dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 23. september 2026
Viit
15-2/26/3546
Registreeritud
23. september 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20260923_Avalik_RKIK_15-2_26_3546_Pöördumine seoses Rutja õppeväljaku ja Rutja piirkonna.asice282 KB

Sisu (failidest)

Haljala Vallavalitsus Hr Elmar Vaher Riigi Kaitseinvesteeringute keskus [email protected] Meie 22.09.2026 nr 9-2/26/44 Pöördumine seoses Rutja õppeväljaku ja Rutja piirkonna riigikaitselise kasutuse mõjude hindamisega Austatud peadirektor Elmar Vaher Haljala Vallavalitsus pöördub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poole seoses Haljala vallas Rutja piirkonnas toimuva riigikaitselise tegevuse, Rutja õppeväljaku kasutuskoormuse ning sellega kaasnevate mõjudega kohalikele elanikele, piirkonna elukeskkonnale ja valla ruumilisele arengule. Haljala Vallavalitsus pöördus 02.08.2023 Kaitseministeeriumi poole seoses Vabariigi Valitsuse määrusega „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“. Toona juhtisime tähelepanu, et Haljala vallas asuv Rutja õppeväljak ei ole õiguslikult nimetatud harjutusväljaks, kuid selle kasutuskoormus, lasketaristu, piiranguvöönd ja mõju kohalikule kogukonnale on märkimisväärsed. Oleme Kaitseministeeriumi varasema seisukoha teadmiseks võtnud. Samas näitavad viimaste aastate andmed ja avalikud teavitused, et Rutja piirkonna riigikaitseline kasutus on sisuliselt laiem kui ainult Rutja õppeväljaku kinnistu või lasketiiru kasutamine. Lisaks õppeväljakule ja lasketiirule kasutatakse riigikaitselistel eesmärkidel ka Rutja rannaala, rannikut, mereala, endise lennuvälja piirkonda ning õhuruumi. Rutja õppeväljaku kuugraafikud kajastavad Kaitseliidu õppeväljakul kavandatud tegevusi, kuid ei kajasta tingimata nimetatud teiste alade kasutust ega tegevusi, mida korraldavad Kaitsevägi, Kaitseministeerium, RKIK, kaitsetööstusettevõtted või muud osapooled. Seetõttu peame vajalikuks käsitleda Rutja mõju terviklikult. Haljala Vallavalitsus rõhutab, et toetame Eesti riigikaitse tugevdamist ning peame Kaitseliidu, Kaitseväe ja liitlaste väljaõpet vajalikuks. Meie pöördumise eesmärk ei ole väljaõppetegevust takistada, vaid saavutada selge ja sisuline arusaam Rutja piirkonna riigikaitselise kasutuse mõjudest, nende leevendamise võimalustest ning kohaliku omavalitsuse ja kogukonna õiglasest kaasamisest. Rutja õppeväljak on aktiivses kasutuses nii Kaitseliidu kui ka Kaitseväe väljaõppeks. Haljala Vallavalitsuse käsutuses olevate Rutja õppeväljaku infograafikute põhjal oli perioodil 18.06.2025–18.06.2026 õppeväljakul kavandatud tegevusi vähemalt 239 kalendripäeval ehk ligikaudu kahel kolmandikul vaadeldud perioodi päevadest. Valdav osa tegevustest oli seotud laskmisega – kas eraldi laskmise või laskmise ja taktikalise väljaõppega. Eriti intensiivne oli Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 ak EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 ak EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee 2026. aasta kevad, mil märtsis oli tegevusi kavandatud 30 päeval, aprillis 27 päeval ja mais samuti 27 päeval. Võrreldes 2025. aasta esimese poolaastaga on 2026. aasta esimeses pooles kasutuskoormus kasvanud ning tegevuste laad on liikunud rohkem laskmise ja taktikalise väljaõppe kooskasutuse suunas. Perioodil 01.01–18.06 oli 2025. aastal tegevusi ligikaudu 110 päeval ja 2026. aastal ligikaudu 143 päeval ehk ligi 30% rohkem. See tähendab, et kohalike elanike tajutav häiring võib olla kasvanud ka juhul, kui kogu aasta tegevuspäevade arv ei ületa varasemat kõrgtaset. Pärast nimetatud võrdlusperioodi on Rutja piirkonnas riigikaitseline tegevus jätkunud. Haljala Vallavalitsusele ei ole teadaolevalt edastatud Rutja õppeväljaku juuli ja augusti 2026 kuugraafikuid, mistõttu ei ole õppeväljaku nende kuude kasutuskoormust võimalik sama metoodikaga hinnata. Samal ajal toimusid eraldi teavituste põhjal Rutja piirkonnas mitmed droonide testimise perioodid. Need tegevused ei pruukinud toimuda Kaitseliidu õppeväljakul ega kuuluda seetõttu õppeväljaku kuugraafikus kajastamisele. See eristus kinnitab vajadust vaadelda Rutja piirkonna tegelikku kasutuskoormust eri alade ja korraldajate lõikes. Septembri 2026 õppeväljaku infograafikus on kavandatud tegevusi 27 päeval ning oktoobri infograafikus 23 päeval, sealhulgas 12.–15. oktoobril droonitestid. Rutja riigikaitselist tähendust on viimastel aastatel suurendanud ka taristuarendused. 2022. aastal avati Rutjal 1000 meetri lasketiir, millel on laskerajad kuni 300 m, 500 m ja 1000 m distantsidele ning taktikaline laskeala. Kaitseliidu avaldatud info kohaselt oli lasketiiru rajamine seotud vajadusega avardada väljaõppevõimalusi. 2025. aastal anti Rutja õppeväljakul üle uus konteinerlinnak, mis parandab õppuste aegseid majutustingimusi ning võimaldab Rutjat kasutada aastaringselt. Avalikus teavituses on nimetatud, et konteinerlinnak loob kasutusvõimaluse kaitseliitlastele, koostööpartneritele, liitlasüksustele ning noorteorganisatsioonidele. Taristuarenduste kokkuvõte on esitatud lisas 4 (vt lisa 4). Lisaks õppeväljakul toimuvale on avalikult kättesaadavate teavituste ja uudiste põhjal Rutja piirkonda kasutatud viimastel aastatel ka ranna-, ranniku-, mere-, lennuvälja- ja õhuruumi hõlmavateks tegevusteks. Näidetena võib nimetada Rutja rannikul toimunud õhusihtmärkide laskmisi ja Pioruni õhutõrjesüsteemi kasutamist, õppuse Pikne raames Rutjal helikopteritelt meresihtmärkide laskmisi, õppust Digital Shield 2.0, Rutja lennuväljal toimunud droonitõrjesüsteemide tutvustust, Rutja rannas toimunud õhutõrje lahinglaskeharjutust ning 2026. aasta suvel korduvalt toimunud drooniteste Rutja ranna-, mere- ja õhuruumis. Osa neist tegevustest ei ole seotud Kaitseliidu õppeväljaku kasutamisega ning nende kohta jõuab vallani info eri korraldajatelt ja eri kanalite kaudu. Näited kinnitavad, et Rutja puhul ei ole tegemist üksnes ühe lasketiiru või ühe kinnistu kasutusega. Mõju ulatub laiemale piirkonnale ning võib hõlmata rannaala, mereala, lennuvälja piirkonda, õhuruumi, liikumispiiranguid, müra, kohalike elanike teavitamist ning piirkonna arendustegevust. Samuti ei piirdu Rutja mõju ainult konkreetsete väljaõppepäevadega. Rutja lasketiir on kehtiva kaitseministri määruse kohaselt riigikaitseline ehitis, mille piiranguvööndi ulatus on 2000 meetrit. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus on lisaks Rutja lasketiirule käsitletud Rutja merele orienteeritud suurtükiväe ja õhutõrje harjutusala ning toodud põhimõte, et harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvöönditesse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid. Samuti rõhutab maakonnaplaneering vajadust vähendada koostöös kohalike omavalitsustega võimaluse korral riigikaitselise tegevuse negatiivset mõju elanikele, taristule ja looduskeskkonnale. Rutja küla kuulub Haljala valla Karepa kanti, kuhu kuuluvad Andi, Eisma, Karepa, Kiva, Pajuveski, Rutja, Tidriku, Toolse ja Vainupea külad ning kus valla andmetel elas 01.01.2026 seisuga 287 inimest. Tegemist on rannikupiirkonnaga, kus riigikaitselise tegevuse mõju ei puuduta üksnes õppeväljaku vahetut ümbrust, vaid laiemat elukeskkonda, suvitus- ja puhkeotstarbelist kasutust ning piirkonna arenguvõimalusi (vt lisa 5). Eeltoodust tulenevalt palume Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt seisukohta ja koostööd järgmistes küsimustes. Palume hinnata Rutja õppeväljaku, Rutja lasketiiru ning Rutja piirkonna laiemat riigikaitselist kasutust terviklikult, arvestades õppeväljaku kasutuskoormust, lasketaristut, ranna-, mere-, lennuvälja- ja õhuruumi kasutust, eri tegevuste korraldajaid ning piirkonna elanikke ja arendustegevust mõjutavaid piiranguid. Palume selgitada, kuidas RKIK hindab Rutja õppeväljaku ja lasketiiru rolli võrreldes asutatud harjutusväljadega, kui lähtuda mitte üksnes õiguslikust nimetusest, vaid tegelikust kasutuskoormusest, tegevuste laadist ja kohalikust mõjust. Palume selgitada, kas Rutja õppeväljaku, lasketiiru, rannaala, mereala, lennuvälja piirkonna või nendega seotud tegevuste kohta on tehtud mürauuringuid, müramõõtmisi, müra modelleerimist, keskkonnamõju eelhinnanguid, ohutushinnanguid või muid mõjude hindamisi. Palume selgitada, milliseid mõjude leevendusmeetmeid peab RKIK Rutja piirkonna puhul võimalikuks rakendada või edasi arendada. Peame silmas muu hulgas näiteks müra mõõtmist ja seiret, müra leevendavaid lahendusi, paremat aastapõhist kasutusinfot, kohalike elanike varasemat teavitamist ning eri korraldajate vahel koordineeritud piirkonnapõhist teavituskorda, kohaliku taristu ja elukeskkonna toetamise võimalusi ning valla kaasamist juba tegevuste kavandamise etapis. Palume avalikustatavas ulatuses selgitada, milline on Rutja roll merele ja rannikule suunatud riigikaitseliste tegevuste, õhutõrjeharjutuste, droonitõrje ning meresihtmärkide laskmiste kontekstis Eestis. Samuti palume selgitada, millised on Rutja piirkonna kavandatavad kasutussuunad lähiaastatel ning milline asutus või osapool koordineerib tervikuna Rutja ranna-, mere- ja õhuruumi kasutust puudutavat infot ja kohaliku omavalitsuse teavitamist. Palume anda ülevaade Rutja õppeväljaku ja sellega seotud taristu arendustest alates 2022. aastast ning lähiaastate kavandatavatest arendustest, sh lasketiir, majutus-, teenindus-, side-, tee-, ohutus- ja muu väljaõppetaristu. Palume RKIK-il (koostöös Kaitseministeeriumiga) analüüsida, kas kohalikele omavalitsustele mõeldud hüvitiste või toetuste süsteem peaks tulevikus arvestama ka selliste riigikaitseliste õppeväljakute, lasketiirude ja muude väljaõppealadega, mille kasutuskoormus ja mõju kohalikule kogukonnale on sisuliselt võrreldav harjutusväljade mõjuga. Palume kaaluda võimalust korraldada Haljala Vallavalitsuse, RKIK-i, Kaitseliidu ja Kaitseväe esindajate kohtumine, et arutada Rutja õppeväljaku ja Rutja piirkonna kasutuskoormust, elanike tagasisidet, valla kommunikatsioonikoormust ning võimalikke koostöö- ja leevendusmeetmeid. Peame oluliseks, et riigikaitselise taristu ja väljaõppetegevuse mõjusid kohalikele kogukondadele käsitletaks sisuliselt ja võrdselt. Kui väljaõppeala kasutus on püsiv, ulatuslik ja kohalikele elanikele tajutav, peaks sellega kaasnema ka selge mehhanism mõjude hindamiseks, leevendamiseks, kohaliku omavalitsuse kaasamiseks ning vajadusel kohaliku kogukonna toetamiseks. Palume käsitleda käesolevat pöördumist koostööettepanekuna ning anda Haljala Vallavalitsusele kirjalik seisukoht. Olemasolevate avalikustatavate dokumentide osas palume pöördumist käsitleda ka teabenõudena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Puusepp vallavanem Lisad: Haljala Vallavalitsuse 02.08.2023 pöördumine Kaitseministeeriumile ja Kaitseministeeriumi vastus Rutja õppeväljaku kasutuskoormuse koond 18.06.2025–18.06.2026 ja ajakohastav info seisuga 22.09.2026 Näited Rutja ranna, ranniku, mereala, lennuvälja ja õhuruumi riigikaitselisest kasutusest Rutja õppeväljaku ja seotud taristu arendused alates 2022. aastast Planeeringulised piirangud ja Rutja piirkonna ruumilise mõju kokkuvõte Kohaliku mõju ja Haljala Vallavalitsuse kommunikatsioonikoormuse kokkuvõte Lisa 1 Pöördumine seoses harjutusväljade hüvitistega kohalikele omavalitsustele Lisa 2. Rutja õppeväljaku kasutuskoormuse koond 18.06.2025–18.06.2026 ja ajakohastav info seisuga 22.09.2026 Käesolev koond käsitleb üksnes Kaitseliidu Rutja õppeväljaku avaldatud kasutusgraafikutes kajastatud tegevusi. See ei hõlma tingimata kõiki Rutja piirkonnas toimuvaid riigikaitselisi tegevusi, sealhulgas Rutja ranna-, ranniku-, mere- ja õhuruumis toimuvaid laskmisi, droonilende, drooniteste või muid tegevusi, mida korraldavad Kaitsevägi, Kaitseministeerium, RKIK, kaitsetööstusettevõtted või muud osapooled. Haljala Vallavalitsuse käsutuses olevate Rutja õppeväljaku infograafikute põhjal oli perioodil 18.06.2025–18.06.2026 Rutja õppeväljakul kavandatud tegevusi vähemalt 239 kalendripäeval. Arvestus põhineb avaldatud kuugraafikutel. Novembri 2025 graafikut käesolevas koondis ei ole, mistõttu on tegemist minimaalse tuvastatud kasutuskoormusega. Näitaja Tulemus Vaadeldud periood 18.06.2025–18.06.2026 Tuvastatud tegevuspäevi vähemalt 239 päeva Osakaal vaadeldud perioodist ligikaudu 65% päevadest Peamine tegevuse laad laskmine ja laskmine+taktika laskmine+taktika tegevuspäevi 120 päeva Ainult laskmine 109 päeva Ainult väljaõpe / laager 7 päeva Laskmine ja väljaõpe samal päeval 2 päeva Muu tegevus 1 päev 2026. aasta esimesel poolaastal on kasutuskoormus võrreldes 2025. aasta sama perioodiga kasvanud. Perioodil 01.01–18.06 oli 2025. aastal tegevusi ligikaudu 110 päeval, 2026. aastal ligikaudu 143 päeval. See tähendab ligikaudu 30% kasvu. Eriti intensiivne oli 2026. aasta kevad: Kuu Tegevuspäevad Märts 2026 30 päeva Aprill 2026 27 päeva Mai 2026 27 päeva 01.–18.06.2026 17 päeva Oluline on märkida, et kasutuskoormuse hindamisel ei ole tähenduslik ainult tegevuspäevade arv, vaid ka tegevuste laad. 2026. aastal on varasemaga võrreldes rohkem tegevusi märgitud liigina „laskmine+taktika“, mis võib kohalike elanike jaoks tähendada intensiivsemat tajutavat häiringut kui ainult päevade arvu põhjal järelduks. Allikad: Kaitseliidu Rutja õppeväljaku infograafikud / kasutusgraafikud Haljala Vallavalitsuse valduses. 18.06.2025–18.06.2026 arvestust ei mõjuta asjaolu, et 2026. aasta juuli ja augusti kuugraafikuid ei ole vallale teadaolevalt edastatud, sest need kuud jäävad vaadeldud perioodist välja. Kuugraafikute statistikat ei ole kasutatud Rutja ranna-, mere- või õhuruumi eraldiseisvate tegevuste mahu hindamiseks. Ajakohastav info seisuga 22.09.2026 Juuli ja augusti 2026 Rutja õppeväljaku kuugraafikuid ei ole Haljala Vallavalitsuse valduses ning seetõttu ei ole õppeväljaku nende kuude kasutuskoormust käesolevas koondis arvuliselt hinnatud. Eraldi teavituste põhjal on samal ajal teada mitmest droonide testimise perioodist Rutja ranna-, mere-, õhuruumi ning osaliselt ka õppeväljaku ümbruses. Neid tegevusi ei käsitleta automaatselt Kaitseliidu õppeväljaku kasutusena, sest nende asukoht ja korraldaja võivad olla erinevad. Näited on esitatud lisas 3. September 2026: avaldatud infograafiku järgi 27 kavandatud tegevuspäeva (01.–17.09 ja 20.– 29.09), kõik liigina „laskmine+taktika“. 01.–17.09 on tegevuse aeg 09:00–21:00 ja 20.–29.09 09:00–20:00. Oktoober 2026: 18.09.2026 avaldatud tulevikugraafiku järgi 23 kavandatud tegevuspäeva. 12.–15.10 on märgitud droonitestid kell 08:00–21:00 ning kõrvalistel isikutel on alal viibimine keelatud. Lisa 3. Näited Rutja ranna, ranniku, mereala, lennuvälja ja õhuruumi riigikaitselisest kasutusest Alljärgnevad näited toovad välja, et Rutja piirkonna riigikaitseline kasutus ei piirdu üksnes Rutja õppeväljaku kinnistu või lasketiiruga. Tabelis on kõrvuti nii Kaitseliidu õppeväljakuga seotud tegevusi kui ka ranna-, mere-, lennuvälja- ja õhuruumi kasutusi, mida võivad korraldada teised riigikaitseasutused või koostööpartnerid. Seetõttu ei pruugi kõik näited kajastuda Kaitseliidu Rutja õppeväljaku kuugraafikutes. Aeg Tegevus / kasutus Allikas 7.– Haljala valla teavitus Kaitseväe info alusel / valla Rutja lennuväljal ja rannas toimus õhukaitseõppus Saber Strike. 11.03.2022 varasemad kanalid Rutja rannikul toimusid õhusihtmärkide laskmised, sh lühimaa 27.– õhutõrjesüsteemi Piorun kasutamine. Kasutati ka käsitulirelvi, Kaitseväe uudis „Rutja rannikul toimusid esmakordselt 30.05.2024 õhutõrjekahureid, Mistralit ja muid relvasüsteeme mehitamata lühimaa õhutõrjesüsteemi PIORUN laskmised“ õhusõidukite mõjutamiseks. Õppuse Pikne raames toimusid Rutjal helikopteritelt meresihtmärkide 29.– Haljala valla kodulehe teavitus „Kaitsevägi teavitab laskmised. Teavituses märgiti madallende, ohuala, tavapärasest rohkem 30.09.2025 õppusest Pikne“ müra ning maa-, õhu- ja mereväe üksuste ning liitlaste kaasatust. Rutjal toimus õppus Digital Shield 2.0, kus Eesti ja liitlaste üksused Kaitseväe uudis „Kaitsevägi harjutas Rutjal koos liitlastega 05.03.2026 harjutasid mehitamata õhusõidukite tõrjumist, sensorite ja mehitamata õhusõidukite tõrjumist“ juhtimissõlmede koostööd ning droonitõrjevahendite kasutamist. Rutja lennuväljal tutvustati koostöös Eesti kaitsetööstusega ERR-i uudis „Kaitsevägi esitles koos Eesti 28.05.2026 droonitõrjesüsteeme, sh drooniparve simuleerimist, sihtmärkdroone ja kaitsetööstusega droonitõrjesüsteeme“ droonitõrje lahendusi. Rutja rannas toimus õhutõrjepataljoni lahinglaskeharjutus, kus osales üle 28.– Kaitseväe uudis „Kaitseväelased tõrjusid Rutja rannas 200 kaitseväelase ja kaitseliitlase ning kasutati Mistrali, Pioruni, ZU-23- 29.05.2026 õhusihtmärke“ 2, CV9035 ja Browningu relvasüsteeme. Rutja ranna piirkonnas toimusid droonilennud, mis olid seotud õhutõrje võimekuse arendamisega. Tegevus hõlmas Rutja rannal paiknevat ala Haljala valla kodulehe teavitus „Teavitus: droonilennud 15.06.2026 ning selle ees merd kuni 12 km kaugusel kaldast; õhuruum oli õppuse Rutja ranna piirkonnas esmaspäeval, 15. juunil“ ajaks suletud. 16. ja 30.07; Atalanta Systems OÜ droonitestid Rutja merel koostöös õhuväega. Haljala valla teavitus „Droonide testimine Rutja 17. ja 31.08; Juulikuu testide ajal suleti ohutuse eesmärgil Rutja vana piirivalve piirkonnas“ – link 10.09.2026 kordoni rand; augusti ja septembri tegevuste puhul oli harjutusvälja kohale tehtud õhuruumi broneering. 27.–31.07 ja Threod Systems AS droonide testimine Rutja õppeväljakul ja selle Haljala valla teavitus „Droonide testimine Rutja 24.– ümbruses. 27.–31.07 toimus testimise käigus ka õppeväljaku alasse jääva piirkonnas“ – link 26.08.2026 objekti lasersihtmärgistamine. 12.– Rutja õppeväljaku oktoobri infograafikus on neli päeva märgitud Kaitseliidu Rutja õppeväljaku infograafik, oktoober 2026 15.10.2026 droonitestideks kell 08:00–21:00. (kavandatud) Lisa 4. Rutja õppeväljaku ja seotud taristu arendused alates 2022. aastast Aeg Arendus Sisu ja tähendus Rutjal avati uus 1000 m lasketiir. Avaliku info kohaselt on lasketiirul 30 laskerada kuni 300 m, 20 Rutja 1000 m lasketiiru 05.12.2022 laskerada kuni 500 m ning 10 laskerada kuni 1000 m distantsil. Lisaks on taktikaline laskeala kuni 50 m. avamine Lasketiiru rajamine oli seotud Kaitseliidu vajadusega avardada väljaõppevõimalusi. Avaliku info kohaselt koostas ehitusprojekti Sirkel & Mall OÜ, ehitustööd teostas Verston OÜ ning 2022 Lasketiiru ehitustööd ehitustööde kogumaksumus oli ligi 599 000 eurot. Rutja konteinerlinnaku RKIK korraldas Rutja konteinerlinnaku projekteerimise ja paigaldamise. Tegemist on Rutja õppeväljaku 2024–2025 projekteerimine ja rajamine väljaõppetingimusi parandava taristuga. Konteinerlinnaku RKIK andis Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna Viru malevale Rutja õppeväljakul üle uue 11.06.2025 üleandmine konteinerlinnaku, mis pakub aastaringseid majutustingimusi õppuste ajaks. Uues konteinerlinnakus on majutusvõimalus kuni 48 kaitseliitlasele, lisaks varustuse hooldus- ja Majutusvõimekus kuni 48 pesemisruumid. Avalikus teavituses on märgitud, et taristu võimaldab Rutjat kasutada aastaringselt inimesele kaitseliitlastel, koostööpartneritel, liitlasüksustel ning noorteorganisatsioonidel. Kokkuvõtvalt nähtub antud arendustest, et ala väljaõppevõimekust ja kasutatavust on viimastel aastatel sihipäraselt suurendatud. Lisa 5. Planeeringulised piirangud ja Rutja piirkonna ruumilise mõju kokkuvõte Käesolev lisa koondab viited dokumentidele, millest nähtub, et Rutja piirkonna riigikaitseline mõju ei piirdu üksnes konkreetsete väljaõppepäevadega, vaid avaldub ka ruumilises planeerimises, piiranguvööndites, mereala kasutuses ning kohaliku elukeskkonna ja arenguvõimaluste mõjutamises. Tähendus kohalikule Teema Sisu Allikas / viide omavalitsusele Piiranguvöönd mõjutab Rutja lasketiirule on kehtiva kaitseministri planeeringuid, Kaitseministri 26.06.2015 Rutja lasketiiru määruse lisa 1 kohaselt määratud 2000 m projekteerimistingimusi, määrus nr 16 (hetkel kehtiv), piiranguvöönd piiranguvöönd. ehituslubasid ja piirkonna lisa 1 – link arendustegevust. Rutja lasketiir Lääne- Näitab, et Rutja mõju on ametlikus Lääne-Viru Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ nimetab Viru ruumilise planeerimise dokumendis maakonnaplaneering 2030+ – Rutja lasketiiru ja selle 2000 m piiranguvööndit. maakonnaplaneeringus kajastatud. link Maakonnaplaneeringus on riigikaitseliste See toetab seisukohta, et Rutja objektide juures toodud vajadus teha koostööd Lääne-Viru Mõjude vähendamise mõjusid ei tule ainult taluda, vaid omavalitsustega ning võimalusel vähendada maakonnaplaneering 2030+ – põhimõte neid tuleb koostöös hinnata ja negatiivseid mõjusid elanikele, taristule ja link leevendada. looduskeskkonnale. Maakonnaplaneeringu peatükis 5.8.1 on käsitletud Rutja suurtükiväe ja õhutõrje Väga oluline argument, et Rutja harjutusala. Seal on märgitud, et laskeharjutusi Lääne-Viru Rutja merele mõju ei piirdu õppeväljaku saab teha endise piirivalve objekti ümbruses maakonnaplaneering 2030+ – orienteeritud harjutusala kinnistuga, vaid hõlmab ka ranna-, olevatel teedel ja platsidel ning toetavaid link mere- ja lennuvälja piirkonda. tegevusi lähedal asuval riigikaitsemaal ehk endisel Rutja lennuväljal. Haljala valla 2025. aasta seisukohas Haljala Vallavalitsuse vastus Toetab väidet, et Rutja piirkonnas on Keskkonnaametile on viidatud, et Rutjal asub Keskkonnaametile objektide Rutja rannikul paiknev mitu riigikaitselise kasutuse kihti: lasketiir ja rannikul paikneb riigikaitse kaitse alla võtmise ettepaneku riigikaitseline kasutus lasketiir, tulepositsioon, rannik, tulepositsioon; samuti viidatakse Rutja merele kohta, 04.04.2025. (adr- mereala ja lennuvälja piirkond. orienteeritud harjutusalale. docs.karlerss.com) Eesti mereala planeeringus on riigikaitse eripiirkond määratletud erikasutusega alana Seob Rutja ranna- ja merekasutuse merel õhutõrje, suurtükiväe, mereväe või muud laiemasse mereala planeerimise Mereala riigikaitse tüüpi harjutuste läbiviimiseks. Planeeringus on Eesti mereala planeering – raamistikku ning toetab argumenti, et eripiirkonnad märgitud, et õppeharjutused võivad avaldada link mõju võib ulatuda maismaale, maismaale mõju, sh müra, ja haarata ka merele ja õhuruumi. maismaad, näiteks laskeharjutused maalt merele. Rutja riigikaitseline kasutus Rutja küla kuulub Karepa kanti koos Andi, puudutab laiemat rannikupiirkonda, Karepa kandi ruumiline ja Eisma, Karepa, Kiva, Pajuveski, Tidriku, Toolse kus on püsielanikud, suvekodud, Haljala valla koduleht „Kandid kogukondlik kontekst ja Vainupea küladega. Valla andmetel elas puhkeotstarbeline kasutus ja ja külad“ – link kandis 01.01.2026 seisuga 287 inimest. mereäärse piirkonna arenguperspektiiv. Lisa 6. Kohaliku mõju ja Haljala Vallavalitsuse kommunikatsioonikoormuse kokkuvõte Haljala Vallavalitsus täidab Rutja piirkonna riigikaitselise tegevuse puhul olulist vahendaja ja teavitaja rolli kohaliku kogukonna suunal. Valla ülesanne ei piirdu üksnes saadud info edastamisega, vaid hõlmab ka elanike küsimustele vastamist, murede maandamist ning tegevuste selgitamist rahulikus ja faktilises võtmes. Kuna Rutja piirkonnas toimuvad tegevused võivad olla seotud erinevate alade ja korraldajatega, jõuab info vallani eri kanalite kaudu ning vallal tuleb sageli koondada elanike jaoks tervikpilt õppeväljakul, rannikul, merel ja õhuruumis toimuvast. Mõju liik Näited Elanike infovajadus Küsimused müra, laskmiste, droonilendude, madallendude, õhuruumi sulgemise ja ohualade kohta. Kodulehe teavitused, sotsiaalmeediapostitused, elanike pöördumistele vastamine ja õppuste info selgitamine. Kuna Valla õppeväljaku, ranna-, mere- ja õhuruumi tegevustel võivad olla erinevad korraldajad, tuleb vallal eri kanalitest kommunikatsioonikoormus saabuv info koondada elanike jaoks arusaadavaks tervikuks. Tavapärasest rohkem müra, kaitseväe tehnika liikumine, madallennud, ranna- ja mereala kasutuspiirangud, Kohaliku elu häiring ohualade märgistamine. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, täiendavad kooskõlastusvajadused, võimalik mõju elamute ja Planeeringu- ja arendusmõju puhkeotstarbeliste hoonete kavandamisele. Rutja ja selle ümbrus on lisaks püsielanike elukeskkonnale ka hooajalise elamise ja puhkamise piirkond, mistõttu Suvitus- ja puhkeala mõju võib mõju olla laiem kui ainult rahvastikuregistri järgsete elanike arv.
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel