate karjääridega, toimub ka tulevases Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamine ilma veetaset alandamata. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Karjääri avamisel rajatakse algmurre puur-lõhketöödega. Algmurde lõhketööd teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kes koostab eelnevalt nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti. Lõhketööde parameetrid, sh laengusuurused, ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et oleks välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Pärast algmurde rajamist toimub lubjakivi kaevandamine mehaaniliselt kuni ligikaudu 80 t ekskavaatoriga. Raimamiseks kasutatakse hüdrovasarat ehk rammerit ning vajaduse/võimaluse korral ka ripperit. Dozerland OÜ hinnangul võimaldab ligikaudu 80 t ekskavaatori, hüdrovasara ja ripperi kombinatsioon lubjakivi massiivi mehaaniliselt kobestada ja väljata efektiivselt ilma puur lõhketöid teostamata, ka veetasemest all pool. Vee alt väljatav kaevis tõstetakse esmalt astangule nõrguma. Kuiva kaevise esmaseks töötlemiseks kasutatakse mobiilset purustus sorteerimissõlme. Raimatud kuiv materjal laetakse kas otse ekskavaatoriga ja/või frontaallaaduriga purustus-sorteerimissõlme või kalluritele selle transportimiseks purustus- sorteerimissõlme. Töödeldud kaevis fraktsioneeritakse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16, 16/32 ja 32/63. Lisaks ridakillustikud 4/32 ja 4/63 ning lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon 0/4. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele fraktsioonidele. Kavandatud Orava VII lubjakivikarjääris konkreetselt kasutatavad tööorganid valitakse vastavalt kivimi tugevusele, lõhelisusele ja konkreetse töö-ee mäenduslikele tingimustele. Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik koos mäetööde ajalise ning ruumilise arenguga fikseeritakse kaevandamise projektis. Katend kasutatakse ära kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. 17/20 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, riigiomandisse kuuluval Vardi metskond 34 katastriüksusel (tunnus 50201:001:1241, maatulundusmaa). Katastriüksus paikneb metsade ja hõredama asustuse piirkonnas. Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa hõlmavad riigikinnistust pindalaliselt ligikaudu 4,8%. Taotletav mäeeraldis külgneb idast eraomandisse kuuluva katastriüksusega Keevaalliku (tunnus 50401:005:0440, maatulundusmaa). Teistes suundades jätkub Vardi metskond 34. Lähima elamu eraõu jääb ~275 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530). Maakonna planeeringu rohelise võrgustiku kihis jääb taotletav karjäär rohevõrgustiku alale. Rapla maakonnaplaneeringus on maavaradega varustatuse tagamine määratletud kui avalikes huvides olev tegevus, mille elluviimine eeldab, et kaevandamine toimub parimaid teadaolevaid tehnilisi ja korralduslikke lahendusi rakendades, eesmärgiga minimeerida võimalikku häiringut nii looduskeskkonnale kui ka piirkonna elanikele. Märjamaa valla kehtivas üldplaneeringus on rõhutatud eelkõige alasid, kus kaevandamine on välistatud või piiratud, samuti kaevandamisest mõjutatud alade korrastamise vajadust ning sellest tulenevalt nähakse ette, et pärast maavara ammendamist korrastatakse ka taotletav mäeeraldis vastavalt kehtivatele nõuetele. Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tugialale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt on kaevandamine rohevõrgustiku alal võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele on käsitletud peatükis 6. Kavandataval tegevusel puuduvad seega otsesed vastuolud kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega. Taotletaval mäeeraldisel puuduvad muud olulised seosed planeerimisdokumentidega või planeeritavate tegevustega. Taotletava karjääri piirist ca 50 m kaugusele jääb Vardi looduskaitseala (KKR kood KLO1000156) ning sellega seotult ka Vardi LKA Vardi piiranguvöönd ja Vardi sihtkaitse-vöönd (KKR koodid KLO1100639 ja KLO1100638 vastavalt). Kaitseala kuulub Vardi loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu (EELIS kood RAH0000346). Lähialal esineb vääriselupaiku, neist lähim 25 m kaugusel, teised 50 – 530 m kaugusel. Natura elupaikadest jäävad lähialale elupaigatüübid 9010* lähima kaugusega 45 m ning 9020* kaugusega 160 m. Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri ümbruses on registreeritud mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti. Karjääri lähialal esinevad II kaitsekategooria liikidest harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood KLO9118054) ~30 m kaugusel, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (KKR kood KLO9303749) ~190 m kaugusel, laanerähn (Picoides tridactylus) (KKR kood KLO9112424) ~220 m kaugusel ning harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood KLO9118076) ~550 m kaugusel. III kaitsekategooria liikidest on lähialal registreeritud suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) (KKR kood KLO9200720) ~30 m kaugusel, harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KKR kood KLO9303748) ~190 m kaugusel, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KKR kood KLO9303747) ~190 m kaugusel, suur käopõll (Listera ovata) (KKR kood KLO9303746) ~190 m kaugusel, Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) (KKR koodid KLO9406009, KLO9406066, KLO9404843) ~760 – 980 m kaugusel ning punaselg-õgija (Lanius collurio) (KKR kood KLO9120657) ~870 m kaugusel. Põhjavee kaitstuse andmete kohaselt jääb taotletav karjäär kaitsmata põhjaveega piirkonda. Karjäärile lähim puurkaevu ehk veehaarde sanitaarkaitseala (VEKA kood PRK0009811) paikneb ligikaudu 920 m kaugusel. Looduslikke pinnaveekogusid, sealhulgas jõgesid, ojasid ja järvi, taotletava Orava VII lubjakivikarjääri piires ega läheduses ei ole. Lähim vooluveekogu on karjäärist ~1,3 km kaugusel kirdes asuv Ohukotsu jõgi (KKR kood VEE1107700). Taristuobjektidest jääb lähialale avalikult kasutatav Tallinna-Pärnu-Ikla tee nr 4, tee kaitsevöönd jääb karjäärist ~395 m kaugusele. Tegemist on Euroopa teedevõrgu maanteega, millele toimub ka kaevise väljavedu karjäärist. Elektritaristust jääb lähim elektripaigaldise kaitsevöönd ~320 m kaugusele, mille hulgas on märgitud elektrimaakaabelliin ja alla 1 kV elektriõhuliin. Lisaks paiknevad õhuliini tugede ja mastitõmmitsatega seotud objektid ~320 m ja ~400 m kaugusel ning täiendavad elektriliiniga seotud objektid ~790 – 980 m kaugusel. Kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidest paikneb lähialal joonobjektina kiviaed, mille tüüp on „Kiviaiad, tarad“, ligikaudu 300 m kaugusel. Punktobjektidena jäävad lähialale lubjaahi, mille tüüp on „Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad“, ~310 m kaugusel ning vaigutuslangid, mille tüüp on „Eripärase kasutuseesmärgiga puistud“, ligikaudu 370 m ja 550 m kaugusel. Mäeeraldis jääb riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndisse. Karjääri lähialal paikneb ka Vetla1 maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, mis jääb ligikaudu 500 m kaugusele. 18/20 Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendusmeetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali keskkonnamõju kohta laadimisprotsessid. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on täidetud õhu eriosa tabelid. Purustus-sorteerimissõlmede keskmine soojusvõimsus ~0,46 MWth ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 künniskogust 1 MWth. Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamisega kaasnevat müra on detailsemalt hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass algmurde rajamisel ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Võrreldes puur-lõhketöödega on mehaanilisel raimamisel tekkiva vibratsiooni impulss oluliselt väiksem, kuid hüdrovasara kasutamisel on mõju tööperioodi jooksul korduv ja pikemaajalisem. Orava VII lubjakivikarjäärile lähim puurkaev asub ~920 m kaugusel põhja suunas ning ülejäänud enam kui 1 km kaugusel. Kui karjääris peaks toimuma reostus, siis selle kontsentratsioon väheneb järjest allavoolu ning kuna reljeefi järgi on maardla põhjavee liikumise suund kirdesse, jäävad lähimad puurkaevud maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on kaevandamise mõju põhjavee keemiale väga väike. Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega muude looduskaitseliste piirangutega alal. Taotletavast mäeeraldisest jäävad III kaitsekategooria liigi suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr.213466 ligikaudu 25 m kaugusele põhja ja lääne suunda. Vardi looduskaitseala, mis kuulub Vardi loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu, jääb mäeeraldise lõunapiirist ~50 m kaugusele ning läänepiirist ~130 – 140 m kaugusele. Kuigi lubjakivi ulatub ka looduskaitsealale, on juba geoloogilise uuringu käigus kontuuritud varuplokid selliselt, et kavandatava karjääri ümber jääks puhvertsoonid nende alade kaitseks. Lähim elamu jääb ~275 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530). Orava VII lubjakivikarjääris ei teki kaevandamise ega tootmisprotsessi käigus (kaevandamis)jäätmeid. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas. 19/20 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tolmu leviku tõkestamiseks on võimalik kasutada mitmeid leevendusmeetmeid (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel, kalluritel koormate katmine). Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Müra leevendamiseks tuleb kaevandamise arenemisel masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Kuna lähima elamu õu jääb karjäärile võrdlemisi lähedale, on mäeeraldise piirile elamumaa suunas soovitatav rajada katendist müratõkkevall, et kaevandamise müra täiendavalt lokaliseerida. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Vajadusel tehakse esimeste lõhkamiste ajal vibratsiooni kontrollmõõtmisi lähima elamu juures. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Lähimate vääriselupaikade ning Vardi looduskaitseala suunal säilitatakse 25-50 m laiune puhvertsoon. Maastikupildi visuaalne muutumise mõju on leevendatav kaevandamisega rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast loa omajale kohustuslik. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 17: Graafilised_lisad.asice 20/20    Heitkoguste arvutus Orava VII I lubjakivi karjääri keskkonna kaitse loa esma taotluse nr T KL/1031721 juurde Dozerland OÜ (edaspidi ka arendaja või kaevandaja ) taotleb keskkonnakaitseluba maavara kaevandamiseks Orava VII lubjakivi karjääris (edaspidi ka Orava VII karjäär ) . Õhu saaste loa arvestuses on aasta seks kaevandatav aks mah uks arvestatud 1 25 000 m 3 ehk 325 000 t (maavara mahumassi 2,6 t/m 3 juures) . Taotluses toodud info põhjal toimuvad Orava VII karjääris järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide: lõhkeaukude puurimine; lõhkamine; purustus-sorteerimissõlm ( peenestamine , sõelumine ) ; materjali laadimine. 4401185 1396669 0 0 1790451 2421697 0 0 3611245 2382851 0 0 2426970 2191081 5010730 1626207 0 0 2583815 1258266 0 0 3338830 1028894 Orava VII karjääris kavandatava tegevuste põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil. 683260 727921 0 0 Lõhkamine (karjääri avamisel) Lõhkeaukude puurimine (karjääri avamisel) Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Lõhkamine (karjääri avamisel) Lõhkeaukude puurimine (karjääri avamisel) Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Joonis 1. Orava VII karjääris kavandatava tegevuse plokkskeem. Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining ) ning Kanada keskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd – heiteallikas 1 Maavara kobestamine toimub mehaaniliselt hüdrovasaraga, kuid karjääri avamisel ja algmurde tegemisel kasutatakse puur-lõhketö id. A rvestuslikult kulub algmurde tegemiseks 3 lõhkamist kuni 18 000 m 3 ulatuses aastas. Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 1 2 filtrist koosneva püüdeseadmega , mille püüdeefektiivsus on vähemalt 99,5% . Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on seetõttu marginaalsed. Eelviidatud metoodika kohaselt on puurimise eriheited osakeste kohta järgmised: PM -sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. Puurim i sega eralduvate osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada puuritavate puuraukude arvu. Korraga lõhatakse keskmiselt ligikaudu 6 0 00 m 3 maavara , mille tarbeks on vajalik puurida eeldatavalt u mbes 60 puurauku (laengutihedusel 10 m 2 /puurauk) . Karjääri algmurde jaoks vajaliku mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt: 18 00 0 m 3 / 6 0 00 m 3 x 60 = 1 80 lõhke-puurauku Lähtudes eeltoodud osakeste erihei detest ning puurmasina garanteeritud püüdesüsteemi efektiivsusest, on arvutuslikud heitkogused järgmised: PM -sum = 1 80 x 0,59 / 1 000 = 0, 106 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 1 t/a ; PM 10 = 1 80 x 0,31 / 1 000 = 0 , 056 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 0 t/a; PM 2,5 = 1 80 x 0,31 / 1 000 = 0 , 056 t/a, millest õhku eraldub 0,00 0 t/a . Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on umbes 60 m/h ehk 1 m/minutis. Puuritava augu sügavus on kuni 10 m. Eeltoodu kohaselt puurib kokku 1 80 x 10 m = 1 800 m Puurimiseks kuluv aeg oleks seega kokku ~ 30 h, mille kohaselt oleksid hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 1 000 g / 108 0 00 s = 0,0 0 5 g/s; PM 10 = 300 g / 108 000 s = 0,00 3 g/s; PM 2,5 = 3 00 g / 108 000 s = 0,00 3 g/s. Lõhkamine – heiteallikas 2 Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile , mis kooskõlastatakse TTJA-ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika kohaselt järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eel toodud valemis konstanti 0,52 ning eriti peenete osa keste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Karjääri algmurde teostamiseks kulub arvestuslikult 3 lõhkamist ning ühe lõhekala suuruseks hinnanguliselt 600 m 2 . Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased osakeste heitkogused järgmiselt : PM -sum = 0,00022 x ( 60 0 ) 1.5 x 3 / 1000 = 0, 0 10 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 60 0 ) 1.5 x 0,52 x 3 / 1000 = 0, 0 05 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x ( 60 0 ) 1.5 x 0,03 x 3 / 1000 = 0, 0 0 0 t/a ; Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside heitmed võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . Karjäärides kasutatakse ammooniumnitraadi ehk ANFO- tüüpi lõhkeainet . Lubjakivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,6 kg/m 3 lubjakivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 5 kg/m 3 kohta, on algmurde tegemiseks vajalik ligikaudu 9 t lõhkeainet. Laboratoorsetel katsetustel on mõõdetud, et l õhkeaine plahvatamise ga kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides on järgmised: CO 0,051 %, NO 2 0,056 %. Arvestades aastas lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 9 t x 0,051 % = 0, 0 0 5 t/a; NO x = 9 t x 0,056 % = 0, 0 05 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevaid vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt - valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Samuti toimub saasteainete umbes paari minuti jooksul. Lõhketööde teostamise ajal muud karjääri tööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Ühel lõhkamisel toimub saasteainete hajumine tegelikkuses umbes 5 minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustades tunniajasest heitekoormusest ~ 8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkogused, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 3,2 3 kg x 1 000 / 3600 s = 0, 898 g/s; PM 10 = 1, 68 k g x 1 000 / 3600 s = 0, 467 g/s; PM 2,5 = 0 , 10 kg x 1 000 / 3600 s = 0, 0 27 g/s; CO = 1, 53 kg x 1000 / 3 600 s = 0, 425 g/s. NOx = 1, 68 kg x 1000 / 3 600 s = 0, 467 g/s; Purustus-sorteerimissõlm – heiteallika s 3 Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga. Purusti peenestab kaevise ning sõelur sorteerib selle erinevate fraktsioonide vahel. Valmistoodang jaotatakse vastavate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on kirjeldatud tööprotsessid (purustamine, sõelumine, laadimine) kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana. Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) toodud järgnevast valemist: E=k(0,0016)⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Orava VII karjääri mäeeraldisele l ähim ilmajaam on Kuusiku meteoroloogiajaama . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Türi MJ registreeritud ilmastikuandmetele, on 20 2 0 . – 202 5 . aasta te keskmine tuulekiirus ( U ) 3 , 0 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) on võetud 5 %, mis on lubja kivi puhul keskmiseks näitajaks . Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust ( t abel 1). Tabel 1. O sakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid O sakeste aerodünaamiline läbimõõt PM sum PM 10 PM 2,5 Konstant k 0,74 0,35 0,053 Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt: E (PM sum ) = 0,00 0 49 E (PM 10 ) = 0,000 23 E (PM 2,5 ) = 0,0000 4 Saadud e riheidete , aastase tootmismahu ( 325 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aasta sed osakeste heitkogused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Orava VII karjääris Protsess Osakeste fraktsioon E riheide , kg/t Protsessi läbiv kogus, t/a Heitkogus, kg/a 1 . Kaevise kukkumine purustisse ; 2 . Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3 . Sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4 . Valmistoodangu ladustamine lattu; 5 . Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks. PM -sum 0,000 49 325 000 5 x 1 59 ,7 = 798 PM 10 0,000 2 3 5 x 75,5 = 378 PM 2,5 0,0000 4 5 x 11,4 = 57 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega, sõltuvalt kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi eriheitest . Eriheide sõltub materjali niiskussisaldusest ja ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ning materjal on väga kuiv (niiskussisaldus <1,3 %) , on eriheide maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90 % ( controlled ). Vastavalt eelviidatud Keskkonnaameti lubjakivi töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise juhendile , on Eestis rakendatavad kontrollitud eriheiteid, kuna töödeldava materjali niiskussisaldus on >1,3 %. Arendajalt saadud informatsiooni põhjal niisutatakse purustus-sorteerimissõlme sisseantavat materjali ning arvutustes on kasutatud metoodikas vastavalt täiendavaid hei det vähendava t mee det . Eelviidatud metoodika kohaselt on eriheited jäme dama killustiku fraktsioonide purustamise le ja sõelumi sele samad. Eristatakse vaid peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille eriheited on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad: fr 32/64 ja 4/63 ligikaudu 30 % ehk 97 5 00 t/a; fr 16/32 4/32 ligikaudu 30 % ehk 97 5 00 t/a; fr 4 / 16 ligikaudu 20 % ehk 65 0 00 t/a; fr 0/ 4 ligikaudu 20 % ehk 65 0 00 t/a . Arvutustes on arvestatud, et fr 0/ 4 tootmisel kasutatakse kõrgemaid eriheiteid. Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 . Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti PSS-i arvutuslikust tootlikkusest 2 0 0 t/ h. Tabel 3. Purustamisel ja sõelumisel tekkivate o sakeste eriheited ja heitkogused Orava VII lubjak ivikarjääris Protsess Protsessi läbiv kogus Eriheide ( controlled) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM - sum PM 10 PM 2,5 PM - sum PM 10 PM 2,5 Purustamine * jäme 2 60 0 00 ( 16 0 ) 0,0006 0,00027 0,00005 78 (0,0 1 3 ) 35 (0,0 0 6 ) 7 (0,00 1 ) peen 65 0 00 ( 4 0 ) 0,0015 0,0006 0,000035 49 (0,0 0 8 ) 20 (0,0 0 3 ) 1 (0,0 0 0) Sõelumine jäme 260 000 ( 160 ) 0,0011 0,00037 0,000025 2 86 (0,0 49 ) 96 (0,0 16 ) 7 (0,001) peen 65 000 ( 40 ) 0,0018 0,0011 - 117 (0,0 2 0 ) 72 (0,01 2 ) - Kokku 530 (0, 091 ) 222 (0, 0 3 8 ) 1 4 (0,00 2 ) * Purustamisel on arvestatud metoodika kohase materjali niisutamis el rakendatava heite vähendusteguriga 0,5. Kokkuvõte Orava VII karjääris m aavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 4 . Tabel 4 . Orava VII karjääri saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM -sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 1, 33 9 0, 605 0, 0 7 1 1 Süsinik oksiid (CO) 0, 0 05 10 Lämmastikoksiidid (NO x ) 0, 0 05 0,3 Saasteainete heitkoguste kohaselt ületatakse taotletaval tegevusel eelviidatud määruse lisas 6 sätestatud künniskoguseid osakeste ( PM-sum ) puhul . Arvutused koosta tud: 13 . 0 7 .202 6 Priit Kallaste OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonna ekspert Tööstusmüra hajumine Päevane hinnatud Kullassaare müratase LpA = 51.7 dB (kell 7-23) Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB Laadur > 55 dB PSS Hüdrovasar > 60 dB > 65 dB Ekskavaator > 70 dB > 75 dB > 80 dB Punktallikas Point Source (piikamine, ekskavaator, laadur) Pindallikas Area Source(purustus-sorteerimissõlm) Tee Road Elu- või ühiskondlik hoone Building Katendivall Embankment Kõrval- Foliage või tootmishoone Lähima Receivermajapidamise õueala Orava VII karjääri Calculation Area piir Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 3 - Purustus-sorteerimissõlm: 115 dB, ekskavaator: 106 dB, laadur: 105 dB, piikamine: 125 dB. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeritud päevase aja müra hajumist. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m, piikamisel 1 m. Orava VII lubjakivikarjäär Mõõtkava Müra hajumise mudel - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna reljeefiga (maapinna kõrgusmudel). Rapla maakond, Märjamaa vald 1 : 9 000 Avatud karjääriala piires mäeeraldise lõunaosas on maapinna reljeefi vähendatud katendi keskmise paksuse 2,7 m võrra. - Karjääri põhjapiiril on arvestatud 5-meetrise katendivalliga. - Kõrghaljastuse (sh metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 14.07.2026 - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, Männiku tee 104, 11216 Tallinn mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 26/5562  Tööstusmüra hajumine Päevane hinnatud Kullassaare müratase LpA = 51.7 dB (kell 7-23) Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB Laadur > 55 dB PSS Hüdrovasar > 60 dB > 65 dB Ekskavaator > 70 dB > 75 dB > 80 dB Punktallikas Point Source (piikamine, ekskavaator, laadur) Pindallikas Area Source(purustus-sorteerimissõlm) Tee Road Elu- või ühiskondlik hoone Building Katendivall Embankment Kõrval- Foliage või tootmishoone Lähima Receivermajapidamise õueala Orava VII karjääri Calculation Area piir Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 3 - Purustus-sorteerimissõlm: 115 dB, ekskavaator: 106 dB, laadur: 105 dB, piikamine: 125 dB. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeritud päevase aja müra hajumist. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m, piikamisel 1 m. Orava VII lubjakivikarjäär Mõõtkava Müra hajumise mudel - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna reljeefiga (maapinna kõrgusmudel). Rapla maakond, Märjamaa vald 1 : 9 000 Avatud karjääriala piires mäeeraldise lõunaosas on maapinna reljeefi vähendatud katendi keskmise paksuse 2,7 m võrra. - Karjääri põhjapiiril on arvestatud 5-meetrise katendivalliga. - Kõrghaljastuse (sh metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 14.07.2026 - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, Männiku tee 104, 11216 Tallinn mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 26/5562  Vardi metskond 68 VEP nr.153016 50401:005:0018 Kükita 50401:005:0233 Kullassaare I 50401:005:0530 II Põlli kruusamaardla Vardi metskond 76 50401:005:0025 6 541 200 Vardi looduskaitseala 55.04 59.94 58.45 56.67 59.41 I 60.97 V 55.77 61.24 1 56. 60.28 56.84 Orava lubjakivimaardla 69 I 58.55 58.48 60.24 59.34 3 54.88 56.41 61.03 2 58.78 54.89 61.44 59.85 57.63 61.19 61.65 56.25 58.74 58.79 48,93 57.26 59.84 55.56 06.10.2025 PA-5/25 0,80 57 60.30 61,58 57. 60 56.39 59.35 11,68 95 49,10 2,50 61.45 56.39 46,60 54.53 Kaardileht nr 6314 Rapla 61 55 57.64 56.98 61.82 59.85 60.61 56.00 62.03 60.58 55.61 56.64 59.27 59. 61.52 05 57.24 54.96 6 541 000 62 65.37 57. 56. 61.48 Kr 05 08 58.98 56.71 56.94 VEP nr.213466 64.95 61.38 56.53 55.85 60.64 60 63 63.28 55.60 57 60.09 56.33 66.23 5 6 .72 5 .0 6 5 55. 56,34 56. .8 3 55.01 77 40 14.11.2025 59 65.27 65 PA-1/25 65 2,00 56 56.11 62.76 . 58,43 57 16 3 56 . 7,33 59. .2 73 2 . 84 6 6 49,10 5 2 58 56. 60 VEP nr.153018 .7 2,50 6 5 63.90 5 15 6 64 46,60 .1 7 65.45 66.31 49,23 55.38 56 59.86 56. 06.10.2025 63 57.38 57 64.91 7 60 60 5 56.56 .57 63.96 66 66.15 60.11 8 55.11 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 5 58 pi 2 piiripunktide koordinaadid . .2 95 nn 5 7 61 57.42 56.59 5 5 65 62.30 57 61.24 4 60. 9 K 9 .3 . r 64.78 18 6 5 62 5 nn Nr X Y 57. 63.91 pi 67 64.17 65.07 65.44 63.74 57 1 6 541 105,02 527 043,49 24 6 65 1. 83 . Kr 2 6 541 080,58 527 215,16 58 64 I 60 ' .03 59. 64.74 57.03 3 6 541 093,22 527 363,74 52 61. 2 64.32 3 62.92 N 58.28 64.90 65 64 59 71 . 8 4 6 540 889,20 527 416,03 5 65 65 5 6 540 699,04 527 383,95 63.06 65.15 61.36 9 65.51 5 6 6 540 584,92 527 541,98 64.21 64.46 65 60 I 64 7 6 540 465,51 527 509,20 60 58.43 I 61.99 .93 62 64.59 63.10 8 6 540 661,54 526 888,81 6 540 800 65.02 63.43 59.66 Kr 59 7 5 63 8 62.43 6 Pindala 24,67 ha 5 4 62.62 Plokk 16 aT 0 63 61.64 6 61. 62.66 63 47,74 63.55 39 62.86 06.10.2025 Plokk 17 aT 6 64.23 59.93 61 PA-4/25 4 62.62 1,30 62.10 62.77 62,19 Vardi metskond 34 61 11,79 62.55 61.72 62.71 49,10 62.56 50201:001:1241 2,50 64 46,60 63.68 Keevaalliku 63. 62.15 63.08 50401:005:0440 33 62.90 61.86 61.85 61.96 Pendi lasketiiru pv 60.80 63.43 2 61.89 .32 6 64 5 6 3 .2 63.99 63 62.82 62 0 61.61 61.61 Kr 62.76 63.30 62.12 60.62 p 61 64 in 63.81 n 61.82 65 64.26 62.52 6 61.67 2 6 .7 .9 0 63 61.72 62.81 62 60.59 62 61.89 . 94 63.75 63 61.53 60 59 49,85 61 8 61.86 62.02 63.20 53 3. 06.10.2025 64.05 61.35 PA-2/25 6 63.77 60.36 2,10 62 61.33 63,25 . 61 62.92 12,05 64 61.25 49,10 2,50 11 46,60 . 63 61.86 63.26 61 63.41 .22 61.03 59.99 61.38 62.52 63.56 Kr 6 pi 62.78 3 63.36 nn 61 6 540 600 60.97 62.30 62.39 62.62 6 67 526 800 62. 61.21 61.75 61.88 61 62.71 . I 05 64.00 61 I 61.81 I 61.24 3 ' 62 6 62.08 63.23 63.36 60.13 62.10 62 61.54 61.50 62.09 63.62 62.38 60 14 61.40 61 62.12 . 62 63.33 .56 60.11 61.62 61.68 61.94 61.91 62.60 61 64.29 62 63.50 61.59 61.87 62.11 1 63.67 6 62.04 64 pi 62.20 49,67 60.15 nn 63.42 Kr 06.10.2025 63.43 61.63 62.53 PA-3/25 61.67 2,40 95 63.97 63,37 61. 11,87 49,10 63.43 62 61.93 1 2,50 . 61.72 82 Mäeeraldise piir, 46,60 63 piiripunkt ja piiripunkti number VEP nr.213465 I 61.88 63.89 V' 63.14 62.26 6 60.71 3 .3 62.04 1 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 7 63.55 piiripunkt ja piiripunkti number 62.63 63.05 63 6 62.98 3 62.70 . 6 0 62 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 3 7 64 p 63.71 in n 63.66 62 Nõlvaterviku alumine piir I . Vardi LKA 62.61 I' 62.50 41 Maardla piir (asendiplaanil) 6 540 400 63 62.42 Vardi metskond 34 527 200 527 400 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62.44 527 600 62.83 50201:001:1241 I I' Geoloogilise läbilõike joon 62.57 64.14 63 Maapinna samakõrgusjoon, m 60 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 63.13 63.61 49,23 06.10.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Märkused: PA-2/25 Kaevand-puuraugu nr 2,10 Katendi paksus, m 63,25 Suudme abs kõrgus, m 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 12,05 0 100 200 m 49,10 Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m 2,50 Ploki 16 lamami abs, m 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 46,60 Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m Ploki 17 lamami abs, m 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER detsember 2025. 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Vardi LKA 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026); Orava VII lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026); Vääriselupaik - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026); Märjamaa vald, Rapla maakond - Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 05.01.2026); - "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)" Loa omanik Dozerland OÜ Graafiline lisa 1/3 III kategooria kaitsealused liigid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436). Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond (taotluse esitaja) 6. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m. [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 2000 Riigikaitselised piirangud 7. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m. (Pendi lasketiiru pv) 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Hendrik Klaas Koostas Kuupäev 01.07.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5562 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' NW SE m m 0440 64 Vardi metskond 34 64 PA-3/25 Puuraugu number Mäeeraldise piir PA-5/25 ku 50201:001:1241 63,37 Suudme abs kõrgus, m i 61,58 Mäeeraldise teenindusmaa piir 005: Keevaall 62 62 0,3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 50401: 0,8 0,6 FM5-1 PA-1/25 Vardi metskond 34 60 60 2,4 Sügavus maapinnast, m Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus S1nrJr LA 32 58,43 50201:001:1241 F 2,7 FM3-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,1 m) 58 3,6 0,5 58 LA 31 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) 1,5 F 1,2 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 49,0 m) FM5-2 S tmK 2,0 56 1 LA 33 56 6,6 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik (katendis 1:1,4, lubjakivis vertikaalne) F 4,6 FM1-1 LA 33 K3-2 Keemiline analüüs ja proovi number 54 7,7 54 F 2,9 8,9 FM5-3 Plokk 16 aT Kasvukiht S tmT LA 34 1 6,3 52 F 2,0 52 FM1-2 10,6 vt. 49,67m Veetaseme abs kõrgus, m LA 33 06.10.2025 50 F 2,1 50 Mõõtmise kuupäev Kruus vt. 49,23m vt. 48,93m FM5-4 06.10.2025 9,3 06.10.2025 LA 31 S vr 48 1 F 2,4 Plokk 17 aT 48 15,6 Puuraugu sügavus, m Moreen FM1-3 46 LA 31 46 15,6 F 3,4 Murenenud lubjakivi 44 44 15,5 42 42 S1nrJr Lubjakivi (Raikküla lade, Nurmekunna kihistu, FM1-4 Järva-Jaani kihistik) 40 LA 34 40 F 7,6 S tmK Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik) 1 38 38 36 21,6 36 S tmT Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik) 1 34 34 S vr Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik) 1 Läbilõige II-II' NW SE Vardi LKA piir m m 66 Vardi metskond 34 66 50201:001:1241 PA-3/25 Metsa kitsendused (VEP) PA-2/25 63,25 63,37 64 PA-4/25 64 62,19 0,2 0,4 Riigikaitselised kitsendused VEP nr.213466 0,7 0,7 62 0,1 62 Pendi lasketiiru pv 1,5 1,7 1,3 2,1 2,4 2,9 60 FM2-1 60 FM3-1 FM4-1 K2-1 LA 33 S1nrJr K3-1 LA 31 K4-1 LA 35 F 1,1 58 F 1,2 58 F 2,0 6,4 6,6 56 6,2 K2-2 56 FM2-2 K3-2 FM3-2 K4-2 Plokk 16 aT 8,6 LA 34 LA 32 FM4-2 8,9 54 F 4,3 F 3,4 54 S tmK LA 34 K2-3 K3-3 1 8,7 F 4,7 K4-3 10,5 10,6 52 FM2-3 FM3-3 52 10,6 K3-4 LA 34 K2-4 LA 34 FM4-3 F 1,9 F 2,4 50 S tmT K4-4 LA 34 vt. 49,85m vt. 49,67m 50 1 06.10.2025 13,4 13,5 F 1,7 FM2-4 06.10.2025 FM3-4 13,4 K2-5 LA 30 K3-5 LA 29 FM4-4 48 vt. 47,74m Plokk 17 aT F 1,9 F 1,5 48 06.10.2025 K4-5 LA 30 S vr 15,6 15,6 1 F 2,5 46 15,6 46 44 44 Läbilõige IV-IV' S m N 66 Vardi metskond 34 Läbilõige III-III' m 50201:001:1241 PA-2/25 N S 64 63,25 64 m Vardi metskond 34 m 0,2 0,7 68 50201:001:1241 68 62 62 skond 76 1,5 0025 2,1 66 66 60 PA-1/25 60 005: FM2-1 58,43 K2-1 LA 33 S1nrJr dim et 50401: F 1,1 64 PA-4/25 64 58 0,5 58 PA-5/25 62,19 1,5 6,4 Var 61,58 2,0 62 0,1 62 56 56 K2-2 FM2-2 0,3 0,8 0,6 1,3 FM1-1 LA 34 8,6 FM5-1 LA 33 F 4,3 60 60 54 S tmK 54 1 F 2,9 Plokk 16 aT K2-3 S1nrJr LA 32 FM4-1 F 2,7 10,5 K4-1 LA 35 58 3,6 58 52 6,3 FM2-3 52 F 2,0 FM1-2 K2-4 LA 34 FM5-2 S tmT LA 33 F 1,9 1 vt. 49,85m 56 LA 33 6,2 56 50 F 2,1 50 S tmK vt. 49,23m 06.10.2025 13,4 1 F 4,6 FM2-4 06.10.2025 9,3 Plokk 16 aT K4-2 FM4-2 K2-5 LA 30 54 54 48 F 1,9 48 7,7 8,7 LA 34 Plokk 17 aT FM5-3 F 4,7 15,6 K4-3 FM1-3 S tmT LA 34 52 1 52 46 LA 31 46 F 2,0 10,6 F 3,4 10,6 FM4-3 S vr 50 K4-4 LA 34 50 44 1 44 vt. 48,93m FM5-4 F 1,7 06.10.2025 13,4 15,5 S vr LA 31 FM4-4 48 1 vt. 47,74m 48 42 F 2,4 Plokk 17 aT 06.10.2025 K4-5 LA 30 F 2,5 FM1-4 46 15,6 46 40 LA 34 15,6 F 7,6 44 44 38 42 42 36 21,6 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 34 Orava VII lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked Märkused: Märjamaa vald, Rapla maakond I-I' ... IV-IV' 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Loa omanik Dozerland OÜ Graafiline lisa 2/3 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond - "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)" (taotluse esitaja) H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436). /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 200 3. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m. Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.07.2026 0 100 200 m 4. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m. /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5562 /Allkirjastatud digitaalselt/  Vardi metskond 68 VEP nr.153016 50401:005:0018 Kükita 50401:005:0233 Kullassaare I 50401:005:0530 II Põlli kruusamaardla Vardi metskond 76 50401:005:0025 6 541 200 Vardi looduskaitseala 55.04 59.94 58.45 56.67 59.41 I 60.97 V 55.77 61.24 1 56. 60.28 56.84 Orava lubjakivimaardla 69 I 58.55 58.48 60.24 59.34 3 54.88 56.41 58 2 57 59 58.78 54.89 61.44 54 54 56 55 60 61.65 51 56.25 52 53 50 50 53 57.34 47.32 48 48.44 50.58 50.74 48.04 48.28 55.56 51 PA-5/25 49 55 0,80 47 61,58 11,68 49,10 52 2,50 61 Kaardileht nr 6314 Rapla 56 46,60 54.53 55 61.82 56.00 62.03 55.61 49.25 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 48 59.27 54.96 6 541 000 65.37 58.98 VEP nr.213466 64.95 55.85 47 55.60 66.23 47.08 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 54.74 55.01 49 65.27 65 PA-1/25 2,00 58,43 7,33 49,10 56. VEP nr.153018 2,50 15 46,60 55.38 56 49 64.91 59.53 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 48.06 63.96 55.11 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 2 56.59 5 5 .2 piiripunktide koordinaadid 56 59 4 9 .3 6 5 nn pi Nr X Y 62 64.17 65.44 Tehisveekogu 57 1 6 541 105,02 527 043,49 47 55 50.80 46.60 46.60 46.60 Pindala 16,60 46.60 ha 46.60 46.60 46.60 48.08 2 6 541 080,58 527 215,16 51 Eeldatav veetase abs 49,0 m I ' 57.03 48 3 6 541 093,22 527 363,74 Keskmine sügavus 2,4 m 54 N 58.28 8 4 6 540 889,20 527 416,03 58 5 65 53 5 6 540 699,04 527 383,95 54 63.06 9 5 6 6 540 584,92 527 541,98 57 60 52 64.21 46.65 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 52.62 50 I 58.43 7 6 540 465,51 527 509,20 I 8 6 540 661,54 526 888,81 6 540 800 51 59.66 53 50 Pindala 24,67 ha 62.62 0 61 55 6 61 56.29 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 58.44 59.93 61 PA-4/25 52 62.62 1,30 57 62,19 Vardi metskond 34 11,79 61.72 49,10 50201:001:1241 2,50 46,60 Keevaalliku 60 50401:005:0440 61.86 61.96 Pendi lasketiiru pv 60.80 48.39 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 58 2 6 5 6 3 .2 0 61.61 56 60.62 p 49 in n 5 1 59 6 2 .7 0 50 61.72 4 51 9 60.59 52.41 47.3847 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.98 55.20 55.20 2 62 5 . 94 4 5 61.53 53 8 2 61 8 59 54 5 48 56 5 4 7PA-2/25 5 5 60.36 9 2,10 62 61.33 58 4 63,25 . 61 12,05 61.25 60 57 49,10 5 2,50 46,60 4 61 . 61.24 53.84 48.05 46.60 48.13 55.20 55.20 55.20 55.20 59.82 22 61.03 1 59.99 61.38 6 5 3 pi nn 6 540 600 60.97 56 6 526 800 50 61.21 61.75 61.88 Metsamaa 61 . I 05 I 61 61.81 Pindala 8,07 ha I 61.24 ' 62 62.08 55.20 Maapind > 0,7 m veetasemest kõrgemal 60.13 62 9 55.20 55.20 55.20 55.20 55.20 5 62 61.54 61.50 62.09 Veekogu nõlvad taimestuvad looduslikult 57 3 58 6 57 14 61.40 0 61 6 . 62 .56 60.11 61.62 61.68 60 61.94 64.29 61.91 58 62 61 61.59 61.87 57.04 55.20 55.20 62.11 1 6 6 5 62.04 64 pi 62.20 60.15 nn 63.42 Kr 63.43 61.63 62.53 PA-3/25 2,40 1 61.67 95 Mäeeraldise piir, 63.97 63,37 61. 59 11,87 piiripunkt ja piiripunkti number 49,10 62 61.93 62 2,50 . 61.72 82 46,60 63 VEP nr.213465 I 1 61.88 63.89 V' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 63.14 62.26 6 60.71 3 piiripunkt ja piiripunkti number .3 62.04 1 7 63.55 Maardla piir (asendiplaanil) 62.63 63.05 63 Vardi metskond 34 62.70 62.98 6 3 . 6 0 62 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 3 7 64 50201:001:1241 63.71 p in n 63.66 62 I I' Geoloogilise läbilõike joon I . Vardi LKA 62.61 I' 62.50 41 63 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 540 400 63 62.42 527 200 527 400 527 600 47 Veekogu samakõrgusjoon, m 62.44 62.83 PA-2/25 Kaevand-puuraugu nr 2,10 Katendi paksus, m 63,25 Suudme abs kõrgus, m 62.57 64.14 12,05 Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m 49,10 Ploki 16 lamami abs, m 2,50 46,60 Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m Ploki 17 lamami abs, m 63.13 63.61 Vardi LKA 0 100 200 m Vääriselupaik Märkused: III kategooria kaitsealused liigid Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Orava VII lubjakivikarjäär Korrastatud maa plaan 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Riigikaitselised piirangud Märjamaa vald, Rapla maakond 3. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. (Pendi lasketiiru pv) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026); Loa omanik Dozerland OÜ Graafiline lisa 3/3 Tehisveekogu (pindala 16,60 ha) - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026); Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond (taotluse esitaja) - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026). [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 2000 5. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m. Metsamaa (pindala 8,07 ha) 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Hendrik Klaas Koostas Kuupäev 01.07.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5562 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Dozerland OÜ taotleb keskkonnaluba Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisele eesmärgiga võtta kasutusele Põlli III uuringuruumis uuritud ja aktiivse tarbevaruna arvele võetud madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokid 16 ja 17. Luba taotletakse 30 aastaks. Mäeeraldise saamise vajadus tuleneb eelkõige ettevõtte soovist jätkata oma tegevusaladega, milleks on teedeehitus ja killustiku tootmine, samuti maavara kasutuskõlblikkusest ning vajadusest tagada ehitusmaavarade kättesaadavus kohaliku ja regionaalse ehitustegevuse tarbeks. Arvele võetud maavarast toodetavat killustikku kasutataks peamiselt üld- ja teedeehituses, sh teede, platside ning muude taristuobjektide ehitamisel ja hooldamisel. Maavara kasutuselevõtt võimaldab varustada nii ettevõtte enda objekte kui ka teisi piirkonna ehitus- ja taristuobjekte kohaliku päritoluga ehitusmaterjaliga. See vähendab vajadust vedada samalaadset materjali kaugemal asuvatest karjääridest ning aitab seeläbi vähendada transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Ehituskillustiku tootmine Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisel võimaldab ettevõttel vähendada sõltuvust turukõikumistest ja kolmandate osapoolte tarnetest, parandades seeläbi ehitustegevuse planeeritavust ja varustuskindlust. Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri asukoht on logistiliselt soodne. Mäeeraldis paikneb Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaanteest ligikaudu 450 m kaugusel, mis loob head eeldused kaevandatava materjali väljaveoks. Väljavedu riigimaanteele toimuks mööda olemasolevat Kükita-Kangermaa teed ehk puudub vajadus liigelda läbi külade või muude tihedama asustusega piirkondade. Riigimaantee lähedus võimaldab materjali suunata kiiresti põhimaantee transpordikoridori ning sealt edasi suurematele tarbimisobjektidele. Rail Baltica trassikoridor jääb mööda reaalseid veoteid ligikaudu 30 km kaugusele (linnulennult ~15 km). Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema kaevandamiskasutusega maardlasse. Taotletav karjäär asub Orava maardlas. See aitab vältida uute ulatuslike häiringualade teket ning piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist. Dozerland OÜ omab kogemusi ja teadmisi selleks, et garanteerida taotletaval mäeeraldisel levivast materjalist nõuetele vastava killustiku tootmine ning maavara säästlik kasutamine. Käesolev taotlus põhineb aruandel „Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5393). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, riigiomandisse kuuluval Vardi metskond 34 katastriüksusel (tunnus 50201:001:1241, maatulundusmaa). Katastriüksus paikneb metsade ja hõredama asustuse piirkonnas. Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa hõlmavad riigikinnistust pindalaliselt ligikaudu 4,8%. 1 Taotletav mäeeraldis külgneb idast eraomandisse kuuluva katastriüksusega Keevaalliku (tunnus 50401:005:0440, maatulundusmaa). Teistes suundades jätkub Vardi metskond 34. Lähima elamu eraõu jääb ~275 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530). Maakonna planeeringu rohelise võrgustiku kihis jääb taotletav karjäär rohevõrgustiku alale. Rapla maakonnaplaneeringus on maavaradega varustatuse tagamine määratletud kui avalikes huvides olev tegevus, mille elluviimine eeldab, et kaevandamine toimub parimaid teadaolevaid tehnilisi ja korralduslikke lahendusi rakendades, eesmärgiga minimeerida võimalikku häiringut nii looduskeskkonnale kui ka piirkonna elanikele. Märjamaa valla kehtivas üldplaneeringus on rõhutatud eelkõige alasid, kus kaevandamine on välistatud või piiratud, samuti kaevandamisest mõjutatud alade korrastamise vajadust ning sellest tulenevalt nähakse ette, et pärast maavara ammendamist korrastatakse ka taotletav mäeeraldis vastavalt kehtivatele nõuetele. Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tugialale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt on kaevandamine rohevõrgustiku alal võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele on käsitletud peatükis 6. Kavandataval tegevusel puuduvad seega otsesed vastuolud kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega. Taotletaval mäeeraldisel puuduvad muud olulised seosed planeerimisdokumentidega või planeeritavate tegevustega. Taotletava karjääri piirist ca 50 m kaugusele jääb Vardi looduskaitseala (KKR kood KLO1000156) ning sellega seotult ka Vardi LKA Vardi piiranguvöönd ja Vardi sihtkaitse- vöönd (KKR koodid KLO1100639 ja KLO1100638 vastavalt). Kaitseala kuulub Vardi loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu (EELIS kood RAH0000346). Lähialal esineb vääriselupaiku, neist lähim 25 m kaugusel, teised 50 – 530 m kaugusel. Natura elupaikadest jäävad lähialale elupaigatüübid 9010* lähima kaugusega 45 m ning 9020* kaugusega 160 m. Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri ümbruses on registreeritud mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti. Karjääri lähialal esinevad II kaitsekategooria liikidest harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood KLO9118054) ~30 m kaugusel, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (KKR kood KLO9303749) ~190 m kaugusel, laanerähn (Picoides tridactylus) (KKR kood KLO9112424) ~220 m kaugusel ning harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood KLO9118076) ~550 m kaugusel. III kaitsekategooria liikidest on lähialal registreeritud suur- rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) (KKR kood KLO9200720) ~30 m kaugusel, harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KKR kood KLO9303748) ~190 m kaugusel, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KKR kood KLO9303747) ~190 m kaugusel, suur käopõll (Listera ovata) (KKR kood KLO9303746) ~190 m kaugusel, Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) (KKR koodid KLO9406009, KLO9406066, KLO9404843) ~760 – 980 m kaugusel ning punaselg-õgija (Lanius collurio) (KKR kood KLO9120657) ~870 m kaugusel. Põhjavee kaitstuse andmete kohaselt jääb taotletav karjäär kaitsmata põhjaveega piirkonda. Karjäärile lähim puurkaevu ehk veehaarde sanitaarkaitseala (VEKA kood PRK0009811) paikneb ligikaudu 920 m kaugusel. Looduslikke pinnaveekogusid, sealhulgas jõgesid, ojasid ja järvi, taotletava Orava VII lubjakivikarjääri piires ega läheduses ei ole. Lähim vooluveekogu on karjäärist ~1,3 km kaugusel kirdes asuv Ohukotsu jõgi (KKR kood VEE1107700). Taristuobjektidest jääb lähialale avalikult kasutatav Tallinna-Pärnu-Ikla tee nr 4, tee kaitsevöönd jääb karjäärist ~395 m kaugusele. Tegemist on Euroopa teedevõrgu maanteega, 2 millele toimub ka kaevise väljavedu karjäärist. Elektritaristust jääb lähim elektripaigaldise kaitsevöönd ~320 m kaugusele, mille hulgas on märgitud elektrimaakaabelliin ja alla 1 kV elektriõhuliin. Lisaks paiknevad õhuliini tugede ja mastitõmmitsatega seotud objektid ~320 m ja ~400 m kaugusel ning täiendavad elektriliiniga seotud objektid ~790 – 980 m kaugusel. Kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidest paikneb lähialal joonobjektina kiviaed, mille tüüp on „Kiviaiad, tarad“, ligikaudu 300 m kaugusel. Punktobjektidena jäävad lähialale lubjaahi, mille tüüp on „Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad“, ~310 m kaugusel ning vaigutuslangid, mille tüüp on „Eripärase kasutuseesmärgiga puistud“, ligikaudu 370 m ja 550 m kaugusel. Mäeeraldis jääb riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndisse. Karjääri lähialal paikneb ka Vetla1 maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, mis jääb ligikaudu 500 m kaugusele. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri alal on 2025. aastal tehtud geoloogiline uuring, mille tulemused on esitatud aruandes „Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5393). Maapinna abs kõrgused jäävad alal ~57 – 66 m tasemele. Aluspõhjalise geoloogilise läbilõike moodustavad Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu ja Varbola kihistu lubjakivid. Kasuliku kihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu lubjakivid. Geoloogilise uuringu tulemusena moodustati mäeeraldise alal vertikaalses läbilõikes kaks aktiivse tarbevaru plokki: veepealne plokk 16 aT, mis jääb uuringuaegsest keskmisest põhjaveetasemest abs 49,1 m kõrgemale, ning veealune plokk 17 aT, mis jääb 2,5 m ulatuses allapoole nimetatud veetaset. Mõlema ploki maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi. Ala lasuva maavara füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondandmed on esitatud tabelis 6.2. Tabel 3.1 Orava VII lubjakivikarjääri lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel LA LA Külma- F Plokk Maavara tegur kategooria kindlus F, % kategooria madalamargiline 16 aT 29-35/33 LA35 1,1-4,7/2,7 F4 ehituslubjakivi madalamargiline 17 aT 29-34/30 LA30 1,5-3,4/2,5 F4 ehituslubjakivi Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks kasutati puuraukudest PA-2/25, PA-3/25 ja PA-4/25 võetud proovide andmeid. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Orava VII lubjakivikarjääri kivimid on esindatud lubjakiviga, milles CaO sisaldus varieerub ~38 – 52%, MgO sisaldus ~0,2 – 4,0% ning lahustumatu jäägi sisaldus valdavalt ~4 – 17%. Orava VII lubjakivikarjäär asub Vaimõisa kõviku keskosas, mis kuulub Matsalu vesikonna koosseisu ja on toitealaks mitmele piirkonna vooluveekogule, seal hulgas Ohukotsu jõele (KKR kood VEE1107700), Kõrvetaguse peakraavile (KKR kood VEE1107800), Vardi jõele (KKR kood VEE1107500), Konnaveski jõele (KKR kood VEE1108000) ning Kasari jõele (KKR 3 kood VEE1107000). Põhjavesi on alal vabapinnaline ja surveta. Veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, lumesulamise ajal märtsis-aprillis ning sügisperioodil oktoobris-novembris. Põhjaveetaseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1 – 2 m, harvem 3 meetrini. Kavandatud lubjakivikarjääri piirkonnas on põhjaveevoolu suund kirdesse. Orava VII lubjakivikarjääri rajatud puuraukudes mõõdeti põhjavee tase kahel korral: vahetult pärast puurimist vahemikus 19.09. – 25.09.2025. a ning pärast põhjaveetaseme stabiliseerumist 06.10.2025. a. Stabiliseerunud veetase jäi 9,2 – 14,45 m sügavusele maapinnast, abs kõrgusele 48,93 – 49,85 m, keskmiselt abs 49,1 m. Nimetatud uuringuaegne keskmine põhjaveetase on võetud veepealse ja veealuse varu piiriks. Veealuse aktiivse tarbevaru lamam paikneb keskmisest veetasemest 2,5 m allpool ehk abs kõrgusel 46,6 m, et kivimi väljamisel oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma põhjaveetaset alandamata. Ümbruskonna majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosa karbonaatkivimid. Varbola kihistu alumine savikam osa moodustab tingliku veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite vahel. Karjääri lähipiirkonnas, ~3 km raadiuses, ei ole peale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude sügavamaid puurkaeve registreeritud. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,67 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab geoloogilise uuringuga moodustatud aktiivse tarbevaru plokke 16 ja 17 aT nii pindalaliselt kui sügavuti täielikult. Teenindusmaa piir ühtib mäeeraldise piiriga. Kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb jätta nõlva hoidetervikud. Katendi ohutuks nõlvuseks on kõikjal arvestatud 1:1,4 ning lubjakivimassiivis on säilitatav tervik vertikaalne. Taotletavad ja kaevandatavad varud koos maavara kaoga nõlvatervikudes on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Orava VII lubjakivikarjääri taotletav ja kaevandatav varu (seisuga 20.04.2026) Keskmine Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Pindala Maavara paksus, m varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 madalamargiline 16 aT 24,67 10,4 2 568 74 2 494 ehituslubjakivi madalamargiline 17 aT 24,67 2,5 617 19 598 ehituslubjakivi Kokku 3 185 93 3 092 Luba taotletakse 30 aastaks. Arvestades karjääri avamiseks vajalike ettevalmistustöödega, reaalse tootmismahu saavutamiseks kuluvat aega ja kaevandatud maa korrastamiseks kuluvat aega, kujuneb keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks ligikaudu 125 tuh m3. 4 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused on Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamiseks võrdlemisi soodsad. Alale on hea juurdepääs Tallinna-Pärnu-Ikla maanteelt nr 4 lähtuva avalikus kasutuses oleva Kükita – Kangermaa tee nr 5040516 kaudu. Riigimaantee asub alast ~350 m kaugusel. Kaevandamise alustamisel tuleb kõigepealt raadada alal kasvavad puud, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida kasulikku kihti kattev katend, mida tehakse järk-järgult vastavalt töö-ee liikumisele. Juhul, kui kännud on vaja välja juurida, korjatakse need kokku, kuivatatakse kuni 3 aastat mäeeraldise piires ja realiseeritakse seejärel töötlemata küttepuiduna või võimalusel ka hakkpuiduna. Katend koosneb kasvukihist (muld), savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Katendi maht mäeeraldisel on 656 tuh m3, sh kasvukiht mahuga ligikaudu 74 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus varu arvutuse mudeli põhjal on 2,7 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise perimeetrile eraldi, et kasvukihti saaks vajadusel kasutada ala bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Mäeeraldisele moodustatud plokid paiknevad nii peal- kui allpool keskmist põhjaveetaset. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud keskmine põhjavee tase abs 49,1 m. Keskmisest põhjaveetasemest üleval pool oleva ploki paksus on 10,4 m. Allpool veetaset asuva maavara varuploki keskmine paksus on 2,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, mis sobib üldiselt kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Sarnaselt ~2 km kaugusel Orava lubjakivimaardlas asuvate toimivate karjääridega, toimub ka tulevases Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamine ilma veetaset alandamata. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Karjääri avamisel rajatakse algmurre puur-lõhketöödega. Algmurde lõhketööd teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kes koostab eelnevalt nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti. Lõhketööde parameetrid, sh laengusuurused, ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et oleks välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Pärast algmurde rajamist toimub lubjakivi kaevandamine mehaaniliselt kuni ligikaudu 80 t ekskavaatoriga. Raimamiseks kasutatakse hüdrovasarat ehk rammerit ning vajaduse/võimaluse korral ka ripperit. Dozerland OÜ hinnangul võimaldab ligikaudu 80 t ekskavaatori, hüdrovasara ja ripperi kombinatsioon lubjakivi massiivi mehaaniliselt kobestada ja väljata efektiivselt ilma puur-lõhketöid teostamata, ka veetasemest all pool. Vee alt väljatav kaevis tõstetakse esmalt astangule nõrguma. Kuiva kaevise esmaseks töötlemiseks kasutatakse mobiilset purustus-sorteerimissõlme. Raimatud kuiv materjal laetakse kas otse ekskavaatoriga ja/või frontaallaaduriga purustus-sorteerimissõlme või kalluritele selle transportimiseks purustus- sorteerimissõlme. Töödeldud kaevis fraktsioneeritakse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16, 16/32 ja 32/63. Lisaks ridakillustikud 4/32 ja 4/63 ning saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon 0/4. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele fraktsioonidele. Kavandatud Orava VII lubjakivikarjääris konkreetselt kasutatavad tööorganid valitakse vastavalt kivimi tugevusele, lõhelisusele ja konkreetse töö-ee mäenduslikele tingimustele. Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik koos 5 mäetööde ajalise ning ruumilise arenguga fikseeritakse kaevandamise projektis. Katend kasutatakse ära kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei käsitleta pealmaakaevandamist alla 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevusena. Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,67 ha. Lähimad Põlli ja Orava kruusa- ja lubjakivimaardlate karjäärid paiknevad kavandatavast karjäärist ligikaudu 1,2 – 1,4 km kaugusel loode ja kagu suunas vastavalt. Arvestades karjääride omavahelist kaugust ning asjaolu, et Orava VII lubjakivikarjäärist kaevise väljaveoks ei kasutata teiste karjääridega samu väljaveoteid, võib nende tegevuste koosmõju pidada väheoluliseks. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus- meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Osakesed Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsessid. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel, kalluritel koormate katmine). Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut aitab ka tõkestada kaevandamisel tekkiv süvend. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse kavandatava tegevusega keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on täidetud õhu eriosa tabelid. Purustus- sorteerimissõlme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on ~0,81 MWth, mistõttu atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lg 7 kohaselt ei esitata lubatud heitkoguste projektis eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui üks megavatt-tund, ja nendes kasutatavate kütuste kohta, ning nende soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust kajastatakse üksnes käitise summaarses nimisoojusvõimsuses. Müra Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste masinate keskmine müratase jääb 15 m kaugusel müraallikast 80 – 96 dB vahemikku. Erinevates teatmikes on lubjakivi- karjäärides töötavate masinate müra tasemeks määratud maksimaalselt vahemikus 110 – 125 dB. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine kaevandamisel tekkivasse 6 karjäärisüvendisse aitab vähendada selle poolt tekitatava müra levikut tootmisalast väljapoole. Lähima elamu õueala jääb ~280 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530). Kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Taotletavas lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva müra tase ulatub lähima elamu õuealal tasemele kuni 52 dB. Kaevandamisega kaasnevat müra on detailsemalt hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Kaevandamise arenemisel tuleb masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus- sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Kuna lähima elamu õu jääb karjäärile võrdlemisi lähedale, on mäeeraldise piirile elamumaa suunas soovitatav rajada katendist müratõkkevall, et kaevandamise müra täiendavalt lokaliseerida. Puur-lõhketööd ja vibratsioon Orava VII lubjakivikarjääri algmurde rajamiseks tehakse piiratud mahus puur-lõhketöid, mille peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Vajadusel tehakse esimeste lõhkamiste ajal kaasnevate maavõngete kontrollmõõtmisi lähima elamu juures. Võrreldes puur-lõhketöödega, on mehaanilisel raimamisega kaasneva vibratsiooni impulss oluliselt väiksem, kuid hüdrovasara kasutamisel on mõju tööperioodi jooksul korduv ja pikemaajalisem. Mehaanilise raimamise vibratsioon levib peamiselt kivimimassiivi ja maapinna kaudu ning sumbub kauguse suurenedes. Tegemist on lokaalse mõjuga, mis on kõige tugevam töötava hüdrovasara vahetus läheduses paarikümne meetri ulatuses. Arvestades lähima elamu kaugust ning asjaolu, et kaevandamise arenemisel liigub töö-esi karjäärisüvendisse ei ole põhjust eeldada, et mehaaniline raimamine kujutaks lähima elamu õuealani ulatuvat olulist mõju. Kui mehaanilise raimamise alustamisel ilmneb põhjendatud kahtlus, et töö võib lähimale elamule kujutada olulist vibratsiooni mõju, tuleb teha kontrollmõõtmised. Mõõtmistulemuste põhjal saab vajadusel korrigeerida hüdrovasara töörežiimi, vähendada löögienergiat ja muuta töökorraldust. 7 Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile Orava VII lubjakivikarjäärile lähim puurkaev asub ~920 m kaugusel põhja suunas ning ülejäänud enam kui 1 km kaugusel. Kui karjääris peaks toimuma reostus, siis selle kontsentratsioon väheneb järjest allavoolu ning kuna reljeefi järgi on maardla põhjavee liikumise suund kirdesse, jäävad lähimad puurkaevud maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on kaevandamise mõju põhjavee keemiale väga väike. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja süvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on minimaalne, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Arvestades, et lubjakivi raimamiseks ei kasutata peale algmurde rajamise puur-lõhketöid ehk kobestamine toimub mehaaniliselt, on heljumi sattumine ja levik põhjavees marginaalne. Kasutades algmurde rajamisel lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune puur-lõhketööd põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab ka põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks reoallikast allavoolu. Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett minimaalselt. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju marginaalne ja looduses mittetajutav. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb 8 reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate setete dreenimise. Karjääri ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist. Teiseks peab veealuse kivimi välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab ka suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri. Geoloogilise uuringu käigus koostatud hüdrogeoloogilise analüüsi põhjal kujuneb tasakaalulise põhjaveevoolu tingimustes karjääri ümbruses mõningane alanduslehter. Selle ulatus ehk põhjavee toiteala jääb sõltuvalt aurumise intensiivsusest ligikaudu 125 – 255 meetri vahemikku, tajutav mõju põhjaveetasemele vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääri piirist ehk arvutuste puhul on tegemist suuresti ülehinnatud teoreetiliste väärtustega. Kaugemal (konservatiivse hinnanguna > 50 m kaugusel) ulatub alanduslehtri ulatus mõne kuni paarikümne sentimeetrini, jäädes põhjaveetaseme sesoonse kõikumise piiresse. Teoreetilise alanduslehtri piiresse jääb osaliselt Vardi LKA, mis ümbritseb karjääri lääne ja lõuna suunas. Samuti jääb võimaliku alanduslehtri piiresse III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti ja vääriselupaikasid. Lähimate majapidamisteni ja registreeritud puurkaevudeni mõju ei ulatu. Loodus ja kliima Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega muude looduskaitseliste piirangutega alal. Taotletavast mäeeraldisest jäävad III kaitsekategooria liigi suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr.213466 ligikaudu 25 m kaugusele põhja ja lääne suunda. Vardi looduskaitseala, mis kuulub Vardi loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu, jääb mäeeraldise lõunapiirist ~50 m kaugusele ning läänepiirist ~130 – 140 m kaugusele. Kuigi lubjakivi ulatub ka looduskaitsealaga kattuvale alale, on juba geoloogilise uuringu käigus kontuuritud varuplokid selliselt, et kavandatava karjääri ümber jääks puhvertsoonid nende alade kaitseks. Eelnevast lähtuvalt ei ole VEP-ide ja kaitsealade poole arvestatud ka teenindusmaad, et säilitada alad võimalikult looduslikuna. Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade ja vanade laialehiste metsade elupaigatüüpe. Lähimas vääriselupaigas on samuti inventeeritud loometsakooslus, kastikuloo kasvukohatüüp. Kaitsealuste metsade ja vääriselupaikade kaitsel on oluline arvestada, et nende loodusväärtus ei piirdu üksnes kaardile kantud elupaiga piiriga. Vääriselupaiga ökoloogiline toimimine sõltub ka seda ümbritsevast alast, mis aitab säilitada elupaikadele omaseid mikrokliima-, valgus-, niiskus- ja tuuletingimusi. Puhvertsooni peamine eesmärk on vähendada servaefekti. Kui kaitsealune mets piirneb vahetult lageda ala, karjääri, tee, tehnorajatiste või muu avatud alaga, muutuvad metsas eelkõige valgus- ja tuuletingimused, mis võivad kaasa tuua negatiivse mõju alustaimestikule ja tuulemurru ohu. Puhvertsoon aitab metsas hoida stabiilsemat keskkonda ja vähendab järske välismõjusid. Orava VII lubjakivikarjääri ümbritseva ala puhul on täna valdavalt tegemist raiesmikuga, mis ei tähenda, et puhvertsooni vajadus puudub. Sellisel juhul võib osa servaefektist olla juba 9 avaldunud, kuna raiesmik ei täida vähemalt lühiajaliselt niinimetatud kaitsemetsa funktsiooni. Sellist ala tuleb käsitleda taastuva või kujuneva puhvertsoonina, millele tuleb anda võimalus looduslikult uueneda või mida saab vajaduse korral suunatult metsastada. Täiendav raadamine, pinnase eemaldamine, kaevandamine, ladustamine või muu intensiivne kasutus sellisel alal suurendaks kaitsealustele metsadele avalduvat survet veelgi. Seetõttu ei ole mäeeraldise ümber loodud teenindusmaa riba, millel oleks võimalik teha kaevandamist abistavaid tegevusi. Kaevandamisel võib olla mõningane mõju ka kaitsealuste metsade veerežiimile. Kavandatav Orava VII lubjakivikarjäär asub Vaimõisa kõviku keskosas ehk selle avamine ei lõikaks läbi olulist mööda maapinda kaitsealuste metsade suunas valguva sademevee valgala. Kaevandamine toimub ilma veetaseme kunstliku alandamiseta ning karjäärist puudub väljavool, seega võib kaevandamise mõju pinna- ja põhjavee režiimile pidada marginaalseks. Tulenevalt geoloogilise uuringu käigus koostatud hüdrogeoloogilisest analüüsist võib mäeeraldisel reljeefi muutuse tõttu karjääri piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Puhverala ning sellel asuva taimestiku säilitamine aeglustab pinnavee kiiret äravoolu kaevandamisalasse, aitab säilitada mulla niiskust ning vähendab järsku üleminekut looduslikust kaitsealusest metsakooslusest avatud ja mõningase kuivendava mõjuga karjääri. Kaevandamise mõju lähimatele metsaaladele võib seega pidada väheoluliseks. Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri ümbruses on registreeritud mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti. Karjääri lähialal, ~30 m kaugusel, esinevad II kaitsekategooria liikidest harivesilik (Triturus cristatus) ning III kaitsekategooria liikidest suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis). Harivesiliku peamisteks elupaikadeks on metsad, pargid, põõsastikud, kuid teda võib kohata ka laiade jõeorgude kultuurmaastike, jõgede ja järvede kaldavööndis. Veekogu lähedus on igal juhul oluline, sest kuival maal toitub harivesilik harva. Vees on tema saagiks peamiselt erinevad mardikad (ujurid, kukrikud), aga ka limused, sääsevastsed, konnakullesed ja teiste kahepaiksete kudu. Maapinnal toitub ta aga vihmaussidest, nälkjatest, putukatest ja nende vastsetest ning vahel ka äsja maale siirdunud noortest vesilikest. Kui maismaal on harivesilik aktiivne vaid öösel, siis vees tegutseb ta ööpäev läbi. Sigimisperioodi ehk kevade ja suve alguse veedab harivesilik täielikult veekogus. Vee-elupaikadeks võivad olla metsajärved, jõesoodid, tiigid, veega täidetud augud, tarnasood ja turbarabad ning kraavid. Suur-rabakiilile on võtmetähtsusega paljunemiseks sobivate veekogude olemasolu. Võimalusel eelistab liik järvede taimestikurikkaid soppe ja laiemaid madalaid püsiva veega alasid. Suur-rabakiili ohustavad tegurid ongi seotud eelkõige vastsete arenguks sobivate veekogude kvaliteedi langusega (näiteks väikeveekogude asustamine kaladega) või nende kadumisega. Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku (RV) tugialale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt tuleb rohevõrgustiku alal kaevandamisel säilitada rohevõrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Alal on maavara kaevandamine võimalik üksnes juhul, kui tagada kaevandatud ala sobiv korrastamine. Arvestades RV tugiala (~685 ha) ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa (~24,7 ha) pindalaga ning karjääri paiknemisega tugiala servaalal ei ole põhjust eeldada, et see võiks oluliselt RV funktsionaalsust häirida. Kavandatav Orava VII lubjakivikarjäär hõlmab rohevõrgustiku tugialast ligikaudu 3,6% ning rohevõrgustik säilib tänases ulatuses karjääri ümber vähemalt ~400 m ulatuses. Tugiala pindala ei vähene seega sellises ulatuses, mis võiks oluliselt takistada loomade liikumist. Ala korrastatakse kinniseks järveks ja metsamaaks. 10 Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jms vee-elustik ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jms. Need moodustavad niinimetatud sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohevõrgustike kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Lisaks on kinnise veekogu rajamisel eeldatav positiivne mõju ka karjääri lähipiirkonnas pesitsevate kaitsealuste liikide harivesilik ja suur-rabakiil elupaigatingimustele. Ühtlasi juhitakse RV juhendis tähelepanu, et veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele. Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (näiteks metsa raadamine, kasvupinnase koorimine). Arvestades, et kavandatud lubjakivikarjääri alal on valdavalt tegemist raiesmikuga ei saa kavandatava tegevuse mõju kliimale pidada oluliseks. Jäätmed ja korrastamine Tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lõikes 1 sätestatud määratlusest loetakse jäätmeteks aine või ese, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Käesoleval juhul ei ole katendi ega peenfraktsiooni näol tegemist materjaliga, mida kaevandaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Vastupidi, tegemist on materjalidega, millel on selge kasutusotstarve või turustamispotentsiaal ning mis on kaevandamise ja ehitusmaterjalide tootmise tavapärane osa. Sellest tulenevalt ei teki Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamise ega tootmisprotsessi käigus (kaevandamis)jäätmeid. Kaevandatud kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse karjääri korrastamisel vastavalt pärast loa väljastamist koostatavale korrastamisprojektile. Juhul kui korrastamisprojekt ei näe ette kogu katendi või peenfraktsiooni kasutamist, võõrandatakse ülejääv materjal kehtiva korra kohaselt. Seega, kuna kavandatava tegevuse käigus jäätmeid ei teki, ei ole JäätS § 421 lõikest 3 tulenevalt taotlusele juurde koostatud kaevandamisjäätmekava. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav kaevandamisega rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast loa omajale kohustuslik (vt ptk 7 ja graafiline lisa 3). 7. Kaevandatud maa korrastamine Orava VII lubjakivikarjääris asub kasulik kiht nii peal- kui allpool piirkonna keskmist veetaset ehk mäeeraldisele tekib maavara ammendamisel veekogu. Vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 m. Arvestades kavandatud karjääri mäeeraldise lamami (abs 46,6 m) ning eeldatava kaevandamisjärgse veetasemega (abs 49,0 m) on mäeeraldisele võimalik kujundada määruse nõuetele vastav tehisveekogu. Veekogu keskmiseks sügavuseks kujuneb ~2,4 m ning pindalaks ~16,6 ha. Kaevandamisel kooritava katendiga on võimalik tagasi täita mäeeraldise 11 kagunurk ~8,6 m ulatuses, tänu millele on mäeeraldisele kujundatav veekogu võimalik rajada looduslikuma ilmega. Tagasitäidetud alale rajatakse metsamaa ning veekogu nõlvad jäetakse looduslikule taimestumisele. Korrastamisel rajatava metsamaa pindala on ~8,07 ha. Orava VII lubjakivikarjääri korrastamise suunaks on seega tehisveekogu ja metsamaa. Lubjakivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad katendist nõlvad (nõlvus 1:1,4) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb karjääri tehnilise korrastamise käigus, eelistatult juba paralleelselt kaevandamiga, täita, et ala ei kujutaks ohtu seal liikuda võivatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas kasutada mäeeraldiselt eemaldatavat katendit. Nõlvad tuleb veepealses osas täita nõlvusega 1:2 ning veealuses osas nõlvusega 1:5. Sama materjaliga täidetakse tagasi ka mäeeraldise kagunurk kuni abs tasemeni 55,2 m. Selliste nõlvustega ning graafilisel lisal 3 kujutatud lahendi realiseerimiseks vajaliku täitematerjali maht on ~660 tuh m3. Nõlvad võib vastavalt vajadusele ja koostatavale korrastamise projektile kujundada laugemad, samuti on mäeeraldise kagunurk võimalik tagasi täita oluliselt suuremas mahus, kuni kaevandamiseelse maapinnani. Seega on kogu mäeeraldiselt kooritav katend kasutatav kaevandatud maa korrastamiseks. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus muuhulgas määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Hinnanguline kulu Orava VII lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~18 500 eur/ha kohta ehk kogu karjääri korrastamiseks kokku suurusjärgus ~460 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Priit Karotamm / allkirjastatud digitaalselt / Dozerland OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 15.07.2026. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener 12  KORRALDUS 20.04.2026 nr 13-5/26-61 Rapla maakonna Orava maardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Dozerland OÜ tellimisel Eesti Geoloogiateenistusele Põlli III uuringuruumi piires tehtud ehituslubjakivi uuringu aruande „Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)“ (registreeritud nr-ga 13- 2/26-610; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 14.03.2025 korraldusega nr DM-130183-16 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523275. Maavaravaru on arvutatud plokkides 16 ja 17, mis paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas katastriüksusel Vardi metskond 34 (tunnus 50401:001:0342). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Põlli III uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus madalamargiliseks ehituslubjakiviks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2026 maavarade registris Orava lubjakivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.1. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 24,67 ha – 2568 tuh m³ (aruandes 16 plokk, veepealne varu), 1.2. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 24,67 ha – 617 tuh m³ (aruandes 17 plokk, veealune varu), 2. Viia registrisse (registrikaart nr 585) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Dozerland OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja Märjamaa vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson Asedirektor Mihkel Annusver Maavarade registri osakonna spetsialist 5331 7112 [email protected] 2 (2)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) Töö nr 26/5393 Tallinn 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 2 Kinnitan: Karel Pettai /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiaosakonna juhataja KT Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Lizet Tüvi /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 3 ANNOTATSIOON Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026). Aruanne ühes köites, teksti 34 lk, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2026. Põlli III uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Dozerland OÜ tellimisel. Uuringuala pindala on 37,42 ha ja see asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Töö käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 21,6 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu lubjakiviga. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Põlli III uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,67 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 16 aT ja 17 aT. Varuplokid kontuuriti väljapoole uuringuruumi lääne- ja lõunaosas paiknevast Vardi looduskaitsealast, lääneosas paiknevast vääriselupaigast ja ~300 m kaugusele lähimast majapidamisest Kullassaare kinnistul. Ploki 16 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 33 (kategooria LA35), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,7% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 10,4 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,1 m. Ploki 17 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 30 (kategooria LA30), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,5% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 2,5 m paksuselt abs kõrguseni 46,6 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Põlli III uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2026 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 2568 tuh m 3 (plokk 16, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 617 tuh m 3 (plokk 17, kogumahus veealune, ploki 16 lamamis). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Dozerland OÜ, Rapla maakond, Märjamaa vald, Orava lubjakivimaardla, puuraugud, lubjakivi, madalamargiline ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 4 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 SISUKORD .................................................................................................4 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................7 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................11 4.1. Välitööd ............................................................................................................... 11 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .............................................. 12 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd ..................................................................................... 13 4.4. Topograafilised tööd ........................................................................................... 13 4.5. Kameraaltööd ...................................................................................................... 13 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................15 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................19 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................22 7.1. Üldandmed .......................................................................................................... 22 7.2. Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus .................................................................... 22 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................24 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 25 8.1.1. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele .............................................. 25 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile .................................................................... 26 9. VARU ARVUTUS ................................................................................30 9.1. Ploki 16 aT varu .................................................................................................. 31 9.2. Ploki 17 aT varu .................................................................................................. 31 10. KOKKUVÕTE ...................................................................................32 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................33 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523275 .............................................................. 35 2. Puuraukude kataloog .............................................................................................. 37 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 39 4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused.................................................................... 40 5. AS Teede Tehnokeskus laboriprotokollid .............................................................. 45 6. Lubjakivi füüs-meh omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused ............ 48 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 49 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 50 9. Puuraukude likvideerimise akt ............................................................................... 51 10. KKA korraldus maa osalise korrastamise kohta .................................................... 54 11. RKIK kooskõlastus................................................................................................. 56 12. RMK kooskõlastus ................................................................................................. 57 13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 69 Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 5 GRAAFILISED LISAD 1. Graafiline lisa 1 (Topograafiline ja varu arvutuse plaan). Mõõtkava 1 : 2000 (.pdf .tif). 2. Graafiline lisa 2 (Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’). Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200 (.pdf .tif). ELEKTROONILISED LISAD 1. Isojooned_ploki 16 lasum_EH2000.dgn 2. Plokkide 16 ja 17 piir.dgn 3. Piiripunktid (plokkide 16 ja 17 piir).xls 4. Puursüdamike fotod.jpg OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 6 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Põlli III uuringuruumis tehti Dozerland OÜ tellimisel. Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 14.03.2025. a korralduse nr DM-130183-16 alusel väljastati Dozerland OÜ-le Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/523275 kehtivusajaga viis aastat (Lisa 1). Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööl 2025. a septembris rajati uuringuruumi puurmasinaga 5 puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise hinnangu koostasid hüdrogeoloogid Lizet Tüvi ja Kaarel Mänd, mäenduslikud tingimused mäeinsener Hendrik Klaas ning uuringuaruande geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a novembris geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Põlli III uuringuruum teenindusala pindalaga 37,42 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas. Uuringuruum hõlmab osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (50401:001:0342), mille sihtotstarve on maatulundusmaa 85% ja kaitsealune maa 15%, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Põlli III uuringuruum asub Märjamaa alevikust ~9 km kaugusel põhja pool jäädes ~350 m kaugusele idasuunda Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteest nr 4. Uuringuruumi keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°00'58" pl ja 24°47'24" ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 6314 Rapla) (Joonised 2.1 ja 2.2). Joonis 2.1. Põlli III uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Põlli III uuringuruumi teenindusala piirneb põhja poolt katastriüksusega Vardi metskond 76 (50401:005:0025), idast katastriüksusega Keevaalliku (50401:005:0440) ning ülejäänud suundades jätkub katastriüksus Vardi metskond 34 (50401:001:0342), mis omakorda lääne suunas piirneb katastriüksusega 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (50401:005:0011). Põlli III uuringuruumi keskosa läbib põhja-lõuna suunaliselt Kükita-Kangermaa kruusakattega metsatee nr 5040516. Geoloogilise uuringu välitööd ei mõjutanud nimetatud tee seisundit ja kasutamist. Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastas maavaravaru arvele võtmise (Lisa 12). Põlli III uuringuruumi idaosa kattub riigikaitselise ehitise (Pendi lasketiir) piiranguvööndiga (id 3714794). Maavara varu arvele võtmine piiranguvööndis kooskõlastati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (Lisa 11). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 8 Põlli III uuringuruumi lääne ja lõuna servad jäävad ~20 m kaugusele ning piiripunktist 2 kaugusele ~6,5 m Vardi looduskaitsealast (vid KLO1000156). Põlli III uuringuruumi teenindusala piiripunktist 3 põhja suunas ~12 m kaugusel asub III kaitsekategooria loomaliigi Leucorrhinia pectoralis (suur-rabakiil, väline tunnus KLO9200720) elupaik. Uuringuruumi teenindusala piiripunktist 2 põhja suunas ~35 m kaugusel asub III kaitsekategooria taimeliigi Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat, väline tunnus KLO9303748), Listera ovata (suur käopõll, väline tunnus KLO9303746), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip, väline tunnus KLO9303747) kasvukohad ja vääriselupaik VEP nr 153016. Uuringuruumi teenindusala piiripunktist 1 lääne suunda ~23 m kaugusele jäävad vääriselupaik VEP nr 153018. Joonis 2.2. Põlli III uuringuruum ja uuringuruumi lähedusse jäävad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Põlli III uuringuruumi teenindusala piires puuduvad avalikus kasutuses olevad tehnovõrgud. Lisaks puuduvad uuringuruumis ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused. Põlli III uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet. Lähim majapidamine jääb uuringuruumist põhja suunda ~200 m kaugusele Kullassaare kinnistule (50401:005:0530) (moodustatud varuplokist ~300 m kaugusele). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 9 Põlli III uuringuruumi maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem ala keskosas. Maapinna abs kõrgused on vahemikus 57 - 66 m. Uuringuruum on osaliselt kaetud metsaga ja osaliselt lage. Metsakoosluses esineb erineva arenguklassiga kuuske, kaske, mändi. Foto 2.1. Kuusenoorendik Põlli III uuringuruumi keskosas PA-2/25 läheduses (Foto: S. Siir, 22.09.2025). Põlli III uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Uuringuruumist ~1 km kaugusel loode suunda jääb Põlli kruusamaardla (reg kaart nr 1031) üldpindalaga 12,79 ha ning ~1,2 km kaugusel kagu suunda jääb Orava lubjakivimaardla (reg kaart nr 585) üldpindalaga 86,95 ha. Lähimate maardlate paiknemine on illustreeritud joonisel 2.1. Kuna Põlli III uuringuruumis uurimisalune maavara on lubjakivi, siis hinnatakse uuringuruumis hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu. Orava lubjakivimaardlas on maavarade registri arvel varu järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 5879,665 tuh m 3 ja aktiivset reservvaru 617 tuh m3 (seisuga 31.03.2026. a); - ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 1222,083 tuh m 3, aktiivset reservvaru 448 tuh m3 ja prognoosvaru 5046 tuh m3 (seisuga 13.04.2026. a); - ehituskruusa aktiivset tarbevaru 152,03 tuh m3 (seisuga 01.04.2021. a). Orava lubjakivimaardlas 5 aktiivset mäeeraldist: 1. Orava II kruusakarjäär (Rapm-109, OÜ Aigren, kehtiv kuni 02.12.2028); 2. Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046); 3. Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227, AS TREV-2 Grupp, kehtiv kuni 16.01.2051); 4. Orava IV lubjakivikarjäär (KL-516107, OÜ Aigren, kehtiv kuni 28.05.2055); 5. Orava V lubjakivikarjäär (KL-521649, OÜ Laaseri Puit, kehtiv kuni 06.04.2056). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Põlli III uuringuruumi teenindusalal varem sihtotstarbelisi geoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Lähimad maardlad on ~1 km kaugusel loode suunas Põlli kruusamaardla (reg kaart nr 1031) ja ~1,2 km kaugusel kagu suunas Orava lubjakivimaardla (reg kaart nr 585). Kuna Põlli III uuringuruumis uurimisalune maavara on lubjakivi, siis hinnatakse uuringuruumis hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu. Orava lubjakivimaardlas on maavara geoloogilisi uuringuid tehtud mitmel korral: - Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081; - Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411; - Kukk, M., jt. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8680; - Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306; - Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117; - Tuuling, T., jt. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503; - Potagin, C., jt. 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023). OÜ J. Viru Markšiederibüroo. EGF 9776; - Kask, A. 2024. Mäeeraldise Orava III lubjakivikarjäär lasumi kõrguse korrigeerimine ja varu arvutus (varu arvutatud 18.09.2024. a). AS TREV-2 Grupp. EGF 9915; - Tammekänd, M., jt. 2025. Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 47400. Orava maardla geoloogiliste uuringute käigus rajatud uuringupunktide asukohad ei ulatu Põlli III uuringuruumi piirkonda, seega detailsemalt loetletud uuringuid ei käsitleta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 11 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Keskkonnaameti 14.03.2025. a korralduse nr DM-130183-16 alusel väljastatud geoloogilise uuringu loas nr L.MU/523275 (kehtivusajaga 14.03.2025 - 14.03.2030) on lubatud Põlli III uuringuruumis kaevata kuni 35 kaevandit ning puurida kuni 35 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit. Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. a septembris (Foto 4.1). Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge saagise. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oli 100%. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Puuriti 5 puurauku sügavusega 15,6 - 21,6 m (kokku 84,0 m). Puuraukude vaheline kaugus oli 260 - 350 m. Foto 4.1. Puuraugu PA-5/25 rajamine Põlli III uuringuruumis. (Foto: S. Siir, 25.09.2025). Kuna kvaternaarisetete paksus oli puuraukudes väike ning olles esindatud valdavalt moreeniga, siis kaevandeid uuringuruumi ei rajatud ja kvaternaarisetteid eraldi ei uuritud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 12 Puuraugud jäeti avatuks pikemaajalise seire eesmärgil ning likvideeritakse hiljemalt enne geoloogilise uuringu loa lõppemist (14.03.2030) või kantakse seirekaevuna Eesti Looduse Infosüsteemi. Puuraugud on suletud spetsiaalse sulguriga, vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu ja tekitamaks ohtu väiksematele metsloomadele/lindudele (Foto 4.2). Puuraukude avatuks jätmise kohta saadi Keskkonnaametilt kooskõlastus (Lisa 10) Foto 4.2. Ajutiselt avatuks jäetud puurauk PA-2/25 Põlli III uuringuruumis. (Foto: S. Siir, 22.09.2025). 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti (Lisa 4). Puursüdamike fotod on esitatud eraldi digitaalselt JPG-vormingus (Elektrooniline lisa 4). Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast ja võeti litoloogiliste erimite kaupa Raikküla kihistu, Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Kokku võeti 20 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 2,1 - 6,2 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 3,8 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katseprotokollid on toodud lisas 5. Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Põlli III uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 13 kolmest puuraugust – PA-2/25, PA-3/25, PA-4/25. Puuraugu valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks pindalaliselt koos varasemate puuraukudega võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 15 proovi. Proovimise intervallid jäid 1,9 - 4,4 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,7 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L036) ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 5. 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes. Kuna Orava lubjakivimaardla karjäärides toimub kaevandamine vee alt ilma veetaset alandamata, siis ka Põlli III uuringuruumis kaevandamise korral toimuks see eelduste kohaselt sarnase tehnoloogiaga. Seepärast katsepumpamist uuringu raames ei tehtud. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015), Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021) ja Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tammekänd jt, 2026), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. 4.4. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a novembris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 8). 4.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehituslubjakivina, kui sellest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivina, kui purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Põlli III uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 14 Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Puuraugud jäeti avatuks pikemaajalise seire eesmärgil ning likvideeritakse hiljemalt enne geoloogilise uuringu loa lõppemist (14.03.2030. a) või kantakse seirekaevuna Eesti Looduse Infosüsteemi. Puuraugud on suletud spetsiaalse sulguriga, vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu ja tekitamaks ohtu väiksematele metsloomadele/lindudele. Puuraukude avatuks jätmise kohta saadi Keskkonnaametilt kooskõlastus (Lisa 10). Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS Põlli III uuringuruum paikneb Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku keskosas (Joonis 5.1). Vaimõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Piirkonda iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid, aga valdavalt paikneb uuringuruum õhukese pinnakattega alal. Uuringuruumi keskosas koosneb pinnakate Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelistest setetest – veeristest, munakatest segamini saviliiva ja liivsaviga. Pinnakattesetted lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Joonis 5.1. Põlli III uuringuruum jääb Juuru lademe Tamsalu kihistu avamusele. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust Põlli III uuringuruumis jäävad maapinna abs kõrgused ligikaudu 57 - 66 m tasemele. Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus on uuringuruumi keskosas väljaeraldatud kruusalasundi leviala, mis ei ole registreeritud maavarade registris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Kirjeldatud on seda kui veeriselist kruusliiva, mis on kohati lubjakivirähkne ja keskmine paksus 1 m. Põlli III uuringuruumis katab lubjakivilasundit puuraukude põhjal keskmiselt 1,1 m paksuse kihina kvaternaarisetted (Foto 5.1, mis koosnevad kasvukihist (Q2_s), selle all lasuvast savikast orgaanikat sisaldavast kruusast (Q1jr_lg) ja saviliivmoreenist (Q1jr_g). Kruus on karbonaatse koostisega, kruusaosakesed vähe kulutatud. Saviliivmoreen on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kasvukiht on uuringuruumis puuraukude põhjal paksusega 0,1 - 0,5 m (keskmiselt 0,3 m), kruusa kihi 0,0 - 0,5 m (keskmine 0,2 m) ja moreeni paksus 0,0 - 1,0 m (keskmine 0,6 m). Varu arvutamisel on katendi hulka arvestatud ka aluspõhja ülemine murenenud osa, mille paksus uuringuruumis on keskmiselt 0,6 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 16 Foto 5.1. Kvaternaarisetted ja murenenud aluspõhi puuraugus PA-1/25. Põlli III uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk), Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) ja Varbola kihistu (S1vr) karbonaatkivimid. Põlli III uuringuruumi aluspõhjalise geoloogilise läbilõike moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk), Juuru lademe Tamsalu (S1tm) ja Varbola kihistu (S1vr) lubjakivid. Uuringuruumi põhjaosas on Raikküla lademe Raikküla kihistu (S 1rk) kivimid suures osas ära kulutatud. Aluspõhja pealispind jälgib üldiselt maapinnareljeefi ja reljeefis esilekerkivad väikesed künkad on aluspõhjalise tuumikuga. Aluspõhja ülemine osa on keskmiselt 0,6 m paksuselt porsunud ja murenenud. Põlli III uuringuruumi geoloogilist läbilõiget on kirjeldatud alljärgnevalt (ülevalt alla). Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) uuritud paksus jääb vahemikku 1,0 - 6,1 m (keskmine 4,0 m), millest keskmiselt 0,6 m ulatuses on ülemine osa murenenud. Kivimid on esindatud kogu uuringuruumis, olles suurema paksusega uuringuruumi kesk- ja lõunaosas (PA-2/25; PA-3/25; PA-4/25), Vaimõisa kõviku lael ning olles uuringuruumi põhjaosas ära kulutatud (PA-1/25). Kihistut iseloomustab peenekristalliline kollakas- ja pruunikahall, poolafaniitne, detriitne lubjakivi, mergli lainjate vahekihtidega (Foto 5.2). Foto 5.2. Raikküla kihistu lubjakivi puuraugus PA-5/25, millest ülemine 0,2 m murenenud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 17 Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistikus (S1tmK) võib välja eraldada litoloogiliselt kaks eriilmelist kompleksi (Foto 5.3). Läbilõike ülaosas paksude ebateravate mergli vahekihtidega lubjakivi ja allosas kirjuilmeline teravate merglikelmetega poolafaniitne lubjakivi. Karinu kihistiku uuritud paksus on puuraukude põhjal 3,8 - 4,4 m (keskmine 4,1 m). Foto 5.3. Karinu kihistiku lubjakivi puuraugus PA-3/25. Kahe eriilmelise kompleksi vahepiir sügavusel 8,7 m. Juuru lademe Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku (S1tmT) lubjakivi on helehall, jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline. Sisaldab brahhiopoodide Borealis borealis kodasid ja nende purustusosi, mille sisaldus läbilõikes on ebaühtlane – kohati esineb massiliselt, kohati üksikuid (Foto 5.4). Esineb rohekat tooni mergli vahekihte. Tammiku kihistiku uuritud paksus on 2,8 - 2,9 m (keskmine 2,9 m). Foto 5.4. Tammiku kihistiku lubjakivi puuraugus PA-5/25. Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr) lubjakivi on hall kuni hallikasvalge, muguljas, savikas, vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega (Foto 5.5). Sügavusega muutuvad mergli vahekihid paksemaks ja sagedasemaks. Esineb kivistisi. Põlli III uuringuruumis avati Varbola kihistu kuni 12,3 m paksuselt. Foto 5.5. Varbola kihistu lubjakivi puuraugus PA-1/25. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 18 Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Põlli III uuringuruumi geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1. Põlli III uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel puuraukude põhjal. Kihi paksus (puuraukudes ja Geoloogiline Nimetus kaevandites fikseeritud), m indeks min max keskmine Kasvukiht Q2_s 0,1 0,5 0,3 Kruus, savikas, orgaanikaga Q1jr_lg 0,0 0,5 0,2 Moreen Q1jr_g 0,0 1,0 0,6 Lubjakivi, detriitne S1rk 1,0 6,1 4,0 Lubjakivi, detriitne, S1tmK 3,8 4,4 4,1 merglikelmetega Lubjakivi, Borealis borealis S1tmT 2,8 3,0 2,9 kodadega Lubjakivi, mergli vahekihtidega S1vr 2,1+ 12,3+ 4,8+ Märkus: tabelis on toodud kihi paksused puuraukude põhjal. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 19 6. MAAVARA KVALITEET Põlli III uuringuruumi kvaternaarisetted on esindatud väikeses paksuses savika, orgaanikat sisaldava kruusaga ja moreeniga. Kuna kvaternaarisetete paksus on väike ning maavarana arvele võtmiseks see ei kvalifitseeru, siis neid ka ei uuritud ega ei iseloomustata ka kvaliteeti. Põlli III uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku lubjakivi ning Varbola kihistu lubjakivi. Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded: - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO 2 + R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4; - viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele; - täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks. Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud tabelisse 6.1. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koondatud proovide kataloogi (Lisa 3). Raikküla kihistik (S1rk) Kihistikku on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külmakindluse katset, sh ühes proovis on koondatud Karinu kihistik Raikküla kihistikuga). Proovide LA kategooria on LA35 – kaalukadu LA katsel oli 31 - 35%, keskmiselt 33% ja külmakindluskatsel 1,1 - 2,9%, keskmiselt 1,9%, andes külmakindluskategooriaks F2. Karinu kihistik (S1tmK) Kihistikku on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külmakindluse katset, sh ühes proovis on koondatud Karinu kihistik Raikküla kihistikuga). Proovide LA kategooria on LA35 – kaalukadu LA katsel oli 32 - 34%, keskmiselt 33% ja külmakindluskatsel 2,9 - 4,7%, keskmiselt 4,0%, andes külmakindluskategooriaks F4. Tammiku kihistik (S1tmT) Kihistikku on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külma- kindluse katset). Proovide LA kategooria on LA35 – kaalukadu LA katsel oli 33 - 34%, OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 20 keskmiselt 34%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,7 - 2,4%, keskmiselt 2,0%, andes külmakindluskategooriaks F2. Varbola kihistu (S1vr) Kihistut on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (6 purunemiskindluse ja 6 külma- kindluse katset). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA35 – kaalukadu LA katsel oli 29 - 34%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,5 - 7,6%, keskmiselt 3,9%, andes külmakindluskategooriaks F4. Tabel 6.1. Põlli III uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad litoloogiliste erimite lõikes LA Külmakindlus F, F Kivimkompleks LA tegur kategooria % kategooria S1rk 31 - 35/33 LA35 1,1 - 2,9/1,9 F2 S1tmK 32 - 34/33 LA35 2,9 - 4,7/4,0 F4 S1tmT 33 - 34/34 LA35 1,7 - 2,4/2,0 F2 S1vr 29 - 34/31 LA35 1,5 - 7,6/3,9 F4 Põlli III uuringuruumis moodustatakse vertikaalses läbilõikes kaks aktiivse tarbevaru plokki – veepealne (plokk 16 aT) üleval pool uuringuaegset keskmist põhjavee taset abs 49,1 m ja veealune (plokk 17 aT) 2,5 m paksuselt allpool veetaset. Varu arvutuse plokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.2. Tabel 6.2. Põlli III uuringuruumis moodustatud lubjakivi plokkide füüsikalis- mehaaniliste näitajate koondtabel LA Külmakindlus F, Plokk Maavara LA tegur F kat kat % Plokk 16 aT madalamargiline 29 - 35/33 LA35 1,1 - 4,7/2,7 F4 veepealne ehituslubjakivi Plokk 17 aT madalamargiline 29 - 34/30 LA30 1,5 - 3,4/2,5 F4 veealune ehituslubjakivi Ploki 16 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 17 purunemis- kindluse ja 17 külmakindluse proovi põhjal (Lisa 6). Proovide LA kategooria on LA35 - kaalukadu LA katsel oli 29 - 35%, keskmiselt 33%, ja külmakindluskatsel 1,1 - 4,7%, keskmiselt 2,7%, vastates külmakindluskategooriale F4. Ploki 17 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 6 purunemis- kindluse ja 6 külmakindluse proovi põhjal (Lisa 6). Proovide LA kategooria on LA30 - kaalukadu LA katsel oli 29 - 34%, keskmiselt 30% ja külmakindluskatsel 1,5 - 3,4%, keskmiselt 2,5%, vastates külmakindluskategooriale F4. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 16 ja 17 kivim madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kivimi keemilise koostise iseloomustamisel on kasutatud kolme puuraugu (PA-2/25; PA-3/25; PA-4/25) 15 proovi andmeid. Proovid on võetud litoloogiliste erimite kaupa. Karinu kihistikul on eraldi iseloomustatud ülemist (S1tmK1) ja alumist osa (S1tmK2), mis OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 21 erinevad savikuselt. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes ning varuplokis on esitatud lisas 6 ning koondatud tabelisse 6.3. Uuringuruumi kivim on esindatud lubjakiviga, milles CaO sisaldus varieerub ~38 - 52%, olles kõrgem Varbola kihistus. MgO sisaldus varieerub ~0,2 - 4,0%, olles madalam Karinu kihistiku alumises osas ja lahustumatut jääki valdavalt ~4 - 17%, olles kõrgem Karinu kihistiku ülaosas, ulatudes üle 10%. Uuringuruumis moodustatud plokk 16 aT koosneb valdavalt Raikküla ja Tamsalu kihistu lubjakivist, milles CaO sisaldus on 38,31 - 51,79% (keskmine 47,08%), MgO 0,24 - 4,03% (keskmine 1,94%) ja lahustumatu jäägi 4,17 - 17,09% (keskmine 8,08%). Plokk 17 aT koosneb valdavalt Varbola kihistu lubjakivist, milles CaO sisaldus on 47,13 - 51,79% (keskmine 50,15%), MgO 0,24 - 2,27% (keskmine 0,50%) ja lahustumatu jäägi 4,86 - 6,25% (keskmine 5,85%). Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokkides on koondatud tabelisse 6.3. Andmetest nähtub, et Põlli III uuringuruumi kivim ei vasta tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele. Kogu uuringuruumi karbonaatkivim vastab lubjakivi nõuetele. Tehnoloogilise lubjakivi nõuetele vastab kivim kolmes proovis: K2-5, K3-4 ja K3-5. Tegemist on kaootilise esinemisega, mis ei ole seotud geoloogiliste kihistike ega geograafilise asetusega. Seega võib keemilise koostise näitajate keskmiste väärtuste alusel nimetada Põlli III uuringuruumi piires kivimi ehitusotstarbeliseks lubjakiviks. Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel CaO, % MgO, % Lah. jääk Kihistu min max kesk min max kesk min max kesk S1rk 47,27 49,26 48,34 1,65 2,76 2,21 4,17 6,54 5,68 S1tmK1 38,31 43,29 40,83 2,04 4,03 3,29 13,07 17,09 15,11 S1tmK2 47,06 49,06 47,95 0,91 0,95 0,93 8,24 9,16 8,63 S1tmT 47,13 51,58 48,91 0,71 2,27 1,37 4,97 7,22 6,15 S1vr 49,61 51,79 50,48 0,24 0,46 0,39 4,86 6,25 5,75 Madalamargiline lubjakivi (plokk 16 aT) Plokk 16 aT 38,31 51,79 47,08 0,24 4,03 1,94 4,17 17,09 8,08 Madalamargiline lubjakivi (plokk 17 aT) Plokk 17 aT 47,13 51,79 50,15 0,24 2,27 0,50 4,86 6,25 5,85 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 22 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Orava lubjakivimaardlas kaevandatakse lubjakivi veealuse kaevandamise meetodil põhjavee taset alandamata. Sama meetodit on plaanis kasutada maavara kaevandamisel tulevases Põlli lubjakivikarjääris. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015), Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021) ja Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tammekänd jt, 2026), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. 7.1. Üldandmed Põlli III uuringuruum paikneb Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Harju lavamaa keskosas asuval Vaimõisa kõvikul. Uuringuruum paikneb kõviku keskosas, kus reljeef langeb kirde, põhja ja lõuna suunas. Vaimõisa kõvik on ligikaudu 7 km pikk ja kuni 3 km lai lauge aluspõhjaline kõrgendik, mille suhteline kõrgus on kuni 20 m (keskosas absoluutkõrgus kuni 66,6 m). Kõvik kuulub Matsalu vesikonna koosseisu ja on toitealaks paljudele piirkonna vooluveekogudele: idas-kirdes Ohukotsu jõele (VEE1107700), kagus Kõrvetaguse peakraavile (VEE1107800), põhjas Vardi jõele (VEE1107500), lõunas Konnaveski jõele (VEE1108000) ning loodes Kasari jõele (VEE1107000). Orava maardlale lähimas meteoroloogiajaamas, Kuusikul, on viidud läbi ilmavaatlusi alates 1920. aastast. Nende andmete põhjal saab öelda, et Raplamaa kliima on kontinentaalsele kliimale iseloomulik. 1991 - 2020. a perioodi sademete hulk on võrreldes Eesti keskmiste näitajatega kõrgem (keskmiselt 730 mm/a) ning temperatuurid madalamad (keskmiselt 6,4 °C) (Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2025). 7.2. Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus Põlli III uuringuruum paikneb Alam-Siluri ladestiku Raikküla lademe avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu ja Juuru lademe Tamsalu ning Varbola kihistu lubjakivid. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistu alumises osas lasuvad sagedaste mergli vahekihtidega lubjakivid. Lubjakivi katvad purdsetted, varu arvutuse mudeli põhjal keskmise paksusega 2,7 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Põlli III uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts - aprill) ja sügis-perioodil (oktoober - november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib põhjavee taseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 - 2 m, harvem 3 meetrini (Männik jt, 2020). Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände, Lääne-Eesti madalikule. 2015. a Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus (Kukk jt, 2015) mõõdeti veetasemeid kolme kuu vältel (veebruar kuni aprill) ning saadi veetasemete muutuseks ~1 m. Keskmine põhjaveetase oli 50,9 m abs. Põhjaveekogumite 2018. a seire andmetel on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veetaseme muutuste aastane amplituud 1 - 1,9 m (Marandi jt, 2019). Seega võib arvestada sarnase veetaseme amplituudiga ka Põlli III uuringuruumis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 23 Põlli III uuringuruumi rajatud puuraukudes mõõdeti põhjavee tase kahel korral – vahetult peale puurimist ajavahemikul 19.09. - 25.09.2025. a ja peale põhjavee taseme stabiliseerumist 06.10.2025. a (Tabel 7.1). Esimesel mõõtmisel jäi veetase 2,5 - 12,4 m sügavusele maapinnast, abs kõrgusele 49,8 - 59,1 m ja teisel 9,2 - 14,45 m sügavusele, abs kõrgusele 48,93 - 49,85 m (keskmine 49,1 m). Käesolevas töös on veepealse ja -aluse varu piiriks puuraukudes mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase abs 49,1 m. Veealuse aktiivse tarbevaru lamamiks on keskmisest veetasemest 2,5 m allpool (abs 46,6 m), et kivimi väljamiseks rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Tabel 7.1. Põlli III uuringuruumi puuraukudes mõõdetud veetasemed 06.10.2025 Koordinaadid Veetase PA PA nr süga- Sügavus Mõõtmise X Y Z vus, m maa- abs, m aeg pinnast, m PA-1/25 6540943,08 527266,62 58,43 21,6 9,20 49,23 06.10.2025 PA-2/25 6540635,35 527287,16 63,25 15,6 13,40 49,85 06.10.2025 PA-3/25 6540484,56 527500,56 63,37 15,6 13,70 49,67 06.10.2025 PA-4/25 6540748,33 526964,18 62,19 15,6 14,45 47,74 06.10.2025 PA-5/25 6541051,37 527034,00 61,58 15,6 12,65 48,93 06.10.2025 Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis on antud piirkonnas määratud Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu (nr 11, Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48). Vettandvaks on enamasti põhjakompleksi ülemine osa (100 - 120 m, Marandi jt, 2019). Konkreetsemalt moodustavad uuringuruumis maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Raikküla lademe Raikküla kihistu ja Juuru lademe Karinu ning Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik Ca- HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 - 0,5 g/l (Marandi jt, 2019). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on väga õhuke ja hea veeläbilaskvusega (Veeseadus). Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse. Probleemi valmistavad looduslikult suured kloriidi (rannikupiirkondades), sulfaadi (rannikupiirkondades), fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka mangaani, naatriumi ja boori sisaldused. Nitraate sisaldub kogumi kõige ülemises osas, allpool on nende sisaldus väga väike (Marandi jt, 2019). Põlli III uuringuruumi lähipiirkonnas, ~3 km raadiuses, ei ole peale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude sügavamaid puurkaeve registreeritud, mis ammutaks vett Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi veekompleksitest. Kuid karjääri tegevus nagunii ei mõjuta sügavamaid veekomplekse kuna Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ja allpool lasuv Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum ei ole omavahel hüdrauliliselt seotud, neid eristab Ordoviitsiumi regionaalne veepide. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 24 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad. Tegemist on aktiivse lubjakivimaardla ja toimiva kaevandamispiirkonnaga. Alale on juurdepääs Tallinna-Pärnu-Ikla maanteelt (nr 4) lähtuva Kükita – Kangermaa kruusatee (nr 5040516) kaudu. Riigimaantee asub uuringuruumist linnulennult ca 350 m kaugusel lääne suunas. Kaevandamise alustamisel tuleb koorida kattekiht, mida tehakse järk-järgult vastavalt töö-ee liikumisele. Kattekiht koosneb kasvukihist (muld), savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Kattekihi keskmine paksus varu arvutuse mudeli põhjal on 2,7 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale eraldi, et kasvukihti saaks vajadusel kasutada ala bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Moodustatavad plokid paiknevad nii peal- kui allpool keskmist põhjaveetaset. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud keskmine põhjavee tase abs 49,1 m. Keskmisest põhjaveetasemest üleval pool oleva ploki paksus on 10,4 m. Allpool veetaset oleva ploki keskmine paksus on 2,5 m. Arvestades veealuse maavarakihi keskmise paksusega on see võimalik kaevandada ilma veetaset alandamata. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Sarnaselt Orava lubjakivimaardlas toimivate karjääridega, toimuks ka tulevases Põlli lubjakivikarjääris kaevandamine veetaseme alandamiseta. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse enne edasist töötlemist karjääri põhjale nõrguma. Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse mobiilset purustus-sorteerimissõlme. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. Kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Dozerland OÜ kogemuse põhjal Tarva dolokivikarjääri näitel, on ~4 m paksust lubjakivi lasundit võimalik kaevandada ka ~54 t ekskavaatoriga, ilma lõhketöödeta ja rammerita. Antud metoodika puhul ei tohi olla lubjakivi üks suur massiiv vaid mergli vahekihtidega. Senine kaevandamine Orava lubjakivimaardla karjäärides on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud ega põhjavee kvaliteet halvenenud (Kukk jt, 2015). Põlli III uuringuruumis moodustatud varuplokid ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Varuplokid on kontuuritud Vardi looduskaitsealast vähemalt 50 m kaugusele ja vääriselupaikadest ~25 m, et säiliksid puhvertsoonid alade kaitseks. Lähim elamu jääb moodustatud varuplokist põhja suunas ~300 m kaugusele. Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku kui metsa. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 25 Ammendatud kaevealale kujuneb ~2 - 3 m sügavune veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee tase pärast maavara ammendamist suuresti taastub. Vastavalt ümbritsevale pinnamoele kujuneks veetasemeks ~49 m abs, s.t sarnane praeguse põhjaveetasemega ning Orava lubjakivimaardla karjäärides kujuneva veetasemega. Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest, et leida karjääri korrastamiseks läbimõeldult parimad võimalikud lahendused. 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Lähim elamu jääb uuringuruumis moodustatud varuplokist ~300 m kaugusele Kullassaare kinnistule (50401:005:0530). Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku aga ka metsa, mis kaevandamistegevusest põhjustatud müra ja tolmu levikut minimeeriks. Müra leviku täiendavaks vähendamiseks võimalik mäeeraldise teenindusmaale rajada katendist müratõkkevallid. Müra- ja tolmulevikut tõkestab ka tekkiv karjäärisüvend. Põlli III uuringuruumis moodustatud varuplokid 16 ja 17 moodustati vähemalt 50 m kaugusele uuringuruumist lõunas ja läänes paiknevast Vardi looduskaitsealast (vid KLO1000156) ning vääriselupaikadest VEP nr 213466 ja VEP nr 213465 vähemalt 25 m kaugusele. Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade ja vanade laialehiste metsade elupaigatüüpe. Kaevandamine Põlli III uuringuruumi alal ei omaks nimetatud kaitsealustele objektidele eeldatavalt olulist negatiivset mõju kuna suur osa kasulikust kihist paikneb ülevalpool põhjavee taset ning veealune varu väljatakse veetaseme alandamiseta. Vääriselupaikade suunal säilitatakse vähemalt 25 m laiune puhvertsoon, et parandada koosluste kohanemist kaevandamistegevusega ning vähendada servaefekti mõjusid: vähendab puistu tuuleheite/tuulemurru ohtu vahetult VEP puistus ning puhverdab veerežiimi muutuseid. Puhvertsoonide lagedatele aladele on vajadusel võimalik rajada katendivallid. 8.1.1. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Põlli III uuringuruumi ümbruskonna puurkaevud võivad jääda maardla mõjupiirkonda, paiknedes enamasti madalama reljeefiga aladel. Kuid siiski tõenäosus, et karjäärist heljum või muu reostus puurkaevude vett mõjutaks on väike. Lähim puurkaev asub ~920 m kaugusel põhja suunas ning ülejäänud rohkem kui 1 km kaugusel. Kui karjääris peaks toimuma reostus, siis selle kontsentratsioon väheneb järjest allavoolu ning kuna reljeefi järgi on maardla põhjavee liikumise suund kirdesse, jäävad lähimad puurkaevud maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 26 vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal kirdesse ning kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutada, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). 8.1.2. Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Seetõttu puudutavad edasised arutlused vaid ajaperioodi, kui kaevandatakse veealust varu. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate setete dreenimise. Põlli III uuringuruumi ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist. Teiseks peab veealuse sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 27 ka suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri. Maavara väljamisest tekkiv veekadu sõltub kaevandamise aastasest mahust ning kaevandatud materjalist nõrguva vee kogusest, mis tuleneb lubja- ja dolokivi poorsusest. Tekkivat veekadu ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q1) saab hinnata valemiga 8.1: 𝑄 = (1 − 𝑛) × 𝑉 [8.1], kus n on poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 2%; Marandi jt, 2019) ning V väljatava varu maht. Orava maardla karjääride aasta keskmised tootmismahud varieeruvad aastaaruannete kohaselt vahemikus 8 000 - 67 000 m3. Võttes arvutusse konservatiivselt keskmiseks aasta kaevandamismahuks 67 000 m 3 ehk ~183 m3/ööpäevas tuleb varu väljamise tulemusel tekkiv veekadu ~179 m 3/ööpäevas. Suurenenud aurumisest tuleneva veekao (Q2) hindamine on raskendatud, kuna aurumine on varieeruv nähtus, mille tugevus sõltub oluliselt mikrokliimast, sh reljeefist, puude varjavast mõjust jms. Siinkohal hinnatakse seda siiski valemiga 8.2: 𝑄 = (𝑊 − 𝑊 ) × 𝑆 [8.2], kus We1 on keskmine aurumine kuivalt maapinnalt: ~450 mm/a (Kink jt, 1998); We2 on Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki pindala ( 24,67 ha). Seega on aurumisest tekkiv veekadu ~22 m 3/ööpäevas. Alternatiivselt, kui aurumine veepeeglilt oleks kuiva maapinnaga võrreldes 100 mm/a võrra suurem, oleks veekadu ~68 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest ja suurenevast aurumisest tekkivat summaarset veekadu ~201 m3/ööpäevas (või suurema aurumise stsenaariumis ~247 m3/ööpäevas) tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevaid sademeid (Q3) saab arvutada lähtuvalt valemist 8.3: 𝑄 = 𝑊 − 𝑊 × 𝑆 [8.3], kus Wp on sademete hulk (Kuusiku meteoroloogiajaama 1991-2020 kliimanormi kohaselt 730 mm/a; Keskkonnaagentuur) ja We on aurumine (Männikjärve laugastelt mõõdetud 482 mm/a; Keskkonnaagentuur, 2025). Tulemuseks on sademete poolt lähtuv potentsiaalselt põhjaveekihti toitev vooluhulk ~168 m3/ööpäevas. Seega, kuigi valdava osa veekaost kompenseerivad karjäärile langevad sademed, peab mingil määral veekadu tasakaalustama ka külgnevast piirkonnast valguv pinnavesi või põhjavesi. Kuna karjäär asub kõviku lael, ei valgu sinna pinnavett ümbritsevalt maapinnalt. Seega arvestame selle asemel, et ~33 m3/ööpäevas (või 79 m3/ööpäevas suurema aurumise puhul) kompenseerib külgnevatest setetest valguv põhjavesi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 28 Tasakaalulise põhjaveevoolu olukorras määrab (lihtsustatud lähenemises) põhjavee alanduslehtri ulatuse vajamineva vooluhulga ja põhjavee toitumismäära suhe. Põlli III uuringuruumi piirkonnas on põhjavee toitumismääraks hinnatud ~38 mm/a (Hunt jt, 2024) või ~60 mm/a (Vallner, 2002). Lähtudes konservatiivselt väiksemast toitumismäärast, tekib veekadu kompenseeriv põhjavee hulk ~32 ha suuruselt alalt (või suurema aurumismäära puhul ~76 ha), mida võib nimetada siinkohal põhjavee toitealaks. Vastavaks toitealaks piisab nt ~125 m raadiusega tsoonist karjääri ümber (suurema aurumise puhul ~255 m raadiusega tsoonist), mida võib pidada ühtlasi ka alanduslehtri maksimaalseks ulatuseks (Joonis 8.1). Võimaliku alanduslehtri piiresse jääb seega osaliselt Vardi looduskaitseala, mis ümbritseb karjääri lääne ja lõuna suunas. Samuti jääb alanduslehtri piiresse III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti ja vääriselupaikasid. Lähimate majapidamisteni ja registreeritud puurkaevudeni võimalik veetaseme alanduse mõju ei ulatu. Joonis 8.1. Maavaraplokk ning selle ümber tekkiv teoreetiline põhjaveetaseme alanduse mõjuraadius kahe erineva aurumise stsenaariumi puhul. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2025 Siin toodud mõjuraadiused on suuresti ülehinnangud. Tegelikkuses ei kompenseeri kogu maavara väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkivat veekadu üksnes karjääri külgnevatelt aladelt valguv põhjavesi, vaid suuresti vähendab valguva põhjavee vajalikku OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 29 kogust ka veetaseme langus karjääri alal, mille tõttu väheneb vee alt väljatud materjali hulk. Teisalt alaneb põhjavee tase alanduslehtri piires suuresti vaid sentimeetrite võrra ja on seega tegelikkuses märkamatu. Tajutav mõju põhjaveetasemetele ulatub sel juhul tõenäoliselt vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääride piiridest. Analoogiana võib tuua Orava karjääri, mille karjäärijärve veetase on lidar-mõõdistamise alusel 51 m abs, võrrelduna ala geoloogilises uuringus hinnatud keskmise põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Seega ei ole veealuse kaevandamise tulemusel veetase karjääri alal reaalsuses märgatavalt muutunud. Tõenäoliselt ei saa seega olema olulist mõju veetasemetele ka Põlli III uuringuruumi rajatud karjääril. Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alanduslehter muutub vastavalt mäetööde arengule (millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alanduslehter kujuneb välja pigem lühiajaliselt intensiivse mäetöö perioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu. Samuti ei kujune alanduslehter tõenäoliselt täielikult sümmeetriliselt ümber karjääri, vaid on teatud suundades märkimisväärsem kui teistes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 30 9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Põlli III uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,67 ha pindalal kahes kohakuti üksteise peal lasuvas plokis 16 ja 17. Varuplokid moodustati vähemalt 50 m kaugusele uuringuruumist lõunas ja läänes paiknevast Vardi looduskaitsealast (vid KLO1000156), vähemalt 25 m kaugusele vääriselupaikadest VEP nr 213466 ja VEP nr 213465 ja ~300 m kaugusele lähimast majapidamisest uuringuruumist põhja suunas paikneval Kullassaare kinnistul. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a novembri topograafilise mõõdistamise andmeid (Lisa 8); - kasuliku kihi lasumi mudel – lubjakivi lasumi kontuurimisel on kasutatud alale jäävate puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (Lisa 2). - varu arvutuse lamami mudel - lamami modelleerimisel on kasutatud puuraukude andmeid. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase abs 49,1 m. Veealuse aktiivse tarbevaru lamam paikneb keskmiselt 2,5 m allpool põhjavee taset (abs 46,6 m), mis vastab uuritud lubjakivilasundi keskmisele paksusele allpool keskmist veetaset, välja arvatud sügavaim puurauk (PA-1/25). Üksikutes puuraukudes ulatub lamam kohati sügavamale kui uuritud tase, kohati aga jääb sellest kõrgemale. Arvestades uuringuruumi suhteliselt ühtlast ja selgelt väljapeetud geoloogilist ehitust ning lähtudes maavara ressursi maksimaalse kasutamise põhimõttest, on kahes puuraugus (PA-2/25 ja PA-3/25) loetud kasuliku kihi koosseisu kuni 1,2 m paksune Varbola kihistu ülemise osa lubjakivi. Nimetatud puuraukudes ei ole see osa küll Varbola kihistuni välja puuritud ega laboratoorselt analüüsitud, kuid selle kaasamine on põhjendatud ühtlase geoloogilise ehituse alusel. Puuraugu PA-1/25 andmete põhjal võib järeldada, et uuritud ala sügavamates osades suureneb Varbola kihistu lubjakivi savisisaldus, mille tulemusel langeb materjali kvaliteet tasemele, mis ei vasta enam maavarana arvele võtmise nõuetele. Lisaks on mäetehnilisest seisukohast otstarbekas kujundada aktiivse tarbevaru lamam võimalikult ühtlasele tasemele, mis lihtsustab kaevandamisprotsessi ja parandab tööde efektiivsust. Ligikaudu 2,5 m sügavune veealune varu loob ühtlasi võimaluse (paiguti) ala hilisemaks korrastamiseks veekoguks. Põlli III uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Orava lubjakivimaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1 ja toodud elektroonilises lisas 3. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.03.2026. a. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 31 9.1. Ploki 16 aT varu Ploki 16 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,1 m) kõrgemale. Ploki 16 lasumiks on monoliitse aluspõhja pealispind, mis jääb puuraukude andmeil 56,43 - 61,15 m abs kõrguste vahemikku. Ploki 16 pindala on 24,67 ha. Kasuliku kihi veepealse osa paksus jääb puuraukude põhjal 7,3 - 12,1 m vahemikku. Plokk 16 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on kokku 2568 tuh m 3, kasuliku kihi keskmine paksus: 2568 tuh m3 ÷ 24,67 ha = 10,4 m. Ploki 16 katendiks on kasvukiht, savikas orgaanikat sisaldav kruus, saviliivmoreen ja aluspõhja ülemine murenenud osa. Katendi maht on 656 tuh m 3. Kattekihi keskmine paksus on 2,7 m (656 tuh m3 ÷ 24,67 ha = 2,7 m), sealhulgas kasvukihil 0,3 m. 9.2. Ploki 17 aT varu Ploki 17 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,1 m) allapoole. Kuna mäetehniliselt on kaevandamisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on ploki lamamiks võetud horisontaaltasapind abs kõrgusel 46,6 m, s.o pind, mis jääb uuringuaegsest keskmisest põhjavee tasemest (06.10.2025) 2,5 m madalamale. Ploki 17 pindala on 24,67 ha. Ploki 17 aT madalamargilise ehituslubjakivi varu on 617 tuh m 3 ning keskmine paksus: 617 tuh m3 / 24,67 ha = 2,5 m. Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel. Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus / keskmine paksus, m keskmine paksus, m 16 aT, madalamargiline 2568 / 10,4 24,67 ha ehituslubjakivi 656 / 2,7 17 aT, madalamargiline 617 / 2,5 24,67 ha ehituslubjakivi Kokku Plokk 16 aT/17 aT, 656 / 2,7 3185 / 12,9 24,67 ha Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Põlli III uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2026 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 2568 tuh m 3 (plokk 16, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 617 tuh m 3 (plokk 17, kogumahus veealune, ploki 16 lamamis). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 32 10. KOKKUVÕTE Põlli III uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Dozerland OÜ tellimisel. Uuringuala pindala on 37,42 ha ja see asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Töö käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 21,6 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu lubjakiviga. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Põlli III uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,67 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 16 aT ja 17 aT. Varuplokid kontuuriti väljapoole uuringuruumi lääne- ja lõunaosas paiknevast Vardi looduskaitsealast, lääneosas paiknevast vääriselupaigast ja ~300 m kaugusele lähimast majapidamisest Kullassaare kinnistul. Ploki 16 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 33 (kategooria LA35), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,7% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 10,4 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,1 m. Ploki 17 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 30 (kategooria LA30), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,5% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 2,5 m paksuselt abs kõrguseni 46,6 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Põlli III uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2026 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 2568 tuh m 3 (plokk 16, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 617 tuh m 3 (plokk 17, kogumahus veealune, ploki 16 lamamis). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 33 11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hunt, M., Osjamets, M., Pärn, J., Raidla, V., Kuusma, E., Hints, L., Marandi, A. 2024. Joogiveehaarde toiteala riskihindamise ja -juhtimise teostamiseks vajalike eeltööde läbi viimine vastavalt joogiveehaarde toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise nõuetele. Eesti Geoloogiateenistus, Tartu. EGF 9932. 2. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord ja ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ RT I, 19.12.2018, 28. 3. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevan-datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ RT I, 08.04.2017, 5. 4. Keskkonnaministri 01.10.2019. a määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ RT I, 02.10.2019, 5. 5. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., (toim.). Raukas, A., 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 6. Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2026. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ 7. Kukk, M., Jassik, E., 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn. EGF 8680. 8. Maa- ja Ruumiameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/. 9. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere. EGF 9110 10. Männik, M., Vahtra, T., Raidla, V., Polikarpus, M., Habicht, H.-L., 2020. Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere. EGF 9350. 11. Maavarade registri registrikaart nr 585. 12. Soo aastaraamat 2025. Keskkonnaagentuur, 2025. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026) 34 13. Tammekänd, M., Siir, S., Tüvi, L., Mänd, K., Põldema, T., Paat, K., 2025. Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn. EGF 47400. 14. Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503. 15. Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. EGF 7477. 16. Veeseadus. Vastu võetud 30.01.2019. RT I, 22.02.2019, 1.  Vardi metskond 68 VEP nr.153016 50401:005:0018 Kükita 50401:005:0233 1 Kullassaare I 50401:005:0530 II Põlli kruusamaardla Vardi metskond 76 50401:005:0025 6 541 200 Vardi looduskaitseala 2 55.04 59.94 58.45 56.67 59.41 I 60.97 4 V 61.24 55.77 56. 60.28 56.84 Orava lubjakivimaardla 69 I 1' 60.24 58.55 58.48 3 56.41 59.34 5 54.88 61.03 58.78 61.44 59.85 2' 57.63 3' 54.89 61.19 61.65 56.25 58.74 58.79 48,93 57.26 59.84 55.56 06.10.2025 PA-5/25 0,80 57 60.30 61,58 57. 60 56.39 59.35 11,68 95 49,10 2,50 61.45 56.39 46,60 54.53 Kaardileht nr 6313 Märjamaa, 6314 Rapla 61 55 57.64 56.98 61.82 59.85 60.61 56.00 62.03 60.58 55.61 56.64 59.27 59. 61.52 05 57.24 54.96 6 541 000 Uuringuruumi piiripunktide 62 65.37 57. 56. 61.48 Kr 05 08 58.98 56.94 VEP nr.213466 64.95 61.38 56.53 56.71 55.85 koordinaadid 60.64 60 63 63.28 55.60 57 60.09 56.33 66.23 5 6 Nr X Y .72 5 .0 6 5 55. 56,34 56. .8 3 55.01 77 40 14.11.2025 1 6 541 253,07 526 960,82 59 65.27 65 PA-1/25 65 2,00 56 56.11 62.76 58,43 . 2 6 541 166,58 527 236,98 57 16 3 56 . 7,33 59. .2 73 2 . 84 6 6 49,10 5 2 58 56. 60 VEP nr.153018 .7 2,50 6 3 6 541 086,56 527 247,68 5 63.90 5 15 6 64 46,60 .1 7 65.45 66.31 49,23 55.38 4 6 541 113,01 527 343,83 56 59.86 56. 06.10.2025 63 57.38 57 64.91 7 60 60 5 56.56 5 6 541 093,22 527 363,74 .57 63.96 66 66.15 60.11 8 55.11 5 6 6 540 889,20 527 416,03 58 pi 2 . .2 95 nn 5 6 7 61 57.42 56.59 5 7 6 540 699,04 527 383,95 5 65 62.30 57 61.24 60. 9 K 9 .3 . r 64.78 8 6 540 584,92 527 541,98 18 6 5 4' 62 5 nn 57. 63.91 pi 9 6 540 443,01 527 643,21 67 64.17 65.07 63.74 65.44 57 10 6 540 391,83 527 643,16 24 6 65 1. 83 . Kr 58 64 I 60 ' . 11 6 540 667,46 526 770,53 03 59. 64.74 57.03 52 61. 2 64.32 3 62.92 N 58.28 64.90 65 64 59 71 . 8 5 5 Pindala 37,42 ha 65 6 63.06 65.15 61.36 9 65.51 5 64.21 64.46 65 60 I 64 60 58.43 I 61.99 .93 62 64.59 6 540 800 65.02 63.10 63.43 59.66 Plokkide 16 ja 17 aT Kr 59 7 5 piiripunktide koordinaadid 63 8 62.43 6 5 4 62.62 Plokk 16 aT 0 63 6 61.64 Nr X Y 61. 62.66 63 47,74 63.55 39 62.86 06.10.2025 Plokk 17 aT 6 64.23 59.93 1' 6 541 105,02 527 043,49 61 PA-4/25 4 62.62 1,30 62.10 62.77 62,19 Vardi metskond 34 2' 6 541 080,58 527 215,16 61 11,79 62.55 61.72 62.71 49,10 62.56 50401:001:0342 2,50 3' 6 541 093,22 527 363,74 64 46,60 63.68 Keevaalliku 63. 62.15 63.08 50401:005:0440 4' 6 540 889,20 527 416,03 33 62.90 61.86 61.85 61.96 Pendi lasketiiru pv 60.80 5' 6 540 699,04 527 383,95 63.43 6' 6 540 584,92 527 541,98 2 61.89 .32 6 64 6 7 3 .2 63.99 63 62.82 62 7' 6 540 465,51 527 509,20 0 61.61 Kr 61.61 62.12 62.76 63.30 5' 60.62 8' 6 540 661,54 526 888,81 p 61 64 in 63.81 n 61.82 65 64.26 62.52 6 61.67 2 6 .7 .9 0 63 61.72 62 62.81 60.59 Pindala 24,67 ha 62 11 8' 61.89 63.75 . 94 63 61.53 60 59 62.02 63.20 49,85 61 53 61.86 3. 06.10.2025 64.05 61.35 PA-2/25 6 63.77 60.36 2,10 62 61.33 63,25 . 61 62.92 12,05 64 61.25 49,10 2,50 11 46,60 . 63 61.86 63.26 61 63.41 .22 61.03 59.99 61.38 62.52 63.56 Kr 6 pi 62.78 3 63.36 nn 61 6 540 600 60.97 62.30 62.62 62.39 6' 8 67 526 800 62. 61.21 61.75 61.88 61 62.71 . I 05 64.00 61 I 61.81 I 61.24 3 ' 62 6 62.08 63.23 63.36 60.13 62.10 62 61.54 61.50 62.09 63.62 62.38 60 14 61.40 61 62.12 . 62 63.33 .56 60.11 61.62 61.68 61.94 61.91 62.60 61 64.29 62 63.50 61.59 61.87 62.11 1 63.67 6 62.04 64 pi 62.20 49,67 60.15 nn 63.42 Kr 06.10.2025 63.43 61.63 62.53 PA-3/25 61.67 2,40 95 63.97 63,37 61. 11,87 49,10 63.43 62 61.93 2,50 . 61.72 82 46,60 63 VEP nr.213465 I 61.88 63.89 V' 63.14 62.26 7' 6 60.71 3 .3 62.04 1 1 Uuringuruumi piir, 62.63 63.05 63.55 9 63 piiripunkt ja piiripunkti number 6 3 62.70 62.98 . 6 0 62 3 7 64 1' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru), 63.71 p in n 63.66 62 piiripunkt ja piiripunkti number I . Vardi LKA 62.61 I' 62.50 41 Maardla piir (asendiplaanil) 6 540 400 63 62.42 Vardi metskond 34 10 527 200 527 400 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62.44 527 600 62.83 50401:001:0342 I I' Geoloogilise läbilõike joon 62.57 64.14 63 Maapinna samakõrgusjoon, m 60 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 63.13 63.61 49,23 06.10.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Märkused: PA-2/25 Kaevand-puuraugu nr 2,10 Katendi paksus, m 63,25 Suudme abs kõrgus, m 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 12,05 Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m 49,10 Ploki 16 lamami abs, m 2,50 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 0 100 200 m 46,60 Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m Ploki 17 lamami abs, m 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER dets 2025. 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Vardi LKA 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.01.2026); - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026); Vääriselupaik - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.01.2026). Põlli III uuringuruum Mõõtkava III kategooria kaitsealused liigid Topograafiline ja 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Orava lubjakivimaardla varu arvutuse plaan 1 : 2000 7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2. Märjamaa vald, Rapla maakond Riigikaitselised piirangud 8. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m. (Pendi lasketiiru pv) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaja Paat Ploki 17 aT lamam asub abs kõrgusel 46,6 m. Koostas Kuupäev 06.01.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Mairy Tammekänd +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5393 /Allkirjastatud digitaalselt/   LISA 2. Puuraukude kataloog Põlli III uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523275) Koordinaadid Katend, m Raikküla lade Juuru lade Juuru lade Juuru lade kasuliku kasuliku kasuliku Raikküla kihistu Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu kasuliku sh. murenenud PA monoliitse kihi kihi kihi sh. kasvukiht *murenenud osa Karinu kihistik Tammiku kihistik kihi kokku PA nr süg., lbk lasum S1vr uuritud paksus paksus sh, moreen X Y Z välja arvatud S1tmK S1tmT uuritud sh, kruus aluspõhi m abs, m sügavus plokis 16 plokis 17 paksus, lamam, lamam, paksus, lamam, paksus, lamam, paksus, m paksus, m abs, m aT, m aT, m m abs abs m abs m abs PA-1/25 6540943,08 527266,62 58,43 21,6 2,0 0,5 0,0 1,0 0,5 56,43 0,5 55,93 3,8 52,13 3,0 49,13 12,3 36,83 19,6 36,83 7,3 2,5 PA-2/25 6540635,35 527287,16 63,25 15,6 2,1 0,2 0,5 0,8 0,6 61,15 4,3 56,85 4,1 52,75 2,9 49,85 2,2 47,65 13,5 47,65 12,1 2,5 PA-3/25 6540484,56 527500,56 63,37 15,6 2,4 0,4 0,3 1,0 0,7 60,97 4,2 56,77 4,0 52,77 2,9 49,87 2,1 47,77 13,2 47,77 11,9 2,5 PA-4/25 6540748,33 526964,18 62,19 15,6 1,3 0,1 0,0 0,0 1,2 60,89 4,9 55,99 4,4 51,59 2,8 48,79 2,2 46,59 14,3 46,59 11,8 2,5 PA-5/25 6541051,37 527034,00 61,58 15,6 0,8 0,3 0,0 0,3 0,2 60,78 2,8 57,98 4,1 53,88 2,9 50,98 5,0 45,98 14,8 45,98 11,7 2,5 Veetase Veetase PA nr mõõtmise PA nr süg. mõõtmise süg. maap. abs, m abs, m aeg maap. aeg PA-1/25 6,0 52,43 19.09.2025 PA-1/25 9,20 49,23 06.10.2025 PA-2/25 6,1 57,15 22.09.2025 PA-2/25 13,40 49,85 06.10.2025 PA-3/25 12,1 51,27 23.09.2025 PA-3/25 13,70 49,67 06.10.2025 PA-4/25 12,4 49,79 24.09.2025 PA-4/25 14,45 47,74 06.10.2025 PA-5/25 2,5 59,08 25.09.2025 PA-5/25 12,65 48,93 06.10.2025  LISA 3. Proovide kataloog Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus) Lühendatud keemiline koostis Puuraugu intervall proovi Purunemiskindlus Külmak. dest.vees Puuraugu intervall Keemiline koostis Strat Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk 2,0 6,3 4,3 FM1-1 S1rk+S1tmK 33 LA35 2,9 F4 2,1 6,4 4,3 K2-1 S1rk 48,35 2,76 4,17 Põlli III 6,3 9,3 3,0 FM1-2 S1tmT 33 LA35 2,1 F4 6,4 8,6 2,2 K2-2 S1tmK1 38,31 3,93 17,09 Põlli III PA-1/25 9,3 15,5 6,2 FM1-3 S1vr 31 LA35 3,4 F4 8,6 10,5 1,9 K2-3 S1tmK2 47,86 0,92 8,43 PA-2/25 15,5 21,6 6,1 FM1-4 S1vr 34 LA35 7,6 F 10,5 13,4 2,9 K2-4 S1tmT 47,97 1,15 7,22 2,1 6,4 4,3 FM2-1 S1rk 33 LA35 1,1 F2 13,4 15,6 2,2 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 Põlli III 6,4 10,5 4,1 FM2-2 S1tmK 34 LA35 4,3 F 2,4 6,6 4,2 K3-1 S1rk 47,27 2,31 6,22 PA-2/25 10,5 13,4 2,9 FM2-3 S1tmT 34 LA30 1,9 F2 6,6 8,9 2,3 K3-2 S1tmK1 40,58 4,03 15,43 Põlli III 13,4 15,6 2,2 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 8,9 10,6 1,7 K3-3 S1tmK2 49,06 0,95 8,24 PA-3/25 2,4 6,6 4,2 FM3-1 S1rk 31 LA35 1,2 F2 10,6 13,5 2,9 K3-4 S1tmT 51,58 0,71 4,97 Põlli III 6,6 10,6 4,0 FM3-2 S1tmK 32 LA35 3,4 F4 13,5 15,6 2,1 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17 PA-3/25 10,6 13,5 2,9 FM3-3 S1tmT 34 LA35 2,4 F4 1,3 6,2 4,9 K4-1 S1rk 49,26 1,65 6,54 13,5 15,6 2,1 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 6,2 8,7 2,5 K4-2 S1tmK2 43,29 2,04 13,07 Põlli III 1,3 6,2 4,9 FM4-1 S1rk 35 LA35 2,0 F2 8,7 10,6 1,9 K4-3 S1tmK3 47,06 0,91 9,16 PA-4/25 Põlli III 6,2 10,6 4,4 FM4-2 S1tmK 34 LA35 4,7 F 10,6 13,4 2,8 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25 PA-4/25 10,6 13,4 2,8 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 13,4 15,6 2,2 K4-5 S1vr 49,61 0,45 6,25 13,4 15,6 2,2 FM4-4 S1vr 30 LA30 2,5 F4 0,8 3,6 2,8 FM5-1 S1rk 32 LA35 2,7 F4 Põlli III 3,6 7,7 4,1 FM5-2 S1tmK 33 LA35 4,6 F PA-5/25 7,7 10,6 2,9 FM5-3 S1tmT 34 LA35 2,0 F2 10,6 15,6 5,0 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4 S1rk Raikküla lade, Raikküla kihistu S1tmK Tamsalu kihistu, Karinu kihistik S1tmT Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik S1vr Varbola kihistu  Lisa 4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused Põlli III uuringuruum L.MU/523275 PUURAUK Põlli III PA-1/25 Puuritud: 19.09.2025 Suudme abs kõrgus: 58.3 m Sügavus: 21.6 m Veetase maapinnast: 7.25 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 25.09.2025), veetase 9,2 m (06.10.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- väljatulek Keemia sügavus, m Kihi FM proovi Geol. puuritud proovi Fotogr. vahemik / paksus, Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus intervall, m/ Indeks intervall (m)/ intervall, m/ Foto nr m proovi nr väljatulek proovi nr algus lõpp (m)/(%) Q2_s 0,0 0,5 0,5 0,0-0,5 Kasvukiht - - Q1jr_g 0,5 1,5 1,0 (0,5/0,5/100) Moreen - - 0,5-1,4 Raikküla lade, Raikküla kihistu 1,5 2,0 0,5 - - 0,0 - 3,75 / (0,9/0,9/100) Ülemine 1,5 - 2,0 m murenenud. foto_Põlli III_PA- 1,4-2,0 S1rk Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Sisaldab detriiti. 1_25_k1 (0,6/0,6/100) 2,0 2,5 0,5 2,0-3,6 Esineb savikaid pruunikaid teravaid mergli vahekihte. Kivim (1,6/1,6/100) värvunud intervalliti kollaseks. Esineb stromatopoore. 2,5 4,6 2,1 3,6-6,6 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 2,0-6,3 (3,0/3,0/100) Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 2,5 - 4,6 m paksukihiline, - FM1-1 3,75 - 7,5 / 6,6-9,6 paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 4,6 - 6,3 m S1tmK (3,0/3,0/100) foto_Põlli III_PA- 4,6 6,3 1,7 peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid 9,6-12,6 1_25_k2 merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus (3,0/3,0/100) on üldiselt 1-5 mm. Esineb stromatopoore. 12,6-15,6 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik (3,0/3,0/100) Lubjakivi, helehall, kohati kergelt roosaka alatooniga. Sisaldab 15,6-18,6 brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, 7,5 - 11,3 / (3,0/3,0/100) kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide 6,3-9,3 S1tmT 6,3 9,3 3,0 - foto_Põlli III_PA- 18,6-21,6 karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb FM1-2 1_25_k3 (3,0/3,0/100) rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Juuru lade, Varbola kihistu 11,3 - 14,9 / Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas foto_Põlli III_PA- lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli 1_25_k4 kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore. 9,3-15,5 Alates sügavusest ~15,5 m muutuvad mergli vahekihid FM1-3 14,9 - 18,6 / S1vr 9,3 21,6 12,3 sagedasemaks ja paksemaks. - 15,5-21,6 foto_Põlli III_PA- FM1-5 1_25_k5 18,6 - 21,6 / foto_Põlli III_PA- 1_25_k6 Ploki piir sügavusel 11,8 m PUURAUK Põlli III PA-2/25 Puuritud: 22.09.2025 Suudme abs kõrgus: 63.3 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 6,1 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 22.09.2025), veetase 13,4 m (06.10.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- väljatulek Keemia sügavus, m Kihi FM proovi Geol. puuritud proovi Fotogr. vahemik / paksus, Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus intervall, m/ Indeks intervall (m)/ intervall, m/ Foto nr m proovi nr algus lõpp väljatulek proovi nr (m)/(%) Q2_s 0,0 0,2 0,2 0,0-2,1 Kasvukiht - - (2,1/2,1/100) Savikas kruus 0,2-1,5 m sügavuseni, vähekulutatud kruusaterad, Q1jr_lg 0,2 0,7 0,5 2,1-3,6 - - 0,0 - 3,8 / karbonaatsed. (1,5/1,5/100) foto_Põlli III_PA- Q1jr_g 0,7 1,5 0,8 Moreen (kulutamata paelahmakad) - - 2_25_k1 3,6-6,6 Raikküla lade, Raikküla kihistu 1,5 2,1 0,6 (3,0/3,0/100) - - Ülemine 1,5 - 2,1 m murenenud. 6,6-9,6 (3,0/2,9/97) Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, S1rk 9,6-12,6 aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid 2,1-6,4 2,1-6,4 2,1 6,4 4,3 (3,0/3,0/100) mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim kollaka alatooniga. K2-1 FM2-1 3,8 - 7,8 / 12,6-15,6 Esineb kivistisi, stromatopoore. Stüloliitpinnad. foto_Põlli III_PA- (3,0/3,0/100) Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 2_25_k2 Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 6,4 - 8,6 m paksukihiline, 6,4-8,6 6,4 8,6 2,2 paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 8,6 - 10,5 m K2-2 peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid 6,4-10,5 S1tmK merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus FM2-2 7,8 - 11,5 / 8,6-10,6 8,6 10,5 1,9 on üldiselt 1-5 mm. Esineb stromatopoore. Sügavusel 7,8 m foto_Põlli III_PA- K2-3 savimergli vahekiht ~10 cm paksune. 2_25_k3 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, 11,5 - 15,1 / 10,5-13,4 10,5-13,4 S1tmT 10,5 13,4 2,9 kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide foto_Põlli III_PA- K2-4 FM2-3 karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb 2_25_k4 rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli 15,1 - 15,6 / 13,4-15,6 13,4-15,6 S1vr 13,4 15,6 2,2 kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore. foto_Põlli III_PA- K2-5 FM2-4 2_25_k5 Ploki piir sügavusel 16,7 m PUURAUK Põlli III PA-3/25 Puuritud: 23.09.2025 Suudme abs kõrgus: 63.2 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 12,1 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 23.09.2025), veetase 13,7 m (06.10.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- väljatulek Keemia Kihi FM proovi Geol. sügavus, m paksus, puuritud proovi Fotogr. vahemik / Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus intervall, m/ Indeks intervall (m)/ intervall, m/ Foto nr m proovi nr väljatulek proovi nr algus lõpp (m)/(%) Q2_s 0,0 0,4 0,4 0,0-0,7 Kasvukiht - - Q1jr_lg 0,4 0,7 0,3 (0,7/0,7/100) Savikas kruus, vähe kulutatud, karbonaatne - - 0,0 - 3,8 / Q1jr_g 0,7 1,7 1,0 0,70-1,05 Saviliivmoreen. - - foto_Põlli III_PA- (0,35/0,35/100) Raikküla lade, Raikküla kihistu 3_25_k1 1,7 2,4 0,7 1,05-1,65 - - Ülemine 1,7 - 2,4 m murenenud. (0,60/0,60/100) 1,65-2,05 Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, S1rk 3,8 - 7,6 / (0,4/0,4/100) aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid 2,4-6,6 2,4-6,6 2,4 6,6 4,2 foto_Põlli III_PA- 2,05-2,25 mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim kollaka alatooniga. K3-1 FM3-1 3_25_k2 (0,2/0,2/100) Esineb kivistisi, stromatopoore. Stüloliitpinnad. 2,25-3,60 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik (1,35/1,1/81) 3,6- Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 6,6 - 8,9 m paksukihiline, 6,6-8,9 6,6 8,9 2,3 7,6 - 11,35 / 6,6 paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 8,9 - 10,6 m K3-2 6,6-10,6 S1tmK (3,0/3,05/102) peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid foto_Põlli III_PA- FM3-2 6,6-9,6 merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. sügavuseni 3,8 m. 8,9-10,6 3_25_k3 8,9 10,6 1,7 (3,0/3,05/102) Intervallides 4,4-4,8 m ja 5,9-6,0 m vertikaalne lõhe. K3-3 9,6-12,6 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik (3,0/3,05/102) Lubjakivi, helehall. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis 12,6-15,6 kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes 11,35 - 15,15 / (3,0/2,9/97) 10,6-13,5 10,6-13,5 S1tmT 10,6 13,5 2,9 muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati üksikud, foto_Põlli III_PA- kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte. K3-4 FM3-3 3_25_k4 Alumine piir litoloogiliselt terav. Kivimil intervalliti õrn roosa alatoon. Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas 15,15 - 15,6 / 13,5-15,6 13,5-15,6 S1vr 13,5 15,6 2,1 lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli foto_Põlli III_PA- K3-5 FM3-4 kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore. 3_25_k5 Ploki piir sügavusel 16,8 m PUURAUK Põlli III PA-4/25 Puuritud: 24.09.2025 Suudme abs kõrgus: 62.0 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 12,4 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 24.09.2025), veetase 14,45 m (06.10.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- väljatulek Keemia sügavus, m Kihi FM proovi Geol. puuritud proovi Fotogr. vahemik / paksus, Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus intervall, m/ Indeks intervall (m)/ intervall, m/ Foto nr m proovi nr väljatulek proovi nr algus lõpp (m)/(%) Q2_s 0,0 0,1 0,1 0,0-0,6 Kasvukiht - - 0,0 - 3,6 / (0,6/0,6/100) Raikküla lade, Raikküla kihistu foto_Põlli III_PA- 0,1 1,3 1,2 - - 0,6-0,8 Ülemine 0,1 - 1,3 m murenenud. 4_25_k1 (0,2/0,2/100) 0,8-1,05 Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, (0,25/0,25/100) aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid S1rk 3,6 - 7,35 / 1,05-1,3 mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim värvunud intervalliti 1,3-6,2 1,3-6,2 1,3 6,2 4,9 foto_Põlli III_PA- (0,25/0,25/100) kollaseks. Esineb kivistisi, stromatopoore. Ülemine intervall K4-1 FM4-1 4_25_k2 1,3-3,6 kuni sügavuseni 2,6 m rohelise alatooniga. Intervallis 5,5-6,2 m (2,3/2,2/96) vertikaalne (karsti)lõhe täitunud jämepurruga. Stüloliitpinnad. 3,6-6,6 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 6,2-8,7 6,2 8,7 2,5 (3,0/3,0/100) Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 6,2 - 8,7 m paksukihiline, K4-2 7,35 - 11,35 / 6,6-9,6 6,2-10,6 S1tmK paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 8,7 - 10,6 m foto_Põlli III_PA- (3,0/3,0/100) FM4-2 peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid 8,7-10,6 4_25_k3 8,7 10,6 1,9 9,6-12,6 merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. K4-3 (3,0/3,05/102) 12,6-15,6 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik (3,0/3,0/100) Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, 11,35 - 14,9 / kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide 10,6-13,4 10,6-13,4 S1tmT 10,6 13,4 2,8 foto_Põlli III_PA- karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb K4-4 FM4-3 4_25_k4 rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas 14,9 - 15,6 / 13,4-15,6 13,4-15,6 S1vr 13,4 15,6 2,2 lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli foto_Põlli III_PA- K4-5 FM4-4 kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore. 4_25_k5 Ploki piir sügavusel 15,6 m PUURAUK Põlli III PA-5/25 Puuritud: 25.09.2025 Suudme abs kõrgus: 61.7 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 2.5 m (mõõdetud 25.09.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- väljatulek Keemia sügavus, m Kihi FM proovi Geol. puuritud proovi Fotogr. vahemik / paksus, Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus intervall, m/ Indeks intervall (m)/ intervall, m/ Foto nr m proovi nr algus lõpp väljatulek proovi nr (m)/(%) Q2_s 0,0 0,3 0,3 0,0-0,4 Kasvukiht - - Q1jr_g 0,3 0,6 0,3 (0,4/0,4/100) Moreen - - 0,4-0,55 Raikküla lade, Raikküla kihistu 0,6 0,8 0,2 - - (0,15/0,15/100) Ülemine 0,6 - 0,8 m murenenud. 0,0 - 3,7 / 0,55-3,7 foto_Põlli III_PA- (3,15/3,10/98) Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, 5_25_k1 S1rk 3,7-6,7 aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid 0,8-3,6 0,8 3,6 2,8 - (3,0/3,08/103) mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim värvunud intervalliti FM5-1 6,7-3,0 kollaseks. Esineb kivistisi, stromatopoore. Stüloliitpinnad. (3,0/3,0/100) Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 9,7-12,7 Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 3,6 - 5,9 m paksukihiline, 3,6 5,9 2,3 (3,0/3,04/101) 3,7 - 7,55 / paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 5,9 - 7,7 m 3,6-7,7 S1tmK 12,7-15,7 - foto_Põlli III_PA- peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid FM5-2 (3,0/3,0/100) 5_25_k2 merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Esineb stromatopoore. 5,9 7,7 1,8 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, 7,55 - 11,35 / kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide 7,7-10,6 S1tmT 7,7 10,6 2,9 - foto_Põlli III_PA- karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb FM5-3 5_25_k3 rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Juuru lade, Varbola kihistu 11,35 - 15,15 / Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas foto_Põlli III_PA- lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli 5_25_k4 kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore. 10,6-15,6 S1vr 10,6 15,6 5,0 - FM5-4 15,15 - 15,6 / foto_Põlli III_PA- 5_25_k5 Ploki piir sügavusel 15,0 m Märkus: puuraukude keskpunkti koordinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd geoloogiainsener 09.10.2025  LISA 6. Lubjakivi füüsikalis-mehhaaniliste omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus) Lühendatud keemiline koostis Puuraugu intervall proovi Purunemiskindlus Külmak. dest.vees Puuraugu intervall Keemiline koostis Strat Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk 2,0 6,3 4,3 FM1-1 S1rk+S1tmK 33 LA35 2,9 F4 2,1 6,4 4,3 K2-1 S1rk 48,35 2,76 4,17 6,3 9,3 3,0 FM1-2 S1tmT 33 LA35 2,1 F4 6,4 8,6 2,2 K2-2 S1tmK1 38,31 3,93 17,09 PA-1/25 9,3 15,5 6,2 FM1-3 S1vr 31 LA35 3,4 F4 PA-2/25 8,6 10,5 1,9 K2-3 S1tmK2 47,86 0,92 8,43 15,5 21,6 6,1 FM1-4 S1vr 34 LA35 7,6 F 10,5 13,4 2,9 K2-4 S1tmT 47,97 1,15 7,22 2,1 6,4 4,3 FM2-1 S1rk 33 LA35 1,1 F2 13,4 15,6 2,2 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 6,4 10,5 4,1 FM2-2 S1tmK 34 LA35 4,3 F 2,4 6,6 4,2 K3-1 S1rk 47,27 2,31 6,22 PA-2/25 10,5 13,4 2,9 FM2-3 S1tmT 34 LA30 1,9 F2 6,6 8,9 2,3 K3-2 S1tmK1 40,58 4,03 15,43 13,4 15,6 2,2 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 PA-3/25 8,9 10,6 1,7 K3-3 S1tmK2 49,06 0,95 8,24 2,4 6,6 4,2 FM3-1 S1rk 31 LA35 1,2 F2 10,6 13,5 2,9 K3-4 S1tmT 51,58 0,71 4,97 6,6 10,6 4,0 FM3-2 S1tmK 32 LA35 3,4 F4 13,5 15,6 2,1 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17 PA-3/25 10,6 13,5 2,9 FM3-3 S1tmT 34 LA35 2,4 F4 1,3 6,2 4,9 K4-1 S1rk 49,26 1,65 6,54 13,5 15,6 2,1 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 6,2 8,7 2,5 K4-2 S1tmK2 43,29 2,04 13,07 1,3 6,2 4,9 FM4-1 S1rk 35 LA35 2,0 F2 PA-4/25 8,7 10,6 1,9 K4-3 S1tmK3 47,06 0,91 9,16 6,2 10,6 4,4 FM4-2 S1tmK 34 LA35 4,7 F 10,6 13,4 2,8 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25 PA-4/25 10,6 13,4 2,8 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 13,4 15,6 2,2 K4-5 S1vr 49,61 0,45 6,25 13,4 15,6 2,2 FM4-4 S1vr 30 LA30 2,5 F4 min 38,31 0,24 4,17 0,8 3,6 2,8 FM5-1 S1rk 32 LA35 2,7 F4 Põlli III uuringuruum max 51,79 4,03 17,09 3,6 7,7 4,1 FM5-2 S1tmK 33 LA35 4,6 F kesk 47,47 1,76 7,79 PA-5/25 7,7 10,6 2,9 FM5-3 S1tmT 34 LA35 2,0 F2 41,0 10,6 15,6 5,0 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4 S1rk Raikküla lade, Raikküla kihistu min 29 LA30 1,1 F2 S1tmK Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Põlli III uuringuruum max 35 LA35 7,6 F S1tmT Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik keskmine 33 LA35 3,1 F4 S1vr Varbola kihistu 75,4 Veepealne plokk 16 aT Puuraugu intervall proovi Purunemiskindlus Külmak. dest.vees Veepealne plokk 16 aT Strat Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Puuraugu intervall Keemiline koostis 2,0 6,3 4,3 FM1-1 S1rk+S1tmK 33 LA35 2,9 F4 Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk PA-1/25 6,3 9,3 3,0 FM1-2 S1tmT 33 LA35 2,1 F4 2,1 6,4 4,3 K2-1 S1rk 48,35 2,76 4,17 2,1 6,4 4,3 FM2-1 S1rk 33 LA35 1,1 F2 6,4 8,6 2,2 K2-2 S1tmK1 38,31 3,93 17,09 6,4 10,5 4,1 FM2-2 S1tmK 34 LA35 4,3 F PA-2/25 8,6 10,5 1,9 K2-3 S1tmK2 47,86 0,92 8,43 PA-2/25 10,5 13,4 2,9 FM2-3 S1tmT 34 LA30 1,9 F2 10,5 13,4 2,9 K2-4 S1tmT 47,97 1,15 7,22 13,4 14,2 0,8 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 13,4 14,2 0,75 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 2,4 6,6 4,2 FM3-1 S1rk 31 LA35 1,2 F2 2,4 6,6 4,2 K3-1 S1rk 47,27 2,31 6,22 6,6 10,6 4,0 FM3-2 S1tmK 32 LA35 3,4 F4 6,6 8,9 2,3 K3-2 S1tmK1 40,58 4,03 15,43 PA-3/25 10,6 13,5 2,9 FM3-3 S1tmT 34 LA35 2,4 F4 PA-3/25 8,9 10,6 1,7 K3-3 S1tmK2 49,06 0,95 8,24 13,5 14,3 0,8 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 10,6 13,5 2,9 K3-4 S1tmT 51,58 0,71 4,97 1,3 6,2 4,9 FM4-1 S1rk 35 LA35 2,0 F2 13,5 14,3 0,8 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17 PA-4/25 6,2 10,6 4,4 FM4-2 S1tmK 34 LA35 4,7 F 1,3 6,2 4,9 K4-1 S1rk 49,26 1,65 6,54 10,6 13,1 2,5 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 6,2 8,7 2,5 K4-2 S1tmK2 43,29 2,04 13,07 PA-4/25 0,8 3,6 2,8 FM5-1 S1rk 32 LA35 2,7 F4 8,7 10,6 1,9 K4-3 S1tmK3 47,06 0,91 9,16 3,6 7,7 4,1 FM5-2 S1tmK 33 LA35 4,6 F 10,6 13,1 2,5 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25 PA-5/25 7,7 10,6 2,9 FM5-3 S1tmT 34 LA35 2,0 F2 min 38,31 0,24 4,17 10,6 12,5 1,9 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4 Plokk 16 aT veepealne max 51,79 4,03 17,09 min 29 LA30 1,1 F2 kesk 47,08 1,94 8,08 Plokk 16 aT veepealne max 35 LA35 4,7 F 35,8 keskmine 33 LA35 2,7 F4 54,75 Veealune plokk 17 aT Veealune plokk 17 aT Puuraugu intervall proovi Purunemiskindlus Külmak. dest.vees Puuraugu intervall Keemiline koostis Strat Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk 9,3 15,5 6,2 FM1-3 S1vr 31 LA35 3,4 F4 PA-2/25 14,2 15,6 1,5 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 PA-1/25 15,5 21,6 6,1 FM1-4 S1vr 34 LA35 7,6 F PA-3/25 14,3 15,6 1,3 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17 PA-2/25 14,2 15,6 1,4 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 13,1 13,4 0,3 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25 PA-4/25 PA-3/25 14,3 15,6 1,3 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 13,4 15,6 2,2 K4-5 S1vr 49,61 0,45 6,25 13,1 13,4 0,3 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 min 47,13 0,24 4,86 PA-4/25 13,4 15,6 2,2 FM4-4 S1vr 30 LA30 2,5 F4 Plokk 17 aT veealune max 51,79 2,27 6,25 PA-5/25 12,5 15,6 3,1 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4 kesk 50,15 0,50 5,85 min 29 LA30 1,5 F2 5,3 Plokk 17 aT veealune max 34 LA35 7,6 F keskmine 32 LA35 4,2 F  Lisa 7. Varu arvutuse tulemused Triangle Volume Report Report Created: 3/2/2026 Time: 5:21pm Mode: Selected Shapes Area: 24,67 ha Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lbk lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 655543.2 cu m (katendi maht) Fill: 18.9 cu m Net: 655524.3 cu m Original Surface: lbk lasum_EH Design Surface: abs49.1m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2567935.5 cu m (veepealne kasulik maht) Fill: 0.0 cu m Net: 2567935.5 cu m Original Surface: abs49.1m Design Surface: abs46.6m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 616759.0 cu m (veealune kasulik maht) Fill: 0.0 cu m Net: 616759.0 cu m Varu arvutuse koondtabel. Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus / keskmine paksus, m keskmine paksus, m 16 aT, madalamargiline 2568 / 10,4 24,67 ha ehituslubjakivi 656 / 2,7 17 aT, madalamargiline 617 / 2,5 24,67 ha ehituslubjakivi Kokku Plokk 16 aT/17 aT, 656 / 2,7 3185 / 12,9 24,67 ha  Vardi metskond 68 VEP nr.153016 50401:005:0018 Kükita 50401:005:0233 Kullassaare I 50401:005:0530 II Põlli kruusamaardla Vardi metskond 76 50401:005:0025 6 541 200 Vardi looduskaitseala 55.04 59.94 58.45 56.67 59.41 I 60.97 V 55.77 61.24 1 56. 60.28 56.84 Orava lubjakivimaardla 69 I 58.55 58.48 60.24 59.34 3 54.88 56.41 61.03 2 58.78 54.89 61.44 59.85 57.63 61.19 61.65 56.25 58.74 58.79 48,93 57.26 59.84 55.56 06.10.2025 PA-5/25 0,80 57 60.30 61,58 57. 60 56.39 59.35 11,68 95 49,10 2,50 61.45 56.39 46,60 54.53 Kaardileht nr 6314 Rapla 61 55 57.64 56.98 61.82 59.85 60.61 56.00 62.03 60.58 55.61 56.64 59.27 59. 61.52 05 57.24 54.96 6 541 000 62 65.37 57. 56. 61.48 Kr 05 08 58.98 56.71 56.94 VEP nr.213466 64.95 61.38 56.53 55.85 60.64 60 63 63.28 55.60 57 60.09 56.33 66.23 5 6 .72 5 .0 6 5 55. 56,34 56. .8 3 55.01 77 40 14.11.2025 59 65.27 65 PA-1/25 65 2,00 56 56.11 62.76 . 58,43 57 16 3 56 . 7,33 59. .2 73 2 . 84 6 6 49,10 5 2 58 56. 60 VEP nr.153018 .7 2,50 6 5 63.90 5 15 6 64 46,60 .1 7 65.45 66.31 49,23 55.38 56 59.86 56. 06.10.2025 63 57.38 57 64.91 7 60 60 5 56.56 .57 63.96 66 66.15 60.11 8 55.11 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 5 58 pi 2 piiripunktide koordinaadid . .2 95 nn 5 7 61 57.42 56.59 5 5 65 62.30 57 61.24 4 60. 9 K 9 .3 . r 64.78 18 6 5 62 5 nn Nr X Y 57. 63.91 pi 67 64.17 65.07 65.44 63.74 57 1 6 541 105,02 527 043,49 24 6 65 1. 83 . Kr 2 6 541 080,58 527 215,16 58 64 I 60 ' .03 59. 64.74 57.03 3 6 541 093,22 527 363,74 52 61. 2 64.32 3 62.92 N 58.28 64.90 65 64 59 71 . 8 4 6 540 889,20 527 416,03 5 65 65 5 6 540 699,04 527 383,95 63.06 65.15 61.36 9 65.51 5 6 6 540 584,92 527 541,98 64.21 64.46 65 60 I 64 7 6 540 465,51 527 509,20 60 58.43 I 61.99 .93 62 64.59 63.10 8 6 540 661,54 526 888,81 6 540 800 65.02 63.43 59.66 Kr 59 7 5 63 8 62.43 6 Pindala 24,67 ha 5 4 62.62 Plokk 16 aT 0 63 61.64 6 61. 62.66 63 47,74 63.55 39 62.86 06.10.2025 Plokk 17 aT 6 64.23 59.93 61 PA-4/25 4 62.62 1,30 62.10 62.77 62,19 Vardi metskond 34 61 11,79 62.55 61.72 62.71 49,10 62.56 50201:001:1241 2,50 64 46,60 63.68 Keevaalliku 63. 62.15 63.08 50401:005:0440 33 62.90 61.86 61.85 61.96 Pendi lasketiiru pv 60.80 63.43 2 61.89 .32 6 64 5 6 3 .2 63.99 63 62.82 62 0 61.61 61.61 Kr 62.76 63.30 62.12 60.62 p 61 64 in 63.81 n 61.82 65 64.26 62.52 6 61.67 2 6 .7 .9 0 63 61.72 62.81 62 60.59 62 61.89 . 94 63.75 63 61.53 60 59 49,85 61 8 61.86 62.02 63.20 53 3. 06.10.2025 64.05 61.35 PA-2/25 6 63.77 60.36 2,10 62 61.33 63,25 . 61 62.92 12,05 64 61.25 49,10 2,50 11 46,60 . 63 61.86 63.26 61 63.41 .22 61.03 59.99 61.38 62.52 63.56 Kr 6 pi 62.78 3 63.36 nn 61 6 540 600 60.97 62.30 62.39 62.62 6 67 526 800 62. 61.21 61.75 61.88 61 62.71 . I 05 64.00 61 I 61.81 I 61.24 3 ' 62 6 62.08 63.23 63.36 60.13 62.10 62 61.54 61.50 62.09 63.62 62.38 60 14 61.40 61 62.12 . 62 63.33 .56 60.11 61.62 61.68 61.94 61.91 62.60 61 64.29 62 63.50 61.59 61.87 62.11 1 63.67 6 62.04 64 pi 62.20 49,67 60.15 nn 63.42 Kr 06.10.2025 63.43 61.63 62.53 PA-3/25 61.67 2,40 95 63.97 63,37 61. 11,87 49,10 63.43 62 61.93 1 2,50 . 61.72 82 Mäeeraldise piir, 46,60 63 piiripunkt ja piiripunkti number VEP nr.213465 I 61.88 63.89 V' 63.14 62.26 6 60.71 3 .3 62.04 1 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 7 63.55 piiripunkt ja piiripunkti number 62.63 63.05 63 6 62.98 3 62.70 . 6 0 62 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 3 7 64 p 63.71 in n 63.66 62 Nõlvaterviku alumine piir I . Vardi LKA 62.61 I' 62.50 41 Maardla piir (asendiplaanil) 6 540 400 63 62.42 Vardi metskond 34 527 200 527 400 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62.44 527 600 62.83 50201:001:1241 I I' Geoloogilise läbilõike joon 62.57 64.14 63 Maapinna samakõrgusjoon, m 60 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 63.13 63.61 49,23 06.10.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Märkused: PA-2/25 Kaevand-puuraugu nr 2,10 Katendi paksus, m 63,25 Suudme abs kõrgus, m 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 12,05 0 100 200 m 49,10 Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m 2,50 Ploki 16 lamami abs, m 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 46,60 Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m Ploki 17 lamami abs, m 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER detsember 2025. 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Vardi LKA 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026); Orava VII lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026); Vääriselupaik - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026); Märjamaa vald, Rapla maakond - Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 05.01.2026); - "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)" Loa omanik Dozerland OÜ Graafiline lisa 1/3 III kategooria kaitsealused liigid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436). Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond (taotluse esitaja) 6. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m. [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 2000 Riigikaitselised piirangud 7. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m. (Pendi lasketiiru pv) 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Hendrik Klaas Koostas Kuupäev 01.07.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5562 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' NW SE m m 0440 64 Vardi metskond 34 64 PA-3/25 Puuraugu number Mäeeraldise piir PA-5/25 ku 50201:001:1241 63,37 Suudme abs kõrgus, m i 61,58 Mäeeraldise teenindusmaa piir 005: Keevaall 62 62 0,3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 50401: 0,8 0,6 FM5-1 PA-1/25 Vardi metskond 34 60 60 2,4 Sügavus maapinnast, m Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus S1nrJr LA 32 58,43 50201:001:1241 F 2,7 FM3-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,1 m) 58 3,6 0,5 58 LA 31 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) 1,5 F 1,2 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 49,0 m) FM5-2 S tmK 2,0 56 1 LA 33 56 6,6 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik (katendis 1:1,4, lubjakivis vertikaalne) F 4,6 FM1-1 LA 33 K3-2 Keemiline analüüs ja proovi number 54 7,7 54 F 2,9 8,9 FM5-3 Plokk 16 aT Kasvukiht S tmT LA 34 1 6,3 52 F 2,0 52 FM1-2 10,6 vt. 49,67m Veetaseme abs kõrgus, m LA 33 06.10.2025 50 F 2,1 50 Mõõtmise kuupäev Kruus vt. 49,23m vt. 48,93m FM5-4 06.10.2025 9,3 06.10.2025 LA 31 S vr 48 1 F 2,4 Plokk 17 aT 48 15,6 Puuraugu sügavus, m Moreen FM1-3 46 LA 31 46 15,6 F 3,4 Murenenud lubjakivi 44 44 15,5 42 42 S1nrJr Lubjakivi (Raikküla lade, Nurmekunna kihistu, FM1-4 Järva-Jaani kihistik) 40 LA 34 40 F 7,6 S tmK Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik) 1 38 38 36 21,6 36 S tmT Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik) 1 34 34 S vr Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik) 1 Läbilõige II-II' NW SE Vardi LKA piir m m 66 Vardi metskond 34 66 50201:001:1241 PA-3/25 Metsa kitsendused (VEP) PA-2/25 63,25 63,37 64 PA-4/25 64 62,19 0,2 0,4 Riigikaitselised kitsendused VEP nr.213466 0,7 0,7 62 0,1 62 Pendi lasketiiru pv 1,5 1,7 1,3 2,1 2,4 2,9 60 FM2-1 60 FM3-1 FM4-1 K2-1 LA 33 S1nrJr K3-1 LA 31 K4-1 LA 35 F 1,1 58 F 1,2 58 F 2,0 6,4 6,6 56 6,2 K2-2 56 FM2-2 K3-2 FM3-2 K4-2 Plokk 16 aT 8,6 LA 34 LA 32 FM4-2 8,9 54 F 4,3 F 3,4 54 S tmK LA 34 K2-3 K3-3 1 8,7 F 4,7 K4-3 10,5 10,6 52 FM2-3 FM3-3 52 10,6 K3-4 LA 34 K2-4 LA 34 FM4-3 F 1,9 F 2,4 50 S tmT K4-4 LA 34 vt. 49,85m vt. 49,67m 50 1 06.10.2025 13,4 13,5 F 1,7 FM2-4 06.10.2025 FM3-4 13,4 K2-5 LA 30 K3-5 LA 29 FM4-4 48 vt. 47,74m Plokk 17 aT F 1,9 F 1,5 48 06.10.2025 K4-5 LA 30 S vr 15,6 15,6 1 F 2,5 46 15,6 46 44 44 Läbilõige IV-IV' S m N 66 Vardi metskond 34 Läbilõige III-III' m 50201:001:1241 PA-2/25 N S 64 63,25 64 m Vardi metskond 34 m 0,2 0,7 68 50201:001:1241 68 62 62 skond 76 1,5 0025 2,1 66 66 60 PA-1/25 60 005: FM2-1 58,43 K2-1 LA 33 S1nrJr dim et 50401: F 1,1 64 PA-4/25 64 58 0,5 58 PA-5/25 62,19 1,5 6,4 Var 61,58 2,0 62 0,1 62 56 56 K2-2 FM2-2 0,3 0,8 0,6 1,3 FM1-1 LA 34 8,6 FM5-1 LA 33 F 4,3 60 60 54 S tmK 54 1 F 2,9 Plokk 16 aT K2-3 S1nrJr LA 32 FM4-1 F 2,7 10,5 K4-1 LA 35 58 3,6 58 52 6,3 FM2-3 52 F 2,0 FM1-2 K2-4 LA 34 FM5-2 S tmT LA 33 F 1,9 1 vt. 49,85m 56 LA 33 6,2 56 50 F 2,1 50 S tmK vt. 49,23m 06.10.2025 13,4 1 F 4,6 FM2-4 06.10.2025 9,3 Plokk 16 aT K4-2 FM4-2 K2-5 LA 30 54 54 48 F 1,9 48 7,7 8,7 LA 34 Plokk 17 aT FM5-3 F 4,7 15,6 K4-3 FM1-3 S tmT LA 34 52 1 52 46 LA 31 46 F 2,0 10,6 F 3,4 10,6 FM4-3 S vr 50 K4-4 LA 34 50 44 1 44 vt. 48,93m FM5-4 F 1,7 06.10.2025 13,4 15,5 S vr LA 31 FM4-4 48 1 vt. 47,74m 48 42 F 2,4 Plokk 17 aT 06.10.2025 K4-5 LA 30 F 2,5 FM1-4 46 15,6 46 40 LA 34 15,6 F 7,6 44 44 38 42 42 36 21,6 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 34 Orava VII lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked Märkused: Märjamaa vald, Rapla maakond I-I' ... IV-IV' 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Loa omanik Dozerland OÜ Graafiline lisa 2/3 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond - "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)" (taotluse esitaja) H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436). /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 200 3. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m. Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.07.2026 0 100 200 m 4. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m. /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5562 /Allkirjastatud digitaalselt/  Vardi metskond 68 VEP nr.153016 50401:005:0018 Kükita 50401:005:0233 Kullassaare I 50401:005:0530 II Põlli kruusamaardla Vardi metskond 76 50401:005:0025 6 541 200 Vardi looduskaitseala 55.04 59.94 58.45 56.67 59.41 I 60.97 V 55.77 61.24 1 56. 60.28 56.84 Orava lubjakivimaardla 69 I 58.55 58.48 60.24 59.34 3 54.88 56.41 58 2 57 59 58.78 54.89 61.44 54 54 56 55 60 61.65 51 56.25 52 53 50 50 53 57.34 47.32 48 48.44 50.58 50.74 48.04 48.28 55.56 51 PA-5/25 49 55 0,80 47 61,58 11,68 49,10 52 2,50 61 Kaardileht nr 6314 Rapla 56 46,60 54.53 55 61.82 56.00 62.03 55.61 49.25 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 48 59.27 54.96 6 541 000 65.37 58.98 VEP nr.213466 64.95 55.85 47 55.60 66.23 47.08 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 54.74 55.01 49 65.27 65 PA-1/25 2,00 58,43 7,33 49,10 56. VEP nr.153018 2,50 15 46,60 55.38 56 49 64.91 59.53 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 48.06 63.96 55.11 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 2 56.59 5 5 .2 piiripunktide koordinaadid 56 59 4 9 .3 6 5 nn pi Nr X Y 62 64.17 65.44 Tehisveekogu 57 1 6 541 105,02 527 043,49 47 55 50.80 46.60 46.60 46.60 Pindala 16,60 46.60 ha 46.60 46.60 46.60 48.08 2 6 541 080,58 527 215,16 51 Eeldatav veetase abs 49,0 m I ' 57.03 48 3 6 541 093,22 527 363,74 Keskmine sügavus 2,4 m 54 N 58.28 8 4 6 540 889,20 527 416,03 58 5 65 53 5 6 540 699,04 527 383,95 54 63.06 9 5 6 6 540 584,92 527 541,98 57 60 52 64.21 46.65 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 52.62 50 I 58.43 7 6 540 465,51 527 509,20 I 8 6 540 661,54 526 888,81 6 540 800 51 59.66 53 50 Pindala 24,67 ha 62.62 0 61 55 6 61 56.29 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 58.44 59.93 61 PA-4/25 52 62.62 1,30 57 62,19 Vardi metskond 34 11,79 61.72 49,10 50201:001:1241 2,50 46,60 Keevaalliku 60 50401:005:0440 61.86 61.96 Pendi lasketiiru pv 60.80 48.39 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 58 2 6 5 6 3 .2 0 61.61 56 60.62 p 49 in n 5 1 59 6 2 .7 0 50 61.72 4 51 9 60.59 52.41 47.3847 46.60 46.60 46.60 46.60 46.60 46.98 55.20 55.20 2 62 5 . 94 4 5 61.53 53 8 2 61 8 59 54 5 48 56 5 4 7PA-2/25 5 5 60.36 9 2,10 62 61.33 58 4 63,25 . 61 12,05 61.25 60 57 49,10 5 2,50 46,60 4 61 . 61.24 53.84 48.05 46.60 48.13 55.20 55.20 55.20 55.20 59.82 22 61.03 1 59.99 61.38 6 5 3 pi nn 6 540 600 60.97 56 6 526 800 50 61.21 61.75 61.88 Metsamaa 61 . I 05 I 61 61.81 Pindala 8,07 ha I 61.24 ' 62 62.08 55.20 Maapind > 0,7 m veetasemest kõrgemal 60.13 62 9 55.20 55.20 55.20 55.20 55.20 5 62 61.54 61.50 62.09 Veekogu nõlvad taimestuvad looduslikult 57 3 58 6 57 14 61.40 0 61 6 . 62 .56 60.11 61.62 61.68 60 61.94 64.29 61.91 58 62 61 61.59 61.87 57.04 55.20 55.20 62.11 1 6 6 5 62.04 64 pi 62.20 60.15 nn 63.42 Kr 63.43 61.63 62.53 PA-3/25 2,40 1 61.67 95 Mäeeraldise piir, 63.97 63,37 61. 59 11,87 piiripunkt ja piiripunkti number 49,10 62 61.93 62 2,50 . 61.72 82 46,60 63 VEP nr.213465 I 1 61.88 63.89 V' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 63.14 62.26 6 60.71 3 piiripunkt ja piiripunkti number .3 62.04 1 7 63.55 Maardla piir (asendiplaanil) 62.63 63.05 63 Vardi metskond 34 62.70 62.98 6 3 . 6 0 62 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 3 7 64 50201:001:1241 63.71 p in n 63.66 62 I I' Geoloogilise läbilõike joon I . Vardi LKA 62.61 I' 62.50 41 63 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 540 400 63 62.42 527 200 527 400 527 600 47 Veekogu samakõrgusjoon, m 62.44 62.83 PA-2/25 Kaevand-puuraugu nr 2,10 Katendi paksus, m 63,25 Suudme abs kõrgus, m 62.57 64.14 12,05 Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m 49,10 Ploki 16 lamami abs, m 2,50 46,60 Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m Ploki 17 lamami abs, m 63.13 63.61 Vardi LKA 0 100 200 m Vääriselupaik Märkused: III kategooria kaitsealused liigid Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Orava VII lubjakivikarjäär Korrastatud maa plaan 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Riigikaitselised piirangud Märjamaa vald, Rapla maakond 3. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. (Pendi lasketiiru pv) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026); Loa omanik Dozerland OÜ Graafiline lisa 3/3 Tehisveekogu (pindala 16,60 ha) - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026); Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond (taotluse esitaja) - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026). [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 2000 5. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m. Metsamaa (pindala 8,07 ha) 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Hendrik Klaas Koostas Kuupäev 01.07.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5562 /Allkirjastatud digitaalselt/