Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/26/76 Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruses nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021– 2027“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse sõna „asutusüksusena“ sõnaga „asustusüksusena“; 2) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „järgitakse“ tekstiosaga „„tänavaruumi giidi“,“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 13 asendatakse tekstiosa „määruse nr“ tekstiosaga „määrusele nr“ ning jäetakse välja tekstiosa „ §-le 2“; 4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses: „131 ) kunstiteose konkursi ja tellimisega seotud kulud kunstiteoste tellimise seaduse mõistes terminalide ehituse puhul;“; 5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „oktoober“ sõnaga „detsember“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Alates 2026. aastast investeeringu kavasse nimetatud uue projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. oktoober 2030.“; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21 ) Määruse § 16 lõike 1 korral teavitab rakendusasutus eelnõustamisega alustamisest vähemalt kolm kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega.“; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51 ) Määruse § 16 lõike 1 korral vormistab rakendusasutus liikuvuse asekantsleri vastuskirja eelnõustamise kohta. Vastuskirjas sisalduvad ettepanekud, mida eelnõustamisel osalenu peab arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel. (52 ) Kui määruse § 16 lõike 1 korral esitatakse eelnõustamisele juba rakendamisel olev ehitusprojekt koos käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjakohaste materjalidega ning antud materjale ei ole vajalik täiendada, võib rakendusasutus esitada § 12 alusel kvalifitseerinud projekti kohe valikukomisjonile hindamiseks.“; 9) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vormil“ tekstiosaga „Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing,“; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41 ) Määruse § 16 lõike 1 korral esitatakse kutses vähemalt maksimaalne eelarve ja sekkumise nimetus ning lõike 4 punktis 2 nimetatud teave.“; 11) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastakse järgmiselt: „(5) Investeeringu kirjeldusega koos esitatakse linnaruumi ja taristu eskiislahendus ning sellele tuginev teave keskkonnaanalüüside tegemise kohta.“; 12) paragrahvi 29 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõike 3“ tekstiosaga „§ 19 lõike 4“; 13) paragrahv 33 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.“ tekstiosaga „esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.“; 14) paragrahv 33 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt“; 15) paragrahvi 34 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 10 lõikeid 21 ja 52 ning paragrahvi 11 lõiget 41 rakendatakse 10. juulist 2026.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk kantsler  02.09.26 Taristuministri määruse „Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse 1 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“2 tegevuse „ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“3 (edaspidi rakenduskava). Programmi tegevuse eesmärk on muu hulgas soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, ja linnapiirkondades. Programmi tegevuse eesmärki aitavad lisaks kavandatud määrusega rahastatavatele tegevustele saavutada ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 kaudu rahastatavad tegevused. Kehtivat määrust täiendatakse muu hulgas uue taotlejaga – Osaühing Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE), et tagada Euroopa Liidu finantsperioodi 2021−2027 vahendite tõhusam kasutamine. Rakenduskava järgi on linnapiirkondade arendamisel oluline roll riigi majandusarengus ning tegemist on esmatähtsa valdkonnaga, millele Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu ning milleks on eraldatud vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Arvestades, et Tallinna ja Tartu kestliku linnaarengu projektide elluviimine on pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi osaliselt aeglustunud või peatunud (mh Tallinna Liivalaia tänava trammitee ja jalgrattatee ning Narva mnt jalgrattatee projektid, samuti ei ole Tartu Laia tänava projekti osas linna poolt veel langetatud lõplikku otsust, kuidas sellega edasi minna), tuleb võimaldada alternatiivsete projektide rakendamist, et tagada Euroopa Komisjoni seatud nõuete täitmine ettenähtud tähtajaks. Lisaks tehakse määruses tehnilisi muudatusi, mis on seotud uue taotleja lisandumise, abikõlblikkuse perioodi täpsustamise ning nõuete sõnastuse selgitamisega. Projektide valikukriteeriume ei muudeta, tagades seeläbi taotlejate võrdse kohtlemise kogu rakendusperioodi vältel. Määrus jõustub üldises korras. 1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus. – RT I, 11.03.2022, 1. 2 Kliimaministeerium. Tegevuspõhine eelarve. – https://www.kliimaministeerium.ee/ministeerium- kontakt/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine-eelarve. 3 Riigi Tugiteenuste Keskus. 2021–2027 perioodi rakenduskava. – https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated- oigusaktid/euroopa -liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021-2027#rakenduskava-2021-2027. 1 Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (tel 715 3404, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi teostas KliM õigusosakonna õigusnõunik Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viieteistkümnest punktist. Paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse sõna „asutusüksusena“ sõnaga „asustusüksusena“. Määruse kinnitamisel on ekslikult sisse jäänud Wordi automaatparandus („asutusüksus“), mis määruse kontekstis ei ole õige. Parandus on tehniline. Paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „järgitakse“ tekstiosaga „„tänavaruumi giidi“,“. Juhendmaterjalide hulka lisatakse tänavaruumi giid4 . Juhendmaterjal täiendab dokumente „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ või „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I– II osa“ (Artes Terrae, 2021) ning suunab taotlejaid tänava disainimisel autokesksuse asemel mõtlema inimkesksemalt. Uus juhendmaterjal toetab ka „Uue Euroopa Bauhausi“ tingimuste paremat järgimist. Tänavaruumi giid on praktiline juhendmaterjal, mis annab ühise kvaliteediraamistiku tänavaruumi kavandamiseks. Giid ei näe ette ühetaolisi lahendusi ega asenda projekteerimisotsuseid, vaid vastupidi, giid kirjeldab põhimõtteid ja eesmärke, millest lähtudes tuleb lahendus kujundada vastavalt konkreetse koha ruumilistele, liikluskorralduslikele ja kasutuslikele eripäradele. Giidist lähtumine aitab tagada, et toetatavad projektid panustavad kvaliteetse ruumi ja säästva liikuvuse eesmärkidesse, sealhulgas jalgsi liikumise, jalgrattaliikluse ja ühistranspordi kasutamise suurendamisse. Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 muudetakse ja viidatakse kogu teavitusmäärusele, mitte ainult selle §-le 2. Paragrahvi 6 lõikesse 1 lisatakse punkt 131 , millega lisatakse abikõlbulike kulude alla kunstiteose konkursi ja tellimisega seotud kulud kunstiteoste tellimise seaduse mõistes terminalide ehituse puhul. Antud punkt lisatakse, sest RBE-le laieneb kunstiteoste tellimise kohustus vastavalt kunstiteoste tellimise seaduse5 § 2 lõige 1 punktile 5. Paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „oktoober“ sõnaga „detsember“. Arvestades suurte linnalise liikuvuse projektide ajamahukust ning sagenenud viivitusi ehitusturul ja tulenevalt enne 2026. aastat investeeringu kavasse nimetatud projektide õigeaegse lõpetamisega seotud riskide maandamise vajadust on põhjendatud antud abikõlblikkuse perioodi pikendamine, kuid käesolevalt mitte kauemaks kui kuni 31. detsembrini 2029. Samuti tunnistab Euroopa Liidu õigus kulude abikõlblikkust kuni 31. detsembrini 2030, mis toetab ka enne 2026. aastat investeeringu kavasse nimetatud projektide abikõlblikkuse periood pikendamist. Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 , mille kohaselt on alates 2026. aastast investeeringu kavasse nimetatud uue projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses sätestatud 4 Avaldatud: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/abi/tanavaruumigiid 5 Kunstiteoste tellimise seadus. – RT I, 08.07.2020, 10. 2 ajavahemik projekti tegevuste algusest kuni lõpuni ning see peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. oktoober 2030. Abikõlblikkuse perioodi on vaja pikendada kuni 31. oktoobrini 2030, et rakendada Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistiku muudatusi ning viia riigisisene rakendussüsteem kooskõlla rakenduskava pikenenud abikõlblikkuse perioodiga. Muudatusega tagatakse, et toetuse andmise tingimused ei kujuneks kitsamaks, kui on Euroopa Liidu õigusest ja rakenduskava rakenduskorraldusest tulenevad võimalused. Muudatus on vajalik ka rakenduskindluse tagamiseks. Arvestades suurte linnalise liikuvuse projektide ettevalmistamise, projekteerimise, hangete ja ehitustööde ajamahukust ning sagenenud viivitusi ehitusturul, ei pruugi pärast 2026. aastat investeeringute kavadesse lisatavad projektid olla 2029. aasta lõpuks elluviidavad. Tähtaja pikendamine võimaldab valida toetatavateks projektideks sisu poolest kõige mõjusamad investeeringud, mitte üksnes need, mida on võimalik lõpetada varasema tähtaja tõttu kiirendatud korras. Samuti suurendab muudatus vahendite kasutamise efektiivsust. Perioodi lõpptähtaja pikendamine võimaldab vajaduse korral suunata rakendamise käigus vabanevaid vahendeid ümber uutele projektidele ning vähendab riski, et meetme eesmärkide saavutamiseks vajalikku Euroopa Liidu toetust ei õnnestu täielikult kasutusele võtta. Muudatus aitab kaasa ka linnapiirkondade säästva arengu eesmärkideks Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatava 8% toetuse saavutamisele. Kui pärast 2026. aastat lisatavatele projektidele ei võimaldata pikemat abikõlblikkuse perioodi, võib tekkida olukord, kus investeeringukavas olemasolevaid vahendeid ei ole võimalik realistliku ajagraafikuga uutesse projektidesse suunata. See omakorda suurendab riski, et linnapiirkondade arendamiseks ette nähtud vahendite kasutamise eesmärgid jäävad saavutamata. Muudatuse eesmärk ei ole võimaldada projektide põhjendamatut venitamist 2030. aastani. Muudatus võimaldab valida uusi sisuliselt mõjusaid projekte olukorras, kus nende realistlik elluviimise tähtaeg jääb Euroopa Liidu sätestatud abikõlblikkuse perioodi sisse. Proportsionaalsus ja kooskõla EL-i õigusest tuleneva tegeliku abikõlblikkuse perioodiga: Olukorras, kus Euroopa Liidu õigus tunnistab kulude abikõlblikkust kuni 31. detsembrini 2030 ning toetuse maksmise lõpptähtaeg pikeneb 31. märtsini 2031, puudub sisuline põhjendus piirata pärast 2026. aastat lisatavate projektide abikõlblikkuse perioodi varasema tähtajaga (31. detsember 2029). Selline piirang vähendaks põhjendamatult meetme paindlikkust ning võiks takistada rakenduskava eesmärkide saavutamist. Investeeringute kavades seni kinnitatud projektide (enne 2026) rakendamise tähtaeg jääb 31. detsember 2029, et maandada varasemate projektide õigeaegse lõpetamisega seotud riske. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 , mille järgi teavitab rakendusasutus määruse § 16 lõikes 1 sätestatu korral eelnõustamisega alustamisest vähemalt kolm kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteerivat tähtaega. Eelnõustamise tähtaega lühendatakse eelkõige seetõttu, et perioodi lõpuni on vähem aega. Oluline on siinkohal tähelepanu juhtida ka sellele, et kuni kolme kuu möödumisel tuleb tähtajaks esitada juba eelnõustamise läbinud projektid, mistõttu tuleb eelnõustamise materjalid rakendusasutusele esitada vähemalt üks kuu enne investeeringu kirjelduse esitamise tähtaega, et rakendusasutusel oleks võimalik need läbi vaadata ja taotlejale tagasiside anda. Tagasiside antakse transpordi ja liikuvuse asekantsleri kirjaga. Jätkatakse ka senist praktikat, mille kohaselt ei hinnata projekti, mida eelnõustamisele ei esitatud. 3 Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 51 . Lõike 51 järgi vormistab rakendusasutus § 16 lõikes 1 sätestatu korral eelnõustamise kohta liikuvuse asekantsleri kirjaga vastuskirja koos ettepanekutega, mida eelnõustamisel osalenu peab arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel. Antud lõige lisatakse, et lisada selge vorm ettepanekutele, mida eelnõustamisel osalenu peab arvestama projekti edasisel rakendamisel määruse § 16 lõikes 1 sätetatud olukorra esinemisel. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 2 . Kui eelnõustamisele esitatakse (§ 16 lõike 1 korral) juba rakendamisel olev ehitusprojekt koos § 10 lõikes 4 nimetatud asjakohaste materjalidega, mida ei ole vaja täiendada, võib rakendusasutus lõike 52 kohaselt esitada § 12 alusel kvalifitseerunud projekti kohe valikukomisjonile hindamiseks. Antud lõige lisatakse, et kiirendada projekti valikukomisjonile hindamiseks esitamise protsessi määruse § 16 lõikes 1 kirjeldatud olukorra esinemisel, kui materjalide täiendamine pole vajalik. Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vormil“ tekstiosaga „Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing“. Siin on taotlejana mõeldud RBE-d. RBE puhul on määruse kontekstis abikõlblikud Tallinnas Ülemiste ja Pärnus rahvusvahelise reisiterminaliga seotud välitööd (jalgratta või jalgteede ehitus, pargi ja reisi parklate rajamine, linnakujunduselemendid, väikevormid jmt), mis on otseselt seotud määruse säästva liikuvuse ja kvaliteetse ruumi eesmärkidega. Rail Balticu (edaspidi ka RB) terminalid ja nendega ühenduvus on strateegiliste objektidena kajastatud nii Tallinna6 kui Pärnu7 linnade (liikuvuse) strateegiates. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 , mille kohaselt määruse § 16 lõikes 1 sätestatu korral esitatakse kutses vähemalt maksimaalne eelarve ja sekkumise nimetus ning lõike 4 punktis 2 nimetatud teave. Siinkohal ei esitata infot taotlejate kaupa, kuna vabanev eelarve ei ole piisav, et igale taotlejale kinnitada konkreetsest sekkumisest oma eelarvet. Paragrahvi 11 lõike 5 sõnastust muudetakse nii, et investeeringu kirjeldusega koos peab esitama nii eskiislahenduse kui ka eskiislahendusele tugineva teabe keskkonnaanalüüside tegemise kohta. Muudatus tehakse, et investeeringu kirjeldusega koos nähtuks, milliste keskkonnaanalüüside tegemine võib olla vajalik. Paragrahvi 29 lõikes 7 korrigeeritakse § 19 lõikeks 4, kuna lõige 3 on ekslik ega viita korrektsele lõikele. Tegemist on tehnilise parandusega. Paragrahvi 33 lõigete 1 ja 2 sõnastus viiakse kooskõlla teiste TAT määruste samasisuliste sätete sõnastustega. Ebatäpsusele juhtis tähelepanu Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK). Paragrahvis 34 muudetakse rakendussätteid: senine numbrita lõik loetakse lõikeks 1 ning lisatakse lõige 2 tagasiulatuvate rakendussätetega, mis on seotud eelnõustamise menetluse algusega 2026. aastal enne määruse asjakohaste muudatuste jõustumist (kutse eelnõustamisele ning investeeringute kava koostamiseks investeeringute kirjelduste esitamiseks saadeti taotlejatele välja liikuvuse asekantsleri 10. juuli 2026. a kirjaga nr 4-6/59/24), et 6 Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava. – https://www.tallinn.ee/et/media/525704. 7 Pärnu arengukava aastani 2035. – https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/1202/4007/Arengukava_2025.pdf. Pärnu jalgrattastrateegia 2030+. – https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1706012 . 4 menetlusprotsess ei peatuks ning uued projektid jõutaks ellu viia abikõlblikkuse perioodi jooksul. Ühtlasi jälgib KliM, et iga toetatav projekt panustab määruses sätestatud rakenduskava väljundnäitajatesse, st projekt peab panustama kas sihtotstarbelise jalgrattataristu (km), uute või ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste (tk) või uute trammi- ja metrooliinide sihttasemete (km) saavutamisse. Lisaks peab jalgrattaliikluse prioriteedis iga projekt panustama väljundnäitajasse „toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad“ ehk tegevused peavad lähtuma kohalikust strateegiast. 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrustega: • (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus)8 ; • (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 9 . Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase õigusnormi leidmise. 4. Määruse mõju Määrus mõjutab ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Mõju rakenduskava elluviimisele ja eesmärkide saavutamisele. Määruse muudatus, eelkõige OÜ Rail Baltic Estonia lisamine taotlejate hulka, suurendab paindlikkust projektivalikus. See on vajalik rakenduskava sihipäraseks ja tähtaegseks elluviimiseks olukorras, kus osa kestliku linnaarengu projektidest on suuremates linnapiirkondades aeglustunud või peatunud. Muudatus aitab vähendada vahendite kasutamata jäämise riski ning toetab Euroopa Komisjoni seatud nõuete täitmist ettenähtud tähtajaks. Mõju majandusele ja regionaalarengule. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku F ondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga -, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706). – http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1060/oj. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93). – http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj. 5 Määruse rakendamine aitab kujundada linnapiirkondade sidusamat ja kestlikumat liikumiskeskkonda, parandades ligipääsetavust ning soodustades majandustegevust. Positiivne mõju avaldub eelkõige suuremate linnapiirkondade konkurentsivõime tugevnemises ning regionaalse tasakaalu edendamises. Kavandatav muudatus ei vähenda automaatselt Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade projektidele ette nähtud toetuse mahtu. Ka RBE võimalikud projektid paiknevad Tallinna ja Pärnu linnapiirkonnas ning on piiratud säästvat liikuvust toetavate terminalide ümbruse lahendustega. Seega säilib nii meetme territoriaalne ulatus kui ka rakenduskavas kavandatud mõju linnapiirkondade arengule. Muudatus võimaldab rakendusasutusel suunata investeeringute kavade rakendamisel vabanevaid vahendeid sellistele projektidele, mis panustavad rakenduskava erieesmärki „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2 - neutraalsele majandusele“ ning mille elluviimine on realistlikult võimalik Euroopa Liidu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Vahendite ümberjaotamise vajadus on tekkinud eelkõige, sest osa algselt kavandatud projektidest on aeglustunud või nende elluviimisest on loobutud. Muudatus aitab vältida Euroopa Liidu vahendite kasutamata jäämist ning säilitada kavandatud mõju säästva liikuvuse eesmärkide saavutamisele. Vahendid vabanevad Tallinna linna säästva liikuvuse arendustegevustest ning vahendite ümbersuunamisega on võimalik nii Tallinna, Tartu kui ka Pärnu linnades teha täiendavaid investeeringuid säästvasse liikuvusse. See tähendab, et osa algsest tinglikust Tallinna linna eelarvest liigub nüüd täiendavalt Tartu ja Pärnu linnalistesse projektidesse. Kuna igale linnale (ega KOVile) eraldi pole praeguses eelnõustamise kutses eelarvet ette seatud, siis konkureerivad kõik taotlejad vabanenud vahenditele (ca 16,16 mln eurot) võrdselt. RBE-d ei kaasata meetmesse selleks, et ümber jagada linnadele kavandatud vahendeid, vaid selleks, et vältida olukorda, kus säästva liikuvuse eesmärkide saavutamiseks ette nähtud EL vahendid jäävad kasutamata linnade projektide ärajäämise või määramata ajaks edasilükkumise tõttu. Mõju keskkonnale ja kliimaeesmärkide täitmisele. Toetatavad investeeringud aitavad vähendada transpordist põhjustatud kasvuhoonegaaside heitmeid ja õhusaastet ning toetavad üleminekut CO₂-neutraalsemale majandusele, eeskätt säästvate ja mitmeliigiliste liikumisviiside arendamise kaudu. Mõju halduskoormusele ja rakendusasutustele. Määruse rakendamine ei too kaasa olulist lisakoormust, kuid eeldab rakendusasutuselt ja - üksuselt (vastavalt KliM ja RTK) mõningaid korralduslikke täpsustusi, kuna lisandub uus taotleja ning kohandatakse menetlusprotsesse. Rakendamisega seotud kulud (sh tingimuste väljatöötamine, investeeringute kava koostamine, teavitamine, kontroll, seire, hindamine ja väljamaksed) kaetakse tehnilise abi vahenditest. Mõju õiguskeskkonnale ja õiguskindlusele. Projektide valikukriteeriume ei muudeta, seega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine kogu rakendusperioodi vältel ning säilib õigusselgus toetuse andmise tingimustes. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. Määrusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. 6 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks kulub perioodil 2021–2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ca 82,8 miljonit eurot, toetuse eeldatav määr on 70%. Toetusesaajate omafinantseering moodustab vähemalt 30% projektide abikõlblikust kogumaksumusest. Määruse muudatuse orienteeriv eelarve on ligikaudu 16,16 miljonit eurot, mis on tingitud eelkõige Tallinnas Liivalaia tn trammitee ja rattatee ning Narva mnt rattatee ehitusest loobumisest. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõule andsid oma kooskõlastuse Riigi Tugiteenuste Keskus (21.08.2026 e-kirjaga, märkusteta), Rahandusministeerium (01.09.2026, märkustega), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (25.08.2026, märkustega), Tartu Linnavalitsus (19.08.2026, märkustega) ning Eesti Linnade ja Valdade Liit (21.08.2026, märkustega). Märkustega ja ettepanekutega arvestamise ja mittearvestamise tabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas. 7  Seletuskirja lisa Märkuste ja ettepanekutega arvestamise ja mittearvestamise tabel Nr Märkuse/ ettepaneku Märkuse/ ettepaneku asukoht ja sisu Märkusega/ ettepanekuga arvestamine/ esitaja mittearvestamine 1. Tartu Linnavalitsus, Eelnõu kohaselt lisatakse määruses paragrahv 5 lõige 3, et tiheasustusalal paikneva Mitte arvestada. 19.08.2026 kiri nr 9- jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse "tänavaruumi giidi". 6.2/10621 Rahastusmeetme eesmärk ei ole üksnes liiklusohutus või Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk: "Juhendmaterjalide hulka lisatakse kõikide liikumisviiside võrdne käsitlemine. Määruse selle eesmärk on säästva (mitmeliigilise) linnalise liikuvuse avalikustamisel tänavaruumi giid, milles on eriti oluline järgida tänavadisaini edendamine ning CO₂-neutraalsele majandusele ülemineku liiklejate hierarhiat. toetamine. See tähendab, et määrus peabki andma eelise Praegu veel koostamisel olev tänavaruumi giid avaldatakse veebis süg isel 2026. jalgsi liikumisele, jalgrattaliiklusele ja ühistranspordile Juhendmaterjal täiendab dokumente „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ või võrreldes autokasutusega. „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I–II osa“ (Artes Terrae, 2021) ning suunab taotlejaid tänava disainimisel autokesksuse asemel mõtlema Seetõttu on igati põhjendatud ning õiguspärane määruse inimkesksemalt. Uus juhendmaterjal toetab ka „Uue Euroopa Bauhausi“ tingimuste täiendamine juhendmaterjalidega, mis aitavad paremat järgimist.". taotlejal/toetuse saajal mõista, kuidas kõige paremini taristut projekteerida, et see vastaks toetuse saamise Probleem tingimustele. Juhendmaterjalide lisamine on suunatud Leiame, et sellise juhendmaterjali järgimise kohustuse lisamisel tekib risk taotlejale/toetusesaajale selgemate juhiste loomisele. tasakaalustamata projekteerimispõhimõtete juurutamiseks ja õigusliku ebaselguse loomiseks. Tartu argument, mis käsitleb „tasakaalu otsimist erinevate Selgitame oma sellist seisukohta alljärgnevalt: liiklejate vahel“, on osaliselt eksitav, sest toetuse andmise • täiendav juhendmaterjal vähendab omavalitsuse otsustusvabadust eesmärk ei ole transpordiliikide neutraalne projektlahenduste kujundamisel; käsitlemine, vaid säästvate liikumisviiside osakaalu • suureneb tõenäosus, et toetuste hindamisel eelistatakse üksnes kasvatamine. Kui projektlahendus parandab peamiselt juhendmaterjali ideaalidele vastavaid lahendusi; autoliikluse läbilaskevõimet või säilitab eelkõige • väheneb võimalus kasutada kohalike olude tõttu pragmaatilisi või autokeskset tänavaruumi, siis võib see minna vastuollu etapiviisilisi lahendusi; meetme eesmärkidega isegi siis, kui lahendus on tehniliselt • praktikas võib see tähendada, et ka toetuse saamise tingimused hakkavad või liikluskorralduslikult põhjendatav. sõltuma üha enam projektide vastavusest juhendmaterjalidele, mitte kohalike omavalitsuste objektiivsetest vajadustest ja tegelikest ruumilistest Kui Tartu linn seab prioriteediks autoliikluse võimalustest. läbilaskevõime säilitamise igal peamisel tänaval, ei ole piiratud tänavaruumi tingimustes võimalik luua Tartu linna seisukoht on, et tänavaruumi arendamisel tuleb otsida tasakaalu kvaliteetset ja turvalist ruumi kergliiklusele. See omakorda jalakäijate, võib aga pidurda da Tartu arengut ja senist tuntust Eesti kõige rattasõbralikuma linnana. 8 jalgratturite, ühistranspordi ja autoliikluse vajaduste vahel ning vältida lahendusi, mis toovad ühe liiklejagrupi huvides kaasa ebaproportsionaalse negatiivse mõju teistele kasutajatele. Tartu linna üldplaneeringu p 19.2.19. kohaselt tuleb jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate teede projekteerimisel lähtuda: (i) tee liigist; (ii) erinevate liiklejate liiklussagedusest ja liikumiskiirusest ning neist tulenevatest liiklusohutuslikest kaalutlustest; (iii) olemasolevast tee maa -alast. Tartu linna üldplaneering 2040+ seab eesmärgiks kõikide liikumisviisidega liiklejatele ohutute liikumisvõima luste tagamise ja ühendusteguri vähendamise, mille aluseks on hästi toimiv transpordivõrgustik. Ka Liiklusseaduse § 6 lg 1 näeb ette, et liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Linn ei saa eirata kehtivat üldplaneeringut ega ka liiklusseadust. Seega tänavalahenduse valikul peaks olema võimalik objektiivsete kriteeriumite alusel kaaluda ka erinevaid võimalusi ja esitada põhjendusi, miks konkreetsel juhul on peetud vajalikuks valida just konkreetne lahendus ilma, et see oleks vastuolus määruse § 1 lg 4 eesmärkidega. Küsitav on lahendus, kus õigustloovas aktis viidatakse tulevikus valmivale juhenddokumendile, mille sisu ei ole lõplikult selge. Viimasel juhul võib tekkida olukord, kus toetuse saajatele siduva tähendusega nõuded kujunevad väljaspool tavapärast õigustloovat menetlust. Liiklejate hierarhiale viitavad nii jalgrattavõrgustiku tööd kui ka EVS linnatänavate standard, seega seletuskirjas toodud põhjendus, justkui ilma tänavaruumi giidile viitamata ei peaks liiklejate hierarhiaga arvestama, on eksitav. Samuti on juba kehtivas määruse §-s 19 nõue, et projekt peab olema kooskõlas kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi” põhimõtetega ning taotleja kohustub nimetatud põhimõtteid järgima ning esitama lühikese vabas vormis kokkuvõtte, kuidas „Uue Euroopa Bauhausi” põhimõtetega on arvestatud, seega on arusaamatu viide, et muudatus võimaldab paremini järgida eelnimetatud põhimõtteid. Ettepanek (variant 1) Jätta eelnõust välja kohustus, et tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse "tänavaruumi giidi". Jätta kehtiv sõnastus muutmata, kuna ka täna kehtivas sõnastuses määrus võimaldab arvestada erinevate juhendmaterjalidega, mis on piisav ja ka õiguslikult korrektne lahendus, kuna konkreetsele juhendmaterjalile saab viidata vaid tingimusel, et see on määruse vastuvõtmise ajal olemas. 9  Kehtiv sõnastus: "Tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ või „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I–II osa“ (Artes Terrae, 2021) dokumentides esitatud juhiseid või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse liiklus- ja tee-ehituse spetsialiste ning tehakse kavandatava jalgrattatee ohutusaudit." Ettepanek (variant 2) Tartu linn pooldab sätte sõnastust, kus juhendmaterjale ei toodaks määruses nii konkreetselt nimeliselt välja, kuna ajas võivad ka need olemasolevad tööd muutuda: "Tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse põhimõtteid ja juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse liiklus- ja tee-ehituse spetsialiste ning tehakse kavandatava jalgrattatee ohutusaudit." 2. Tartu Linnavalitsus Eelnõu kohaselt lisatakse RBE toetuse taotlejate hulka ja täiendatakse määruse Mitte arvestada. paragrahvi 11 lõiget 1 tekstiosaga „Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi Tartu argument põhineb sisuliselt eeldusel, et RBE raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing“. projekt(id) võtavad raha ära linnade projektidelt, mis ei ole tõene. Seletuskirjas on toodud välja määruse muudatuste Seletuskirja kohaselt: "Eelnõus on taotlejana mõeldud osaühingut Rail Baltic põhjendustena järgnev: Estonia (RBE). RBE puhul on määruse kontekstis abikõlblikud Tallinnas Ülemiste • olemasolevad linnaprojektid on osaliselt ja Pärnus rahvusvahelise reisiterminaliga seotud välitööd (jalgratta või jalgteede aeglustunud või peatunud; ehitus, pargi ja reisi parklate rajamine, linnakujunduselemendid, väikevormid jmt), • on vaja vältida EL vahendite kasutamata jäämist mis on otseselt seotud määruse säästva liikuvuse ja kvaliteetse ruumi eesmärkidega. ning samaaegselt maksimaalselt eesmärki täita ; Määruse muudatus, eelkõige Rail Baltic Estonia (RBE) lisamine taotlejate hulka, • RBE projektid on piiratud terminalide ümbruse suurendab paindlikkust projektivalikus. See on vajalik rakenduskava sihipäraseks ja säästva liikuvuse lahendustega , mis vastab tähtaegseks elluviimiseks olukorras, kus osa kestliku linnaarengu projektidest on meetme tingimustele; suuremates linnapiirkondades aeglustunud või peatunud. Muudatus aitab • valikukriteeriume ei muudeta ; vähendada vahendite kasutamata jäämise riski ning toetab Euroopa Komisjoni • RB terminalid ja nendega ühenduvus on seatud nõuete täitmist ettenähtud tähtajaks. Lisaks tuuakse välja, et: Positiivne strateegiliste objektidena kajastatud nii Tallinna mõju avaldub eelkõige suuremate linnapiirkondade konkurentsivõime tugevnemises kui Pärnu linnade (liikuvuse) strateegiates. ning regionaalse tasakaalu edendamises.". Oluline on märkida , et määruse muudatusega ei hakata Probleem rahastama põhiraudtee ehitamist. Abikõlblikud on ainult Tartu Linnavalitsus ei nõustu kavandatud muudatusega ega kooskõlasta kavandatud terminalidega seotud säästva liikuvuse investeeringud muudatust määruses järgmistel põhjustel: (jalgrattateed, jalgteed, pargi-ja-reisi süsteemid, 10  • muudatuse tulemusena väheneb linnadele suunatud meetme ressursside linnakujunduselemendid jne) ning asukohana on need kättesaadavus; samuti sihtpiirkonna linnades – Tallinnas ja Pärnus. RB • suureneb konkurents sama rahastusallika kasutamisel; paraku Tartut ei läbi, kuid Tartul on väga suur võimalus • muutub meetme algne eesmärk, mis oli suunatud eeskätt suuremate silma paista meetme tingimustele vastavate säästvat linnade säästva liikuvuse arendamisele; linnalist liikuvust arendavate projektidega käimasoleval • suureneb risk, et vahendid suunatakse kohalike liikuvusprojektide asemel eelnõustamisel (sügis 2026). riiklike infrastruktuuriprojektide teenindamiseks. Lisaks on oluline ära märkida, et rakenduskava 10 kohane eesmärk on säästva linnalise (mitmeliigilise) liikuvuse Ettepanek arendamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes Jätta ära määruse § 11 lg 1 täiendamine tekstiosaga „Euroopa Liidu linnapiirkondades, mitte üksnes kohalike omavalitsuste raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle projektide rahastamine ning eesmärgiks on saavutada ehitust korraldav riigi äriühing“. säästva liikuvuse väljundnäitajad ja rakenduskava eesmärgid. Muus osas Tartu Linnavalitsus nõustub määruse muutmise eelnõus kavandatud Määruse kohaselt pole tegemist üldise linnatänavate muudatustega ning kooskõlastab eelnõu. meetmega, vaid säästva liikuvuse meetmega, mille keskne eesmärk on vähendada autost sõltuvust ja kasvatada säästvate liikumisviiside kasutust Tallinna, Tartu ja Pärnu linna des. 3. Rahandusministeerium, 1. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 7 lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „Alates Mitte arvestada. 01.09.2026 kiri nr 1.1- 2026. aastast investeeringu kavasse nimetatud uue projekti abikõlblikkuse periood 11/3271-2 on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused Euroopa Liidu ja siseriiklik 11 õigus võimaldavad kulude algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. abikõlblikkust kuni 31. detsembrini 2030. oktoober 2030.“ Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud piirata Kuigi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021 –2027“ pärast 2026. aastat investeeringute kavasse lisatavate viimase muudatusega (ReArm) kaasnes Eestile võimalus pikendada abikõlblikkuse projektide abikõlblikkust varasema tähtajaga. Uute perioodi aasta võrra kuni 2030. a lõpuni, ei pea rahandusministeerium põhjendatuks linnalise liikuvuse taristuprojektide ettevalmistamine, selle lisa-aasta arvestamist uute projektide puhul juba taotluste esitamisel. Palume projekteerimine, hanked ja ehitus kestavad üldjuhul mitu seada eesmärgiks viia projektid ellu hiljemalt 31. detsembriks 2029. a. Lisa -aasta aastat ning projektide realistlik elluviimisperiood võibki kasutamise võimalus on üksnes ootamatuteks ja põhjendatud erandjuhtudeks, et ulatuda 2030. aastasse. Muudatus aitab maandada vahendite kasutamata jäämise riski ning võimaldab valida 10 Riigi Tugiteenuste Keskus. 2021–2027 rakendusperiood. – https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021-2027#rakenduskava-2021-2027. 11 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused . – RT I, 16.07.2026, 5. 11  tagada tegevuste ning rahastuse õigeaegne rakendamine, arvestades ühtlasi, et uus parima sisulise mõjuga projekte, ning mitte üksnes EL-i eelarveperiood algab 2028. aastal. selliseid projekte, mida on võimalik lõpetada lühema tähtaja tõttu kiirendatud korras. Kooskõla rakenduskava ja Euroopa Liidu õigusega on tagatud. 4. Rahandusministeerium 2. Palume investeeringute kava muutmisel ning investeeringute kava projektide Kliimaministeerium jälgib jooksvalt, et kooskõla toetamisel tagada projektide toetatavate tegevuste ja kulude kooskõla kinnitatud rakenduskavaga oleks tagatud. Seejuures on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021 –2027“. Kliimaministeerium teadlik, et rakenduskava on 2026. aasta sügise seisuga muutmisel ning esitab omalt poolt vajalikud muudatused esimesel võimalusel. 5. Regionaal- ja Arvestatud. Põllumajandus- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab Kliimaministeeriumi ministeerium (ReM), määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu Kliimaministeerium tänab Regionaal- ja 25.08.26 kiri nr 1.4- linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ muutmise Põllumajandusministeeriumit tähelepanekute eest. 2/2037-1 eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel: Määruse eelnõu seletuskirja on täiendatud vastavalt. 1. Seletuskirja punktis 4 kirjeldatakse peamiselt meetme üldist positiivset mõju majandusele ja regionaalarengule, kuid ei hinnata kavandatava muudatuse Punkti 2 juures on eeldatud, et „kavandatav muudatus“ all konkreetset mõju. Seetõttu palume selgitada, kuidas mõjutab vahendite on silmas peetud RBE lisandumist taotlejana ning tema ümbersuunamine toetusteks kavandatud Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkondade säästva linnalise liikuvusega seotud tegevuste rahastamist. eelarvete senist jaotust ning kavandatud mõju säästvale liikuvusele. 2. Seletuskirjast ei selgu, kas kavandatav muudatus on kooskõlas Tallinna, Tartu ja Kliimaministeerium saab kinnitada, et muudatus on Pärnu linnapiirkondade strateegiate eesmärkide ning arendus- ja kooskõlas Tallinna 12 , Tartu 13 ja Pärnu 14 linnapiirkondade tegevussuundadega. Palume kooskõla hinnata vastav selgitus seletuskirjas esitada. arengudokumentides seatud eesmärkidega, mis näevad ette 3. Seletuskirjas esineb ebakõla ärajäävate projektide osas. Sissejuhatuses viidata kse jalgsi liikumise, jalgrattaliikluse, ühistranspordi kasutuse Tallinna Liivalaia tänava trammitee ja jalgrattatee ning Tartu Laia tänava ja mitmeliigiliste ühenduste arendamist. Ühtlasi on jalgrattatee rajamise takerdumisele, kuid punktis 5 nimetatakse Liivalaia projekti Tallinna ja Pärnu arengudokumentides Rail Baltic olulise kõrval Narva maantee jalgrattatee ehitusest loobumist. Palume esitatud teave taristuna ära märgitud (Tartust Rail Balticu trass läbi ei ühtlustada ja täpsustada, milliste projektide arvelt vahendid vabanevad. lähe ning seega pole see asjakohane Tartu puhul). Ühtlasi, kavandatav muudatus ei muuda projekti valikukriteeriume ega meetme eesmärke. Ka uued projektid peavad panustama määruses sätestatud väljundnäitajatesse ning toetama säästva liikuvuse 12 Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava. – https://www.tallinn.ee/et/media/525704. Tallinna rattastra teegia 2018–2027. – https://www.tallinn.ee/et/media/299234. 13 Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2020–2040. – https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu_jalgrattastateegia.pdf. 14 Pärnu arengukava aastani 2035. – https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/1202/4007/Arengukava_2025.pdf . Pärnu linna jalgrattaliikluse strateegia 2030+. – https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1706012. 12  eesmärkide saavutamist. Seetõttu säilib kooskõla linnapiirkondade kestliku arengu ja liikuvuse strateegiliste eesmärkidega sõltumata sellest, milline toetuse saaja konkreetset projekti ellu viib. 6. Eesti Linnade ja Arvestatud osaliselt. Valdade Liit, 1. Eelnõu kohaselt täiendatakse määruse § 5 lõiget 3 viitega „tänavaruu mi giidile“ 21.08.2026 kiri nr 2- (edaspidi giid), mida tuleb järgida tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee Kliimaministeerium mõistab, et tänavaruumi giidist lähtuv 3/205-2 ehitamisel. planeerimine põhjustab taotlejates ebakindlust, kuid Seletuskirjas käsitletakse giidi eelkõige juhendmaterjalina, mille eesmärk on toetada tänavaruumi giidi määruses nimetamise eesmärk ei ole inimkeskse tänavaruumi kujundamist ja liiklejate hierarhiast lähtuvat planeerimist. kehtestada uusi õigusnorme ega piirata kohaliku Samas näeb eelnõu ette giidi juhendmaterjali järgimise kohustuse, mis võib anda omavalitsuse kaalutlusruumi, vaid tagada toetatavate sellele toetuse taotlejate jaoks sisuliselt siduva tähenduse. investeeringute parem kooskõla riigi säästva liikuvuse, ELVL peab õigusselguse seisukohast küsitavaks lahendust, millega kehtestatakse kvaliteetse ruumi ja liiklusohutuse eesmärkidega. Giid määruses kohustus järgida juhendmaterjali, mille õiguslik staatus ja koondab tänapäevased tänavaruumi kujundamise kohaldamisulatus ei ole määruse vastuvõtmise ajal üheselt selged. Selline viide ei põhimõtted ning aitab tõlgendada ja rakendada juba võimalda taotlejal piisava kindlusega kindlaks teha, millised nõuded kohalduvad kehtivates strateegilistes dokumentides ja toetuse taotlemisel ja projekti elluviimisel. juhendmaterjalides sisalduvaid põhimõtteid. Tänavaruumi giid on oma olemuselt praktiline juhendmaterjal, mitte õigusakt. Kui selle järgimine muudetakse toetuse andmise tingimuseks, võivad taotlejale siduva Määruses sisalduv viide ei tähenda, et kõik giidis mõjuga nõuded kujuneda väljaspool tavapärast õigusloome- ja kirjeldatud lahendused muutuksid kohustuslikuks või et kooskõlastamismenetlust. Probleemne on ka määruses sisalduv dünaamiline viide kohalikel omavalitsustel puuduks võimalus valida juhendile, mida võib pärast määruse jõustumist muuta ilma määrust ennast konkreetse asukoha eripärasid arvestavaid lahendusi. muutmata. Samuti jääb ebaselgeks, millisest giidi versioonist peab taotleja lähtuma Projekte hinnatakse jätkuvalt terviklikult, võttes arvesse ning kuidas mõjutavad võimalikud hilisemad muudatused juba esitatud või kohalikke olusid, liiklusohutust, ruumilisi tingimusi ja rahuldatud taotlusi ja elluviimisel olevaid projekte. projekti eesmärkide saavutamist. Seetõttu ei piira viide Giidi järgimise kohustus võib põhjendamatult piirata kohaliku omavalitsuse giidile põhjendamatult kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi. Kohalikule omavalitsusele peab säilima võimalus valida otsustusõigust. konkreetsele asukohale sobiv lahendus, arvestades muu hulgas liiklussagedust ja - kiirust, liiklusohutust, olemasoleva tänavaruumi mõõtmeid, kehtivat Lisaks on meetme eesmärk tagada riigi ja Euroopa Liidu üldplaneeringut ning projekti etapiviisilise elluviimise võimalusi. Toetuse vahenditest rahastatavate investeeringute võimalikult suur hindamisel ei tohiks eelistada üksnes giidis kirjeldatud näidislahendustele vastavaid mõju säästva liikuvuse edendamisele. Kuna antud juhul on projekte, vaid arvestada tuleb ka kohalikke vajadusi ja ruumilisi eripärasid. tegemist säästva liikuvuse meetmega, mille peamine ELVL juhib tähelepanu ka sellele, et liiklejate hierarhia ning kvaliteetse ruumi eesmärk on suurendada jalgsi, jalgrattaga liikumist ja põhimõtetega arvestamine on juba hõlmatud kehtivate planeerimis- ja ühistranspordikasutust ning vähendada pendelrändega projekteerimispõhimõtetega. Lisaks sätestab määruse § 19 nõuded projekti seotud autokasutust, siis tänavaruumi giid on selle kooskõlale kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega. Seetõttu ei eesmärgi saavutamiseks asjakohane tugimaterjal. ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud, millist täiendavat õiguslikku või praktilist eesmärki täidab „tänavaruumi giidi“ nimetamine määruses. 13  Sellest tulenevalt teeb ELVL ettepaneku jätta eelnõust välja määruse § 5 lõike 3 Viide giidile määrusest välja siiski ei jää, kuna selle täiendamine viitega „tänavaruumi giidile“ ning säilitada kehtiv sõnastus. eesmärk on tagada toetatavate investeeringute kooskõla Samas kui eelnõu koostaja peab „tänavaruumi giidi“ nimetamist määruses siiski inimkeskse ning säästvat liikuvust toetava tänavaruumi vajalikuks, tuleb määruses või vähemalt seletuskirjas üheselt täpsustada: kujundamise põhimõtetega. Kliimaministeerium täienda s • milline giidi versioon on kohaldatav; aga seletuskirja selgitusega, et tänavaruumi giidi • millisest ajahetkest alates giidi järgimist nõutakse; käsitletakse meetme rakendamisel suunava • et giidi hilisemaid muudatusi ei kohaldata tagasiulatuvalt juba esitatud või juhendmaterjalina ning selle kasutamisel tuleb arvestada rahuldatud taotlustele ega elluviimisel olevatele projektidele; konkreetse projekti ruumilisi ja tehnilisi eripärasid. Samuti • millised giidis esitatud nõuded või põhimõtted on taotlejale kohustuslikud on täpsustatud, et eskiiside/projektilahenduste hindamisel ning millised soovituslikud; ei eeldata üksnes giidis toodud näidislahenduste • millistel tingimustel võib taotleja kohalikke ruumilisi, liikluskorralduslikke kasutamist. või tehnilisi asjaolusid arvestades põhjendatult valida giidis esitatust erineva lahenduse. 7. Eesti Linnade ja 2. Eelnõuga täiendatakse määruse § 11 lõiget 1 ning lisatakse toetuse taotlejate Arvestatud osaliselt. Valdade Liit hulka Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm rööpmelaiusega riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitamist korraldav riigi äriühing. Seletuskirja RBE puhul saab toetada üksnes selliseid tegevusi, mis kohaselt peetakse selle all silmas osaühingut Rail Baltic Estonia (edaspidi RBE). panustavad säästva linnalise liikuvuse eesmärkide Tartu linn on väljendanud muret, et uue taotleja lisamine võib vähendada Tallinna, saavutamisse ja parandavad reisijate ligipääsetavust, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuse projektide rahastamiseks kasutada olevaid linnaruumi kvaliteeti või erinevate liikumisviiside vahendeid ning suurendada konkurentsi sama rahastusallika kasutamisel. Meetme integreeritust. algne eesmärk on toetada suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuskeskkonna arendamist ning selleks kavandatud rahastamine peab säilima ettenähtud ulatuses. Määruse muudatuse eesmärk ei ole vähendada Tallinna, RBE lisamine toetuse taotlejate hulka on ELVL-i hinnangul üldjuhul aktsepteeritav Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuse projektidele seda tingimusel, et selle tulemusena ei vähene kohalikele omavalitsustele kavandatud rahastust. OÜ Rail Baltic Estonia kaasamise kavandatud rahastuse maht ega halvene Tallinna, Tartu ja Pärnu võimalused oma vajadus tuleneb soovist võimaldada meetmest rahastada säästva liikuvuse projektide elluviimiseks. Samuti ei tohi tek kida olukorda, kus Rail säästva liikuvuse eesmärkidega seotud tegevusi olukorras, Balticu projektiga seotud tegevusi rahastatakse linnade säästva liikuvuse kus meetme vahenditest jääb osa kasutamata või tekib projektidele ette nähtud vahendite arvelt. võimalus toetada täiendavaid meetme eesmärkidega Kuna määruse muutmise eelnõust ega seletuskirjast ei selgu piisavalt selgelt, kooskõlas olevaid projekte. millises mahus kavandatakse Rail Baltic Estonia projektide rahastamist, milliste vahendite arvelt seda tehakse ning kuidas tagatakse linnade projektidele ettenähtud Vahendid vabanevad Tallinna linna säästva liikuvuse rahastuse säilimine. Samuti tuleb selgelt eristada Rail Balticu põhitaristu rajamisega arendustegevustest (trammitee, jalgrattatee) ning vahendite seotud kulusid tegevustest, mis teenivad vahetult säästva liikuvuse, linnaruumi ümbersuunamisega on võimalik nii Tallinna, Tartu kui ka kvaliteedi ja reisiterminalide kohaliku ligipääsetavuse eesmärke. Pärnu linnas teha täiendavaid investeeringuid säästvasse ELVL teeb ettepaneku täpsustada seletuskirjas ja vajaduse korral määruses: liikuvusse. See tähendab, et osa algsest tinglikust Tallinna • RBE toetatavate tegevuste täpne seos meetme eesmärkidega; linna eelarvest liigub nüüd täiendavalt Tartu ja Pärnu • RBE projektide rahastamise eristamine linnade säästva liikuvuse linnalistesse projektidesse. Kuna igale linnale (sh KOVile) projektidele ette nähtud vahenditest; eraldi pole praeguses eelnõustamise kutses eelarvet ette 14 • mille alusel tagatakse, et RBE lisamine taotlejate hulka ei vähenda linnade seatud, siis konkureerivad kõik taotlejad vabanenud projektide rahastamiseks ette nähtud vahendite mahtu ega halvenda nende vahenditele (ca 16,16 mln eurot Tallinnast linna enda projektide elluviimise võimalusi; ettepaneku alusel) võrdselt. • kas RBE projektide rahastamiseks kasutatakse täiendavaid rahalisi vahendeid, eraldi selleks ette nähtud eelarveosa või üksnes neid vahendeid, OÜ-d Rail Baltic Estonia ei kaasata meetmesse selleks, et mis jäävad linnade projektidest põhjendatult kasutamata. ümber jagada linnadele kavandatud vahendeid, vaid selleks, et vältida olukorda, kus säästva liikuvuse eesmärkide saavutamiseks ette nähtud EL vahendid jäävad kasutamata linnade projektide ärajäämise või määramata ajaks edasilükkumise tõttu. 15