RAAMLEPING
10.09.2026 nr 2-2/763
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn),
Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi 15, 12918 Tallinn),
keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi
tellija),
ja
Osaühing TLG HOTELL (registrikood 10952552, aadress Sadama tn 7, 10111 Tallinn), keda esindab volituse
alusel müügijuht Getter Koppel (edaspidi täitja),
edaspidi eraldi pool ja ühiselt pooled,
on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping):
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Koolitus- ja seminariruumide rent“ (viitenumber
304964) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud
pakkumusest järgmistes riigihanke osa(de)s:
1.1.1. 1. osa – Koolitus- ja seminariruumide rent Tallinnas ja Harjumaal.
1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise
raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud
raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised
hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.
1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja
avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust
lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase
täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult
enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud
tingimustega;
1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes
asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,
esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil
kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste
ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja
kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;
1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded
või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on teenuse suhtes maksma panna;
1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise
sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.
1.5. Lepingu ese on koolitus- ja seminariruumide rent mis on kirjeldatud riigihanke
alusdokumentide tehnilises kirjelduses — Lisa 1. Tehniline kirjeldus (edaspidi teenus).
1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning
tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas.
1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel
hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse
vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.
1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud
pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele
peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.
1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis
või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus
sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist
reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas
lepingus sätestatud tingimustega.
2. Lepingu osad
Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad,
riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse
esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel
edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole
sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu,
millega võetakse rahaline kohustus.
3. Hankelepingute sõlmimine
3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse
(edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi
kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat
täitjalt teenust tellima.
3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel
minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt.
3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena
teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse
minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud
või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja/või kirjelduste alusel.
Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul
tehnilises kirjelduses nimetatud teenust edukaks osutunud pakkujalt.
Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles
täpsustatakse vajadusel nt ostetava teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.
3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul e-posti teel või mõne muu elektroonilise süsteemi teel
ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:
3.2.1. Tellija sätestab tellimuses pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades
hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.
3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste
loetelu ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse
koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab tellija, kui tema
eesmärk on sõlmida kestvusleping.
3.2.3. Hinnapakkumus esitatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-
posti teel või läbi mõne muu elektroonilise süsteemi tellijale.
3.2.4. Tellijal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid
tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija võimalused
ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.
2/11
3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida tellija ei osanud
minikonkursil ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut
minikonkurssi korraldamata.
3.2.6. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud
pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks
pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste
hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim. Tellija võib minikonkursi
käigus esitatud pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate
suhtes kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuse täitmise
kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija pakkumuse vastavust ja kahtluse
tekkimise korral ka kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal, kellega tellija
kavatseb hankelepingu sõlmida. Kui selle pakkuja pakkumus osutub kontrollimise
tulemusena mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse minikonkursilt, on tellijal
õigus teostada kirjeldatud kontrollid hindamise tulemusena paremusjärjestuses
järgmise pakkuja osas.
3.2.7. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:
1) maksumus/kulu (kogumaksumus) (osakaalu punktid 100) või
2) kombineerituna maksumus/kulu (osakaalu punktid 50-90) ja teenuse täitmise
kvaliteet (osakaalu punktid 10-50). Kvaliteedikriteeriumitena võidakse
kasutada alljärgnevaid kriteeriume:
• ruumide sobivus sündmuse läbiviimiseks (nt ruumi suurus, osalejate
mahutavus, võimalus teha grupitöid, lisaruumide võimekus);
• tehnilise varustuse olemasolu ja mitmekülgsus (nt kirjutustahvel või muu
vajalik esitlustehnika, täiendavate laudade tellimise võimalus);
• ruumi paigutuse paindlikkus (nt võimalust jaguneda väiksematesse
töögruppidesse või sektsioonidesse);
• asukoht ja logistiline ligipääsetavus (nt ühistranspordi või
parkimisvõimaluste olemasolu);
• lisateenuste kättesaadavus (nt kohapealne toitlustus, kohvipausid,
läheduses asuvad toitlustuskohad, köögi kasutamise võimalus, tehniline
tugi);
3.2.8. Juhul kui tellija teeb hankelepingu sõlmimise otsuse, teavitab ta minikonkursi
tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei
esitanud, ning tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.
3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi
enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on tellijal
õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja
sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse
esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka
pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt
riigihangete seaduse §-le 119.
3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks
rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks
liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.
3.2.11. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb
vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:
3.2.11.1. pakkumused on tellija jaoks ebamõistlikult kallid;
3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis
välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi
lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või
hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus
väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija
varasematele vajadustele või ootustele;
3/11
3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu tellijast, või
põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest,
kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust
taolisest korraldusest;
3.2.11.4. tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel
sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.
3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus
esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole
lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete
seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).
3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite
arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumuse punktides 3.2.11 ja 3.3
toodud alustel.
3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või
raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse
tellimine alljärgneva korra alusel:
3.5.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku.
3.5.2. Täitja esitab pärast tellijalt pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse
koos teenuse maksumusega.
3.5.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub
pakkumusest, andes sellest pakkujale teada.
3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui
hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled
hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.
3.7. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid
(teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside
käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega
juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitjale täpsed tehnilised kirjeldused ja
teenuste hinnastamise tingimused.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste
tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.
4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust
ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse
osutamisega seotud küsimustes.
4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.
4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist.
4.6. Tellijal on õigus nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse
osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele.
4.7. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist käia teenuse osutamise asukohaga tutvumas
ning kontrollida selle vastavust lepingu tingimustele. Kui teenuse osutamise asukoht ei vasta
lepingu tingimustele, on tellijal õigus jätta hankeleping sõlmimata ning tellida teenust
lepinguväliselt (kolmandalt isikult).
4.8. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski täitja ei esita pakkumust;
täitjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski täitja ei ole võimeline hankelepingut
täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes
keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.
4.9. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus
sätestatud tingimustel.
4.10. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele
juhiste täpsustamiseks.
4/11
4.11. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud
hankelepingu täitmisega.
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt
tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse
nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku
ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul
vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate
kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis
täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.
5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud
küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi
raporti.
5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma
keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.
5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust
osutada.
5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja
sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele,
parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.
5.8. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku
kvalifikatsiooniga tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud lepingu eesmärgi
saavutamiseks.
5.9. Täitja kohustub järgima oma valdkonna õigusaktidega teenuse osutamisele kehtestatud
nõudeid.
5.10. Täitja kohustub andma tellija nõudmisel ülevaate teenuse osutamise hetkeseisust ning
esitama tellija nõudmisel teenuse osutamisega seotud dokumendid.
5.11. Täitja kohustub kõrvaldama tellija nõudmisel kõik teenuse osutamisel ilmnenud puudused
viivitamatult omal kulul.
5.12. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud
tingimustel.
5.13. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu
täitmist.
5.14. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema
organiseerimise osas.
6. Lepingu maksumus ja maksetingimused
6.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 200 000 eurot (sh
osade 2, 3, 4 ja 5 kogumaksumus 100 000 eurot, milles käesolevat lepingut ei sõlmita), millele
lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute
eeldatav maksimaalne kogumaksumus on hanke osade kaupa:
6.1.1. Osa 1 – 100 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.
6.2. Kuni 25 inimest mahutava seminariruumi ühe tunni rendi hind 45 eurot käibemaksuta.
6.3. Kuni 100 inimest mahutava seminariruumi ühe tunni rendi hind 80 eurot käibemaksuta.
6.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad tellija poolt korraldatud
minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks
pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada
punktis 6.2 ja 6.3 nimetatud maksimaalseid hindasid.
6.5. Minikonkursside või pakkumuste esitamise ettepanekute käigus võib hankija küsida
pakkumusi ka üle 100 osalejale mõeldud ruumidele. Selliste ruumide hinnad ei ole
5/11
raamlepinguga fikseeritud ning määratakse igakordselt minikonkursi või pakkumuste
esitamise ettepaneku käigus eraldi.
6.6. Täitjal on lubatud minikonkurssidel või pakkumuste esitamise ettepanekute käigus pakkuda
ka esialgses pakkumuses mitte esitatud ruume tingimusel, et need vastavad raamlepingu
tehnilises kirjelduses punktis 1 ning minikonkurssides või pakkumuste esitamise
ettepanekutes kehtestatud nõuetele.
6.7. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises
kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse ühikuhinnad on tellija jaoks lõplikud ja sisaldavad
kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid (nt kommunaalmaksed, personalikulu, koristus- ja
pesuteenused, prügivedu jms), mis on teenuse osutamiseks eeldatavasti vajalikud, kuid mida
ei ole kirjeldatud tehnilises kirjelduses.
6.8. Riigihanke pakkumuses esitatud teenuste hinnad jäävad fikseerituks raamlepingu
sõlmimisele järgnevaks 12 kuuks. Hindade muutmine on lubatud järgnevate aastate
minikonkursside käigus pakkumuste esitamisel, seejuures ei või minikonkursil pakutav
teenuse hind järgneval 12 kuul suureneda rohkem, kui Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise 12 kuulise perioodi alguskuu ja uue perioodi
alguskuuga.
6.9. Täitja esitab lepingu alusel sõlmitud hankelepingu korral arved tellijaga kokkulepitud
sagedusel, kas kord kuus või iga hankelepingu/tellimuse kohta eraldi.
6.10. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti
Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab
lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole
teisiti kokku lepitud.
6.11. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:
6.11.1. Maksja andmed (arve tasuja):
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a,
11314 Tallinn);
Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi tn 15, 12918
Tallinn).
6.11.2. Muud arvele märgitavad andmed:
tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);
raamlepingu number;
teenuse liik ja osutamise aeg;
riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on
leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.
6.11.3. Täitja pangarekvisiidid:
Saaja pank: AS SEB Pank;
Saaja pangakonto number: IBAN EE471010220031245015;
SWIFT: EEUHEE2X.
6.12. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul
pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist.
6.13. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue
arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt
maksekorralduse vastuvõtmisest.
6.14. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt
10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
6.15. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude
kohta.
6/11
6.15.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenustele rakendub 0%-line käibemaksumäär
vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktidele 14 ja 14.1.
6.15.2. NATO relvajõudude tarbeks osutatavad teenused lepitakse kokku minikonkursis või
tellimuse esitamisel.
6.15.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud
käibemaksuvabastuse tõend.
7. Vääramatu jõud
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust
vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled
ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise
lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust
tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas.
7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi
vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole
teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel
hankelepingu muudatus.
7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama
teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või
mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o
vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise
kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes
teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
7.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse
osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud
esinesid lepingu sõlmimise hetkel.
8. Konfidentsiaalsustingimused
8.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
8.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega
hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb
temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
8.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat
dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik
dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja
kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.
8.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele
isikutele on keelatud.
8.5. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,
tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
8.6. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
7/11
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.7. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.8. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
9. Vastutus
9.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase
täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.
9.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse
lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende
tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.
9.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud
teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale
lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest
teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse
osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.
9.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele
kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud
kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse
osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta
informatsiooni esitamata vms.
9.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele
mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada
teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt
kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis
ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.
9.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja
jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste
eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
9.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt
mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.
9.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega
teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades
selleks täitjale avalduse.
9.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni
0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega
viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui
hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
9.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu
olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.
9.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on
tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse
maksumusest.
9.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud
poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
9.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse §
113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva
eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul
selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
9.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
8/11
9.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
9.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud
leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast
tasust.
9.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu
esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist
leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.
10. Lepingu lõpetamise alused
10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei
vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu
täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu
ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest
teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja
on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.
10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku
lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine
loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates.
Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja
andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse
täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping
tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole
pakkunud tellijale kohast täitmist.
10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool
on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste
lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:
10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
10.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
10.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut
tähtaegselt täita;
10.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
10.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
10.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei
täida kohustust ka edaspidi;
10.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse
osutamisega;
10.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või
lubade pikendamine ei ole võimalik;
10.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud
punktides 10.4.1–10.4.9.
10.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud
pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.
10.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva
ette.
10.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
10.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.
9/11
11. Kontaktisikud
11.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel
toetus- ja korraldusteenuste kategooriajuht Kätlin Anepaio (tel +372 5346 7596, e-post
[email protected]).
11.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud.
Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.
11.3. Täitja kontaktisik on Getter Koppel (tel +372 5911 5151, e-post
[email protected]).
11.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.
11.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema
adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
11.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti
teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
12. Lõppsätted
12.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud.
12.2. Leping kehtib alates jõustumisest 36 kuud või vastavas osas kuni hanke osa maksimaalse
täitumiseni või punktis 6.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt
sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke osa maksimaalse maksumuse arvestamisel
lähevad arvesse kõik vastavas osas sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud
ja/või esitatud ostutellimused.
12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude
olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne
versioon.
12.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
12.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku
leppinud.
12.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
12.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
12.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast
nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
12.9. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult
või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on
edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud
asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral
loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
12.10. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.
12.11. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping
teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool
allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud
15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub
e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.
13. Lisad
10/11
13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus.
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maia Prunt Getter Koppel
hankebüroo juht müügijuht
11/11