Kiri

Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu “Rahapesu ja terrorismi reaalaja strateegilise analüüsi süsteem” Projekti 20.3.03.22-0002 AUDIT Elluviija: Rahapesu Andmebüroo Lõpparuanne RRF-5/2026 21.09.2026 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et elluviija on investeeringu vahe-eesmärgi saavutanud, ning see on toimunud olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tehti elluviijale üks oluline tähelepanek seoses riigihangete seaduse järgmisega. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek 4.1 – Investeeringu „Rahapesu ja terrorismi reaalaja strateegilise analüüsi süsteem“ vahe- eesmärk nr EE-C[C]-I[3-7-.3-7-]-M[60] on saavutatud, kuid audiitorite hinnangul piiras hanke nr 252406 kvalifitseerimise tingimus põhjendamatult tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamist Euroopa Liidu liikmesriikides omandatud kogemusega. Audit on läbi viidud vastavuses ülemaailmsete siseauditi standarditega. Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st abikõlbmatud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Taaste- ja Vastupidavusrahastus 2020-2026 Prioriteetne suund 20.3 Digiriik Meede 20.3.3 Rahapesu ja terrorismi vastane võitlus Projekti number 20.3.03.22-0002 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Rahapesu ja terrorismi reaalaja strateegilise analüüsi süsteem Elluviija (toetuse saaja): Rahapesu Andmebüroo Vahendusasutus: Riigi Tugiteenuste keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.01.2021 - 30.06.2026 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Taaste- ja Vastupidavuskava elluviimise korraldamine ja toetuse andmise üldtingimused määruse § 4 lg 1 punkti 7 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna toetuse auditeerimise 2026. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang tulemuste saavutamisele ja toetuse kasutamise õiguspärasusele Vabariigi valitsuse määruse 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 4 lg 4 punkti 1 alusel. Auditi läbiviija(d) Mart Pechter, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakonna II auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik); Eliina Tüvi, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakonna I talituse juhtivaudiitor (auditi juht); Merle Oagu, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakonna I talituse audiitor. Auditi läbiviimise aeg 07.08.2026 – 21.09.2026 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Taaste- ja vastupidavusrahastuse „Auditi strateegia“ koos lisadega. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus analüüsiti: • kas rahastut kasutatakse eesmärgipäraselt; • kas esitatud info on täielik, täpne, ja usaldusväärne, kinnitades asjaolu, et vahe-eesmärgid on saavutatud; • kas juhtimis- ja kontrollisüsteem kindlustab asjaolu, et rahastusvahendit juhitakse kõigi kohalduvate reeglite järgi, sh pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise riski vältimiseks rakendatud meetmed. • kas tegevused, mida tehakse tulemuste saavutamiseks, ei saa rahastust ühestki teisest Euroopa Liidu programmist. Valimi metoodika (kui Kasutati mittestatistilist valimi koostamise metoodikat. Üldkogumis sisaldus kohaldub) kaks riigihanget, millest valiti testimiseks audiitorite professionaalse hinnangu alusel üks: hange nr 252406. 1.3 AUDITI ULATUS Vahe-eesmärgi/tulemuse Vahe-eesmärk nr EE-C[C]-I[3-7-.3-7-]-M[60] „Strateegilise analüüsi IKTsüsteem“ FENIX nr ja nimetus 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste määruse § 4 lõike 5 alusel on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida kõiki taastekava rakendamisega seotud asutusi, samuti toetuse saajat ja vahendusasutust, ning saada juurdepääs projekti rahastamisega seotud ja tulemuste saavutamise hindamiseks vajalikule teabele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale küsimusi ja viibida auditeeritava territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad meetme raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad meetmele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Elluviijal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi koordineeriv asutus. Järeltegevuste tulemustest annab koordineeriv asutus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab koordineerivalt asutuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 4 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärgipärane kasutamine Elluviija on taaste- ja vastupidavusrahastu tegevused ellu viinud olulises osas eesmärgipäraselt. 2. Vahe-eesmärkide saavutamine Elluviija esitatud info on täielik, täpne, ja usaldusväärne, kinnitades asjaolu, et vahe-eesmärk on saavutatud. 3. Pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastuse riski vältimine Elluviija juhtimis- ja kontrollisüsteem kindlustab olulises osas asjaolu, et rahastusvahendit juhitakse kõigi kohalduvate reeglite järgi. 4. Riigihangete läbiviimine Taaste ja vastupidavusrahastu toetuse saaja ei ole riigihanke kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel järginud riigihangete seadust, tehti üks oluline tähelepanek: Oluline tähelepanek 4.1 – Investeeringu „Rahapesu ja terrorismi reaalaja strateegilise analüüsi süsteem“ vahe-eesmärk nr EE-C[C]-I[3-7-.3-7-]-M[60] on saavutatud, kuid audiitorite hinnangul piiras hanke nr 252406 kvalifitseerimise tingimus põhjendamatult tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamist Euroopa Liidu liikmesriikides omandatud kogemusega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2021/241 (edaspidi RRF määrus) artikli 22 järgi on liikmesriigi kohustuseks korrapäraselt kontrollida, et rahastust toetatavate meetmetega seotud vahendeid kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega. Nõukogu rakendusotsuse lisa järgi (jrk nr 60) tuli vahe-eesmärgi saavutamiseks Rahapesu Andmebüroo jaoks luua kasutusvalmis rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi infosüsteem. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) on hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses, seega RRF määruse ja RHSi järgi peab ta järgima RHSi nõudeid. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on RABi nimel läbi viinud rahvusvahelise avatud hankemenetlusega riigihanke viitenumbriga 252406 “Strateegilise analüüsi funktsiooni eelanalüüs Rahapesu Andmebüroole”. RHSi § 98 lõike 1 kohaselt võib hankija kehtestada kvalifitseerimise tingimused mh pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Kehtestatud tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHSi § 101 lg 1 punkti 2 kohaselt võib tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks nõuda andmeid varem täidetud teenuste osutamise lepingute kohta. Lisaks sätestab RHSi § 3 punkt 2, et hankija peab kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma 5 Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, ning tagama, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHSi § 3 punkt 3 sätestab omakorda, et hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Lisaks on Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna juhendmaterjalides selgitatud, et hankija ei või nõuda, et ettevõtja oleks täitnud eelnevaid lepinguid mingis konkreetses riigis või regioonis. Selline tingimus on piirav ja ettevõtjatel peab olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest, ta peab suutma lepingut sisuliselt täita, mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Hankijal on võimalik sätestada tingimus samalaadsete lepingute täitmise kohta, kirjeldades võimalikult üksikasjalikult samalaadsuse sisu, ent hankijal ei ole lubatud sätestada, et need lepingud oleksid täidetud teatud riigis või regioonis.4 Hankes oli kehtestatud kvalifitseerimise tingimus pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse osas, mille kohaselt pidi pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud Euroopa Liidu liikmesriikides vähemalt 3 hankelepingu esemele sarnaste teenuste osutamise lepingut/tellimust, mille igaühe maksumus on olnud vähemalt 30 000 eurot. Hankelepingu esemele sarnaseks teenuseks loeti analüütilise või menetlussüsteemi analüüsi, uuendamist või väljatöötamist ja/või infosüsteemi kasutamisega seotud õigusküsimuste uurimist. Seega ei piirdunud kvalifitseerimise tingimus nõudega omada hankelepingu esemega sarnast kogemust, vaid sisaldas lisaks nõuet, et vastav kogemus oleks omandatud Euroopa Liidu liikmesriikides. RTK esindaja põhjendas seatud kvalifitseerimise tingimuse seaduspärasust järgmiselt: Hankija nõudis pakkujatelt sarnase töö tegemise kogemust. Hankija määratles hankelepingu esemele sarnase teenusena analüütilise või menetlussüsteemi analüüsi, uuendamise või väljatöötamise ja/või infosüsteemi kasutamisega seotud õigusküsimuste uurimise. See vastas hanke põhisisule, kuna hanke esemeks oli RAB-i strateegilise analüüsi funktsiooni eelanalüüs, mis hõlmas korraga analüütilise infosüsteemi arendamise vajaduste ning selle kasutamise õiguslike ja andmekaitsealaste tingimuste analüüsi. EL-is lepingute/tellimuste täitmise nõue täiendas teenuse sisulise sarnasuse nõuet. Üksnes analüütilise või menetlussüsteemi arendamise kogemus ei tõenda veel, et pakkuja tunneb sellise süsteemi kasutamist EL-i õiguslikus ja institutsionaalses keskkonnas. RAB-i süsteem peab võimaldama isikustatud massandmete töötlemist ja ühendamist, andmevahetust teiste riikide rahapesu andmebüroodega, masinõppe ja pilveteenuste kasutamist ning samal ajal vastama GDPR-i, EDPB juhiste, EL-i põhiõiguste ja rahapesu andmebüroode koostöö nõuetele. Seega kontrollisid tingimuse kaks osa pakkuja suutlikkuse eri aspekte: • teenuse sisuline määratlus näitas kogemust analüütilise või menetlussüsteemi ning sellega seotud õigusküsimuste lahendamisel; • EL-is täitmise nõue näitas, et see kogemus oli omandatud RAB-i tegevusega võrreldavas õigus- ja andmekaitsekeskkonnas. EL-is täidetud referentsid olid ka paremini kontrollitavad. Hankijal pidi olema võimalik hinnata, kas referents hõlmas tegelikult analüütilist või menetlussüsteemi ning kas infosüsteemi kasutamisega seotud õigusküsimusi lahendati RAB-i suhtes kohaldatavate EL-i nõuetega võrreldavas raamistikus. See oli eriti oluline, kuna rahapesu andmebüroode menetlus- ja analüüsisüsteeme ning nende turvalahendusi puudutav teave võib olla konfidentsiaalne. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-195/21, LB vs. Smetna palata kinnitanud, et hankijal on kvalifitseerimistingimuste määramisel ulatuslik kaalutlusruum, sest hankija on kõige paremas olukorras enda vajaduste ja lepingu täitmiseks vajaliku suutlikkuse hindamiseks. Nõue peab olema seotud hankelepingu esemega ja proportsionaalne, kuid see ei pea võimaldama hankes osaleda kõigil võimalikel ettevõtjatel (p 50 ja 51). Nõue ei piiranud pakkujate päritolu ega eelistanud Eesti ettevõtjaid: arvesse läksid kõigis 27 EL-i liikmesriigis täidetud lepingud ning kvalifitseeruda võis ka kolmanda riigi ettevõtja, kellel oli selline kogemus. Tingimuse 4 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#kvalifikatsioon - punkt 11 6 proportsionaalsust kinnitab ka see, et hankele laekus neli pakkumust, samal ajal kui 2022. aastal oli riigihankes keskmiselt 3,6 pakkujat. Audiitorite hinnang: Nõue, mille kohaselt pidid referentslepingud olema täidetud Euroopa Liidu liikmesriikides, ei olnud vajalik ega proportsionaalne RHSi § 98 lõike 1 tähenduses tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks. Tingimus ei olnud otseselt seotud nõutava pädevuse sisuga, vaid kogemuse omandamise geograafilise asukohaga. Kui hankija eesmärk oli kontrollida pakkujate kogemust Euroopa Liidu õigusest, andmekaitsenõuetest ning Euroopa Liidu õigusruumis toimivate infosüsteemide analüüsimisel või arendamisel, siis selle saavutamiseks oleks olnud võimalik sõnastada kvalifitseerimistingimus sisulise pädevusnõudena. Näiteks nõudes kogemust Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete analüüsimisel, GDPR-i rakendamisega seotud projektides või Euroopa Liidu õigusruumis kasutatavate infosüsteemide arendamisel. Sellisel juhul oleks hinnatud otseselt lepingu täitmiseks vajalikku pädevust, mitte kogemuse omandamise asukohta. Lisaks, asjaolu, et teenus on osutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, ei tõenda iseenesest pakkuja kogemust GDPR-i, Euroopa Liidu õiguse või muude hankija nimetatud valdkondadega. Samal ajal ei saa välistada, et väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike teostatud projektid hõlmavad Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid või Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide õigusruumiga seotud lahendusi. Audiitorid ei pea piisavaks ka hankija argumenti referentside lihtsama kontrollitavuse kohta. RHSi § 101 lõige 2 võimaldab hankijal küsida infot referentslepingute teiste lepingupoolte kohta, mis annab hankijale võimaluse küsida selgitusi ja kinnitusi omakorda neilt. Seda võimalust on ka käesolevas hankes kasutatud. Seega on hankijal olemas võimalused referentside kontrollimiseks sõltumata sellest, millises riigis vastav leping täideti. Referentside kontrollimise lihtsus või mugavus ei kujuta endast seega piisavat alust võimalike pakkujate piiramiseks geograafilise tunnuse alusel. Samuti ei muuda tingimust proportsionaalseks asjaolu, et hankele laekus neli pakkumust. Kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasust tuleb hinnata selle sisu põhjal mitte laekunud pakkumuste arvu järgi. Ei ole võimalik välistada, et geograafiline piirang takistas hankemenetluses osalemast ettevõtjaid, kellel oli hankelepingu täitmiseks vajalik sisuline kogemus ja pädevus. Seetõttu piiras audiitorite hinnangul sätestatud kvalifitseerimise tingimus ettevõtjate võimalusi tõendada oma tehnilist ja kutsealast pädevust viisil, mis ei olnud hankelepingu eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega ei olnud tingimus kooskõlas RHSi § 98 lg-s 1 sätestatud nõudega, et kvalifitseerimistingimused peavad olema seotud hankelepingu esemega ning olema sellega proportsionaalsed. Sellest tulenevalt ei olnud tingimus kooskõlas ka RHSi § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud võrdse kohtlemise, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtetega, mis omakorda ei võimalda veenduda konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte järgimises riigihankes. Eeltoodust tulenevalt jõudsid audiitorid järeldusele, et kuigi vahe-eesmärk on saavutatud, ei ole selle saavutamisel järgitud RHSi nõudeid. Siiski ei tee audiitorid antud juhul soovitust toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks, kuna auditi eesmärgiks oli hinnata vahe-eesmärgi saavutamist ning hoolimata RHSi nõuete mittejärgimisest on see audiitorite hinnangul täidetud. Mõlemad asjaolud märgitakse audiitorite poolt ära Euroopa Komisjonile edastatava info hulgas. Risk toetuse saajale: Põhjendamatult piiravate kvalifitseerimise tingimuste kasutamine võib vähendada konkurentsi ning piirata hankemenetluses osaleda saavate pakkujate ringi. Selle tulemusena võib hankijal jääda majanduslikult soodsam pakkumus saamata. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal tagada edaspidi RHSist tulenevatest kohustustest kinnipidamine, sh kujundada tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded viisil, mis võimaldab hinnata otseselt hankelepingu täitmiseks vajalikku kogemust ja pädevust. Toetuse saaja kommentaar: Täname auditi aruandes toodud selgituste eest. Hanke tulemuse saavutamiseks pidasime sellise nõude olemasolu hädavajalikuks, kuid nüüd mõistame, et nõuet oleks tulnud rakendada teisel moel. Võtame auditi soovitust arvesse oma tulevastes hangetes. 7 Risk koordineerivale asutusele: Juhul, kui koordineeriv asutus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, esineb risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ning toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus koordineerivale asutusele: Soovitame koordineerival asutusel edaspidi tõhusamalt kontrollida riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmist, sh kvalifitseerimise tingimuste piiravust. Koordineeriva asutuse kommentaar: Koordineeriv asutus võtab audiitorite tähelepaneku teadmiseks. Nõustume, et kvalifitseerimistingimuste kujundamisel tuleb esmajärjekorras lähtuda hankelepingu täitmiseks vajalikust sisulisest pädevusest ning vältida nõudeid, mida võidakse tõlgendada geograafilise piiranguna. Samas märgime, et käesoleval juhul põhjendas hankija Euroopa Liidu liikmesriikides omandatud kogemuse nõuet sooviga veenduda pakkujate pädevuses Euroopa Liidu õigus- ja andmekaitseraamistikus toimivate analüütiliste infosüsteemide kavandamisel. Seetõttu ei olnud tingimuse eesmärk piirata ettevõtjate päritolu, vaid hinnata kogemust hankelepingu esemega võrreldavas regulatiivses keskkonnas. Koordineeriv asutus arvestab siiski audiitorite seisukohaga, et sellise eesmärgi saavutamiseks oleks olnud võimalik sõnastada kvalifitseerimistingimus otsesemalt ja sisulisemalt, viidates vajalikele õiguslikele, andmekaitselistele või tehnilistele kompetentsidele ilma kogemuse omandamise asukohta määratlemata. Arvestades, et audiitorid ei tuvastanud mõju vahe-eesmärgi saavutamisele ning et RRF-i kontekstis ei ole alust toetuse tagasinõudmiseks, käsitleb koordineeriv asutus tähelepanekut eelkõige õppetunnina tulevaste riigihangete ettevalmistamisel. 5. Riigiabi andmine Auditi ulatusse ei kuulunud tegevusi, mis sisaldaksid riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmist. 6. Teavitamine ja avalikustamine Elluviija on teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame aruande projekti 8 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Mart Pechter Eliina Tüvi II auditi talituse juhataja I auditi talituse juhtivaudiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 21.09.2026 8  Hr Matis Mäeker Rahapesu Andmebüroo [email protected] Meie 21.09.2026 nr 10-5/3816-1 Auditi lõpparuande edastamine Lugupeetud härra Mäeker Edastame Teile taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu „Rahapesu ja terrorismi reaalaja strateegilise analüüsi süsteem“ (SFOS-i projekti nr 20.3.03.22-0002) vahe-eesmärgi nr EE- C[C]-I[3-7-.3-7-]-M[60] „Strateegilise analüüsi IKTsüsteem“ auditi lõpparuande nr RRF- 5/2026. Auditi eesmärk oli anda hinnang tulemuste saavutamisele ja tegevuste elluviimise õiguspärasusele Vabariigi valitsuse määruse 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 4 lg 4 punkti 1 ja lõike 5 alusel. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Alber osakonnajuhataja auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne Teadmiseks: Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Siret Soonsein, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Triin Tomingas, Rahandusministeerium ([email protected]). Merle Oagu 5377 1987 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee Registrikood 70000272