Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord

EELNÕU xx.xx.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2026. a Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4, 41 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Eesti Vabariigi ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi ning Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi ühiselt memorandum) alusel antavate rahaliste vahendite (edaspidi toetus) taotlemise, andmise, kasutamise, maksmise, tagasinõudmise ja tagastamise ning järelevalve ja aruandluse üldisi tingimusi ning korda. (2) Määruses kasutatakse termineid memorandumis ning Norra finantsmehhanismi 2021– 2028 rakendusmääruses ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2021–2028 rakendusmääruses (edaspidi ühiselt rakendusmäärus) sätestatud tähenduses. (3) Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi (edaspidi ühiselt finantsmehhanism) rakendamisel järgitakse määrust ja memorandumis sätestatud õiguslikku raamistikku. Määruse ja memorandumi vaheliste vastuolude korral lähtutakse memorandumist. (4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. § 2. Riiklik kontaktasutus ja sertifitseeriv asutus (1) Riikliku kontaktasutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. (2) Riiklik kontaktasutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) vastutab memorandumi rakendamise eest ja annab selle kohta aru;  2) esindab Eestit suhetes Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide komiteega (edaspidi FMK) ja Norra Välisministeeriumiga (edaspidi NVM) finantsmehhanismi rakendamise küsimustes Eestis, sealhulgas edastab programmioperaatori esitatud programmiettepaneku FMK-le ja NVM-ile ning sõlmib programmilepingu; 3) tagab, et programme rakendatakse kooskõlas finantsmehhanismi õigusliku raamistikuga, ning jälgib nende rakendamise edenemist ja kvaliteeti, sealhulgas programmilepingu riigisisest täitmist; 4) koostab ja esitab auditeerivale asutusele juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjelduse; 5) teostab regulaarset järelevalvet programmide üle programmi väljundite, tulemuste ja eesmärkide saavutamisel vastavalt kokkulepitud tulemusraamistikule ja programmi jaoks täpsustatud finantsnõuetele; 6) tagab programmide seire, finantsjuhtimise, hindamise, nähtavuse ja aruandluse; 7) tagab, et järgitakse kehtivaid õigusakte, sealhulgas riigiabi eeskirju; 8) kontrollib toetuse kasutamist; 9) teavitab programmioperaatoreid õiguslikust raamistikust ja selle muudatustest; 10) hindab programmide rakendamisega seotud riske ja võtab vajalikke meetmeid riskide leevendamiseks; 11) viib ellu rakendusmääruse artiklis 3.2 sätestatud kommunikatsioonitegevused, sealhulgas koostab kommunikatsioonistrateegia; 12) teeb finantskorrektsiooni otsused riikliku tasandi kahepoolsete suhete fondi projektide kohta; 13) annab oma pädevuse piires selgitusi ja nõustab toetuse kasutamise küsimustes; 14) vastutab rakendusmääruse artiklis 2.7 sätestatud aastakoosoleku korraldamise eest; 15) esitab FMK-le ja NVM-ile aastaaruande finantsmehhanismi rakendamise kohta; 16) vastutab Eesti nimel rikkumisaruannete koostamise ja esitamise eest; 17) vastutab riiklikul tasandil kahepoolsete suhete fondi kasutamise eest; 18) täidab muid õiguslikus raamistikus nimetatud riikliku kontaktasutuse ülesandeid. (3) Sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. (4) Sertifitseeriv asutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) esitab FMK-le ja NVM-ile tõendatud finantsvahearuande ja programmi lõpparuande; 2) esitab FMK-le ja NVM-ile finantsvahearuande osana võimalike väljamaksetaotluste prognoosi; 3) esitab FMK-le ja NVM-ile tehnilise abi väljamaksetaotlused; 4) deklareerib FMK-le ja NVM-ile mis tahes teenitud või makstud intressid vastavalt rakendusmääruse artiklile 9.7; 5) arvestab kõigi auditeeriva asutuse või selle vastutusel korraldatud auditite tulemustega; 6) peab elektroonilist raamatupidamisarvestust FMK-le ja NVM-ile deklareeritud kulude kohta; 7) tagab, et rahalised vahendid tehakse programmioperaatoritele kättesaadavaks vastavalt rakendusmääruse artiklile 9.1.2; 8) tagab, et programmi või projekti raames tagasi nõutud summad tagastatakse FMK-le ja NVM-ile enne programmi lõppu. (5) Riikliku kontaktasutuse ja sertifitseeriva asutuse ülesanded on Riigi Tugiteenuste Keskuses funktsionaalselt lahutatud. § 3. Programmid ja neid rakendavad asutused (1) Programmioperaatori ülesandeid täidab: 1) programmis „Keskkonnahoidlik areng“ Kliimaministeerium; 2) programmis „Rohe-ettevõtlus ja innovatsioon“ Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium; 3) programmis „Rahvatervis“ Sotsiaalministeerium; 4) programmis „Kriisikindlus“ Siseministeerium. (2) Programmioperaator rakendab programmi koostöös doonorprogrammipartneriga, erandina rakendab Kliimaministeerium programmi „Keskkonnahoidlik areng“ koostöös rahvusvahelise partnerorganisatsiooniga. (3) Programmi „Keskkonnahoidlik areng“ rakendamisel osaleb lisaks programmioperaatorile riigisisene programmipartner Haridus- ja Teadusministeerium vastavalt programmi- ettepanekus kokku lepitud valdkondadele. Programmi „Rahvatervis“ rakendamisel osaleb lisaks programmioperaatorile riigisisene programmipartner Justiits- ja Digiministeerium vastavalt programmiettepanekus kokku lepitud valdkondadele. (4) Programmioperaator täidab rakendusmääruse artiklis 5.6 sätestatud ülesandeid, eelkõige: 1) vastutab programmi ettevalmistamise, programmiettepaneku esitamise ja programmi koordineerimise eest ning tagab programmi tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollsüsteemi olemasolu; 2) tagab programmi raames elluviidavate projektide tõhusa finantsjuhtimise, aruandluse, järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamise andmete kogumiseks ja töötlemiseks; 3) tagab, et programmi raames elluviidavad projektid aitavad kaasa finantsmehhanismi üldiste eesmärkide ning konkreetse programmi väljundite, tulemuste ja eesmärkide saavutamisele; 4) menetleb projektitaotlusi, juhib rahastatavate projektide valikuprotsessi ja langetab toetuse taotluse rahuldamise otsused ning teostab projektide üle riskipõhist järelevalvet; 5) sõlmib projektilepingud; 6) kontrollib kulusid ja annab sertifitseerivale asutusele kogu vajaliku teabe kulude kontrolli kohta; 7) vastutab programmi tasandil kahepoolsete suhete fondi haldamise ja kasutamise eest; 8) hõlbustab kahepoolset koostööd; 9) tagab, et FMK-le ja NVM-ile, riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele esitatakse vajalik teave programmi ja selle raames elluviidavate projektide rakendamise kohta; 10) tagab, et kõik projektid ja tegevused on kooskõlas rakendusmääruse artiklis 1.3 sätestatud põhimõtetega; 11) tagab dokumentide läbipaistvuse ja kättesaadavuse; 12) tagab kõigi vajalike ja asjakohaste meetmete võtmise, et ennetada kõiki rikkumiskahtlusi või tegelikke nõuete rikkumise juhtumeid ning need avastada ja kõrvaldada, tagab juhtumite kiire ja tõhusa uurimise ning nendest nõuetekohaselt teavitamise, sealhulgas teeb finantskorrektsiooni otsused enda rakendatava programmi raames elluviidavate projektide kohta. (5) Programmioperaator esitab oma juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse riiklikule kontaktasutusele kooskõlastamiseks kuue kuu jooksul programmilepingu allkirjastamisest arvates. (6) Programmioperaator võib programmi muuta rakendusmääruse artiklis 6.7 ja programmilepingus sätestatud korras. (7) Programmioperaatorite ja programmipartnerite täpsemad õigused ja kohustused sätestatakse programmilepingus. § 4. Auditeeriv asutus (1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. (2) Auditeeriv asutus täidab rakendusmääruse artiklis 5.5 sätestatud ülesandeid, eelkõige: 1) koostab finantsmehhanismi riskipõhise auditistrateegia; 2) korraldab juhtimis- ja kontrollsüsteemide ning projektide auditeid; 3) esitab FMK-le ja NVM-ile 15. veebruariks aastatel 2027–2032 iga-aastase auditiaruande koos arvamusega sellest, kas riigisisesed juhtimis- ja kontrollsüsteemid toimivad tõhusalt; 4) esitab hiljemalt 2032. aasta 31. detsembriks FMK ja NVM-i esitataval vormil põhineva lõppdeklaratsiooni, milles hinnatakse programmide lõpparuannetes esitatud lõppmaksetaotluste nõuetelevastavust; 5) teeb FMK ja NVM-iga igakülgset koostööd ning võimaldab neil oma auditeid korraldada. § 5. Projekti elluviija ja projektipartner (1) Projekti elluviija on Eesti juriidiline isik või tema asutus, programmilepingutes sätestatud juhtudel ka füüsiline isik, kes vastutab projekti algatamise, ettevalmistamise ja elluviimise eest. Kahepoolsete suhete fondis võib elluviija olla ka doonorriigi juriidiline isik või tema asutus. (2) Projektipartner on Eesti või doonorriigi või Euroopa Majanduspiirkonnas mitte asuva Eestiga piirneva riigi juriidiline isik või tema asutus, programmilepingutes sätestatud juhtudel ka füüsiline isik, kes osaleb aktiivselt projekti rakendamises ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Tal on projekti elluviijaga ühine majanduslik või sotsiaalne eesmärk, mis tuleb saavutada selle projekti rakendamise kaudu. (3) Projekti elluviijate ja projektipartnerite täpsemad õigused ja kohustused sätestatakse rakendusmääruse artiklis 7.10 nimetatud partnerluslepingus, § 8 lõikes 1 nimetatud õigusaktis, toetuse taotluse rahuldamise otsuses või projektilepingus. § 6. Kahepoolsete suhete fondi juhtimine (1) Riiklik kontaktasutus haldab kahepoolsete suhete fondi kasutamist riiklikul tasandil ja loob kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee (edaspidi ühiskomitee) vastavalt rakendusmääruse artiklile 4.9. (2) Kahepoolsete suhete fondi ja selle kasutamist riiklikul tasandil juhib ühiskomitee, mille töökorra, fondi kasutamise põhimõtted ja tegevuskava kehtestab ühiskomitee oma otsusega. (3) Ühiskomitee langetab otsuseid konsensuslikult. Kui konsensusele ei jõuta, langetab otsuse FMK või NVM. (4) Ühiskomitee otsused ja tegevuskava avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui see rikuks kolmandate isikute õigusi või nendele juurdepääs on seaduses sätestatud korras piiratud. (5) Kui ühiskomitee on oma otsusega määranud juriidilisele isikule rahalise toetuse, kohalduvad toetust saanud juriidilisele isikule määruses kehtestatud õiguslik raamistik ning toetuse kasutamise, sealhulgas toetuse tagasinõudmise tingimused. Riiklik kontaktasutus sõlmib ühiskomitee poolt eelnevalt heaks kiidetud projekti elluviimiseks ning toetusega kaasnevate õiguste ja kohustuste täpsemaks sätestamiseks projektilepingu. (6) Programmioperaator vastutab programmi tasandil kahepoolsete suhete fondi haldamise ja kasutamise eest oma programmis. (7) Kahepoolsete suhete fondi kasutamisest programmi tasandil antakse aru programmiülestes aastaaruannetes ja programmiüleses lõpparuandes, finantsvahearuannetes ning programmi lõpparuandes. § 7. Volituse andmine programmioperaatori ülesannete täitmiseks (1) Programmioperaator valmistab pärast memorandumi allkirjastamist koostöös doonorprogrammipartneri või rahvusvahelise partnerorganisatsiooniga ette programmi- ettepaneku ning asub programmilepingu sõlmimise kuupäevast alates programmi rakendama. (2) Minister, kelle valitsemisalasse kuuluv ministeerium täidab programmioperaatori ülesandeid, võib nimetatud ülesannete täitmise volitada halduslepinguga vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõikele 41 või määrata õigusaktiga programmilepingus nimetatud asutusele. Ülesannete delegeerimine ei vabasta programmioperaatorit vastutusest neid täita. § 8. Toetuse andmise korra ja tingimuste kehtestamine ja avalikustamine ning taotluste hindajate nimekirja avalikustamine (1) Programmioperaator valmistab ette ja kooskõlastab riikliku kontaktasutusega programmi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse taotlemise või projektide valiku, samuti toetuse kasutamise tingimused ja korra. Vastava määruse või käskkirja kehtestab minister, kelle valitsemisalasse jääv ministeerium täidab programmioperaatori ülesandeid. (2) Programmioperaator avalikustab programmi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra, samuti projektide valiku tingimused ja korra enne taotluste vastuvõtmise algust programmi tutvustamiseks loodud veebilehel. Taotluste hindajate nimekiri avalikustatakse samal veebilehel hiljemalt pärast hindamist. § 9. Kulude abikõlblikkus (1) Programmi juhtimiskulude abikõlblikkuse perioodi esimene kuupäev on memorandumi jõustumise kuupäev ehk 27.05.2025 ja viimane kuupäev on 31.01.2032. (2) Projektide kulude abikõlblikkuse perioodi esimene kuupäev kehtestatakse projektilepingus ja § 8 lõikes 1 sätestatud õigusaktis või haldusaktis ning viimane kuupäev on 30.04.2031. Eeldefineeritud projektide abikõlblikkuse esimene kuupäev ei saa olla varasem kui programmilepingu jõustumise kuupäev. (3) Kahepoolsete suhete fondis on abikõlblikkuse perioodi esimene kuupäev memorandumi jõustumise kuupäev ehk 27.05.2025 ning viimane kuupäev programmi tasandi algatuste puhul 31.12.2031 ja riikliku tasandi algatuste puhul 30.04.2032. (4) Programmioperaator määrab toetuse andmise tingimustes kindlaks kulude abikõlblikkuse reeglid ning kontrollib programmioperaatori, programmipartneri, projekti elluviija ja projektipartneri tehtud kulude vastavust rakendusmääruse 8. peatükile ja programmilepingule. (5) Projektide abikõlblikud kulud on projektide raames tegelikult kantud kulud ja lihtsustatud kuluvõimalustega hõlmatud kulud. (6) Kulud on tegelikult kantud, kui nende kohta on esitatud arve, need on tasutud ning nende ese on üle antud või teenuse ja ehitustöö puhul on teenus või töö tehtud. Erandkorras loetakse kulud, mille kohta on abikõlblikkuse viimasel kuul väljastatud arve, kantuks abikõlblikkuse perioodil, kui kulud on tasutud abikõlblikkuse perioodi viimasele kuupäevale järgneva kuu lõpuks. (7) Abikõlblikke kulusid võidakse hüvitada lisaks tegelikele kuludele ka lihtsustatud kulude hüvitamisviisi alusel, see tähendab standardiseeritud ühikuhinnana, kindlasummalise maksena või ühtse määrana. § 10. Hankimisega seotud kohustused (1) Kui kulu tegija on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud järgima riigihangete seadust. Lisaks peab hankija alla lihthanke piirmäära või kui lihthanke piirmäära ei ole kehtestatud, alla riigihanke rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete puhul tagama, et lepingute sõlmimisele eelnev menetlus, lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused on proportsionaalsed, need vastavad parimatele majandustavadele, sealhulgas aruandekohustusele, ja võimaldavad täielikku ja ausat konkurentsi võimalike pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse kaudu, ning tagavad finantsmehhanismi vahendite optimaalse kasutamise. (2) Kui kulu tegija ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses või kasutatakse lihtsustatud kulusid, tuleb tal hoiduda huvide konfliktist, milles toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finants-, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Samuti peab kulu tegija tagama, et lepingute sõlmimisele eelnev menetlus, lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused on proportsionaalsed, need vastavad parimatele majandustavadele, sealhulgas aruandekohustusele, ja võimaldavad täielikku ja ausat konkurentsi võimalike pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse kaudu, ning tagavad finantsmehhanismi vahendite optimaalse kasutamise. (3) Kui kulu tegija ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses kehtestatud lihthanke piirmääraga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse, juhindudes lõigetest 4–10. (4) Ostumenetluse korraldamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus korraldatakse läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida lõikes 3 nimetatud kohustust; 5) ostumenetluse korraldamisel on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi; 7) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberil peetud kirjavahetust pakkuja ja kulu tegija vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse vähemalt kolm aastat pärast seda, kui FMK ja NVM on programmi lõpparuande heaks kiitnud. (5) Kui ostu rahastatakse finantsmehhanismist 50 protsenti või enam projekti abikõlblikest kuludest ja ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või sellest suurem, korraldatakse ostumenetlus riigihangete registris. (6) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 2) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste ajaga; kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ületab riigihanke rahvusvahelist piirmäära, peab pakkumuste esitamise tähtaeg olema vähemalt 35 kalendripäeva; 3) ostumenetlusega seotud teabevahetus kulu tegija ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 4) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 5) riikliku kontaktasutuse riigihankeid kontrolliv isik lisatakse riigihangete registris ostu juurde vaatlejana;  6) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel; 7) teade ostumenetluse kohta on avalik. (7) Ostumenetlus, mida ei korraldata riigihangete registris, peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 2) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub konkurents. (8) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui: 1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel; 2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist; 3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks; 4) sõlmitakse tööleping; 5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos; 6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil; 7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes kulu tegijale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses kulu tegija; 8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud pakkumustest ei vasta ostumenetluse alusdokumentidele ja esialgseid ostumenetluse tingimusi ei muudeta oluliselt; 9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; 10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik kulu tegijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris korraldatava ostumenetluse korda järgida; 11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete ja õppe- või arendustegevuse eesmärgil ning lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks; 12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme; 13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks; 14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 16) lepingu ese on õhutransporditeenus;  17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning kulu tegija on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses; 19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontserdikava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning kulu tegijaks on etendusasutus. (9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. (10) Ostumenetluse tulemusena sõlmitud lepingut võib muuta, kui: 1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või lepingu algset täitmistähtaega ei pikendata kokku rohkem kui 20 protsenti; 2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud; 3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on kulu tegijal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks kulu tegijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel ebamõistlik; 4) muudatuse põhjustavad kulu tegijale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud asjaolud; 5) muudatuse tingivad kulu tegijast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja kasuks. § 11. Toetuse maksmine, maksmise peatamine ja maksmisest keeldumine (1) Sertifitseeriv asutus ja riiklik kontaktasutus võivad kontrollida programmioperaatori ja tema nimel ülesandeid täitva asutuse tehtavaid toetuse makseid. (2) Sertifitseeriv asutus või riiklik kontaktasutus võib toetuse maksmise peatada või toetuse maksmisest keelduda, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 2) tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 3) võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel; 4) sertifitseeriv asutus ei nõustu programmioperaatori poolt abikõlblikuks arvatud kulu lisamisega rakendusmääruse artiklite 9.3 ja 9.5 kohasesse finantsvahearuandesse või lõpparuande finantslisasse; 5) riiklik kontaktasutus, programmioperaator või tema ülesandeid täitev asutus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas kui täiendavate abinõude kasutusele võtmiseks antud lisaaja jooksul ei täideta ülesandeid nõuetekohaselt või nende asutuste juhtimis- ja kontrollsüsteem ei vasta nõuetele; 6) doonorriik peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eesti Vabariigile. (3) Toetuse maksmise võib peatada või toetuse maksmisest keelduda projekti elluviija kõikide projektide maksete korral, kui tegemist on süsteemsete rikkumistega. (4) Programmioperaator võib toetuse maksmise tema ülesandeid täitvale asutusele või projekti elluviijale peatada või neile toetuse maksmisest keelduda, kui nende tõttu toetuse maksmine peatati või keelduti talle toetuse maksmisest. (5) Toetuse maksmisest keeldumise korral tehakse finantskorrektsiooni otsus vastavalt paragrahvile 13. § 12. Rikkumisest teavitamine ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Programmioperaator teavitab riiklikku kontaktasutust kohustuse või nõude täitmata jätmisest kümne tööpäeva jooksul välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel asutatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu selleks ette nähtud vormil. Sama kohustus kehtib ka juhul, kui rikkumisest teavitamise aluseks olnud teave täieneb või muutub. (2) Riiklik kontaktasutus teavitab viivitamatult FMK-d ja NVM-i kõigist arvatavatest ja tegelikest rikkumistest, kui esineb üks järgmistest tingimustest: 1) rikkumises on elemente huvide konflikti või tegevuse või tegevusetuse kohta, mis on Eesti õigusaktide kohaselt kuritegu, näiteks korruptsioon, pettus, altkäemaks või omastamine; 2) rikkumine viitab tõsistele juhtimisvigadele, mis mõjutavad finantsmehhanismi rahalise toetuse kasutamist; 3) rikkumine mõjutab oluliselt projekti tulemuste saavutamist ja seab projekti lõpetamise otsesesse ohtu. (3) Lõikes 2 nimetamata rikkumiste korral esitab riiklik kontaktasutus FMK-le ja NVM-ile aruande kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu, milles kirjeldatakse kõiki selle kvartali jooksul avastatud uusi oletatavaid või tegelikke rikkumisi ning varem teatatud rikkumiste uurimisel ja heastamisel tehtud edusamme. Kui kvartali jooksul ei ole rikkumisi, millest teatada, teavitab riiklik kontaktasutus sellest FMK-d ja NVM-i. (4) Mittesüstemaatilisi administratiivseid või tehnilisi vigu, mis on seotud kuni viie euro suuruse summaga, ei käsitata rikkumisena lõike 2 tähenduses. (5) Programmioperaator tagastab toetuse, kui riiklik kontaktasutus või sertifitseeriv asutus nõuab tuvastatud rikkumise korral toetuse tagasimaksmist kas omal algatusel või tuginedes doonorriigi tehtud toetuse tagasinõudmise otsusele. (6) Kui programmioperaator peab lõike 5 alusel toetuse tagastama, on tal õigus teha tagasinõudmise otsus tema ülesandeid täitvale asutusele või projekti elluviijale, kelle tõttu programmioperaatorile tagasinõue tehti. (7) Kui riiklik kontaktasutus peab vajalikuks programmileping ennetähtaegselt lõpetada, otsustab selle Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. (8) Kui doonorriigid lõpetavad ühepoolselt programmilepingu, tagastab programmioperaator doonorriigile tagasimaksmisele kuuluva toetuse ja teeb nõutud järeltoimingud.  (9) Kui programmileping on lõpetatud, ei ole programmioperaatoril õigust doonorriigilt edasisi toetuse makseid saada. § 13. Finantskorrektsioonid (1) Välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 51–59 kohaselt võib riiklik kontaktasutus riikliku tasandi kahepoolsete suhete fondi projekti kohta ja programmioperaator enda rakendatava programmi raames elluviidava projekti kohta teha toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks finantskorrektsiooni otsuse. (2) Finantskorrektsiooni otsuse võib jätta tegemata, kui: 1) programmioperaator või projekti elluviija on avastanud ja esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu riiklikku kontaktasutust või programmioperaatorit teavitanud, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning ta on tagastanud toetuse või selle osa kümne tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud asutuselt kirjaliku või e-toetuse keskkonna kaudu vastava nõusoleku saamisest arvates; kui programmioperaator või projekti elluviija on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus, kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, leiab ta vastavale kulule uue katteallika; 2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või väiksem, välja arvatud juhul, kui toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, toetatava tegevusega seoses on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks rahuldatud. (3) Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist ja raskusest tulenevalt ning kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest. Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või mille hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. (4) Kui projekti suhtes tehakse finantskorrektsiooni otsus, ei saa rahalist toetust selle projekti jaoks uuesti kasutada. Tühistatud rahalist toetust võib programmi raames uuesti kasutada muude kui korrektsiooniga hõlmatud projektide tarvis. Rahalisi toetusi, mis on seotud kahepoolsete suhete fondide, tehnilise abi või programmi juhtimise kuludega, võib uuesti kasutada muude kulude tarbeks kui need, mida korrigeeriti. (5) Tagasinõutud toetuse maksab programmioperaator või projekti elluviija tagasi 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui programmioperaator või projekti elluviija on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus, kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, leiab ta vastavale kulule uue katteallika. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib programmioperaator projekti elluviija taotlusel toetuse tagasimaksmise tähtaega pikendada ja tagasimaksmise kuni kaheteistkümneks kuuks ajatada, nõudes vajaduse korral tagatist. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõikele 59. (6) Kui toetust ei ole toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi makstud ega tasaarveldatud, maksab toetuse saaja viivist vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõikele 58. (7) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastamisele kuuluv toetus, seejärel intress ja viimasena viivis. (8) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 14. Järelevalve toetuse kasutamise üle ja ligipääsu tagamine (1) Programmioperaator tagab järelevalve toetuse kasutamise üle. (2) Programmioperaator sätestab projekti elluviijaga sõlmitavas projektilepingus, § 8 lõikes 1 nimetatud õigusaktis või toetuse taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviija kohustuse osutada järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi ning tagada ligipääs toetuse kasutamisega seotud ruumidele, territooriumile ning seadmetele. (3) Programmioperaator osutab järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi, sealhulgas tagab talle viivitamata ligipääsu esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile programmi rakendamisega seotud dokumentidele ja kogu sellisele teabele ning õiguse viibida programmioperaatori toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil. (4) Riiklik kontaktasutus võib otsustada programmioperaatori ülesannete täitmise peatamise või lõpetamise, kui järelevalve või auditi tulemusel selgub, et juhtimis- ja kontrollsüsteemid ei vasta nõuetele või ülesandeid ei täideta. § 15. Aruandlus (1) Programmioperaator esitab sertifitseerivale asutusele programmi finantsvahearuande allkirjastatult doonorriigi vormil koos maksete prognoosiga hiljemalt 40 kalendripäeva pärast aruandlusperioodi lõppu, kinnitades, et kajastatud kulud on tehtud kooskõlas finantsmehhanismi õiguslikku raamistikku kuuluvate õigusaktide, lepingute ja juhenditega. Riiklik kontaktasutus esitab sertifitseerivale asutusele 60 kalendripäeva pärast aruandlusperioodi lõppu finantsvahearuande allkirjastatud kujul tehnilise abi ja kahepoolsete suhete fondi riiklikul tasandil tehtud kulutuste kohta. (2) Programmioperaator esitab sisendi programmi tegevuste kohta aastaaruande jaoks vajalike andmetega riiklikule kontaktasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva enne selle doonorriigile esitamise tähtpäeva. (3) Programmioperaator esitab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele doonorriigi vormil programmi lõpparuande allkirjastatud kujul hiljemalt 1. märtsiks 2032. (4) Programmioperaator esitab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele tema nõutud teabe, mis on riiklikule kontaktasutusele vajalik aruandluskohustuste täitmiseks doonorriigi ees. Teave esitatakse riikliku kontaktasutuse määratud tähtajaks. (5) Programmioperaator esitab doonorriigile tema nõudmisel mõistliku aja jooksul kogu dokumentatsiooni ja teabe, mis on seotud programmi ja projektide rakendamisega. Kristen Michal Peaminister Jürgen Ligi Rahandusminister Keit Kasemets Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrusega sätestatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi (edaspidi koos finantsmehhanismid) 2021–2028 rakendamise üldtingimused, samuti finantsmehhanismi korraldamises ja rakendamises osalevad asutused ning nende peamised kohustused toetuse andmiseks ja kasutamiseks. Lisaks sätestab määrus programmioperaatoritele siseriiklikud tähtajad aruandluse esitamiseks ning tööprotsesside kirjelduste koostamiseks, et sertifitseeriv asutus, auditeeriv asutus ning riiklik kontaktasutus saaksid piisava ajavaru nende dokumentide kontrolliks enne doonoritele esitamise tähtaja saabumist ning vajalikud alused toetuse kasutamise üle järelevalve teostamiseks, väljamaksete peatamiseks või neist keeldumiseks ning toetuse tagasinõudmiseks. 8. oktoobril 2024. a allkirjastasid Euroopa Liit ja Norra Kuningriik lepingu Norra finantsmehhanismi (ELT L 2024/2602, 8.10.2024) ning Euroopa Liit ja Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik ning Norra Kuningriik (edaspidi doonorriigid) lepingu Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) finantsmehhanismi (ELT L 2024/2603, 8.10.2024) kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028. Finantsmehhanismide elluviimiseks sõlmivad doonorriigid iga abisaajariigiga kahepoolsed vastastikuse mõistmise memorandumid mõlema eeltoodud finantsmehhanismi kohta. Vastastikuse mõistmise memorandumites määratakse kindlaks toetuse kasutamise põhitingimused ning rahastatavad valdkonnad. Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise EMP finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandum ning Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandum (edaspidi koos nimetatud memorandum) allkirjastati 27. mail 2025 aastal. Eestile toetuse perioodil antava välisabi suurus on netosummana EMP finantsmehhanismist 30 690 073 eurot ja Norra finantsmehhanismist 29 262 505 eurot, kokku ümardatult veidi alla 60 miljoni euro. Brutosumma, mis sisaldab ka kodanikuühiskonna fondi osa ja doonorpartnerite administreerimiskulude osa, on ligikaudu 71,2 miljonit eurot. Sealjuures on 3 613 372 eurot finantsmehhanismide programmide ja kahepoolsete suhete fondi eelarvest määratud Venemaa Ukrainasse sissetungi tulemusel tõusetunud probleemide lahendamiseks ja leevendamiseks. Eelnõu vastuvõtmisel ei ole mõju halduskoormusele, kuna ka perioodil 2014–2021 rakendati finantsmehhanisme sarnasel moel ja mahus. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) jurist Virge Pihel (e-post [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (e-post [email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on anda riigisisene õiguslik raamistik aastatel 2021–2028 EMP ja Norra finantsmehhanismide rakendamiseks ning sätestada siseriiklikud tingimused doonorriikide ees võetud kohustuste täitmiseks. 1  3. Eelnõu sisu Eelnõu paragrahv 1 käsitleb määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse finantsmehhanismide raames antavatest rahalistest vahenditest toetuse andmise, kasutamise, väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja aruandluse tingimusi ja korda. Paragrahvi lõikes 3 viidatakse, et finantsmehhanismide rakendamisel järgitakse määrust ja memorandumis sätestatud õiguslikku raamistikku. Olulisteks õigusaktideks on siinjuures Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline aastateks 2021–2028 sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi lepinguga Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse lisatud protokoll 38d ning Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline Norra finantsmehhanismi ajavahemikuks mai 2021–aprill 2028 käsitlev leping; memorandum; Norra finantsmehhanismi 2021– 2028 rakendusmääruses ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2021–2028 rakendusmääruses (edaspidi koos rakendusmäärus); riikliku kontaktasutuse ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide komitee (edaspidi FMK) vahel või riikliku kontaktasutuse ja Norra Välisministeeriumi (edaspidi NVM) vahel sõlmitud programmilepingud; välissuhtlemisseadus; FMK ja NVM-i juhised, mis on kättesaadavad rahvusvahelisel nn multi-lehel: https://eeagrants.org/et/estonia, kus avaldatakse ka kõikide teiste finantsmehhanismist toetust saavate riikide teave. Eelnõus korratakse õigusselguse huvides memorandumis ja rakendusmääruses loetletud asutuste ülesandeid, aga täpsustatakse ka riigisiseseid protsesse, tähtaegu ja muud asjakohast. See võimaldab rakendajatel tõhusalt tegutsemiseks ühest allikast kiiresti ja hõlpsalt protsessi kohta teavet saada. Eelnõu paragrahvis 2 määratakse sarnaselt varasemale perioodile riiklikuks kontaktasutuseks ning sertifitseerivaks asutuseks RTK ja vastavalt nende ülesanded. Riikliku kontaktasutuse rollis struktuuriüksusena on toetuste arendamise osakond, kes kannab üldvastutust memorandumi rakendamise ja aruandluse eest, ning sertifitseeriva asutuse rollis on toetuste maksete osakond, kes vastutab asjakohase finantskontrolli tegemise eest. Rollide lahususe tagab nimetatud osakondade asumine vastavalt peadirektori asetäitja ja peadirektori vastutusalades. Eelnõu paragrahv 3 nimetab programmid, programmioperaatorid ning doonorprogrammipartneri ja/või partnerorganisatsiooni olemasolu vastavas programmis. Lisaks on programmide elluviimisel kaasatud riigisiseseid programmipartnereid, kes on ära toodud lõikes 3. Programmioperaator vastutab programmi ettevalmistamise ja koordineerimise eest ning tagab programmile tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Programmileping, mille sõlmivad doonorriigid ja riiklik kontaktasutus programmioperaatori välja töötatud programmiettepaneku põhjal, sätestab poolte täpsemad õigused ja kohustused. Finantsmehhanismide raames toetavad doonorriigid Eestis järgmiste valdkondade rahastamist, mille programmioperaatorid on:  programmis „Keskkonnahoidlik areng“ (Green Transition) Kliimaministeerium;  programmis „Rohe-ettevõtlus ja innovatsioon“ (Green ICT) Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium;  programmis „Rahvatervis“ (Public Health) Sotsiaalministeerium;  programmis „Kriisikindlus“ (Improved Disaster Resilience) Siseministeerium. Eelnimetatud valdkondade all elluviidavate programmide tingimused lepivad doonorriigid ja Eesti kokku programmiettepanekute (Concept Note) alusel sõlmitud programmilepingutes. Programmi ettevalmistamise ja elluviimise eest vastutab asjaomase valdkonna ministeerium. Finantsmehhanismide ettevalmistamist ja elluviimist Eestis koordineerib Rahandusministeerium. Programmi „Keskkonnahoidlik areng“ eesmärgid on rohepöörde kiirendamine jätkusuutlikuma ühiskonna suunas ning hariduse ja koolituse kvaliteedi, juurdepääsu ja asjakohasuse tõhustamine rohe- 2 ja digiülemineku, inimõiguste, demokraatia ja noorte tööhõive kontekstis. Sellele eraldab Norra Kuningriik toetusena 14,3 miljonit eurot ning EMP doonorriigid 2,7 miljonit eurot. Programmi „Rohe-ettevõtlus ja innovatsioon“ eesmärk on rohelise väärtuse loomine ja konkurentsivõime. Norra Kuningriik toetab programmi summaga 13,2 miljonit eurot. Programm „Rahvatervis“ seab eesmärkideks vastupidavamad ja kaasavamad rahvatervise süsteemid ning perevägivalla ja soolise vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa inimõiguste standarditega. Selle programmi toetuseks on EMP doonorriigid eraldanud 12,18 miljonit eurot. Programm „Kriisikindlus“ tegeleb parema vastupanuvõime loomisega katastroofidele ning EMP toetus tegevustele on umbes 13,9 miljonit eurot. Eelnõu paragrahvis 4 kehtestatakse auditeeriva asutuse ülesanded, mida täidab Rahandusministeerium. Eelnõu § 5 lõikes 1 reguleeritakse projekti elluviija mõistet ning piiritletakse, millises juriidilises vormis projekti elluviijaid võib kaasata. Lõikes 2 on toodud projekti partneri mõiste ning piiritletakse, millises juriidilises vormis projekti partnereid võib kaasata. Igas programmis võib projekti elluviijatele ja projekti partneritele seada täpsustatud õigused ja kohustused, mis tuleb fikseerida partnerluslepingus (rakendusmääruse artikkel 7.10), eraldiseisvas õigusaktis (nt konkreetse tegevuse tingimusi kehtestav määrus või käskkiri) või haldusaktis (toetuse taotluse rahuldamise otsus – tavaliselt määruse alusel antava toetuse puhul) või projektilepingus, mis sõlmitakse eelkõige kahepoolsete suhete fondi projektide raames. Käskkiri selles kontekstis on käsitatav õigusakti ja haldusakti sümbioosina, kus reguleeritakse nii toetusala, toetuse andmise eesmärke ja tegevusi, aga lisaks veel kulude abikõlblikkust, toetuse saaja aruandlust ja muid sarnaseid aspekte, mis haldusvälises õigussuhtes oleks reguleeritud lepingus. Eesti käesoleva perioodi programmides ei ole ette nähtud füüsilisest isikust projektide elluviijaid ega partnereid, mistõttu on määruse tasandil piiratud projektiosaliste ring juriidiliste isikute ja nende asutustega. Eelnõu paragrahvis 6 reguleeritakse rakendusmäärusest tuleneva kahepoolsete suhete fondi riiklikul tasandil korraldamise ja juhtimisega seotud küsimusi. Kahepoolsete suhete fondi haldab riiklik kontaktasutus ehk RTK ning kahepoolsete suhete fondi juhtimiseks moodustatakse ühiskomitee, mille koosseisu kuuluvad doonorriikide esindajad ja riikliku kontaktasutuse esindajad. Ühiskomitee võtab otsuseid vastu konsensuse alusel. Kui ühiskomitee on määranud toetuse juriidilisele isikule heaks kiidetud projekti elluviimiseks, sõlmitakse toetuse kasutamiseks sellekohane leping. Kahepoolsete suhete fondist toetust saanud juriidilisele isikule kohalduvad käesolevast määrusest tulenev õiguslik raamistik, samuti tingimused toetuse kasutamisele, hankimisele ja toetuse tagasinõudmisele. Eelnõu paragrahv 7 käsitleb programmioperaatori ülesannete täitmise algust ning sätestab ministri õiguse delegeerida programmioperaatori ülesannete täitmine, sealhulgas finantskorrektsiooni otsuste tegemine, programmilepingus nimetatud asutusele. Selleks kehtestab minister asjakohase õigusakti või sõlmib halduslepingu, kui volitatav on sihtasutus. Ülesannete delegeerimine ei vabasta programmioperaatorit vastutusest programmi elluviimise eest. Eelnõu paragrahvis 8 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamist programmioperaatori poolt. Kuna VäSS § 8 lg 4 annab volituse toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks ministrile, siis siin on kirjeldatud, et esmalt koostab programmioperaator (ministeerium) vastava õigusakti eelnõu, kooskõlastab selle riikliku kontaktasutusega ning seejärel minister kehtestab selle õigusakti. Kui toetust antakse määratlemata arvule õigussubjektidele avatud taotlusvoorude kaudu või jooksvalt, on selleks õigusaktiks määrus, kui aga on tegu eelnevalt määratletud elluviijate ja tegevustega, kinnitatakse asjakohased reeglid ministri käskkirjaga. Kui toetust antakse avatud voorude kaudu või jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite jätkumiseni, avalikustab programmioperaator programmi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra enne taotluste vastuvõtmist programmi tutvustamiseks loodud veebilehel. Taotluse hindajad 3 (hindamiskomisjon) avalikustatakse hiljemalt pärast hindamise läbiviimist või jooksvalt, kui hindajad ajas muutuvad. Eelnõu paragrahv 9 kehtestab programmi kulude abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ja lõppkuupäeva ning programmioperaatori kohustuse määrata toetuse andmise tingimustes kindlaks kulude abikõlblikkuse reeglid vastavalt rakendusmäärusele ja programmilepingule. Samuti on rakendajatele parema ülevaate loomiseks antud rakendusmääruse üldisemate sätete kokkuvõte, millistele tingimustele peavad abikõlblikud kulud vastama. Uuel perioodil on jätkuvalt lubatud lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamine. Eelnõu paragrahvis 10 reguleeritakse hankimise ja ostumenetlusega seotud kohustusi programmide rakendamisel. Lõike 1 kohaselt peab isik või asutus, kes on hankija vastavalt riigihangete seadusele (edaspidi RHS), hanke korraldamisel lähtuma RHS-ist. Kui ostusumma jääb alla hankekohustuse piirmäära, peab siiski järgima rakendusmääruse artikli 8.16 lõikes 3 toodud põhimõtteid. Mittehankija peab aga lõike 2 alusel ostude sooritamisel või lihtsustatud kulude kasutamisel kindlasti vältima huvide konflikti ning tagama erapooletuse, samuti järgima rakendusmääruse artikli 8.16 lõike 3 nõudeid ehk tagama, et lepingute sõlmimisele eelnev menetlus, lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused on proportsionaalsed, vastavad parimatele majandustavadele, sealhulgas aruandekohustusele, võimaldavad täielikku ja ausat konkurentsi võimalike pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse kaudu, ning tagavad finantsmehhanismi 2021–2028 vahendite optimaalse kasutamise. Lõike 3 kohaselt sätestatakse alused ostude korraldamiseks mittehankijatele, s.o juhul kui toetuse saaja ei ole hankija RHS-i tähenduses. Kui ostu maksumus on võrdne või suurem kui RHS-is kehtestatud lihthanke piirmäär, peab toetuse saaja tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud käesolevas määruses sätestatud ostumenetluse nõudeid. Eelkõige peab toetuse saaja tagama, et toetusest hüvitatava ostu hind kujunes konkurentsi korras erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel ning konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. Lõikes 4 kohaselt kehtestatakse ostumenetluse korraldamise üldised põhimõtted, mille eesmärk on tagada konkurentsile avatud ja läbipaistev toetuse kasutamine. Lõigete 5–6 kohaselt kehtestatakse erand, mille kohaselt tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris, kui ostu rahastatakse finantsmehhanismist enam kui 50% projekti abikõlblikest kuludest ja ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või sellest suurem. Lõikes 7 nähakse ette nõuded ostumenetlustele, mida ei viida läbi riigihangete registris. Lõikes 8 tuuakse välja erandid, mil ei pea ostumenetlust korraldama. Lõiked 9–10 reguleerivad ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingu tingimusi ja lepingu muutmise aluseid. Eelnõu § 11 annab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele õiguse kontrollida toetuse väljamakseid ning käsitleb väljamaksmise peatamise ja väljamaksmisest keeldumise aluseid. Toetuse väljamaksmise peatamise korral makstakse toetus välja pärast seda, kui on kõrvaldatud toetuse väljamaksmise peatamise alus. Lõikes 3 antakse õigus peatada toetuse maksmine või maksmisest keelduda projekti elluviija kõikide projektide maksete puhul, kui tegu on süsteemsete rikkumistega. Süsteemseks rikkumiseks loetakse eelkõige õigusnormide rikkumine, mis võib olla korduvat laadi, võib suure tõenäosusega toimuda sarnast liiki tegevuste puhul ja mis tuleneb tõsistest puudustest. Väljamaksete peatamine on ajutine meede ja selle periood sõltub konkreetsest juhtumist. Programmioperaator võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest keelduda tema ülesandeid täitvale asutusele või projekti elluviijale, kelle tõttu toetuse väljamaksmine programmioperaatorile peatati või väljamaksmisest keelduti. Kui toetuse väljamaksest keeldutakse, siis 4 tehakse sellekohane finantskorrektsiooni otsus. Eelnõu § 12 reguleeritakse programmide rakendamisel tuvastatud rikkumistest teavitamist. Lõige 1 kehtestab programmioperaatori kohustuse riiklikku kontaktasutust 10 päeva jooksul rikkumisest teada saamisest teavitada. Lõikes 2 on loetletud rikkumiste tunnused, milliste esinemisel on riiklikul kontaktasutusel kohustus teavitada FMK/NVM-i. Rikkumisi, mis on seotud kuni 5 euro suuruse kuluga, ei käsitleta rikkumistena. Lõiked 5 ja 6 näevad ette programmioperaatori kohustuse toetus tagastada, kui sellekohane rikkumine on tuvastatud sertifitseeriva asutuse poolt või tuginedes doonorite tehtud toetuse tagasinõudmise otsusele. Programmioperaatoril on õigus teha tagasinõudmise otsus tema ülesandeid täitvale asutusele või projekti elluviijale, kelle tõttu programmioperaatorile tagasinõue tehti. Lõiked 7–8 näevad ette võimaluse programmileping ennetähtaegselt lõpetada nii riikliku kontaktasutuse kui ka doonorriikide algatusel ning sellisel juhul tuleb programmi kasutamata toetuse jääk tagastada. Eelnõu § 13 reguleerib finantskorrektsioonide kohaldamist ehk riiklik kontaktasutus ja programmioperaator võivad lähtuvalt VäSS § 8 lõigetest 51–59 teha finantskorrektsiooni otsuse toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks. Riiklik kontaktasutus teeb finantskorrektsiooni otsuse riikliku tasandi kahepoolsete suhete fondi projektide kohta ning programmioperaator enda rakendatava programmi raames elluviidavate projektide kohta (selle õiguse võib vastavalt §-le 7 volitada programmi rakendavale asutusele). Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist ja raskusest tulenevalt ning kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest. Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates toetuse tagasinõudmise otsuses sätestatud tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. Kui finantskorrektsiooni summa jääb alla 1000 euro, on finantskorrektsiooni tegijal vastavalt eelnõu § 13 lg 2 punktile 2 õigus see tegemata jätta. Kaalutlusõiguse rakendamisel analüüsitakse lisaks eelkõige näiteks järgnevaid asjaolusid: - kas toetuse saajale on toetus juba välja makstud; - kas projekti tegevused on ellu viidud ja tulemused on saavutatud; - puudub pettuse kahtlus ning tegemist ei ole ilmselgelt sobimatu või tahtlikult valesti deklareeritud kuluga. Toetuse saajal ei ole võimalik vabatahtlikult toetust tagastada, kui vastav projekt on juba hõlmatud käimasolevasse või plaanitavasse auditivalimisse. Alates 01.05.2026 ei tagasta toetuse saaja, kes on riigieelarve seaduse § 2 lg 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus ja kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, toetust, vaid leiab vastavale kulule uue katteallika. Eelnõu § 14 paneb programmioperaatorile kohustuse tagada järelevalve programmivahendite 5 kasutamise üle ning kohustuse tagada programmioperaatoriväliste kontrolliteostajate ligipääs toetuse kasutamisega seotud informatsioonile, sh sätestab ligipääsu tagamise kohustuse projekti elluviijaga sõlmitavas lepingus või õigusaktis projekti elluviija ning teiste toetuse kasutamisega seotud isikute ruumides ja territooriumil. Lisaks antakse riiklikule kontaktasutusele õigus otsustada programmioperaatori ülesannete täitmise peatamise üle, kui järelevalve või auditi tulemusel ilmneb, et tööprotsessid ei vasta nõuetele või ülesandeid ei täideta. Eelnõu § 15 sätestab programmioperaatori poolt riiklikule kontaktasutusele ja/või sertifitseerivale asutusele esitatavate finantsvahearuande, aastaaruande, lõpparuande ning väljamaksete prognoosi tähtajad, viisi ning vormi, et sertifitseeriv asutus ja riiklik kontaktasutus saaksid abisaaja riigi kohustused doonori ees täita õigeaegselt. Lisaks pannakse programmioperaatorile kohustus anda riiklikule kontaktasutusele ja/või sertifitseerivale asutusele täiendavat informatsiooni, mis on vajalik aruandluskohustuste täitmiseks doonori ees. Määrusele ei kehtestata kehtivuse lõpptähtaega, kuna seda on keerukas prognoosida. Eeldatavasti võiks kõik finantsmehhanismi rakendamisega seotud toimingud olla lõpetatud 31. detsembriks 2036. a, ent kui mingi projektiga seoses tõusetuvad kohtuvaidlused, ei pruugi see nii juhtuda. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu aluseks on:  8. oktoobril 2024. a allkirjastatud Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi leping Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028;  8. oktoobril 2024. a allkirjastatud Euroopa Liidu ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ning Norra Kuningriigi leping Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028;  27. mail 2025. a allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise EMP finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum;  27. mail 2025. a allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandum. Seega on eelnõu kooskõlas finantsmehhanismide välislepingulise raamistikuga. 6. Eelnõu mõjud Määrusega sätestatakse finantsmehhanismide 2021–2028 rakendamise riigisisesed üldised tingimused, rakendussüsteemis osalevad asutused ning nende peamised õigused ja kohustused toetuse andmisel ja kasutamisel. Projektide elluviimisel investeeritakse eelnõu §-s 3 nimetatud esmatähtsatesse valdkondadesse, mille tulemusena paraneb Eesti erinevate piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord, s.o suureneb tööhõive, luuakse paremad tingimused majanduskasvuks ning arendatakse Eesti Vabariigi ja doonorriikide vahelisi kahepoolseid suhteid. Fookusteemadeks perioodil 2021–2028 on tervis, kriisikindlus ja rohelahendused. Lisaks rahalisele panusele on võimalik riikidevahelise koostöö käigus vahetada kogemusi ja saada teavet, mis omakorda võimaldab Eestil üldiselt paremini kavandada oma majandustegevust ja arendada kahepoolseid suhteid doonorriikidega. 6  7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõu toob Eesti Vabariigile kulusid kaasfinantseerimise ulatuses Norra finantsmehhanismis 4 852 941 eurot ja EMP finantsmehhanismis 5 078 118 eurot ehk hinnanguliselt kokku kuni 10 miljonit eurot. Riikliku kaasfinantseerimise vahendid nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves. Finantsmehhanismide rakendamine annab Eestile võimaluse investeerida mahukatesse valdkondadesse, kuhu välisabi mitte kasutades peaks riigieelarvelisi investeeringuid tegema oluliselt pikema aja jooksul. Samuti võimaldab nende rakendamine märkimisväärselt võimendada eelarveliste ja teiste välisvahendite investeeringute mõju. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 7  Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 16.09.2026 nr 1.1-10.1/3730-1 Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kultuuriministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord 2. Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri Monika Maamägi 611 3480 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee Registrikood 70000272