Teenistuse korraldamine

-378460 46355 0 0 Justiits- ja Digiministeerium [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn [email protected] Kaitseministri määruse "Mobilisatsiooniregistri põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja . Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitseseaduse rakend amiseks , mi l volitusnormi muutumise tõttu tuleb kehtestada ka mobilisatsiooniregistri põhimääruse terviktekst uuesti. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemi esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri EELNÕU 08.09.2026 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Mobilisatsiooniregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 136 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Eesmärk ja reguleerimisala (1) Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) täitmise, Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõjaaja üksuse varustuses olevate materiaalsete vahendite üle arvestuse pidamine reguleeritakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 137 lõike 4 alusel kehtestatud määruses. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (2) Registri volitatud töötlejad on Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet. § 3. Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. (2) Register koosneb: 1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu kohta (edaspidi digitaalne register); 2) digitaalsest arhiivist. 2. peatükk Registriandmete koosseis § 4. Digitaalsesse registrisse kantavad andmed (1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) koosseisuline kuuluvus; 3) kood; 1 4) tüüp; 5) staatus sõjaaja struktuuris; 6) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev; 7) formeerija; 8) formeerimiskoht; 9) kogunemiskoht; 10) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta; 11) väljaõpe. (2) Sõjaaja ametikoha kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) kuuluvus; 3) ametikoha tüüp; 4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv; 5) ametikohale nimetava isiku ametikoht; 6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta; 7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev; 8) ametikoha klassifikaator; 9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded; 10) ametikohal nõutav auaste; 11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase. (3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku kohta, välja arvatud kutsealuse ja sõjaaja ametikoha nõuetele mittevastava isiku kohta, kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi või -nimed; 2) isikukood; 3) rahvastikuregistrijärgne elukoht; 4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast; 5) omandatud või omandatav haridustase; 6) õppekava nimetus; 7) sõjaväelise väljaõppe tase; 8) mootorsõiduki juhtimisõigus; 9) töö- või ametikoht; 10) veregrupp ja reesusfaktor; 11) vastavus tervisenõuetele; 12) antropomeetrilised andmed; 13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria; 14) sõjaväelise eriala arvestuse kood; 15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number; 16) isikuplaadi väljastamise kuupäev; 17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev; 18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev; 19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine; 20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus; 21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed; 22) Eestist lahkumise piirang. § 5. Digitaalne arhiiv Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed. 2  3. peatükk Andmete kandmine registrisse § 6. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega: 1) kaitseväekohustuslaste register; 2) tsiviiltoetuse register; 3) kaitseplaneerimise infosüsteem. (2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. § 7. Registris kannete tegemise nõuded (1) Registrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine. (2) Volitatud töötleja teeb automatiseerimata kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva jooksul kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates. (3) Registri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) kande tegijat tuvastada võimaldav teave; 2) kuupäev ja kellaaeg; 3) objekt. § 8. Andmete parandamine (1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama. (2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete saamiseks andmete esitaja poole. (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale. § 9. Andmete arhiveerimine, säilitamine ja kustutamine (1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad andmed kustutatakse. (2) Kustutatud andmed kantakse digitaalsesse arhiivi. (3) Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat digitaalsest registrist kustutamisest arvates. (4) Isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates järgmiselt: 1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat; 2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat. 3  4. peatükk Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine § 10. Juurdepääs registriandmetele (1) Juurdepääs registriandmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. (2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs vajaduspõhiselt ning kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. (3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või registri väljavõttega. (4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles on märgitud vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi või nimetus; 2) isiku- või registrikood; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus; 5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ja viide andmete saamise aluseks olevale õigusnormile; 6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti- või töökoht; 7) juurdepääsu kestus; 8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase; 9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 10) soovitav andmetele juurdepääsu viis. (5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse esitajalt lisateavet. (7) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega. Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega. (8) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte koostatakse digi- või paberdokumendina. (9) Digitaalsele registrile juurdepääsu õigust taotlenud isik või asutus on kohustatud viivitamata teavitama volitatud töötlejat enda või oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne juurdepääsuõiguse kehtivusaja lõppu. § 11. Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine (1) Digitaalsele registrile juurdepääsu õigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt järgmisi andmeid: 1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave; 2) päringu kuupäev ja kellaaeg; 4 3) vaadatud andmed. (2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates. 5. peatükk Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ning rahastamine § 12. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise; 3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest; 4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) teeb registri vastutavale töötlejale registri arendamiseks ettepanekuid. § 13. Järelevalve (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused. (2) Järelevalvet tegeval isikul peab riigisaladusele juurdepääsu õigus olema vähemalt tasemel „salajane“. § 14. Registri pidamise rahastamine Registri pidamise kulu kaetakse registri volitatud töötlejale eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. 6. peatükk Rakendussäte § 15. Registri järjepidevus Määruse jõustumisel jätkatakse kaitseministri 15. mai 2022. aasta määruse nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ alusel registrisse kantud andmete töötlemist määrusega kehtestatud korras. Hanno Pevkur Minister Kaimo Kuusk Kantsler 5  Kaitseministri määruse „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) rakendamiseks. Kuna on muudetud volitusnormi andjat, kehtestatakse määrus uuesti terviktekstina. Eelnõu kattub suuresti riigikaitseseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega1. Võrreldes riigikaitseseaduse alusel kehtestatud määrusega on täpsustatud, et varude arvestust peetakse KORKS § 137 alusel kehtestatud infosüsteemis. KORKS § 136 lõikes 3 esitatud volitusnormi järgi kehtestab kaitseminister määrusega mobilisatsiooniregistri põhimääruse, milles sätestatakse registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste andmekogudega, andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, muude kui isikuandmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 15 paragrahvist. Määruse ülesehitus on järgmine: 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–3) 2. peatükk. Registriandmete koosseis (§-d 4 ja 5) 3. peatükk. Andmete kandmine registrisse (§-d 6–9) 4. peatükk. Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine (§-d 10 ja 11) 5. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ning rahastamine (§-d 12–14) 6. peatükk. Rakendussäte (§ 15) Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri eesmärk ja määruse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt on registri eesmärk pidada arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. 1 Kaitseministri 15. mai 2022. aasta määrus nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“, RT I, 21.05.2022, 1. 1 Registrisse kantud andmetele ei ole seadusega antud õiguslikku tähendust, mistõttu on registriandmetel informatiivne tähendus. Arvestades registri eesmärki ja andmekoosseisu, on registriandmed kogumis vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 lõike 2 punktile 1 salajasel tasemel riigisaladus. Lõikega 2 täpsustatakse õigusselguse huvides ja registri eesmärgist tulenevalt määruse reguleerimisala. Kuivõrd sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ja varustuse planeerimise platvorm on koondatud KORKS § 137 alusel kehtestatud kaitseplaneerimise infosüsteemi, ei ole enam otstarbekas andmetöötluse minimaalsuse põhimõtte järgi pidada mobilisatsiooniregistris arvestust sõjaaja üksuste materiaalsete vahendite üle. Seetõttu täpsustatakse lõikega 2, et sõjaaja üksuse varustuses olevate materiaalsete vahendite üle arvestuse pidamine reguleeritakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 137 lõike 4 alusel kehtestatud määruses. Eelnõu §-ga 2 korratakse üle, et registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium, ja ühtlasi sätestatakse volitatud töötleja, milleks on Kaitsevägi. Kuna registris olev teave on registriandmete koosseisu ja eesmärki arvestades vajalik Kaitseväe üksuste toimimiseks, ei ole registrile ette nähtud teisi volitatud töötlejaid. Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel saab teavet töödelda ka kokku kutsutud sõjaaja üksus. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt peetakse registrit ühetasandilise digitaalse andmekoguna, mis tähendab, et register ei jagune eraldi alamregistriteks jne. Lõikega 2 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb: 1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu kohta (edaspidi digitaalne register); 2) digitaalsest arhiivist. Digitaalses andmekogus ehk registri põhiosas töödeldakse mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks vajalikke andmeid (üksused, väljaõppe saanud isikud). Kaitsevägi kannab sinna enda loodud andmed ja teistest andmekogudest andmevahetuse teel saadud andmed. Kuna register sisaldab riigisaladust, ei toimi andmekogude andmevahetus riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu. Digitaalsesse arhiivi kantakse volitatud töötleja digitaalsest registrist kustutatud andmed enne nende lõplikku kustutamist. Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse digitaalsesse registrisse kantavate andmete koosseis. Registrisse kantakse andmed sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja sõjaaja ametikohale nimetud isikute (välja arvatud kutsealused ja isikud, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele) kohta. Kutsealuseid ei saa sõjaaja ametikohale määrata, kuna neil puudub sõjaväeline väljaõpe. Lõike 1 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja üksuse kohta. Registrisse kantakse üksuse nimetus, koosseisuline kuuluvus (näitab alluvust üksuse hierarhilises süsteemis), üksuse kood, tüüp (kirjeldab väe- ja relvaliiki), staatus sõjaaja struktuuris (näitab, kas üksus on aktiivne, loodav või aegunud), üksuse moodustamise alguse ja lõpu kuupäev (uue üksuse moodustamisel kaotab vana kehtivuse), formeerija (ees- ja perekonnanimi, isikukood), formeerimiskoht, kogunemiskoht ning teave üksuse loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks oleva käskkirja 2 kuupäeva ja numbri kohta. Viimasele andmeväljale märgitakse üksusele ettenähtud väljaõppe tase. Lõike 2 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja ametikoha kohta. Sealhulgas kantakse registrisse sõjaaja ametikoha nimetus, selle kuuluvus sõjaaja üksusesse (näitab, mis üksuse koosseisu ametikoht kuulub), sõjaaja ametikoha tüüp (kas komplekteeritakse ajateenija, tegevväelase või reservis oleva isiku nimetamisega), samalaadsete ametikohtade arv (sarnaste ametikohtade klassifikaatorite alusel), ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks oleva käskkirja kuupäev ja number, ametikoha alguse ja lõpu kuupäev, ametikoha klassifikaator, mis kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga, ning ametikoha tervisenõuded, mis kehtestatakse KVTS § 31 lõike 6 alusel määrusega. Lisaks kantakse registrisse ametikohal nõutav sõjaväeline auaste ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) kohaselt riigisaladusele juurdepääsuloa vajadus ja tase. Lõike 3 kohaselt kantakse registrisse andmed isiku kohta, kes on reservis kaitseväeteenistuses või on Kaitseliidu tegevliikmena andnud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale nimetamiseks. Registris ei ole andmeid kutsealuste ja isikute kohta, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele. Samas on registris teave isikute kohta, kellel on Kaitseväe jaoks sobiv väljaõpe, kuid kelle kaitseväeteenistusse kutsumisel võivad mobilisatsiooni korral esineda piirangud. See tähendab, et registris on teave kõigi isikute kohta, keda on võimalik sõjaaja ametikohale nimetada. Käesoleva lõike kohaselt kantakse registrisse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha andmed, kontaktandmed, omandatud või omandatav haridustase, õppekava nimetus, sõjaväelise väljaõppe tase, teave mootorsõiduki juhtimisõiguse kohta, töö- või ametikoht, veregrupp ja reesusfaktor, isiku kohta tehtud arstliku komisjoni otsus, antropomeetrilised andmed, omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria (tegevväelane, reservväelane, ajateenija), sõjalise eriala arvestuse kood (klassifikaator, mis näitab koosseisutabelis kindlaks määratud ametikoha põhitunnuseid ning ametikohale ja sellele määratavale isikule esitatavaid põhilisi erialalisi ning sõjaväelise väljaõppe nõudeid), sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev, käskkirja number, andmed isikuplaadi väljastamise kohta (jah/ei), isiku rahuaja ja sõjaaja ametikoht ning sellele nimetamise otsuse number ja kuupäev, teave isiku karistatuse kohta, reservis oleva isiku mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus, riigisaladusele juurdepääsuloa andmed, kui loa taotleja on Kaitsevägi, ning Eestist lahkumise piirang. Kaitseväel on võimalik üksusega siduda ka isikuid, kes ei ole sõjaaja ametikohale nimetatud, kuid kelle väljaõpe sobib selles üksuses teenimiseks. Kirjeldatud eelvaliku eesmärk on vajaduse korral kiirendada teenistusse kutsumist, sealhulgas vabade ametikohtade täitmist. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse digitaalse arhiivi eesmärk. Digitaalset arhiivi peetakse ainult digitaalsel kujul ja sinna kantakse andmed kande kustutamisel digitaalsest registrist. Andmete kustutamise põhimõtted on toodud eelnõu §-s 14. Eelnõu §-s 6 käsitletakse registri ja teiste riigile kuuluvate andmekogude vahelist andmevahetust. Andmeid saadakse päringutena riigi andmekogudest. Samas väljastab register andmeid ka teistele registritele. Mobilisatsiooniregister vahetab andmeid kaitseväekohustuslaste registriga (edaspidi KVK-register). Füüsiliselt paikneb mobilisatsiooniregister eelnimetatud registritest eraldi ja sellele puudub avalik juurdepääs. Füüsilise eraldatuse tõttu ei ole mobilisatsiooniregistril võimalik X-tee kaudu riiklike registritega vahetult andmeid vahetada. Riiklike registritega suhtlemiseks on registri volitatud töötleja välja töötanud vastavad protseduurid, nagu andmete uuendamise perioodilisus. 3 KVK-registrist edastatakse mobilisatsiooniregistrisse § 4 lõikes 3 sätestatud andmed, välja arvatud punktides 7, 14, 18, 21 ja 22 nimetatud andmed. Mobilisatsiooniregistrist edastatakse KVK-registrisse § 4 lõike 3 punktides 14, 18 ja 22 nimetatud andmed. Ühtlasi on KVK-register mobilisatsiooniregistri suhtes põhiandmete säilitaja kaitseväekohustuslase isikuandmeid puudutavas osas (nt andmed, mida hoitakse rahvastikuregistris). Sättes on toodud vaid riigi andmekogud, milles olevaid andmeid töödeldakse mobilisatsiooniregistris. Samas ei ole välistatud, et registrisse kantakse ka mõne ametkondliku andmekogu andmeid elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil, kui üksikkannete tegemine ei ole mõistlik. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse registrikannete tegemise nõuded. Registrikanneteks on andmete ja dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine. Registrikanne tuleb teha kümne päeva jooksul sündmuse toimumisest või registri volitatud töötleja poolt vastava teabe saamisest arvates või dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates. Sättega ei panda siiski kohustust kannet teha, kui see puudutab riigi mõnes teises andmekogus olevat teavet. Näiteks kui on teada kaitseväekohustuslase kodakondsusest loobumine, ei tehta selle kohta mobilisatsiooniregistrisse eraldi kannet, vaid teave saadakse andmevahetuse kaudu kaitseväekohustuslaste registrist, mis omakorda vahetab andmeid rahvastikuregistriga. Kuna volitatud töötlejad on Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet, on registrikannete tegemise õigus vaid nendel isikutel, kes on Kaitseväe või Kaitseressursside Ametiga töö- või teenistussuhtes. Et tagada registrikannete tegemisest ülevaade, tuleb registris säilitada kande kohta kande tegijat tuvastada võimaldav teave (isikule omistatud kood, isikukood või ees- ja perekonnanimi jms), kande tegemise kuupäev ja kellaaeg ning kande objekt ehk milline kanne tehti ja millist teavet sellega töödeldi. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel õigete andmete teadasaamise ja ebaõigetest andmetest teavitamise kord. Lõike 1 kohaselt on volitatud töötleja registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel kohustatud pärast andmete kontrollimist ja ekslike andmete tuvastamist vea parandama. Lõikega 2 sätestatakse volitatud töötleja õigus pöörduda vea tuvastamiseks ja parandamiseks andmete esitaja poole. Lõike 3 kohaselt edastab volitatud töötleja teiste andmekogudega andmevahetuse käigus nende põhiandmetes olevast veast teadasaamisel veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale. Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse andmete kustutamist. Sätte kohaselt kustutatakse andmete muutmisel varasemad andmed ja kantakse digitaalsesse arhiivi. Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud aeg on piisav, et tuvastada tagasiulatuvalt uurimiseks ja kontrollimiseks vajalikke tegevusi ning isikuid. Nimetatud aeg on piisav ka andmete kvaliteedi tagamiseks nii statistilistel eesmärkidel kui ka taastamisvajaduse korral, võimaldades välja selgitada ilmsiks tulnud väärandmete algupära. Kolme aasta möödumisel tuleb teave kustutada nii, et seda ei oleks võimalik taasesitada. Eelnõu §-s 10 käsitletakse juurdepääsu registriandmetele. Lõike 1 alusel on juurdepääs registriandmetele isikul või asutusel, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus. See tähendab, et juurdepääs digitaalses registris olevale teabele põhineb vaid konkreetse isiku teadmisvajadusel, arvestades asutust, kelle heaks isik töötab, 4 ning seejärel isiku ameti- ja töökoha ülesandeid. Seega lähtutakse juurdepääsu hindamisel esimesena asutusest ja alles seejärel isiku ülesannetest. Kuna register on otseselt seotud Kaitseväe ülesannetega riigi sõjalise kaitse korraldamisel, on põhjendatud Kaitseväes või Kaitseressursside Ametis töötavatele isikutele juurdepääsu andmine. Juurdepääsu andmine on põhjendatud ka Kaitseministeeriumi ametnikule vastutava töötleja ülesannete täitmiseks. Teise näitena võib välja tuua Kaitseliidu. Kaitseliidu üks ülesanne on valmistada ette võimeid Kaitseväe tarbeks. Seega on ka Kaitseliidul Kaitseliidu seaduse § 80 lõike 4 järgi õigus saada mobilisatsiooniregistrist andmeid sõjaaja üksuse ja sõjaaja ametikoha kohta. Lõike 2 alusel võimaldatakse registriandmetele juurdepääs kooskõlas RSVS-iga. Registriandmed kogumis on riigisaladus. RSVS-i järgi on õigus esitada teabenõudeid, kuid seejuures tuleb teadmisvajadust põhjendada, näiteks võib tuua sõjaaja ametikohale määratud isiku päringud enda paigutuse või teenistuskäigu või läbitud/planeeritud õppekogunemiste kohta. Mobilisatsiooniregistris kajastatakse teave Kaitseväe sõjaaja üksuste, nende suuruse ja ametikohtade kohta. Mobilisatsiooniregister saab oma eesmärgi täitmiseks teavet avalikest registritest, kuid seotuna sõjaaja üksustega muutub see riigisaladuseks (piiratud, konfidentsiaalne või salajane tase). Üksusega seotud isikule väljastatakse teade tema sõjaaja ametikohale nimetamise kohta üksuse koodiga ning talle teatatakse kogunemiskoht üksuse aktiveerimise otsuse puhuks. Lõike 3 järgi võimaldatakse juurdepääs registriandmetele kas juurdepääsuõiguse andmisega või registri väljavõttega. Digitaalses registris juurdepääsu andmiseks tuleb kasutaja autentida digitaalses registris. Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmise otsuse alusel. Lõike 4 kohaselt peab digitaalsele registrile juurdepääsu võimaldamiseks isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb märkida vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi või nimetus; 2) isiku- või registrikood; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus; 5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ja viide andmete saamise aluseks olevale õigusnormile; 6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametikoht; 7) juurdepääsu vajaduse kestus; 8) riigisaladusele juurdepääsu õigus; 9) andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 10) soovitav andmetele juurdepääsu viis. Lõike 5 järgi on volitatud töötlejal õigus iseseisvalt otsustada, mis andmed isikule või tema esindajale taotluses kirjeldatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks tehakse. Seega on võimalik olukord, kus ühe asutuse esindajad omavad erinevas ulatuses juurdepääsuõigust. Isikule või asutuse esindajale võimaldatakse juurdepääs registris olevatele andmetele pärast tema isiku ja õiguste tuvastamist. Isiku tuvastamine on üks viise, mille abil tagatakse andmete eesmärgipärane kasutamine. Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse 5 saamisest arvates. Lõikega 6 sätestatakse volitatud töötleja õigus enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist küsida taotluse esitajalt asja otsustamiseks vajalikku lisateavet. Lõike 7 järgi võimaldatakse juurdepääs digitaalsele registrile vaid autentimise teel või registri väljavõttega. Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs tema andmetele ainult registri väljavõttega. Nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaolu, et registris olev teave on kaitstud riigisaladusega ja juurdepääsu võimaldamisel peab isikul olema riigisaladusele juurdepääsu õigus. Lõike 8 kohaselt väljastab volitatud töötleja digitaalse registri ja digitaalse arhiivi andmeid digitaalse või paberdokumendina. Registri väljavõtte aluseks on isiku kirjalikult taasesitatav taotlus, põhjendatud huvi olemasolu ja teadmisvajadus. Volitatud töötleja registreerib väljavõtte saanud isiku andmed ja väljavõtte sisu. Lõike 9 järgi peab digitaalsele registrile juurdepääsu saanud isik teavitama enda või tema esindaja juurdepääsu vajaduse lõppemisest, kui vajadus lõppeb enne juurdepääsu taotluses toodud tähtaega. Eelnimetatud sätted on vajalikud muu hulgas selleks, et kaitsta registris olevaid andmeid, mis kogumina moodustavad salajasel tasemel riigisaladuse. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse kohustus koguda ja säilitada andmeid juurdepääsuõigusega isikute tehtud päringute kohta. Kohustuse täitmiseks salvestatakse päringu tegija tuvastamist võimaldav teave. Selleks võib olla näiteks isiku ees- ja perekonnanimi või isikukood. Teiseks tuleb fikseerida ja säilitada päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kolmandana tuleb fikseerida ja säilitada teave selle kohta, milliseid andmeid vaadati. Nimetatud andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat päringu tegemisest arvates. Nõue on vajalik registriandmete eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks ja vajadusel andmesubjekti teavitamiseks tema isikuandmete töötlemisest. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja kohustused registri pidamisel. Vastutav töötleja tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ning organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise. Lisaks vastutab ta koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Volitatud töötleja tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest, vastutab registriandmete väljastamise nõuetele vastavuse eest, tagab õigustatud isikutele juurdepääsu, vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja teeb registri vastutavale töötlejale registri arendamise ettepanekuid. Eelnõu §-s 13 on järelevalve tegijaks määratud vastutav töötleja avaliku teabe seaduses sätestatud pädevuse piires ning RSVS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused vastavalt oma pädevusele, sest registriandmed kogumis on salajase tasemega riigisaladus. Eelnõu §-ga 14 täpsustatakse, et registri pidamise kulu kannab volitatud töötleja ehk Kaitsevägi talle selleks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. 6 Eelnõu §-s 15 tuuakse välja, et tegemist ei ole uue registriga ning seni kaitseministri 15. märtsi 2022. aasta määrusega nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ kehtestatud põhimääruse alusel andmekogusse kantud andmete töötlemine jätkub käesoleva eelnõu kohase määruse jõustumisel määruses kehtestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga reguleeritakse valdkonda, millele ei kohaldata Euroopa Liidu õigust. Mobilisatsiooni registri kasutamisele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ) (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätteid. 4. Määruse mõjud Määrus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi tõttu. Seadusega ei ole asutatud uut registrit ja registri tegevus jätkub. Seetõttu ei kaasne eelnõu jõustumisega üheski valdkonnas olulist mõju. Määrusel on positiivne mõju riigi julgeolekule. Register võimaldab pidada arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise üle, tagades ülevaate Kaitseväe mobilisatsiooni planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatav tulu Kuna põhimäärus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi muutumise tõttu, siis ei kaasne määruse rakendamisega uusi tegevusi ega lisakulu. Määruse rakendamine ei too tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril. Määruse jõustumine on seotud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega. Määruse rakendamiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile. 7