Riigikantselei 18.09.2026 nr 5-13/26/40
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kliimaministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaitseministri käskkirja "Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks“ eelnõu
kooskõlastamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise
tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks“ eelnõu.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Herem
minister
Lisad: Lisa 1 Käskkirja eelnõu
Lisa 2 Kaitsetööstuspargi käskkirja seletuskiri
Lisa 3 Kaitsetööstuspargi baastaristu indikatiivne eelarve
Lisa 4 Kaitsetööstuspargi PIK harta kontroll-leht
Lisa 5 Kaitsetööstuspargi riskide hindamine
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Andres Võrang
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
KÄSKKIRI
nr
Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi
ÜSS2021_2027) alusel.
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027
poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse
suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega
võimed“ raames toetatava meetme 21.1.6.3 „Kaitsetööstuspargi baastaristu” sekkumise
21.1.6.3.1 „Kaitsetööstuspargi baastaristu“ tegevustele toetuse andmise tingimusi ja korda.
1.2. Sekkumine on lisandunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavasse 2021-2027
seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga COM(2025) 123, millega suunatakse
Ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid kava „ReArm Europe Plan/Readiness 2030“
kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks.
1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja
maksmise, elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai
2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
1.4. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud registri
kaudu (edaspidi register).
1.5. Käskkirja ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk
60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.
2. Toetuse andmise eesmärk ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
2.1. Toetuse andmise eesmärk on rajada määratletud kaitsetööstuspargi ala koos vajalike
taristuobjektidega (hoonete ja rajatistega) laske- ja lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali
või sõjalise lõhkeaine ning nende komponentide tootmiseks ja käitlemiseks.
2.2. Toetatavad tegevused panustavad Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi
„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse, eelkõige
toetades kõrgema lisandväärtusega tööstuse arengut, teadus- ja arendustegevuse
investeeringute kasvu ning majandustegevuse tugevdamist väljaspool Harjumaad.
2.3. Kaitsetööstuspargi rajamine tuleneb Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024–2030 eesmärkidest
ning on kooskõlas „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukavaga 2021–2035“, eelkõige selle alaeesmärgiga 3.2, mille kohaselt toetatakse
tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute Eestisse toomist asjakohase taristu
arendamise kaudu.
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
2.4. Toetus on regionaalse iseloomuga ning selle andmine on piiratud Pärnu maakonnas
paikneva kaitsetööstuspargi territooriumiga. Toetust antakse üksnes kaitsetööstuspargi alal
või -pargi toimimiseks otseselt vajalike tegevuste ja investeeringute elluviimiseks.
2.5. Toetuse andmise tingimused on seotud:
2.5.1. rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(vii)
„Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale
kahesuguse kasutusega võimed“, luues eeltingimusi kaitsevaldkonna tööstuse
arenguks;
2.5.2. „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi
TERE raamistik) Kaitseministeeriumi programmi „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“
eesmärkidega.
3. Toetatavad tegevused
3.1 Toetust antakse kaitsetööstuspargi ala rajamiseks ning selle toimimiseks vajalike hoonete
ja rajatiste ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või soetamiseks, et võimaldada laske- ja
lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine ning nende komponentide
tootmist ja käitlemist.
3.2. Toetust antakse järgmistele kaitsetööstuspargi alal teostatavatele tegevustele, mille tulemus
on kirjeldatud käskkirja punktis 4:
3.2.1. kaitsetööstuspargi taristu ehitamine ja sellega seotud riigihangete läbiviimine,
seejuures ehitus hõlmab:
3.2.1.1 maastiku ettevalmistust (metsa raadamine, maaparandustööd, kaitsevallide
rajamine);
3.2.1.2 juurdepääsu- ja tööstuspargisiseseid teid;
3.2.1.3 piirdeaeda, väravaid, tõkkepuid ja väravahooneid;
3.2.1.4 alajaama;
3.2.1.5 laske-, lahingumoona ja lõhkeaine hoidlaid;
3.2.1.6 lõhkematerjali katsepaika;
3.2.1.7 tööstuspargi administratiivhoonet;
3.2.1.8 lõhkeaine jääkide utiliseerimise ala ja rajatist;
3.2.1.9 külaliste parklat;
3.2.1.10 veetaristut, pumplat, kanalisatsiooni ja veepuhastusjaama;
3.2.1.11 tänavavalgustust;
3.2.1.12 tuletõrje veevõtukohta;
3.2.1.13 soojavarustustaristut;
3.2.2 elektriga liitumist, sealhulgas elektriliinide paigaldust;
3.2.3 sideliitumist, sealhulgas sideliinide paigaldust;
3.2.4 tööstuspargi turvasüsteemide rajamist ja paigaldust;
3.2.5 projekteerimise käigus selgunud muude vajalike rajatiste ja taristuobjektide
rajamist.
3.3 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L
198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
3.4 Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706, edaspidi Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid.
3.5 Käskkirjas nimetatud toetusele, mida antakse punktis 2.1 nimetatud tegevuste
elluviimiseks, kohaldub Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 346 lõike 1 punkti
b erand, kuna projekt on vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ning on otseselt
seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b
kohaldamise tõttu ei kohaldata käskkirjas nimetatud toetusele Euroopa Liidu riigiabi
reegleid ning toetuse andmisest ei tulene Euroopa Komisjonile eelneva teatamise kohustust.
3.6 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2
punktile j tagab elluviija taristuinvesteeringute kliimakindluse, kui taristu eeldatav eluiga
on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamisel hinnatakse taristu vastuvõtlikkust
pikaajalistele kliimamõjudele ning rakendatakse asjakohaseid meetmeid riskide
maandamiseks, järgides energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning tagades, et
projektiga seotud kasvuhoonegaaside heitkogused on kooskõlas Euroopa Liidu
kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050.
4. Tulemused
4.1 Käskkirja punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on rajatud kaitsetööstuspargi
baastaristu ning nelja ettevõtjaga on riigivara kasutamiseks sõlmitud hoonestusõiguse,
reaalkoormatise ja reaalservituudi seadmise lepingud. Nimetatud lepingute alusel on
ettevõtjatel õigus rajada neile eraldatud kinnistutele tehased sõjaliseks otstarbeks mõeldud
toodete tootmiseks ja käitlemiseks, sealhulgas laske-, lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali
või sõjalise lõhkeaine ning nende komponentide käitlemiseks.
4.2 Käskkirja Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on
järgmised:
Näitaja Algtas Aasta Sihttase Selgitav teave
nimetus ja e
(2029)
mõõtühik
Tulemus- RCR01 0 2025 135 Arvesse lähevad
Toetatavates lisandunud töökohad aasta
näitaja ettevõtetes kohta keskmiselt
loodud täistööajale taandatud
töökohad, ametikohtadena (FTE)
mõõtühik: tööstusparki tulnud
Täistööaja
ettevõtetes. Uus töökoht
ekvivalenti
peab olema täidetud, see
aastas (FTE)
võib olla täistööajaga,
osaline või hooajaline.
Täitmata kohti ei loeta.
Loetakse ainult
tööstusparki tulnud
ettevõtete tootmisüksuste
töötajaid. Töökohtadest
antakse aru projekti
lõppedes ja 1 aasta peale
projekti lõppu.
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
Meetmete Väljund- RCO128 0 Ei 4 Kaitsetööstusparki
nimekirja näitaja Toetatavad kohaldu kinnitatud ettevõtete arv.
ettevõtjad, kes Sihttasemesse loetakse
näitajad on peamiselt unikaalne ettevõte, kes on
seotud sõlminud Riigi
kahesuguse Kaitseinvesteeringute
kasutuse ja Keskusega lepingu
kaitsevõime tööstuspargis tootmise ja
edendamisega baastaristu kasutamise
(RearmEU), kohta. Projekti lõppedes
mõõtühik: võivad juba mõned
ettevõtjad ettevõtted oma
tootmishooneid olla
Väljund- RCO01 0 Ei 4 ehitama hakanud või
näitaja Toetatavad kohaldu alustanud ka juba
ettevõtjad, tootmisega.
mõõtühik:
ettevõtjad
Väljund- RCO04 0 Ei 4
näitaja Mitterahalist kohaldu
toetust saavad
ettevõtjad,
mõõtühik:
ettevõtjad
5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Rakendusasutus on Kaitseministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
6. Elluviija
6.1. Tegevuste elluviija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK).
7. Sihtrühm
7.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on neli ettevõtjat, kes vastavad toetuse andmise tingimustes
sätestatud abikõlblikkuse nõuetele ning kellele on suunatud tegevuste elluviimisega seotud
teenuste pakkumine.
8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
8.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 19. detsember 2025 ja lõpeb 31. detsember 2029.
9. Tegevuste eelarve
9.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 80 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 20 protsenti abikõlblikest kuludest.
9.3. Projekti kogueelarve on 65 000 000 eurot, millest toetus on 52 000 000 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 13 000 000 eurot.
10. Kulude abikõlblikkus
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
10.1. Käskkirja alusel on kulu abikõlblik ning kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse
menetlemise ja maksmise ning elluviija kohustuste osas kohaldatakse ühendmäärust. Kulu
on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud
tingimustele.
10.2. Abikõlblikud on projekti kõik kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks.
10.3. Käskkirja punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise
kulud.
10.4. Käskkirja punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja
omanikujärelevalve kulud.
10.5. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.
11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11.1. Projekti kulude hüvitamisel kasutatakse kuludega sidumata rahastamist, mis kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktiga f ning
artikliga 95. Toetuse maksmine toimub eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide või
tulemuste saavutamise alusel ning ei sõltu tegelikult kantud ja tõendatud kuludest.
11.2. Toetus makstakse välja vastavalt alljärgnevatele vahe-eesmärkidele ja nende
tähtaegadele:
Summa
Tulemus / vahe-eesmärk Tähtaeg %
(EUR)
Tingimus: Ministri käskkiri 2026 KV IV 6 500 000 10%
Tulemus 1: Lepingud sõlmitud kokku 2
ettevõtjaga 2026 KV IV 13 000 000 20%
Tulemus 2: Pinnase- ja teetööde aluste
lõpetamine, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga 2026 KV IV 9 750 000 15%
Tulemus 3: Lepingud sõlmitud kokku 2
ettevõtjaga 2026 KV IV 13 000 000 20%
Tulemus 4: Perimeetri aia, trasside ning teede
ehitus + 1 MW ühendused 2027 KV II 9 750 000 15%
Tulemus 5: Kaitsetööstuspargi põhitaristu on
valminud (tõenduseks on ehitustööde lõppakt,
mille on kinnitanud ehitaja, omanikujärelevalve
ja tellija ning RKIK käskkiri kaitsetööstuspargi
kasutusse andmiseks) 2029 KV II 13 000 000 20%
11.3. Maksetaotluste menetlemisel järgib rakendusüksus ühendmääruse § 25 lõikes 1
nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud kulude
abikõlblikkuses.
11.4. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja
kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist
kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui
rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse
toetust kuni 31.märtsini 2030. a.
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
12. Elluviija õigused ja kohustused
12.1. Elluviijale kohalduvad kõik edaspidi ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
12.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi.
12.3. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) sätestatud teavitusnõudeid.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele info kaitsetööstuspargi baastaristu kavandatavate,
elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 1. juuliks ja 15.
detsembriks.
12.5. Elluviija tagab kaitsetööstuspargi väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase
kasutamise pärast kaitsetööstuspargi lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul.
12.6. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus kooskõlas
keskkonnaalaste õigusaktidega.
12.7. Elluviija peab viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis:
12.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
12.7.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;
12.7.3. tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada
tulemuse saavutamist.
12.8. Elluviija tagab projekti elluviimisel ligipääsetavuse nõuete arvestamise ulatuses, kus see
on asjakohane ja kooskõlas objekti julgeolekunõuetega. Ligipääsetavus tagatakse eelkõige
administratiiv- ja külastusaladel ning liikumisteedel, mida kasutavad töötajad ja külalised,
arvestades puuetega inimeste vajadusi.
12.9. Elluviija on kohustatud projekti kliimakindluse tagamisel lähtuma ühendmääruse lisa 3
B-osast, arvestades kliimamuutustega seotud riskide maandamist ning energiatõhususe
esikohale seadmise põhimõtet.
13. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
13.1. Rakendusasutusel on õigus:
13.1.1. muuta käskkirja;
13.1.2. saada elluviijalt teavet projekti edenemise kohta;
13.1.3. juhtida tähelepanu tegevuse täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende
puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
13.2. Rakendusasutus on kohustatud:
13.2.1. arvestama rakenduskava seirekomisjoni arvamusi käskkirja muutmise
ettepanekute kohta;
13.2.2. teostama ÜSS2021_2027 alusel kontrolli käskkirja täitmise üle.
14. Riigihangete läbiviimine
14.1. Elluviija tagab hangete korrektse dokumenteerimise, sealhulgas hankemenetluse
toimingute ja lepingute säilitamise seaduses nõutud korras.
14.2. Elluviija on kohustatud esitama rakendusasutusele vajaliku teabe ja aruanded riigihangete
läbiviimise kohta.
14.3. Elluviijal on vajaduse korral õigus küsida nõu rakendusüksuselt riigihangete alaste
küsimuste täpsustamiseks.
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
14.4. Elluviija on kohustatud edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende
muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui
hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või
ületab seda.
15. Teavitus
15.1. Teavitamise raames lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artikli 50 lõikest 1 ning teavitusmäärusest.
15.2. Elluviija korraldab teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõike 3 kohaselt, kaasates ürituse
läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.
15.3. Elluviija tagab, et üle 500 000 euro suuruse kogumaksumusega tegevuse puhul
püstitatakse investeeringu või seadme asukohta tahvel (teavitusmääruse lisa 1, joonis 13 ja
lisa 2, joonis 13) kohe pärast investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme
paigaldamisega alustamist.
15.4. Järgib üldisi teavitamise reegleid ja viitab, et arenduse raames on tegemist
struktuuritoetusega ning kasutades selleks nõutud sümboolikat.
16. Aruandlus
16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele iga aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga
elektrooniliselt aruande hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks.
16.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuse vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna
kaudu. Tegevuse vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste
ülevaadet, teavet väljundnäitajate saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitajate 2029.
aasta sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. Lõpparuandes esitatakse lisaks
hinnang strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele
projekti elluviimise raames.
16.3. Elluviija esitab pärast ühe aasta möödumist projekti lõpetamisest e-toetuse keskkonna
kaudu rakendusüksusele projekti järelaruande, mis sisaldab vähemalt käskkirja punktis 4.2
nimetatud tulemusnäitaja „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ andmeid.
17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
17.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34 lõike 1 punktile 1, kui
kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude korral ei ole toetuse saamise eeldused
täidetud.
17.2. Finantskorrektsioonide määramisel lähtutakse ühendmääruse §-s 35 sätestatud
põhimõtetest. Kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, kohaldatakse
protsendipõhist finantskorrektsiooni määrasid vastavalt rikkumise raskusele.
17.3. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30.
17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 29.
18. Käskkirja jõustumine
18.1. Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse
heaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
perioodiks 2021–2027“ viies muudatus.
18.2. Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a.
Lisa 1 Käskkirja eelnõu
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Herem
minister
Käskkirja lisad
Lisa 1. Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu
rajamiseks“ seletuskiri.
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi baastaristu arendamise indikatiivne eelarve.
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu
rajamiseks“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkirja eelnõu (edaspidi ka eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi
ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel
kinnitatud meetmete nimekirjaga.
Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse
suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“
raames toetatava meetme 21.1.6.3 „Kaitsetööstuspargi baastaristu” sekkumise 21.1.6.3.1
„Kaitsetööstuspargi baastaristu“ toetuse andmise tingimusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi kaitse-eelarve osakonna välisvahendite
nõunik Andres Võrang (e-post
[email protected]) ja kaitse-eelarve
osakonna välisvahendite valdkonna juht Keit Kaadu (e-post
[email protected]). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas
Kaitseministeeriumi õigusosakond (e-post
[email protected]).
2. Käskkirja eesmärk, vastavus teistele meetmetele ja põhjendatus
Käskkirja eesmärk on kehtestada toetuse andmise tingimused ja kord, määrata sõjaväelinnaku
rajamisega seotud toetatavate tegevuste elluviija ning kirjeldada toetatavaid tegevusi, nende
eesmärki, sihtrühma, ajakava, eelarvet, sihttasemeid ja mõju horisontaalsetele teemadele.
Samuti sätestab eelnõu tegevuste abikõlblikkuse perioodi, rakendamise loogika (kuludest
sõltumatu rahastamine – FNLC), toetuse maksmise põhimõtted, finantskorrektsioonide
tegemise ja aruandluse korra ning elluviija kohustused ja muud sõjaväelinnaku rajamiseks
vajalikud tingimused.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 lõikele 1 on käskkirjaga kinnitatud
projekti kooskõla hinnatud seirekomisjoni kinnitatud üldiste valikukriteeriumide alusel.
Käskkirja eelnõu koostamisel on hinnatud projekti vastavust nimetatud kriteeriumidele ning
põhjendatud selle vastavust järgmistes aspektides.
2.1. Projekti vastavus valdkondlikele arengukavadele ning mõju rakenduskava
erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
Käskkirjaga reguleeritav projekt on kooskõlas ka Kaitseministeeriumi valitsemisala
arengukavaga 2025–2028 (edaspidi KMAK 2025–2028), mis määratleb valitsemisala eesmärgid
ning nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Arengukava lähtub riigikaitse arengukavast,
Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, NATO kaitseplaneerimise protsessis Eestile seatud
võime-eesmärkidest ning riigi eelarvestrateegiast. KMAK 2025–2028 kohaselt keskendutakse
relvastuse ja laskemoona hankimisele, varude tagamisele ning sõjalise taristu arendamisele.
1
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Kaitsetööstuspargi rajamine loob selleks vajaliku tootmis- ja taristuvõimekuse ning panustab
otseselt sõjaliste võimete arendamisse.
Lisaks sõjaliste võimete arendamisele toetatakse kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust
eesmärgiga, et aastaks 2030 oleks sektor 2022. aastaga võrreldes kasvanud kolm korda ning
vähemalt 70% toodangust oleks suunatud ekspordile. Selleks kaasrahastatakse kaitsetööstuse
ühiseid teadus- ja arendusprojekte nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult ning toodete
arendamisel ja testimisel pakutakse võimaluse korral sõjalist ekspertiisi. Nimetatud võimekuse
tagamiseks on vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavale 2025–2028 ellu
kutsutud ning arendamisel kaitsetööstuspark, mille eesmärk on luua vajalik tootmis- ja
taristuvõime kaitsetööstusettevõtetele ning mis panustab otseselt sõjalise võime arendamisse ja
riigi julgeoleku tagamisse1.
Käskkirja alusel antav toetus on kooskõlas Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024–20302 sihtidega,
mille kohaselt tuleb arendada laskemoona- ja relvasüsteemide tootmisvõimekust, tugevdada
tarneahelate vastupidavust ning suurendada sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Parki
rajatav taristu aitab vähendada sõltuvust välistest tarneahelatest ning tugevdab riigi strateegilist
autonoomiat.
Projekti toetab ka „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035“ (edaspidi TAIE)3 eesmärke. Eelkõige on see kooskõlas TAIE alaeesmärgiga 3.2,
mis näeb ette tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute Eestisse toomist läbi asjakohase
taristu arendamise. Kaitsetööstuspargi loomine loob eeldused kõrgtehnoloogiliste ettevõtete
tegutsemiseks ning teadmusmahukate tootmis- ja arenduskeskuste kujunemiseks.
Kokkuvõttes on projekt selges kooskõlas valdkondlike arengukavade ning riigi pikaajaliste
strateegiliste eesmärkidega (v.t punkt 1.5) ning aitab kaasa rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele, tugevdades samaaegselt riigikaitselist valmisolekut,
innovatsioonivõimekust ja kõrge lisandväärtusega ettevõtluse arengut.
Seos rakenduskava muudatusega ja meetme tegevusega „Kaitsetööstuspargi baastaristu“
Projekt viiakse ellu rakenduskava muudatuse raames loodud uue meetme tegevuse
„Kaitsetööstuspargi baastaristu“ alusel. Meetme tegevus on kavandatud kooskõlas Euroopa
Liidu algatusega ReArm Europe ning selle eesmärk on toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse
tootmisvõimekuse suurendamist ja vajaliku baastaristu rajamist.
Meetme eesmärk on rajada kaitsetööstuspargi baastaristu, mis loob eeldused laskemoona,
lahingumoona ja lõhkeainete tootmisvõimekuse tekkeks Eestis. Projekti raames rajatakse
vajalikud ligipääsuteed ja tehnovõrkudega liitumised, valmistatakse ette kinnistu, rajatakse
piirdeaed, administratiivhoone ja väravarajatised, lõhkeaine- ja moonahoidlad ning katseplats
koos lõhkeainejääkide hävitamise alaga. Tootmis- ja abihooned rajavad järgnevalt ettevõtjad
ise.
Projekt panustab rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ (PO1) erieesmärki (vii) –
tööstussuutlikkuse suurendamine kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks. Eestis
puudub seni kõrgenergeetiliste materjalide (sh lõhkeained, raketikütused, pürotehnilised
ühendid) tootmiseks ja testimiseks vajalik statsionaarne taristu ning NATO standarditele vastav
1
KMAK 2025-2028, lk 7. Kaitseministeerium
2
Kaitseministeerium, Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024-2030
3
Kättesaadav veebilehel: https://taie.ee/
2
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
testimiskeskkond. Loodav baastaristu kõrvaldab selle struktuurse kitsaskoha ning loob eeldused
nii kaitseotstarbelise kui ka kahese kasutusega tehnoloogiate arendamiseks ja valideerimiseks.
Projekt võimaldab:
• luua kaitsetehnoloogia testimis- ja teadustaristu, mis toetab teadus- ja arendustegevust
ning võimaldab toodete vastavushindamist vastavalt ISO ja NATO standarditele;
• soodustada ettevõtete investeeringuid kapitali- ja tehnoloogiamahukasse tootmisse,
vähendades turule sisenemise barjääre;
• tugevdada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust läbi sertifitseerimisvõimekuse ning
standarditele vastava tootmiskeskkonna loomise;
• vähendada sõltuvust välistest tarneahelatest ning tugevdada riigi strateegilist
autonoomiat.
Kuna Eesti kaitsetööstus on seni keskendunud peamiselt kõrgtehnoloogilistele niššidele (nt
sensoorika, küberkaitse, robootika), kuid laskemoona ja relvasüsteemide tootmiseks puudub
vajalik füüsiline taristu, lahendab kaitsetööstuspargi rajamine selle olulise puudujäägi.
Tsentraliseeritud ja turvaline tootmiskeskkond võimaldab tootmise kiiremat käivitamist,
vähendab dubleeriva taristu rajamise kulusid ning loob investoritele stabiilse ja etteaimatava
regulatiivse ja tehnilise keskkonna.
2.2. Projekti põhjendatus
Projekt on põhjendatud riigi julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõime tugevdamise
vajadusega olukorras, kus Euroopa julgeolekukeskkond on oluliselt halvenenud ning
laskemoona ja lõhkeainete tootmisvõimekus Euroopas ei kata suurenenud nõudlust. Eestis
puudub seni vastav baastaristu, mis võimaldaks kõrgenergeetiliste materjalide tootmist ja
testimist nõutavas mahus ning vastavalt NATO standarditele.
Baastaristu rajamine kõrvaldab turupuudujäägi, kuna sellise spetsiifilise ja kõrge turvariskiga
taristu rajamine ei ole erasektorile ilma avaliku toetuseta majanduslikult mõistlik. Projekt loob
eelduse erasektori investeeringute kaasamiseks ning tootmisvõimekuse tekkeks, mis toetab ka
riigikaitselisi vajadusi.
Lisaks aitab projekt vähendada sõltuvust välistest tarneahelatest, tugevdada strateegilist
autonoomiat ning suurendada Eesti rolli Euroopa kaitsetööstuse väärtusahelas. Seetõttu on
investeering avaliku huvi seisukohalt selgelt põhjendatud ning vajalik rakenduskava
erieesmärgi saavutamiseks.
2.3. Projekti kuluefektiivsus
Projekti kuluefektiivsuse tagab elluviija, lähtudes põhimõttest, et kõik kulud on otseselt
vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning oma sisult põhjendatud ja mõistlikud.
Eelarve koostamisel on lähtutud tegelikust turuolukorrast ning võrreldavatest maksumustest
sarnaste rajatiste ja taristuobjektide puhul.
Kuluefektiivsuse tagamise oluline mehhanism on riigihangete läbiviimine konkurentsi,
läbipaistvuse ja parima hinna-kvaliteedi suhte põhimõtteid järgides. Riigihangete seaduse
rakendamine võimaldab valida turutingimustele vastava pakkumuse, tagades toetuse vahendite
säästliku ja sihipärase kasutamise.
3
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Projekti maksumuse kujunemisel on tuginetud ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
(edaspidi RKIK) varasemate sarnaste hangete kogemusele ning realiseerunud
lepingumaksumustele. Varasemate projektide hinnainfo ja turuosaliste pakkumused on
võimaldanud kujundada realistliku ja põhjendatud eelarveprognoosi, arvestades nii
ehitushindade turutrende kui ka julgeolekutundliku taristu eripärast tulenevaid
kulukomponente.
2.4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia
Projekti elluviijaks on RKIK, kellel on tõendatud pädevus ja pikaajaline kogemus riigikaitselise
taristu planeerimisel, projekteerimisel ja ehitushangete korraldamisel. RKIK on keskne asutus
riigikaitseliste investeeringute juhtimisel ning omab vajalikku organisatsioonilist võimekust,
tehnilist ekspertiisi ja protseduurilist raamistikku keerukate taristuprojektide elluviimiseks.
RKIK-i tugevus seisneb võimes hallata suuri ja mitmeosalist taristuobjekti hõlmavaid projekte,
tagada hangete korrektne läbiviimine ning koordineerida erinevate osapoolte – kavandatavate
tootmisettevõtete, kohalike omavalitsuste, tehnovõrkude valdajate ja riigiasutuste – koostööd.
Asutusel on välja kujunenud riskijuhtimise praktikad, kvaliteedikontrolli protsessid ning
kogemus tegutseda projektides, kus on nõutud kõrged turvalisuse- ja keskkonnastandardid.
RKIK on ellu viinud mitmeid mahukaid riigikaitselisi taristuprojekte, sh lasketiirude,
harjutusalade, ladude ja muud tüüpi sõjalise otstarbega rajatisi. Need kogemused annavad
kindluse, et ka kaitsetööstuspargi rajamine viiakse läbi professionaalselt, tähtajalise ajakava
alusel ja kooskõlas kehtivate õigus- ning ohutusnõuetega.
Kokkuvõttes omab RKIK kõiki vajalikke menetluslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi
võimeid, et tagada projekti edukas elluviimine ja toetuse eesmärkide saavutamine.
2.5. Projekti vastavus Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja
sihtidele
Projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetega,
toetades riigi majanduslikku vastupanuvõimet, kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse kasvu
ning kriitilise taristu arendamist. Strateegia rõhutab innovatsiooni, tööstusliku väärtusahela
tugevdamist ja julgeoleku tagamist. Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine panustab otseselt
nende eesmärkide täitmisse, luues Eestisse strateegiliselt olulise tootmisvõimekuse ning
toetades riigi operatiivset valmisolekut.
Projekt panustab „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ saavutamisse. Eelkõige toetab projekt järgmiste strateegiliste mõõdikute
paranemist: tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest, väljaspool Harjumaad loodud SKP
elaniku kohta võrreldes EL-27 keskmisega ning teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris.
Kaitsetööstuspargi rajamine loob eeldused kõrgema lisandväärtusega tööstuse arenguks,
suurendab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning soodustab majandustegevuse
kasvu väljaspool Harjumaad, aidates seeläbi kaasa regionaalse majandusarengu tugevdamisele
ja Eesti majanduse konkurentsivõime kasvule.
2.6. Projekti puutumus horisontaalsete teemadega
4
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning
nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid artiklile 9 ning ühendmääruse § 41
lõike 1 punktile 3 on projekti kavandamisel arvestatud horisontaalsete põhimõtetega, sealhulgas
soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja kliima ning
tasakaalustatud regionaalarengu edendamisega. Projekti ettevalmistamisel on järgitud ka
Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.
Projekti panust „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse on hinnatud varajases
ettevalmistusfaasis ning kaitsetööstuspargi baastaristu rajamisel on puutumus eelkõige
järgmiste horisontaalsete põhimõtetega: regionaalne areng, võrdsed võimalused ja
ligipääsetavus ning keskkonnahoid ja kliima.
Sooline võrdõiguslikkus
Projekt ei mõjuta negatiivselt soolist võrdõiguslikkust ning vastab Eesti ja EL põhimõtetele,
mis edendavad naiste ja meeste võrdseid võimalusi tööturul. Kaitsetööstuspargi baastaristu
rajamine loob uusi töökohti mitmesugustel kvalifikatsioonitasemetel, kus soolist piirangut ei
rakendata ning tööandjatelt oodatakse võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist.
Võrdsed võimalused
Projekti elluviimine ei sea osalejaid ega sihtrühma ebavõrdsesse olukorda ning toetab võrdse
kohtlemise poliitikate rakendamist. Kõik kaitsetööstuspargi baastaristu kasutajad ja partnerid
tegutsevad võrdse juurdepääsu tingimustes ning toetuse andmise tingimused ei välista ühtegi
ettevõtjat diskrimineerival alusel.
Ligipääsetavus
Projekt tagab ruumilise ja taristulise ligipääsetavuse nõuete täitmise, sealhulgas avalike ehitiste
ja liikumisteede projekteerimisel ning ehitamisel. Tööstuspargi taristu (nt administratiivhoone,
teed ja parkla) kavandamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse standardeid, tagades ohutu ja
takistusteta liikumise nii töötajatele kui ka külastajatele. Administratiivhoones nähakse ette
ligipääsetavad ruumid ning invatualett administratsiooni ja külaliste kasutuseks.
Regionaalareng
Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine toetab regionaalset arengut, tuues investeeringud ning
töövõimalused väljapoole Tallinna ja Tartu keskseid tõmbekeskusi. Projekt suurendab Pärnu
maakonna majandusaktiivsust, mitmekesistab ettevõtluskeskkonda ning loob stabiilse
tööhõivepotentsiaali. Selline sekkumine on kooskõlas Eesti regionaalse arengu eesmärgiga
tugevdada kohaliku tasandi majanduslikku iseseisvust ja tasakaalustada regionaalset arengut.
Keskkond ja kliima
Projekti tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu „ei kahjusta oluliselt“ (ik Do No Significant
Harm, DNSH) põhimõttega. Kaitsetööstuspargi rajamine on ette valmistatud põhjalike
keskkonnaalaste ja planeerimisalaste menetluste kaudu, mis tagavad, et projekt ei põhjusta
olulist kahju keskkonnale ning kõiki vältimatuid mõjusid maandatakse sobivate
leevendusmeetmetega.
Seoses ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava neljanda muudatusega, mille raames lisandus
Euroopa Komisjoni ReArm algatusega seotud uus sekkumisloogika, viis
5
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Rahandusministeerium rakenduskava tasandil läbi täiendav DNSH analüüs lisanduvate
sekkumiste kohta (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 Neljas
muudatus CCI: 2021EE16FFPR001 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE
EELHINDAMINE). Muudatus hõlmas poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ alla lisatud
erieesmärki (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades
esikohale kahesuguse kasutusega võimed“. Kaitsetööstuspargi rajamine loob tingimused
kaitsetööstuse arendamiseks ja majanduskeskkonna parandamiseks, võimaldades rajada
tööstuspargi toimimiseks vajaliku baastaristu ja rajatised nõuetele vastava tootmiskeskkonna
loomiseks laskemoona, lahingumoona ja lõhkeainete tootmiseks, kusjuures tootmishooned
rajavad pargis tegutsevad ettevõtted ise. Sekkumisel on oluline positiivne majanduslik ja
regionaalne mõju, kuna see loob eeldused kõrgtehnoloogilise tööstusklastri arenguks ning uute
töökohtade tekkeks. Rakenduskava tasandi DNSH hinnangu kohaselt on analoogsed
tööstustaristu arendamise sekkumised, sealhulgas Narva tööstusinkubaatori rajamine meetme
„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ raames, hinnatud kooskõlas olevaks „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõttega ning samale järeldusele jõuti ka kaitsetööstuspargi baastaristu rajamise
puhul.
Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise“. Planeeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise aluseks on riigi strateegiline eesmärk
arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldav tööstuspark (sh Vabariigi
Valitsuse 2023–2027 tegevusprogramm; Riigikaitse arengukava 2022–2031). Tööstuspargi
rajamine toetab kaitsetööstusettevõtete tegevuse laienemist ning tõstab Eesti
kaitsetööstussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, millel on positiivne majanduslik mõju.
Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ on eriplaneering osaliselt
kehtestatud. Riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala kavandatava on Ermistu kaitsetööstuspargi ala.
Planeeringu koostamisse ja KSH teostamisse kaasati mitmed valdkondlikud asutused:
Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, TTJA ja Keskkonnaamet. Teostati ulatuslik
keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sh Natura hindamine (KSH lisa 5). Aruanne ning
selle lisad on avalikult kättesaadavad Kaitseministeeriumi kodulehel4.
KSH aruanne kinnitab, et kaitsetööstuspargi jaoks on leitud sobivad asukohad. Asukoha
eelvaliku käigus tehti piisavas mahus uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et valitud aladel
puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi rajamiseks. KSH seab konkreetsetele
asukohtadele keskkonnatingimused, mida tuleb projekteerimisel, hankimisel ja ehitamisel
järgida. Ehitusloa menetlemisel hindab TTJA täiendavalt, kas on vaja läbi viia täiendav
keskkonnamõju hindamine.
KSH aruande kohaselt on kaitsetööstuspargi rajamiseks sobivaks hinnatud muu hulgas Pärnu 1
ala, mille puhul puuduvad välistavad keskkonnategurid projekti elluviimiseks. Samas on
keskkonnamõjude leevendamiseks määratud meetmed, mida tuleb arvestada projekteerimisel,
hangete koostamisel ja ehitustegevuse elluviimisel. Pärnu 1 ala puhul hõlmavad peamised
leevendusmeetmed muu hulgas järgmisi nõudeid:
4
https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#riigi-eriplaneering
6
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
• projekteerimisel ja tegevuste planeerimisel tuleb tagada piisavad ohutusalad ohtlike
rajatiste ja elamualade vahel;
• müra mõju vähendamiseks tuleb vajadusel piirata lõhkamiste või muude suure
müratasemega tegevuste toimumise aega ning planeerida need aladele, kus mõju
ümbritsevale keskkonnale on väiksem;
• ehitustegevuse ja käitamise käigus tuleb vältida negatiivset mõju linnustikule ja muule
elustikule ning vajadusel rakendada hooajalisi tööpiiranguid;
• vee- ja pinnasemõjude vältimiseks tuleb rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid, sh
nõuetekohast ohtlike ainete käitlemist ja pinnasekaitset;
• projekteerimise ja ehitamise etapis tuleb arvestada rohevõrgustiku toimimise
säilitamisega ning vältida oluliste looduslike elupaikade kahjustamist;
Kokkuvõttes tagavad riigi eriplaneering, KSH protsess, Natura hindamine ning nendest
tulenevad nõuded ja leevendusmeetmed, et projekt on täielikult kooskõlas DNSH põhimõttega
ning ei põhjusta keskkonnale olulist kahju. Kõik projektiga seotud otsused ja tehnilised
lahendused arvestavad keskkonnahoidu, riskide maandamist ja ohutusnõudeid.
Hinnang Pärnu 1 ala keskkonnamõjule vastavalt KSH järeldustele
Kaitsetööstuspargi Pärnu 1 ala keskkonnamõju on hinnatud riigi eriplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise käigus5. Hindamine käsitles projekti vastavust Euroopa Liidu DNSH
põhimõtte kuuele keskkonnaeesmärgile. KSH järelduste kohaselt ei kaasne projekti
elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju tingimusel, et järgitakse kavandatud
keskkonnatingimusi ja leevendusmeetmeid.
• Kliimamuutuste leevendamine
Projekt ei hõlma energiatootmist ega fossiilkütustel põhineva infrastruktuuri rajamist. Rajatav
taristu on peamiselt tehniline baastaristu (teed, tehnovõrgud, platsid ja hoidlad), mille
kasvuhoonegaaside heide piirdub peamiselt ehitusetapi mõjuga. Seetõttu ei ole projektil
märkimisväärset mõju kasvuhoonegaaside heitele ning see on kooskõlas kliimaneutraalsuse
eesmärkidega.
• Kliimamuutustega kohanemine
Taristu projekteerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega seotud riskidega, nagu
intensiivsemad sademed ja äärmuslikud ilmastikunähtused. KSH kohaselt on võimalikud
kliimariskid maandatavad projekteerimislahenduste kaudu (nt sademevee juhtimine ja
pinnasekaitse). Seetõttu ei ole projekt kliimamõjude suhtes olulisel määral haavatav.
• Vee ja mereressursside kestlik kasutamine
KSH hinnangu kohaselt ei kaasne projekti elluviimisega olulist mõju veekeskkonnale. Alal ei
kavandata tööstuslikku veekasutust ega veekogude ümberkujundamist. Taristu kasutamisel on
veekasutus piiratud peamiselt olmevee tarbimisega administratiiv- ja teenindusrajatiste juures
ning sademevee nõuetekohase käitlemisega.
• Ringmajandus ja ressursitõhusus
Projekt ei tekita olulisel määral püsivaid jäätmevooge ning ehitusetapis tekkivad jäätmed tuleb
käidelda vastavalt kehtivatele jäätmekäitlusnõuetele. Taristu rajamisel kasutatakse tavapäraseid
5
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine Asukoha
eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne
7
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
ehitusmaterjale ning projekteerimisel tuleb võimaluse korral eelistada ressursitõhusaid
lahendusi.
• Saaste vältimine ja vähendamine
KSH kohaselt ei ole ette näha olulist õhu-, pinnase- ega veereostust. Võimalikud mõjud on
seotud peamiselt ehitustegevuse ning mõningate eritegevustega (nt lõhketööd), mille puhul
tuleb rakendada keskkonnakaitsemeetmeid. Müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks võib olla
vajalik ajaliselt piirata suure müratasemega tegevusi või planeerida need pargi alale, kus mõju
ümbritsevale keskkonnale on väiksem.
• Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine
Kaitsetööstuspargi rajamisega Pärnu 1 alale kaasneb metsamaa raadamine ulatuses, mis on
vajalik pargi rajatiste, ohutusalade ja taristuobjektide rajamiseks. KSH-i kohaselt toob
raadamine kaasa kohaliku tasandi elupaikade muutuse, kuid alal ei paikne Natura 2000 alasid
ega muid välistavaid looduskaitselisi piiranguid, mis takistaksid projekti elluviimist. Seetõttu
ei ole mõju elurikkusele hinnatud oluliseks tingimusel, et rakendatakse KSH-s kavandatud
leevendusmeetmeid.
Raadamise mõju leevendamiseks nähakse KSH-s ette meetmeid, et eelkõige tuleb võimaluse
korral säilitada olemasolevat kõrghaljastust ja metsaosi pargi sees või selle servaaladel, et
säilitada rohevõrgustiku toimimine ja vähendada elupaikade killustumist. Samuti tuleb
koostada kompensatsioonimeetmete kava metsalinnustiku elupaikade kadumise
leevendamiseks, milles määratakse kompenseerimise ulatus ja meetmed. Vajaduse korral tuleb
enne projekteerimist läbi viia täiendavad loodusväärtuste inventuurid ning arvestada nende
tulemustega projektlahendustes. Lisaks tuleb ehitus- ja raadamistööd ajastada viisil, mis väldib
olulist häiringut tundlikel perioodidel, näiteks lindude pesitsusajal.
Seega tagatakse KSH-s ette nähtud meetmete rakendamisega, et raadamise mõju elurikkusele
ja ökosüsteemidele on leevendatav ning projekti elluviimine ei põhjusta olulist kahju elurikkuse
ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise eesmärgile.
3. Käskkirja eelnõu sisu
Punkt 1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstuslikkuse
suurendamine kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks“ raames toetatava meetme
21.1.6.3 „Kaitsetööstuspargi baastaristu” sekkumise 21.1.6.3.1 „Kaitsetööstuspargi baastaristu“
toetuse andmise tingimusi.
Vastav sekkumine on lisandunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavva 2021-2027
seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga COM(2025) 123, millega suunatakse
Ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid kava „ReArm Europe Plan/Readiness 2030“
kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks.
Seos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikliga 7
Projekti elluviimisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058,
mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud
8
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
piirangutega. Selle kohaselt ei ole abikõlblikud investeeringud seadmetesse või taristusse, mis
töötavad fossiilkütustel. Projekti raames ei toetata fossiilsetel kütustel töötavate seadmete
soetamist ega rajamist.
Samas on lubatud kasutada alternatiivseid kütuseid, näiteks biodiislit, kui see on vajalik projekti
tegevuste elluviimiseks. Samuti on lubatud hoonete ühendamine kaugküttevõrguga, sealhulgas
juhul, kui kaugküttesüsteem põhineb fossiilsetel kütustel, kuna sellisel juhul ei rajata projekti
raames fossiilkütustel põhinevat energiatootmist, vaid kasutatakse olemasolevat energiatarnet.
Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Toetuse andmise eesmärk on luua kaitsetööstuspargi baastaritu koos vajalike taristuobjektidega
laskemoona ja lõhkeainete tootmise võimaldamiseks. Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine
tuleneb „Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024–20306“ eesmärkidest ning on kooskõlas „Eesti
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE)7
alaeesmärgiga 3.2, mille kohaselt soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate
investeeringute Eestisse toomist taristu arendamise kaudu.
Toetusmeede toetab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki (a)(vii)
„Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse
kasutusega võimed“, luues eeltingimused kaitsevaldkonna tööstuse arenguks, uute
investeeringute ligimeelitamiseks ning kõrgema lisandväärtusega tootmise tekkeks.
Toetusmeede on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve
raamistik – TERE) Kaitseministeeriumi programmi „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“
eesmärkidega, panustades riigi kaitsevõime tugevdamisse läbi taristu arendamise, mis
võimaldab riigile strateegiliselt oluliste võimete loomist ja laiendamist.
Punkt 3. Toetatavad tegevused
Kavandatavad tegevused toetavad Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2025–20288
eesmärki arendada relvastuse ja laskemoona tootmist ning selleks vajalikku taristut. Toetuse
abil viiakse ellu tegevused, mis võimaldavad kaitsetööstuspargi väljaarendamist alates
projekteerimisest kuni taristu valmimiseni.
Toetust antakse kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks seotud hangete läbiviimiseks ning
seejärel tööstuspargi ehitamiseks. Ehitustööd hõlmavad nii maastiku ettevalmistamist (sh
raadamine, maaparandus ja kaitsevallid) kui ka vajalikku põhitaristut: juurdepääsu- ja siseteed,
piirdeaedu ja väravalahendusi, alajaama, administratiivhoonet, laskemoona ja lõhkeaine
hoidlaid, katsepaika ning lõhkejääkide utiliseerimise rajatist. Samuti rajatakse veetaristu ja
puhastusjaam, tänavavalgustus, tuletõrje veevõtukohad ning soojavarustuse taristu. Lisaks
valmib külaliste parkla.
Toetusega kaetakse ka elektri- ja sideliitumised, sealhulgas vajalike liinide rajamine, ning
tööstuspargi turvasüsteemide väljaehitamine. Vajadusel võib toetust kasutada ka
projekteerimise käigus välja selgitatud täiendavate rajatiste ja taristuelementide loomiseks, kui
need on vajalikud tööstuspargi toimimiseks.
6
Kaitseministeerium, Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024-2030.
7
https://taie.ee/sites/default/files/documents/2022-11/3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf
8
Kaitseministeerium, Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm
2025–2028
9
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaldamine.
Riigiabi nõuded ja põhimõtted tulenevad Euroopa Liidu õigusest. Igasugune liikmesriigi poolt
või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on
siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust,
vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikele 1.
ELTL artiklis 346 on sätestatud erand julgeolekuhuvide kaitseks, mille kohaselt ei välista
aluslepingute sätted liikmesriigi õigust võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks nende huvide
kaitsmiseks seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega (art 346
lg 1 (b)). Samas on rõhutatud, et selliste meetmete rakendamine ei tohi kahjustada siseturu
konkurentsitingimusi nende toodete osas, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks
otstarbeks.
Seega tuleneb ELTL artiklist 346 erisus, mille kohaselt võib liikmesriik riigiabi reeglitest
kõrvale kalduda, kui see on vajalik oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ning seondub relvade,
laskemoona ja muu sõjalise varustuse tootmise või kaubandusega. Selliste meetmete hulka
võivad kuuluda nii õigusaktid kui ka individuaalsed otsused, mille eesmärk on tagada riigi
julgeoleku tagamiseks vajalikud tingimused. Kohtupraktika kohaselt peab liikmesriik näitama,
et artikli 346 kohaldamiseks on täidetud kaks tingimust:
1) vajadus – meede on vältimatult vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks;
2) proportsionaalsus – sama eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piiravate
meetmetega.
Kaitsetööstuspargis tegutseda soovivate ettevõtjate leidmiseks viis RKIK läbi riigivaraseaduse
kohase valikpakkumise, mis kuulutati välja 09.05.2025 ja avaldati Ametlikes Teadaannetes9.
Valikpakkumise sihiks oli hoonestusõiguse seadmise teel kuni 70 aastaks anda ettevõtjatele
kasutusse Ermistu külas asuva maa-ala eesmärgiga toetada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
arengut, andes õiguse kasutada maad laskemoona, lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona,
lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine
valmistamiseks või eelnimetatud asjade komponentide valmistamiseks. Seega valikpakkumise
adressaatideks olid ettevõtjad, kelle tegevus on suunatud sõjalise otstarbega toodete või nende
komponentide tootmisele ning kes vastavad kaitsetööstuspargi rajamise nõuetele ja
julgeolekuhinnangule. Valikpakkumise tulemused kinnitati 6. oktoobril 2025 ning valiti välja
neli ettevõtjat, kes rajavad piirkonda oma tootmisüksused.
Kaitsetööstuspargi rajamisega kiirendab riik tingimuste loomist laske- ja lahingumoona
tootmise alustamiseks Eestis ning see on suunatud riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsele.
Sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodete ning varustuse kohapealne tootmisvõimekus suurendab
ja tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Arvestades Eesti geograafilist asukohta ja
julgeolekukeskkonda, on oluline tagada valmisolek julgeolekuolukorra kiireks
eskaleerumiseks. Riigisiseste tootmisüksuste olemasolu kiirendab sõjalise varustuse
kättesaadavust, vähendab tarneahelatest tulenevat haavatavust ning tagab varustuskindluse
kriisiolukorras.
Kaitsetööstusparki oma tootmisüksusi kavandavad ettevõtjad plaanivad hakata tootma
lahingu-, laskemoona või nende komponente, mis kuuluvad nõukogu 15. aprilli 1958 otsuses
9
Teade nr 2453019, kättesaadav: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2453019
10
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
255/58 sätestatud sõjalise varustuse loetellu ning mis on hõlmatud ELTL artikli 346 lõikega 1
(b). Sõjalise varustuse tootmise arendamine on rahvusliku julgeoleku seisukohalt vältimatu ja
riigil tuleb tagada kaasaegse tootmiskeskkonna olemasolu ning toetada tootmise kiiret
käivitamist. Riigi panus piirdub baastaristu rajamisega. Ettevõtjate spetsiifiliste tootmisrajatiste
rajamise ja muud investeeringud teeb ettevõtja omavahenditest ning äririskid jäävad ettevõtjate
kanda. Kuna ettevõtjad maksavad maa kasutamise eest turupõhist hoonestusõiguse tasu, samuti
taristu kasutamise eest turupõhiseid teenustasusid, ei teki neile majanduslikku eelist. Riigi
sekkumine on mõõdukas, proportsionaalne ning piirdub sellega, mis on hädavajalik
julgeolekueesmärkide tagamiseks.
Seega riigi poolt kaitsetööstuspargi taristu rajamisse panustamine ei ole suunatud ettevõtjate
majandusliku tegevuse toetamisele tavapärases tähenduses, vaid teenib otseselt riigi olulisi
julgeolekuhuve. Euroopa Komisjon on oma teatises „Kaitsevalmiduse koondpakett“10
julgustanud liikmesriike tuginema artikli 346 julgeolekuerandile olukordades, kus on vaja
kiiresti suurendada kaitsevõimet ja kriitilisi tootmisvõimekusi. Käskkirjas kirjeldatud
tegevused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks kavandavad tegevused artikli 346
rakendamise tingimustele.
Lisaks eeltoodule on Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat (edaspidi DG COMP) oma
18.02.2026 kirjas nr COMP/E3/FL/MML/GM/MGP/pp comp(2026)2079491 märkinud, et
kaitsetööstuspargi puhul, lähtudes Eesti poolt esitatud teabest, ei kujuta pargi rajamise ja selle
toimimise korraldus endast riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses.
DG COMP tõi esile, et ettevõtjate valik toimub läbipaistva ja avatud hankemenetluse kaudu
ning ettevõtjad tasuvad turutingimustel määratud tasusid, sealhulgas enne hankemenetluse
korraldamist kindlaks määratud turupõhist hoonestusõiguse tasu. Sellistel asjaoludel ei kaasne
planeeritavate tegevusega valikulist majanduslikku eelist ettevõtjatele. Seetõttu ei ole tegemist
riigiabiga ELTL artikli 107 tähenduses.
Samas märkis DG Competition, et isegi juhul, kui meedet käsitletaks riigiabina, oleks see
olemasoleva teabe põhjal hõlmatud ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b kohase
julgeolekuerandiga, kuna:
a) projekt on seotud 15. aprilli 1958. aasta nõukogu otsuses 255/58 loetletud sõjaliste
toodete tootmisega;
b) Eesti peab meedet vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks; ning
c) meede ei mõjuta ebasoodsalt tavapärast konkurentsi väljaspool kaitsesektorit.
Komisjon märkis täiendavalt, et hankija nagu RKIK ei kvalifitseeru esialgsel hinnangul
ettevõtjaks riigiabiõiguse tähenduses ning olemasoleva teabe põhjal näib ELTL artikli 346
kohaldamine olevat võimalik ka RKIK-iga seotud tegevuse puhul.
Eeltoodust tulenevalt ei ole riigi poolt kaitsetööstuspargi baastaristu rajamisse panustamine
suunatud ettevõtjate tavapärase majandusliku tegevuse toetamisele, vaid teenib otseselt riigi
olulisi julgeolekuhuve, sh kaitsevõime ja kriitiliste tootmisvõimekuste kiiret suurendamist.
Punkt 4. Tulemused
10
Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kaitsevalmiduse koondpakett“, 17. juuni 2025,
COM/2025/820 final
11
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Käskkirja punktis 3 kirjeldatud tegevuste elluviimise tulemusena valmib kaitsetööstuspargi
baastaristu ning sõlmitakse vähemalt nelja ettevõtjaga teenuslepingud tööstuspargi
kasutamiseks. Sellega luuakse eeldused tööstuspargi kiireks käivitumiseks, tootmisüksuste
rajamiseks ja kaitsevaldkonna tootmisvõimekuse kasvuks.
Tulemuste hindamiseks kasutatakse rakenduskava kohaseid tulemus- ja väljundnäitajaid.
Peamine mõjunäitaja on tööstusparki tulevates ettevõtetes loodavate töökohtade arv (RCR01),
mille sihttase aastaks 2030 on 135 täistööajale taandatud töökohta. Arvesse võetakse reaalselt
täidetud ametikohad vastavalt projekti lõpu ja sellele järgneva aasta andmetele.
Väljundtasandil jälgitakse eelkõige tööstusparki kinnitatud ja baastaristu kasutamiseks lepingu
sõlminud ettevõtjate arvu (RCO128), mille sihttase on neli ettevõtjat. Näitajasse arvestatakse
unikaalsed ettevõtjad, kes on sõlminud lepingu RKIK-iga ning kelle tegevus on otseselt seotud
kaitsevõime edendamisega.
Punkt 5. ja 6. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija
Meetme rakendamise eest vastutab rakendusasutusena Kaitseministeerium, kelle pädevuses on
toetuse andmise korraldamine ja strateegiline juhtimine. Rakendusüksusena (edaspidi RÜ)
täidab tehnilisi ja halduslikke toetuse menetlemisega seotud ülesandeid Riigi Tugiteenuste
Keskus. Kavandatud tegevuste praktilise elluviimise viib läbi RKIK, kes vastutab tööstuspargi
rajamise, hangete korraldamise ning taristu valmimise eest.
Punkt 7. Sihtrühm
Käesoleva meetme sihtrühma moodustavad neli ettevõtet, kes valiti 2025. aasta kevadel välja
RKIK-i poolt korraldatud riigivara valikpakkumise menetluse kaudu11. Valikuprotsessi eesmärk
oli tagada, et kaitsetööstusparki asuvad ettevõtted omaksid strateegilist võimekust panustada
Eesti ja liitlaste kaitsevõime tugevdamisse ning et nende planeeritav tootmistegevus oleks
kooskõlas kaitsevaldkonna prioriteetidega.
Ettevõtete valikul hinnati muu hulgas nende tehnoloogilist taset, tootmise fookust,
investeeringute mahtu, võimet kiiresti tootmisvalmiduseni jõuda ning vastavust ohutus- ja
keskkonnanõuetele. Selliselt tagati, et tööstuspargi kasutajad on võimekad, usaldusväärsed ning
suudavad reaalselt käivitada kaitsevaldkonna tootmise, mille toetamiseks tööstuspark rajatakse.
Loodav taristu annab valitud ettevõtetele võimaluse püstitada uued tootmisüksused või
laiendada olemasolevaid võimekusi viisil, mis toetab Eesti kaitsetööstuse arengut ja meetme
eesmärkide saavutamist.
Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algas 2025. aasta detsembris 19. kuupäeval, mil
Rahandusministeerium edastas Euroopa Komisjonile Eesti rakenduskava koos lisadega, ning
lõpeb 31. detsembril 2029. Sellises ajavahemikus tehtud tegevused ja kulud võivad olla toetuse
raames abikõlblikud.
Punkt 9. Tegevuste eelarve
11
Valikpakkumise teade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded
12
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Kavandatavate tegevuste rahastamine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Toetuse maksimaalne osakaal on 80 protsenti abikõlblikest kuludest, mida täiendatakse
vähemalt 20-protsendilise riikliku kaasfinantseeringuga. Projekti kogumaksumus on
65 000 000 eurot, millest 52 000 000 eurot kaetakse toetusest ning 13 000 000 eurot riiklikust
kaasfinantseeringust. Tegevuste detailne eelarve on esitatud projekti käskkirja lisas 1.
Punkt 10. Kulude abikõlblikkus
Kulusid käsitatakse abikõlblikena juhul, kui need vastavad 2021–2027 programmiperioodi
ühendmääruse §-ile 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikuks
loetakse kõik projektiga otseselt seotud kulud, mis on vajalikud punktis 3 kirjeldatud tegevuste
elluviimiseks ning projektist ja meetmest tulenevate tulemuste saavutamiseks.
Abikõlblikuks võivad olla ka tegevustega seotud teavituskulud, sh toetuse kasutamisest
teavitamine, samuti riigilõivud, ekspertiiside tellimine ning omanikujärelevalve kulud, kui need
on otseselt seotud projekti elluviimisega.
Kulud, mis on ühendmääruse §-s 17 käsitletud abikõlbmatuna, ei ole projekti raames toetatavad.
Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetuse väljamaksmine toimub tulemuspõhiselt, lähtudes eelnevalt kokkulepitud vahe-
eesmärkidest. Iga väljamakse eelduseks on, et elluviija on saavutanud vastava tulemuse,
esitanud seda tõendavad dokumendid RÜ on kontrollinud kulude ja tegevuste vastavust nii
ühendmääruse nõuetele kui ka käskkirjas sätestatud tingimustele.
Toetus makstakse välja etappide kaupa vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele.
• Ministri käskkirja kehtestamine – 2026 IV kvartal (10% toetusest).
• Lepingud sõlmitud kokku 2 ettevõtjaga – 2026 IV kvartal (20%).
• Pinnase- ja teetööde aluste lõpetamine, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga – 2026
IV kvartal (15%).
• Lepingute sõlmimine vähemalt kahe ettevõtjaga – 2026 IV kvartal (20%).
• Perimeetri aia, trasside ning teede ehitus + 1 MW ühendused – 2027 IV kvartal (20%).
• Tööstuspargi baastaristu on valmis ja toimib – 2029 IV kvartal (20%).
Elluviija esitab maksetaotlusi vastavalt projekti edenemisele, kuid mitte tihedamini kui üks
kord kvartalis või muul ajal, vastavalt kokkuleppel RÜ-ga. Toetus makstakse välja üldjuhul 30
tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase maksetaotluse esitamist.
Projekti viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja
kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast lõpparuande esitamist, kuid hiljemalt
31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti
lõpparuande kinnitanud. Vastavalt ühendmääruse § 26 lõikele 1 makstakse toetust hiljemalt
kuni 31. märtsini 2030.
Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused
Elluviijale kohalduvad kõik toetuse saaja õigused ja kohustused vastavalt ÜSS2021_2027 § 2
punktile 4 ning ühendmääruse § 43 lõikele 4. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja
13
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
11 sätestatud nõudeid, sealhulgas järgima asutusesisest hankekorda ning tagama, et kõik hanked
viiakse läbi kooskõlas kehtiva õigusega.
Elluviija esitab RÜ-le ülevaated projekti kavandatavate, elluviidavate ja lõpetatud riigihangete
ning maksete kohta kaks korda aastas15. detsembriks ja 1. juuliks. Samuti tagab elluviija
projekti väljundite ja tulemuste säilimise ning sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul
pärast lõppmakse tegemist.
Tööde elluviimisel arvestab elluviija kõigi kehtivate keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus
kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.
Punkt 13. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
RA-l on õigus teha käskkirja muutmise ettepanekuid, saada elluviijalt teavet projekti
elluviimise kohta ning juhtida tähelepanu tegevuste täitmisel ilmnevatele puudustele, nõudes
nende kõrvaldamist mõistliku tähtaja jooksul.
RA täidab oma ülesandeid vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõikele 4, teostades haldusjärelevalvet
lepingu täitmise üle ning arvestades käskkirja muudatusettepanekute koostamisel
seirekomisjoni arvamusi.
Punkt 14. Riigihangete läbiviimine
Elluviija viib kõik projekti elluviimiseks vajalikud riigihanked läbi kooskõlas Riigihangete
seadusega ning tagab, et hankeprotsessid on läbipaistvad, õiguspärased ja nõuetekohaselt
dokumenteeritud.
Hankemenetluse toimingud ja sõlmitud lepingud dokumenteeritakse ja säilitatakse seaduses
nõutud korras. RA-le esitatakse vajalik teave ja ülevaated hangete läbiviimise kohta. Vajaduse
korral küsib elluviija riigihangete alaseid selgitusi Riigi Tugiteenuste Keskuselt.
Punkt 15. Teavitus
Projekti teavitus viiakse läbi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 50 lõikele 1 ning
Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54, mis sätestab perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite avalikkuse teavitamise nõuded.
Elluviija korraldab teavitusürituse vastavalt teavitusmääruse § 2 lõikele 3, kaasates sellesse
korraldusasutuse, kes omakorda teavitab ja kaasab Euroopa Komisjoni.
Kuna projekti kogumaksumus ületab 500 000 eurot, püstitab elluviija investeeringu asukohta
nõuetekohase teavitustahvli kohe pärast tööde või seadmete paigaldamisega alustamist.
Teavitustegevuste käigus kasutatakse kõiki nõutud visuaalse identiteedi elemente ning juhitakse
tähelepanu sellele, et projekt viiakse ellu Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil.
Punkt 16. Aruandlus
Elluviija esitab RÜ-le ja RA-le aruanded kaks korda aastas (aruandlusperioodide 31. detsembri
ja 30. juuni seisuga), edastades need hiljemalt vastavalt 15. jaanuariks ja 15. juuliks. Vahe- ja
lõpparuanne esitatakse RÜ-le registri kaudu.
14
Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja
seletuskiri
Vahearuanne kajastab ülevaadet aruandlusperioodi tegevustest, teavet väljundnäitajate täitmise
kohta ning hinnangut nende sihttasemete saavutamise tõenäosuse kohta aastaks 2029. RÜ-l ja
RA-l on õigus vajaduse korral küsida elluviijalt täiendavaid andmeid ja selgitusi tegevuse ning
aruandluse kohta. Elluviija esitab pärast ühe aasta möödumist projekti lõpetamisest registri
kaudu rakendusüksusele projekti järelaruande, mis sisaldab vähemalt käesoleva käskkirja
punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitaja „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ andmeid.
Punkt 17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ühendmääruse § 34 lõike 1 punkti 1 alusel juhul, kui kulu ei
ole abikõlblik või lihtsustatud kulude kasutamisel ei ole toetuse saamise eeldused täidetud.
Finantskorrektsioonide määramisel lähtutakse ühendmääruse § 35 põhimõtetest. Kui rikkumise
rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, kohaldatakse rikkumise raskusele vastavaid
protsendipõhiseid finantskorrektsiooni määrasid. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt
ÜSS2021–2027 §-le 29.
Punkt 18. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse heaks
Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–
2027“ viies muudatus. Jõustumise sidumine rakenduskava viienda muudatuse kinnitamisega on
vajalik, kuna käskkirjaga toetatavad tegevused on osa rakenduskava muudatusest ning neid
saab rakendada pärast muudatuse kinnitamist nii Vabariigi Valitsuse kui ka Euroopa Komisjoni
poolt.
Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a. Varasem
abikõlblikkuse alguskuupäev tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060
artikli 63 lõikest 7, mille kohaselt on rakenduskava muutmise tulemusel rahastamiskõlblikuks
muutuvad kulud rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil vastav rakenduskava muutmise
taotlus esitati Euroopa Komisjonile. Kaitsevaldkonna tegevused esitati Euroopa Komisjonile
neljanda rakenduskava muutmise taotlusega 19. detsembril 2025. a, mistõttu on nimetatud
tegevustega seotud kulud abikõlblikud alates sellest kuupäevast.
4. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse
andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.
15