Kiri

18.09.2026 nr 5-13/26/39 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Kaitseministri käskkirja "Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Lisa 1 Käskkirja eelnõu Lisa 2 Kaitseväelinnaku käkkirja seletuskiri Lisa 3 Kaitseväelinnaku indikatiivne eelarve Lisa 4 Kaitseväelinnaku riskide hindamine Lisa 5 Kaitseväelinnaku PIK harta kontroll-leht Andres Võrang [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Lisa 1. Käskkirja eelnõu KÄSKKIRI xx.xx.2026 nr Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteedi nr 12, poliitikaeesmärgi 3 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi (c)(iii) „Kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku suurendamiseks“ raames sekkumise nr 21.3.3.21 „Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (Narva kaitseväelinnak) tegevustele toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Sekkumine on lisandunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavva 2021-2027 seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga COM(2025) 123, millega suunatakse Ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid kava „ReArm Europe Plan/Readiness 2030“ kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks. 1.3. Käesolevas käskkirjas nimetatud toetus ei ole riigiabi. 1.4. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.5. Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93), artiklis 7 nimetatud tegevustele ja valdkondadele. 1.6. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud ei kaudu (edaspidi register). 2. Toetuse andmise eesmärk ja seosed Eesti riigi eesmärkidega 2.1. Toetuse andmise eesmärk on rajada Ida-Viru maakonda kaasaegne ja täisfunktsionaalne kaitseväelinnak, mis tugevdab Eesti idapiiri kaitsevõimet ning suurendab riigi heidutus- ja reageerimisvalmidust. 2.2. Kaitseväelinnaku rajamine (edaspidi nimetatud ka projekt) tuleneb Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2026–2029 eesmärkidest ning on kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ sihiga parandada riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagada julgeolek ja turvalisus. Kaitseväelinnaku rajamine toetab Euroopa Liidu ja NATO kollektiivkaitset, tugevdab liitlaste vastuvõtu- ja koostegevusvõimekust idapiiril ning parandab piirkonna kriisivalmidust.  Lisa 1. Käskkirja eelnõu 2.3. Toetuse andmise tingimused on seotud: 2.3.1. rakenduskava poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ erieesmärgiga „Vastupidava kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutusega kaitsetaristu, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku suurendamiseks“. 2.3.2. „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) Kaitseministeeriumi programmi „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“ eesmärkidega. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Kaitseväelinnaku rajamise käigus ehitatakse selle toimimiseks vajalik taristu (teed ja platsid, piirdeaed, sissepääsuhoone, staabihoone, majutuskorpus, spordihall, remondihoone, söökla, laod ja varjualused). Hoonete ja rajatiste täpne koosseis määratakse projekteerimise käigus. 3.2. Toetuse raames on abikõlblikud järgmised tegevused: 3.2.1. Projekteerimis- ja ehitushangete ettevalmistamine ning läbiviimine. 3.2.2. Ehitus- ja taristu rajamise tööd, sh elektri- ja sideühenduste rajamine koos liitumistasudega ning omanikujärelevalve teostamine. 3.2.3. Seadme- ja sisustuse hangete läbiviimine. 3.2.4. Seadmete ja sisustuse ostmine (sh söökla, kasarmu, spordisaali ja muude hoonete sisustamine). 3.2.5. Seadmete ja sisustuse paigaldamine ning muu vajalik linnaku rajamiseks. 3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706, edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on valminud kaitseväelinnak koos kõige linnaku toimimiseks vajaliku taristuga. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatakse järgmist näitajat:  Lisa 1. Käskkirja eelnõu Näitaja Alg- Aasta Siht- Selgitav teave nimetus ja tase tase mõõtühik (2029) Meetmete Väljund RCO129 0 Ei 1 Linnaku põhihooned ja - nimekiri näitaja Sõjaväelise kohaldu rajatised valmivad liikuvuse projekti lõpuks, nii et nõuetele linnakut saab kohe kohandatud toimiva taristuna taristu kasutama hakata. (RearmEU), Kaitseväelinnak on mõõtühik: mõistlik lugeda üheks taristu taristukompleksiks ehk projektiks, kuhu kuuluvad erinevad ehitised ja hooned. Täpsem hoonete koosseis selgub projekteerimise käigus. 5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kaitseministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). 6. Sihtrühm 6.1. Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete ning - taristu arendamise ja korrashoiu korraldamisele spetsialiseerunud valitsusasutus RKIK ja projekti sihtrühm on Eesti Kaitsevägi, kelle ülesannete täitmiseks luuakse kaasaegne ja operatiivne kaitseväelinnaku taristu ning kelle üksuste paiknemist, väljaõppe- ja vastuvõtuvõimet projekt otseselt toetab. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 19. detsembril 2025 ja lõpeb 31. detsembril 2029. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 95% protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 5% protsenti abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 20 684 211 eurot, millest toetus on 19 650 000 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 034 211 eurot. Projekti tegevuste indikatiivne eelarve on lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on projekti kõik kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. 9.3. Punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud.  Lisa 1. Käskkirja eelnõu 9.4. Punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve kulud; 9.5. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Projekti kulude hüvitamisel kasutatakse kuludega sidumata rahastamist, mis lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktist f ning artiklist 95. Toetuse maksmine toimub eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide või tulemuste saavutamise alusel ega sõltu tegelikult kantud ja tõendatud kuludest. 10.2. Toetus makstakse välja vastavalt alljärgnevatele vahe-eesmärkidele ja nende tähtaegadele. EL Osakaal Vahe-eesmärk Tähtaeg summa (%) (EUR) Maa omand ja sihtotstarve on muudetud 2026 IV kv 982 500 5% Kaitseministri käskkiri on allkirjastatud 2026 IV kv 982 500 5% Tehniline projekt (põhiprojekt) on valminud 2027 II kv 2 947 500 15% Valminud on elektri-, gaasi-, vee-, küttesüsteemide, kanalisatsiooni ning köögi ja sööklaga seotud ehitustööd (tõendatud valmidus- 2027 IV kv 4 912 500 25% või kasutusvalmiduse aktiga või muu dokumendiga) Valminud on piirdeaed, valve- ja läbipääsusüsteemid, väravad, platsid, jäätmemaja, 2028 II kv 4 912 500 25% varjualune, spordihall ja generaator Rakendusasutus on kinnitanud lõpparuande ning objekt on valminud ja kasutusvalmis (tõenduseks on ehitustööde lõppakt, mille on kinnitanud ehitaja, 2029 IV kv 4 912 500 25% omanikujärelevalve ja tellija ning RKIK käskkiri linnaku Kaitseväele kasutusse andmiseks) 10.3. Käskkirja punktis 10.2 tabelis nimetatud summad tähistavad üksnes EL-i toetuse osa. Igale maksele lisandub ka riiklik kaasfinantseering, mis moodustab kokku 5% projekti abikõlblikust maksumusest. 10.4. Maksetaotluste menetlemisel järgib rakendusüksus üldjuhul ühendmääruse § 25 lõikes 1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud, et projekti eesmärgid on täidetud. 10.5. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11. Elluviija õigused ja kohustused 11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale toetuse saaja kohta sätestatud kohustused. 11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh hankekorda.  Lisa 1. Käskkirja eelnõu 11.3. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid. 11.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 1. juuliks ja 15. detsembriks. 11.5. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.6. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega. 11.7. Elluviija tagab projekti elluviimisel ligipääsetavuse nõuete arvestamise ulatuses, kus see on asjakohane ja kooskõlas objekti julgeolekunõuetega. Ligipääsetavus tagatakse eelkõige administratiiv- ja külastusaladel ning liikumisteedel, mida kasutavad töötajad ja külalised, arvestades puuetega inimeste vajadusi. 11.8. Elluviija on kohustatud projekti kliimakindluse tagamisel lähtuma ühendmääruse lisa 3 B-osast (RT I, 03.08.2024, 4), arvestades kliimamuutustega seotud riskide maandamist ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. 11.9. Elluviija peab viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 11.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 11.9.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 11.9.3. tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 12. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 12.1. Rakendusasutusel on õigus: 12.1.1. muuta käskkirja; 12.1.2. saada elluviijalt informatsiooni tema tegevuse kohta; 12.1.3. juhtida tähelepanu tegevuse täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 12.2. Rakendusasutus on kohustatud: 12.2.1. teostama ÜSS2021_2027 alusel kontrolli käskkirja täitmise üle; 12.2.2. arvestama seirekomisjoni arvamusi käskkirja muutmise ettepanekute kohta; 12.2.3. võimaldama teostada ÜSS2021_2027 § 23 ja § 27 alusel kontrolli käskkirja täitmise üle. 13. Riigihangete läbiviimine 13.1. Elluviija tagab hangete korrektse dokumenteerimise, sh hankemenetluse toimingute ja lepingute säilitamise seaduses nõutud korras. 13.2. Elluviija on kohustatud esitama rakendusasutusele vajaliku teabe ja aruanded riigihangete läbiviimise kohta. 13.3. Elluviijal on vajaduse korral õigus küsida nõu rakendusüksuselt riigihangete alaste küsimuste täpsustamiseks. 13.4. Elluviija on kohustatud edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. 14. Teavitus 14.1. Teavitamise raames lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, artikli 50 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54  Lisa 1. Käskkirja eelnõu „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus). 14.2. Elluviija korraldab teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõike 3 kohaselt, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. 14.3. Elluviija tagab, et üle 500 000 euro suuruse kogumaksumusega projekti puhul püstitatakse investeeringu või seadme asukohta tahvel (teavitusmääruse lisa 1, joonis 13 ja lisa 2, joonis 13) kohe pärast investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. 14.4. Järgib üldisi teavitamise reegleid ja viitab, et arenduse raames on tegemist struktuuritoetusega ning kasutades selleks nõutud sümboolikat. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele iga aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga elektrooniliselt aruande hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuse vahe- ja lõpparuande registri kaudu. Tegevuse vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2029. aasta sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. Lõpparuandes esitatakse lisaks hinnang strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele projekti elluviimise raames. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34 lõike 1 punktile 1, kui kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude korral ei ole toetuse saamise eeldused täidetud. 16.2. Finantskorrektsiooni otsust ei tehta ühendmääruse § 34 lõikes 3 sätestatud juhtudel. 16.3. Finantskorrektsioonide määramisel lähtutakse ühendmääruse §-s 35 sätestatud põhimõtetest. Kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, kohaldatakse protsendipõhist finantskorrektsiooni määrasid vastavalt rikkumise raskusele. 16.4. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 16.5. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 29. 17. Käskkirja jõustumine 17.1. Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ viies muudatus. 17.2. Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Käskkirja lisad Lisa 1. Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“ seletuskiri Lisa 2. Kaitseväelinnaku indikatiivne eelarve  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi nr 12, poliitikaeesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi (c)(iii) „Kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku suurendamiseks“ raames sekkumise nr 21.3.3.21 „Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (Narva kaitseväelinnak) tegevustele toetuse andmise tingimusi ja korda. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi kaitse-eelarve osakonna välisvahendite nõunik Andres Võrang (e-post [email protected]) ja kaitse- eelarve osakonna välisvahendite valdkonna juht Keit Kaadu (e-post [email protected]). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kaitseministeeriumi õigusosakond (e-post [email protected]). 2. Käskkirja eesmärk, vastavus teistele meetmetele ja projekti põhjendatus Käskkirja eesmärk on kehtestada toetuse andmise tingimused ja kord, määrata Narva kaitseväelinnaku rajamisega seotud toetatavate tegevuste elluviija ning kirjeldada toetatavaid tegevusi, nende eesmärki, sihtrühma, ajakava, eelarvet, sihttasemeid ja mõju horisontaalsetele teemadele. Samuti sätestab käskkiri tegevuste abikõlblikkuse perioodi, kuludest sõltumatu rahastamise rakendamise loogika, toetuse maksmise põhimõtted, finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse korra ning elluviija kohustused ja muud Narva kaitseväelinnaku rajamiseks vajalikud tingimused. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ühendmäärus) § 7 lõikele 1 on käskkirjaga kinnitatud projekti kooskõla hinnatud seirekomisjoni kinnitatud üldiste valikukriteeriumide alusel. Käskkirja eelnõu koostamisel on hinnatud projekti vastavust nimetatud kriteeriumidele ning põhjendatud selle vastavust järgmistes aspektides. 2.1. Projekti vastavus valdkondlike arengukavadele ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Käskkirjaga reguleeritav projekt on kooskõlas järgmiste strateegiliste arengudokumentidega: • „Eesti 2035“ strateegia – projekt toetab strateegilist sihti „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“, panustades Euroopa Liidu ja NATO kollektiivkaitse tugevdamisse ning liitlassuhete arendamisse. Narva kaitseväelinnaku rajamine suurendab Eesti ja liitlaste kaitsevõimet, parandab liitlaste vastuvõtu- ja koostegevusvõimekust ning tugevdab julgeolekut Euroopa Liidu välispiiril. 1  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri • Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2026–2029 (KMAK) – projekt toetab arengukava eesmärke arendada välja kaasaegne ja vastupidav kaitsetaristu ning tagada Kaitseväe ja liitlaste üksuste paiknemise ja roteerimise võimalused Eesti idapiiri piirkonnas. Arengukavas on ette nähtud Narva kaitseväelinnaku rajamine, et võimaldada üksuste paiknemist või roteerimist Narva piirkonnas ning luua eeldused Kaitseväe ja liitlasüksuste kohalolu kiireks suurendamiseks. • Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm (Kaitseministeeriumi programm TERE raamistikus) – projekt toetab programmi eesmärki arendada välja toimiv ja vastupidav kaitsetaristu ning tagada liitlasvägede vastuvõtu- ja koostegevusvõimekus. Projekt toetab ühtlasi Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamist, aidates kaasa NATO ja Euroopa Liidu kollektiivkaitse toimimisele idatiival ning suurendades Eesti rolli liitlaste vastuvõtu ja sõjalise koostöö tagamisel. Lisaks panustab projekt Euroopa Liidu ja NATO ühiste eesmärkide saavutamisse, eelkõige: • sõjaväelise liikuvuse parandamisse Euroopas; • liitlasvägede vastuvõtu- ja majutusvõimekuse suurendamisse; • idatiiva kaitsetaristu vastupidavuse ja valmisoleku tugevdamisse. Käskkirjaga reguleeritav sekkumine on kooskõlas Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga PO3 „Ühendatum Eesti“, mille raames toetatakse investeeringuid, mis parandavad transpordi- ja taristuühendusi ning tugevdavad riigi ja ühiskonna vastupidavust. Projekt panustab otseselt sekkumisse „Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“, mille eesmärk on arendada taristut, mis toetab nii sõjalist liikuvust kui ka kriisivalmidust. Kaitseväelinnaku rajamine: • parandab liitlasvägede vastuvõtu- ja majutusvõimekust Eesti idapiiri vahetus läheduses; • võimaldab vajaduse korral kiiresti suurendada Kaitseväe ja liitlasüksuste kohalolu piirkonnas; • toetab sõjaväelise liikuvuse toimimist ja logistiliste ühenduste kasutamist; • tugevdab kriisi- ja sõjaolukordadeks vajalikku kaitsetaristu vastupidavust. Projekti elluviimise tulemusel täidetakse rakenduskava väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu (ReArmEU)“, milleks on ühe tervikliku kaitsetaristu objekti rajamine. Projekti elluviimine suurendab seeläbi Eesti ning NATO idatiiva kaitsevõimet ja reageerimisvalmidust. 2.2. Projekti põhjendatus Narva asub Eesti idapiiril ning vahetult Euroopa Liidu välispiiri läheduses, mistõttu on piirkonnal oluline julgeolekupoliitiline ja strateegiline tähendus. Muutunud julgeolekuolukord Euroopas ning NATO idatiiva tugevdamise vajadus eeldavad, et Eesti suudab tagada liitlaste kiire vastuvõtu, üksuste paindliku paiknemise ning vajaliku kaitsetaristu olemasolu idapiiri piirkonnas. Mõjuva heidutuse ning reageerimisvõime tagamiseks on vajalik üksuste püsiv või roteeruv kohalolu, nende kiire vastuvõtuvõime ja väljaõppeks vajaliku taristu olemasolu. Narva kaitseväelinnaku rajamine võimaldab tagada Kaitseväe ja liitlaste üksuste püsiva või roteeruva 2  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri kohalolu Narva piirkonnas ning loob eeldused üksuste kiireks vastuvõtuks ja paiknemiseks kriisi- või sõjaolukorras. Linnakusse rajatav taristu (sh majutus-, juhtimis-, hooldus- ja väljaõppevõimalused) võimaldab tõhusamalt korraldada üksuste tegevust, logistilist toetust ja väljaõpet. Narva kaitseväelinnak: • võimaldab hoida või roteerida väiksemaid üksusi Narva piirkonnas; • loob võimaluse Kaitseväe ja liitlasüksuste kohalolu kiireks suurendamiseks kriisiolukorras; • parandab koostööd teiste riigikaitseliste ja piirijulgeoleku asutustega (sh PPA ja Frontexi regionaalne juhtimiskeskus Narva-Jõesuus); • tõstab kogu piirkonna julgeoleku- ja kriisivalmidust. Ilma uue kaitseväelinnaku rajamiseta jääks Narva piirkonna militaarne vastuvõtu- ja paiknemisvõime oluliselt piiratumaks ning sekkumise strateegiline eesmärk – heidutusvõime tugevdamine Eesti idapiiril saavutamata. Projekt parandab ka koostööd teiste riigikaitseliste ja julgeolekuasutustega, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveameti ning Euroopa Liidu välispiiri kaitsega seotud struktuuridega. Narva piirkonnas tegutsevad mitmed riikliku julgeoleku tagamisega seotud asutused, mistõttu tugevdab kaitseväelinnaku rajamine kogu piirkonna julgeoleku- ja kriisivalmidust. Ilma uue kaitseväelinnaku rajamiseta oleks Narva piirkonna sõjaline vastuvõtu- ja paiknemisvõime oluliselt piiratum ning Eesti ja liitlaste võime reageerida kiiresti idapiiri julgeolekuolukorra muutustele nõrgem. Seetõttu on projekti elluviimine vajalik, et tagada Eesti kaitsevõime tugevdamine ning tõhus heidutus Euroopa Liidu ja NATO idapiiril. 2.3. Projekti kuluefektiivsus Projekti kuluefektiivsuse tagab elluviija, lähtudes põhimõttest, et kõik kulud peavad olema otseselt vajalikud Narva kaitseväelinnaku rajamiseks ning olema oma sisult põhjendatud ja mõistlikud. Kuluefektiivsuse peamiseks mehhanismiks on riigihangete läbiviimine konkurentsi, läbipaistvuse ja parima hinna-kvaliteedi suhte põhimõtteid järgides. Riigihangete seaduse rakendamine võimaldab valida turutingimustele vastava pakkumuse, mis vähendab kuluriski ning tagab, et EL ja riigi vahendeid kasutatakse säästlikult ja efektiivselt. Võrreldes traditsioonilise kulupõhise hüvitamisega vähendab FLNC-põhine lähenemine halduskoormust ja keskendub sisulistele tulemustele: toetuse maksmine on seotud selgelt mõõdetavate vahe-eesmärkidega (maa ja sihtotstarbe muutmine, projekteerimise valmimine, liitumiste ja tehnosüsteemide valmimine, hoonete ja taristu kasutusvalmidus). See motiveerib elluviijat planeerima töid realistlikult, juhtima riske ning hoidma kinni ajakavast, mis omakorda toetab kuluefektiivsust. 2.4. Projekti sekkumisloogika Projekti sekkumisloogika on selge ja läbimõeldud: kavandatud tegevused on otseselt suunatud Narva kaitseväelinnaku rajamisele ning võimaldavad saavutada nii projekti eesmärgid kui ka planeeritud väljundid parimal viisil. Tegevused on seotud sõjaväelinnaku rajamisega, mis koos vajaliku väljaõppe- ja operatiivtaristuga tugevdab Eesti kaitsevõimet, parandab reageerimisvalmidust ning suurendab liitlasüksuste vastuvõtu- ja koostöövõimekust idapiiril. 3  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri Projekt rakendatakse kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel, mille puhul toetuse maksmine ei tugine üksikute kuludokumentide detailsele kontrollimisele, vaid on seotud eelnevalt kokkulepitud vahe-eesmärkide saavutamisega (maa sihtotstarbe muutmine, käskkirja kehtestamine, tehnilise projekti valmimine, taristu ja hoonete valmidus, objekti kasutuselevõtt). Selline tulemus- ja etapipõhine lähenemine suurendab sekkumise tõhusust, suunab elluviija tähelepanu sisulistele tulemustele ning tagab prognoositava ja läbipaistva rahastusvoo kogu projekti vältel. Projekti ajakava on realistlik ning arvestab tegevuste omavahelist seotust ja loogilist ajalist järjestust: projekteerimine loob aluse ehituseks, tehnosüsteemide ja liitumiste rajamine võimaldab hoonete funktsionaalset kasutuselevõttu ning seejärel valmivad piirde-, valve- ja ligipääsulahendused ning muud toetavad rajatised. Nii tagavad kavandatud etapid, et kaitseväelinnaku põhihooned ja -taristu valmivad õigeaegselt ning linnakut saab kohe kasutada toimiva operatiivse taristuna. Kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel põhinev lahendus tugevdab sekkumise tulemuslikkust, kuna keskendub konkreetsete võimete (valmis taristu ja kasutusvalmis linnak) tekkimisele, mitte üksnes kulude administratiivsele kontrollile. Projekti indikatiivne ajakava on alljärgnev Tegevus Tähtaeg Maa omandisuhe ja sihtotstarve on muudetud 2026 IV kv Kaitseministri käskkiri on allkirjastatud 2026 II kv Tehniline projekt (põhiprojekt) on valminud 2027 II kv Valminud on elektri-, gaasi-, vee-, küttesüsteemide, kanalisatsiooni ning köögi ja sööklaga seotud ehitustööd (tõendatud valmidus- 2027 IV kv /kasutusvalmiduse aktiga või muu dokumendiga) Valminud on piirdeaed, valve- ja läbipääsusüsteemid, väravad, 2028 II kv platsid, jäätmemaja, varjualune, spordihall ja generaator Rakendusasutus on kinnitanud lõpparuande ning objekt on 2029 IV kv valminud ja kasutusvalmis 2.5. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Projekti elluviijaks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kellel on tõendatud pädevus ja pikaajaline kogemus riigikaitselise taristu planeerimisel, projekteerimisel ja riigihangete korraldamisel. RKIK on keskne asutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseinvesteeringute juhtimisel ning on varem ellu viinud mitmeid mahukaid kaitseotstarbelisi taristuprojekte (sh väeosade linnakud, harjutusalad, laod ja eriotstarbelised rajatised). RKIK-l on: • välja kujunenud protsessid riskijuhtimiseks, kvaliteedikontrolliks ja keskkonna- ning ohutusnõuete järgimiseks; 4  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri • pädevus koordineerida erinevate osapoolte (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, kohalik omavalitsus, võrguettevõtjad, järelevalveasutused) koostööd; • kogemus suurte ja ajakriitiliste projektide elluviimisel EL vahendite abil. • seadusest tulenev pädevus korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelisi hankeid ning arendada ja hallata kaitsetaristut. RKIK tegutseb Kaitseministeeriumi valitsemisalas keskse hankija ja taristuarendajana, mis tagab kaitseotstarbeliste investeeringute professionaalse, koordineeritud ja ajakriitiliste nõuetega kooskõlas elluviimise.1 Seetõttu võib järeldada, et elluviijal on piisav tehniline, organisatsiooniline ja finantsjuhtimise võimekus, et Narva kaitseväelinnaku rajamise projekt edukalt ellu viia ning käskkirjas seatud eesmärgid ja sihttasemed saavutada. 2.6. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ning panustab strateegia sihti „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“. Narva kaitseväelinnaku rajamine tugevdab Eesti kaitsevõimet, suurendab riigi kriisi- ja kaitsevalmidust ning parandab liitlaste vastuvõtu- ja koostegevusvõimekust NATO idatiival. Lisaks toetab projekt strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid, eelkõige riigi julgeoleku, toimepidevuse ja rahvusvahelise koostöö tugevdamist, aidates kaasa Eesti ja liitlaste kaitsevõime arendamisele ning Euroopa Liidu välispiiri turvalisuse tagamisele. Projekti seos Eesti 2035 strateegiliste eesmärkidega on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 1.1, kus on käsitletud projekti kooskõla valdkondlike arengukavade ja strateegiliste arengudokumentidega. 2.7. Projekti puutumus horisontaalsete teemadega Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artiklile 9 ning Ühendmääruse § 41 lõike 1 punktile 3 on projekti kavandamisel arvestatud Euroopa Liidu horisontaalsete põhimõtetega, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja kliimaeesmärkide ning tasakaalustatud regionaalarengu edendamisega. Projekti ettevalmistamisel on järgitud ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. 2.7.1. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused Projekt ei avalda negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele ega sea ühtegi sihtrühma ebavõrdsesse olukorda. Kaitseväelinnaku rajamine ei sisalda soolist eristust ning taristu kasutamise tingimused ei kehtesta piiranguid, mis eristaksid naisi ja mehi või muid ühiskonnarühmi. Kaitseväes rakendatakse võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtteid ning projekt toetab nende põhimõtete järgimist, luues kaasaegse, turvalise ja toimiva töökeskkonna nii kaitseväelastele kui ka tsiviilpersonalile. 1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja 5  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri 2.7.2. Ligipääsetavus Projekti käigus kavandatakse ja rajatakse taristu vastavuses kehtivate ligipääsetavuse nõuetega. Avalikult kasutatavad hooned ja alad (nt staabi- ja sissepääsuhooned, sööklad ning administratiivruumid) projekteeritakse ja ehitatakse viisil, mis tagab võimalikult universaalse ligipääsu, sealhulgas erivajadustega inimeste liikumisvõimalused. Ligipääsetavuse põhimõtte arvestamine toetab lisaks ka hoonete ohutut kasutamist ning evakuatsiooni korraldamist kriisiolukordades. 2.7.3. Mõju regionaalarengule Narva kaitseväelinnaku rajamine avaldab positiivset mõju Ida-Virumaa ja Narva piirkonna regionaalarengule. Püsiv või roteeruv sõjaväeline kohalolu piirkonnas: • suurendab kohalikku majandusaktiivsust (nt teenused, majutus ja üüripindade nõudlus); • loob täiendavaid töövõimalusi nii otseselt (nt hooldus, logistika ja teenindus) kui ka kaudselt kohaliku ettevõtluse kaudu; • aitab suurendada piirkonna turvatunnet ning parandab piirkonna atraktiivsust elanike ja investorite jaoks. Võrreldes stsenaariumiga, kus investeering suunataks üksnes olemasolevate linnakute laiendamisse mujal Eestis, aitab Narva kaitseväelinnaku rajamine kaasa tasakaalustatumale regionaalarengule, suunates strateegilise riigikaitselise investeeringu majanduslikult haavatavamasse piirkonda. 2.7.4. Keskkond ja kliima Projekti tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH). Narva kaitseväelinnaku rajamine valmistatakse ette ja viiakse ellu kooskõlas kehtivate keskkonna- ja planeerimisalaste nõuetega, tagades, et projekt ei põhjusta olulist kahju keskkonnale ning võimalikud mõjud leevendatakse asjakohaste meetmetega projekteerimise ja ehituse käigus. Rakenduskava tasandi DNSH hinnangu kohaselt on analoogsed taristuinvesteeringud hinnatud DNSH põhimõttega kooskõlas olevaks. Näiteks on Narva tööstusinkubaatori rajamine meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ raames ning kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine hinnatud vastavaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Kavandatav Narva kaitseväelinnak on olemuselt mittetootmislik kaitsetaristu ning selle kasutuselevõtuga ei kaasne tööstuslikku tootmistegevust ega sellega seotud heiteid. Seetõttu on selle püsiv keskkonnamõju eelduslikult väiksem kui tööstus- või tootmistaristu rajamise puhul. Projekti kavandamisel rakendatakse keskkonnasäästlikke lahendusi, sealhulgas energiatõhusaid hooneid ja tõhusaid tehnosüsteeme. Hoonete soojusvarustus kavandatakse olemasoleva kaugküttevõrgu baasil, mis aitab vähendada lokaalset õhusaastet ning kasvuhoonegaaside heidet võrreldes individuaalsete küttelahendustega. Lisaks arvestatakse projekti kavandamisel kliimakindluse põhimõttega, sealhulgas äärmuslike ilmastikuolude, üleujutusriski, tormikahjustuste ning energiavarustuse toimepidevuse tagamisega. Taristu projekteeritakse vastupidavana ja energiatõhusana, et tagada kaitseväelinnaku toimimine ka kriisi- ja sõjaolukorras ning vähendada keskkonnajalajälge kogu taristu elukaare jooksul. 6  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri 3. Käskkirja eelnõu sisu Käskkirjaga kehtestatakse Narva linna tööstuspiirkonda rajatava kaasaegse ja täisfunktsionaalse kaitseväelinnaku loomiseks ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel toetuse andmise tingimused ja kord Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 3 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi „Vastupidava kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutusega kaitsetaristu, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku suurendamiseks“ raames sekkumisele 21.3.3.21 „Narva kaitseväelinnak“. Sekkumine on lisatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavva seoses Euroopa Komisjoni algatusega suunata osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kava „ReArm Europe/Readiness 2030“ raames kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks. Käskkiri täpsustab tegevuse abikõlblikkuse tingimusi, toetuse maksmise korda, elluviija õigusi ja kohustusi ning rakendusasutuse ja rakendusüksuse rolli. Narva kaitseväelinnak tugevdab Eesti idapiiri – mis on ühtlasi Euroopa Liidu välispiir – kaitsevõimet ning parandab riigi heidutus- ja reageerimisvalmidust. Linnakusse rajatakse kogu üksuste paiknemiseks ja väljaõppeks vajalik taristu (sh teed ja platsid, piirdeaed, sissepääsuhoone, staabihoone, majutushooned, spordihall, remondihall, söökla, laod ja varjualused). Hoonete täpne koosseis täpsustub projekteerimise käigus. Käskkiri reguleerib: • tegevuse eesmärki ja seotust riiklike ning EL-i arengudokumentidega; • toetatavaid tegevusi; • riigiabi käsitlust; • sekkumise väljundit ja tulemusnäitajaid; • rakendusasutuse, rakendusüksuse ja elluviija rolle; • kulude abikõlblikkust, eelarvet ja rahastamisallikaid; • toetuse maksmise tingimusi ja vahe-eesmärke; • aruandlust, teavitamist, riigihangete läbiviimist ning finantskorrektsiooni aluseid. 3.1. Toetatavad tegevused Käskkiri sätestab, et toetatavad tegevused lähtuvad Kaitseministeeriumi valitsemisala arengudokumentides seatud eesmärgist rajada Narva Kaitseväe linnak. Abikõlblikud on kõik tööd ja tegevused, mis on otseselt vajalikud linnaku kui tervikliku taristukompleksi valmimiseks. Toetatavad tegevused hõlmavad eelkõige: • projekteerimis- ja ehitushangete ettevalmistamist ning läbiviimist; • ehitus- ja taristu rajamise tööd koos vajalike liitumistega (sh elektri-, side-, vee-, küttesüsteemid, kanalisatsioon jne) ning omanikujärelevalvet; • seadmete ja sisustuse (sh söökla, kasarmu, spordisaali ja teiste hoonete sisustus) hangete läbiviimist, ostmist ja paigaldamist; • muid linnaku toimimiseks vajalikke tegevusi. Toetatavad tegevused arvestavad ühendmääruses sätestatud üldtingimusi ja horisontaalseid põhimõtteid. 3.2. Riigiabi puudumine 7  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri Toetus ei kujuta endast riigiabi EL toimimise lepingu mõistes. Toetus on suunatud riigikaitselise taristu arendamisele ja seda kasutatakse üksnes Kaitseväe ja liitlasüksuste ametlike ülesannete täitmiseks. Projekt: • ei hõlma majandustegevust; • ei anna valikulist majanduslikku eelist ühelegi ettevõtjale; • ei mõjuta konkurentsi ega kaubandustingimusi Euroopa Liidu siseturul. Seetõttu riigiabi reeglid projekti puhul ei kohaldu. 3.3. Tulemused ja näitajad Käskkiri määratleb peamise väljundnäitajana EL-i ühisnäitaja: • RCO129 – Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu (ReArmEU), mõõtühik: taristu Narva kaitseväelinnak on käsitletav ühe taristukompleksina, mis koosneb omavahel funktsionaalselt seotud hoonetest ja rajatistest. Sihttase on üks valminud ja kasutusvalmis kaitseväelinnak, mille põhihooned ja -taristu on projekti lõpuks valminud ning mille kasutamist saab alustada kohe pärast projekti lõppu. Tulemusnäitajate osas ei lisandu eraldi tööhõivega seotud näitajat (RCO01), kuna projekt ei ole suunatud ettevõtjate toetamisele, vaid riigikaitselise taristu arendamisele. 3.4. Sihtrühm Projekti sihtrühm on Eesti Kaitsevägi, kelle ülesannete täitmiseks luuakse kaasaegne ja operatiivne kaitseväelinnaku taristu. Projekt suurendab Kaitseväe üksuste paiknemis-, väljaõppe- ja vastuvõtuvõimekust ning toetab ka liitlasüksuste vastuvõtu- ja koostöövõimekust idapiiril. 3.5. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 19. detsembril 2025, peale Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muudatuste esitamist Euroopa Komisjonile ning lõpeb 31. detsembril 2029. 3.6. Eelarve ja rahastamine Käskkiri sätestab, et: • toetust makstakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist; • EL toetuse maksimaalne osakaal on 95% abikõlblikest kuludest; • riiklik kaasfinantseering on vähemalt 5% abikõlblikest kuludest. • Projekti kavandatud kogueelarve on 20 684 211 eurot, millest: o EL toetus on 19 650 000 eurot; o riiklik kaasfinantseering on 1 034 211 eurot. 3.7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri Toetuse maksmine on seotud selgelt määratletud vahe-eesmärkidega, mis tagavad tööde loogilise ajastuse ja riskide maandamise. Maksmine toimub etapiviisiliselt vastavalt saavutatud vahe-eesmärkidele: • maa omandisuhte ja sihtotstarbe muutmine; • kaitseministri käskkirja allkirjastamine; • tehnilise projekti valmimine; • liitumiste ja tehnosüsteemide (elekter, gaas, vesi, küte, kanalisatsioon, köök ja söökla) seotud ehitustööde valmimine; • piirdeaia, valve- ja läbipääsusüsteemide, väravate, platside, jäätmemaja, varjualuse, spordihalli ja generaatori valmimine; • lõpparuande kinnitamine ja objekti kasutusvalmidus. Rakendusüksus menetleb maksetaotlusi ühendmääruses sätestatud tähtaegade ja nõuete kohaselt ning teeb makseid pärast projekti eesmärkide täitmise kontrollimist. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist. 3.8. Kulude abikõlblikkus Käskkirjas on märgitud, et kulude abikõlblikkuses lähtutakse ühendmääruse §-dest 15, 16 ja 21 ning täiendavatest tingimustest, mis on sätestatud käskkirjas. Abikõlblikud on kulud, mis: • on otseselt vajalikud punktis 3 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks; • on seotud projektist teavitamisega; • hõlmavad riigilõive, ekspertiise ja omanikujärelevalvet. Ühendmääruse § 17 alusel nimetatud kulud ei ole abikõlblikud. 3.9. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad ÜSS2021–2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 alusel toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab projekti elluviimisel täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud nõudeid, sealhulgas järgima asutusesisest hankekorda ning korraldama projekti raames tehtavad riigihanked ja tegevused kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Elluviija peab täitma võimaluste piires Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid ning esitama rakendusüksusele regulaarselt teavet projekti raames kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ning tehtud maksete kohta. Vastav teave esitatakse kaks korda aastas 1. juuliks ja 15. detsembriks. Lisaks tagab elluviija, et projekti tulemused ja väljundid säilivad ning neid kasutatakse sihipäraselt üldjuhul vähemalt viis aastat pärast projekti lõppmakse tegemist. Projekti elluviimisel tuleb järgida keskkonnaalaseid õigusakte ning arvestada keskkonnanõuetega. Samuti tuleb tagada ligipääsetavuse nõuete arvestamine ulatuses, milles see on asjakohane ja kooskõlas objekti julgeolekunõuetega, eelkõige administratiiv- ja külastusaladel ning liikumisteedel. Projekti elluviija koostab projekti kavandamisel kliimakindluse analüüsi, mis käsitleb projekti CO₂ jalajälge ning kliimamuutustega kohanemist, lähtudes Euroopa Liidu kliimakindluse tagamise põhimõtetest. 9  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri Elluviija on kohustatud viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjaoludest, mis takistavad projekti elluviimist, toetuse andmise tingimuste muutmise vajadusest või muudest probleemidest, mis võivad mõjutada projekti eesmärkide saavutamist. 3.10. Rakendusasutuse õigused ja kohustused Rakendusasutusel on õigus teha käskkirja muutmise ettepanekuid, saada elluviijalt teavet projekti elluviimise kohta ning juhtida tähelepanu tegevuste täitmisel ilmnevatele puudustele, nõudes nende kõrvaldamist mõistliku tähtaja jooksul. Rakendusasutus täidab oma ülesandeid vastavalt ÜSS2021–2027 § 8 lõikele 4, teostades haldusjärelevalvet lepingu täitmise üle ning arvestades käskkirja muudatusettepanekute koostamisel seirekomisjoni arvamusi. Tagab, et ÜSS2021–2027 alusel teostatavale kontrollile on võimaldatud juurdepääs projekti dokumentatsioonile, andmetele ja objektidele. 3.11. Riigihanked Käskkirja kohaselt elluviija peab läbi viima kõik vajalikud riigihanked kooskõlas riigihangete seadusega, koostama hankeplaani ja esitama selle rakendusasutusele, tagama hankemenetluse täieliku dokumenteerimise ning vajaduse korral konsulteerima Riigi Tugiteenuste Keskusega. Sellega maandatakse õigus- ja finantsriske ning tagatakse EL-i vahendite läbipaistev kasutamine. 3.12. Teavitamine ja aruandlus Teavitamisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrust nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 50 sätestatud nõudeid. Arvestades, et projekt hõlmab kaitseotstarbelise objekti rajamist, võib teavitamisel kohaldada julgeolekukaalutlustest tulenevaid piiranguid. Objekti juurde paigaldatakse nõuetekohased teavitustahvlid ning kasutatakse Euroopa Liidu sümboolikat ulatuses, mis on kooskõlas objekti julgeolekunõuetega. Aruandlus toimub registri kaudu vastavalt ÜSS2021-2027 § 21 lõikele 3. Elluviija esitab jooksva aruandluse ning vahe- ja lõpparuanded, mis annavad ülevaate tegevuste edenemisest, väljundnäitajate saavutamisest ja sihttasemete realistlikkusest. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida täiendavat teavet ja selgitusi. 3.13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni alused ja kord tulenevad ÜSS2021–2027 §-dest 28–30 ning ühendmääruse §-dest 34 ja 35. Rakendusüksus teeb vajaduse korral finantskorrektsiooni otsuse ning korraldab toetuse tagasinõudmise. Arvestades, et projekti kulude hüvitamisel kasutatakse lihtsustatud kulumeetodit (FNLC), lähtutakse finantskorrektsiooni tegemisel eelkõige eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide ja tulemuste saavutamisest ning nende nõuetekohasest tõendamisest. Kui maksmise aluseks olevad tingimused ei ole täidetud või tulemusi ei ole saavutatud, on rakendusüksusel õigus jätta toetus osaliselt või täielikult välja maksmata või nõuda see tagasi. 10  Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri Finantskorrektsioonide määramisel kohaldatakse ühendmääruse § 35 alusel protsendipõhiseid määrasid juhtudel, kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, võttes arvesse rikkumise raskust ja ulatust. 3.14. Mõju halduskoormusele ja riigieelarvele Käskkiri ei muuda oluliselt halduskoormust võrreldes kehtiva rakenduskava raames juba kehtestatud nõuete ja menetlustega, sest kasutatakse ühtseid regulatsioone (ÜSS2021_2027, ühendmäärus, teavitusmäärus, riigihangete kord). Riigieelarvele tekib mõju riikliku kaasfinantseeringu ulatuses (5% abikõlblikest kuludest), mille vajadus on arvestatud kaitsevaldkonna eelarveraamistikus ja riigi eelarvestrateegias. EL vahendite kasutamine võimaldab rahastada strateegilist kaitseinvesteeringut märkimisväärses mahus ilma, et kogu kulu jääks kanda riigieelarvel. 3.15. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027“ viies muudatus. Jõustumise sidumine rakenduskava viienda muudatuse kinnitamisega on vajalik, kuna käskkirjaga toetatavad tegevused on osa rakenduskava muudatusest ning neid saab rakendada pärast muudatuse kinnitamist nii Vabariigi Valitsuse kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a. Varasem abikõlblikkuse alguskuupäev tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 7, mille kohaselt on rakenduskava muutmise tulemusel rahastamiskõlblikuks muutuvad kulud rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil vastav rakenduskava muutmise taotlus esitati Euroopa Komisjonile. Kaitsevaldkonna tegevused esitati Euroopa Komisjonile neljanda rakenduskava muutmise taotlusega 19. detsembril 2025. a, mistõttu on nimetatud tegevustega seotud kulud abikõlblikud alates sellest kuupäevast. 3.16. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. 11