Vastused esitatud ettepanekutele

1 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande kooskõlastamine ja arvamuse andmine Esitatud ettepanekud, arvamused ja vastusseisukohad Sisukord 1. Kooskõlastajad ...................................................................................................................................................................................... 3 1.1 Terviseamet ............................................................................................................................................................................................................................ 3 1.2 Kliimaministeerium ................................................................................................................................................................................................................. 3 1.3 Politsei- ja Piirivalveamet ......................................................................................................................................................................................................... 4 1.4 Eesti Geoloogiateenistus ......................................................................................................................................................................................................... 4 1.5 Maa- ja Ruumiamet ................................................................................................................................................................................................................. 5 1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ............................................................................................................................................................................................ 5 1.7 Muinsuskaitseamet ................................................................................................................................................................................................................. 6 1.8 Keskkonnaamet ...................................................................................................................................................................................................................... 6 1.9 Transpordiamet .................................................................................................................................................................................................................... 16 1.10 Päästeamet ...................................................................................................................................................................................................................... 16 1.11 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium .......................................................................................................................................................................... 17 2. Arvamuse andjad .................................................................................................................................................................................18 2.1 J.K. ....................................................................................................................................................................................................................................... 18 2.2 K.S ....................................................................................................................................................................................................................................... 21 2.3 Ehitajate tee 14 OÜ ............................................................................................................................................................................................................... 22 2.4 Ž.M ...................................................................................................................................................................................................................................... 23 2.5 R.H. ...................................................................................................................................................................................................................................... 25 2.6 Telia Eesti AS ........................................................................................................................................................................................................................ 25 2.7 A.M. ..................................................................................................................................................................................................................................... 26 2 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.8 K.P., E.M.S.P., M.L.P., A.M. ..................................................................................................................................................................................................... 28 2.9 G.N. ..................................................................................................................................................................................................................................... 36 2.10 P.K. .................................................................................................................................................................................................................................. 37 2.11 A.P. .................................................................................................................................................................................................................................. 37 2.12 I.R-H. ............................................................................................................................................................................................................................... 40 2.13 L.K. .................................................................................................................................................................................................................................. 41 2.14 N.N. ................................................................................................................................................................................................................................. 42 2.15 A.K. .................................................................................................................................................................................................................................. 44 2.16 Arkna Karjatalu OÜ, Arkna Agro OÜ, Bilder Grupp OÜ, MTÜ Arkna Terviseküla ja eraisikud O.S. ja P.K. .................................................................................... 46 2.17 A.K-K. ............................................................................................................................................................................................................................... 47 2.18 E.P. (JeweLex Advokaadibüroo OÜ) .................................................................................................................................................................................... 48 2.19 Jõhvi Vallavalitsus ............................................................................................................................................................................................................. 50 2.20 AS Connecto Eesti ............................................................................................................................................................................................................. 52 2.21 S.M. ................................................................................................................................................................................................................................. 52 2.22 Riigimetsa Majandamise Keskus......................................................................................................................................................................................... 58 2.23 M.A. ................................................................................................................................................................................................................................ 58 2.24 A.N. (piirkonna külade 80 kinnistuomaniku allkirjastatud ühispöördumine) ........................................................................................................................... 66 2.25 E.S. .................................................................................................................................................................................................................................. 72 2.26 G.R. ................................................................................................................................................................................................................................. 74 2.27 T.V. .................................................................................................................................................................................................................................. 82 2.28 J.E. ................................................................................................................................................................................................................................... 83 2.29 Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ............................................................................................................................................................................................ 87 2.30 Koogu küla kogukond ........................................................................................................................................................................................................ 88 2.31 Lüganuse Vallavalitsus....................................................................................................................................................................................................... 98 2.32 M.S. ................................................................................................................................................................................................................................. 98 3 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.33 P.E. ................................................................................................................................................................................................................................ 101 2.34 Evecon OÜ ..................................................................................................................................................................................................................... 102 2.35 Enery Estonia OÜ ............................................................................................................................................................................................................ 107 1. Kooskõlastajad 1.1 Terviseamet Kirja kuupäev ja nr: 07.08.2026 nr 9.3-4/26/5404-3 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu REP Võtame teadmiseks. asukoha eelvaliku ja selle mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõud. 1.2 Kliimaministeerium Kirja kuupäev ja nr: 07.08.2026 nr 7-15/26/2618-2 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas planeerimisseaduse § 37 lõike 1 alusel Võtame teadmiseks ja täiendame. Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande eelnõud. Kliimaministeerium kooskõlastab nimetatud materjalid. Samas palume arvestada järgmiste märkuste ja ettepanekutega. Lisa 1 „Mõjude hindamine ja trassikoridori alternatiivide võrdlus“ peatükis 3.4.6. on toodud, et KSH I etapi aruande alaptk-s 3.4.6. on „Põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi jaotatakse Eesti territooriumi alad kaitsmata, keskmiselt kaitstud, korrigeeritud põhjavee kaitstuse jaotust. Lisaks suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega aladeks“. Arvestades, et veeseaduse § 68 lõike 3 järgi täiendati ptk. 3.4.6.1 ja 3.4.6.2 kehtestatud jaotatakse Eesti territooriumi alad viieks kategooriaks (kaitsmata, nõrgalt, keskmiselt, suhteliselt kaitstud põhjaveevaruga alade ning ühiveevärgi ja kaitstud põhjavesi), tuleb teksti korrigeerida ning vajadusel ka hinnanguid ajakohastada. Palume veehaarete ja joogivee toitalade paiknemise 4 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht peatükis anda hinnang, kas trassikoridori jääb kehtestatud põhjaveevaruga alasid või põhjaveemaardlaid, infoga. Asukoha eelistus täiendustest ühisveevärgi veehaardeid ja nende joogivee toitealasid. Samuti palume hinnata kavandatava tegevuse tulenevalt ei muutunud. kooskõla Ida-Viru ning Lääne-Viru maakondade energia- ja kliimakavadega. Kooskõla hindamise Ida-Viru ning Lääne-Viru maakondade energia- ja kliimakavadega on lisatud KSH aruande ptk 2. 1.3 Politsei- ja Piirivalveamet Kirja kuupäev ja nr: 06.08.2026 nr 2.1-3/24936-2 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastab esitatud planeeringu materjalid ning märkusi ega ettepanekuid ei Võtame teadmiseks. esita. 1.4 Eesti Geoloogiateenistus Kirja kuupäev ja nr: 07.08.2026 nr 13-1/26-1245 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Kavandatav trassikoridor läbib Suurkõrtsi lubjakivimaardla keskosa ja haarab suurema osa Suurkõrtsi Detailse lahenduse etapis teele parima lubjakivikarjääri, Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri, ja Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri mäeeraldistest. Suurkõrtsi asukoha leidmise eesmärgil (sh võimalusel lubjakivikarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu. Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisega kattuvuse vältimiseks või kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu ja rohumaa. Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri minimeerimiseks) laiendati trassikoridori kuni kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu ja maatulundusmaa. olemasoleva Tallinna-Narva teeni EGT leiab, et Haljala Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle mõjude (muudatused viiakse sisse avaliku väljapaneku hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõu lahendus võib halvendada maavara kaevandamisväärsena ajaks), et leida detailse lahenduse etapis 5 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga trassikoridori sees koostöös sobivaim tee ja ehitisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. rajatiste asukoht ning tehniline lahendus. EGT kooskõlastab Haljala Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle Koostööd keskkonnalubade omanikuga on mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõu järgmistel tingimustel: alustatud (ühine arutelu 9.09.2026) ning 1. Planeeringu edasised etapid sh tee projekt kooskõlastada kaevandamislubade Suurkõrtsi koostöö jätkub kindlasti ka detailse lahenduse lubjakivikarjääri, Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri, ja Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri etapis. kaevandamislubade omajaga AKTSIASELTS iga KIVILUKS. 2. Suurkõrtsi lubjakivimaardla alale on võimalik riigiteel 1 Haljala Kukruse vahelisel teelõigul kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamine vaid peale kaevandamislubade kehtivusaja lõppu maavara ammendumist ja ala korrastamist. 1.5 Maa- ja Ruumiamet Kirja kuupäev ja nr: 18.08.2026 nr 12-2/25/6361-6 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning Võtame teadmiseks. kooskõlastab Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõud. 1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kirja kuupäev ja nr: 19.08.2026 nr 4-4/26/2473-2 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2 + 2 Võtame teadmiseks. ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ning asjakohaste mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande eelnõud märkusteta. 6 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 1.7 Muinsuskaitseamet Kirja kuupäev ja nr: 19.08.2026 nr 5-10/1655-3 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Muinsuskaitseamet kooskõlastab Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha Võtame teadmiseks. eelvaliku ja selle mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõud. 1.8 Keskkonnaamet Kirja kuupäev ja nr: 21.08.2026 nr 6-5/26/12844-2 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Keskkonnaamet jätab Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu REP asukoha eelvaliku ja selle Võtame teadmiseks. Materjale on täiendatud vastavalt mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõud kooskõlastamata, kuna REP-i ja KSH järgmistes punktides toodule. aruande materjalides on osade kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade puhul mõju käsitlemata ning esitatud mõjuhinnanguid ja kavandatud meetmeid tuleb teatud juhtudel üle vaadata, täiendada ja parandada. Samuti palume arvestada muude käesolevas kirjas toodud märkustega. 1. Kavandatava maantee trassikoridor jääb osaliselt Sämi maastikukaitseala Sämi Materjali on täiendatud. Vt KSH I etapi aruande lisa 2 ptk 4, piiranguvööndisse. Sämi maastikukaitseala kuulub Sämi loodusala koosseisus KSH I etapi aruande ptk 3.4.1 ja REP-i asukoha eelvaliku üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. seletuskirja ptk 3.5.2.1. Nii Sämi maastikukaitseala kui ka Sämi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile siirde- ja õõtsiksood (7140) ei ole laiendatava trassi mõju välistatud (asub <200 m kaugusel praegusest maanteest). REP-i asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes nähakse meetmena ette kuivendavate tegevuste mittekavandamist elupaigatüübist. 7 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Märgime, et teadaolevad teadusuuringud (A. Kull jt) viitavad, et eeskätt kuivendus (sh tee)kraavide kuivendav mõju ulatub mitmesaja meetri kaugusele soodest. Seega tuleb selgitada, kuidas kuivendav mõju välistatakse. Palume materjale täiendada. 2. Kavandatava maantee trassikoridor jääb osaliselt Padaoru maastikukaitseala Padaoru Materjali on täiendatud. Vt KSH I etapi aruande ptk 4.3.1. piiranguvööndisse ning kaitsealusesse Pada parki. Padaoru maastikukaitseala kuulub Padaoru loodusala koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealase võrgustikku. Vastavalt KSH I etapi aruandes kirjeldatule ehitustegevust Padaoru maastikukaitsealal ega loodusalal ei kavandata. Saab nõustuda KSH I etapi aruande järeldusega, et kavandatav ehitustegevus on võimalik, kui järgitakse kaitseala kaitse-eesmärki ja KSH I etapi aruandes toodud mõjude leevendusmeetmeid. KSH I etapi aruandes ei ole aga käsitletud kavandatava tegevuse mõju kaitsealusele Pada pargile. Palume täiendada. 3. Kavandatava maantee trassikoridor jääb osaliselt Aseri maastikukaitseala Kestla KSH I etapi aruandes ja REP-i asukoha eelvaliku seletuskirjas sihtkaitsevööndisse ja Ridaküla piiranguvööndisse. Ala kuulub Aseri loodusala koosseisus esitatud tingimuse kohaselt tuleb 2+2 maantee ja sellega üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. kaasnev taristu kavandada täielikult väljapoole Aseri KSH I etapi aruandes on meetmena välja toodud, et trassikoridori planeerimisel kavandada loodusala. Kuna Kestla sihtkaitsevöönd paikneb selles osas 2+2 maantee ja kaasnev taristu selliselt, et kogu kavandatav tegevus asuks väljaspool Aseri Aseri loodusalal, välistab nimetatud tingimus ühtlasi loodusala piire ning raadamist ei kavandataks 60 m ulatuses loodusalal registreeritud ehitustegevuse ja raadamise kavandamise Kestla metsaelupaikadest. Sama tingimus on toodud REP-i asukoha eelvaliku seletuskirjas. sihtkaitsevööndis. Trassikoridori kui edasist asukohavalikut võimaldava ala kattumine sihtkaitsevööndiga ei tähenda, et Keskkonnaamet märgib, et kaitsekorrast tulenevalt ei ole Kestla sihtkaitsevööndis sinna oleks lubatud kavandada maantee rajatisi või raadamine lubatud. Materjalid tuleb üle vaadata. raadamist. Materjalid vaadati üle ja tingimuse sõnastust täpsustati, tuues eraldi välja, et Kestla sihtkaitsevööndis ei ole raadamine ega maantee ja sellega seotud rajatiste ehitamine 8 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht lubatud. Metsaelupaigatüüpidest 60 m ulatuses raadamise vältimise tingimus on täiendav kaitsemeede ja seotud väljaspool kaitstavat ala aset leidva võimaliku raadamisega ega asenda kaitse-eeskirjast tulenevat keeldu. Materjali on täiendatud. Vt KSH I etapi aruande ptk 3.2.6.2.2, 3.2.6.2.4, 3.4.1.3, 3.4.2.1.2, 3.4.2.2.2 ja 3.4.2.3 ning REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 3.5.2.1. 4. KSH I etapi aruande alaptk-s 3.4.6. on toodud, et: „Põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi KSH I etapi aruande alaptk-s 3.4.6. on korrigeeritud põhjavee jaotatakse Eesti territooriumi alad kaitsmata, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud ja kaitstuse jaotust. Hinnangute korrigeerimine siiski vajalik ei kaitstud põhjaveega aladeks.“ olnud, kuna hinnangute andmisel arvestati kõigi Märgime, et arvestades, et veeseaduse (VeeS) § 68 lg 3 järgi jaotatakse Eesti territooriumi kategooriatega. alad viieks kategooriaks (kaitsmata, nõrgalt, keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjavesi), siis palume teksti korrigeerida vastavalt VeeS-s toodud põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi ning sellele vastavalt muuta ka hinnanguid. 5. Trassikoridori lõik 1-J ületab Selja, Sõmeru, Kunda, Purtse ja Pada jõe kalda piirangu- Materjali on täiendatud. Vt KSH aruande ptk 3.4.7 ja ptk ehituskeelu- ja veekaitsevööndit. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste 3.4.7.3 täiendavat tingimust detailseks etapiks, mille ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud REP-i alusel ehitatavale ehitisele. kohaselt tuleb detailse lahenduse etapis ristumisel Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § veekogudega arvestada veekaitsevööndis kehtivate 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. piirangutega ning lahendus peab olema kooskõlas Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab kaldakaitse eesmärkidega. veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Veekogude veekaitsevööndi ulatus on Tingimus on lisatud ka seletuskirja ptk 3.5.2. toodud VeeS § 118 lg-s 2. KSH peab andma vastuse, kas ja kuidas on kavandatav tegevus kooskõlas VeeS-s nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega ning vajadusel 9 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht pakkuma leevendusmeetmed. Seda teemat ei ole käsitletud, mistõttu palume materjale täiendada. 6. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 40 (lk 35) on toodud: „Võrkla-Purtse lõigus Selgitame, et REP-i asukoha eelvaliku etapis ei ole Pada jõele trassikoridori planeerimisel, väljaehitamisel ning Pada jõele sildade rajamisel tuleb kavandatavate sildade tehnilised lahendused veel välja arvestada Mahu-Rannametsa loodusala (ühtlasi Pada jõe hoiuala) kaitsekorraga, Mahu- töötatud sellise detailsusega, mis võimaldaks määrata silla Rannametsa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ei sammaste, tugikonstruktsioonide, erosioonikindlustuste või hävitata, kahjustata ning ei tehta tegevusi, mis seavad ohtu elupaigatüübi soodsa seisundi. ehitusaegsete ajutiste rajatiste vajaduse ja paiknemise. KSH I Selleks on vajalik sildade lahenduse väljatöötamisel arvestada, et rajatistel ei oleks otsest etapis esitatud nõue, et rajatistel ei oleks otsest puutumust puutumust jõe veekeskkonnaga. Selliselt välditakse jõe vee seisundi halvendamist ja jõe jõe veekeskkonnaga, oli mõeldud üldise suunisena silla elupaiga kahjustamist (vt “Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu edasiseks kavandamiseks, mille detailid täpsustatakse asukoha eelvaliku Natura hindamise aruanne” joonis 4-2).“ järgmistes etappides. Selle eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele vältida jõe vee seisundi halvenemist ja kaitse- Palume täpsustada, mida mõeldakse „otsese puutumuse puudumine jõe veekeskkonnaga” eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) all. Kas see tähendab, et jõesängi ja veekeskkonda ei rajata ega paigutata nii ehitus- kui kahjustamist. kasutusetapis silla sambaid, tugikonstruktsioone, erosioonikindlustusi, ajutisi tööplatvorme, ehitusaegseid tugilahendusi, mis võivad mõjutada jõge? Palume täpsustada. Selguse mõttes täpsustasime KSH aruande lisa 2, KSH aruande ptk 3.4.1 ja planeeringu seletuskirja ptk 3.5.2 sõnastust. Muudetud sõnastuse kohaselt tuleb edasistes etappides täpsustada sildade lahendusi selliselt, et jõe veeseisundi halvenemine ja jõe elupaiga kahjustamine oleks välditud nii silla ehitus- kui ka kasutusetapis. Seega ei määrata REP-i asukoha eelvaliku etapis ette silla konkreetset tehnilist lahendust, kuid säilib selge kohustus vältida jõe veeseisundi ja kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kahjustamist. 7. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 64 (lk 40) on toodud: „Analüüsida, kas KSH aruande ptk 3.4.6.3 on täiendatud tingimusega, et lisaks trassikoridorile jääb EELIS-esse kantud puurkaevude asukohti, sanitaarkaitse- ja lammutatavate ja asenduskaevude määramisele tuleb hinnata ka detailse lahenduse etapis täpsustatud 10 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht hooldusalade ulatust. Kaardiandmete ja/või välitööde põhjal selgitada välja, millised trassikoridori puhul nende säilivate salv- ja puurkaevude, kaevud vajavad lammutamist ja milliste asemel tuleb rajada asenduskaevud (arvestada, et mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub trassikoridori, EELIS-es võib olla registreeritud valede koordinaatidega kaevude asukohti). Anda võimalikku mõjutatavust. tingimused asenduskaevude kavandamiseks.“ Sama meede on toodud KSH I etapi Tingimus on lisatud ka seletuskirja ptk 3.5.2. aruandes. Juhime tähelepanu, et veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja REPi asukoha eelvaliku staadiumis ei reguleerita detailselt arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala ehitustegevuse etapi ja sellele eelnevaid tegevusi. Selgitame, hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või et detailse lahenduse etapis viiakse läbi täpsem hindamine, äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus täpsemad uuringud ja analüüsid ning koostatakse eelprojekt. kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine.Täpsemad tingimused, sh millega tuleb arvestada enne ehitustööde alustamist, määratakse REPi järgmises, detailse Majandustegevusena sanitaarkaitsealal käsitletakse majandustegevust laiemalt, sealhulgas lahenduse etapis. Kui detailse lahenduse etapis selgub, et igasugust majandustegevust, millel on negatiivne mõju põhjaveele. VeeS § 151 lg 2 p 5 säte vajalik on teha sügavaid sisselõikeid künkasse(kaevand), mis kohaldub sanitaarkaitsealas paiknevatele õiguspäraselt ehitatud olemasolevatele ehitistele, ulatuvad põhjavee tasemeni ning võivad muuta põhjavee mitte uutele ehitistele. liikumist ja selles tulenevalt muuta ümbritsevate salv- ja Puurkaevude hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud sellise ehitise puurkaevude veetaset, siis kaardistatakse lähteolukord ja ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht. nähakse ette meetmed võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks/vältimiseks. Esialgsele eskiislahendusele Palume täiendada, et lisaks lammutatavate ja asenduskaevude määramisele hinnatakse ka vastavalt sügavaid sisselõiked ei planeerita. trassikoridori lähedusse jäävate säilivate salv- ja puurkaevude võimalikku mõjutatavust. Enne ehitustööde alustamist tööde võimaliku mõju väljaselgitamiseks tuleks kaardistada lähteolukord, sh olemasolevad ja trassikoridorile jäävad puurkaevud ja salvkaevud, veetase ja vee kvaliteedinäitajad, ning ette näha projektis meetmed võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks/vältimiseks. Eeltoodud asjaolusid tuleb hinnata hüdrogeoloogilise modelleerimise käigus. See on eriti oluline, kui tee rajamiseks on vaja teha sügavaid sisselõikeid künkasse(kaevand), mis ulatuvad põhjavee tasemeni ning võivad muuta põhjavee liikumist ja selles tulenevalt muuta ümbritsevate salv- ja puurkaevude veetaset. 11 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 8. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 65 (lk 40) on kirjas: „Selgitada välja, kas eelkõige KSH aruande ptk 3.4.6.3 on täiendatud tingimusega, et ehitustööde perioodil on mõnel trassilõigul vajalik põhjaveetaseme alandamine. Selleks hinnata tuleb kavandatava tegevuse võimalikku mõju täpsustada geotehnilise uuringu käigus hüdrogeoloogilisi näitajaid (pinnasevee tase, põhjavee liikumisele ja tasemele ning vajadusel kirjeldada pinnaste filtratsioonimoodulid jms). Kui põhjaveetaseme alandamine on vajalik, viia läbi leevendusmeetmeid võimaliku mõju vähendamiseks või modelleerimine ning töötada välja meetmed oluliste negatiivsete mõjude vältimiseks. vältimiseks. Põhjaveetaseme alandamise vajaduse hindamisel palume arvestada, et mõju põhjaveerežiimile võib tekkida ka ilma otsese põhjavee alandamiseta (nt kaeviste tõttu). Tingimus on lisatud ka seletuskirja ptk 3.5.2. Seetõttu tuleb ka hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju põhjavee liikumisele ja tasemele ning vajadusel kirjeldada leevendusmeetmeid võimaliku mõju vähendamiseks või vältimiseks. 9. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja lisa 14 lk 5 on kirjas, et: „Looduskaitseliste Seletuskirja ptk 3.5.3 on täiendatud tingimusega, et piirangutega peab arvestama jõgedega ristumistel ja looduskaitse alade läheduses. Selja projekteerimise käigus tuleb hinnata kavandatava 2+2 jõest kuni Kunda jõeni paikneb olev tee Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul maanteelõigu mõju Pandivere ja Adavere–Põltsamaa alal.“ nitraaditundlikule alale, sh mõju põhjaveele. Hinnata tuleb Märgime, et projekteerimise käigus tuleb hinnata kavandatava 2+2 maanteelõigu mõju ehitus- ja kasutusaegset reostusriski (nt sadevee Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale, sh mõju põhjaveele. Hinnata ärajuhtimine, avariiolukorrad, ohtlike ainete sattumine tuleb ehitus- ja kasutusaegset reostusriski (nt sadevee ärajuhtimine, avariiolukorrad, keskkonda) ning vajadusel kavandada põhjavee kaitseks ohtlike ainete sattumine keskkonda) ning vajadusel tuleb kavandada põhjavee kaitseks täiendavad meetmed. täiendavad meetmed. Palume sellega arvestada. 10. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja lisa 14 lk 12 on kirjas: „km 97,11 – Selja jõe sild (sild Seletuskirja ptk 3.5.3 on täiendatud tingimusega, et 01) ja Selja jõe läbipääs (ID51-52) Projektiga ette nähtud rajada sild üle Selja jõe. Rajatise projekteerimise käigus tuleb hinnata, kas kavandatavad ava laius 50m. Kallasradade minimaalne laius 10m (mõlemal kaldal).“ sillalahendused (Selja jõe, Kunda jõe, Pada jõe, Purtse jõe Lk 13 on kirjas: „km 109,22 – Kunda jõe sild (sild 02) ja kallasrajad ULUK (ID45_46) sild) võivad muuta kaldajoont ja millises ulatuses. Projektiga ette nähtud rajada sild üle Kunda jõe. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele on Kunda jõe silla all kavandatud ka kallasrajad minimaalse kõrgusgabariidiga 4,0m, minimaalne laius 10 (mõlemal kaldal).“ 12 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Lk 13 on kirjas, et: „km 119,33 – Pada jõe sild (sild 03) ja kallasrajad ULUK (ID43_44) Projektiga ette nähtud rajada sild üle Pada jõe. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele on Pada jõe silla all kavandatud ka suurulukite altläbipääs minimaalse kõrgusgabariidiga 4,0m. Kallasradade minimaalne laius 10m (mõlemal kaldal).“ Lk 14 on kirjas: „km 138,33 – Purtse jõe sild (sild 04) ja kallasrajad ULUK (ID34_35) Projektiga ette nähtud rajada sild üle Purtse jõe. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele on Purtse jõe silla all kavandatud ka suurulukite altläbipääs minimaalse kõrgusgabariidiga 4,0m. Kallasradade minimaalne laius 15m (mõlemal kaldal).“ Palume projekteerimise käigus hinnata, kas kavandatavad sillalahendused võivad muuta kaldajoont ja kui muutub, siis millises ulatuses. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kui silla ehitamise käigus on vajalik muuta püsivalt veekogu kaldajoont, võib selleks tegevuseks vajalik olla keskkonnaluba. 11. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja ja KSH I etapi aruandesse on vee-elustikule kantud KSH aruande ptk 3.4.7.3 on täiendatud tingimusega, millega tingimus, millega tuleb arvestada detailse lahenduse etapis: „Arvestades, et Toolse, Kunda, tuleb arvestada detailse lahenduse etapis seoses Purtse Pada ja Selja jõgi kuuluvad lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse, on keelatud selliste jõega. veekogude loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.“ Tingimus on lisatud ka seletuskirja ptk 3.5.2. Samas, REP-i asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes aga ei ole esitatud meedet/tingimust seoses Purtse jõega. Purtse jõe sild on kavandatud läbima Sillaoru paisu ja kalatee lähiümbrust. Sild tuleb kavandada selliselt, et ei tekiks kaladele uut rändetakistust. Palume materjale täiendada. 12. Maapõueseadus (MaaPS) § 15 sätestab maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava Kliimaministeerium on planeeringu kooskõlastanud tegevuse lubamine ning planeeringute koostamist. MaaPS § 15 lg 7 kohaselt, kui 07.08.2026 kirjaga nr 7-15/26/2618-2. planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, Detailse lahenduse etapis teele parima asukoha leidmise üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering eesmärgil (sh võimalusel mäeeraldisega kattuvuse planeerimisseaduses sätestatud korras Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel vältimiseks või minimeerimiseks) laiendati trassikoridori kuni 13 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti olemasoleva Tallinna-Narva teeni (muudatused viiakse sisse Geoloogiateenistus). avaliku väljapaneku ajaks), et leida detailse lahenduse etapis Valitud trassikoridor kattub Suurkõrtsi lubjakivimaardla kehtivate lubjakivikarjääri trassikoridori sees koostöös sobivaim tee ja rajatiste asukoht keskkonnalubadega. KSH I etapi aruandes on viidatud Suurkõrtsi lubjakivikarjääride osas ning tehniline lahendus. Koostööd keskkonnalubade vanadele andmetele. omanikuga on alustatud juba asukoha eelvaliku etapis (ühine arutelu 9.09.2026). Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri keskkonnaluba nr KL-522386 anti ettevõttele AKTSIASELTS KIVILUKS 10.04.2026 korraldusega nr DM-129027-41 kehtivusajaga kuni 10.04.2056. KSH I REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja ptk-i 3.5.2, KSH I etapi etapi aruandes on viidatud, Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri puhul loale, kui taotletavale loale. aruande ptk-i 3.4.4.2.2 ja 3.4.4.3 ning ulukiuuringu II etapi Samuti ei ole selge, kas arvestati ettevõttele AKTSIASELTS KIVILUKS antud Suurkõrtsi II lähteülesannet on täiendatud infoga, et Sõreda oja piirkonda lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 kehtivate maardla plokkide ja mäeeraldise kavandatav suurulukiläbipääs jääb Suurkõrtsi piiridega – neid muudeti 31.10.2025 korraldusega nr DM-126602-24. lubjakivikarjääride võimalikku mõjualasse. Ulukiuuringu I etapis on määratud läbipääsu vajadus ja võimalik Suurkõrtsi lubjakivimaardla Suurkõrtsi lubjakivikarjäär on töötav lubjakivikarjäär, kus paiknemisala, kuid mitte selle lõplik asukoht. Eelistatud keskkonnaluba kehtib 03.10.2009 – 02.10.2034. Suurkõrtsi II lubjakivikarjääris alustati asukoht jääb Suurkõrtsi karjäärialast ida poole Sõreda oja lubjakivi kaevandamistegevusega aastast 2022 ja keskkonnaluba kehtib 11.02.2020 – piirkonda. Läbipääsu täpse asukoha ja tehnilise lahenduse 10.02.2050. määramisel tuleb arvestada kehtivate kaevandamislubade, Juhul, kui planeeritakse tee ehitust Suurkõrtsi lubjakivikarjääride mäeeraldisele, kus kaevandamise etapiviisilise arengu, karjääride korrastamise kaevandamine on lõpetatud ja varu ammendatud, tuleb arvestada ka asjaoluga, et ja veetaseme taastumisega, kuna need võivad mõjutada Suurkõrtsi keskkonnalubade kohaselt mäeeraldised korrastatakse veekoguks. Veekogude läbipääsu suudmealade ning liikumiskoridoride toimivust. sügavus saab olema umbes 7-8 meetrit. Praegu on Suurkõrtsi karjäärides veetase Seda tuleb täpsustada ulukiuuringu II etapis. alandatud, aga veetase tõuseb tagasi looduslikule tasemele peale karjääride tegevuse Aruandes on korrigeeritud Suurkõrtsi III karjääriga seonduvat lõppemist. Juhime tähelepanu, et kaevandamislubade omanikele on antud õigus oma load infot ning märgitud, et tegemist on kehtiva keskkonnaloaga. vastavalt nendes praegu sätestatule realiseerida ja ammendada kuni lamamini. Palume Samuti vaadatud üle Suurkõrtsi II mäeeraldise piiride REP-i koostamisel eeltooduga ning kehtivate kaevandamiseks antud keskkonnalubadega uuendamise info. Selgitame, et trassikoridori kattuvuse osas arvestada. Samuti palume REP-i detailse lahenduse leidmiseks koostööd teha lubade on pindala arvestatud täpsusastmes, mille puhul Suurkõrtsi II omanikega. mäeeraldise piiride korrigeerimine järeldusi ning eelistusi ei Ühtlasi märgime, et REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja ja KSH I etapi aruande kohaselt on muuda. suurulukiläbipääsud kavandatud sisuliselt keset Suurkõrtsi karjäärialasid. Ulukiläbipääsude 14 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht kavandamisel tuleb arvestada kaevandamistegevusega, mis võib kehtivate keskkonnalubade alusel seal jätkuda kuni aastani 2056, ning selle mõjuga läbipääsude toimivusele. Palume REP-i koostamisel sellega arvestada. 13. REP-i materjalides ei ole käsitletud võõrliikide teemat. Maantee praeguse ja KSH aruande ptk 3.4.2.3 on võõrliikide teemaga seoses kavandatava trassikoridori alternatiivide piirkonda jääb suhteliselt palju võõrliikide täiendatud. kolooniaid, mis on nii hävinud kui ka aktiivses tõrjes. Võõrliigi levitamine on keelatud LKS § Tingimus on lisatud ka seletuskirja ptk 3.5.2. 57 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta art 7 kohaselt. Märgime, et planeeritavate trassikoridoride alal leidub aktiivses tõrjes olevaid karuputke kolooniaid. Kuna karuputke puhul moodustab mullas ajapikku püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis ehitustööde (k.a raietööd) käigus ei tohi sealset pinnast laiali vedada. Karuputke levila laiendamise vältimiseks peame vajalikuks vältida karuputke leiukohtade pinnase teisaldamist väljapoole nimetatud levialasid. Rasketehnikaga tuleb vältida koloonias sõitmist, kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast. Kui võõrliigi kasvukohas on ehitustööde tegemine vajalik, siis võimalik on enne ehitustööde algust karuputke koloonia pinnas 0,3 m sügavuselt koorida ja matta kinnistu piires sügavamale (2 m) selliselt, et selles asukohas hiljem enam kaevetöid ei tehta. Keskkonnaametiga kokkuleppel on üheks võimaluseks ka pinnase teisaldamine, mis ei ole eelistatud variant – koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja viia lähimasse riigimaal asuvasse tõrjes olevasse karuputke kolooniasse (Keskkonnaametiga kokkuleppel), seal siluda ja tehnika puhastada. Selleks on vajalik enne ehitustöid Keskkonnaametiga see kokku leppida, et võõrliigi koloonia teisaldamine toimuks korrektselt. Karuputke kolooniaid saab vaadata Maa- ja Ruumiameti karuputke kaardirakendusest. Palume REP-i koostamisel selle teemaga arvestada. 15 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 14. Failis „Detailse lahenduse koostamiseks vajalik ekspertmeeskonna koosseis“ on esitatud Failis „Detailse lahenduse koostamiseks vajalik REP-i detailse lahenduse ja selle mõju hindamise etapiks kaasatavad eksperdid ja nende ekspertmeeskonna koosseis“ on täiendatud. Juhime pädevus. tähelepanu, et ekspertmeeskonna nõuded võivad täpsustuda Dokumendi kohaselt peavad kaasatavad eksperdid omama kas magistrikraadi või sellega hiljem, kui korraldatakse hange planeeringu detailse võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal (hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat lahenduse koostamiseks ning hanke nõuete selguse ja ühese töökogemust, mis on seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul arusaadavuse tagamiseks võib samuti olla vajalik nõudeid osalenud hinnatava valdkonna eksperdina keskkonnamõju hindamise (KMH) või KSH täpsustada. eksperdirühma töös. Dokumendis on kirjas, et kaasatavatel ekspertidel peab olema varasem kogemus eksperdirühma töös osalemisel KMH või KSH koostamisel, kuid ei ole täpsustatud, kas see kogemus peab pärinema lõpetatud menetlustest või piisab ka pooleliolevates menetlustes osalemisest. Leiame, et eksperdirühma töö kogemuse tõendamiseks peavad varasemad KMH-d või KSH-d olema lõpetatud (kui mitte kõik, siis vähemalt osad menetlused). Samuti ei ole dokumendis määratletud, kui pikaajalist töökogemust eeldatakse. Dokumendis on ka öeldud: „Natura 2000 alad (Natura hindamise läbiviimine) – ekspert peab omama magistrikraadi loodusteadustes ja on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise Natura eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;“. Märgime, et „sisulise Natura eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös“ all võib olla tehtud vaid Natura eelhindamine. Natura hindamise eksperdil on vajalik ka Natura asjakohase hindamise kogemus. 15. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 3.5.2.1. on analüüsitud piirkonnas koostatavaid Ettepanekuga ei arvestada. Ka kehtestatud või kehtestatud tuuleenergeetikat puudutavaid planeeringuid. KSH I etapi aruande ptk-s 2 üldplaneeringutega kavandatud tuuleenergeetika alad ei on analüüsitud REP-i kooskõla erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega, sh anna õigustatud ootust, et elektrituulikuid aladele püstitada üldplaneeringutega. Trassikoridor läbib osaliselt ka Viru-Nigula valla üldplaneeringuga saab, samuti tuulikute suurusest ja asukohast (mis täpsustub (menetluses) kavandatud tuuleenergeetika alasid. Palume see lisada REP-i ja KSH aruande hiljem) sõltub kas vastuolusid REPiga tekib. Viru-Nigula valla teksti. üldplaneering on alles menetluses, seega ei ole põhjendatud 16 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht käesolevas protsessis selles osas kooskõla hinnata. Lisaks on ptk-s 2 hinnatud vastavust eelkõige REPi enda eesmärgist lähtuvalt. Vastuolude hindamine juba kehtestatud planeeringute maakasutusega on osa KSHs ja selle alusuuringus, nt asustusstruktuuri uuringus tehtud analüüsist. Seejuures on analüüsitud juba kehtestatud tuulenergeetika planeeringuid ning tehtud koostööd tuulearendajatega tuulikute positsioonide ja kõrguste kokkuleppimisel, et REPi menetluse ajal leida mõistlikud lahendused lähedal asuvate ja planeerimises olevate tuulearendustega. 1.9 Transpordiamet Kirja kuupäev ja nr: 21.08.2026 nr 7.2-1/26/11932-2 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Transpordiamet on huvitatud osapool Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha Võtame teadmiseks. eelvaliku ja selle mõjude hindamise protsessis. Amet osaleb iganädalastel planeerigu töökoosolekutel ning on selle kaudu olnud kaasatud planeerimisprotsessi. Kooskõlastame Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande eelnõud. 1.10 Päästeamet Kirja kuupäev ja nr: 21.08.2026 nr 7.2-1/4826-2 17 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Päästeamet kooskõlastab Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja Koostöö Päästeametiga jätkub detailse KSH I etapi aruande eelnõud. lahenduse etapis vastavalt PlanS-le. Detailse Täiendavalt lisame ettepaneku. Kui trasskoridorid kinnitatakse ja hakatakse ehitustöid planeerima siis lahenduse etapis saab vajadusel selle palume Ida päästekeskusele edastada menetlusdokumendid täiendavaks ülevaatamiseks, et hinnata tingimuse lisada ka planeeringule Lüganuse ja Jõhvi vallas ning Kohtla-Järve linnas asuvale taristule ligipääsuvõimalusi lähtuvalt uue järgnevatesse etappidesse. trassikoridori paiknemisest. 1.11 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kirja kuupäev ja nr: 25.08.2026 nr 4.1-5/1825-1 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Palume edasises planeerimises põllumajandusmaad võimalikult suures ulatuses säilitada ning Põllumajandusmaaga eelistatud trassikoridoris tee ja vältida selle põhjendamatut hõivamist ja killustamist. Eelistada tuleb lahendusi, mis rajatiste asukoha täpsustamisel arvestatakse võimaluste vähendavad põllumajandusmaa eriti väärtusliku põllumajandusmaa hõivamist, säilitavad selle piires. kasutusväärtuse ning võimaldavad maa jätkuvat sihipärast kasutamist ka pärast maantee Põllumajandusettevõtete ja põllumaadele tagatakse rajamist. Tuleb vältida olukordi, kus põllumajandustootja kaotab toimiva ligipääsu haritavale toimivad juurdepääsud, täpsed lahendused määratakse maale või kus põllumassiiv muutub maantee rajamise tõttu tehniliselt või majanduslikult detailse lahendusega. raskesti kasutatavaks. Väärtusliku põllumajandusmaa säilitamine on üks oluline Kuigi põllumajandusmaa hõivamise rahaline väärtus võib olla madalam kui metsamaa puhul, kriteerium, kuid tasakaalustatud ja eri huve arvestava on põllumajandusmaa, sh väärtuslik põllumajandusmaa piiratud ressurss ning selle säilimine lahenduse leidmiseks tuleb arvestada ka teiste väga oluline jätkusuutliku toidutootmise tagamiseks. kriteeriumitega (näiteks eluhooned, looduskaitselised väärtused), seega igas olukorras ei pruugi olla võimalik maanteed põllumaadelt eemale planeerida. 18 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2. Arvamuse andjad 2.1 J.K. Kirja kuupäev: 09.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Olen Arkna külas oleva talu omanik. Kavandatava Väljakujunenud eelistatud trassivariant on tänaste teadmiste ja uuringute põhjal parim trassialternatiivi 1-J kohaselt kulgeks uus 2+2 võimalik. Alternatiive on võrrelnud ning uuringud ja analüüsid koostatud pädevad eksperdid, põhimaantee minu elamust ligikaudu 60 meetri kauguselt. kelle töö tulemusena on eelistus kujunenud arvestades erinevaid mõjusid ja häiringuid. Palun tungivalt eelistada alternatiivi 1-I, mis kulgeb minuPlaneeringu praeguses, asukoha eelvaliku etapis, pannakse paika laiem trassikoridor, mille elamust oluliselt kaugemal ning vähendab sisse detailse lahenduse etapis kavandatakse tee täpsem asukoht. Trassikoridor Põdruse- märkimisväärselt negatiivset mõju minu kinnistule ja pere Sõmeru vahelisel lõigul on määratud ulatuslikum (500 m), et kaaluda võimalust detailse elukeskkonnale. lahenduse etapis tee ja rajatiste asukoha määramisel need Arkna küla hoonestusest eemale Minu peamine mure on seotud nii ehitusaegse kui ka nihutada. Kui avalikustamise etapis ei ilmne täiendavaid asjaolusid, mis muudavad mõjude hilisema liiklusest põhjustatud vibratsiooniga. Minu elamu hindamise tulemusi, ei ole eelistuse ümberkujundamine põhjendatud. on vana ning varasemate teetööde käigus olen oma Praegu ei ole paigas ajaline plaan, millal maantee ehitamiseni jõutakse. Maantee silmaga näinud, kuidas pinnase tihendamisega kaasnenud väljaehitamine tulevikus toimub lõikude kaupa vastavalt vajadusele (liiklusohtlikud kohad vibratsioon mõjutas maja konstruktsioone. Selle esmajärjekorras) ja riigi rahalistele võimalustele, nii nagu ka mujal Eestis suuremate tulemusena on maja vundament ebaühtlaselt vajunud, maanteede puhul. Samuti võib tulevikus hilisemal projekteerimisel vastavalt muutunud samas kui hoone keskosas paiknev kandev keskpalk ei ole vajadusele olla maantee lõiguti ka 2+1 või muu lahendusega. samal määral vajunud. Selle tagajärjel on põrandad maja Täpsemalt saate liiklusmüra ja vibratsiooni kohta lugeda käimasoleva etapi raames koostatud keskosas ligikaudu 5 sentimeetrit kõrgemad kui servades. müra- ja vibratsiooni uuringust (haljalakukruse.ee > Dokumendid > Asukohavalik). Vibratsiooni Selline deformatsioon ei ole tekkinud üleöö ning näitab ulatuse kohta ütleb uuring, et tee kasutusaegne mõjuala piirdub tee vahetu lähedusega. selgelt, et hoone on vibratsioonile tundlik. Seetõttu on Täpne ulatus selgitatakse välja detailse lahenduse etapis, kus võetakse arvesse tee mul põhjendatud kartus, et ulatuslikud ehitustööd ja täpsustatud asukoht, kaugus tundlikest objektidest, kõrgustingimused jne ning selle põhjal hilisem raskeveokite pidev liiklus võivad olemasolevaid selgitatakse välja leevendusmeetmete vajadus. Ehitusaegse vibratsiooni kohta on välja kahjustusi veelgi süvendada. toodud, et kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed 19 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide, tihendajate jms kasutamisele ehitiste läheduses). Lisaks vibratsioonile kaasneb nii lähedal asuva neljarealise Detailse lahenduse etapis viikse läbi müra- ja vibratsiooniuuringu II etapp, mille käigus põhimaanteega pidev liiklusmüra, õhusaaste ning teostatakse täiendav (ühtlasi ka detailsem) müra leviku modelleerimine ning koostatakse elukeskkonna oluline halvenemine. Kuigi tegemist on müra leviku kaardid vastavalt detailsele lahendusele. Liiklusmüra normidele vastavuse riiklikult olulise taristuprojektiga, ei tohiks selle rajamine tagamiseks nähakse vajadusel ette müratõkkerajatised, mis on sisendiks edasisele põhjustada ebaproportsionaalselt suurt kahju üksikule projekteerimisele. kinnistule olukorras, kus menetluses on olemas Teedelt pärinev õhusaaste on peamiselt seotud liikluskoormuse, liikluse iseloomu ning alternatiiv, mis viib maantee kinnistust kaugemale. mootorsõidukite tehnilise seisukorraga. Teelt lähtuva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti, mistõttu üldjuhul ei ületa need väljaspool tee-ala saastetaseme piirväärtusi (normi). Tee lähedal asuvate hoonete korral mõjutavad õhusaaste taset ka müra vähendamiseks rakendatavad meetmed (müratõkkerajatised). Alternatiivide võrdlemise etapis on müratõkkerajatiste vajaduse hindamisel arvestatud (kui tee jääb esialgu kavandatud asukohta), et antud kinnistu puhul tuleks müratõkkemeetmeid rakendada. Täpsed lahendused selguvad detailse lahendusega. Minu peres kasvab kaks last. Üks laps alustab peagi Mõistame muret tee rajamisega kaasnevate muudatuste ja võimalike häiringute ees olukorras, kooliteed ning teine käib koolis. Soovin, et minu lapsed kus rajatakse uus tee majapidamise lähedale, mille tulemusena jääb majapidamine kahe tee kasvaksid võimalikult turvalises, rahulikus ja tervislikus vahele. Rõhutame veelkord, et laiem trassikoridor annab suurema nihutamisruumi ja elukeskkonnas. Nii lähedale rajatav suure võimaldab detailse lahenduse etapis leida teele sobivaim asukoht, arvestades ka hoonete liikluskoormusega põhimaantee mõjutab otseselt nende paiknemist. Võimalusel viiakse tee hoonetest eemale ja vajadusel määratakse igapäevast elukeskkonda läbi müra, õhukvaliteedi leevendusmeetmed. halvenemise ja pideva liikluskoormuse. Need mõjud ei Tee kui suure infrastruktuuri läheduses võib elamumaa väärtus vähendada, eelkõige visuaalse- puuduta ainult tänast päeva, vaid kujundavad meie pere ja mürahäiringu kaudu, kuid Eestis on seda vähe uuritud ja kindlad viited sellele puuduvad. elukeskkonda aastakümneteks. Kinnisvara väärtust mõjutavad enim mitmed muud tegurid, näiteks seisukord ja ehituskvaliteet, ligipääsetavus teenustele jm asukohapõhised mõjurid. Mujal maailmas tehtud 20 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Samuti väheneb sellise trassi rajamisel oluliselt minu uuringud ei näita üheselt maantee läheduse mõju elamispinna väärtusele. Elamumaa väärtuse kinnistu väärtus. Kinnistu, mille vahetus läheduses kulgeb langust on alternatiivide võrdluses ning eelistuse kujundamisel käimasolevas eriplaneeringus neljarealine põhimaantee, ei ole enam võrreldav samas arvestatud lähtudes negatiivsest eeldusest, et tee läheduse võimalikud negatiivsed mõjud piirkonnas asuvate rahulikus keskkonnas paiknevate elamispindadele kaaluvad üles positiivsed mõjud ning väärtuse languseks arvestati tuginedes elamutega. Selline mõju on minu hinnangul oluline ning uuringutele 10% kuni 200 meetri kaugusel teest ja 5% 200-500 meetri kaugusel teest. seda tuleb trassivaliku tegemisel arvesse võtta. Elamumaa ja maa väärtuse kohta täpsem arvutuskäik on leitav dokumendis “Eeltasuvusuuringu aruanne” eriplaneeringu kodulehel. Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringu Planeeringu senises protsessis on viidatud põhimõttest lähtutud ning kõikvõimalikke mõjusid koostamisel tasakaalustada avalikud ja erahuvid ning leida hinnatud nii nagu see praeguses, asukoha eelvaliku etapis on võimalik. Planeeringu detailse võimalikult sobiv lahendus. Samuti näeb keskkonnamõju lahenduse etapis täpsustavate uuringute ja maaomanikega tehtava koostöö alusel pannakse hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ette, et paika tee asukoht trassikoridori sees ning sellest sõltuvalt on hilisemas etapis võimalik mõjusid hinnata tuleb kavandatava tegevuse mõju inimese täpsemalt hinnata ja määrata vajadusel konkreetsed leevendusmeetmed. tervisele, varale ja elukeskkonnale. Leian, et minu kinnistu puhul tuleb neid asjaolusid hinnata põhjalikult ning eelistada lahendust, mis põhjustab võimalikult vähe negatiivseid mõjusid. Palun enne lõpliku trassivaliku tegemist tellida minu Praeguses planeerimisetapis ei panda paika tee täpset paiknemist vaid määratakse üksnes elamule sõltumatu ehitustehniline ekspertiis ning hinnata koridor. Tee täpne paiknemine selgub planeeringu järgmises ehk detailse lahenduse etapis. ehitus- ja kasutusaegse vibratsiooni võimalikku mõju Järgmises etapis hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju vibratsiooni aspektist. Mõju on hoone konstruktsioonidele. Samuti palun fikseerida enne erinev sõltuvalt sellest kui kaugele või lähedale tee Teie hoonetest jääb ning vastavalt sellele võimalike ehitustööde algust ametlikult hoone olemasolev kavandatakse ka edasised tegevused, sh vajadusel hoone seisundi fikseerimine jms. tehniline seisukord, et vältida hilisemaid vaidlusi võimalike kahjustuste üle. Arvestades, et menetluses on olemas alternatiiv 1-I, mis Väljakujunenud eelistatud trassivariant on mõjude hindamise ja uuringute põhjal parim kulgeb minu elamust oluliselt kaugemal ning täidab võimalik tasakaalustades erinevaid huve ja piiranguid. Alternatiivi 1-I puhul on 21 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht samuti projekti eesmärke, palun eelistada seda lahendust. looduskeskkonnale mõjud suuremad ja alternatiiv on koondmaksumuselt kallim, seetõttu see Leian, et see vähendaks oluliselt negatiivset mõju minu ei saanud eelistust. Planeeringu järgmises etapis täpsustub lahendus veelgi ning lähtuvalt kodule, perele ja varale, kahjustamata põhjendamatult sellest saab hinnata mõjusid ja määrata vajadusel konkreetsed leevendusmeetmed. projekti üldist eesmärki. Kui avalikustamise etapis ei ilmne täiendavaid asjaolusid, mis muudavad mõjude hindamise tulemusi, ei ole eelistuse ümberkujundamine põhjendatud. 2.2 K.S Kirja kuupäev: 09.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Vastust soovin projektiga tegeleva inimese otseselt juhilt Kogu planeerimisprotsessi vältel on kaasamisele erilist tähelepanu pööratud, seda nii ning selge edasiste sammude plaaniga Koogu küla elanike planeerimisseaduse väliselt arutelusid korraldades kui maaomanike individuaalselt teavitades. kaasamisel. See tähendab minu korduval manitsusel ja Samuti on kõigil huvilistel võimalik iseseisvalt liituda planeeringu uudiskirjaga kodulehe kaudu. meeldetuletusel ei ole kaasatud meie külavanemat. Täpsema ülevaate senistest kaasamistegevustest annab planeeringu kodulehe kaasamise ja Protokollides ilutsevad kommunaalpoliitikute nimed, kes koostöö rubriik (https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/haljala-kukruse- pole kohalikudki (illustratsioon juba praagist). Ootan maanteeloik/koostoo-ja-kaasamine#asukohavalik). tegevusplaani kaasates kõiki Koogu külast tulnud Planeerimisprotsessis on eelistatud trassikoridori valikuni jõutud samm-sammult. Igas etapis vastulauseid tänaseks päevaks võttes arvesse tagaselja on sellel perioodil valminud planeerimismaterjalid avalikustatud planeeringu veebilehel ja tehtud otsusega. Kõikide meie vastulausete peale pole sellele järgnevalt korraldatud avalikud arutelud erinevates piirkondades, lisaks teavitatud tulnud adekvaatset põhjust miks sama planeeringuga puudutatud maaomanikke @eesti.ee aadressil ja muid asjakohaseid kanaleid kasutades (KOV jätkata võttes arvesse kui vähe mõjutatud inimesi ja planeeringu koduleht, uudiskiri FB). Igas etapis, kas seoses avalikustamise või lahenduses tegelikult kaasatud on. Pole ka selgitatud miks ei või miks tehtud muudatustega, on trassikoridori alternatiivide sees ja vahetus läheduses asuvate ei võiks jätkata 2a lahendusega kus on olemasolev tee kinnistute omanikke teavitatud e-kirjaga lisaks üldisele teavitusele meediakanalites. ning ei lõigutaks kogukonda ega hävitataks loodust. PS! Teavitused saadeti kõigile e-kirjaga eesti.ee aadressidele, mis on ka riigiasutuste suhtluse Rannult läheb juba tee läbi. On ju meediast näha kui palju ametlik kanal. Oleme eelistuse kujunemise põhjendusi toonud ja selgitanud ka varasemas praaki riik teeb (RB) ning sundida üks küla olema osa sellest praagist on vastuvõetamatu ja arvan, et leiame 22 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht külast veel inimesi kes on valmis selle tee ette võtma, et kirjavahetuses. Väljakujunenud eelistatud trassivariant on mõjude hindamise ja uuringute oma õiguste eest seista. põhjal parim võimalik arvestades erinevaid mõjusid ja piiranguid. Rannut läbiva 2A alternatiivi puhul on mõjud eelkõige sealsele elanikkonnale suuremad kui seda on Koogu külas, kus maanteed on võimalik paigutada elamutest suhteliselt eemale (mõjutatud elu- ja ühiskondlike hoonete arv Rannut läbiva trassi puhul 50 vs Koogu küla puhul 8). Samuti toetab 2A alternatiiv paremini Aseri, Rannu ja Kõrtsialuse külade kogukondlikku koostoimimist ning arvestades, et Koogu külas on ette nähtud täiendavad läbipääsud ja kogujateed, et tagada hea liikuvus mõlemale poole uut maanteed. 2.3 Ehitajate tee 14 OÜ Kirja kuupäev 9.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Palun projekteerige ulukitunnel või ökodukt teise kohta, Käesoleva REPi asukoha eelvaliku etapi raames koostati ulukiuuringu I etapp (uuring on me ei soovi seda Soku 77002:001:0069 kinnistule, kuna kättesaadav planeeringu kodulehel). Uuritavateks liigirühmadeks olid imetajad, kahepaiksed ja sellega kaasnevad metsamajandamis piirangud. roomajad. Uuringu käigus selgitati välja loomastiku jaoks olulised elupaigad ning metsloomade liikumisteed ning määrati selle põhjal suurulukite läbipääsu vajadus. Piirkonnad, kus läbipääs tuleb tagada, on REPi selles etapis määratud ulatuslikumad (piirkonnad on kaardirakenduses tähistatud rohelise ruudustikuga nimetusega “ulukiläbipääsu ala”). Läbipääsu täpne asukoht ja lahendus (ökodukt, tunnel, kombineeritud tunnel, kallasraja kasutamise võimalus) ulukiläbipääsu ala sees määratakse järgmises, detailse lahenduse etapis, mille raames koostatakse ulukiuuringu II etapp. Hetkel on kaardirakenduses küll kajastatud uuringu I etapi tulemusi arvestades ka soovituslik läbipääsu asukoht ja eelistatud tehniline lahendus, kuid tegemist ei ole lõpplahendusega - ulukiuuringu I etapi tulemused on aluseks ulukiuuringu II 23 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 etapi koostamisel, millega määratakse täpselt läbipääsu asukoht piirkonnas ja lahendus (võttes arvesse ka eelprojekti lahendust). Konkreetses piirkonnas on ulukiuuringu I etapi tulemuse põhjal eelistatud lahendus tunnel, alternatiivina kombineeritud tunnel, ehk läbipääs võib olla kombineeritud väiksema teega. Siiski rõhutame, et lõplik läbipääsu asukoht ja lahendus ning tingimused (nt piiranguvööndite ruumikujud) selgub detailse lahenduse etapis. Praeguse, asukoha eelvaliku etapi info ja uuringu põhjal määratud suuruluki läbipääsu piirkonnad ja esialgne ettepanek läbipääsu koha kohta on esitatud kaardirakenduses. 2.4 Ž.M Kirja kuupäev: 10.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Olen kinnistu Suurpaju omanik. Kaardirakendusega tutvudes tekkis Selgitus antud 12.08.26 (MKM kiri nr 13-3/2395-27). mul mure, kuna planeeringus näidatud liiklussõlmede ja ristete Planeeringu praeguse etapi tulemusel kinnitatakse trassikoridori, liiklussõlmede, lahendus näib mõjutavat minu kinnistu piirkonda. ristete jms põhimõttelised asukohad (rohelisega märgitud alad), mille piires Palun täpsustada, millisel viisil on minu kinnistu ja selle kasutamine hakatakse edaspidi täpsustama tee asukohta jm vajalikku, sh lahendatakse kavandatava lahendusega seotud. täpsemalt juurdepääsud, müratõkete vajadus ning asukohad jne. Tee tegelik Soovin saada rohkem informatsiooni järgmiste küsimuste kohta: ruumivajadus on väiksem. Esialgse eskiislahenduse kohaselt (märgitud mustade pidevjoontega) jääb maantee selles piirkonnas olemasoleva tee asukohta. Samas Kas minu kinnistu osas on kavandatud maa kasutamine tee, võib lahendus trassikoridori piires veel planeeringu edasise protsessi jooksul liiklussõlme, ristete, kuivenduse või muu taristu rajamiseks? muutuda tulenevalt täpsustavatest uuringutest ja suhtlusest maaomanikega. Ka Kui suur osa kinnistust võib olla mõjutatud? planeeringu edasises protsessis kaasatakse maaomanikke ja Teil on võimalik kaasa Kas kavandatakse maa võõrandamist või seatakse kinnistule rääkida. kasutuspiiranguid? Teie kinnistut puudutab osaliselt kavandatava 2+2 maantee ristumine olemasoleva Kuidas on arvestatud läheduses asuvate elamute, elanike heaolu, väiksema teega, mille lahendus samuti täpsustub planeeringu järgmises, detailse müra, turvalisuse ning juurdepääsuga kinnistutele? lahenduse etapis. Seega ei ole võimalik hetkel öelda täpselt, kas üldse või kui palju lõplik lahendus teie kinnistu juures hakkab erinema olemasolevast olukorrast. 24 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Millised alternatiivsed lahendused on kaalutud, et vähendada mõju Planeeringu kaardil rohelisega märgitud trassikoridori osades võib tee paiknemine olemasolevatele elamutele ja maaomanikele? muutuda ja selles alas eeldatakse tegevuste vältimist, mis tulevikus võiksid tee rajamist takistada (nt uute hoonete püstitamine). Kaardirakenduses on võimalik Soovin rõhutada, et minu jaoks on oluline säilitada kinnistu senine näha, kui suures ulatuses planeering Teie kinnistut puudutab. kasutusvõimalus ning vältida olukorda, kus planeeritav lahendus Praegu arvamuse avaldamiseks esitatud planeeringus ja KSH aruandes on märgitud põhjustaks ebamõistlikku kahju või olulisi piiranguid. leevendavate meetmetena nt müratõkkeseinte rajamine vastavalt nõuetele. Käesoleva arvamuse esitamine ei tähenda minu nõusolekut kinnistu Müratõkkerajatiste asukohad täpsustuvad planeeringu järgmises etapis sõltuvalt kasutamiseks ega planeeringulahenduse heakskiitmist. edasiste uuringute tulemustest ja tee täpsemast paiknemisest. Samuti on põhimõttena märgitud, et juurdepääsud peavad säilima, kuigi mõnes piirkonnas võivad nende asukohad muutuda. Juhul, kui edasises protsessis selgub, et lahendus siiski puudutab teie maad ja tekib vajadus tee rajamiseks maad omandada, siis üldpõhimõtete kohta saab lugeda planeeringu kodulehel oleva KKK alt (otselink: tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur). Samas tuleb arvestada, et planeerimisprotsess ise kestab veel mitmeid aastaid ning maantee rajamise aeg ei ole teada, seega ka põhimõtted maade omandamisel võivad tulevikus mõnevõrra muutuda. Kaalutud trassikoridoride alternatiive saab vaadata kaardirakenduses, samuti on planeeringu kodulehel kuvatud info selle kohta, miks just see trassikoridor sai eelistuse. Juba tee asukoha valimisel püüti vältida tundlikke alasid, näiteks eluhooneid, looduskaitsealasid jne. Teie kinnistu piirkonnas trassikoridori suhtes alternatiive ei olnud, kuna olemasoleva tee asukohas on see kõige mõistlikum arvestades erinevaid mõjusid, piiranguid ning asjaolu, et see peab minema kokku juba olemasoleva 2+2 maanteega. Mõjude hindamine, sh müra, elanike heaolu ja leevendavad meetmed ning alternatiivide võrdlus on käsitletud arvamuse andmiseks saadetud materjalides (vt eelkõige planeering ja mõjude hindamise aruanne): https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/haljala-kukruse- maanteeloik/dokumendid?view_instance=0 &current_page=1#asukohavalik. Vajadusel on võimalik teha ettepanekuid materjalide täiendamiseks 21. augustini. 25 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.5 R.H. Kirja kuupäev: 10.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Arvan, et maantee võiks asuda trassil 1c,kus asustust ei Väljakujunenud eelistatud trassivariant on mõjude hindamise ja uuringute põhjal parim võimalik ole. Kuna seal asuvad aga suurimad Eesti maavarad, siis arvestades erinevaid mõjusid ja piiranguid. Alternatiivide võrdlustulemusest selgus, et 1C ega raha tohi vedelema jätta ja inimesed võib ju alati alternatiiv on suurimate mõjudega looduskeskkonnale, eelkõige kaitstavatele loodusobjektidele ümber asustada. Olles ise autojuht ja elades praeguse ja elusloodusele, samuti kaasnevad suurimad kliimamõjud maakasutuse muutustest tulenevalt. trassi kõrval tunnen kaasa nendele inimestele ja ka Trassi piirkonnas asuvad olulised konfliktkohad kaitstavate liikidega, mis on mitte-eelistuse metsloomadele kelle liikuvus ja elukvaliteet langeb kujundamisel olulisim põhjendus. meeletult. Selline saatus ootab ees ka mind ennast kui 1C on suurimate mõjudega ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ja kogukonna see maantee valmis peaks saama. Seda teed on muidugi koostoimimisele – ei toeta piirkondlikult väljakujunenud keskuste töökohtade, teenuste ja väga vaja, et linnasaksad saaks kiirelt Narva ja tagasi, aga turismiobjektide kättesaadavust Rakveres kui piirkondlikus tõmbekeskuses (kuigi regioonide kui nii kiire on, siis Tallinnas lennuväli olemas ja Narvaski vahelist kiiremat (nt ühendus Tallinnaga või Narvaga) ühendust ning töökohtade ja teenuste lennuvälja alge teeääres. Kui päris aus olla, siis ega kättesaadavust toetab). Uue tehisobjektina poolitaks asustatud ala, jättes osad talud ühele, lihtinimese arvamus loe midagi, aga edu teile. teised teisele poole trassi. Kui avalikustamise etapis ei ilmne täiendavaid asjaolusid, mis muudavad mõjude hindamise tulemusi, ei ole eelistuse ümberkujundamine põhjendatud. Vastuste tabeli p 2.24 on kajastatud samuti põhjendusi, miks ei osutunud valitud alternatiiv 1C või 1B. 2.6 Telia Eesti AS Kirja kuupäev ja nr: 13.07.2026 nr EC.1-5.1/1033-1 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Haljala-Kukruse vahelise maantee alal paiknevad Teliale kuuluvad siderajatised. Võtame teadmiseks. 27 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Või nüüdsest ongi maa suure küsimärgi all aegade Seega tegemist on pikaajalise projektiga – ehitamine toimub järk-järgult lõikude kaupa vastavalt lõpuni (kui ehitamiseks ei lähe)? vajadusele tõsta liiklusohutust olemasoleval maanteel ja arvestades riigi rahalisi võimalusi. Eriplaneeringu koostamise protsess kestab veel mõned aastad – pärast asukoha eelvaliku etapi vastuvõtmist (trassikoridori kinnitamist) läheb edasi detailse lahenduse etapp, mille koostamise eeldatav ajakava on 2027-2029. Ajakava kohaselt jõutakse planeeringu kehtestamine 2029-2030. Praegu ei ole ette näha ja teada, et riigil eesmärk projekti elluviimiseks puudub. Kui see plaan läheb käiku, siis millal oleks maade Kuna Haljala-Kukruse maanteelõigu väljaehitamine toimub tulevikus etapiviisiliselt, selgub lõplik kokku ost? maade omandamine väljaehitamise ajakavast. Kui tehakse lõigu väljaehitamise/rahastamise otsus, siis toimub ka maade omandamine. Siis võetakse puudutatud maaomanikuga ühendust ja algatatakse asjakohane menetlus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt. Täpsed ja vajalikud äralõiked selguvad krundijaotuskava (koostatakse samuti detailse lahenduse etapis) alusel. Täpsemalt saab maade omandamise küsimuste kohta lugeda planeeringu kodulehel haljalakukruse.ee, rubriigist KKK. Samas tuleb arvestada, et planeerimisprotsess ise kestab veel mitmeid aastaid ning maantee rajamise aeg ei ole teada, seega ka põhimõtted maade omandamisel võivad tulevikus mõnevõrra muutuda. Kuidas lahendatakse ligipääsud kinnistutele? Maantee Juurdepääsuks kinnistule jääb toimima Pada-Aruküla kohalik tee, mis kogujatee kaudu on läheb meie maalt keskelt läbi. ühendatud Pada liiklussõlme. Detailse lahenduse etapis (kui tee ja selle rajatiste asukohad on paigas) lahendatakse juurdepääsud täpsemalt. Meie maa peale planeeritakse ka tuulikut. Kas need Vastavalt määrusele (Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrus nr 71 "Tee projekteerimise mahuvad koos sellele maale ära? normid”) peab elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast olema vähemalt elektrituuliku kogukõrgus (mast + tiivik). Viru-Nigula vald vastavasisulist planeeringut algatanud ei ole, eeltoodust tulenevalt puudub teadmine, kuhu Teie maa peale tuulikut tulevikus planeerida soovitakse. Planeeringu algatamisel ja elektrituulikule asukoha määramisel tuleb arvestada eelnimetatud määruses sätestatud normidega. 29 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 1. Kivisalu kinnistu olemasolevat arenduspotentsiaali tuleb hinnata. Üldplaneering annab võimaluse kinnistule tuuliku püstitamist kaaluda, kuid ei Kivisalu kinnistule kavandatav tuulik ei ole üksnes üldine või anna õigustatud ootust selle püstitamiseks. hüpoteetiline maakasutussoov. Tuulepargi arendaja on alustanud Asukoha eelvaliku etapis on määratud trassikoridori laius üldjuhul 350 m, tee ja piirkonnas arendustegevust ning tuuliku rajamine sõltub muu hulgas rajatiste rajamiseks vajaliku maa-ala ulatus on aga oluliselt kitsam – aedade Viru-Nigula valla üldplaneeringu kehtestamisest ja sellele järgnevast vaheline ala ca 60 m, tee ise ca 20 m. Tee ja rajatiste täpne paiknemine ja planeerimismenetlusest. ruumivajadus selguvad järgmise, detailse lahenduse etapis, mille raames Samuti olen sel katastriüksusel just viinud läbi metsaraied ning ei saa koostatakse ka eelprojekt (määrab täpselt tee ja rajatiste asukohad ja planeeringust tuleneva ebakindluse tõttu osaliselt planeerida uute ruumivajaduse) ja krundijaotuskava (näitab täpselt vajalikud äralõiked istikute istutamist kuna need võivad jääda maantee alla, mistõttu oleks maaüksusest). Oluline on teadvustada, et raadamine ei toimu kogu minu jaoks tegemist otsese kuluga. Seeläbi lükkab praegune planeering trassikoridori ulatuses, vaid tee ja rajatiste rajamiseks vajalikul maa-alal edasi ka võimalikku järgmist raiet. (aedadevahelisel alal). Olen maaomanikuna arvestanud võimalusega kasutada kinnistut Riigi eriplaneeringu raames ei ole kinnistupõhine hindamine põhjendatud. taastuvenergia tootmiseks ning metsamajandamiseks ja saada selle eest Alternatiivide võrdlus ja mõjude hindamine on viidud läbi vastavalt pikaajalist tasu. Maanteetrassi praegune asukoht võib selle võimaluse keskkonnamõju hindamise programmi etapis kokku lepitud metoodikale ja ära võtta juba enne, kui tuulepargi planeerimismenetlus saab sisuliselt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS). jätkuda. Asukoha valiku etapis on kaalutud erinevate alternatiivide vahel, võrreldes ja hinnates kaasnevaid mõjusid 49 võrdluskriteeriumi lõikes. Kuigi riigi Palun hinnata Kivisalu kinnistu puhul eraldi: eriplaneering on üldise tasandi planeering (millega otsustatakse riiklikes või * tuuliku rajamise võimaluse kaotamist; isegi rahvusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle) ja üksikkinnistu põhist hindamist läbi ei viida, on asukoha eelvaliku etapis * maaomanikule saamata jäävat pikaajalist tasu; alternatiive võrreldes hinnatud tee rajamisega kaasneda võivaid erinevaid * kinnistu taastuvenergia arenduspotentsiaali vähenemist; mõjusid, sh asjakohaseid mõjusid. Asjakohased mõjud on mõjud, mis tulenevad * kinnistu turuväärtuse ja kasutusvõimaluste muutumist; otseselt planeeringulahendusest ja võivad põhjustada muutusi keskkonnas – need võivad ilmneda majanduslikus (nt töökohad, teenused), kultuurilises (nt * maantee ja tuulepargi planeeringute omavahelist konflikti; kultuuriobjektid, väärtuslikud maastikud), sotsiaalses (nt ligipääsetavus, liikuvus, Planeeringu eeltasuvusuuringus käsitletakse kinnisvara väärtuse kohaidentiteet) kui looduskeskkonnas (nt roheline võrgustik, kliimamuutused). võimalikku vähenemist ainult üldistatud elamukinnistute mudeli kaudu. Uuringus eeldatakse elamukinnistute väärtuse vähenemist kuni 200 30 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht meetri kaugusel 10% ning 200–500 meetri kaugusel 5%, kuid kavandatud taastuvenergia arenduse kaotamist kinnistupõhiselt ei hinnata.[2] Selline üldistus ei kajasta Kivisalu kinnistu tegelikku majanduslikku kasutusvõimalust ega võimalikku kahju. 2. Võimalik saamata jääv tulu tuleb praegu dokumenteerida ja hinnata. Tuulearendajatega lepingud on sõlmitud etteruttavalt teadmata, kas Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 11 kohaselt võib üldplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika alale konkreetses asukohas kinnisasja omandamise eest makstav tasu sisaldada otseselt kaasneva tuuliku püstitamine on võimalik. See selgub elektrituulikute täpsemal varalise kahju ja saamata jääva tulu hüvitist. Sama seaduse § 14 käsitab planeerimisel järgmise tasandi planeeringuga (detailplaneeringuga). saamata jääva tuluna kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, eelkõige 1. Käesolevas etapis ei ole teada tee täpset asukohta trassikoridori sees. Seega tema tehtud ettevalmistuste tõttu, kui kinnisasja omandamist ei oleks ei ole võimalik täpselt vastata, kas riigi eriplaneering muudab elektrituuliku toimunud.[6] püstitamise võimatuks. Üldplaneering ei anna õigustatud ootust, et Ma mõistan, et planeeringu praeguses etapis ei ole maa omandamise elektrituulikut kinnistule püstitada saab. Kui detailplaneeringu menetlemise ega hüvitamise otsust veel tehtud. Samuti ei tähenda kavandatav tuulik käigus selgub, et elamuhoonete aluse maa omanikud lepivad kokku ning automaatselt kindlat õigust tulevasele tulule. Siiski on tuulearendusega keskkonnatingimused seda võimaldavad, tuleb elektrituuliku kogukõrgus valida seotud lepingud, tehtud ettevalmistused ja eeldatav tasu otseselt nii, et määrusele ("Tee projekteerimise normid”) vastav elektrituuliku vähim olulised Kivisalu kinnistule avalduva majandusliku mõju hindamisel. kaugus teekatte servast oleks tagatud (mast + tiivik). Palun selgitada kirjalikult: 2. Hetkel õiguslik alus elektrituulik kinnistule püstitada puudub, seega saamata jäänud tulu arvestamine ei ole asjakohane. Täpsemalt saab maade omandamise 1. kuidas hinnatakse olukorda, kus maanteekoridor muudab tuuliku ja hindamise küsimuste kohta lugeda planeeringu kodulehel haljalakukruse.ee, rajamise võimatuks, kuid riik ei omanda kogu kinnistut; rubriigist KKK. Samas tuleb arvestada, et planeerimisprotsess ise kestab veel 2. kas ja millises menetluses hinnatakse tuuliku rajamise ja mitmeid aastaid ning maantee rajamise aeg ei ole teada, seega ka põhimõtted metsamajandamise võimaluse kaotust ning maaomanikule saamata maade omandamisel võivad tulevikus mõnevõrra muutuda. jäävat tulu; 3. Kuna Haljala-Kukruse maanteelõigu väljaehitamine toimub tulevikus 3. kuidas välditakse olukorda, kus kinnistu jääb aastakümneteks etapiviisiliselt, selgub lõplik maade omandamine väljaehitamise ajakavast. Kui maanteekoridori tõttu arenduspiirangu alla, kuid maaomanikule ei tehakse lõigu väljaehitamise/rahastamise otsus, siis toimub ka maade pakuta omandamist ega hüvitist. 31 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht omandamine. Seni otseseid piiranguid maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks (metsa majandamisele) riigi eriplaneering ei sea. 3. Maantee ja tuuliku keskkonnamõju tuleb võrrelda terviklikult. Üldplaneering annab võimaluse kinnistule elektrituuliku püstitamist kaaluda, Tuulik on ruumiliselt piiratud objekt. Uus 2+2 maantee koos kuid ei anna õigustatud ootust selle püstitamiseks. Hetkel puudub õiguslik alus kogujateede, ristmike, viaduktide, kraavide, ulukitarade ja müratõketega elektrituuliku püstitamiseks kinnistul. moodustab seevastu pika ning maastikku killustava taristukoridori. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi raames ei ole kinnistupõhine Viru-Nigulas 18. novembril 2025 toimunud planeeringu avalikul arutelul hindamine põhjendatud. Alternatiivide võrdlus ja mõjude hindamine on viidud selgitas mõjuhindamise ekspert, et pikk 2+2 maanteekoridor mõjutab läbi vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi etapis kokku looduskooslusi üldjuhul oluliselt rohkem kui üksik punktobjekt, näiteks lepitud metoodikale ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi tuulik või tehas.[3] Seetõttu ei ole põhjendatud jätta tuuliku seadusele (KeHJS) ja Planeerimisseadusele (PlanS). Asukoha eelvaliku etapis on ärajäämisega kaasnevat mõju trassivaliku hindamisel kõrvale. Maantee kaalutud erinevate alternatiivide, võrreldes ja hinnates kaasnevaid mõjusid 49 eeltasuvusuuringus ei hinnatud projekti mõju kasvuhoonegaaside võrdluskriteeriumi lõikes, sh asjakohaseid mõjusid ja mõjusid heitele. Samuti hinnati majanduslikku tasuvust ainult eelistatud kasvuhoonegaaside heitele. Võrdluskriteeriumid on valitud viisil, et kõik terviktrassile, mitte eraldi olemasoleva tee, 2+1 ja uue 2+2 lahenduse keskkonnamõjud, sh asjakohased mõjud, oleksid kaetud. Täiendav hindamine võrdlusena.[2] Kivisalu kinnistuga seoses ei ole põhjendatud. Palun täiendada mõjude hindamist nii, et Kivisalu kinnistut puudutavas Mõjude hindamise tulemusena on vajadusel välja pakutud leevendusmeetmed, lõigus võrreldaks: millega tuleb arvestada detailse lahenduse väljatöötamisel. * uue maantee jaoks vajalikku täiendavat maad; Teemad on käsitletud ka koostatud uuringutes ja analüüsides (müra- ja vibratsiooni uuringu I etapp, asustusstruktuuri uuring). * põllu- ja metsamaa killustumist; Tuuliku rajamata jätmise tõttu kaotatavat taastuvenergia toodangut ja * ehitusmaterjalide vajadust ja ehitamise süsinikujalajälge; maaomaniku saamata tulu saaks hinnata siis, kui on õiguslik alus tuuliku * müra, õhusaastet ja maastikumuutust; püstitamiseks ning on selge, et maantee välistab selle rajamise – antud hetkel ei ole need tingimused täidetud. Kehtestatud üldplaneeringute alusel * tuuliku rajamata jäämise tõttu kaotatavat taastuvenergia toodangut; kavandamisel olevaid tuuleparke (mille planeerimiseks on algatatud kas * maantee ja tuulepargi kumulatiivset mõju. Tuuliku ärajäämine ei detailplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering) oleme vältinud või kõrvalda keskkonnamõju, sest selle asemele rajatav maantee tekitab ise 32 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht ulatusliku ja püsiva mõju. Samal ajal jääks tootmata taastuvenergia ning teinud koostööd arendajatega, et leida lahendused (nt tuulikute asukohtade või maaomanikul saamata kavandatud tulu. kõrguste osas) nii, et maantee ja tuulikud ei välistaks teineteist. Maantee ja tuulepargi võimalikke kumulatiivseid mõjusid tuleb hinnata tuulepargi kavandamise raames, millega pannakse paika täpsed tuulikute asukohad. 4. Olemasoleva maantee lähedane lahendus vajab kinnistupõhist Lisaks eeltoodule selgitame, et praeguse, asukoha eelvaliku, etapi ülesanne võrdlust Ma ei väida, et kogu 67-kilomeetrine Haljala–Kukruse lõik oleks vastavalt eriplaneeringu algatamise otsusele on leida kiirusele 120 km/h vastava võimalik ehitada üksnes olemasolevat maanteed laiendades. 2+2 ristlõikega maantee rajamiseks sobiv trassikoridori asukoht arvestades mh Planeeringu koostajad on selgitanud, et olemasoleval teel on kurve, üle-Euroopalise TEN-T üldvõrgustiku nõudeid. Asukoha eelvaliku etapis asustust ja juurdepääse, mis raskendavad kogu trassi kavandamist 120 määratakse laiem trassikoridor, mille sees detailse lahenduse etapis määratakse km/h projektkiirusele.[3] See ei tõenda siiski, et uus trass oleks tee ja rajatiste täpsed asukohad ja lahendused (kogujateed, kergliiklusteed, vältimatu just Kivisalu kinnistul. liiklussõlmede lahendused jne). Eriplaneeringu ülesanne ei ole kaaluda ja Ametlikul arutelul on mööndud, et lõplik lahendus võib olla ka 2+1 määrata, kas ja kus tulevikus kasutatakse 2+1 lahendust. Planeeritav teelõik on ristlõikega.[3] Eeltasuvusuuringu järgi on kogu 66,9-kilomeetrise projekti pikk, selle väljaehitamine toimub etapiviisiliselt ja pikema perioodi vältel hinnanguline maksumus 494,2 miljonit eurot ilma käibemaksuta, tulu- vastavalt vajadusele ja rahalistele võimalustele, seega ei ole erinevad kulu suhe 0,49 ja sisemine tasuvusmäär 0,6%.[2] See tähendab, et lahendused (nt lõiguti 2+1) tulevikus välistatud. tervikprojekt ei ole praeguste eelduste järgi majanduslikult tasuv. Uuringu 2050. aasta liiklusprognoos jääb erinevatel lõikudel valdavalt ligikaudu 4450–7300 sõiduki vahele ööpäevas.[2] Need näitajad ei tõenda, et 2+2 lahendus oleks kõigil lõikudel ainus võimalik valik. Need kinnitavad vajadust võrrelda väiksema maavajaduse ja maksumusega lahendusi. Palun koostada Kivisalu kinnistut puudutava lõigu kohta kaardipõhine võrdlus vähemalt järgmiste variantide vahel: 1. praegu eelistatud uus 2+2 trass; 33 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 2. trassi nihutamine olemasoleva maantee poole; 3. keskpiirdega 2+1 lahendus; 4. osaline 2+2 lahendus üksnes ristmike ja möödasõidualade juures; 5. väiksema projektkiirusega lahendus olemasoleva tee koridoris; 6. lahendus, mis võimaldab maanteel ja kavandataval tuulikul ruumiliselt koos eksisteerida. Iga variandi puhul palun esitada võrreldaval kujul maksumus, maavajadus, liiklusohutuse mõju, keskkonnamõju ning mõju Kivisalu kinnistu kasutamisele. 5. Riigi ja valla planeeringud tuleb omavahel kooskõlastada. Riigi eriplaneeringu koostamise raames on asukoha eelvaliku etapi lahenduse Viru-Nigula valla uus üldplaneering on menetluse lõppjärgus ja selles on väljatöötamisel vastavalt aluskriteeriumitele (millega tuli arvestada määratud potentsiaalselt tuuleenergia arendamiseks sobivad alad.[5] alternatiivide väljatöötamisel - nt elu-, ühiskondlikud,- tootmis- ja Samal ajal võib riigi maantee eriplaneering välistada ühele sellisele kõrvalhooned, üldplaneeringutega määratud tiheasustusalad jne) arvestatud ka arendusele vajaliku tuuliku rajamise. Planeeringu koostamisel tuleb neid valla üldplaneeringutega. Vastuolude hindamine juba kehtestatud kahte avalikku huvi, liiklusohutust ja taastuvenergia tootmist, käsitleda planeeringute maakasutusega on osa KSHs ja selle alusuuringus, nt koos. Ei ole tasakaalustatud, kui kohalik planeerimisprotsess võimaldab asustusstruktuuri uuringus tehtud analüüsist. kaaluda kinnistu kasutamist tuuleenergia tootmiseks, kuid riigi Valla üldplaneering on üldisema tasandi planeering, mis paneb paika eriplaneering välistab selle ilma kinnistupõhise alternatiivide ja pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid üldisemal tasandil. Üldplaneeringu majandusliku mõju analüüsita. elluviimine toimub detailplaneeringute menetlemise ja/või Palun kaasata Kivisalu kinnistut puudutava trassilahenduse projekteerimistingimuste andmise kaudu. Viru-Nigula valla üldplaneeringuga täpsustamisse: kavandatud tuuleenergeetika alad ei anna õigustatud ootust, et elektrituulikuid püstitada saab. * Kivisalu kinnistu maaomanik; Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise * Viru-Nigula Vallavalitsus; püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või * tuulepargi arendaja; rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste 34 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht * vajaduse korral Transpordiameti ja tuuleenergia ohutusnõuete huvide väljendamiseks. Riigi eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada spetsialistid. kitsendusi. Vastavalt PlanS-le peatub riigi eriplaneeringu kehtestamisega sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus, st üldplaneeringu lahendus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse, st üldplaneeringusse. Vastavalt PlanS- le on riigi eriplaneering ülene ja sellega tuleb arvestada. 6. Minu ettepanek ja taotlused 1.-2. Kavandatava elektrituuliku asukohta ei ole detailplaneeringuga Teen ettepaneku nihutada Kivisalu kinnistut puudutav maanteekoridor planeeritud, st asukohta määratud. Mõistame, et tegemist on arendaja ja võimalikult olemasoleva Tallinna–Narva maantee poole või paigutada maaomaniku sooviga, kuid selle käsitlemine eriplaneeringus ei ole seetõttu tee koridori sees selliselt, et kavandatava tuuliku asukoht ja selle vajalik põhjendatud. ohutusala jääksid tee mõjualast välja. 3. Protsessi käigus võrreldi erinevaid alternatiive, neist üks kulges olemasoleva Palun: Tallinna-Narva tee koridoris. Lühemate alternatiivide võrdluses osutus eelistatuks Pada-Aruküla ja Koogu küla läbiv alternatiiv, kuna selle mõjud ei ole 1. hinnata kavandatava tuuliku ja maantee ruumilise kooseksisteerimise nii suured kui need oleksid põhjapoolsel, Rannu küla läbival variandil. Rannu võimalust; alternatiivi korral jääks trassikoridori 50 elu- ja ühiskondliku hoonet ning 97 2. hinnata Kivisalu kinnistu tuuleenergia arenduspotentsiaali ja selle tootmis- ja kõrvalhoonet. Eelistatud alternatiivi korral on hoonete arvud aga kaotamise majanduslikku mõju; vastavalt 8 ja 17. Rõhutame, et otsustusprotsessis ei olnud otsustavaks teguriks üksnes hoonete arvud trassikoridoris. Rannut läbiv (olemasoleva Tallinna-Narva 3. võrrelda Kivisalu kinnistu juures uut 2+2 trassi, olemasoleva tee tee koridoris kulgev) alternatiiv mõjutaks oluliselt küla ruumilist terviklikkust ja lähedast kokkukuuluvust, kuna tekitab tihedamas ja tee äärde koondunud hoonestusega lahendust ja 2+1 lahendust; asumis füüsilise barjääri. Hoonestuse paiknemisest tulenevalt tuleks rajada 4. hinnata kinnistu väärtuse, kasutatavuse, juurdepääsu ja võimaliku müratõkkeseinad ning ümber planeerida ja ehitada juurdepääsuteed kõikidele saamata jääva tulu muutust; majapidamistele. Sellega kaasneksid ka olulised muutused tänases liiklusskeemis. Pada-Aruküla ja Koogu küla liiklusskeemis olulisi muudatusi ei tule, kuigi mõningate majapidamiste jaoks võivad teekonnad veidi pikeneda. 35 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 5. selgitada, millistel tingimustel ja millises menetluses võiks toimuda Teekonna pikenemine mõningate maaüksuste suhtes 2+2 tee rajamisega on maa või saamata jääva tulu hüvitamine; paratamatu, olenemata alternatiivi valikust. 6. korraldada enne asukohavaliku otsust kinnistupõhine kohtumine 2+1 lahenduse hindamine ei ole käesoleva eriplaneeringu ülesanne. maaomaniku ja tuulepargi arendajaga; 4. Kinnistu osas, mis on vajalik tee rajamiseks, toimub hindamine kinnisasja 7. anda igale käesolevas arvamuses esitatud taotlusele eraldi avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt ja maade omandamise põhjendatud kirjalik vastus. protsessi ajal. Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme Pikaristi–Pada lõigus otsustati 2026. aasta alguses maaomanike vara hindaja kutse) hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste tagasiside järel kavandada uus maantee olemasolevale teele lähemale, määramiseks. et vähendada väärtuslike põllumajandusmaade killustumist.[4] See Juurdepääs kinnistule tagatakse, täpsemalt analüüsitakse ja määratakse näitab, et põhjendatud arvamuste alusel on trassi täpsustamine lahendused detailse lahenduse etapis, mille raames koostatakse ka täpsemad praeguses menetlusetapis võimalik. uuringud, eelprojekt ja krundijaotuskava ning hinnatakse mõjusid täpsemalt. Kui Kivisalu kinnistut puudutava trassi nihutamist ei peeta võimalikuks, Kinnistupõhist hindamist rakendatakse juhul, kui on vajalikud kinnistust palun esitada: äralõiked tee rajamiseks. Mõjude hindamine, sh asjakohased mõjud, toimub * konkreetsed tehnilised ja õiguslikud põhjused; arvestades planeeringu etapi täpsusastet, hindamise metoodikat ja KeHJS-t ja PlanS-i. * alternatiivide võrreldavad maksumused ja mõjud; 5. Kinnistu osa raames, mis on vajalik tee rajamiseks ja mille omandamine riigile * põhjendus, miks uus trass peab kulgema just läbi Kivisalu kinnistu; toimub vastavalt KAHOS-ele. * põhjendus, miks maantee avalik huvi kaalub selles asukohas üles 6. Kinnistupõhine kohtumine käesoleval ajahetkel ei ole vajalik, vajadusel saame väiksema maavajadusega teelahenduse, taastuvenergia arendamise ja teemad läbi arutada avalikul arutelul (arutelu lõpuosas kohapeal). Arutelud on minu varalised planeeritud detsembri algusesse. Kindlasti mõistate, et 2+2 tee huvid; geomeetrianõuetele vastava joonobjekti planeerimisel ei ole kahjuks võimalik arvestades iga üksikkinnistu omaniku soovi tee asukoha kulgemise osas. * selgitus tuuliku rajamise võimaluse ja kinnistu väärtuse kaotuse Eelistatud trassikoridori sees tee asukoha nihutamisel tuleks arvestada, et võimaliku hüvitamise kohta. mõlemal pool trassikoridori on eluhooned ja nihutamisel ühele või teisele poole Palun käsitada käesolevat kirja ametliku arvamusena Haljala–Kukruse koridori serva viiks tee osadele majapidamistele lähemale. maanteelõigu riigi eriplaneeringu menetluses ning lisada see 7. Vastused on toodud käesolevas tabelis. planeeringu menetlusmaterjalide hulka. 38 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Planeeringu seletuskirjas on öeldud, et REP jätkub veel detailse lahenduse Trassikoridori karjäärialadega kattumise küsimusi ning edasist koostamisega, sh eelprojekt (täpsem lahendus teedele, ülepääsudele), uuringud, võimalikku lahendust oleme arutanud koos loa omanikuga. Koostöö REP kehtestamine ca 2030. Kas see tähendab et edasine menetlus toimub ainult jätkub kindlasti ka detailse lahenduse etapis. parimaks osutunud trassikoridoris ning seda enam üle ei vaadata? Seletuskiri Olukorda veelkord analüüsides ja kaaludes ning arvestades kehtivate lisab veel, et riigi plaanid ja rahastus REP alusel uue tee ehituseks on ebaselge, st keskkonnalubadega ja korrastamiskavadega leidsime, et on otstarbekas pole teada kas ja millal riik REP-i ellu viima hakkab trassikoridori laiendada olemasoleva Tallinna-Narva teeni. Laiendatud trassikoridor võimaldab detailse lahenduse etapis leida erinevate osapoolte koostöös teele ja rajatistele sobivaim asukoht trassikoridoris ning parim tehniline lahendus. REPi elluviimine on pikaajaline protsess, mis toimub järk-järgult lõikude kaupa ning sõltub nii vajadusest tõsta liiklusohutust kui riigi rahalistest võimalustest. Seega täpset ajakava ja konkreetse lõigu väljaehitamise aega me kahjuks hetkel, planeeringu koostamise etapis, ei tea. Euroopa Liidu hetkesuunised on, et TEN-T üldvõrk on välja ehitatud aastaks 2050. 2. asukoha valiku seletuskirjas ptk 3.5.4 määratakse REP-ga ajutine planeerimise Kingu ja Sirtsu kinnistutele ei ole käesoleva, asukoha eelvaliku etapis, ja ehituskeelu vajadus ja ulatus, st seal arendatav piiratakse/keelatakse. Kas kitsendusi seatud. Tegevused saavad jätkuda vastavalt kehtivatele saan õigesti aru, et REP-ga Kingu ja Sirtsu kinnistutele (Suurkõrtsi II karjäär) keskkonnalubadele. kitsendusi ei seata? St karjäär saab toimida edasi? Kui karjäär peab oma Detailse lahenduse etapis (mille raames koostatakse ka eelprojekt) kaevandamisluba muutma, kas see on võimalik? Kui kaevandamisloa lõpuks ei määratakse tee täpne asukoht ja lahendused ning täpsemad ole maavara ammendatud, kas kaevandamisluba saab pikendada? maakasutustingimused, sh kitsendused. 3. võrdluse aruandes (lisa 1) ptk 3.2.7 on öeldud, et eelistatud trassikoridori REP ei saa kehtivat keskkonnaluba piirata. Kehtiva loa muutmine saab jäävad ka mäeeraldised (nt Suurkõrtsi II) ja edasises kavandamises tuleb toimuda poolte koostöös. arvestada asjakohaste leevendusmeetmetega, sh võimalusel töötada välja Rõhutame, et REPi eesmärk ja soov ei ole kaevandamistegevuse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse leevendusmeetmed. Mida piiramine ja takistamine, vaid koostöös erinevaid osapooli rahuldava lahenduse leidmine, mis võimaldab ka tee rajamist. 39 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht see praktikas tähendab Suurkõrtsi II karjääri toimivuse vaatest Sirtsu ja Kingu Leevendusmeede võib olla nt kokkuleppel loa omanikuga loa maadel? Kas REP saab piirata aktiivset kaevandamisluba? Kui jah, siis kuidas? tingimuste, sh korrastussuuna muutmine; rahaline kompensatsioon; trassikoridori sees tee asukoha täpsustamine nii, et riive karjääri alaga oleks võimalikult väike. 4. Lisas 3 (võrdluskriteeriumid) on öeldud, et "juhul kui karjääri ammendumise Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine on reguleeritud aeg on asukohavaliku etapis ette teada ja see ei takista trassi rajamist, ei ole maapõueseadusega (MaaPS). selline maardla takistuseks". Kingu ja Sirtsu maadel oleva Suurkõrtsi II karjääri kaevandamisluba lõpeb 2050. Kui varud ei ole 2050 aastaks ammendunud, kas siis on võimalus, et REP-i tõttu kaevandamisluba ei pikendata? 5. praegu avaldatud eskiisprojektis (lisa 14 joonis PS4020_ES_TL-4-200_AP) jääb Et mõjutus oleks võimalikult väikeses mahu ja ulatuses, on trassikoridori eelistatud trassikoridor enamuses mahus Kingu ja Sirtsu kinnistutele, sh laiendatud olemasoleva Tallinna-Narva teeni. See võimaldab detailse Suurkõrtsi II aktiivsele mäeeralisele. On selge, et REP-i elluviimine (st päris trassi lahenduse etapis leida teele ja rajatistele sobivaim asukoht, arvestades nihutamine trassikoridori sees) ei ole võimalik ilma olemasolevat Suurkõrtsi II mh kehtivaid lubasid ja eeldab tihedat koostööd loa omanikuga. karjääri ulatust mõjutamata, st ühel või teisel moel tuleb teega läbi tulla karjäärist. Juhul kui REP-i antud asukohas hakataks ellu viima nt aastal 2040, kuid kaevandamisluba kehtib kuni 2050a, kas tee ehitus läbi aktiivse kaevandamisala on üldse võimalik? Kas ja kuidas saab aktiivset karjääritegevust üldse peatada? Kas see võib praktikas tähendada teeks vajaliku maa (Kingu ja Sirtsu) väljaostu turuhinnaga, arvestades olemasolevat maavara varu (seda arvestades on maa väärtus ehk kulu riigile päris suur)? Ideeliselt ei ole mul REP-i vastu midagi, kuid tahan veenduda kas ja millised piirangud võivad rakenduda minu Sirtsu ja Kingu kinnistutele, sh Suurkõrtsi II karjääri toimivusele. 42 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.14 N.N. Kirja kuupäev: 21.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 1. Viia ristmik TL002 teise asukohta ja muuta liiklusskeemi (vt.joonist nr.1). Viia ristmik Liiklussõlme asukoht ja kuju on valitud, arvestades praeguses eskiisi asukohast ida suunda ja muuta põhitrassi kulgemine üle ristmiku (joonis olemasolevat teedevõrku, liiklussagedusi, kitsendusi, nr1. Tähis TL002-1). piiranguid ning majanduslikku realiseeritavust. Liiklussõlm on kavandatud olemasoleva Tallinna–Narva tee ning Põdruse– • Selgitus: Eskiisis pakutud ristmik TL002 ei sobi kuna põhitrassi tasapind on Kunda–Pada tee ristmiku asukohta. planeeritud praeguse tasapinna kõrgusele mis on looduslikult üks kõrgeim koht Pikiprofiili koostamisel on arvestatud maapinna reljeefiga. piirkonnas. Viadukti ehitamisel tõuseks liiklus umbes 7,5 meetrit praegusest Liiklussõlme piirkonnas, olemasoleva maapinna kõrgeimas teetasapinnast, mis oleks kohalikest eluhoonetest kõrgemal, lisanduks veel taristu kõrgus. punktis, on pikiprofiiliga tehtud maapinda sisselõige, et profiili Lisaks tekiks Kunda poolt tulles tõus mille kõrguste vahe tõusu algusest viadukti peale optimeerida. Liiklussõlmede kavandamisel on üldine praktika oleks 11 meetrit. Alternatiivse (TL002-1) ristmikuga saab ära kasutada loodusliku kõrguste viia üle kitsama ristlõikega 1+1 tee ja hoida 2+2 tee võimalikult vahet (vt. Joonis nr2.) olemasoleva maapinna lähedal. See tuleneb asjaolust, et 1+1 • Selgitus: Liiklusuuringust on näha, et veoautode ja autorongide osakaal liikluses tee on kitsam ja lubab normatiivselt järsemaid pikikaldeid, mis on suur. Uuring ei kajasta hooajalisi veosemahte mis on tingitud sadamavedudest. võimaldab eritasandilise ristumise rajada oluliselt väiksemate Alternatiivse ristmiku (TL002-1) korral oleks suurtel veostel oluliselt sujuvam liikuda mullatööde mahtudega. põhitrassi ja Kunda suunal. Praeguse eskiisi lahenduse (TL002) analüüsis ei ole välja Kavandatud liiklussõlm arvestab liiklusuuringus toodud toodud kuidas saavad pikad- ja ülipikad autorongid liikuda Kunda sadamasse ja tagasi. liiklussagedustega, sealhulgas autorongide ja veoautode osakaaluga. Enne Kunda ristmikku on uus 2+2 tee kavandatud • Selgitus: Eskiisis pakutud ristmik TL002 ei sobi kuna ristmik hõlmab olulise osa ühe olemasoleva Tallinna–Narva tee asukohta ja seetõttu ei ole inimese maast ja ettevõtja jääks ilma üle 50% kasutatavast põllumajandusmaast ja umbes trassi nihutamine põhja suunas põhjendatud. 70% põllumaast. See paigutaks ettevõtja konkurentsis väga halba seisu. • Selgitus: Alternatiivne ristmik (TL002-1) võimaldaks tekitada ühistranspordi taristu Käesoleva staadiumi eesmärk on leida sobivaim trassikoridori loogilisemalt ja vähemate peatustega, ruumi on “pargi-sõida” lahendustele. Tasub asukoht, mistõttu on liiklussõlmede geomeetria esialgne. pöörata tähelepanu sellele, et Liiklusuuringu aruanne ei kajasta Aasu küla ja Põdruse Järgmises, detailse lahenduse etapis koostatakse ka ristmiku ühistranspordi alasid. (vaata Liiklusuuringu aruannet, punkt 5. Ühistransport). alusuuringud ja eelprojekt ning analüüsitakse läbi erinevad liiklussõlme lahendused. Seejuures on võimalik kaaluda ka 43 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht • Selgitus: Kaitseväe rasketehnika saab liikuda maapinnal (viadukte ületamata) Põdruse–Kunda–Pada tee tunnelisse viimist ning optimeerida Rutja harjutusväljakule. liiklussõlme kuju, et minimeerida põllumaade hõivamist. 2. Aasu küla tee viia trassi lähedalt liiklussõlmeni (joonis 1.), joonisel alternatiiv oranži Samuti tuleb siis lahendada ühistranspordipeatuste ja - värviga. ühenduste temaatika. • Selgitus: Praeguses eskiisis viidud metsa servast liiklussõlmeni, antud kohas on talvel väga suur lumekoormus. Lisaks kasutab praegune lahendus palju põllumaad. Eelnevaid ettepanekuid ei ole arvestatud. Joonis nr.1 Alternatiivne liiklusskeem (punasega) Tallinn-Narva mt. Kunda ristmikul. 3.Nihutada Tallinn-Narva trass enne Kunda ristmiku põhjapoole (joonis nr.1 Kollane joon) • Selgitus: Trassi paine on väiksem kui eskiisis. Sobib paremini kokku alternatiivse liiklussõlmega (TL002-1), sest trass liiguks üle kõige kõrgema koha ristmiku poole (joonis nr2. kollane joon). 45 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Esitan projektijuhile ja planeeringu koostajatele järgmised seisukohad ja leevendusmeetmete vajaduse kohta piirkonnas, kuid järgmises nõudmised: planeeringu etapis see täpsustub. Detailse lahenduse etapis viikse läbi 1.Vastuseis uue trassi rajamisele (müra ja õhusaaste/tolm): Olen rangelt vastu müra- ja vibratsiooniuuringu II etapp, mille käigus tehakse täiendav uue trassikoridori valimisele minu elumaja lähedale. Planeeritav uus tee asub (ühtlasi ka detailsem) müra leviku modelleerimine ning koostatakse minu majast kõigest ligikaudu 300 meetri kaugusel. Selline distants toob kaasa müra leviku kaardid vastavalt detailsele lahendusele. Vajadusel otsese ja tugeva liiklusmüra leviku elualale. Samuti kaasneb uue 2+2 trassi ja nähakse ette müratõkkerajatised, mis on sisendiks edasisele suurenenud liikluskoormusega intensiivne õhusaaste ning tolm. Sõidukirehvide ja projekteerimisele. teekatte kulumisest tekkiv peen- ja eriti ohtlik mikrotoilm levib tuulega otse minu Teedelt pärinev õhusaaste on peamiselt seotud liikluskoormuse, elumaja ja õuealani, ohustades tervist, rikkudes puhta elukeskkonna ning muutes liikluse iseloomu ning mootorsõidukite tehnilise seisukorraga. Teelt võimatuks tervisliku välisõhu nautimise kodus. lähtuva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti, mistõttu üldjuhul ei ületa need väljaspool tee-ala saastetaseme piirväärtusi ületavaid saasteainete kontsentratsioone. Tee lähedal asuvate hoonete korral mõjutavad õhusaaste taset ka müra vähendamiseks rakendatavad meetmed (müratõkkerajatised). 2. Olemasoleva tee eelis ja looduslik müratõke: Toetan lahendust, mis säilitaks Osa kohalikust liiklusest jääb ka vanale ehk olemasolevale trassile. liikluse võimalikult vana (olemasoleva) tee koridoris. Vana tee äärde on aastate Istutatud kõrghaljastus jääb leevendusmeetmena toimima jooksul istutatud tihedad kuused, mis toimivad praegu väga efektiivse ja toimiva olemasoleva tee ääres. Uue tee ääres tulevikus rajatavad lahendused, loodusliku tõkkena. nt müratõkkeseinad või olemasoleva kõrghaljastuse püsimine/uue Need kuused ei leevenda mitte ainult olemasolevat liiklusmüra, vaid püüavad kasvamine, ei ole praeguses staadiumis veel teada, kuna sõltub kinni ka suure osa teelt lenduvast tolmust ja saastest. Uue trassi valimisel see paljuski tee täpsemast asukohast trassikoridori sees ning teed looduslik kaitsebarjäär kaob täielikult. ümbritsema jääva maa kasutusest. 3. Mugava ja ohutu väljasõidu tagamine (suund Kohtla-Järvele): Planeeringu Uuele põhimaanteele saate suunduda ainult eritasandilise liiklussõlme materjalidest ei ole praegu arusaadav, kuidas tagatakse Mäo talust mugav, kaudu, Voorepera külast olemasoleva teedevõrgu (Aa-Voorepera tee ja olemasolev Tallinna-Narva tee) kaudu kas Mustmätta või Saka eritasandilisse liiklussõlme liikudes. Otse peale- ja mahasõidud 46 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht loogiline ja eelkõige ohutu väljasõit uuele põhimaanteele, eriti Kohtla-Järve põhimaanteele ei ole lubatud. Esialgse eskiislahenduses näidatu võib suunal. Uue 2+2 eraldusribaga veel muutuda detailse lahenduse etapis ja hilisemal projekteerimisel kiirtee ehitamine ei tohi muuta kohalike elanike igapäevast liikumist lähtuvalt muutunud oludest ja vajadustest arvestades, et maantee ekstreemseks või sundida tegema pikki ja põhjendamatuid ümbersõite ehitamise aega ei ole teada ning see toimub tulevikus lõikude kaupa (pöördeid). Nõuan, et projekteerimisel töötataks välja selge, ohutu ja mugav nagu ka Tallinn-Tartu või Tallinn-Pärnu mnt näitel näeme. liiklussõlm või kogujatee, mis tagab tõrgeteta pääsu Kohtla-Järve suunale ilma liigsete ringisõitudeta. 3. Nõue müratõkkeseina ja leevendusmeetmete rajamiseks: Kui planeeringu Kui ilmneb vajadus leevendusmeetmeid rakendada, rajatakse need käigus otsustatakse siiski valida uus trassivariant (mis kulgeb minu majast 300 m riigi kulul tee ehitamise käigus tee vahetusse lähedusse, kus selle kaugusel), esitan nõude, et riik peab tee ehituse käigus projekteerima ja oma kulul efektiivsus on suurim. välja ehitama nõuetekohase, efektiivse ja piisava kõrgusega müratõkkeseina (heliseina) minu kinnistu kaitseks. Kuna uus kiirtee tõstab oluliselt liiklussagedust, peab rajatav sein lisaks mürale tõkestama ka rehvi- ja teekattetolmu ning heitgaaside otsest kandumist minu talu õuele. 2.16 Arkna Karjatalu OÜ, Arkna Agro OÜ, Bilder Grupp OÜ, MTÜ Arkna Terviseküla ja eraisikud O.S. ja P.K. Kirja kuupäev: 23.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Arkna külas asuvate maade omanikena näeme Väljakujunenud eelistatud trassivariant on mõjude hindamise ja uuringute põhjal parim ainuvõimaliku lahendusena 1C trassikoridori. 1C võimalik arvestades erinevaid mõjusid ja piiranguid. Alternatiivide võrdlustulemusest selgus, trassikordor annab: et 1C alternatiiv on suurimate mõjudega looduskeskkonnale, eelkõige kaitstavatele 1. kõige otsema ja lühema sõidutrajektoori, mis on ka tee loodusobjektidele ja elusloodusele, samuti kaasnevad suurimad kliimamõjud maakasutuse ümberplaneerimise mõte 47 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 2. Trassil on kõige vähem väljakujunenud elu- ja muutustest tulenevalt. Trassi piirkonnas asuvad olulised konfliktkohad kaitstavate liikidega, ärikeskkonda mis on mitte-eelistuse kujundamisel olulisim põhjendus. 3. Trassil on kõige vähem ristumisi 1C on suurimate mõjudega ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ja kogukonna Olemasolev tee saab jääda sel juhul kohalikus teeks ja koostoimimisele – ei toeta piirkondlikult väljakujunenud keskuste töökohtade, teenuste ja kogumisteeks, kuna seal asub väljakujunenud elu- ja turismiobjektide kättesaadavust Rakveres kui piirkondlikus tõmbekeskuses (kuigi regioonide ärikeskkond. Läbi sellise tihedusega elu- ja ärikeskkonna vahelist kiiremat (nt ühendus Tallinnaga või Narvaga) ühendust ning töökohtade ja teenuste suruda kiirteed on ebaratsionaalne ja see mõjutaks kättesaadavust toetab). Uue tehisobjektina poolitaks asustatud ala, jättes osad talud ühele, halvasti kõige suuremat hulka inimesi ja ärisid. teised teisele poole trassi. Kui avalikustamise etapis ei ilmne täiendavaid asjaolusid, mis muudavad mõjude hindamise tulemusi, ei ole eelistuse ümberkujundamine põhjendatud. 2.17 A.K-K. Kirja kuupäev: 27.07.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Kirjutasin Teile 9.veeb 2026a, et meie, Mustmätta küla elanikud oleme MKM on vastanud Teie 9.02.2026 kirjale 19.02.26 (3-3/506-2), kus selgitati sellele vastu, et uus Haljal-Kukruse maantee läbib meie kinnistuid. tehtud muudatusi ja põhjendati, kui ettepanekuga ei ole võimalik Peale seda pole keegi meile vastanud, ega mingeid seisukohti / muudatusi arvestada. Täiendavalt on e-maili teel suheldud 27.07 ja 29.07.2026. edastanud. Praeguses planeeringu etapis kinnitatakse ainult trassikoridor, mille sees 8.07.2026a saime jälle kirja, kus ei ole meie ettepanekute, soovide ega planeeringu järgmises etapis alles hakatakse täpsustama tee asukohta, põhjendustega arvestatud ja jälle soovite tagasisidet. ligipääsude ning liiklussõlmede lahendusi jne. Praegu laiem trassikoridor Mustmätta küla lähistel ongi ette nähtud selleks, et planeeringu järgmises Palume selgitust kuidas on meie eelmisele tagasisidele reageeritud? etapis, kui on tehtud täiendavad uuringud ning koostöö ka elanikega, on Kas on seoses tagasisidega tehtud mingeid muudatusi? rohkem võimalusi maantee ja liiklussõlme asukoha valikuks. Kui ei, siis kas ja millal üldse võetakse meie tagasisidet arvesse? 50 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht [email protected] või postiaadressile JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi 41531. 2.19 Jõhvi Vallavalitsus Kirja kuupäev ja nr: 05.08.2026 nr 2 6.3/3427 2 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Järgmise etapi ehk detailse lahenduse koostamisel palub Jõhvi vald arvestada järgmiste Detailse lahenduse etapis jätkub koostöö vallaga ning asjaoludega: lahenduse väljatöötamisel arvestatakse ajakohaseid 1. Koostatava Jõhvi valla üldplaneeringu lahendus arengudokumente, toimunud arenguid, majandus- ja kultuurikeskkonda jne. Detailse lahenduse etapis viiakse Kuigi kõnealuses piirkonnas kehtib endise Toila valla üldplaneering, mis on võrdlemisi läbi rida uuringuid ja analüüse, mille tulemusi lahenduse ajakohane, on samaaegselt koostamisel Jõhvi ja Toila ühinenud omavalitsuse uus väljatöötamisel samuti arvestatakse. üldplaneering. Palume detailse lahenduse koostamisel arvestada jooksvalt koostatava üldplaneeringu kõige ajakohasema lahendusega, eelkõige maakasutuse, ettevõtlusalade, Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale (mida kohaliku teedevõrgu ning perspektiivsete liikumisühenduste kavandamisel. detailse lahenduse etapis tõenäoliselt kitsendatakse) määratakse planeeringus trassiga seotud teiste piirkonna 2. Perspektiivne jalg ja jalgrattateede võrk teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste Detailse lahenduse koostamisel palume lähtuda koostatavas üldplaneeringus kavandatud asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, perspektiivsetest jalg ja jalgrattateede suundadest. Eriti oluliseks peab vald Ontika küla ja kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, Kohtla-Järve Järve linnaosa Metsapargi vahelise ühenduse säilitamist ja väljaehitamise jmt), määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning võimaluse tagamist (põhimaantee 153. kilomeetril). Jõhvi vald näeb ette antud lõigule lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg-s perspektiivset kergliiklustee arengut. Detailse lahenduse koostamisel palume Jõhvi valla 1 nimetatud asjakohased REP-i ülesanded. territooriumil kavandatavate ristetel tagada ohutu, mugav ning katkematu jalgsi ning Kirjas toodud konkreetseid ettepanekuid käsitletakse jalgrattaga liikumise ühendused. planeeringu järgmises ehk detailse lahenduse etapis. 3. Teedevõrgustik ja ligipääsud 51 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Eriplaneeringu seletuskiri näeb üldiselt ette, et likvideeritava juurdepääsu asemele tuleb tagada uus ühendus avalikult kasutatava teedevõrguga. Detailse lahenduse koostamisel tuleb esitada Jõhvi valla territooriumi terviklik kohaliku liikluse skeem, mis näitab liiklussõlmed, risted, kogujateed, suletavad mahasõidud ning kõik asendusjuurdepääsud. 4. Järve mõisaallee ettevõtlus ja teenindusala REP leiab, et ajutist planeerimis ja ehituskeeldu ei ole vaja, sest osa tegevusi on ellu viidud ja kavandatavad hooned paiknevad trassikoridorist väljas. Samas asuvad Geose tootmishoone ning Järve mõisaallee 1 olemasolevad teenindusehitised otseselt trassikoridoris. Alal asuvad tootmis ja teenindusettevõtted, millest teeäärne tankla ning toitlustusteeninduse ala on kujunenud arvestatavaks peatuspaigaks antud põhimaantee lõigul ning piirkonnas üldiselt. Detailse lahendusega tuleb tagada Järve mõisaallee ettevõtlusala olemasolevate ettevõtete toimivus, nähtavus ja ligipääsetavus ning vältida kinnistute sellist killustamist, mis vähendab nende edasist kasutatavust või arenguvõimalusi. 5. Järve küla jäätmejaam Detailse lahenduse koostamisel palume tagada Järve küla jäätmejaama toimiv ja ohutu juurdepääs nii ehitus kui ka kasutusperioodil ning arvestada jäätmejaama edasise toimimise ja võimaliku arendamise vajadustega. 6. Järve mõisa ala Detailse lahenduse koostamisel palume arvestada Järve mõisa ala kultuurmaastikuliste väärtustega ning kavandada tee ja selle juurde kuuluvad rajatised viisil, mis säilitab mõisakompleksi ajaloolise ruumilise terviku ning olulised vaated. 7. Rohevõrgustiku toimivus Detailse lahenduse koostamisel palume lähtuda Jõhvi valla territooriumil kehtivast rohevõrgustiku lahendusest. Koostatavas Jõhvi valla üldplaneeringus ei ole selles piirkonnas rohevõrgustiku muudatusi kavandatud. Seetõttu palume suurulukite läbipääsude ning teiste rohevõrgustiku toimimist tagavate lahenduste kavandamisel arvestada kehtiva rohevõrgustiku 52 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht sidususe säilitamisega. Juhime tähelepanu ka Transpordiameti loomaohtlikkuse kaardile, mille järgi on Rakvere ja Sillamäe vahelisel alal Tallinn Narva maanteel just Ontika ja Järve külade vahelisel teelõigul kõige rohkem suuruluki õnnetusi mistõttu leiame, et selle piirkonna rohevõrgustiku toimivust ei tohiks alatähtsustada. 2.20 AS Connecto Eesti Kirja kuupäev ja nr: 06.08.2026 nr 4112-1.17/228 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab Võtame seisukoha teadmiseks ja arvestame järgmistes riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku. etappides. Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objektid ELA041, ELA096 ja ELA118. Projekteerimisel taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. 2.21 S.M. Kirja kuupäev: 10.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 1. Sissejuhatus Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneering on riigi Esitan arvamuse Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 eriplaneeringust eraldiseisev protsess, detailplaneeringu detailplaneeringu kohta Altvälja kinnistu omanikuna. menetlemist korraldab Lüganuse Vallavalitsus. 53 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Altvälja kinnistu asub Aa külas Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 lähipiirkonnas. Riigi eriplaneeringuga ei kavandata elektrituulikuid ning ei hinnata Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses tehtud mõõtmise järgi jääb kavandatav tuulik nende kavandamisega kaasnevaid mõjusid. Vastavasisuliste WT-24 kinnistul asuvast elamust ligikaudu 1,6 km kaugusele. küsimuste/ettepanekutega tuleb pöörduda Lüganuse Lisaks olemasolevale elamule on mul kavas Altvälja kinnistule uue elamu rajamine Vallavalitsuse, kui detailplaneeringu menetleja, poole. ning garaažiosa täiendamine. Seetõttu puudutab planeering mind otseselt nii kinnistu praeguse kasutamise kui ka kavandatud ehitustegevuse seisukohalt. Pean oluliseks, et enne detailplaneeringu kehtestamist oleks võimalikult selgelt hinnatud, kuidas kavandatav tuulepark võib mõjutada Altvälja kinnistu elukeskkonda, veeolusid ning kinnistu praegust ja tulevast kasutamist. 2. Mõju Altvälja kinnistu elukeskkonnale ja kasutamisele Planeeringuala nr 3 tuulepark koosneb seitsmest tuulikust (WT-16, WT-18, WT-19, WT-21, WT-22, WT-23 ja WT-24) ning tuulikute maksimaalseks kogukõrguseks on kavandatud 286,5 meetrit.¹ Planeeringumaterjalides on käsitletud tuulepargi võimalikku müra- ja varjutamise mõju ning ette nähtud leevendusmeetmeid. Terviseamet on pidanud oluliseks võtta müra hindamisel aluseks tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal 40 dB) vähemalt aladel, kus see on olemasolevas olukorras eelduslikult tagatud. Samuti tuleb pärast lõpliku tuulikutüübi valimist teha täiendav müra modelleerimine ning arvestada teiste olemasolevate ja kavandatavate tuuleparkide koosmõjuga.² Pean oluliseks, et Altvälja kinnistule avalduvat mõju hinnataks võimalikult konkreetselt. Eelkõige on vaja teada, kas kavandatava tuulepargiga kaasnevad müra-, varjutus- või muud mõjualad võivad mõjutada kinnistu praegust kasutamist või seada piiranguid kavandatud ehitustegevusele. Palun hinnata ja selgelt välja tuua, milline on kavandatava tuulepargi eeldatav müra- ja varjutamise mõju Altvälja kinnistul asuvale elamule ning kas planeering võib 55 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Pean oluliseks, et võimalike muutuste korral oleks võimalik võrrelda hilisemat olukorda enne ehitustegevust valitsenud olukorraga ning hinnata, kas muutused võivad olla seotud tuulepargi või selle taristu rajamisega. 4. Teiste arenduste koosmõju Saame aru, et teie küsimus puudutab eelkõige erinevate Lüganuse vallas ja Aa küla lähipiirkonnas kavandatakse lisaks Varja tuulikupargile ka tuuleparkide ja muude arenduste koosmõju. Selgitame, et teisi suuremahulisi arendusi. Nende hulka kuuluvad teised kavandatavad tuulepargid käesoleva REP-ga teie mainitud muid arenguid planeerida ei saa. ning suuremad taristu- ja tööstusarendused. Tuulikute (ja teiste arengute) müra mõju (sh vajadusel kumulatiivset müra) hinnatakse vastavate mõjude hindamiste Planeeringumaterjalides on käsitletud Varja tuulikupargi koosmõju teiste käigus. Käesoleva REP mõjude hindamise eesmärgiks on vältida kavandatavate tuuleparkidega. Pean siiski oluliseks, et mõju hindamisel vaadeldaks kavandatavast maanteest põhjustatud ülenormatiivset müra. piirkonda tervikuna ning arvestataks võimaluse korral ka teiste suuremate arendustega, mis võivad mõjutada sama piirkonna elukeskkonda, maakasutust, Trassialternatiivide väljatöötamisel püüti võimaluste piires liiklust ja veeolusid.⁴ arvestada põhimõttega, et vaba ruumi olemasolul kavandada tee olemasolevatest eluhoonetest eemale arvestades ka muid Altvälja kinnistu seisukohalt on oluline teada nende arenduste võimalikku koosmõju, väärtuseid ja piiranguid. Detailse lahenduse väljatöötamisel mitte üksnes Varja tuulikupargi mõju eraldi. arvestatakse teeprojekti müra hindamisel kõikide asjakohaste Palun selgitada, milliseid piirkonda kavandatavaid arendusi on koosmõju hindamisel liiklusmüra allikatega (sh suuremad risted, peale- ja mahasõidud). arvesse võetud ning kas hinnatud on nende võimalikku ühist mõju Altvälja kinnistule Kuigi erinevate müraallikate koosmõju võib kaasa tuua mõnevõrra ja selle lähiümbruse elukeskkonnale. suuremaid häiringuid, siis ei ole erinevat liiki müraallikatele (liiklus- ja tööstusmüra kokku) summaarset müra normtaset kehtestatud. Vastavalt müraalasele seadusandlusele (atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71) hinnatakse liiklusmüra ja tööstusmüra eraldi vastavate normtasemetega. Ühtlasi võib välja tuua, et tööstusmüra normtasemed (nii päeval kui öösel) on rangemad kui liiklusmüra puhul, kuna pidevat tööstusmüra loetakse üldjuhul häirivamaks kui tavapärast liiklusmüra. Praktikas on sageli domineerivaks üks konkreetne müraallikas ning ka halvimal juhul ehk olukorras, kus liituvad kaks 56 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht samaväärset müraallikat, on summaarne müratase ainult 3 dB võrra suurem kui müraallikatel eraldi. Praktikas on võimalik koosmõju üldjuhul siiski väiksem ning samaaegselt tuleb tagada eraldi tööstusmüra normtasemete ning liiklusmüra normtasemete täitmine. Projekti järgmistes etappides teostatakse täpsustavad mürauuringud ning vajadusel määratakse kohapõhised müra vähendamise meetmed. 5. Leevendusmeetmed ja nende rakendamine Ettepanek ei ole seotud riigi eriplaneeringu, vaid Lüganuse valla Planeeringumaterjalides on ette nähtud erinevaid leevendusmeetmeid tuulepargi poolt menetletava Varja tuulepargi ala 3 detailplaneeringuga. võimaliku mõju vähendamiseks. KSH kohaselt tuleb lõplik tuulikute tööaja ja Ettepanekute ja küsimustega tuleb pöörduda Lüganuse piirangute graafik välja töötada ehitusloa menetluse käigus pärast konkreetse vallavalitsuse poole ja esitada need Varja tuulepargi ala 3 tuulikumudeli valimist ning tuulikute tootja peab tagama müra vähendavate detailplaneeringu menetlemise raames. töörežiimide kasutamise võimaluse.² Pean oluliseks, et planeeringus oleks võimalikult selgelt määratud, millistel tingimustel leevendusmeetmeid rakendatakse, kuidas nende rakendamist kontrollitakse ning kes vastutab nende toimimise eest. Samuti on oluline, et pärast konkreetse tuulikutüübi valimist tehtavad täpsemad müra- ja varjutamise arvutused arvestaksid Altvälja kinnistul asuva elamu ja kinnistu kasutamisega. Palun selgitada, kuidas tagatakse leevendusmeetmete tegelik rakendamine ning millised võimalused on kinnistu omanikul pöörduda probleemide ilmnemisel arendaja või kohaliku omavalitsuse poole. 6. Kokkuvõte ja ettepanekud 57 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Altvälja kinnistu omanikuna pean oluliseks, et enne Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneeringu kehtestamist oleks võimalikult selgelt hinnatud planeeringu mõju minu kinnistule, seal asuvale elamule ning kinnistu praegusele ja tulevasele kasutamisele. Eeltoodust lähtudes palun: 1. hinnata ja selgelt välja tuua kavandatava tuulepargi müra- ja varjutamise mõju Altvälja kinnistul asuvale elamule, arvestades muu hulgas kavandatava tuuliku WT-24 lähedust; 2. selgitada, kas planeeringust tulenevad müra-, varjutus- või muud mõjualad võivad mõjutada Altvälja kinnistule kavandatava uue elamu rajamist või muud ehitustegevust ning tuua välja võimalikud piirangud või täiendavad tingimused; 3. hinnata tuulepargi ja selle taristu võimalikku mõju Altvälja kinnistu pinna- ja põhjaveeoludele ning selgitada, kuidas fikseeritakse veeolude lähteolukord ja milline seire on kavandatud ehitamise ajal ning pärast tuulepargi valmimist; 4. selgitada, milliseid teisi piirkonda kavandatavaid tuuleparke ning suuremaid taristu- ja tööstusarendusi on koosmõju hindamisel arvesse võetud ning kuidas on hinnatud nende võimalikku ühist mõju Altvälja kinnistule ja selle lähiümbrusele; 5. täpsustada planeeringus ette nähtud leevendusmeetmete rakendamise ja kontrollimise korda, sealhulgas seda, kuidas tagatakse müra ja ebasoovitava varjutamise vähendamiseks ette nähtud meetmete tegelik toimimine; 6. selgitada, kelle poole saab kinnistu omanik pöörduda, kui pärast tuulepargi rajamist ilmnevad kinnistu elukeskkonda, veeolusid või kasutamist mõjutavad probleemid ning kuidas sellisel juhul võimaliku mõju põhjuseid hinnatakse. Pean oluliseks, et nimetatud küsimused saaksid võimalikult selged vastused juba detailplaneeringu menetluses, sest need puudutavad otseselt Altvälja kinnistu kasutamist ja sealset elukeskkonda. 58 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.22 Riigimetsa Majandamise Keskus Kirja kuupäev ja nr: 12.08.2026 nr 3-1.1/2023/400 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Palume edasise projekteerimise käigus säilitada mahasõidu või täiendava kogujatee näol Eskiislahenduses on mahasõidud kogujatee kaudu tagatud, juurdepääsud järgmistele RMK halduses olevatele ja RMK põhitegevuseks vajalikele eskiislahendus on aluseks detailsele lahendusele. metsateedele: Aa-Kohtla tee (4370023), Söe tee (8031004), Abrami tee (8031005) ja Võhma tee (8031006). Palume säilitada RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee läbipääs kavandatavalt Otse Aa-Kohtla teelt läbipääsu ei ole, kuid kergliiklejal on maanteelt Aa-Kohtla tee piirkonnas, ühitades selle näiteks ulukiläbipääsuga. piirkonnas läbipääsu võimalused tagatud kas ida poolse liiklussõlme või lääne poolse riste kaudu. Planeeringu seletuskirja ptk 3.5.2. on täiendatud tingimusega, et detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb Voorepera-Saka piirkonnas arvestada Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee toimivuse ja läbipääsu vajadusega. Valminud ehitusprojektid esitada RMK halduses maa osas kooskõlastamiseks RMKle. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse raames on samuti plaanis maaomanikke, sh RMK-d kaasata kohalikes oludes mõistlike lahenduste leidmiseks, aga riigi eriplaneeringu protsessis ei ole RMK kooskõlastaja planeerimisseaduse mõttes. 2.23 M.A. Kirja kuupäev: 17.08.2026 59 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Esitame Oru, Raja ja Salumäe kinnisasjade omanike/esindajatena käesoleva ühise Praeguses asukoha eelvaliku etapis määratakse alternatiivide arvamuse ja taotluse Haljala–Kukruse 2+2 maantee riigi eriplaneeringu asukoha võrdluse ja uuringute/analüüside tulemusena laiem trassikoridor, eelvaliku lahenduse ning mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju mille sees hakatakse planeeringu järgmises, detailse lahenduse strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta. Palume käsitleda kõiki kolme etapis, täpsemalt paika panema tee asukohta, liiklussõlmede kinnisasja kavandatava maantee võimalikust mõjust otseselt puudutatud lahendusi, kogujateid, müratõkkerajatisi jm vajalikku. Nimetatud elukeskkondadena ning kanda alljärgnevad tingimused planeeringu edasisse kinnistud jäävad eelistatud trassikoridori (kaardirakenduses menetlusse ja detailse lahenduse lähteülesandesse. kajastatud rohelise värviga) servast 600-800 m kaugusele, esialgse eskiislahenduse järgne tee asukoht jääb majapidamistest veelgi 1. Kõigi kolme kinnisasja puhul on oluline säilitada tervislik, turvaline ja mõistliku kaugemale, 800-900 m kaugusele. Detailse lahenduse etapis võib privaatsusega elu- ning õuekeskkond ka pärast maantee ümberehitamist. lahendus veel muutuda, arvestades täpsemate uuringute ja analüüside tulemusi ja tehnilisi vajadusi. Kuid tee asukoha trassikoridori sees nihkumine majapidamiste suunas on pigem vähetõenäoline, kuna kirde suunas asub Pada maastikukaitseala oma piirangutega. 2. Olemasolev olukord. Uus 2+2 tee tuleb olemasolevaga võrreldes majapidamistele küll Tallinn–Narva maantee liiklusmüra on Samma küla nimetatud talude juures juba mõnevõrra lähemale, kuid majapidamised asuvad trassikoridorist (ja praegu igapäevaselt kuuldav. Kavandatava 2+2 ristlõikega, suure liikluskiiruse ja eskiislahenduse järgse tee asukohast) siiski piisaval kaugel tagamaks perspektiivse liikluskoormusega tee korral on põhjendatud kartus, et mürahäiring (senise praktika ja liiklusuuringute põhjal) liiklusmüra, õhusaaste ja suureneb ning mõjutab nii hoonete sisekliimat kui ka õuealade kasutamist. vibratsiooni vastavus normidele. Detailse lahenduse etapis viikse läbi täpsem müra- ja vibratsiooniuuring (II etapp), mille käigus tehakse Planeeringulahenduse järgi tuleb tee nimetatud eluhoonetele lähemale. Lisaks võib täiendav (ühtlasi ka detailsem) müra leviku modelleerimine ning muutuda kinnisasjade ühendus põhimaanteega: praeguse otsesema juurdepääsu koostatakse müra leviku kaardid vastavalt detailsele lahendusele. asemel tuleb eeldatavasti liikuda pikemalt läbi Samma küla. See suurendab Vajadusel nähakse ette müratõkkerajatised (vahetult maantee igapäevast teekonda ja mõjutab eriti alaealiste, eaka elaniku, pääste- ja äärde), mis on sisendiks edasisele projekteerimisele. Kuna teenindussõidukite ning külaliste liikumist. majapidamised jäävad teest enam kui 600 m kaugusele, on Praeguse maantee ääres paikneb osaliselt hekk ja muu taimestik, mis vähendab müratõkkerajatiste vajadus vähetõenäoline. Rõhutame siiski, et nähtavust maanteele, toetab privaatsust ning toimib vähemalt osalise müra- ja vajadus leevendusmeetmeid rakendada ja konkreetsed lahendused tolmupuhvrina. Planeeringu elluviimisel võib see haljastus osaliselt või täielikult 60 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht kaduda. Selle mõju tuleb käsitleda eraldiseisvalt ning olemasolev kaitsev (rajatise iseloom, haljastuse kasutamine, rajatise ja haljastuse funktsioon tuleb asendada vähemalt samaväärse, eelistatavalt tõhusama kombineerimine jne), selgub detailse lahenduse etapis. lahendusega. Otse peale- ja mahasõidud 2+2 teele ei ole lubatud, peale- ja Meile teadaolevalt ei ole praeguses etapis kavandatud nimetatud kinnisasjade maa mahasõidud on võimalikud eritasandiliste liiklussõlmede kaudu. võõrandamist ega ole tehtud hüvitise või leevendusmeetmete pakkumisi. Samas ei Juurdepääsuks põhimaanteele kasutate täna tõenäoliselt kas Võrkla- piirdu tee mõju maa omandamisega: elukeskkonna halvenemine võib tekkida ka Voorse kohalikku teed (põhja suunas) või Pikaristi-Samma erateed müra, vibratsiooni, valguse, õhusaaste, privaatsuse vähenemise ja juurdepääsu (lääne suunas). Esialgse eskiislahenduse kohaselt on mõlemad teed pikenemise kaudu. ühendatud kogujatee kaudu Sämi ja Pada liiklussõlme (lahendus võib veel täpsustuda hilisemas etapis). See tähendab, et kui soovite liikuda Tallinna suunas, võite sõita kogujateed mööda Sämi liiklussõlme ja sealt 2+2 põhimaanteele või kui Kohtla-Järve suunas, siis esmalt kogujatee kaudu Pada liiklussõlme ja sealt 2+2 põhimaanteele. Seega teekond ei pikene. 3.1. Mõjude arvestamine. Detailse lahenduse etapis määratakse tee ja rajatiste täpne asukoht Palume detailse lahenduse koostamisel arvestada Oru, Raja ja Salumäe eluhoonete ning koostatakse täpsemad uuringud (nende lähteülesannetega saab ning õuealade tegeliku kasutuse ja lähedusega kavandatavale teele. Mahukaid tutvuda planeeringu kodulehel, haljalakukruse.ee). eraldiseisvaid kinnisasjapõhiseid uuringuid ega arvutusi ei ole vaja teha, kui Leevendusmeetmete vajadus ja nende lahendused selguvad alljärgnevad põhimeetmed lahendatakse: uuringute tulemuste, tehniliste lahenduste ning kokklepete alusel. Täna on vara öelda, kas selles piirkonnas on müra • Oru, Raja ja Salumäe kinnisasjade suunal kavandatakse ja rajatakse tõhus leevendusmeetmeid rakendada vajalik ja kui on, siis millised on teeäärne müratõke või muu samaväärne müra levikut vähendav lahendus; lahendused. • iga kinnisasja kohta makstakse 10 000 euro suurune ühekordne leevendushüvitis Ühekordse leevendushüvitise maksmise praktika Eestis puudub. või toetus või tehakse samas väärtuses kokkulepitud kinnisasjapõhised tööd; Maade omandamine toimub vajadusepõhiselt - kui tee ehitusprojekti • kavandatav juurdepääs esitatakse tavapärases projektlahenduses piisavalt realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine, selgelt, et oleks arusaadav selle ohutus ja võimalik pikenemine. koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Siis võetakse puudutatud maaomanikuga ühendust ja Kui rahalise toetuse maksmist ei peeta võimalikuks või müratõket ei kavandata, algatatakse asjakohane menetlus kinnisasja avalikes huvides palume anda olemasolevate planeeringu- ja projektandmete põhjal lühike 61 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht kinnisasjapõhine hinnang tee lähenemise, liiklusmüra, olemasoleva heki võimaliku omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt. Nimetatud kinnistuteni eemaldamise ja juurdepääsu muutumise kohta. Uue eraldiseisva uuringu tellimist eelistatud trassikoridor ei ulatu, mistõttu kinnistutest äralõiked ei ole ei taotleta, välja arvatud juhul, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik vajalikud. toetuse või leevendusmeetmete kohta põhjendatud otsust teha. Täpsemalt saab maade omandamise küsimuste ja täiendava hüvitise määramise kohta lugeda planeeringu kodulehel haljalakukruse.ee, rubriigist KKK. Samas tuleb arvestada, et planeerimisprotsess ise kestab veel mitmeid aastaid (planeeringu detailse lahenduse kehtestamine eeldatavasti 2029-2030) ning maantee rajamise aeg ei ole teada, seega ka põhimõtted maade omandamisel võivad tulevikus mõnevõrra muutuda. Detailse lahenduse etapis pannakse täpselt paika tee, koguja- ja juurdepääsuteede jt rajatise asukohad. Lisaks koostatakse detailse lahenduse etapis ka tee eelprojekt. 3.2. Müratõkked ja muud leevendusmeetmed. Vt vastus eespool. Lisaks eeltoodule märgime, et eesmärgiks on • kavandada Oru, Raja ja Salumäe kinnisasjade suunal tõhus, katkematu ja piisava normtasemete täitmine ja parim võimalik lahendus. Müratõkete jt kõrguse ning pikkusega teeäärne müratõke, pinnasvall või nende kombineeritud leevendusmeetmete vajadus ja lahendus selgub detailse lahenduse lahendus; lahendus peab olema akustiliselt põhjendatud ja arvestama maastiku, etapis. juurdepääsude ning võimalike heli möödapääsukohtadega; • eelistada müra vähendamist selle tekkekohas ja levikuteel, mitte jätta põhilist leevendamiskohustust kinnisasjade omanikele; vajaduse korral kasutada lisaks müratõkkele madala müratasemega teekatet, sobivat kiirusrežiimi või haljastusega kombineeritud lahendust; • säilitada võimalikult suures ulatuses olemasolev hekk ja puittaimestik; eemaldamise korral rajada enne tee kasutuselevõttu samaväärne või tõhusam mitmerindeline haljastus ning tagada selle hooldus ja vajaduse korral asendusistutus; 62 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht • seada eesmärgiks vähemalt õigusaktides sätestatud normtasemete täitmine ning tehniliselt mõistlikus ulatuses vältida olukorra halvenemist võrreldes praeguse elukeskkonnaga; kaitsta tuleb ka õuealasid, mitte üksnes hoonete siseruume; • ehitada müratõkked ja muud kokkulepitud põhimeetmed valmis hiljemalt samaaegselt uue tee kasutuselevõtuga ning tagada, et need moodustavad Oru, Raja ja Salumäe suunal tervikliku ja katkematu lahenduse. 3.3. Ühekordne kinnisasjapõhine leevendushüvitis või toetus. Vt vastuseid eespool. Taotleme Oru, Raja ja Salumäe kinnisasjale igaühele 10 000 euro suuruse ühekordse kokkuleppelise leevendushüvitise või toetuse määramist, kokku 30 000 eurot. Taotluse eesmärk on võimaldada omanikel rakendada täiendavaid kinnisasjapõhiseid meetmeid, mida teeäärsed lahendused täielikult ei kata. Toetust kasutataks eelkõige kolmekordsete heliisolatsiooniga pakettakende ja vajalike välisuste paigaldamiseks, hoonepiirete õhupidavuse parandamiseks, mürakindla ventilatsiooni lahendamiseks ning täiendava heki, puude ja muu müra ning visuaalset häiringut vähendava haljastuse rajamiseks. Palume käsitleda seda taotlust kokkuleppelise leevendusmeetmena. See ei asenda ega vähenda võimalikku seadusest tulenevat tasu või hüvitist juhul, kui hiljem tekib maa omandamise, servituudi, kasutuspiirangu, otsese varalise kahju või muu hüvitatava riive vajadus. Kui rahalise toetuse maksmist ei peeta võimalikuks, palume pakkuda samas väärtuses riigi rahastatud kinnisasjapõhiseid töid ja esitada selle kohta konkreetne alternatiiv. 3.4. Juurdepääs ja liiklusohutus. Asukoha eelvaliku etapi ülesanne on leida sobivaim asukoht trassikoridorile. Järgmises, detailse lahenduse etapis, minnakse täpsemaks - määratakse trassikoridori sees täpselt põhimaantee, kogujateede, kergliiklusteede, ülepääsude, ulukiläbipääsude jt 63 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht • säilitada võimalikult otsene, aastaringselt läbitav ja ohutu ühendus kõigi kolme vajalike rajatiste asukohad ja lahendused. Teie poolt nimetatud kinnisasja ning põhimaantee suunal ning vältida ebaproportsionaalselt pikka ülesannete lahendamisega tegeletakse täpsemalt detailse lahenduse ümbersõitu läbi küla; etapis - tagatakse ohutud ja turvalised liikumisvõimalused, sh • näidata enne trassikoridori ja liiklussõlmede lõplikku otsustamist kinnisasjade juurdepääs eriotstarbelistele sõidukitele. praegune ja kavandatav juurdepääs koos teekonna pikkuse ning ajakuluga; • tagada pääste-, kiirabi-, hooldus-, prügi-, posti- ja muu teenindusliikluse toimimine ning turvaline liikumine alaealistele ja eakale elanikule; • vältida kohaliku liikluse suunamist viisil, mis toob Samma küla elamute juurde uue olulise müra- või liiklusohutuse probleemi. 3.5. Kaasamine ja vastamine. Oleme seni saatnud teavitused isiku- ja registrikoodide alusel • lisada Monika Berning, Kristina Varimets ja Marge Rosen Kriisa edasise @eesti.ee aadressidele, mis on riigi ametlik suhtluskanal. Kui senised menetluse puudutatud isikute ja teavituste nimekirja; otseteavitused ei ole jõudnud teieni, palume kontrollida, kas teie @eesti.ee e-kirjad on suunatud igapäevaselt kasutatavale • Kohapealset kohtumist planeerija, teeprojekteerija, müraeksperdi ja teiste meiliaadressile. Saame lisada kirjas märgitud e-mailiadressaadid osapooltega ei ole vaja korraldada, kui 10 000 euro suuruse kinnisasjapõhise toetuse maksmisega nõustutakse ning Oru, Raja ja Salumäe suunal kavandatakse eraldi teavituste saajate hulka, aga sel juhul võivad teile edaspidi tõhus müratõke. Kui ühega neist tingimustest ei nõustuta, palume enne lõpliku laekuda topelt teavitused. seisukoha kujundamist võimaldada esindajatega lihtsustatud arutelu; kõiki Ühekordsest hüvitisest vt vastuseid eespool. osapooli hõlmav ühiskohtumine ei ole eeltingimus; Vajadus leevendusmeetmeid rakendada ja konkreetsed lahendused • esitada käesoleva arvamuse iga sisulise taotluse kohta eraldi põhjendatud kirjalik (rajatise iseloom, haljastuse kasutamine, rajatise ja haljastuse seisukoht, sealhulgas selgitus 10 000 euro suuruse kinnisasjapõhise toetuse või kombineerimine jne), selgub detailse lahenduse etapis, kui viiakse samaväärsete tööde võimalikkuse kohta; läbi täpsem müra- ja vibratsiooniuuring. • teavitada esitajaid avaliku arutelu ajast ja kohast ning võimaldada neil vajaduse Asukoha eelvaliku etapi avaliku väljapaneku ja arutelude kohta info korral esitada leevendusmeetmete kohta kirjalikke täpsustusi. saadetakse. Avaliku väljapaneku ajal on kõigil õigus ja võimalus arvamust avaldada. 64 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Samas märgime, et käesoleva asukoha eelvaliku etapi lahendus ei määra kinnistupõhiselt leevendusmeetmete vajadust ja lahendust, seetõttu selles osas asukoha eelvaliku materjale ja joonist enne avaliku väljapaneku korraldamist ei täpsustata/täiendata. Täpne leevendusmeetmete vajadus määratakse detailse lahenduse etapis, mille raames koostatakse täpsemad uuringud/analüüsid, eelprojekt ning määratakse tee, kogujateede, müratõkete, kergliiklusteede ja kergliiklejale ülepääsude asukohad ja lahendused jne. 4. Taotluse põhjendus. Alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise käigus on vaadeldud Riigi eriplaneeringu materjalides on elu- ja ühiskondlikke hooneid käsitletud ja arvestatud, kui palju on elu- ja ühiskondlike hooneid 350 m tundlike objektidena, mida trassikoridori kavandamisel tuleb esmajärjekorras trassikoridori sees eristamata, kas tegemist on suvekodu või alaliselt vältida ning mille puhul tuleb arvestada muu hulgas müranormide ja eraomandi kasutatava elamuga. Kõigi kolme kinnistu hooned asuvad võrdluses proportsionaalse kaitsega. Müra- ja vibratsiooniuuringu lähteülesanne näeb ette olnud trassikoridori alternatiivide alast väljas. mõjutatavate hoonete ja leevendusmeetmete vajaduse väljaselgitamise ning Majapidamised asuvad eelistatud trassikoridori (kaardirakenduses detailse lahenduse etapis konkreetsete meetmete kavandamise. roheline) eskiislahenduse järgsest teest 800-900 m kaugusel. Senise Raja ja Salumäe on püsivad kodud kokku üheteistkümnele inimesele, kelle hulgas praktika kohaselt teest nii kaugel (800-900 m) asuvate on neli alaealist ja üks eakas. Oru kinnisasja kasutavad kaks perekonda ning seda majapidamisteni ülenormatiivne müra ei levi ja tõenäoliselt vajadus arendatakse järjepidevalt aastaringseks püsivaks elamiseks. Seetõttu ei ole leevendusmeetmete rakendamiseks puudub. Täpsemalt saab vastata põhjendatud käsitleda Oru kinnisasja üksnes juhusliku või väheolulise kasutusega detailse lahenduse etapis, kui viiakse läbi täpsem müra- ja alana. vibratsiooniuuring. Müra mõju ei piirdu normtaseme võimaliku ületamisega. Püsiv liiklusmüra võib vähendada hoovi ja eluruumide kasutusmugavust, häirida und ja puhkust ning sundida hoidma aknaid suletuna. Kui tee tuleb elamutele lähemale ja olemasolev haljastus eemaldatakse, peab planeeringulahendus vältima selle koormuse ülekandmist üksnes kohalikele elanikele. 65 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Käesolevas planeeringuetapis ei ole veel kindlaks määratud tee lõplikku tehnilist asukohta ega kõiki leevendusmeetmeid. Seetõttu tuleb kohalike elanike kirjeldatud tegelik kasutus ning taotletavad müratõkked, juurdepääsulahendus ja kinnisasjapõhine toetus planeeringus arvesse võtta. Kui toetuse maksmisega nõustutakse ja tõhus müratõke rajatakse, ei ole vajalik siduda nende kinnisasjade käsitlemist mahukate lisauuringute, arvutuste või eraldi kohtumistega. 5. Kokkuvõttev taotlus. 1. Müratõkete järele vajadust hinnatakse detailse lahenduse etapis. Palume arvestada käesolevat ühispöördumist planeeringu asukoha eelvaliku 2. Võrkla-Voorse kohalikku teed ja Pikaristi-Samma erateed on otsuse ja mõjude hindamise aruande täiendamisel ning lisada edasise detailse esialgse eskiislahenduse järgi ühendatud kogujateega Pada lahenduse tingimustesse: (1) tõhusate teeäärsete müratõkete ja haljastuse liiklussõlme. Detailse lahenduse etapis võivad lahendused säilitamise või asendamise lahendus Oru, Raja ja Salumäe kinnisasjade suunal; (2) muutuda/täpsustada. võimalikult otsese ja ohutu juurdepääsu säilitamine; ning (3) 10 000 euro suurune 3. Ühekordse leevendushüvitise maksmise praktika Eestis puudub, vt ühekordne leevendushüvitis või toetus iga kinnisasja kohta. Kui toetuse vastus eespool hüvitiste kohta. maksmisega nõustutakse ja müratõke rajatakse, ei taotleta eraldi kinnisasjapõhiste lisauuringute, kontrollmõõtmiste ega kõiki osapooli hõlmava kohapealse kohtumise korraldamist. Kui toetust ei maksta või müratõket ei kavandata, palume anda olemasolevate andmete alusel lühike kinnisasjapõhine põhjendus ja esitada alternatiivsed leevendusmeetmed. Palume käesolev arvamus registreerida ning saata esitaja kontaktisikule kirjalik vastus. 66 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.24 A.N. (piirkonna külade 80 kinnistuomaniku allkirjastatud ühispöördumine) Kirja kuupäev: 18.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Protest Haljala-Võrkla 1M+1J+1A+1G1 trassi eelvaliku Vaatasime allakirjutanute (80) maaüksuste paiknemist eelistuse saanud trassikoridori suhtes ning vastu. tegemist on väga erinevate olukordadega. Kirjale allakirjutanute hulgas on mitmeid majapidamisi, mis jäävad trassikoridorist kaugemale või on tegemist maatulundusmaaga, kus ei ole murekohaks müra ega elukeskkonna muutumine. Samuti rõhutame, et kuigi Sõmeru on osaliselt hõlmatud trassikoridori ja inimesi selles piirkonnas teavitatud, välistavad planeeringus seatud tingimused olukorra, kus maanteed või liiklussõlme hakataks rajama olemasolevasse tiheasustusse. Kuna praeguses etapis ei ole teada tee täpne kulgemine trassikoridori sees, võib tulevikus projekteerimisel nihkuda tee mitmetest majapidamisest hoopis kaugemale ja tulevikus rajatavad müraseinad võivad kohati isegi parandada praegust mürataset. Seega ei ole ühispöördumise alusel võimalik anda ühest vastust, mis selgitaks tegelikke muutuseid iga konkreetse maaomaniku jaoks. Olukorra muutus ei ole kõikide jaoks ühesugune ja tingimata negatiivne. Parimate lahenduste leidmiseks oleks vajalik, et maaomanikud pöörduvad igaükskonkreetsete küsimustega meie poole, et saaksime murekohtadega tegeleda asukohapõhiselt - eelseisev avalik väljapanek ja arutelud on selleks hea võimalus. Mitmetel juhtudel paiknevad majapidamised küll trassikoridoris ja esialgse eskiisprojekti mõttes uuele teele üsna lähedal, kuid täpne lahendus trassikoridoris alles selgub järgnevate aastate jooksul. Selleks on laiendatud koridori esimeses lõigus, et hiljem oleks rohkem võimalusi tee täpsemat kulgemist valida maaomanikega koostöös ning täpsemaid uuringuid ja tehnilisi võimalusi arvestades. Miks valitakse kõige kallim trass, kui 1C+1N1 maksab Eelistatud trasslõik Haljalast Võrklani on 34,3 mln € kallim alternatiivist 1C+1N1 (sisaldab nii 34,3 miljonit vähem? rajamis- kui hooldusmaksumust), kuid kogu (Haljalast Kukruseni) trassi maksumusest moodustab see hinnanguliselt 6%. 67 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Koondeelistuse kujundamisel arvestati lisaks koondmaksumusele ka paljusid tegureid – hinnati mõju maakasutusele, kultuuripärandile, looduskeskkonnale, liikuvusele. Maksumuselt kulukam alternatiiv toetab samas enam keskuste arengut ja on väiksemate negatiivsete mõjudega looduskeskkonnale (kulgeb valdavalt olemasolevas teekoridoris või selle lähistel, sellest tulenevalt mõjutab kõige vähem kaitstavaid loodusobjekte, rohevõrgustikku ja elusloodust), mistõttu on kaalutlusotsuse kujundamisel otsustavaks teguriks kaasnevad positiivsed mõjud, mitte rahalised kulud. Kokku hinnati alternatiive 49 kriteeriumi lõikes (kriteeriumid olid koondatud kriteeriumigruppideks, rajamis- ja hooldusmaksumuse kriteeriumigrupp oli üks neis). Koondeelistus kujunes kaalutlusotsuse alusel, arvestades nii inimest, loodust, kultuurilist keskkonda kui ka majanduslikke näitajaid. Võrdlustabelitest nähtub, et rajamis- ja hooldusmaksumuse kriteeriumigrupi koondhinnanguna ongi alternatiiv 1M+1J+1A+1G1 saanud hinnangu - mitte-eelistatud. Kuigi kogumaksumuselt on eelistatud alternatiiv kõige kulukam ja trassikoridori jääb alternatiividega võrreldes kõige enam hooneid ja eramaid, on eelistuse valikuga kaasnevad positiivsed mõjud (toetab keskuste arengut, väiksem mõju looduskeskkonnale) kaalukamad. Eelistatud alternatiiv toetab alternatiividega võrreldes enam töörändeks ja teenuste tarbimiseks uue 2+2 maantee kasutamist. Eelistatud alternatiiv toetab Rakvere valla üldplaneeringuga Arkna, Roodevälja ja Aluvere külla kavandatud äri- ja tootmispiirkondade arengut, tagades äri- ja tootmisettevõtteid teenindavale rasketranspordile ohutumad liikumisvõimalused ning hea ligipääsu põhimaanteele. Piirkond Haljalast Viru-Nigulani kuulub Rakvere toimepiirkonda, see tähendab, et nii tööalase pendelrände kui teenuste tarbimise seisukohalt on piirkond tugevasti seotud Rakvere linnaga. Piirkondlikult on Rakvere ka oluliseks regionaalseks keskuseks, mida toetab olemasoleva maantee kulgemine linna lähistel. Uue 2+2 trassi viimine linnast kaugemale vähendab linna toimimist teedevõrgu sõlmpunktina ning loob võimaliku alternatiivse arengukoridori, mis juba väljakujunenud keskust nõrgestab (nt teenused võivad ümber asuda uuele trassile, olemasolevaid teenuseid tarbitakse vähem; uued kasutusele võetud alad vajavad uue taristu rajamist, mis Rakvere linnapiirkonnas on juba olemas jm). Trassi viimine 1C-1N1 koridori oleks põhjendatud, kui trassi 68 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht kavandamise ainsaks eesmärgiks oleks toetada Tallinna ja Narvat ning vähendada nende linnade vahelise transiitliikluse ajakulu. Planeeringus on olnud oluline aga ka regionaalne vaade ja olemasolevate keskuste, sh Rakvere linna, toimimise toetamine. Samuti on koostamisel olevas üleriigilises planeeringus ühe olulise printsiibina märgitud olemasolevate keskuste arengu toetamine, et hoida seal teenuste taset, olemasolevat taristut ning vältida asustuse hajumist üha uutele aladele koos sellest tuleneva probleemistikuga. Haljala-Võrkla lõigus kulgeb trassikoridor ca pooles ulatuses olemasolevas teekoridoris. Koostamisel olev üleriigiline planeering sätestab ruumipoliitika põhialused, millest tuleb lähtuda ruumi kujundamisel ja ruumiotsuste tegemisel - näiteks looduslike maa-alade hõivamise vähendamine on oluline nii hoonestuse kui rajatiste kavandamisel ja ruumiotsustes tuleb järgida maahõivehierarhiat ehk samm-sammulist otsustusprotsessi looduslike maa-alade hõivamise vähendamiseks. Haljala-Võrkla lõigus, arvestades ka olemasoleva tee iseloomu, on koosmõjus teiste positiivsete mõjudega olnud võimalik maahõive küsimustega arvestada. Alternatiiv 1C+1N1 ei osutunud eelistatuks, kuna on ka suurimate mõjudega looduskeskkonnale, eelkõige kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele, samuti on sellel alternatiivil suurimad kliimamõjud maakasutuse muutustest tulenevalt. Trassikoridoriga 1C+1N1 piirneval alal asuvad I kaitsekategooria linnuliikide leiukohad võivad osutuda potentsiaalselt olulise tähtsusega konfliktkohtadeks. Lisaks, nagu eelpool kirjeldatud, ei toeta 1C+1N1 alternatiiv ka keskuste arengut ega neis paiknevate töökohtade ja teenuste kättesaadavust. Miks valitakse trass, mille aastane hooldus maksab Hoolduskulu on ainult üks võrdluses olnud kriteeriumitest. Selgitame, et kokkuvõtlik koondeelistus 1C+1N1 omast 6,3 miljonit rohkem? kujunes kõigi kriteeriumigruppide koondhinnangute alusel, arvestades kriteeriumigruppide erinevat olulisust ja eelistuste tugevust. Lisaks märgime, et põhimaantee kulgemisel uues asukohas (1C+1N1 või 1B+1L1) säiliksid ka olemasoleval teel hoolduskulud, mida planeeringumaterjalides ei ole arvestatud kulude hulka. 69 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Seetõttu ei kirjelda viidatud 6,3 miljoni euro suurune erinevus kogu teedevõrgu tegelikku hoolduskulu erinevust, vaid üht alternatiivide võrdluses arvestatud kulukomponenti. Miks valitakse kõige pikem trass, kui 1C+1N1 on 4,6 Tõsi, nii 1C+1N1 kui 1B+1L1 on lühemad eelistatud alternatiivist. Trassi pikkus iseenesest ei olnud km lühem? eelistuse kujunemisel aluseks, kuna pöördeliselt väljendub see maksumuses - mida pikem lõik, seda kulukam. Kaalutlusotsuse kujunemisel osutusid määravaks teguriks kaasnevad positiivsed mõjud, mitte otsesed rajamise ja hoolduse rahalised kulud. Eelistuse kujunemise argumente käsitleme täpsemalt teie kirja teiste punktide vastustes. Miks valitakse kõige rohkem väärtuslikku põllumaad Väärtusliku põllumajandusmaa kriteerium on üks võrdluses olnud kriteeriumitest. Kokkuvõtlik hävitav trass, kui 1C+1N1 alla jääb 16,2 hektarit koondeelistus kujunes kõigi kriteeriumigruppide koondhinnangute alusel, arvestades väärtuslikku põllumaad vähem? kriteeriumigruppide erinevat olulisust ja eelistuste tugevust. Üksikute kriteeriumite alusel hinnangu andmine ei anna tervikpilti kõikidest mõjutatud väärtustest. Näiteks trassi 1C+1N1 alla jääb küll vähem väärtuslikku põllumaad, kuid samas rohkem metsamaad. Samuti on lisaks numbrilistele näitajatele nagu hektarite arv ka sisulisemalt vaadatud väärtuste paiknemist trassikoridoris ja selle suhtes. Miks valitakse kõige rohkem inimeste huve riivav Maakasutuslike kriteeriumite koondhinnanguna sai alternatiiv 1M+1J+1A+1G1 mitte-eelistatud, trass, kui 1C+1N1 alla jääb 120 katastriüksust vähem? kuna mõjud maakasutusele on alternatiividega võrreldes suurimad (kuna trassikoridori jääb enam Miks valitakse trass, mille 200 meetri alasse jääb 59 hooneid ning eraomandis olevaid maid, samuti puudutab see alternatiiv enam kehtestatud elamut, kui 1c+1N1 jääb ainult 19 elamut? detailplaneeringutega alasid ja väljastatud projekteerimistingimustega katastriüksuseid). Alternatiivi 1C+1N puhul jääb hooneid trassikoridori vähem. Samas on alternatiiv 1C+1N suurimate mõjudega sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ja kogukonna koostoimimisele – ei toeta piirkondlikult väljakujunenud keskuste töökohtade, teenuste ja turismiobjektide kättesaadavust Rakveres kui piirkondlikus tõmbekeskuses. 1C+1N kulgeb Põdruselt alates uues asukohas, mistõttu uue tehisobjektina poolitab külade asustatud ala ja on suurema mõjuga looduskeskkonnale, kuna 70 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht kulgeb looduslikul ala ja metsamajanduslikule maakasutusele, millega kaasneb rohkem raadamist ja metsaalade killustamist. Planeeringu detailse lahenduse raames pannakse paika tee täpsem asukoht ning eelkõige sellest sõltuvad täpsed mõjud ning leevendusmeetmete vajadus. Olemasoleva trassi ääres on ka praegu näiteks mürahäiring, mida tulevikus võib olla võimalik leevendada müratõkkeseinte rajamisega. Põdruse-Sõmeru lõigus on ette nähtud ka laiem trassikoridor, et oleks võimalik järgmistes etappides kaaluda erinevaid, sh majapidamistele võimalikult väikeste mõjudega lahendusi. Samuti rõhutame, et võrdlustabelis toodud hinnangud on trassikoridori põhised (koos nihutusruumiga), tee tegelik ruumivajadus on oluliselt väiksem ja seega arvuliselt mõjutatud katastriüksuste hulk lõplikus lahenduses oluliselt väiksem ning täpne jaotus riigi ja eramaade vahel samuti sõltub sellest, kuhu jääb tee lõplik asukoht. Miks valitakse trass, kus on vaja ehitada 27,5 miljoni Teedevõrgu ümberehitamise- ja/või ümberprojekteerimisega kaasnevad kulud on ainult üks eest 50,5 kilomeetrit kogujateid, kui 1C+1N1 trassil kriteerium, mille alusel alternatiive võrreldi. Kokkuvõtlik koondeelistus trassile 1M+1J+1A+1G1 on vaja ehitada ainult 6,5 miljoni eest 10,5 kujunes kõigi kriteeriumigruppide koondhinnangute alusel, arvestades kriteeriumigruppide kilomeetrit kogujateid? erinevat olulisust ja eelistuste tugevust. Koondmaksumuselt kulukam alternatiiv toetab samas enam keskuste arengut ja on väiksemate negatiivsete mõjudega looduskeskkonnale, mistõttu on kaalutlusotsuse kujundamisel otsustavaks teguriks kaasnevad positiivsed mõjud (mida praegusel hetkel on rahalises mõõtes keerulisem väljendada – nt töökohtade ja teenuste kättesaadavus, turismi ja olemasoleva asustuse toetamine), mitte maantee otsesed rajamise ning hoolduse rahalised kulud. Samuti tuleb arvestada, et rajades uue tee olemasolevasse asukohta, likvideeritakse praegusel teel ohtlikud kohad. Uuele trassile minnes jääb olemasolev tee koos liiklusohtlike kohtadega samal kujul alles ja eeldaks lisainvesteeringut ka olemasoleva tee ohtlike kohtade ümberehitamist. 71 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Miks valitakse kõige suurema müramõjuga trass, kui Eelistatud trassil 1M+1J+1A+1G1 on hinnanguline leevendavate meetmete maht suurem kui teiste 1C+1N1 on müra suhtes tugeva eelistusega? alternatiivide võrreldes, kuna olemasoleva tee äärde jääb elamuid rohkem. Koondeelistus arvestab lisaks müra kriteeriumile ka teiste kriteeriumite (ja kriteeriumigruppide) lõikes antud hinnanguid. Samuti tuleb arvestada, et trassikoridori jäävate hoonete arv on numbriline näitaja, mis ei anna veel vastust, kui kaugele hooned uuest teest jääksid või kas maanteega kaasnevad negatiivsed mõjud neile kindlasti avalduvad. Täpsemad maantee mõjud on asukohaspetsiifilised sõltudes sellest, kui kaugele lõpuks maantee ühe või teise elamise juurest jääb ning millised leevendusmeetmed on võimalikud. Olemasoleva tee äärset mürahäiringut on samuti võimalik tulevikus leevendada müratõkete rajamisega, mistõttu ei saa eeldada, et olukord kindlasti kõigi majapidamiste jaoks halveneb. Miks valitakse trass, kui 1C+1N1 trassil Koondeelistus arvestab lisaks miljööväärtuslike objektide ja KAH aladele ka teiste kriteeriumite (ja miljööväärtuslikud objektid ja KAH metsad kriteeriumigruppide) lõikes antud hinnanguid. Samas näiteks 1C trass on selgelt mitte-eelistatud puuduvad? looduskeskkonna mõjudelt (trassikoridoriga piirneval alal asuvad I kaitsekategooria linnuliikide leiukohad võivad osutuda konfliktkohtadeks, mis välistavad tee rajamise). Kas tõesti peavad olemasoleva trassi äärsed elanikud Selgitame, et trassialternatiivide võrdluses ei alahinnatud olemasoleva tee koridoris kulgeva taluma suuremat müra, kuna nad on juba müraga alternatiivi müraaspekti võrreldes uue trassikoridoriga. Alternatiivide võrdluses on välja toodud, et harjunud? just asustuse lähedal kulgevate alternatiivide puhul on müra mõju suurem (müratundlike hoonete arv ja vastavalt ka leevendavate meetmete rakendamise maht on suurem) ja müra kriteeriumis on ka olemasolevas teekoridoris kulgevad alternatiivid saanud hinnanguks “mitte-eelistuse”. Koondeelistus kujuneb aga erinevate kriteeriumite hinnangute kokkuvõttes. Juhime tähelepanu, et müra mõju hindamisel (mõjutatud müratundlike hoonete arv ning võimalik müratõkkemeetmete maht) käsitleti kõiki trassikoridore võrdselt, ehk olemasolevas trassikoridoris ja uutes trassikoridorides asuvaid müratundlikke hooneid käsitleti samaväärsena (olemasolevas trassikoridoris asuvatele hoonetele ei omistatud väiksemat kaalu). 72 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Lisaks töötatakse detailse lahenduse etapis välja kokkulepitud kriteeriumitele vastavad konkreetsed leevendusmeetmed, mis on sisendiks edasisele projekteerimisele. Seega on võimalik, et nt olemasoleva trassikoridori ääres asuvate eluhoonete müraolukord võib kohati ka võrreldes tänasega paraneda, kuna teeprojekti raames nähakse ette müratõkkemeetmed, mida olemasolevas olukorras ei ole. Uues asukohas mürahäiring leviks uutele aladele, aga olemasoleva tee ääres olevatel elamutel, mis asuvad juba praegu mürarikkas keskkonnas, võivad kavandatavad müratõkked olukorda ka parandada. 2.25 E.S. Kirja kuupäev: 19.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Eskiisprojekti kohaselt suundub kavandatav 2+2 põhimaantee alates ligikaudu km 120,5 Eskiisprojekt kajastab üksnes eelistatud trassikoridori olemasolevast Tallinn–Narva maanteest lõuna poole uuele trassile ning kulgeb uuel trassil esialgset lahendust. Jaaniku kinnistu asub olemasoleva kuni ligikaudu km 149,6. Kohalik liiklus on kavandatud lahendada olemasoleva maantee või Tallinna-Narva tee ääres, tänane liikluslahendus Teie vajaduse korral uute kogujateede kaudu. Kiirusele 120 km/h kavandataval 2+2 põhimaanteel kinnistuga seoses ei muutu. Olemasolev Tallinna-Narva tee ei ole ette nähtud samatasandilisi ristumisi teiste teedega ning kõik ristumised on kavandatud jääb uue 2+2 tee väljaehitamise järgselt teenindama eritasandilisena. kohalikku liiklust. Jaaniku kinnistu paikneb eelistatud 3D–3L trassikoridorist väljaspool, olemasoleva Tallinn– Narva maantee ääres. Kinnistu kasutamise seisukohalt on oluline säilitada toimiv juurdepääs olemasolevale teevõrgule ning ühendus tulevase põhimaanteega. Eskiisprojektis on km 141,17 piirkonda kavandatud Mustmätta eritasandiline liiklussõlm Kiviõli–Varja teega. Liiklussõlmes on ette nähtud kõik pöörded. Lahenduse eesmärk on muu hulgas tagada ühendus Kiviõli linna ja Kohtla-Järve–Narva suunalise liiklusega ning säilitada ligipääs olemasolevale Tallinn–Narva maanteele. 74 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 5. arvestada planeeringu ja sellele järgnevate projekteerimisetappide käigus Jaaniku kinnistu Olemasolevad võrgud jäävad toimima. olemasolevate ning kavandatavate tehnovõrkudega ning tagada, et teeprojektist tulenevad tehnilised lahendused ei halvendaks põhjendamatult kinnistu kasutamise võimalusi; 6. selgitada, kas riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lahendusest või olemasoleva Tallinn– Piiranguid ei tulene, kuna kinnistu asub eelistatud Narva maantee kavandatavast tulevasest funktsioonist tuleneb Jaaniku kinnistu trassikoridorist väljas ja piisavalt kaugel. hoonestamisele, juurdepääsule või tehnovõrkude rajamisele täiendavaid piiranguid. Pean oluliseks, et Jaaniku kinnistu juurdepääsu puudutavad küsimused lahendataks ning Jaaniku kinnistu asub eelistatud trassikoridorist väljas ja kinnistuomanik kaasataks enne selliste lahenduste kinnitamist, mis võivad mõjutada kinnistu piisavalt kaugel. Olemasolev olukord säilib, piiranguid juurdepääsu, hoonestamist või muud olemasolevat ja kavandatavat kasutust. kinnistule kaasne. Eskiisprojekti seletuskirja kohaselt on praegune teede, liiklussõlmede ja rajatiste lahendus indikatiivne. Samuti on märgitud, et järgmistes projekteerimisetappides tuleb lahendusi täiendada, muuta ning edasi arendada.⁷ Seetõttu palun käesolevas arvamuses esitatud Jaaniku kinnistut puudutavate küsimuste ja ettepanekutega arvestada riigi eriplaneeringu edasisel koostamisel ning sellele järgnevates projekteerimisetappides. Palun anda kirjalik tagasiside selle kohta, kuidas käesolevas arvamuses esitatud küsimuste ja ettepanekutega riigi eriplaneeringu edasises menetluses arvestatakse. 2.26 G.R. Kirja kuupäev: 19.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 1. Sissejuhatus Mõistame muret ja anname küsimuste osas selgitused allpool. 76 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht liiklussõlm paiknevat minu eluhoone ja kõrvalhoonete Liiklussõlmede ringid ja ovaalid ei kajasta nende rajamiseks vajalikku maa-ala täpset ulatust kohal. vaid on nö indikatiivsed ja tähistavad rajatiste piirkondi. Kui tegemist on üksnes skeemilise kujutisega, ei võimalda Lisaks selgitame, et laiem trassikoridor on määratud juhuks, kui detailse lahenduse etapis, planeeringumaterjalid puudutatud kinnistu omanikel aru mille käigus teostatakse täpsemad uuringud ja analüüsid, on vajalik tee asukohta trassikoridori saada kavandatava lahenduse tegelikust ulatusest ja sees nihutada. Kas ja kui palju esialgne eskiislahendus järgmises etapis muutub, ei ole kahjuks mõjust. Kui tegemist on tegeliku lahendusega, kujutab see võimalik täna öelda. Kuid laiema trassikoridori määramise mõte ei ole ilmtingimata tee endast väga intensiivset sekkumist minu omandi asukohta nihutada vaid anda vajadusel selleks võimalus. Tee jääb teie majapidamisest 15-20 kasutamisse ja senisesse elukeskkonda. m kaugusele üksnes juhul, kui see nihkuks trassikoridori serva, milleks tõenäoliselt puudub vajadus. 3. Planeeringu võimalik mõju Nimetatud mõjusid on hinnatud täpsusastmes, mida asukoha eelvaliku etapp võimaldab. Planeeringu elluviimisel võib minu hinnangul kaasneda: Detailse lahenduse etapis viiakse läbi täpsemad uuringud ja analüüsid ning hinnatakse mõjusid täpsemalt, mille tulemusena määratakse leevendusmeetmete vajadus ja lahendus, sh - oluline muutus senises elukeskkonnas; kasutatakse lahendusi, mis ei tekitaks asjatut valgusreostust. - müra, vibratsiooni ja valgusreostuse suurenemine; 2+2 tee rajamine toob paratamatult kaasa muudatusi senises elukeskkonnas ja maakasutuses. - õhukvaliteedi halvenemine; Kaasnevaid muutusi ja mõjusid on hinnatud alternatiivi võrdluse ja mõjuhindamise käigus. - kinnistu kasutusvõimaluste piiramine; Lisaks on käesolevas, asukoha eelvaliku etapis, koostatud mitmed uuringud ja analüüsid, sh -kinnisasja turuväärtuse vähenemine; müra- ja vibratsiooniuuring, asustusstruktuuri uuring, eeltasuvusarvutuste analüüs jt, mis samuti mõjusid käsitlevad ja pakuvad välja leevendusmeetmed. Teie poolt nimetatud mõjusid - ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldumine hinnatakse täpsemalt (tegeletakse edasi) detailse lahenduse etapis, arvestades täpset trassikoridori ja liiklussõlme ulatuses; lahendust ning täpsemate uuringute ja mõjuhindamise tulemusi. Asukoha eelvaliku etapis on - vajadus täiendavate leevendusmeetmete määratud leevendusmeetmed (vt seletuskirja ptk 3.5.2 ja 3.5.3), millega tuleb arvestada rakendamiseks. detailse lahenduse väljatöötamisel, täpsem mõjuhindamine detailse lahenduse etapis Lisaks võib kavandatav lahendus mõjutada minu leevendusmeetmete vajadust täpsustab veelgi. kinnisasja kasutamist eluasemelaenu tagatisena ning Lisaks täpsustame, et vajadust kehtestada ajutine planeerimis- ja ehituskeeld (detailse vähendada võimalusi teha tulevikus kinnistusse lahenduse väljatöötamise ajaks) on põhjalikult kaalutud ja määratud üksnes juhtudel ja investeeringuid. 77 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht tegevuse puhul, mis võiksid seada ohtu ja raskendada REP-i elluviimist. Teie kinnistuga seoses seda ette nähtud ei ole. Kinnisvara turuväärtuse mõjusid seoses maanteega käsitleb eeltasuvusanalüüs ja asustusstruktuuri uuring. Uuringud on kättesaadavad planeeringu kodulehel, https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/haljala-kukruse- maanteeloik/dokumendid#asukohavalik 4. Arvamus Esmalt selgitame, et kaardirakenduse põhjal võib jääda arusaam, justkui tuleb riste (roheline Planeeringu dokumentides on märgitud, et trassikoridori ovaal) majapidamise peale. Nii see kindlasti ei ole. Ovaal tähistab piirkonda, kus uus 2+2 valikul tuleb võimaluse korral vältida eluhooneid, põhimaantee ja Lüganuse kalmistu tee ristuvad ja kus ristumine tuleb lahendada vähendada mõju inimkeskkonnale ning piirata eraomandi eritasandiliselt. Täpne lahendus selgub detailse lahenduse etapis, kui 2+2 tee asukoht on riivet. Samuti on märgitud, et detailse lahenduse etapis trassikoridori sees täpsustatud. võimaldab trassikoridori sees olev nihutamisruum tee Sobivaim trassikoridor on leitud alternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise tulemusena. täpsemat paiknemist kohandada. Täpne tee ja rajatiste asukoht ja lahendused töötatakse välja detailse lahenduse etapis, Leian, et minu kinnistu puhul vajab valitud lahendus arvestades koostatavaid täpsemaid uuringuid ja analüüse. Vt ka eelnevate ja järgnevate oluliselt põhjalikumat põhjendamist. Planeeringu punktide vastuseid. materjalidest ei nähtu piisava selgusega: - miks ei olnud võimalik valida minu kinnistut vähem mõjutavat lahendust; - kuidas on hinnatud mõju minu elamule ja elukeskkonnale; - kuidas on kaalutud alternatiivseid trassi- ja liiklussõlme lahendusi. 5. Selgitustaotlus Ovaal tähistab riste piirkonda, st piirkonda, kus uus põhimaantee ristub Lüganuse kalmistu teega ning kahe tee ristumine tuleb lahendada eritasandilisena. Teie majapidamisega 78 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Palun enne asukoha eelvaliku otsuse tegemist vastata kindlasti arvestatakse. Esialgse eskiislahenduse järgi Lüganuse kalmistu tee ehitatakse järgmistele küsimustele. sirgemaks. Samas rõhutame, et esialgne eskiislahendus ei ole veel täpne lahendus, kuid seda Liiklussõlm ei saa ka skeemiks nimetada. Eskiislahendus on eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis teadaoleva info, uuringute ja analüüside tulemusena kujundatud esialgne lahendus, mis on Kas planeeringu kaardirakendusel minu eluhoone kohal aluseks detailse lahenduse etapis eelprojekti koostamisele. Täpne lahendus - põhimaantee, kujutatud liiklussõlm on tegelik kavandatav lahendus või kogujateede, ristuvate teede lahendused jne, koostatakse detailse lahenduse etapis, võttes üksnes skeemiline kujutis? arvesse täpsemate uuringute ja analüüside tulemusi. Käesolevaga on koostatud ka detailse lahenduse etapis koostatavate uuringute ja analüüside lähteülesanded, millega saate soovi korral tutvuda riigiplaneeringu kodulehel, haljalakukruse.ee. Millistel tehnilistel, liiklusohutuse või keskkonnaalastel Riste vajaduse tingis trassikoridori ristumine riigi kõrvalmaanteega. kaalutlustel on liiklussõlm kavandatud just sellesse asukohta? Kas hinnati liiklussõlme nihutamist või teistsugust Laiem 350 m trassikoridor on määratud võimaldamaks vajadusel selle sees tee asukohta geomeetrilist lahendust? Kui jah, siis miks neid lahendusi nihutada. Samas märgime, et eskiislahenduse järgi asub ka teest lõuna pool majapidamine ei valitud? ning Lüganuse kalmistu (ja kavandatud kalmistu laiendusala), mistõttu tee nihutamine trassikoridori sees lõuna suunas ei ole võimalik. Eskiislahenduse järgi jääb Teie majapidamine teest ca 170 m kaugusele, täpne lahendus ja kaugus majast selgub siiski detailse lahenduse koostamisel. Milliste kaalutluste alusel valiti Purtse piirkonnas just Eelistatud trassikoridor leiti erinevate alternatiivide võrdlemise tulemusena. Teine võimalus käesolev trassilahendus? oleks olnud minna läbi Purtse, olemasoleva Tallinna-Narva tee koridoris. Võrreldi alternatiive 2-F+3-F vs 2-K+2-L+3-K (vt Võrdlustabel Võrdlusgrupp 2.2.Lok. Purtse). Teie lähedalt kulgev alternatiiv 2-K+2-L+3-K sai eelistuse, kuna mõjud asustusele ja maakasutusele on väiksemad, kui oleks need olnud Purtset läbiva lahenduse korral. Samuti on eelistatud alternatiiv väiksema mõjuga külade terviklikkusele ja liikumisele, samas kui Purtset läbiv alternatiiv oleks 79 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht olemasoleva tee äärde koondunud majapidamistega küla nö kaheks jaganud, tekitades barjääri ja vajaduse ümber ehitada ligipääsude tagamiseks kogujateede võrgustik. Kui avalikustamise etapis ei ilmne täiendavaid asjaolusid, mis muudavad mõjude hindamise tulemusi, ei ole eelistuse ümberkujundamine põhjendatud. Kuidas hinnati mõju minu kinnistule, elukeskkonnale ja Riigi eriplaneering on üldisema tasandi planeering, mistõttu kinnistupõhiselt mõjusid ei omandiõigusele? hinnata. Alternatiive võrreldi 49 kriteeriumi lõikes, valides kriteeriumid nii, et kõik teemavaldkonnad on kaetud, sh hinnatud ka asjakohased mõjud. Miks ei ole kaalutud Lüganuse kalmistu tee piirkonnas Eelistatud trassikoridor on kujunenud alternatiivide võrdlemise ja hindamise tulemusena. trassikoridori või ulukipääsu teistsugust paiknemist, Ulukiläbipääsude piirkonnad ja esialgsed lahendused (kas ökodukt, tunnel või kallasrada) on arvestades läheduses kavandatud Varja ja Purtse määratud ulukiuuringu tulemusel. Detailse lahenduse etapis viiakse läbi ulukiuuringu II etapp, liiklussõlmesid? mis täpsustab ulukiläbipääsu asukohta ja lahendust, arvestades mh ka täpsema (eelprojekti) lahendusega. Seega ei ole esialgse eskiislahendusega määratud rajatiste asukohad ja lahendused lõplikult paigas vaid täpsustuvad detailse lahenduse etapis. Kinnistu mõju Esialgse eskiislahenduse kohaselt ei ole see vajalik, kuid täpne ja lõplik lahendus selgub Kas kavandatav lahendus eeldab minu kinnisasja või selle detailse lahenduse koostamisel, mille raames koostatakse eelprojekt (määrab täpselt tee ja osa omandamist? Kui jah, siis millises ulatuses? rajatiste asukohad) ja krundijaotuskava (määrab täpselt kinnistust äralõiked). Seega ei ole hetkel sellele üheselt vastata võimalik. Kas minu kinnistu piirkonnas on koostatud alternatiivide Riigi eriplaneering on üldisema tasandi planeering, mille raames ei hinnata mõjusid võrdlus järgmiste aspektide lõikes: kinnistupõhiselt. Kuid arvestatud on eluhoonete paiknemist ja sellest tulenevalt antud kaugus eluhoonest; mõju kinnistu kasutamisele; mõju hinnanguline leevendusmeetmete vajadus, hinnatud ja arvestatud juurdepääsude juurdepääsule; müra; vibratsioon; õhukvaliteet; ümberehitamise/projekteerimise vajadust ja lahendatud juurdepääsud majapidamistele. Osad valgusreostus; visuaalne mõju; mõju kinnisasja väärtusele; Teie poolt nimetatud mõjud on käsitlemist leidnud alternatiivide võrdluse käigus (hooned leevendusmeetmete vajadus. trassikoridoris, leevendusmeetmete vajadus, elamumaa väärtus), osad mõjuhindamise käigus. 80 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Detailse lahenduse etapis viiakse läbi täpsemad uuringud ja analüüsid, hinnatakse mõjusid täpsemalt ja töötatakse välja leevendusmeetme. Kinnisvara väärtus Elamumaa väärtuse langust on alternatiivide võrdluses ning eelistuse kujundamisel Kas trassikoridori ja liiklussõlme planeerimise käigus on käimasolevas eriplaneeringus arvestatud. Lähtuti negatiivsemast eeldusest, et tee läheduse hinnatud mõju olemasolevate eramu turuväärtusele? Kui võimalikud negatiivsed mõjud elamispindadele kaaluvad üles positiivsed mõjud ning väärtuse ei, siis palun põhjendada, miks seda mõju ei ole käsitletud. languseks arvestati tuginedes uuringutele 10% kuni 200 meetri kaugusel teest ja 5% 200-500 meetri kaugusel teest. Elamumaa ja maa väärtuse kohta täpsem arvutuskäik on leitav dokumendis “Eeltasuvusuuringu aruanne” eriplaneeringu kodulehel. Tee kui suure infrastruktuuri läheduses võib elamumaa väärtus vähendada, eelkõige visuaalse- ja mürahäiringu kaudu, kuid Eestis on seda vähe uuritud ja kindlad viited sellele puuduvad. Kinnisvara väärtust mõjutavad enim mitmed muud tegurid, näiteks seisukord ja ehituskvaliteet, ligipääsetavus teenustele jm asukohapõhised mõjurid. Mujal maailmas tehtud uuringud ei näita üheselt maantee läheduse mõju elamispinna väärtusele. Kinnistu on tagatiseks pangalaenule. Milliseid meetmeid Teie majapidamise ja kinnistuga arvestatakse. Esialgse eskiislahenduse järgi Lüganuse kalmistu rakendatakse, et kinnistu omanikele ei tekitata tahtlikult tee ehitatakse sirgemaks ja otsene kokkupuude Teie kinnistuga puudub. Siiski tuleb arvestada, riigi poolt sotsiaal-majanduslikku kriisi? et täpne lahendus ja eelprojekt koostatakse järgmises etapis ja siis selgub ka tee ümberehitamise vajadus ja ulatus. Looduskeskkond Käesoleva REPi asukoha eelvaliku etapi raames koostati ulukiuuringu I etapp (uuring on Minu kinnistu ümbruses liiguvad regulaarselt metskitsed, kättesaadav planeeringu kodulehel). Uuritavateks liigirühmadeks olid imetajad, kahepaiksed ja rebased ja jänesed. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajad. Uuringu käigus selgitati välja loomastiku jaoks olulised elupaigad ning metsloomade kullilisi, vaenukägu ning pesitsevat kosklat. liikumisteed ning määrati selle põhjal suurulukite läbipääsu vajadus. Piirkonnad, kus läbipääs tuleb tagada, on REPi selles etapis määratud ulatuslikumad (piirkonnad on kaardirakenduses Kas Purtse piirkonnas viidi läbi linnustiku ja loomade liikumiskoridoride uuringud ning kuidas on neid tulemusi tähistatud rohelise ruudustikuga nimetusega “ulukiläbipääsu ala”). Läbipääsu täpne asukoht ja arvestatud? lahendus (ökodukt, tunnel, kombineeritud tunnel, kallasraja kasutamise võimalus) 81 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht ulukiläbipääsu ala sees määratakse järgmises, detailse lahenduse etapis, mille raames koostatakse ulukiuuringu II etapp. Lisaks suurulukite läbipääsu vajadusele on ulukiuuringu I etapis kaardistatud väikeulukiläbipääsude ja kahepaiksetaristu vajadusega (väike- ja pisiimetajad, kahepaiksed, roomajad) alad. Praeguse, asukoha eelvaliku etapi info ja uuringu põhjal määratud suuruluki läbipääsu piirkonnad ja esialgne ettepanek läbipääsu koha kohta on esitatud kaardirakenduses. Miks ei ole kaalutud Lüganuse kalmistu tee piirkonda Ulukiuuring määras läbipääsu asukohad arvestades metsloomade liikumisteid, elupaiku ning ulukipääsu rajamist? maastiku iseloomu. Purtse jõgi on üks loomade liikumist suunav element ja seetõttu on eesmärgipärane sinna ulukiläbipääs rajada. Uuring ei määra Lüganuse kalmistu tee piirkonda ulukiläbipääsu vajadust. Kokkuvõte Vt vastused eespool. Palun enne asukoha eelvaliku otsuse tegemist: - hinnata minu kinnistu piirkonnas täiendavalt alternatiivseid trassi- ja liiklussõlme lahendusi; - põhjendada kirjalikult, miks olemasoleva eluhoone vahetusse lähedusse kavandatav lahendus on vältimatu; - hinnata eraldi mõju minu elukeskkonnale, kinnisasja kasutusvõimalustele ja turuväärtusele; - selgitada, kuidas on minu kinnistu puhul järgitud proportsionaalsuse põhimõtet ning planeeringu dokumentides toodud eesmärki võimaluse korral vältida eluhoonete mõjutamist; 83 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht välja. Igal juhul palun välistada 1-L2, kuna see lõhub peaaegu terve küla ja ei Eelistatud alternatiiv on kajastatud rohelise värviga. Kui avalikustamise täida kindlasti eesmärki "toetab kõige enam keskuste elujõulisust". etapis ei ilmne täiendavaid asjaolusid, mis muudavad mõjude hindamise tulemusi, ei ole eelistuse ümberkujundamine põhjendatud ja hetkel kaardirakenduses veel kajastatud roosaga alternatiivid valikusse ei tule. Hilisemas etapis/peale asukohavaliku otsuse tegemist mitte-eelistatud alternatiivid eemaldatakse. Käesoleva trassi planeerimisel eelistatud trassikoridoris on tõenäoliselt Lõuna poole nihutamine ei ole võimalik, kuna tuleb arvestada Padaoru võimalik tee nihutada ka veidi lõuna poole, Võrkla külast eemale, kas maastikukaitsealaga ja sellest tulenevate kitsendustega. olemasoleva tee asukohta või isegi olemasolevast teest veidi lõunasse, säästes rohkem Võrkla küla. Mõlemal pool on põllumaad. 2.28 J.E. Kirja kuupäev: 21.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Minule arusaamatutel põhjustel planeerite maantee Mõistame muret, kuna uus 2+2 tee tuleb Mustmätta külale lähemale. Tutvudes planeeringu küla lähedale ja minu arvates ei ole antud lühikesel materjalida näete, et detailse lahenduse etapiks on seatud kohustus kaaluda Mustmätta külas lõigul piisavalt arvesse võetud külaelanike liiklussõlme nihutamist hoonestusest eemale olemasolevale Tallinna-Narva teele lähemale (vt elukeskkonda, mõju looduskeskkonnale ja seletuskirja ptk 3.5.3 p 3). kultuuripärandile. Mõju elukeskonnale ja Juurdepääsud, mis ära lõigatakse, lahendatakse täpsemalt detailse lahenduse etapis, mille maakasutusele: kasvab negatiivne mõju kõigile küla raames koostatakse ka eelprojekt (paneb täpselt paika tee ja rajatiste asukohad ja majapidamistele ja ühele tootmisettevõttele. ruumivajaduse) ning krundijaotuskava (näitab kinnistust täpsed äralõiked). Maakasutus halveneb, kuna lõigatakse ära pääsemine põllumaadele ja põllulapid teede vahel jäävad nii väikesteks, et nende harimine ei ole otstarbekas. Maaomanikule on kahju suur kuna maaharimine lõpeb 84 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht ning väiketalu muutub perspektiivituks. Väheneb terve Millises ulatuses jääb kahe tee vahele põllumajandusmaad, kas need on kasutatavad, selgub küla majapidamiste kinnisvara väärtus. detailse lahenduse etapis, kui tee ja rajatiste asukohad on täpselt määratud ja krundijaotuskava koostatud. Elamumaa väärtuse langust on alternatiivide võrdluses ning eelistuse kujundamisel käimasolevas eriplaneeringus arvestatud. Lähtuti negatiivsemast eeldusest, et tee läheduse võimalikud negatiivsed mõjud elamispindadele kaaluvad üles positiivsed mõjud ning väärtuse languseks arvestati tuginedes uuringutele 10% kuni 200 meetri kaugusel teest ja 5% 200-500 meetri kaugusel teest. Elamumaa ja maa väärtuse kohta täpsem arvutuskäik on leitav dokumendis “Eeltasuvusuuringu aruanne” eriplaneeringu kodulehel. Tee kui suure infrastruktuuri läheduses võib elamumaa väärtus vähendada, eelkõige visuaalse- ja mürahäiringu kaudu, kuid Eestis on seda vähe uuritud ja kindlad viited sellele puuduvad. Kinnisvara väärtust mõjutavad enim mitmed muud tegurid, näiteks seisukord ja ehituskvaliteet, ligipääsetavus teenustele jm asukohapõhised mõjurid. Mujal maailmas tehtud uuringud ei näita üheselt maantee läheduse mõju elamispinna väärtusele. Seega mõju konkreetsele majapidamistele sõltub tee lõplikust paiknemisest majapidamise suhtes, leevendusmeetmetest, juurdepääsu mugavusest jms teguritest ning tegelik avalduv mõju ei ole alati negatiivne. Antud trassikoridoriga (võrreldes põhja poole rajamise Arvamusega ei saa üheselt nõustuda. Alternatiivide võrdluse käigus on hinnatud mõju nii võimalusega) on suurenenud mõju looduskeskkonnale, looduskeskkonnale kui kultuurilisele keskkonnale. kultuuripärandile ja elukeskkonnale. Kultuuripärand Nõustume, et põhjapoolne alternatiiv oleks looduskeskkonnale väiksema mõjuga kui eelistatud hävitatakse. alternatiiv. Kuid eelistatud alternatiiv 3E+3L+3G on looduskeskkonna kriteeriumigrupi koondeelistusena saanud ""nõrk eelistus"" - see tähendab, et mõjud on leevendatavad. Kultuurilise keskkonna all vaadeldi kultuurimälestisi, arheoloogilisi leiukohti, väärtuslike maastike jne. Kriteeriumite lõikes olid hinnangud alternatiividele erinevad, kuid kultuuriliste kriteeriumite kriteeriumigrupi koondhinnanguna said eelistuse lõunapoolsed alternatiivid, mitte põhjapoolne. Lisaks märgime, et planeeringus on välja toodud mitmed kultuuriväärtuste kaitseks seatud 85 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht tingimused, samuti Muinsuskaitseamet on asukoha eelvaliku kooskõlastanud ja täiendavaid tingimusi ei esitanud. Praeguse koridoriga suurendatakse oluliselt õhusaaste Müra ja õhusaaste teemat oleme juba varem selgitanud. Nõustume, et liiklusmüra mõistes ja müra häiringuid tervele külale. piirkonnas olukord muutub, kuna hetkel asuvad Mustmätta küla majapidamised põhimaanteest kaugemal, uue 2+2 tee rajamise järgselt lähemal. Detailse lahenduse etapis, kui tee ja rajatiste asukohad on paigas, viiakse läbi ka müra- ja vibratsiooniuuringu II etapp ning hinnatakse mõjusid täpsemalt. Täpsema uuringu käigus koostatakse müra leviku kaardid vastavalt projektlahendusele, arvestades ka kõrguslikke lahendusi koos ristuvate maanteede viaduktide jm müra levikut mõjutavate objektidega. Siis selguvad ka konkreetsed leevendusmeetmed, mis on sisendiks edasisele projekteerimisele. Seega praegusel hetkel ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi mürataseme olulisuse ja leevendusmeetmete vajaduse kohta, kuid kindlasti järgmises planeeringu etapis see täpsustub. Teelt tulev õhusaaste on peamiselt seotud liikluskoormuse, liikluse iseloomu ning mootorsõidukite tehnilise seisukorraga. Teelt tuleva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti, mistõttu üldjuhul ei teki väljaspool tee ala norme ületavaid saasteainete konsentratsioone. Tee lähedal asuvate hoonete korral mõjutavad õhusaaste taset ka müra vähendamiseks rakendatavad meetmed (müratõkkerajatised). Lõigatakse üks majapidamine pooleks: kodu jääb ühele Planeeringuga on määratud laiem trossikoridor (vt seletuskiri ptk 3.5.3 p 3), et oleks võimalik poole ja tootmisettevõte teisele poole maanteed. kaaluda tee asukoha viimist tootmishoonest põhja poole. Juurdepääs muutub ebasobivaks ja sisuliselt lõigatakse õueala pooleks. Tootmishoonet rajades ei olnud võimalik külale/kodule ligemale ehitada, kuna lõuna suunal on kultuurimälestiste piirangud. Praegune koridor muudab tootmishoone kasutamise võimatuks, kuna trassi alla jääb osa hoonest ning 86 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht tuletõrje veevõtu mahutid ja puurkaev ning elektritoite kaablid. Jäädes tootmishoonega trassikoridori, seab see piiranguid ettevõtte arendamisele ning seab küsimärgi alla pereettevõtte tuleviku. Arvestades Lüganuse vallas käimasolevaid Tuulikute müra mõju (sh vajadusel tuulikute kumulatiivset müra) hinnatakse tuulepargi mõjude eriplaneeringute menetlusi oleme kinnistuomanikena hindamise käigus. Käesoleva REP mõjude hindamise eesmärgiks on vältida kavandatavast väga mures küla tuleviku pärast. Planeeritavate maanteest põhjustatud ülenormatiivset müra. tuulikute ja kodu lähedale rajatava neljarealise tee Trassialternatiivide väljatöötamisel püüti võimaluste piires arvestada põhimõttega, et vaba ruumi kumulatiivne mürahäiring saab olema kahjuks meie olemasolul kavandada tee olemasolevatest eluhoonetest eemale arvestades ka muid väärtuseid elukeskkonda häiriv ja lisades sellele veel õhusaaste ja piiranguid. Antud lõigus on selleks ette nähtud ka laiem trassikoridor, vt eelmise punkti oleme oma kodude pärast mures. selgitus. Detailse lahenduse väljatöötamisel arvestatakse teeprojekti müra hindamisel kõikide Palume leida lahendus, et uus trassikoridor viia asjakohaste liiklusmüra allikatega (sh suuremad risted, peale- ja mahasõidud). võimalikult olemasoleva maantee lähedale ning Kuigi erinevate müraallikate koosmõju võib kaasa tuua mõnevõrra suuremaid häiringuid, siis ei võimalikult kaugele külast ning tootmishoonest. ole erinevat liiki müraallikatele (liiklus- ja tööstusmüra kokku) summaarset müra normtaset kehtestatud. Vastavalt müraalasele seadusandlusele (atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71) hinnatakse liiklusmüra ja tööstusmüra eraldi vastavate normtasemetega. Ühtlasi võib välja tuua, et tööstusmüra normtasemed (nii päeval kui öösel) on rangemad kui liiklusmüra puhul, kuna pidevat tööstusmüra loetakse üldjuhul häirivamaks kui tavapärast liiklusmüra. Praktikas on sageli domineerivaks üks konkreetne müraallikas ning ka halvimal juhul ehk olukorras, kus liituvad kaks samaväärset müraallikat, on summaarne müratase ainult 3 dB võrra suurem kui müraallikatel eraldi. Praktikas on võimalik koosmõju üldjuhul siiski väiksem ning samaaegselt tuleb tagada eraldi tööstusmüra normtasemete ning liiklusmüra normtasemete täitmine. Projekti järgmistes etappides teostatakse täpsustavad mürauuringud ning vajadusel määratakse kohapõhised müra vähendamise meetmed. 87 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.29 Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Kirja kuupäev ja nr: 21.08.2026 nr 1-5/26/63 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Lääne-Viru Omavalitsuste Liit edastas planeeringumaterjalid arvamuse avaldamiseks oma liikmetele. Võtame teadmiseks. Liikmetelt täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid esitatud trassivaliku osas VIROLile esialgse tagasiside käigus ei laekunud. Samas anname teada, et Rakvere valla elanike poolt on riigi eriplaneeringu osas esitatud 78 allkirjaga pöördumine. Pöördumist arutatakse 26. augustil 2026 Rakvere Vallavolikogu istungil ning seejärel edastab Rakvere vald pöördumise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Peame oluliseks, et pöördumises esitatud seisukohti ja tähelepanekuid käsitletaks edasise planeeringumenetluse käigus sisuliselt. Samuti soovime tunnustada senist planeerimis- ja kaasamisprotsessi. Planeeringu koostamise käigus on Võtame teadmiseks. huvirühmadel, kohalikel omavalitsustel, maaomanikel ja kogukondadel olnud mitmeid võimalusi kaasa rääkida ning meile teadaolevalt on tehtud ettepanekuid planeeringulahenduse kujundamisel ka arvesse võetud. Peame sellist sisulist kaasamist suure ja pikaajalise mõjuga taristuprojekti puhul väga oluliseks. Edasises menetluses palume jätkuvalt pöörata erilist tähelepanu trassikoridori jäävate või sellega vahetult Võtame teadmiseks ja võimalusel piirnevate kinnistute omanike olukorrale. Arvestades, et riigi eriplaneeringuga kavandatava tee arvestamiseks. realiseerimine on pika perspektiiviga, võivad planeeringust tulenevad piirangud mõjutada kinnistute kasutamist ja arendamisvõimalusi märksa varem kui tee tegelik väljaehitamine. Seetõttu peame oluliseks, et piirangute ulatus, kestus ja mõju oleks maaomanikele võimalikult selgelt Põhimõte juba kajastub asukoha eelvaliku kommunikeeritud ning et detailse lahenduse koostamisel püütaks võimalusel vähendada seletuskirjas. ebaproportsionaalseid piiranguid. 88 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Samuti peame oluliseks, et järgmises planeerimisetapis pöörataks tähelepanu liiklussõlmede, kohalike Põhimõte juba kajastub asukoha eelvaliku ühenduste ja juurdepääsude lahendustele, et tagada nii kohaliku liikuvuse toimivus kui ka piirkonna seletuskirjas. ettevõtete ja elanike ligipääsetavus. 2.30 Koogu küla kogukond Kirja kuupäev: 21.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Esitame käesolevaga oma arvamuse Haljala–Kukruse maanteelõigu riigi Alternatiivide võrdlemisel ja hindamisel rakendati laiapõhjalist eriplaneeringu asukoha eelvaliku kohta. Meie arvamus keskendub eelkõige ekspertteadmist ning pöörati suurt tähelepanu just planeeringu Koogu küla läbivale eelistatud trassikoridorile ning selle võimalikule mõjule elluviimisega kaasnevatele mõjudele, sh asjakohased mõjud. Alternatiive Koogu küla elanikele, elukeskkonnale, küla ruumilisele terviklikkusele ja võrreldi 49 erineva kriteeriumi abil. Alternatiive ei võrreldud ja mõjusid ei tulevikule. hinnatud üksnes hoonete arvust ja tehnilistest näitajatest tulenevalt. Meie selge seisukoht on, et Koogu küla läbivat 2+2 maantee lahendust ei Koondeelistuse kujundamisel arvestati lisaks mõjutatud eluhoonetele ka tohiks ellu viia kujul, mis lõikab küla kaheks ja muudab väljakujunenud teiste kriteeriumigruppide lõikes antud hinnanguid. Koondeelistus elukeskkonda pöördumatult. Palume Koogu küla piirkonnas lahendust uuesti kujunes kaalutlusotsuse alusel, arvestades inimest, loodust, kultuurilist sisuliselt kaaluda ning hinnata alternatiive mitte ainult hoonete arvu ja keskkonda kui ka majanduslikke näitajaid. tehniliste näitajate, vaid ka küla kui toimiva kogukonna säilimise seisukohast.Eelistus ehk trassikoridori asukoha ettepanek on kujunenud ekspertgrupi Koogu küla elanike arv on viimastel aastatel kasvanud. 2019. aastal elas külas töö tulemusena arvestades, et tee rajamisega kaasnevad erinevad mõjud 19 inimest, 2025. aasta seisuga juba 42 inimest. Külas elavad noored pered ja ja häiringud majanduslikule-, sotsiaalsele-, kultuurilisele- ja lapsed ning inimesed on valinud Koogu oma koduks just rahuliku, looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Nii võrdlustulemuste looduslähedase ja väljakujunenud elukeskkonna tõttu. avalikustamise kui hetkel asukoha eelvaliku kooskõlastamise käigus on võrdlustulemused üle vaadanud ka ametkonnad, kes on eriplaneeringu Planeeritava suure liikluskoormusega 2+2 maantee rajamine läbi küla muudaks kooskõlastajad. Avalikustamise ja kooskõlastamise etapi tulemusena ei seda elukeskkonda põhimõtteliselt. Küla ei koosne ainult hoonetest, mis jäävad ilmnenud sisulisi vajakajäämisi või olulisi põhjendusi võrdluse ja või ei jää otseselt trassikoridori sisse. mõjuhindamise täiendamiseks, seega on põhjendatud jätkata 89 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Küla on terviklik eluruum, kuhu kuuluvad inimeste kodud, igapäevased eriplaneeringu koostamine edasi ekspertgrupi poolt soovitatud liikumisteed, laste liikumine, omavahelised suhted, põllud, loodus ja trassikoridoriga ja võrdluse etappi tagasi pöördumine ei ole põhjendatud kogukondlik identiteet. ja vajalik. Seetõttu ei saa Koogu küla mõjutatust hinnata üksnes selle põhjal, mitu hoonet Koogu küla ja Rannut läbivate alternatiivide põhjal on ka sisuliselt jääb trassikoridori sisse. hinnatud mõju trassikoridorisse jäävate majapidamiste suhtes. Rannu tihedama, vahetult maantee ümber asuva asustuse puhul on need mõjud selgelt suuremad ning keerulisemad leevendada, sh nt müratõkkeseinad tuleksid vahetult majapidamiste lähedusse, liikumisteid kahele poole uut 2+2 teed jääva elukeskkonna vahel on keeruline tagada jne. Koogu küla läbiva alternatiivi puhul on tee vahetusse ümbrusesse jäävaid majapidamisi üksikud, kellele sellised otsesed mõjud võiksid avalduda. Tagatud on ka liikumissuunad, mis ristuvad uue 2+2 maanteega, sh kergliikuse läbipääsud ning ligipääsud olemasolevatele majapidamistele. Meile saadetud ametlikus vastuses on tunnistatud, et Koogu küla läbiv uus tee 2+2 tee uues asukohas toob alati kaasa teatud mõjutusi ja muutusi jätab osa majapidamisi ühele ja osa teisele poole uut trassi ning mõjutab küla väljakujunenud keskkonnas. Alternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise kokkukuuluvust. Samuti on tunnistatud, et mõne majapidamise jaoks võivad vajadus ja mõte ongi välja selgitada, millisel juhul on mõjutused kõige liikumisteekonnad pikeneda. väiksemad ja/või leevendatavad. Leiame, et seda mõju ei ole võimalik pidada väheoluliseks. Koogu küla läbiv Ristete, liiklussõlmede ja teedevõrku ühendavate kogujateede kaudu on maantee ei ole ainult Koogu küla küsimus. See on kogu piirkonna ja Viru-Nigula tagatud ohutud liikumisvõimalused Koogu külas ja piirkonnas laiemalt. valla ruumilise terviklikkuse küsimus. 2+2 tee korral, kus juurdepääsud põhimaanteele on võimalikud üksnes Kavandatav suur maantee kujuneks piirkonda eraldavaks piiriks, mis lõikaks eritasandiliste liiklussõlmede kaudu, on paratamatu, et teekonnad Koogu küla lõunaosas elavad inimesed ja piirkonnad eemale Viru-Nigula valla üldjuhul pikenevad ja seda olenemata alternatiivi valikust. Ka Rannut senisest ruumilisest terviklikkusest. läbiva alternatiivi valiku korral teekonnad pikeneksid, kuna otse peale- ja mahasõidud põhimaanteele ei ole võimalikud. Küla lõikamine suure liikluskoormusega maanteega kaheks tähendab pikaajalist muutust inimeste igapäevaelus. Eriti oluline on see laste, eakate Rannut läbiva alternatiivi puhul kattub 2+2 tee osaliselt olemasoleva 1+1 teega, mis muudab antud lõigus kohalike elanike liiklusskeemi oluliselt 90 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht ning nende inimeste jaoks, kes liiguvad külas jalgsi, jalgrattaga või kasutavad enam kui liikumine Koogu külas. See tähendab, et uus 2+2 tee Rannut kohalikke teid igapäevaseks liikumiseks. läbivalt toob kaasa vajaduse ümber ehitada ligipääsud. Lisaks mõjutab Palume selgitada, millisel alusel on hinnatud, et Koogu küla ruumilise uus 2+2 tee ruumiliselt ja funktsionaalselt Rannut oluliselt enam, terviklikkuse ja kogukondliku sidususe kahjustamine on väiksema kaaluga kui tekitades Rannu külas füüsilise barjääri (nt rajatakse müraseinad, teiste trassialternatiivide puhul tekkivad mõjud. kogujateed, tarad vms taristu). Liiklusskeem olemasoleva olukorraga võrreldes muutub oluliselt, kuna juurdepääsud majapidamistele olemasolevalt teed likvideeritakse. Kuna Rannu külas asub hoonestus tihedamalt olemasoleva tee ääres, on olud tunduvalt kitsamad ja uue 2+2 tee rajamine seega keerukam ja suuremate mõjudega elukeskkonnale. Ametlikus vastuses on Koogu kaudu kulgeva alternatiivi ühe põhjendusena Hooned (elu- ja ühiskondlikud, tootmis- ja kõrvalhooned) on ainult kaks toodud välja, et võrreldes Rannu kaudu kulgeva alternatiiviga jääb kriteeriumi 49-st. Selgitame täiendavalt, et eelistust ei ole valitud üksnes trassikoridori vähem hooneid. arvestades hoonete arvu trassikoridoris. Võrdlustabelist nähtub, et Me leiame, et selline lähenemine ei anna täielikku pilti tegelikust mõjust. hinnatud on kaasnevaid mõjusid laiemalt. Hoonete arvu võrdlus praeguse seisuga ei arvesta asustuse dünaamikaga – Riigi eriplaneering on üldisema tasandi planeering, mille raames ei Koogu küla elanike arv on kasvutrendis, samas kui Rannu elanikkond on hinnata mõjusid kinnistupõhiselt. Kuid olenevalt kriteeriumist on kahanev. See tähendab, et trassikoridori kavandamisel praeguse hoonestuse vaadatud kaasnevaid mõjusid ka täpsemalt kinnistute, asukoha- põhjal alahinnatakse Koogu kaudu kulgeva alternatiivi tegelikku ja tulevikus /piirkonnapõhiselt - nt arvestatud on eluhoonete paiknemist ja sellest veelgi kasvavat mõju kohalikele elanikele, samas kui Rannu puhul võib mõju tulenevalt antud hinnanguline leevendusmeetmete vajadus, hinnatud ja pigem üle hinnata. Seetõttu peaks otsuse tegemisel arvestama mitte ainult arvestatud juurdepääsude ümberehitamise/projekteerimise vajadust, praeguse hoonete arvuga, vaid ka rahvastikuprognoosi ja piirkondade hinnatud mõju kogukondade koostoimimisele, liikumisele ja arengusuundadega. Vähem hooneid trassikoridoris ei tähenda automaatselt kohaidentiteedile. Osad Teie poolt nimetatud mõjud on käsitlemist väiksemat mõju inimestele ja kogukonnale. leidnud alternatiivide võrdluse ja mõjuhindamise käigus (liikuvus, müra, Samavõrd oluline on hinnata: kohalik identiteet ja kogukonna taluvusvõime, visuaalne mõju, turvalisus  kui palju inimesi jääb uue maantee eri pooltele; jne). Lisaks on käesolevas, asukoha eelvaliku etapis, koostatud mitmed  kuidas muutuvad inimeste igapäevased liikumisteed; uuringud ja analüüsid, sh müra- ja vibratsiooniuuring, asustusstruktuuri uuring jt, mis samuti mõjusid käsitlevad ja pakuvad välja  kuidas mõjutab tee küla sisemist ühendatust; 91 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht  kuidas tagatakse laste turvaline liikumine; leevendusmeetmed. Mõjusid hinnatakse täpsemalt (tegeletakse edasi)  kuidas muutub inimeste juurdepääs oma kodudele, põldudele ja teistele detailse lahenduse etapis, arvestades täpset lahendust (selles etapis igapäevaselt koostatakse ka eelprojekt) ja täpsemate uuringute ja analüüside tulemusi. kasutatavatele kohtadele; Mõjud, sh müra mõju on asukohaspetsiifiline ja sõltuvad tee täpsemast  kuidas mõjutavad müra, visuaalne muutus ja liiklus küla elukeskkonda; asukohast, kõrgusest, leevendusmeetmetest. Planeeringu detailse  kas kavandatav tee võib põhjustada elanike lahkumist ning pidurdada uute lahenduse etapis see täpsustub, sh on trassikoridoris nihutamisruum, mis inimeste tulekut külla. võimaldab planeerida tee asukohta nii, et oleks võimalik minimeerida Koogu küla elanike hinnangul tuleb küla käsitleda tervikliku elukeskkonnana, negatiivseid mõjusid veelgi. Vt ka järgneva punkti vastus. mitte ainult üksikute hoonete ja kinnistute kogumina. Maantee rajamise mõju Koogu küla edaspidisele arengule ei ole õige pidada üksnes negatiivseks ega saa eeldada, et see vähendaks edaspidi inimeste elama asumist sellesse piirkonda. Eestis on 2+2 maanteede puhul leida ka vastupidiseid näiteid, kus kiire ühenduse olemasolu keskustega just soodustab uute elanike elama asumist sellesse piirkonda. Teie kirjas viidatud punkte liikumisteede, sisemiste ühenduste, kergliikluse, juurdepääsude osas on planeeringus ja mõjude hindamise aruandes käsitletud, vt lisaks uuringutele KSH aruande ptk 3.4.8 (müra ja vibratsioon), 3.6.2 (kohalik identiteet ja talumisvõime), 3.6.3. (ühistranspordi ligipääsetavus), 3.6.4 (kergliiklus), 3.6.5. (turvalisus ja ohutus), 3.6.6.(muudatused kohalikus liiklusskeemis). Visuaalseid mõjusid on käsitletud KSH aruande erinevates peatükkides ning nende leevendamiseks välja pakutud leevendusmeetmed, vt planeeringu seletuskirja ptk 3.5.2. 92 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Vt ka Teie kirja esimese ja teise punkti vastus. Läbi selle leiame, et on hinnatud põhjalikult ning sisuliselt planeeringu praegusele täpsusastmele vastavalt mõjusid elukeskkonnale tervikuna. Meile saadetud vastusest tuleneb, et Koogu küla puhul ei ole praeguses etapis Asukoha eelvaliku etapis viidi läbi müra- ja vibratsiooniuuringu I etapp, võimalik teha lõplikke järeldusi müra ja vibratsiooni leevendusmeetmete mille raames anti hinnanguline leevendusmeetmete vajadus kõigi vajaduse kohta ning need küsimused täpsustuvad järgmises planeeringu alternatiivide puhul ja kõigis piirkonnas ühestel alustel. Kui võrrelda etapis. Rannut ja Koogu küla läbivaid alternatiive, siis eeldatav Ka planeeringu avalikult esitatud materjalidest tuleneb, et tee täpne asukoht leevendusmeetmete maht (kui tee jääb eskiislahendusega määratud ning vajalikud leevendusmeetmed täpsustuvad detailse lahenduse etapis. asukohta) oleks Rannu külas enam kui kolm korda suurem. Praeguses etapis ei ole veel selgelt teada, millises konkreetses kohas Täpset leevendusmeetmete mahtu ja vajadust ei saa kahjuks asukoha kasutatakse näiteks müratõkkeid või muid asukohapõhiseid meetmeid. eelvaliku etapis tõesti öelda/määrata (seda ka teiste piirkondade ja Seetõttu tekib meie hinnangul oluline küsimus: Kuidas saab Koogu küla läbivat alternatiivide valiku korral), kuna täpne leevendusmeetmete vajadus ja trassikoridori pidada lõplikult eelistatuks, kui mitmed küla jaoks kõige maht määratakse arvestades täpsemaid müra- ja vibratsiooniuuringu olulisemad mõjud ja nende leevendamiseks vajalikud konkreetsed meetmed ei tulemusi (mis omakorda arvestab eelprojektiga määratud tee täpset ole veel teada? asukohta ja lahendust, sh kõrguslikud lahendused, maastiku iseloom jne). Küll võib eeldada, et Rannus oleks leevendusmeetmete vajadus suurem, kuna hoonestus on tihedam ja koondunud tee äärde. Palume enne asukoha eelvaliku kinnitamist esitada Koogu küla kohta selgelt ja 1. Trassialternatiivide võrdlemise etapis arvestati, et müra vähendavate arusaadavalt: meetmete rakendamine võib Koogu külas olla vajalik teele lähima 1. millised majapidamised ja külaosad jäävad müra mõjualasse; eluhoone ehk Reinu kinnistu piirkonnas, mis jääb ca 70 m kaugusele trassikoridori välispiirist ning ca 240 m kaugusele tee esialgsest 2. milline on prognoositav müra päeval ja öösel; võimalikust asukohast. Antud piirkonnas on tee esialgne asukoht valitud 3. millistes kohtades on vajalikud müratõkked või muud selliselt, et mõlemal pool teed oleks tagatud võimalikult suured müraleevendusmeetmed; vahemaad lähimate eluhoonetega. Samas ei saa välistada, et juhul, kui tekib vajadus tee asukoha nihutamiseks (lubatud nihutamisruumi piires) 4. milline saab olema tee kõrgus võrreldes ümbritseva maastiku ja elamutega; võib müra vähendamise meetmete vajadus ka muutuda. Täpne müra 93 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht 5. kuidas leevendatakse visuaalset mõju; vähendamise meetmete vajadus ning vastav lahendus töötatakse välja 6. kuidas tagatakse jalakäijate ja jalgratturite ohutus; detailse lahenduse etapis. 7. kuidas tagatakse loomade liikumisvõimalused; 2. Prognoositavad müratasemed ning erineva tugevusega müratsoonid (erineva tasemega müra levikualad) on toodud KSH materjalides 8. kuidas välditakse põhjavee ja pinnavee reostust; (põhjalikumalt aruande Lisas 8. Müra- ja vibratsiooniuuringu I etapp). 9. kuidas lahendatakse sademe- ja teelt tuleva vee ärajuhtimine; 3. Vt punkt 1. 10. millised on konkreetsed meetmed õnnetuste ja võimaliku reostuse korral. 4. Selgub detailse lahenduse etapis eelprojekti koostamisel. Üldine lubadus, et vajalikud meetmed selguvad hiljem, ei anna Koogu küla 5. Tingimused detailse lahenduse väljatöötamiseks on antud seletuskirja elanikele piisavat kindlust enne trassikoridori eelistamist. ptk 3.5.2, nt – asustatud alade piirkonnas kasutada visuaalse mõju vähendamiseks võimalusel looduspõhiseid lahendusi, et taristu tehnogeensust vähendada; Viru-Nigulast Saka liiklussõlmeni kulgeb esialgse eskiislahenduse järgne tee valdavalt uues koridoris: kõikide ristete kavandamisel vältida kõrgete viaduktide kavandamist; Rannu liiklussõlm kavandada kompaktne, vältida võimalusel kõrgeid viadukte. Maantee visuaalse domineerivuse vähendamiseks ja maastikuelementide säilitamiseks võimalusel piirata võimalike müratõkete kõrgust ja kasutada haljastust küla kompaktse ala suunas. 6. Nähakse ette ohutud ja turvalised lahendused – Rannu liiklussõlmes kergliiklusteed mis seotakse olemasolevate kergliiklusteedega ja bussipeatustega; riste, mille lahendus arvestab ka kergliikleja ohutu liiklemise võimalusega; kogujateed sidusalt olemasolevate teedega, mis võimaldab kergliiklejal ohutult liigelda. 7. Loomaläbipääsudena – suurulukitele ulukiuuringu I etapi kohaselt ökodukt ja kombineeritud tunnel, kuid asukoht ja lahendus täpsustatakse ulukiuuringu II etapi koostamise raames. 8. Tingimused detailse lahenduse väljatöötamiseks on antud seletuskirja ptk 3.5.2 (tingimusi on kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapi 94 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht tulemusena täpsustatud), nt – tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju põhjavee liikumisele ja tasemele ning vajadusel kirjeldada leevendusmeetmeid võimaliku mõju vähendamiseks või vältimiseks; tuleb määrata üldised põhjavee kaitsemeetmed, millega ehitusprojektis ehitustöödele seatavate tingimuste osas arvestada; projekteerimise käigus tuleb hinnata kavandatava 2+2 maanteelõigu mõju Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale, sh mõju põhjaveele. Hinnata tuleb ehitus- ja kasutusaegset reostusriski (nt sadevee ärajuhtimine, avariiolukorrad, ohtlike ainete sattumine keskkonda) ning vajadusel kavandada põhjavee kaitseks täiendavad meetmed, jt. 9. Tingimused detailse lahenduse väljatöötamiseks on antud seletuskirja ptk 3.5.2, nt – kavandada lahendused teedelt ärajuhitava sademeveega kaasneva reostuskoormuse vähendamisele. 10. Uus 2+2 tee muudab maantee turvalisemaks – sõidusuunad on eraldatud, ohtlikud ristmikud ja vasakpöörded asendatud eritasandiliste liiklussõlmedega, ulukite läbipääsuks on rajatud eritasandilised (tunnel, ökodukt, kallasraja kasutamise võimalus). Seega taristust tulenevate ohukohtade vähendamine 2+2 tee rajamisel on samm võimalike õnnetuste ärahoidmiseks ja reostusohu tekke vältimiseks. Õnnetuste (ja/või kaasneva reostuse ilmnemise) korral reageerib Päästeamet vastavalt sündmuse eripärale, raskusastmele ja asukohale. Lisaks selgitame, detailse lahenduse etapis viiakse läbi täpsem mõjuhindamine arvestades täpsustatud lahendust ning täpsemaid uuringuid ja analüüse ning vajadusel määratakse täiendavad leevendusmeetmed. 95 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Koogu küla jaoks on oluline küsimus, kuidas mõjutab uus maantee Riigi eriplaneeringu raames ei koostata külade ja majapidamiste lõikes operatiivteenistuste ligipääsu küla eri osadesse. analüüsi selle kohta, kui mitu minutit muutuvad operatiivteenistuste Senises vastuses on kirjeldatud kohalikke ühendusi, kogujateid ja võimalikke ligipääsuajad või kohalike liikumisteekonnad. 2+2 tee rajamisega, liikumisteid, kuid meile ei ole esitatud eraldi analüüsi selle kohta, kuidas olenemata alternatiivi valikust, paratamatult kaasneb osadel muutuvad kiirabi, pääste ja politsei reageerimisajad Koogu küla eri majapidamistel mõningane teekonna pikenemine. Olemasolev teedevõrk piirkondades. jääb toimima ka Koogu külas, tagades ligipääsu operatiivteenistustele. Tänaseid liikumisteid ei suleta, liikumisvõimalused tagatakse kas läbi Palume seetõttu enne asukoha eelvaliku lõplikku otsust esitada Koogu küla liiklussõlmede ja ristete või on ristumisel uue 2+2 põhimaanteega kohta eraldi analüüs: olemasolev tee kogujatee kadu ühendatud liiklussõlme. Kõigis suundades  millised on operatiivteenistuste juurdepääsuteed praegu; on liikumisvõimalus tagatud. Arvestada tuleks ka seda, et operatiivteenistuste juurdepääs 120 km/h sõidukiirusega 2+2 sõidurajaga  millised on need pärast uue maantee rajamist; maanteed mööda on külani kiirem kui olemasoleva tee puhul.  kas ja kui palju võivad muutuda kiirabi ja pääste reageerimisajad;  kuidas jõuavad operatiivteenistused küla põhja- ja lõunaossa;  millised on alternatiivsed juurdepääsuteed liiklusõnnetuse, tee sulgemise või muu hädaolukorra korral. Inimeste tavapärase liikumistee pikenemine võib olla ebamugavus. Hädaolukorras võib aga iga lisaminut olla määrava tähtsusega. Koogu külas elab lapsi ning küla territooriumil liigutakse igapäevaselt eri Liikumisteekonnad sõltuvad majapidamise asukohast ja liikumissuunast. suundades. Meie varasemas tagasisides tõime välja, et 2025. aasta seisuga Kogu tänane teedevõrk jääb toimima. Kergliiklusteed kavandatakse nt elab külas 10 last ning paljud neist liiguvad küla eri osades. põhimaanteed ületavatele viaduktidele ning bussipeatusteni. Palume esitada konkreetne lahendus, kuidas tagatakse laste ja teiste kohalike elanike turvaline liikumine olukorras, kus küla lähedale või läbi küla rajatakse kiire ja suure liikluskoormusega 2+2 maantee. Ei piisa üldisest viitest ristumistele või kogujateedele. Vajalik on selgelt näidata, kuidas inimene reaalselt liigub ühest külaosast teise ning kui pikk ja turvaline see teekond on. 96 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Koogu küla kogukond on mures, et küla läbiv suur maantee muudab senise Mõjuhindamine viidi läbi vastavalt planeerimisseadusele (PlanS) § 36 ja elukeskkonna sellisel määral, et osa elanikke võib kaaluda külast lahkumist. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele Samal ajal on Koogu küla viimastel aastatel kasvanud ning sinna on tulnud uusi (KeHJS) § 40. Mõjuhindamise ja trassikoridori alternatiivide elanikke. Küla lõhkumine suure maanteega võib selle positiivse arengu pöörata võrdlusmetoodika tugineb planeeringu lähteseisukohtade ja vastupidiseks. See on vastuolus laiema eesmärgiga hoida maapiirkonnad mõjuhindamise programmis kirjeldatud metoodikale. Riigi eriplaneering elujõulisena ja toetada inimeste jäämist oma kodukohta, mitte luua olukorda, on kõrgema tasandi planeering ja mõjuhindamine arvestab planeeringu kus infrastruktuuriotsused sunnivad neid sealt lahkuma. täpsusastet. See tähendab, et kinnistupõhist hindamist läbi ei viida, kuid mõju küladele, külaidentiteedile, liikumisele jne on hinnatud. Palume hinnata, kuidas mõjutab kavandatav lahendus: Võrdluse ja mõjude hindamiseks on kriteeriumid valitud nii, et kõik  Koogu küla rahvastiku püsimist; mõjuvaldkonnad on kaetud, sh asjakohased mõjud.  uute elanike ja noorte perede tulekut;  kinnisvara kasutatavust ja väärtust;  kohaliku ettevõtluse ja põllumajanduse arengut;  küla pikaajalist elujõulisust. Meie eesmärk ei ole takistada liiklusohutuse parandamist. Kuid liiklusohutuse parandamine ei tohiks toimuda ühe toimiva ja kasvava küla elukeskkonna arvelt. Hea planeerimine ei tähenda üksnes tehniliselt toimiva tee leidmist. Planeerimisel tuleb arvestada ka olemasoleva asustuse, inimeste elukeskkonna ja piirkonna ruumilise terviklikkusega. Koogu küla puhul tähendab see, et enne pöördumatute otsuste tegemist tuleb sisuliselt kaaluda, kas uue maantee rajamine läbi küla on kooskõlas küla senise iseloomu ja tulevikuga. Me leiame, et Koogu küla läbiv lahendus ei ole praegusel kujul piisavalt põhjendatud ainult väitega, et teiste alternatiivide puhul mõjutatakse rohkem hooneid või muid objekte. Ka planeeringu avalikes 97 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht materjalides on tunnistatud, et täpse tee asukoha, kohalike ühenduste ja leevendusmeetmete küsimused vajavad veel detailsemat lahendamist. Meie seisukoht ja ettepanek Olemasolevasse teekoridori jäämist on võrdluse ja mõjude hindamise Koogu küla kogukonna seisukoht on, et 2+2 maantee ei tohiks läbida Koogu käigus kaalutud. Selgitused ja põhjendused on antud varasemas küla viisil, mis lõikab küla kaheks ja kahjustab pöördumatult selle elukeskkonda kirjavahetuses ja käesolevas tabelis. ja kogukondlikku terviklikkust. Praeguse, asukoha eelvaliku etapi ülesanne vastavalt eriplaneeringu Palume kaaluda võimalust jääda võimalikult suures ulatuses olemasolevasse algatamise otsusele ja tehnilisele kirjeldusele on leida kiirusele 120 km/h teetrassi, selle asemel et rajada täiesti uus koridor. Samuti palume kaaluda vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamiseks sobiv trassikoridori asukoht. alternatiivseid ehituslahendusi, näiteks viadukti rajamist Rannu piirkonnas (nt Eriplaneeringu ülesanne ei ole kaaluda ja määrata, kas ja kus tulevikus 1+2 rajaga lahendus), mis võimaldaks vähendada trassi mõju olemasolevale kasutatakse 2+1 lahendust. Planeeritav teelõik on pikk, selle asustusele ja maastikule. Uue, senisest trassist eemale kalduva lahenduse väljaehitamine toimub etapiviisiliselt ja pikema perioodi vältel, seega ei asemel tuleks eelistada lahendusi, mis säilitavad küla paiga vaimu (genius loci) ole erinevad lahendused (nt 2+1) tulevikus välistatud. ega hävita kohapealset elukeskkonda ja identiteeti juba lähtepunktist alates. Oluline on, et otsused ei lähtuks üksnes lühiajalisest ehituslikust lihtsusest, vaid arvestaksid ka pikaajalist mõju kogukonna terviklikkusele ja piirkonna omapärale.Leiame, et riiklikult oluline teeprojekt peab parandama liiklusohutust, kuid seda tuleb teha viisil, mis ei hävita samal ajal toimivat ja kasvavat kogukonda. Koogu küla ei ole lihtsalt koht, kust tee saab läbi minna. Koogu küla on inimeste kodu, väljakujunenud elukeskkond ja kogukond, mille säilimisega tuleb planeeringus tegelikult ja sisuliselt arvestada. Palume Koogu küla läbiva trassilahenduse puhul enne asukoha eelvaliku lõplikku kinnitamist veel kord hinnata, kas kavandatav lahendus on tõepoolest ühiskondlikult ja ruumiliselt kõige tasakaalustatum ning kas kõiki olulisi mõjusid on võimalik tegelikult leevendada, mitte üksnes jätta nende lahendamine tulevikku. 98 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.31 Lüganuse Vallavalitsus Kirja kuupäev ja nr: 21.08.2026 nr 6-2/1110-1 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Lüganuse Vallavalitsus märgib, et Haljala–Kukruse põhimaantee arenduse eelistatud trassikoridor paikneb Võtame teadmiseks. valdavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringuga määratud transpordikoridoris. Kuna nimetatud koridoriga on valla ruumilises arengus varasemalt arvestatud, ei esita vald eelistatud asukohavaliku osas põhimõttelisi vastuväiteid. Oleme teadlikud, et asukoha eelvalik ja mõjude hindamine toimus tihedas koostöös avalikkusega, kohalike omavalitsustega ja erinevate huvigruppidega. Protsessi kaasati puudutatud elanikud, maaomanikud ja teised huvigrupid. Protsessi erinevates etappides viidi läbi töökoosolekuid ametkondadega, kohtumisi kohalike omavalitsustega, kogukonna esindajatega, ettevõtjatega ja põllumeestega ning korraldati avalikke arutelusid. Usume, et kujunenud tihe koostöö leiab aset ka detailse lahenduse etapis, kus hakatakse valitud trassikoridoris koostama täpsemat lahendust ja hindama mõjusid detailsemalt. Selles etapis on eriti oluline silmas pidada põhimaantee arenduse kontekstis asustuse arengut ja elujõulisust ning ettevõtluse ja teenuste kättesaadavust ja arengut. Võttes arvesse kavandatava teelõigu asustusmustrit ja ruumilist paigutust soovime juhtida tähelepanu Planeeringu seletuskirja ptk 3.5.2. on kergliikluse ohutule korraldamisele. Arvestades piirkonna asulate paiknemist ning olemasoleva riigitee täiendatud tingimusega, et tuleb tagada rolli piirkondliku ühendusteljena, on põhjendatud käsitleda jalg- ja jalgrattateed olemasolevate kergliiklejale ohutu ja turvaline liikumisühenduste loomuliku jätkuna. Lahendus peab tagama ohutu ja sidusa ühenduse Lüganuse vallas liikumisvõimalus kergliiklusteede rajamisega teeäärsete asulate suunalt lähimate suuremate keskuste nagu Kohtla-Järve ja Jõhvi suunal ning toetama eritasandilistes liiklussõlmedes ja ristetel, seeläbi piirkonna terviklikku toimimist ja igapäevast liikuvust. Samuti tuleb läbi mõelda jalg- ja ühendades kergliiklusteed bussipeatustega jalgrattateede võrgustik, mis toetab ühistranspordi kättesaadavust ja bussipeatuste kasutamise ohutust. ning tagades nende sidus ühendus olemasolevate kergliiklusteedega. 2.32 M.S. Kirja kuupäev: 21.08.2026 100 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht andmise tulemusena veel täiendatud), millega ehitusprojektis ehitustöödele seatavate tingimuste osas arvestada. Planeeringu detailse lahenduse koostamise raames tuleb täpsustada ka kõik alale jäävate puurkaevude asukohtadele lisaks ka salvkaevude asukohad ning selgitada välja nendest tulenevad kitsendused. 2) Eeltasuvusuuringus on elamumaa väärtuse languseks eeldatud Erinevad uuringud annavad erinevaid hinnanguid, viidatud uuringus oli 30% 10% kuni 200 m ja 5% 200–500 m kaugusel, põhjustena on maksimaalne väärtuse langus. Planeeringus oleme arvestanud keskmist võimalikku nimetatud visuaalset pilti ja mürahäiringut. Uuringus on märgitud, maa väärtuse langust, mida toovad välja rohkemad uuringud (Urban Land Institute et kohalikke allikaid ei olnud võimalik kasutada, ja viitab Rootsi (ULI ) ja U.S. Federal Highway Administration (FHWA)). Üksikule näitele tuginedes ei uuringule, mille kohaselt langes tee lähedal asuva maa väärtus anna see õiget hinnangut, sest samuti on võimalik leida näiteid, kus maantee rajamine 30% . Miks eeldatakse, et meie maa väärtus langeb ainult 5%-10% ei muuda või hoopis tõstab kinnisvara hinda. ? Kas maa väärtuse langus ei ole meil siiski suurem? 3) Eskiisprojekti kohaselt kulgeb uus maantee alates Teie majapidamine jääb kahe tee vahele, asudes nii olemasolevast Tallinna-Narva 120,5kilomeetrist olemasolevast teest lõuna pool ning olemasolev teest kui uuest 2+2 teest ca 600 m kaugusel. Tee ja hoonete vaheline kaugus (600 m) tee jääb samuti kasutusse. Minu majapidamine jääb kahe on piisav, tagamaks liiklusmüra, õhusaaste ja vibratsiooni vastavus normidele. maantee vahele, uue trassikoridori keskteljest ca 600 m Uue tee rajamisel langeb olemasoleva tee liikluskoormus märkimisväärselt ning kaugusele. Kas on hinnatud kahe maantee vahele jäävas Koogu olemasoleva tee äärne olukord paraneb. külas tekkivat müra ning müra ja vibratsiooni kumulatiivset mõju inimestele ja koduloomadele ning millised leevendusmeetmed on Detailse lahenduse etapis viiakse läbi müra- ja vibratsiooniuuringu II etapp (täpsem sellega seoses Koogu lõiku kavandatud? uuring, mis arvestab juba täpsemat lahendust, sh tee kõrgust ja plaanilist lahendust, maapinna kõrgust jne). Tee kasutusaegse (sh valmimisjärgne olukord ja 20 a perspektiiv) müra leviku hindamiseks teostatakse müra leviku modelleerimine ning koostatakse mürakaardid, sh arvestades ka teiste teedega (samuti ristmikele peale- ja mahasõitudega), mis võivad piirkonna müraolukorda märkimisväärselt mõjutada. Vibratsiooni ulatuse häiringu leviala piirdub tee vahetu lähedusega. Täpne mõjuala ulatus selgitatakse välja detailse lahenduse etapis, kus võetakse arvesse tee 101 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht täpsustatud asukohta, kõrgustingimused jne ning selle põhjal selgitatakse välja leevendusmeetmete vajadus. 4) Sotsiaal-majanduslik kriteerium oli Sämi–Purtse võrdluses Lõunapoolse alternatiivi kõrvalejätmisel on sotsiaal-majanduslik kriteerium üks otsustav argument lõunapoolse alternatiivi kõrvalejätmisel. Rannu põhjendus. Olulisem ja kaalukam on looduskeskkonnale kaasnev negatiivne mõju - võrdluses eelistas sama kriteerium alternatiivi 2-A+2-E, mida tõenäoline ebasoodne mõju. asustusstruktuuri uuring soovitas kõigis käsitletud teemades, kuid seal jäi see nõrgaks põhjuseks. Mille alusel oli sama kriteerium ühes võrdluses määrav ja teises mitte? 2.33 P.E. Kirja kuupäev: 21.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Meie peretalude põllumaad piirnevad Tallinn–Narva maanteega üle kahe kilomeetri pikkusel Mõistame Teie muret seoses põllumaade vähenemise ja lõigul Kõrkkülas, Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal. tükeldamisega. Olukorda piirkonnas veelkord analüüsides Need põllumaad on meie farmi jaoks äärmiselt olulised – tegemist on meie ainsate ja kaaludes leidsime, et otstarbekas on trassikoridori väärtuslike põllumaadega, mis võimaldavad meil toota teravilja ja loomasööta. Lisaks laiendada olemasoleva Tallinna-Narva teeni. Laiendatud kaotaksime kavandatava tee rajamise tõttu olulisel määral veiste karjamaid. trassikoridor võimaldab detailse lahenduse etapis leida erinevate osapoolte koostöös teele ja rajatistele sobivaim Tänases olukorras peaks olema selge, et sellised peretalud nagu meie aitavad hoida Eesti asukoht trassikoridoris ning parim tehniline lahendus. toidujulgeolekut ning säilitada elu ja majandustegevust maapiirkondades. Seetõttu on meie jaoks äärmiselt oluline, et taristu arendamisel arvestataks ka kohalike Samuti rõhutame, et põllumajandusmaa kasutusele põllumajandusettevõtete ja maaomanike vajaduste ning võimalustega oma tegevust jätkata. piiranguid ei ole kuni hakatakse maanteed ehitama. Hetkel on käimas alles planeerimisprotsess ning planeeringu Kavandatava tee ehituse planeeringuala mõjutab meie talu tegevust väga otseselt. Meie kehtestamiseni jõutakse eeldatavasti 2030. aastal ning hinnangul ei ole Kõrkkülas võimalik rajada uut trassikoridori viisil, mis ei põhjustaks meie sellele järgneb täpsem projekteerimine. Maantee 102 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht põllumajandusmaade ja karjamaade olulist vähenemist ning kahjustaks meie talu edasist väljaehitamise aega ei ole teada, see toimub tulevikus toimimist. lõikude kaupa vastavalt vajadusele ning rahastuse Me ei ole maanteevõrgustiku kaasajastamise ega liiklusohutuse parandamise vastu. Peame olemasolule. uue ja tänapäevase maanteetaristu arendamist vajalikuks. Küll aga leiame, et Kõrkkülas peaks uue tee lahendus olema võimalik kavandada olemasoleva trassikoridori laiendamise piires, vältides uue trassikoridori rajamist meie põllu- ja karjamaade arvelt. Oleme hea meelega valmis Teile tutvustama meie piirkonda, näitama olemasolevaid põllu- ja karjamaid ning selgitama lähemalt, millist mõju kavandatav trass meie talu tegevusele avaldaks. Loodame, et edasises planeerimisprotsessis leitakse lahendus, mis võimaldab arendada vajalikku maanteetaristut, kuid samal ajal säilitada meie talu tegevuseks hädavajalikud põllu- ja karjamaad. 2.34 Evecon OÜ Kirja kuupäev: 21.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Evecon OÜ arendab Eestis maismaa tuuleenergia projekte. Majandus- ja Võtame seisukoha teadmiseks. Kommunikatsiooniministeerium teavitas 08.07.2026 kirjaga nr 13-3/2395-1 planeerimisseaduse § 37 lg 1 alusel, et valminud on Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi (edaspidi REP) ning KSH I etapi aruande eelnõud, ja palus nende kohta esitada põhjendatud arvamuse hiljemalt 21.08.2026. Esitame alljärgnevalt oma seisukohad. Lüganuse Vallavolikogu kehtestas tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 3 osas 28.05.2026 otsusega nr 41 (edaspidi KOV EP). Evecon OÜ puutumus menetluses oleva REP-iga tuleneb kehtestatud KOV EP-st, kuivõrd selle kohaselt on võimalik rajada alale 3 kuni 12 tuulikut. KOV EP seletuskirja ptk 8.5 kohaselt tuleb ala 3 põhjapoolse hoonestusala põhjaossa kavandatud elektrituulikute projekteerimisel arvestada kaugusega perspektiivse avalikult 103 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht kasutatava Haljala–Kukruse maantee teekatte servast vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, mille kohaselt on elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast L = (H + 0,5D). Alternatiivina näeb KOV EP nende tuulikute puhul ette võimaluse kaaluda ajalist piirangut, st tuuliku võib rajada arvestusega, et maantee ehitusvajaduse tekkimisel see eemaldatakse. Esiteks palume REP-i edasisel kavandamisel eelistada meie puutumusalas trassikoridore 3E ja 3L. Võtame uuendatud kõrgusandmed arvesse. Materjali on Trassialternatiiv 3B piiraks Evecon OÜ õigusi ebaproportsionaalselt, kuna sellele trassile on vastavalt täpsustatud. kehtestatud KOV EP alusel kavandatud elektrituulik. Koridoride 3E ja 3L puhul paiknevad kavandatavad elektrituulikud trassist piisavalt kaugel. Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 kohaselt on elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast L = (H + 0,5D). Kaalutava tuulikutüübi puhul (torni kõrgus 179 m, rootori läbimõõt 175 m, sellest pool 87,5 m) on selleks 266,5 m. Arvestades täiendavalt kauguse mõõtmist elektrituuliku vundamendist, on tuulikute vähim kaugus trassikoridorist 282 m. Vastavad kaugusringid on esitatud alljärgneval joonisel 1. 104 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Seega ei eelda koridoride 3E ja 3L valik ajalise piirangu seadmist ega tuulikute hilisemat Selgitame, et teemakäsitlus on ptk Kitsad olud, mis eemaldamist ning KOV EP ja REP on selle lahendusega omavahel kooskõlas. Ajaline piirang, mille selgitab olukorda trassikoridoriga seonduvalt. kohaselt tuleks tuulik maantee ehitusvajaduse tekkimisel eemaldada, piiraks seevastu Täpsustame seletuskirjas ja kaardirakenduses tuuliku kehtestatud KOV EP-ga antud ehitusõiguse teostamist ebaproportsionaalselt, kuivõrd see kõrguse. tõstaks tuulepargi rajamise kulu iga MW kohta oluliselt ja seaks investeeringu tagasiteenimise sõltuvusse määramata ajal tekkivast tee ehitusvajadusest. Teiseks, mis tahes trassikoridori valiku korral palume arvestada tuulikute paiknemisega ja Käesoleva asukoha eelvaliku etapi ülesanne on leida tagada piisavad mahasõidud tuulepargi ehitamiseks ja opereerimiseks. Palume kirjutada sobivaim asukoht laiemale trassikoridorile, mille sees eriveokõlbliku juurdepääsu nõue asukoha eelvaliku otsusesse. Kui see jääb eelvaliku etapis detailse lahenduse etapis määratakse täpselt tee ja määramata, tuleb sama küsimust lahendada hilisemas etapis olukorras, kus liiklussõlmed ja rajatiste asukohad ning lahendused. kogujateed on projektlahendusega juba paigas. Asukoha eelvaliku etapis erilahendusi (täiendavaid Tuulepargi ehitamisel ja hilisemal hooldamisel on vaja vedada tuulikute komponente, mille risteid vms) tuulealadele juurdepääsu tagamiseks ei mõõtmed ületavad tavaveo piirmõõtmeid mitmekordselt. Kaalutava tuulikutüübi puhul on kavandata ja täpsusastmest tulenevalt konkreetseid pikima komponendi ehk laba pikkus ligikaudu 90 m, autorongi kogupikkus kuni 110 m, suurim parameetreid/tingimusi detailseks etapiks ette kirjutada veolaius 6,0 m ja veokõrgus 6,5 m, mistõttu nõutav vaba kõrgus teel on vähemalt 7,5 m. ei ole põhjendatud. Detailse lahenduse etapis Raskeima komponendi mass on kuni 120 t ja autorongi kogumass kuni 250 t. Ühe tuuliku kohta määratakse tee ja rajatiste asukohad ja lahendus on vaja 8–14 eriveost. Sellised veod eeldavad Transpordiameti eriluba, mille väljastamine sõltub arvestades tee projekteerimise norme (detailse tee geomeetriast. Tavapärasele liiklusele projekteeritud liiklussõlm või kogujatee ei võimalda lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt), selliste veoste liikumist, ehkki formaalselt on ühendus olemas. Lõplikud mõõtmed täpsustuvad olemasolevat olukorda, juba rajatud teedevõrku, tootja koormus- ja veodokumentide alusel enne detailse lahenduse etapi lõppu. kehtestatud planeeringutega planeeritud lahendusi, Juurdepääsu säilitamise osas palume tagada REP-i detailse lahendusega tuulepargi alale toimunud arenguid konkreetses piirkonnas jne. Lisaks vähemalt kaks teineteisest sõltumatut eriveokõlblikku juurdepääsu riigiteelt nr 1. Kahe arvestatakse ka täpsemate uuringute, analüüside ning juurdepääsu vajadus tuleneb ehitusaegsest varustuskindlusest ja hilisemast mõjuhindamise tulemusi. hooldusjuurdepääsust suurte komponentide (laba, generaator, käigukast) vahetuseks kogu Planeeringu seletuskirja ptk 3.5.2. on lisatud tingimus, tuulepargi eluea jooksul. Kui kavandatav maantee lõikab läbi olemasoleva servituudiga tagatud et detailse lahenduse etapis tuleb detailplaneeringutega juurdepääsutee, tuleb asendusühendus rajada enne olemasoleva ühenduse sulgemist ning see ja/või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutega peab vastama samadele eriveoparameetritele. Olemasolev juurdepääs on esitatud alljärgneval kavandatud ja väljaarendatud tuulikuparkide piirkonnas 105 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht joonisel 2. Juurdepääsu ei saa lugeda tagatuks, kui see on formaalselt olemas, kuid ei võimalda kaaluda teelahenduse kavandamisel tuulikute ja tuuliku eespool kirjeldatud mõõtmetega eriveoseid; juurdepääsu säilimist tuleb hinnata komponentide veoks vajalike eriveoste läbipääsu funktsionaalselt, mitte üksnes ühenduse geomeetrilise olemasolu järgi. Palume kanda vajadust. eriveokõlblik juurdepääsukoridor REP-i kaardimaterjalile eraldi tingmärgiga ning siduda see Lisaks märgime, et 2+2 tee rajamine toimub järk-järgult maakasutus- ja ehitustingimustega, et see oleks järgnevates projekteerimisetappides siduv. pikema perioodi vältel. Millisel ajaperioodil toimub antud lõigus 2+2 tee, kogujateede, liiklussõlmede jt rajatiste väljaehitamine, ei ole käesoleval hetkel võimalik öelda. Elluviimine toimub vastavalt vajadusele tõsta liiklusohutust olemasoleval teel (st alustatakse liiklusohtlikumatest kohtadest) ja arvestades riigi rahalisi võimalusi. Uue põhimaantee kavandamisel teedevõrgu sidusus tänase (või vahetult lähiaastatel tuulikute rajamisega seoses rajatava) võrguga lahendatakse planeeringu järgmises ehk detailse lahenduse etapis. Detailse lahenduse lähteülesandes palume ette näha eriveokoridori parameetrite määramine koostöös Transpordiameti ja piirkonna taastuvenergia arendajatega. Määrava tähendusega on vaba kõrgus vähemalt 7,5 m teed ületavate rajatiste ja õhuliinide osas, 6,0 m laiuse veose läbipääsu võimaldav vaba laius koos sektsioonide kaupa demonteeritavate müratõkete ja piiretega, pöördejälgede analüüs liiklussõlmedes ja ringristmikes suurima autorongi kohta ning 106 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht sildade, truupide ja kogujateede kandevõime vastavus 250 t kogumassiga autorongi koormusskeemile. Samuti palume leppida tuulikute tarnegraafikus ja riigitee ehituse etapiviisilisuses kokku selliselt, Vt eelnev vastus. et need üksteist ei välistaks, ning tagada, et tuulepargi alale suunduv juurdepääs ei katkeks ehitustööde ajal pikemaks ajaks. Kui riigitee ehitus toimub pärast tuulepargi valmimist, palume tagada tuulepargi hooldamiseks vajaliku juurdepääsu, mis võimaldab ka suurte komponentide vahetuseks vajalike kraanade ja eriveoste liikumist. Ühtlasi palume anda arendajale võimalus eriveokoridori puudutava projektlahendusega tutvuda ja selle kohta arvamus esitada. Kolmandaks juhime tähelepanu, et KSH I etapi aruande eelnõus ei ole käsitletud REP-i mõju REPi ja KOV EP koostamine on toimunud paralleelselt. kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutele ega nende alusel kavandatavatele KOV EP ala 3 osas kehtestati mais 2026. Vastuolude taastuvenergia arendustele. Planeeringuala Ida-Viru osas on tegemist olulise majandusliku hindamine menetluses ja kehtestatud planeeringutega mõjuga, mistõttu palume seda mõjukategooriat aruandes eraldi hinnata. Asukoha eelvaliku on osa KSHs ja selle alusuuringus, nt asustusstruktuuri otsuses tuleks sõnaselgelt sätestada, et REP-i elluviimine ei muuda kehtestatud kohaliku uuringus tehtud analüüsist. Seejuures on analüüsitud ka omavalitsuse eriplaneeringute elluviimist võimatuks ning et detailse lahenduse etapis tagatakse tuulenergeetika planeeringuid ning REPi koostamise nendega kooskõla. Lõpetuseks palume kaasata Evecon OÜ REP-i detailse lahenduse etapi käigus tehtud koostööd tuulearendajatega tuulikute lähteülesande koostamisse ning liiklussõlmede ja kogujateede lahenduste väljatöötamisse Aa, positsioonide ja kõrguste kokkuleppimisel. Varja ja Püssi piirkonnas. Oleme Teie kirja joonisel 1 toodud tuuliku kõrgusega arvestanud ja uuenenud info alusel REPi materjali täpsustanud (planeeringu seletuskirja, kaardirakendust). Käesolevaga vastuolu REPi ja EP vahel puudub – elektrituulikute asukohad arvestades kogukõrgust on trassikoridorist piisaval kaugusel tagamaks vastavus normidele. REP ei sea takistusi tuuleenergeetika planeeringu elluviimiseks. 107 Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu REP asukoha eelvaliku, AKM, sh KSH esimese etapi aruande koostamine 17.09.2026 2.35 Enery Estonia OÜ Kirja kuupäev: 27.08.2026 Ettepaneku sisu Vastusseisukoht Palume taristu planeerimisel ja projekteerimisel arvesse võtta 2026. Rõhutame, et Haljala-Kukruse REPis on asukohavaliku etapis teada ainult aastal kehtestatud Lüganuse valla KOV eriplaneeringu alusel trassikoridori asukoht, tee paiknemine trassikoridori sees saab paika detailse kavandatavaid tuulegeneraatorite asukohti Tagaaia, Tülli, Piirivälja, lahenduse koostamise käigus ja planeeringu kehtestamisega (eeldatavasti aastaks Kaseoru ja Sakala kinnistutel Lüganuse vallas. 2030). REPis koostatud esialgne eskiisprojekt täpsustub ja see ei tarvitse näidata tee lõplikku asukohta. Oleme REPi planeerimisprotsessi jooksul koostööd teinud Toetudes tee projekteerimise normidele, peab riigitee teekatte serva (ReM 9.12.24 kiri nr 14-5/4970-1 ja hilisem suhtlus e-kirjavahetuses) ning neid ja tuuliku vahele jääma vähemalt tuuliku tipukõrguse pikkune tingimusi Enery Estonia OÜle selgitanud. Vältimaks planeeringute segavat mõju vahekaugus. Teelõigu riigi eriplaneeringu kooskõlastamiseks ja teineteisele oleme rääkinud tuulikute puhul ühe võimalusena kasutada arvamuse andmiseks edastatud materjalide pakis sisalduvas eelistatud madalamaid tuulikuid või tuulikupositsioonide paigutamist selliselt, et tuulik ei trassikoridoril eskiisprojektis on kõnealune vahekaugus suurem kui ulatuks maanteeni. Riigi eriplaneering arvestab kehtivate planeeringutega norm sätestab. See tähendab, et eskiisprojekti järgi ei ole planeeritud vastavalt seaduse nõuetele ja võimalustele. tuulikud ja kavandatav maantee omavahelises konfliktis. Palume ka riigi eriplaneeringu järgmistes etappides arvestada kehtiva tuuleenergia planeeringuga, et vältida soovimatuid olukordi. Lisaks pöörame tähelepanu, et ligipääs Tagaaia, Tülli, Piirivälja, Kaseoru Võtame teadmiseks, kuid erilahendusi tuulealale juurdepääsuks käesolevas, ja Sakala kinnistutele kavandatavate tuulikuteni on planeeritud asukoha eelvaliku etapis ei kavandata. Detailse lahenduse etapis määratakse tee lahendada mahasõiduga riigiteelt nr 1 Tülli kinnistule. ja rajatiste asukohad ja lahendus arvestades tee projekteerimise norme (detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt), olemasolevat olukorda, juba rajatud teedevõrku, toimunud arenguid konkreetses piirkonnas jne. Lisaks arvestatakse ka täpsemate uuringute, analüüside ning mõjuhindamise tulemusi. 2+2 tee rajamine toimub järk-järgult pikema perioodi vältel. Millisel ajaperioodil toimub antud lõigus 2+2 tee, kogujateede, liiklussõlmede jt rajatiste väljaehitamine, ei ole käesoleval hetkel võimalik öelda. Elluviimine toimub vastavalt vajadusele tõsta liiklusohutust olemasoleval teel (st alustatakse liiklusohtlikumatest kohtadest) ja arvestades riigi rahalisi võimalusi.  vastavalt nimekirjale Meie 18.09.2026 nr 13-3/3222-1 Haljala–Kukruse maanteelõigu REP kooskõlastamise ja arvamuse andmise vastused Täname Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande eelnõude kohta esitatud kooskõlastuste, arvamuste ja ettepanekute eest. Oma seisukoha esitas 11 kooskõlastajat, lisaks laekus 35 arvamust maaomanikelt jt eraisikutelt, ettevõtetelt, kohalikelt omavalitsustelt ning kogukondade esindajatelt. Kokkuvõttev vastuste tabel on lisatud manusena kirjale ning lisame selle ka planeeringu kodulehele haljalakukruse.ee dokumentide rubriiki. Lähiajal teavitame Teid planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelude toimumisest eraldi kirjaga. Materjalide täiendamine on töös ja täiendatud materjalid lisatakse kodulehele avaliku väljapaneku ajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler Lisa: Kooskõlastamise ja arvamuse andmise perioodil laekunud seisukohad vastustega Anne Martin +372 5802 3933 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158