FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Sihtasutus Narva Muuseum 23.09.2026 nr 11.3-1/26/3903 Peterburi mnt 2/4 20308, Ida-Viru maakond, Narva linn 90011481 FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb finantskorrektsiooni otsuse Sihtasutus Narva Muuseum (edaspidi toetuse saaja/hankija) projektile nr Kliima2.9.01.24-0088 „SA Narva Muuseum muuseumihoone Peetri plats 7/1 energiatarbe vähendamine“. Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud lihthankes nr 288317 „Narva linnas Peetri plats 7 ja Peetri plats 7/1 asuva hoone rekonstrueerimistööde projekteerimine“ esinenud puudus: hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Rakendusüksus otsustab: 1. kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra; 2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 3742 euro võrra, millest toetus moodustab 3742 eurot; 3. edaspidi vähendada lihthankega nr 288317 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra, mille võrra väheneb ka projekti eelarve; 4. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkte 2 ja 3 järgmiselt: „2. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 396 258 (kolmsada üheksakümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend kaheksa) eurot.“; „3. Projekti toetus on 100% projekti abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 396 258 (kolmsada üheksakümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend kaheksa) eurot.“. Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine. ÕIGUSLIKUD ALUSED - rahandusministri 20.12.2023 määruse nr 47 „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 18, § 22 lg 1 p 3, lg 4; - Riigi Tugiteenuste Keskuse 24.09.2024 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-54/24/1104 (eelnevalt ja edaspidi taotluse rahuldamise otsus või TRO) punkt 5.7; - riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1-3. ASJAOLUD JA SELGITUSED 1. Sihtasutus Narva Muuseum korraldas projekti nr Kliima2.9.01.24-0088 „SA Narva Muuseum muuseumihoone Peetri plats 7/1 energiatarbe vähendamine“ (eelnevalt ja edaspidi projekt) raames riigihangete registris (edaspidi RHR) lihthanke „Narva linnas Peetri plats 7 ja Peetri plats 7/1 asuva hoone rekonstrueerimistööde projekteerimine“ viitenumbriga 288317 (edaspidi hange nr 288317). Hanketeade avaldati RHR-is 19.12.2024. Hankemenetluses esitati neli pakkumust. Menetluse tulemusel sõlmis hankija edukaks tunnistatud ühispakkujatega OÜ-ga ARC PROJEKT ja OÜ Edepol töövõtulepingu nr 3-11/3 maksumusega 37 420 eurot ilma käibemaksuta. 2. Hankija kehtestas hankes nr 288317 pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kontrollimiseks kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt pidi pakkuja netokäive hankelepingu esemega seotud valdkonnas vastama RHS § 100 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuetele. Hankedokumentide kohaselt pidi pakkuja aastakäive hankelepinguga hõlmatud valdkonnas, s.o arhitektuurialaste projekteerimisteenuste osas (CPV: arhitektuurialased projekteerimisteenused), olema viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul vähemalt 200 000 eurot aastas. 3. Eeltoodust tulenevalt pidi pakkuja, käesoleval juhul ühispakkuja, tõendama, et tema käive hankelepingu esemega seotud valdkonnas oli igal asjaomasel majandusaastal vähemalt 200 000 eurot. Kvalifitseerimistingimus nägi ette minimaalse käibenõude täitmise majandusaasta põhiselt ega võimaldanud tingimuse täitmist hinnata kolme majandusaasta keskmise käibe alusel. 4. Hankemenetluses edukaks tunnistatud ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol esitasid pakkumuses andmed1, mille kohaselt vastasid nad nimetatud kvalifitseerimistingimusele. Hankemenetluses kontrollitud majandusaasta aruannetest nähtub siiski, et OÜ Edepoli 2021. aasta müügitulu oli kokku 551 189 eurot, millest põhiosa moodustas elamute ja mitteeluruumide ehitus (95,6%). Arhitektuurialaste projekteerimisteenuste käive moodustas 2021. aastal 23 750 eurot. OÜ ARC PROJEKTi 2021. aasta müügitulu oli 129 672 eurot, millest arhitektuurialaste projekteerimisteenuste käive moodustas 122 202 eurot. 5. Seega oli ühispakkujate OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol arhitektuurialaste projekteerimisteenuste käive 2021. majandusaastal kokku 145 952 eurot, mis jäi alla hankija kehtestatud minimaalsele nõudele 200 000 eurot. Sellest tulenevalt ei vastanud ühispakkujad hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele. 6. Rakendusüksus leiab, et hankija tunnistas ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol kvalifitseerituks vaatamata sellele, et nende 2021. aasta käive hankelepingu esemega seotud valdkonnas ei vastanud hankija kehtestatud minimaalsele käibenõudele. Sellega kohaldas hankija hanke nr 288317 alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimust õigusvastaselt ning ei järginud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 7. Toetuse saaja selgitas 18.03.2026 esitatud vastuses, et hankija hindas pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele pakkujate esitatud dokumentide ja majandusaasta aruannete alusel. 1 Ühispakkuja OÜ ARC PROJEKT (10213412) käibed: 2021.a 122 681 eurot, 2022.a 173 471 eurot, 2023.a 247 327 eurot. Ühispakkuja OÜ Edepol (10697137 käibed: 2021.a 573 591 eurot, 2022.a 568271 eurot, 2023.a 684242 eurot. Toetuse saaja sõnul hinnati pakkuja vastavust kogu nõutud perioodi lõikes, mitte üksiku majandusaasta tulemuse põhjal. Samuti märkis toetuse saaja, et kvalifitseerimistingimuse kontrollimisel arvestati pakkujate tegevusvaldkonda ning esitatud andmeid arhitektuurialaste projekteerimisteenuste kohta. Toetuse saaja hinnangul vastasid ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol kehtestatud kvalifitseerimistingimustele. FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED 8. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. 9. Meetme määruse § 18 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele. Toetuse saajaks on Sihtasutus Narva Muuseum, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. 10. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. 11. RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete eesmärk on tagada, et riigihanke tingimused oleksid kõigile hankemenetluses osalejatele üheselt mõistetavad ning et hankija kohaldaks kehtestatud nõudeid kõigi pakkujate suhtes ühetaoliselt. Nimetatud põhimõtted eeldavad muu hulgas, et hankija lähtub pakkujate kvalifitseerimisel hankedokumentides eelnevalt avaldatud tingimustest ega kaldu nende kohaldamisel kõrvale kehtestatud nõuetest. 12. Hankijal on kohustus kontrollida pakkujate vastavust hanketeates ja hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning tunnistada kvalifitseerituks üksnes nõuetele vastavad pakkujad. Kvalifitseerimistingimuste erinev kohaldamine võib anda mõnele pakkujale põhjendamatu eelise ning kahjustada ausat konkurentsi hankemenetluses. 13. Käesolevas hankemenetluses tunnistas hankija kvalifitseerituks ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol, kuigi nende käive hankelepingu esemega seotud valdkonnas ei vastanud 2021. majandusaastal hankedokumentides sätestatud minimaalsele nõudele. Seetõttu ei ole hankemenetlus läbi viidud läbipaistvalt, selgete ja ühiste reeglite alusel. Samuti on kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja vastavaks tunnistamisega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. 14. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja seisukohaga, et kvalifitseerimistingimuse täitmist tuli hinnata kogu kolmeaastase perioodi lõikes. Hankedokumentides sätestatud tingimuse kohaselt pidi pakkuja aastakäive hankelepingu esemega seotud valdkonnas olema vähemalt 200 000 eurot viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul. Tingimuse sõnastusest ei nähtu, et nõude täitmist oleks saanud hinnata kolme majandusaasta keskmise käibe või perioodi koondkäibe alusel. Vastupidi, nõue oli sõnastatud aastakäibe miinimumnõudena, mis pidi olema täidetud igal asjaomasel majandusaastal. 15. Vaidlusaluses tingimuses puudub viide sellele, et nõutud 200 000 euro suurune käive oleks pidanud olema saavutatud kolme majandusaasta peale kokku. Muuhulgas ei ole kvalifitseerimistingimuses kasutatud sõnastust „kokku“, „summeeritult“ ega muud samaväärset viidet, millest pakkujad oleksid võinud järeldada, et nõuet hinnatakse kolme aasta koondkäibe alusel. 16. Rakendusüksus märgib, et riigihangete registri kvalifitseerimistingimuste ülesehitusest nähtub, et hankijal on võimalik valida erinevate käibenõuete vahel, sealhulgas üldine aastakäive, keskmine aastakäive, konkreetne aastakäive või keskmine konkreetne käive. Käesolevas hankes valis hankija tingimuseks konkreetse aastakäibe, mitte keskmise konkreetse käibe. Seetõttu ei anna ka hankija poolt riigihangete registris valitud kvalifitseerimistingimuse liik alust järelduseks, et nõutud 200 000 euro suurust käivet tulnuks hinnata kolme majandusaasta keskmise või koondkäibe alusel. 17. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et tunnistades kvalifitseerituks ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol, kelle käive hankelepingu esemega seotud valdkonnas ei vastanud hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, kohaldas hankija hanke nr 288317 alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimust õigusvastaselt ning rikkus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. KORREKTSIOONIMÄÄR 25% 18. Meetme määruse § 22 lg 1 p 3 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 19. Meetme määruse § 22 lg 4 kohaselt, kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et rikkumine on toonud kaasa rahalise mõju, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5, 10, 25, 50 või 100 protsenti rikkumisega hõlmatud tegevuse toetusest, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti. 20. Finantskorrektsiooni määra määramisel on rakendusüksus arvestanud rikkumise olemust, raskust ja mõju hankemenetluse tulemusele. Kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja kvalifitseerimine ja tema pakkumuse edukaks tunnistamine on olemuselt raske riigihangete nõuete rikkumine, kuna hankija kaldub kõrvale enda kehtestatud hanketingimustest ning võimaldab hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kellel puudus õiguslik alus hankemenetluses edukaks osutuda. 21. Käesoleval juhul on rikkumise mõju tõendatav ega ole üksnes teoreetiline. Hankija tunnistas kvalifitseerituks ja edukaks ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol, kuigi nimetatud ühispakkujad ei vastanud hankija kehtestatud majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimistingimusele. Selle tulemusel sõlmiti hankeleping pakkujaga, kes ei oleks hankija kehtestatud tingimusi nõuetekohaselt kohaldades saanud hankemenetluses edukaks osutuda. Seega on rikkumise tagajärjel tekkinud õiguskahju, kuna hankeleping sõlmiti õigusvastaselt kvalifitseeritud pakkujaga ning lepingust jäi ilma pakkuja, kes vastas hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimustele. 22. Tunnistades kvalifitseerituks pakkuja, kes ei vastanud hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, lõi hankija nimetatud pakkujale teiste ettevõtjatega võrreldes põhjendamatu eelise. Rakendusüksuse hinnangul ei ole tegemist väheolulise rikkumisega, kuna rikkumine mõjutas otseselt hankemenetluse tulemust ning tõi kaasa hankelepingu sõlmimise kvalifitseerimistingimustele mittevastava pakkujaga. Seega kuulub käesolev rikkumine raskemate riigihangete rikkumiste hulka, kuna tegemist ei ole üksnes menetluslikuks puudusega, vaid rikkumine mõjutas vahetult hankemenetluse tulemust. Raskemate rikkumiste hulka kuuluvad ka hankelepingu oluline muutmine pärast selle sõlmimist, kui muudatus muudab lepingu majanduslikku tasakaalu edukaks tunnistatud pakkuja kasuks või laiendab oluliselt lepingu eset. Sellised rikkumised kahjustavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ning võivad mõjutada otseselt hankemenetluse tulemust. 23. Rakendusüksus on finantskorrektsiooni määra määramisel hinnanud kõiki toetuse saaja 04.09.2026 seisukohas nimetatud kergendavaid asjaolusid eraldi ja kogumis. Toetuse saaja viidatud asjaolud ei vähenda rikkumise raskust ega kõrvalda selle võimalikku finantsmõju. 24. Esiteks ei kõrvalda rikkumise tahtmatus ega hanketingimuse ekslik tõlgendamine hankija kohustust kohaldada enda kehtestatud kvalifitseerimistingimusi ühetaoliselt. Finantskorrektsiooni kohaldamine ei eelda tahtluse, pettuse, kokkumängu, huvide konflikti ega konkreetse pakkuja eelistamise eesmärgi tuvastamist. Nende raskendavate asjaolude puudumine on arvesse võetav 100%-st madalama määra valikul, kuid ei muuda kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja kvalifitseerimist kergemaks kui teisi samalaadseid rikkumisi. 25. Teiseks ei muuda rikkumist väheoluliseks asjaolu, et ühispakkujate käive ületas nõutud taset teistel majandusaastatel või et toetuse saaja hinnangul oli neil hankelepingu täitmiseks tegelik majanduslik suutlikkus. Hankija oli sidunud kvalifitseerimise õiguse tingimuse täitmisega igal nõutud majandusaastal. Kuna tingimus ei olnud 2021. majandusaastal täidetud, ei olnud hankijal õigust asendada enda kehtestatud kriteeriumi tagantjärele üldise hinnanguga pakkuja suutlikkusele. 26. Kolmandaks ei tõenda nelja pakkumuse esitamine, et rikkumine ei mõjutanud konkurentsi ega hankemenetluse tulemust. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et 200 000 euro suurust netokäibenõuet tuleb mõista kumuleerivalt nõutud majandusaastate kohta, mitte igal majandusaastal täidetava nõudena. Leebema tõlgenduse teadmisel võinuks hankes osaleda ka ettevõtjaid, kelle käive ei ulatunud igal nõutud aastal 200 000 euroni. Seetõttu ei ole võimalik välistada, et pakkumuste arv, edukas pakkuja või hankelepingu maksumus oleks kujunenud teistsuguseks. 27. Neljandaks ei tähenda konkreetse rahalise kahju või hankelepingu hinna suurenemise tuvastamata jäämine finantsmõju puudumist. Rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt arvutada, sest tagantjärele ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, millised ettevõtjad oleksid teistsuguselt avaldatud või kohaldatud tingimuse korral pakkumuse esitanud ja millise hinnaga. 28. Viiendaks kujutas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva antud tõlgendus, et 200 000 euro suurune käive võis olla saavutatud kolme majandusaasta peale kokku, endast kvalifitseerimistingimuse sisulist leevendamist. Selline tõlgendus laiendas tingimusele vastavate ettevõtjate ringi võrreldes hankedokumentide objektiivsest sõnastusest tuleneva aastapõhise nõudega. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted nõuavad, et hankija järgiks enda avaldatud tingimusi ega muudaks või laiendaks neid pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. 29. Rakendusüksus leiab, et käesolevas asjas puudub alus 5- või 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamiseks. 25-protsendilisest määrast madalama finantskorrektsiooni määraga rikkumisteks peetakse üldjuhul rikkumisi, mis võivad mõjutada ettevõtjate huvi hankes osaleda või piirata konkurentsi kaudselt, kuid mille puhul ei ole tuvastatud vahetut mõju hankemenetluse tulemusele. Sellise olukorraga võiks olla tegemist näiteks siis, kui rikkumine puudutab üksnes selgelt piiritletud ja vähese tähtsusega osa kvalifitseerimistingimusest ning nõude korrektne kohaldamine ei oleks mõjutanud pakkujate kvalifitseerimist, pakkumuste hindamist ega hankemenetluse tulemust. Käesolevas asjas kvalifitseeriti ja tunnistati edukaks ühispakkujad, kes ei vastanud hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, ning nendega sõlmiti hankeleping. Seetõttu puudub alus kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 30. Rakendusüksus ei pea põhjendatuks ka 50- ega 100-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Nende määrade kohaldamine eeldaks käesolevaga võrreldes oluliselt raskemat rikkumist või raskendavaid asjaolusid, millest tuleneks eriti ulatuslik konkurentsikahjustus või toetuse andja finantshuvide kahjustamise oht. 100-protsendiline määr on põhjendatud eelkõige kõige raskemate rikkumiste korral, näiteks huvide konflikti, pettuse või kokkumängu korral või juhul, kui hankeleping on sõlmitud ilma nõutava hanketeate avaldamiseta või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ilma seaduses sätestatud aluseta ning konkurents on seetõttu täielikult välistatud. 50-protsendiline määr võiks olla põhjendatud juhul, kui rikkumise raskus ja mõju konkurentsile on küll väga suur, kuid asjaolud ei õigusta kogu rikkumisega seotud toetuse väljaarvamist. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud huvide konflikti, pettust, kokkumängu, pakkuja põhjendamatut eelistamist ega konkurentsi täielikku välistamist. Hanketeade avaldati ja hankemenetluses esitati neli pakkumust. Seetõttu oleks 50- või 100-protsendiline finantskorrektsioon tuvastatud rikkumise olemust ja mõju arvestades ebaproportsionaalne. 31. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab rakendusüksus, et toetuse saaja esile toodud asjaolud põhjendavad küll 100%-st madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamist, kuid ei anna alust vähendada määra 10 või 5 protsendini. Rikkumine mõjutas vahetult hankemenetluse tulemust, sest hankeleping sõlmiti ühispakkujatega, keda ei oleks avaldatud kvalifitseerimistingimuse nõuetekohase kohaldamise korral saanud kvalifitseerida. Seetõttu on 25% finantskorrektsiooni määr rikkumise olemust, raskust ja võimalikku finantsmõju arvestades proportsionaalne. 32. Euroopa Kohus on kohtuasjades C-42/13 ja C-496/99 rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega kaasneb hankija kohustus järgida rangelt enda kehtestatud hanketingimusi. Hankija on seotud hankedokumentides sätestatud tingimustega ega või neid pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist muuta, laiendada ega kohaldada viisil, mis ei tulene tingimuste sisust. Samuti peab hankija piisava hoolsusega kontrollima, et nii pakkujad kui ka nende pakkumused vastaksid tegelikult riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele. 33. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik rikkumise täpset rahalist mõju välja arvutada, kuna konkurentsiolukorra moonutamisest või hankemenetluse tulemuse mõjutamisest tulenev mõju on olemuselt kaudne. Käesoleval juhul on küll tuvastatav rikkumise mõju hankemenetluse tulemusele, kuid selle rahalist ulatust ei ole võimalik täpselt määrata. Seetõttu on põhjendatud kohaldada meetme määruse § 22 lg 4 alusel 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE 34. Toetuse saaja on hanke nr 288317 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 4. „Projekteerimine, sh ekspertiis“ raames kuludokumendis nr 1 summas 14 968 eurot. 35. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus hankega nr 288317 seotud kuludest abikõlbmatuks 3742 eurot (14 968× 25%), millest toetus moodustab 3742 eurot. ÄRAKUULAMINE 36. Toetuse saaja esitas selgitusi 18.03.2026. Otsuse eelnõu saadeti toetuse saajale tutvumiseks 13.08.2026. Toetuse saaja esitas 04.09.2026 täiendavad selgitused ja vastuväited. Toetuse saaja möönis, et kvalifitseerimistingimuse tõlgendus võis olla ekslik, kuid palus rikkumise asjaolusid arvestades kohaldada 25% asemel 5% või vähemalt 10% finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja tõi kergendavate asjaoludena esile eelkõige tõlgendusvea tahtmatuse, ühispakkujate tegeliku majandusliku suutlikkuse, puudujäägi esinemise üksnes 2021. majandusaastal, nelja pakkumuse esitamise, konkreetse rahalise kahju tuvastamata jäämise ning huvide konflikti, kokkumängu, pettuse ja tahtliku eelistamise puudumise. Toetuse saaja palus samuti täpsustada finantskorrektsiooni arvutuskäiku. Esitatud seisukohtadest lähtudes on rakendusüksus otsuse põhjendusi ja finantskorrektsiooni määra kaalutlusi täiendanud. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda esitatud argumendid käesolevas otsuses tehtud järeldusi käsitletud rikkumise ega 25% finantskorrektsiooni määra osas. 37. Rakendusüksus selgitab, et 3742 euro suurune finantskorrektsioon on arvutatud kuludokumendis nr 1 abikõlblikuna kajastatud hankega nr 288317 seotud kulult summas 14 968 eurot: 14 968 × 25% = 3742 eurot. Seega ei ole käesoleva finantskorrektsiooni arvutamise aluseks hankelepingu kogumaksumus 37 420 eurot. Kui toetuse saaja esitab edaspidi hankega nr 288317 seotud kulusid, vähendab rakendusüksus otsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt esitatud abikõlblikke kulusid 25% võrra. VAIDLUSTAMINE 38. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (haldusmenetluse seaduse § 75). (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Liivika Põder 59177036 [email protected]