Teenistuse korraldamine - Kaitsevägi

Failid

20260907_Avalik_KV_4.1-3.1_26_144_AK_20260904_KM_12-3_26_107_Pärnu_linn_Ermistu_k_Variku_lõhkematerjali_tehase_PT.zip7817 KB

Sisu (failidest)

Labor 6.00 15.00 Admin 30.00 15.00 Ladu 40.00 40.00 9.00 Ladu 15.00 NEQ=200kg NEQ=200kg NEQ=200kg NEQ=200kg 18.00 18.00 Reservmaa 6.00 15.00 6.00 NEQ=1,5t NEQ=1,5t NEQ=2t NEQ=2t 15.00 Väikesed katsed 16. 00 0t 1 = Q t TINGMÄRGID 0 E 1 Kinnistu piir N = Töömahtude ala Q t Projekteeritud murunõlv 0 E Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1 1 N Projekteeritud haljasalade heakorrastamine ja murukate = Projekteeritud hüdrokülvi ja kookosmatiga kindlustatud Q nõlvad (15m laiaud, 5,5m kõrged) E Reservmaa 1 t N d = a o Q l he E Va N ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud 16.03.2026 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 16.03.2036 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Geoalus: Koostaja: ... Töö nr: ... Mõõdistatud: kk.aaaa Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis Projekti nimi: ESD Solutions OÜ Tehas EEP002913 Registr. nr.: 12620601 [email protected] Objekti asukoht: Pargi tööstusplats 9-11, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu Projekteerija K.Veskimeister /allkirjastatud digitaalselt/ maakond Joonise nimi: Asendiplaan Faili nimi: 26005_TL.dwg Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: Koostatud: 10.02.2021 26005 PP TL-4-01 1:500 Töö nr 26005377| 18.08.2026 Nitrotol OÜ ehitusloa taotluse keskkonnamõju (KMH) eelhinnang Tartu 2026 Ingrid Vinn | keskkonnaekspert, litsents: KMH0168 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ..........................................................................................4 1.1. Lühiülevaade Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt (RKIK) saadavatest teenustest ..................... 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................................................. 7 2.1. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ................................................................................................. 7 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...............................................................................................................................................9 3.1. Asukoht ja maakasutus .........................................................................................................................9 3.3. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................................. 11 3.4. Geoloogia, loodusvarad, pinnas, põhja- ja pinnavesi ...................................................................... 11 3.5. Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................................................................. 12 3.6. Müra ja vibratsioon............................................................................................................................. 13 3.7. Energiakasutus ja jäätmekäitlus ....................................................................................................... 14 3.8. Ohutus, avariiolukordade esinemise võimalikkus .......................................................................... 15 3.9. Kliima ................................................................................................................................................... 15 3.10. Kavandatava tegevuse koosmõju muude mõjualas planeeritavate tegevustega ....................... 17 4. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................. 21 Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 3 Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang on koostatud Nitrotol OÜ kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alale kavandatud tootmisüksuse rajamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) asukoha eelvalikuga kaasnevate mõjude hindamine sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimene etapp viidi läbi perioodil juuni 2024 kuni august 20251. Kaitsetööstuspargi REP KSH käigus hinnati tootmisrajatiste kavandamisega kaasnevat keskkonnamõju lähtudes informatsioonist, mis oli eriplaneeringu etapis kättesaadav. REP KSH koostamise hetkeks oli küll teada kaitsetööstuspargi põhimõtteline lahendus, kuid puudus täpsem teadmine, millised ettevõtted kaitsetööstusparki tulevad. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on hinnata Nitrotol OÜ kui ühe kaitsetööstuspargis tegutsema hakkava ettevõtte keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS)2 § 21 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS-e § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus on sätestatud KeHJS § 6 lõikes 1. Nitrotol OÜ kavandatav tegevus § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka ei kuulu, kuid tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p-le 16 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 2243 § 12 p-le 4 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Käesolev KMH eelhinnang on koostatud vastavuses KeHJS-ega (vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 15.05.2026). Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS §-s 61 toodud kriteeriumitest. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. KMH eelhinnangu koostas Hendrikson & Ko OÜ keskkonnaekspert Ingrid Vinn (KMH litsents nr KMH0168). 1 https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058 3 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”, https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009 Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 4 1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Nitrotol OÜ tehases on plaanis lõhkematerjali käitlemine militaartoodete valmistamiseks pressimise ning valu meetoditel. Territooriumile on planeeritud neli pressihoonet (NEQ=4x200 kg), neli valu ja koostetsehhi (NEQ=2x1500 kg + NEQ=2x1500 kg) ning pinnasega kaetud lõhkematerjali vahelaod (NEQ= 31 t). Lisaks rajatakse administratiivhoone ning mitteohtliku materjali laod. Ettevõte kvalifitseerub kemikaaliseaduse alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 104 § 4 kohaselt B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks (summaarne max QkB on 38,8 t). Planeeritud päevane toodang on 2000 kg ning aastane toodang 500 t. Tehase planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 63 “Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded”. Tehase peamised protsessid on lõhkematerjali ladustamine, pressimine, sulatamine, pressitud ja/või sulatatud materjali täitmine laengukestadesse, kestade pakendamine transpordikastidesse. Tooraine on kas helveste või graanulite kujul. Pressimiseks asetatakse tooraine pressi vormi ning pärast pressimist asetatakse toode pakendisse või laengukesta. Sulatamiseks asetatakse materjal sulatusmahutisse ning valatake toodetesse, kus see hiljem tahkub. Protsessis ei kasutata vett, lahusteid või muid kemikaale, protsessi käigus ei toimi keemilisi reakstioone. Üksikute materjali plekkide eemaldamiseks kasutatakse kas mehaanilist puhastamist või atsetooniga niisutatud lappi. Kavandatavas tootmises kasutatavate kemikaalide loetelu koos teadaolevate ohuklassifikatsioonidega on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1. Kasutatavate kemikaalide loetelu ja ohuklassifikatsioon Ohtliku CAS- EC- ÜRO- Ohukategoo Ohtlikkus Füüsiklai Segu kemikaali numb numb numb ria lühendid e ne olek komponent nimetus er er er ja seisukoha ide CAS- ohulaused lt olulised numbrid ja (H-laused) füüsikalis protsendili ed ja ne sisaldus keemilise d omaduse d 2,4,6- 0209 Expl. 1.1 H201 118- 204- Tugeva Tahke Puhas TNT trinitrotolue Acute Tox. 3 96-7 289-6 plahvatus kuni en (tnt) H331 -jõuga 80,6°C. Acute Tox. 3 lõhkeaine Kollased H311 helbed Acute Tox. 3 H301 STOT RE 2 H373 Aquatic Chronic 2 H411 4 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/103092025005 Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 5 Heksogeen UN Expl. 1.1; 121- 204- Tugeva Tahke RDX 83%, (RDX), 0483 H201 82-4 500-1 plahvatus pulber polüetüleen- flegmtiseeri Acute Tox. 3; -jõuga vaha 7% tud PE- H301 lõhkeaine vahaga STOT SE 1; H370 STOT RE 2; H373 Penterütrito 78-11- 201- UN Expl. 1.1; Tugeva Valge või PETN 86%, ol 5 084-3 0084 H201 plahvatus kollakas plastifikaato tetranitraat -jõuga taignalaad r (õli) 14% (PETN) lõhkeaine ne toode Heksotool Expl. 1.1; - - UN Tugeva Pruun või RDX 60%, (COMP. B, H201 0118 plahvatus roosakas CAS nr 121- RDX/TNT Acute Tox. 3; -jõuga pulber 82-4 60/40) H331 lõhkeaine Acute Tox. 3; TNT 40%, H311 CAS nr 1344- Acute Tox. 3; 95-2 H301 STOT SE 1; H370 STOT RE 2; H373 Aquatic Chronic 2; H411 STOT SE 1; H370 1.1. Lühiülevaade Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt (RKIK) saadavatest teenustest Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse mitmeid kaitsetööstuspargi ühiseid teenuseid ja olemasolevat taristut, mille rajamist ettevõte ise ei planeeri ning millele vajalike tegevuslubade saamise eest vastutab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). RKIK rajab ja vastutab järgmiste teenuste eest: ▪ üldala, kuhu jäävad tööstuspargi sisesed peamised teed, väravahooned, tööstuspargi töötajate ja külastajate parkla, administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats; ▪ hoidlate ala, mis kavandatakse tehaste alast eraldi juhul, kui hoidlad on vaja paigutada kindlasse tööstuspargi piirkonda (nt tulenevalt ohualade tagamise vajadusest); ▪ tsentraalsed katlamajad; ▪ veevarustus ja kanalisatsioon; ▪ reoveepuhasti; ▪ sademevee puhastid. RKIK valmistab ette tehaste ala, mis on kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele. Tehaste alale projekteerivad ja ehitavad hooned KTP kliendid ise. Nitrotol OÜ soojusvarustus tagatakse olemasoleva taristu abil, kasutades RKIK rajatud soojatrassi. Lisaks kasutatakse kaitsetööstuspargi territooriumil paiknevat RKIK poolt hallatavat Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 6 plahvatusohtlikke aineid sisaldavate jääkide hävitusplatsi. Tegemist on ligikaudu 1 hektari suuruse spetsiaalselt selleks otstarbeks rajatud alaga, mis asub pargi edelaosas ning on ohutuse tagamiseks ümbritsetud vallide, piirdetara ja hoiatusmärkidega. Hävitusplatsi kaugus teistest ehitistest ja liiklusteedest on vähemalt 200 meetrit ning ala on 100 meetri raadiuses puhastatud põlevmaterjalist. Jääkide käitlemine toimub peamiselt põletusahju meetodil, maksimaalne lubatud avapõletamise kogus kõigi Kaitsetööstuspargi klientide peale kokku on 60 t aastas. Nitrotol OÜ tugineb olulises osas olemasolevale ühistaristule ja teenustele, vältides täiendava eraldiseisva taristu rajamist. RKIK tegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta koostatakse eraldi eelhinnang, käesolevas töös esitatakse hinnang võimaliku koosmõju kohta (vt ptk 3.10) Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 7 2. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH) algatati Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40. Kaitsetööstuspargi rajamise vajadus lähtub Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammis seatud eesmärgist arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldav tööstuspark. Riigi eriplaneeringu eesmärgiks oli seega planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajalik taristu. Riigi eriplaneeringuga kavandati tööstuspargi asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisrajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks. Vabariigi Valitsus kehtestas osaliselt REP-i Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas 22.08.2025 korraldusega nr 1515. Nitrotol OÜ tehas rajatakse kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alale, mis paikneb Pärnu linnas Ermistu külas. Kaitsetööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks: üldala, tehaste ala ja hoidlate ala. Kaitsetööstuspargi alal moodustati REP-i alusel äri- ja tootmismaa krundid, mida on võimalik vajadusel liita või jagada peale planeeringu kehtestamist. Eraldi moodustatakse transpordimaa ja üldmaa krundid, mis teenindavad äri- ja tootmismaa krunte. REPi alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks on ehitusseadustiku § 261 lg 1 kohaselt vajalikud projekteerimistingimused. Järgnevalt on toodud kaitsetööstuspargi riigi asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise sh KSH esimese etapi aruandes (edaspidi REP aruanne) toodud ja REP’iga kehtestatud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Pärnu 1 ala kohta, millega Nitrotol OÜ tehase kavandamisel tuleb arvestada: ▪ Kruntide ehitusõiguse määramisel lähtuda REP aruande ptk-s 7.2.1.3 sätestatud tingimustest. ▪ Ehitiste arhitektuuriliste, kujunduslike ning ehituslike tingimuste puhul lähtuda REP aruande ptk-s 7.2.1.6 sätestatust. ▪ Kaitsetööstuspargi ehitiste väliste ja siseste ohutute kauguste määramisel lähtuda REP aruande ptk-s 7.2.1.9 sätestatust. ▪ Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse. Sademeveelahenduse projekteerimisel arvestada, et sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. Saastunud sademevesi tuleb puhtast sademeveest käidelda eraldi (juhtida puhastisse). ▪ Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetest, sh võtta arvesse jäätmeseaduse kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. ▪ Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamisel (st üle 75 liitri märgitud jäätmete hoidmisel konteineris, hoiukotis või muul viisil) lähtuda kehtivast õigusaktist (käesoleva eelhinnangu koostamise ajal siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” § 7). ▪ Heite mõju õhukvaliteedile hinnata hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast. ▪ Olme- ja kontoriruumides ning töökohtades, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määrustega). Radooniuuringu läbiviimise vajaduse peab otsustama ehitusprojekti koostaja (sõltuvalt kavandatavast hoone otstarbest ja tööruumide olemasolust), sh näidates vajadusel ära meetmete rakendamise vajaduse vastavalt standardile ja kehtivatele õigusaktidele. ▪ Soovitatav on võimalusel näha ette kontoriruumidele akende projekteerimine lähtudes insolatsioonist ja võimaldada vaateid väliskeskkonnale ning tagada ruumis päevavalgus. 5 Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldus nr 151 “Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas”, https://www.riigiteataja.ee/akt/326082025004 Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 8 ▪ Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Projekteerimisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest (eelhinnangu koostamisel ehitusseadustik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ jm asjakohane). ▪ Võimalike servituutide seadmise vajadused määrata projekteerimise käigus. ▪ Projekteerimise aluseks tuleb koostada kehtivale õigusaktile (eelhinnangu koostamise ajal Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“) vastav topo-geodeetiline uuring. Projekteerimise eelselt tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring. Nitrotol OÜ on üks ettevõtetest, kes Kaitseministeeriumi korraldatud valikpakkumise tulemusena hakkab tegutsema Pärnu 1 kaitsetööstuspargis. Nitrotol OÜ tehase kavandamisel tuleb lähtuda REP’iga kehtestatud projekteerimistingimustest. Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 9 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest. Ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta: piiriülene mõju, valguse, soojuse ja kiirguse teke. Käesoleva analüüsi aluseks on kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) KSH, milles hinnati terviklikult kavandatavate tegevuste keskkonnamõjusid erinevatel eelvalikualadel, sh Pärnu 1 alal. KSH käigus viidi läbi ulatuslikud uuringud ning hinnati võimalike tööstuslike tegevuste – sealhulgas lõhkeaine- ja laskemoona tootmise – mõjusid keskkonnale. Käesolevas etapis täpsustatakse neid järeldusi konkreetse kavandatava tegevuse, milleks on moona tootmine, kontekstis. Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) välisõhu kvaliteedile, energiakasutusele ja jäätmekäitlusele, kliimamuutustest tingitud mõju, samuti ka kumulatiivset mõju. Kavandatava tegevuse ala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, Keskkonnaportaal6, KOTKAS7). 3.1. Asukoht ja maakasutus Olemasolev olukord Nitrotol OÜ käitis rajatakse kaitsetööstuspargi kinnistutele: Pargi tööstusplats 8, 9, 10, 11 ja 12 (Joonis 3-1). Kõigi käitise kasutuses olevate katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ning omandivorm riigiomand. Kõlvikuline maakasutus on valdavalt metsamaa. Käsitletava ala katastriüksused piirnevad samuti riigiomandis maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega (Pargi tööstusplatsi kinnistud). Kaitsetööstuspargi lähiala piirneb metsamajandusliku iseloomuga Audru metskonna kinnistutega, mille sihtotstarve on samuti maatulundusmaa ning omandivorm riigiomand. Eeldatav mõju Käesoleval hetkel on kavandatava tegevuse maa-ala hoonestamata. Peamine maakasutuse muutus seisneb selle intensiivistumises ja funktsionaalses ümberkujundamises. Nitrotol OÜ territooriumile rajatakse hooned lähtudes REPiga kehtestatud ehitusõigusest. Mõju maakasutuse muutusele on oluline, kuid peamiselt avaldub see koosmõjus kogu ülejäänud kaitsetööstuspargi rajamisega. Kaitsetööstuspargi rajamise vajadus lähtub Vabariigi 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024013 7 https://kotkas.envir.ee/ Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 10 Valitsuse 2023-2027 tegevusprogrammis seatud eesmärgist arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldav tööstuspark8, seega on tegemist riikliku huviga, mille puhul eeldatav kasulik mõju julgeoleku vaatest kaalub üle negatiivse keskkonnamõju maakasutusele. Nitrotol OÜ tootmisterritooriumi asukohas ei ole registreeritud pärandkultuuri objekte. Lähimad registreeritud kultuurimälestised asuvad kavandatavast tegevusalast enam kui 2 km kaugusel, mistõttu puudub otsene füüsiline või visuaalne seos, mille kaudu võiks kavandatav tegevus neid mõjutada. Joonis 3-1. Nitrotol OÜ käitise paiknemine kaitsetööstuspargis (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026). 3.2. Natura 2000 võrgustik Olemasolev olukord Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala – Nätsi-Võlla loodus- (RAH0000593) ja linnuala (RAH0000117), asub u 3 kaugusel Nitrotol OÜ tootmisüksuse territooriumist. Tõhela-Ermistu loodusala (RAH0000552) jääb u 4 km kaugusele. Eeldatav mõju REP KSH-s viidi seoses Kaitsetööstuspargi kavandamisega läbi Natura eelhindamine. Eelhindamine jõudis järeldusele, et Kaitsetööstuspargi REP rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale ja Lindi loodusalale. Eelhindamise tulemus laieneb ka Nitrotol OÜ kavandatavale tegevusele. Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub. 8 Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Hendrikson DGE. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 14.10.2024. https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 11 3.3. Kaitstavad loodusobjektid Kavandatava tegevuse alal on registreeritud II kategooria kaitsealuse linnuliigi laanerähni leiukoht. Tegemist on väikesearvulise haudelinnuga, kes eelistab vanemaid ja looduslähedasi metsi ning kelle arvukus on Eestis vähenenud eelkõige elupaikade kadumise tõttu. Kuna kaitsetööstuspargi REPi käigus leiti, et pargi rajamine Pärnu 1 eelvalikualal toob liigi jaoks kaasa elupaigakao ja potentsiaalsete pesitsusmetsade pindala vähenemise, siis koostati kompensatsioonimeetmete kava, mille rakendamine toimub eraldiseisva protsessina Kaitseministeeriumi ja Kliimaministeeriumi ning Keskkonnaameti koostöös9. Kavandatava tegevuse ala külgneb idast Männiku jõega (VEE1121400, üle 25 km2 valgalaga avalikult kasutatav veekogu). Vooluveekogumi Männiku (veekogumi kood 1121400_1) 2024. a koondseisund hinnati Keskkonnaagentuuri poolt heaks10. REP KSH-s seati tingimus, mille kohaselt tuleb Männiku jõe kui lõheliste jõe seisundi kaitseks säilitada algse ehituskeeluvööndi (50 m) ulatuses mets ning vältida raadamist ehituskeeluvööndi alal. Tingimusega ala jääb siiski Nitrotol OÜ tootmisterritooriumist väljapoole ja paikneb sellest u 150 m kaugusel idasuunas. Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha negatiivse mõju kaasnemist Männiku jõele kui lõheliste elupaigale. Kaitsetööstuspargi REPiga analüüsiti kavandatava tegevuse mõjusid loodusobjektidele ning koostati kompensatsioonimeetmete kava nende ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks, mida muude meetmetega ei õnnestu leevendada. Kavandatava tegevuse puhul ei ole põhjust eeldada täiendava (st Kaitsetööstuspargi REPis hindamata) olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule. 3.4. Geoloogia, loodusvarad, pinnas, põhja- ja pinnavesi Olemasolev olukord Käsitletav ala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Lähima puurkaevu11 geoloogilise läbilõike alusel iseloomustab ala mitmekihiline settekivimiline ehitus, kus pealispinnast kuni aluspõhjani vahelduvad erineva terasuuruse ja koostisega kvaternaarsed setted. Pinnalähedases osas esinevad savikad kruusad munakatega ning liivakihid, mis viitavad muutlikele settekeskkondadele ja suhteliselt heale vee läbilaskvusele. Nende all paiknevad paksemad savikihid munakatega, mis toimivad vett halvasti juhtivate kihtidena ning eraldavad ülemisi ja sügavamaid veekihte. Sügavamal järgneb vesiliiv, mis on hea veejuhtivusega kiht, ning selle all taas savikad kruusad. Aluspõhja moodustab dolomiidistunud lubjakivi, mille lasumissügavus on ligikaudu 75 m. Sama sügavusega seostub ka veekihi lasuvus, viidates põhjavee paiknemisele aluspõhjalises veekompleksis. Ala pinnakattes esinevad soosetted (turvas), mis viitavad liigniisketele kujunemistingimustele. Seetõttu on kavandatava tegevuse lähialale rajatud maaparandussüsteemid, mille piirangud ulatuvad ka käitise territooriumile. Maapinna absoluutkõrgus on ligikaudu 27,5 m ning reljeef on valdavalt tasane või nõrgalt lainjas. Mullastik on mitmekesine, hõlmates nii leetunud ja gleistumise tunnustega metsakasvukohamuldasid kui ka leetunud ja niiskusmõjuga mineraalmuldasid, mis peegeldavad ala niiskusrežiimi varieeruvust ja kohati suurenenud põhjavee mõju. Männiku jõe ehituskeeluvööndi laius on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel 50 m, mis metsamaal laieneb veekogu kalda piiranguvööndini (LKS § 38 lg 2). LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Eeldatav mõju Kavandatavale käitisele tagatakse veevarustus RKIK poolt rajatava ja hallatava ühisveevärgi kaudu, mistõttu eraldiseisva veehaarde rajamist ei ole ette nähtud. Kasutatav vesi on peamiselt 9 Vt Kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks katsetööstuspargi Pärnu 1 alal https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark 10 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 11 PRK0005208, https://veka.keskkonnainfo.ee/puurauk/-557635043 Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 12 olmeotstarbeline (nt töötajate tarbevesi), kuna tootmisprotsess ei eelda vee kasutamist tehnoloogilistes etappides. Tootmisprotsessi käigus ei teki reovett ega vedelaid tehnoloogilisi jääke, mis vajaksid eraldi kogumist või puhastamist. Seetõttu ei kaasne tegevusega otsest reovee juhtimist keskkonda ega vajadust lokaalse reoveepuhasti rajamiseks. Tekkinud olmereovesi juhitakse RKIK poolt rajatavasse ühiskanalisatsiooni ning suunatakse sealt edasi nõuetekohasesse puhastusse vastavalt kehtivatele nõuetele. Maaparandussüsteemide ümberehitusega kaasnevad tegevused, sh load ja kooskõlastused, kuuluvad RKIK poolt lahendatavate taristu rajamisega seonduvate küsimuste alla, Nitrotol OÜ maaparandussüsteemide ümberehitusega ei tegele. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele on eeldatavalt väheoluline, kuna tootmisprotsessid on suletud ning ei näe ette saasteainete sattumist keskkonda. Puudub vajadus kütusemahutite järele, kuna energiavajaduse tagab RKIK poolt rajatav tsentraalne katlamaja. Võimalikud keskkonnariskid on seotud eelkõige avariiolukordade, lekete või jäätmekäitlusega, kuid nende esinemise tõenäosus on nõuetekohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamisel madal. Samuti vähendab riski asjaolu, et ohtlikud ained ja jäätmed kogutakse, ladustatakse ja käideldakse kontrollitud tingimustes ning vastavalt kehtivatele nõuetele. Pinnase ja vee seisukohalt on oluline ka sademevee käitlemine. Kavandatavate tootmishoonete vaheliste teede ja platside rajamisel tuleb teha koostööd RKIK-ga, et täpsustada sademevee käitluse lahendused. Sealhulgas tuleb eristada, milline osa sademeveest võib olla potentsiaalselt saastunud (nt tehnoloogiliste alade, laadimisplatside või ohtlike ainete käitlemisega seotud pinnakatetelt pärinev vesi) ning vajab enne keskkonda suunamist täiendavat puhastamist ja juhtimist RKIK puhastusseadmetesse. Ühtlasi tuleb hinnata nende alade osakaalu, kus sademevesi on käsitatav saastumata sademeveena, mille võib juhtida hajutatult keskkonda, kasutades maastikukujunduslikke lahendusi (nt imbpeenrad, haljastus, kraavid). Täiendavalt tuleb arvestada, et pinnase ja põhjavee kaitse tagamiseks peavad kõik tehnoloogilised alad, kus esineb reostusriski, olema varustatud lekkekindlate katendite ja vajadusel kogumissüsteemidega. Nõuetekohase projekteerimise ja käitamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju pinnasele ega pinna- ja põhjavee kvaliteedile. 3.5. Mõju välisõhu kvaliteedile Välisõhu kvaliteeti mõjutavat tegevust reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS). AÕKS § 79 lg 3 alusel on sätestatud õhusaasteloa künnised keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused või saasteainete heite künniskogused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”. Väiksema mõjuga tegevuste puhul on nõutav paikse heiteallika käitaja registreerimine tuginedes keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis” nõuetele. Kavandatava tegevusega ei toimu tegevust, mille puhul oleks nõutav õhusaasteloa taotlemine või paikse heiteallika käitaja registreerimine. Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“12. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 13 Eeldatav mõju Kasutatavd materjalid on normaaltingimustes tahkised, erandina esineb sulatatud olekus TNT (ca 85°C). Õhuheitmete seisukohalt oluline on materjalide aurustumine, mida antud kontekstis kõige paremini kirjeldab aururõhk, mis loetletud materjalidel on äärmiselt madal. Materjal CAS-nr Aururõhk, Pa 1. 2,4,6-trinitrotolueen, 20°C 118-96-7 0,005-0,02 2. 2,4,6-trinitrotolueen, 85°C 118-96-7 10-142,7 3. Heksogeen 20°C 121-82-4 5,47x10-7 4. Pentaerütritool tetranitraat 20°C 78-11-5 5,1x10-7 5. Atsetoon 20°C (võrdluseks) 24 660 Tootmisprotsessid on kavandatud valdavalt suletud süsteemidena, mis välistavad otsese heite keskkonda. Seni kasutatava protsessi puhul on arvestuslik materjali maksimaalne aurumine valutsehhis 2,7x10-3 mol/tunnis (ca 600 mg/tunnis) . Tegemist on väga väikese kogusega, mis vastab hetkelise heitkogusena ligikaudu 0,00017 g/s. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2 kohaselt tuleb saasteaine lubatud heitkogus määrata selliselt, et käitise heiteallikatest välisõhku väljutatav saasteaine kogus ei põhjustaks väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist. Õhukvaliteedile avalduvat mõju hinnatakse üldjuhul hajumisarvutuste kaudu, lähtudes eelkõige saasteainete maksimaalsetest hetkelistest heitkogustest ja heiteallika töö dünaamikast. Käesoleval juhul on eeldatav heide sedavõrd väike, et see ei saa realistlikult põhjustada lenduvatele orgaanilistele ühenditele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuse, 5000 µg/m³ ühe tunni keskmisena, ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Seetõttu ei ole vajalik koostada hajumisarvutuste abil hinnangut õhukvaliteedile (vt ptk 2.1 REP’iga kehtestatud projekteerimistingimused). Peamiseks eeldatavaks õhusaaste allikaks on liiklus tootmisterritooriumil, kuid piirnormide ületamine liikluskoormusest lähtuvalt ei ole tõenäoline. Tegevus ei too kaasa olulist õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele ja heaolule ega ökosüsteemidele. Kavandatava tegevusega puhul ei ole nõutav õhusaasteloa taotlemine või paikse heiteallika käitaja registreerimine. 3.6. Müra ja vibratsioon Müra Keskkonnamüra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Kavandatava ala (tootmise maa-ala) siseselt ei ole oluline välisõhu müra normtasemete range järgimine, kavandataval alal ja hoonete sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate nõuete (Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108, „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”) täitmist. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 on eraldi müraalased normatiivid kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed). Kavandatava tootmistegevusega kaasneva müra hindamisel tuleb seega lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 14 tööstusmüra piirväärtustest: müra hinnatud taseme piirväärtus päevasel ajal (Ld, 7.00–23.00) on 60 dB, müra hinnatud taseme piirväärtus öisel ajal (Ln, 23.00–7.00) on 45 dB. Kogu tootmisprotsess toimub hoonete siseruumides. Kavandatavate tootmishoonete sees asuvate seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses hoonest väljaspool mõju ei avalda – hoonete välispiirded tagavad piisava heliisolatsiooni, samuti on kavandatavate tootmishoonete ning lähimate müratundlike aladega tagatud piisav vahemaa. Nitrotol OÜ tegevusest põhjustatud ülenormatiivse müra jõudmine lähimate müratundlike aladeni on väga ebatõenäoline. Vibratsioon Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“13 kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Eeldatav mõju Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni tekkimist tootmisprotsessis. 3.7. Energiakasutus ja jäätmekäitlus Kavandatava tegevuse energiatarbimine jääb võrreldavaks tavapärase kergtööstusliku tootmisega. Valdaval kasutatakse soojusenergiat nii olme- kui tootmishoonete kütteks, aga ka tootmises sulatusanumate soojendamiseks. Kasutatava soojusenergia allikaks on planeeritud KTP tsentraalne tööstuslik aur, mille-hooajaline soojusenergia võimsus on suurusjärgus 30-50 kW, millele lisandub hooajaline küttevajadus 0-40 kW. Reservina on ette nähtud kasutada pelletikatelt. Lähtuvalt tegevuse spetsiifikast tekib eriliigilisi kõrvaldamisele kuuluvaid materjale, sh lõhkeainetega saastunud materjale. Kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained ei kuulu nn jäätmedirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ) kohaldamisalasse ning jäätmeseaduse § 1 lg 11 kohaselt ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse lõhkeainet ja pürotehnilist ainet sisaldava toote jäätmed. Lõhkematerjali hävitamine on reguleeritud Eestis relvaseaduse ja lõhkematerjaliseadusega. Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 34 lg 5 sätestab, et laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel. Lõhkeainega saastunud riided, töövahendid ja pakendid kvalifitseeruvad ohtlikeks jäätmeteks, kuna sisaldavad plahvatusohtlikke ainejääke. Kui lõhkeainejääke sisaldavad materjalid pikemalt ladustada (sh koondades need enne äravedu), püsib plahvatusoht, st suureneb oht ohustada inimesi ja objekte ning saastada keskkonda. ELi Jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ) artikkel 13 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. Laskemoona ja lahingumoona tootmisel tekkivad materjalid tuleb hävitada lõhkamise või põletamise teel või puhastada põletamise teel. Vastav võimalus on kaitsetööstuspargis haldaja (RKIK) poolt ka ette nähtud. Tootmishoonete ja -rajatiste ehitamisel on asjakohane arvestada, et iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele. Ehitustegevusel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest14, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025022 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057?leiaKehtiv Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 15 liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“15 ning Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjast16 tulenevate nõuetega. 3.8. Ohutus, avariiolukordade esinemise võimalikkus Kavandatavate tegevuste ohtlikkuse kategooria määramine kemikaaliseaduse (KemS) alusel toimub vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusele nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ . Nimetatud määruse kohaselt kvalifitseerub Nitrotol OÜ B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte peab vastavalt kemikaaliseaduse §-le 22 koostama teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, dokumentide koostamise juhised on leitavad TTJA kodulehelt17. Kemikaaliseaduse § 23 kohaselt tuleb eespool nimetatud kohustuslikud dokumendid kooskõlastada pädeva asutusega. Pädevaks asutuseks on: ▪ teabelehe ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA); ▪ ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani puhul Päästeamet; ▪ riskianalüüsi ja ohutusaruande puhul TTJA koostöös Päästeametiga. Kaitsetööstuspargi kavandamisel, sh pargis tegutsema hakkavate ettevõtete tegevusega kaasnevaid riske ja avariiolukordi analüüsiti põhjalikult kaitsetööstuspargi REPi KSH aruandes. Muuhulgas seati REPiga ohualad, st kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Kaitsetööstuspargi REPi KSH aruande ptk- s 6.2.4 on kirjeldatud ohutute kauguste ja ohualade määramise põhimõtted ka kaitsetööstuspargis tegutsema hakkavate käitiste osas. Kaitsetööstuspargis asuvate käitiste, sh Nitrotol OÜ käitise projekteerimisel ja käitamisel tuleb lähtuda lõhkematerjalide käitlemise ohutusnõuetest, sh majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruses nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“18 toodud nõuetest planeerimisele, ehitusviisile, seadmete paigutusele, käitamisele jms. 3.9. Kliima Kavandatava tegevuse mõju kliimale on põhjalikult käsitletud kaitsetööstuspargi REPis ja seda siinkohal ei korrata. Järgnevalt antakse hinnang kavandatava tegevuse kliimamuutustega kohanemisele. Kliimastsenaarium aastani 2100 aruande kohaselt iseloomustab Eesti kliimat tulevikus läänetuulte tugevnemine, mis toob külmemal poolaastal pilvisema ilma. Samuti on oodata eelkõige talvekuudel, kuid ka kevadel keskmise tuulekiiruse kasvu. See on omakorda seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Nii kliimastsenaariumi kui ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt esineb tulevikus enam torme ning talviseid äärmuslikke ilmasid. Samas maismaa kohal ja mere lõunaosade kohal toimub suvekuudel pigem keskmise tuulekiiruse vähenemine. Sademete hulga muutuseid on ette näha enam kevadkuudel ja suvekuudel. Lisaks kasvab suurte äärmuslike vihmavalingute esinemise tõenäosus. Suurte vihmasadude (min 30 mm/ööp) tõenäosus kasvab ühtlaselt kogu aasta lõikes, kuid on oluline siiski vaid suvel. „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ aruandes tuuakse välja, et sagenevad paduvihmade 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/417012024017?leiaKehtiv 17 https://www.ttja.ee/kohustuslik-dokumentatsioon 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/125062025008 Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 16 esinemistõenäosuse kasv mõjutab sademevee kogumissüsteeme ja nende toimimist, mille võimsused ei pruugi suurtele paduvihmade puhul olla piisavad. Lumikatte vähenemine on selge trend aastani 2100. Lumikatte vähenemine muudab aluspinna kiirgusbilanssi, lisaks toob kaasa varasema ning väiksema suurvee perioodi kevadel. Suurveest tingitud üleujutused on harvemad ning suurvesi saabub ligikaudu ühe kuu võrra varem või puudub sootuks. Sellest tulenevalt pikeneb ka suvine vooluveekogude miinimumäravoolu periood. Tekib suurem võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks. Esineb olukord, kus juba vegetatsiooniperioodi alguses on veevarud madalamad kui praegusel ajal. Lisaks ei teki veekogudele talvel enam üldse püsivat jääkatet, mis vähendab maksimaalse ja minimaalse äravoolu erinevusi veelgi. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 aruande kohaselt tõusevad keskmised maksimaalsed temperatuuri väärtused eri stsenaariumite kohaselt vahemikus 2,6 °C kuni 4,9 °C. Õhutemperatuuri tõusu on ette näha enam kevad- ja talvekuudel. See tuleneb eelkõige lumikatte kadumisest ja lumevaesemast kevadest. Samas võib eeldada, et tulevikus säilib samasugune ilmade struktuur ja muster nagu kontrollperioodil (1971–2000). See tähendab, et nt aastatel 2041–2070 ja 2071–2100 esineb sama palju arktilise õhu sissetunge või suviseid kuumalaineid kui kontrollperioodil, kuid kliima üldise soojenemise tõttu ei ole õhutemperatuur Eestis külmalaine puhul mitte -30 °C, vaid -26 °C. Eesti tuleviku kliimastsenaarium kuni 2100 aruande kohaselt on oodata suuremaid temperatuuri muutuseid pigem just talvisel perioodil 0°C lähedaste ilmade sagenemise arvelt ja pideva 0°C ümber temperatuurikõikumistega võib kaasneda libeduse ja äärmuslike jäitepäevade sagenemine. Eesti asub oma olemuselt klimaatiliselt võrdlemisi stabiilses keskkonnas, kus ka kuni aastani 2100 ei ole alust eeldada orkaanide esinemist. Küll aga sagenevad kuni aastani 2100 kliimastsenaariumi kohaselt Eestis tormide, sh talviste tormide esinemise sagedus. Võimalikud suured tuulepuhangud ning tormid võivad kahjustada ebapiisava kvaliteediga rajatud hoonestust ning taristut. Seetõttu tuleb talviste tormide puhul arvestada võimalike ootamatute lumetormidega maha sadava lumega nii hoone katusel kui ka ülejäänud territooriumil. Kui tulevikus väheneb püsiva lumikatte esinemistõenäosus, kuid äärmuslike talviste tormide sagenemise tõenäosus kasvab, siis ei ole alust eeldada, et tulevikus tuleks rajada lumetaseme tõttu hoonestus kandevõimelt tugevam, kui tänasel päeval ehitusnõuded ette näevad. Sarnane trend on ka tugevate tuulte puhul – ei ole ette näha, et tulevikus tormituulte tugevus suureneb, küll aga suureneb nende esinemise sagedus. Tulevikus sageneb ka võimalike äärmuslikult kuumade ja põuaste perioodide esinemine, millega tuleb ehitamisel arvestada, vältimaks veelgi suuremat soojuse neeldumist hoonetel ning vajamineval taristul. Hoone ehitatakse ehitusstandardi ning parima lahenduse põhjal. Soovitatav on teha fassaad heledat tooni materjalidest, mis vähendab võimalikku kuumaperioodidel päikesekiirgusest tekkivat kuumuse neeldumist. Hooned ehitatakse piisava soojustusega, vähendamaks täiendavat energiakulu jahutusele ning asjatut soojuskadu ja energiakulu muudel aastaaegadel. Euroopa Liidus peavad kõik ehitusprojektid, sh nii renoveerimisprojektid kui ka uute hoonete ehitamise projektid, vastama ELi hoonete energiatõhususe direktiivi nõuetele, mille liikmesriigid on üle võtnud oma siseriiklikesse ehitusnormidesse. Uute hoonete puhul tähendab nõuetele vastavus liginullenergiahooneid. Prognooside kohaselt esineb tulevikus sagedamini tugevaid vihmavalinguid (>30 mm ööp), seda eelkõige suvisel perioodil. Seetõttu suureneb äärmuslike ilmade puhul koormus hoonete ja kogu kompleksi sademevee ärajuhtimise süsteemidele. Kliimaministeeriumi tellimusel 2024. a koostatud üleujutusalade riskipiirkondade kaardikihtide 19 andmetel ei jää kavandatava tegevuse ala üleujutuse riskipiirkonda. Kaitsetööstuspark paikneb metsases piirkonnas, mistõttu ei saa välistada metsatulekahjude ohtu. Metsatulekahjude risk on seotud nii kliimamuutustega (temperatuuri tõus, põuaperioodide sagenemine) kui ka metsa koosluse, majandamise ja mulla omadustega. Suurema tuleohuga on eelkõige okaspuumetsad, vanad ja kuivad metsakooslused ning hooldamata alad, kus koguneb süttiv materjal. Riski suurendavad ka kuivendatud turbaalad ning lageraiealad, mis kuivavad kiiremini. Lisaks võivad tormid ja tugevad tuuled tekitada kuiva biomassi, mis soodustab tule levikut. 19 Kaardikihid on leitavad Maa-ameti geoportaali üleujutusalade kaardirakendusest Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 17 Metsatulekahjude võimalikku ohtu tuleb arvestada tootmishoonete ja rajatiste planeerimisel, sh nende paiknemisel metsade suhtes ning tuleohutusmeetmete kavandamisel. Kokkuvõttes on soovitatav arvestada, et kliimamuutuste kontekstis on ette näha äärmuslike ilmastikuolude sagenemist ning nendest tulenevate häiringute ja ohtude suurenemist. Seetõttu on soovitatav kliimamuutustest tulenevate häiringutega (elektrikatkestused, tugevad tormid, valingvihmad jms) ja ohtudega (metsatulekahju) arvestada kavandatavate juurdepääsude ja hoonete projekteerimisel ning tuleohutusmeetmete kavandamisel. 3.10. Kavandatava tegevuse koosmõju muude mõjualas planeeritavate tegevustega Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Pärnu 1 ala kumulatiivseid mõjusid on KTP REP KSH aruandes juba hinnatud planeeringulahenduse koostamise hetkel teadaoleva info põhjal. KSH metoodika kohaselt arvestati mõjude hindamisel läbivalt mõjude omavahelisi seoseid, sealhulgas koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste olemasolevate ja kavandatud tegevustega. KSH-s jõuti järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisega ei kaasne olulist ebasoodsat koosmõju olemasolevate objektide, tegevuste ega kehtivate planeeringutega. Tuleb märkida, et KSH-s hinnatud tegevusmaht oli praegu Pärnu 1 alale kavandatavast suurem, kuna hindamisel arvestati vähemalt viie tootmiskäitisega, millest vähemalt kolm võivad olla A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, ning ligikaudu 2000 tonni lõhkeaine aastase netokogusega. Pärnu 1 alale praegu kavandatavad neli tootmiskäitist, kesklao ning katse- ja hävitamisala kasutamine jäävad seega KSH-s käsitletud kaitsetööstuspargi üldise tegevusmahu ja funktsionaalse koosseisu piiresse, kuid kaasnev mõju on väiksem, kuna Pärnu 1 alale ei rajata A-kategooria suurõnnetuse ohuga tootmisüksusi. Nitrotol OÜ kavandatav käitis moodustab ühe osa kaitsetööstusparki planeeritud neljast tootmiskäitisest. Selle võimalikku koosmõju teiste käitiste, kesklao ja hävitamisalaga hinnati kaitsetööstuspargi terviklahenduse osana juba riigi eriplaneeringu KSH koostamisel. Hindamise põhjal määrati tingimused käitiste paigutamiseks, nõutavate ohutusvahemaade tagamiseks ja suurõnnetuse võimaliku ahelmõju piiramiseks. Käesolev eelhinnang täiendab KSH aruannet konkreetse käitise tegevuse osas, kuid ei muuda KSH-s tehtud järeldusi kaitsetööstuspargi kui terviku ohutuse kohta. Eelhinnangu koostamisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mille tõttu suureneks Pärnu 1 kaitsetööstuspargi kumulatiivne keskkonna- või ohutusrisk võrreldes KSH-s hinnatud tegevusmahuga või muutuksid KSH järeldused. KSH järelduste kehtivuse eelduseks on siiski aruandes määratud ohutute vahekauguste, liikluskorralduse, tuleohutuse, sademeveekäitluse ja doominoefekti vältimise tingimuste järgimine ning käitisepõhise riskianalüüsi koostamine enne tegevuse alustamist. Peamised võimalikud koosmõjud võivad tekkida kaitsetööstuspargi (KTP) klientide tegevuse ning pargi arendaja ja haldaja, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), rajatava ühistaristu kasutamise kaudu. Seetõttu hinnatakse alljärgnevalt võimalikke koosmõjusid peamiste keskkonnategurite lõikes. Veekasutus ja reoveekäitlus Kaitsetööstuspargi veevarustus ning reoveekäitlus lahendatakse tsentraalselt RKIK poolt rajatava taristu abil. RKIK rajatav reoveepuhasti hakkab teenindama kõiki pargi ettevõtteid ning selle projekteerimisel on arvestatud kogu pargi maksimaalse reoveetekke ja reovee koostisega. Puhastisse juhitakse maksimaalselt kuni 37 m³ reovett ööpäevas. Lisaks ettevõtete olmereoveele ja tehnoloogilisele reoveele (sealhulgas vajadusel saastunud sademeveele) juhitakse puhastisse ka hävitamisplatsi ja katseplatsi aladelt kogutav pinna- ja pinnasevesi. KTP kliendid ise reovett ei puhasta ning kogu reoveekäitlus toimub tsentraalselt RKIK rajatavas puhastis. Nitrotol OÜ tegevuses tekkiva reovee omadused vastavad RKIK puhasti projekteerimisel arvestatud lähteandmetele ning täiendava eelpuhasti rajamine ei ole vajalik. Seetõttu ei teki erinevate ettevõtete reoveekäitlusest täiendavat kumulatiivset mõju. Veeloa taotlejaks on RKIK, kes vastutab puhasti nõuetekohase toimimise ning suublasse juhitava heitvee vastavuse eest kehtestatud nõuetele. Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 18 Reostusohuga sademevesi kogutakse RKIK poolt rajatud sademeveepuhastitesse ning puhastatakse enne suublasse juhtimist. Reostumata sademevesi lahendatakse iga ettevõtte kinnistul eraldi. Projekteerimisel tuleb kavandada sademevee immutamise ja viivitamise lahendused selliselt, et ei suureneks üleujutusrisk ega koormataks liigse vooluhulgaga pargi territooriumile rajatavaid sademevee süsteeme. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust eeldada olulise kumulatiivse mõju tekkimist pinna- ega põhjaveele. Jäätmekäitlus Kaitsetööstuspargi üldine jäätmekäitlus toimub kooskõlas Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmed kogutakse liigiti iga ettevõtte territooriumil ning transporditakse kokkulepitud ajal pargi pääsla juures paiknevale kogumisalale edasiseks äraveoks. Kuna jäätmete käitlemine toimub korraldatud süsteemi kaudu, ei ole alust eeldada erinevate ettevõtete jäätmekäitlusest tulenevat olulist kumulatiivset keskkonnamõju. Välisõhk Käideldavad materjalid on valdavalt vees mittelahustuvad ja väga madala aururõhuga, nende vastuvõtu, ladustamise ja kasutamise üle peetakse ranget arvestust ning tavapärases tootmisprotsessis ei ole ette näha olulisi heitmeid välisõhku. Seega ei kaasne Nitrotol OÜ kavandatava tegevusega tavapärases töörežiimis olulist välisõhu saasteainete emissiooni, mistõttu koosmõju avaldumine teiste Kaitsetööstuspargi tegevustega on ebatõenäoline. Kaitsetööstuspargi välisõhu kvaliteeti mõjutavad eelkõige RKIK rajatavad põletusseadmed ning lõhkematerjali jääkide hävitamise ja katseplatsi kasutamisega seotud tegevused. Lõhkematerjali jääkide hävitamine on reguleeritud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseadusega ning ei kuulu jäätmeseaduse kohaldamisalasse. Lõhkematerjali jääkide põletamise ning katseplatsi kasutamise mõju välisõhu kvaliteedile on põhjalikult hinnatud KTP REP KSH aruandes. Hindamise tulemuste kohaselt ei ületa lõhkeainega kokku puutunud materjalide põletamisel tekkivad saasteainete kontsentratsioonid väljaspool kaitsetööstuspargi piiri õhukvaliteedi piirväärtusi. Maksimaalsed kontsentratsioonid esinevad põletuskoha vahetus läheduses ligikaudu 50–60 meetri raadiuses ning vähenevad kiiresti kauguse kasvades. Katseplatsil kasutatavad lõhkeainete kogused on ligikaudu 40 korda väiksemad kui hävitamisplatsil põletatavad kogused. Katseplatsil viiakse katsed läbi maksimaalselt 63 päeval aastas ning tegevus toimub selleks spetsiaalselt rajatud vallidega ümbritsetud alal. Lisaks kavandatakse Nitrotol OÜ territooriumile väikest katseplatsi, mis aga ei ole mõeldud valmistoodete katsetamiseks, kuna selleks kasutatakse kaitsetööstuspargi ühist katseala. Tehase katseplatsil tehakse üksnes tootmisprotsessi käigus valmivate väikeste vahelaengute kvaliteedikontrolli. Katsetatava laengu mass on kuni 300 g, jäädes tavapäraselt vahemikku 50–100 g. Seega on tegemist piiratud mahus tootmiskontrolliga, mitte toodete täiemahulise katsetamisega. Hävitusplatsil ja katseplatsil tekkivad välisõhu saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad vahetult platsil ning ei ületa õhukvaliteedi piirväärtusi. Seega ei ole põhjust eeldada olulise kumulatiivse mõju tekkimist kaitsetööstuspargi klientide, sealhulgas Nitrotol OÜ tegevusega. Ohutus ja suurõnnetuste risk Lõhkeainete ladustamise ja käitlemisega seotud riskid ei ole käsitletavad kumulatiivsete mõjudena. Kaitsetööstuspargi ettevõtete hooned ning lõhkematerjalide käitlemise objektid on projekteeritud selliselt, et nende ohualad ei kattu. Nitrotol OÜ käitise ohuala ei ulatu teiste ettevõtete ega RKIK rajatiste oluliste objektideni ning vastupidi. Seetõttu ei ole tõenäoline võimaliku õnnetuse ülekandumine ühelt ettevõttelt teisele ega doominoefekti kujunemine. Arvestades kavandatavat tootmisprotsessi, võib potentsiaalseteks suurõnnetusteks pidada eelkõige: ▪ tulekahju tootmis- või ladustamisalal; ▪ plahvatust lõhkeainete tootmise või ladustamise käigus; ▪ plahvatusest või tulekahjust tingitud sekundaarseid kahjustusi naaberkäitistele. Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 19 Keskkonnamõju seisukohalt võivad selliste õnnetuste korral avalduda peamiselt lokaalsed mõjud õhukvaliteedile, pinnasele ja sademeveele. Plahvatuse või tulekahju korral võivad põlemisgaasid ning peenosakesed põhjustada ajutist õhusaastet õnnetuskoha vahetus läheduses. Samuti võib tulekustutamisel tekkiv kustutusvesi sisaldada lõhkeainete jääke, tahkeid osakesi või muid kemikaale, mistõttu võib selle kontrollimatu keskkonda sattumine põhjustada pinnase või pinnavee lokaalset reostust. Suure energiaga plahvatuse korral võib lisaks tekkida ehituskonstruktsioonide purunemisest ja tootmisseadmete kahjustumisest tulenev lokaalsete jäätmete ja saasteainete hajumine. Nende riskide tõttu tuleb projekteerimisel ja käitamisel rakendada kemikaaliseadusest, lõhkematerjalide käitlemise nõuetest ning Päästeameti juhenditest tulenevaid tehnilisi ja korralduslikke ohutusmeetmeid. Arvestades kavandatud ohutusmeetmeid, käitise suhteliselt väikest maksimaalset kemikaalide kogust (QkB = 38,8 t) ning asjaolu, et detailne riskianalüüs ja õnnetusstsenaariumide modelleerimine viiakse läbi projekteerimise käigus kemikaaliseaduse § 22 kohase riskianalüüsi koostamisel, on võimalik suurõnnetuse mõju keskkonnale eeldatavalt lühiajaline ja ruumiliselt piiratud. Kõige olulisemad mõjud on seotud eeskätt inimeste ohutusega ning ehitiste kahjustumisega, mistõttu nende detailne analüüs toimub kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi koostamisel. Käesoleva eelhinnangu koostamisel on arvestatud ka võimaliku doominoefekti esinemisega. Olemasoleva informatsiooni põhjal puudub alus eeldada, et kavandatav käitis põhjustaks kontrollimatut doominoefekti kaitsetööstuspargi teiste käitistega, kuna käitiste projekteerimisel rakendatakse kemikaaliseadusest, Päästeameti juhenditest ning lõhkematerjalide ohutusnõuetest tulenevaid vahekaugusi ja tehnilisi kaitsemeetmeid. Võimalik doominoefekt ning selle vältimiseks vajalikud tehnilised lahendused hinnatakse lõplikult projekteerimise käigus koostatavas kemikaaliseaduse § 22 kohases riskianalüüsis, kui on teada lõplik tehnoloogiline lahendus, kemikaalide maksimaalsed kogused ning hoonete täpne paigutus. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas etapis alust järeldada, et doominoefekti võimalus põhjustaks sellist täiendavat keskkonnamõju, mis muudaks kavandatava tegevuse keskkonnamõju oluliseks või tingiks keskkonnamõju hindamise algatamise üksnes selle asjaolu tõttu. Liiklus Lõhkematerjale vedavate sõidukite parkimist ega pikemaajalist peatumist tehase territooriumil ette nähtud ei ole. Lattu saabuv sõiduk suunatakse vahetult laadimisalale, kus toimub maha või peale laadimine, pärast laadimistoimingute lõpetamist lahkub sõiduk tehase territooriumilt. Seega viibivad lõhkematerjalide veokid käitise alal üksnes laadimiseks vältimatult vajaliku aja. Kui samal ajal saabub mitu veokit või laadimistoiminguid ei ole võimalik kohe alustada, nähakse kaitsetööstuspargi üldalal eeldatavasti ette eraldatud transiittsoon, kus sõiduk saab ohutult oma laadimisjärjekorda oodata. Transiittsoon kavandatakse tehase laadimisalast ja muudest tundlikest objektidest eraldi ning piiratakse vajaduse korral kaitsevallidega. Selle täpne asukoht, mahutavus ja ohutuslahendus määratakse kaitsetööstuspargi edasisel projekteerimisel, arvestades veetavate lõhkematerjalide liiki ja kogust, sõidukite ohutuid vahekaugusi, võimalikke ohualasid ning päästetehnika juurdepääsu. Kumulatiivne mõju võib avalduda eelkõige kaitsetööstusparki teenindava liikluse suurenemise kaudu. Liikluskoormus kujuneb kõikide pargis tegutsevate ettevõtete ühismõjul ning sõltub nende tegelikest tootmismahtudest ja töökorraldusest. Liiklusest tulenevate mõjude vähendamiseks tuleb koostöös RKIK-ga: ▪ kavandada ettevõtete transpordilogistika selliselt, et vältida põhjendamatut sõidukite samaaegset koormust; ▪ võimalusel vältida suuremahulisi transpordi-, laadimis- ja siselogistika töid öisel ajal (23.00– 7.00); ▪ vajadusel rakendada liikluskorralduslikke meetmeid (liikumisteede optimeerimine, kiiruspiirangud ja liiklusohutuse parandamine); Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 20 ▪ hinnata edasistes projekteerimisetappides vajadust täiendavate müraleevendusmeetmete rakendamiseks juhul, kui liiklusmahud osutuvad prognoositust suuremaks. Koosmõju hinnang Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, RKIK-i rajatavat ühist tehnilist taristut ja koostatud projekteerimislahendusi, ei ole põhjust eeldada, et Nitrotol OÜ tegevus tooks koos teiste kaitsetööstuspargi ettevõtete tegevusega kaasa olulise kumulatiivse ebasoodsa keskkonnamõju. Võimalik koosmõju on seotud eelkõige ühise reoveepuhasti, sademeveesüsteemide ja liiklusvõrgu kasutamisega. Nimetatud taristu kavandamisel on aga arvestatud kogu kaitsetööstuspargi prognoositava koormusega. Kui RKIK rajab ja käitab ühistaristut kooskõlas projektlahendustega ning kõik pargis tegutsevad ettevõtted täidavad keskkonna- ja ohutusnõudeid, ei ole olulise ebasoodsa koosmõju ilmnemist ette näha. Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 21 4. Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Nitrotol OÜ kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alale kavandatud tootmisüksuse kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed. Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning projekteerimistingimuste andmiseks KMH algatamine ei ole vajalik. Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele: ▪ Kavandatavate tootmishoonete vaheliste teede ja platside rajamisel tuleb teha koostööd RKIK-ga, et täpsustada sademevee käitluse lahendused. Sealhulgas tuleb eristada, milline osa sademeveest võib olla potentsiaalselt saastunud (nt tehnoloogiliste alade, laadimisplatside või ohtlike ainete käitlemisega seotud pinnakatetelt pärinev vesi) ning vajab enne keskkonda suunamist täiendavat puhastamist ja juhtimist RKIK puhastusseadmetesse. Ühtlasi tuleb hinnata nende alade osakaalu, kus sademevesi on käsitatav saastumata sademeveena, mille võib juhtida hajutatult keskkonda, kasutades maastikukujunduslikke lahendusi (nt imbpeenrad, haljastus, kraavid). ▪ Täiendavalt tuleb arvestada, et pinnase ja põhjavee kaitse tagamiseks peavad kõik tehnoloogilised alad, kus esineb reostusriski, olema varustatud lekkekindlate katendite ja vajadusel kogumissüsteemidega. ▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ▪ Ehitustegevusel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. ▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. ▪ Nitrotol OÜ klassifitseerub B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks kemikaaliseaduse mõistes ning peab vastavalt kemikaaliseaduse §-le 22 koostama teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. Mustametsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 22 ▪ Käitise projekteerimisel on soovitatav kavandatavate juurdepääsude ja hoonete projekteerimisel ning tuleohutusmeetmete kavandamisel arvestada kliimamuutustest tulenevate häiringutega (elektrikatkestused, tugevad tormid, valingvihmad jms) ja ohtudega (metsatulekahju). ▪ Lõhkematerjali transportimisel käitise tootmisüksuste vahel ja üldalal tagada nõuetekohased transpordivahendid ja pakendamine. Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/04405 Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/04405 Taotlus Taotluse andmed Dokument Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/04405 Dokumendi kuupäev 19.05.2026 Menetlev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riigilõivu andmed Tasumisele kuuluv riigilõiv 25,00 EUR Makse saaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Saaja arvelduskonto Viitenumber Makse selgitus Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/04405 Maksekorralduse andmed payment_order_1444859882.pdf Seotud isikud Isikukood/ Roll Nimi (kontaktisik) Registrikood Dokumendi esitaja 39906162021 MAIT ALLAS Taotleja 39906162021 MAIT ALLAS Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Sõjalise 121460469 Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu küla, Variku lõhkematerjali tehas 19.05.2026 1/3 Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/04405 Ehitis Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk Eesmärk on määratleda ehitusõigus lõhkematerjali tehase püstitamiseks katastriüksusele: 62401:001:3721. Projekteerimistingimuste taotlusele lisatud esialgne territooriumi plaan koos planeeritud lõhkematerjali koguste ja ohualadega, arvestades planeeritud ehitusviise. Soovime projekteerimistingimusi tehase hoonete (tehase ohtlikud hooned - valutsehhid, pressihooned ja lõhkematerjali hoidlad, ohtud hooned - olmehoone, ohutud laopinnad), teede, platside, vallide, piirdeaia ja katseplatsi projekteerimiseks. Ehitise kasutamise otstarbed Kasutamise otstarve Osakaal Muu tööstushoone (12519) 1/1 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Tehase territoorium Koordinaadid 1. 6471293.02 504076.17 2. 6471199.21 504560.53 3. 6470966.83 504519.50 4. 6470917.85 504345.97 5. 6471117.01 504048.97 6. 6471293.02 504076.17 Ehitisel on 1 kuju Dokumendid 19.05.2026 2/3 Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/04405 Dokumendi liik: Riigilõivu maksekorraldus Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail payment_order_1444859882.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (19.05.2026) Üleslaadija MAIT ALLAS Dokumendi liik: Asendiskeem Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail 26005_TL-1_asend (1).pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (19.05.2026) Üleslaadija MAIT ALLAS Dokumendi liik: Keskkonnamõju Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail KTP_Nitrotol_KMeH_18082026.asice Väljaandja/koostaja (kpv) (24.08.2026) Üleslaadija MAIT ALLAS Märkus Palun lisada AK märge. 19.05.2026 3/3 Ehitise ü ldinfo Ehitise liik : Hoone Ehitise aadress : P ä rnu maakond, P ä rnu linn, Ermistu k ü la, Variku Ehitise kood : 121460469 Ehitise nimetus : S õ jalise l õ hkematerjali tehas Projekteerimistingimuste p õ hjendus Projekteerimistingimuste andmise alus : Ehitusseadustiku § 26 ¹ . Projekteerimistingimused riigi v õ i kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolul Kavandatav tegevus : P ü stitamine Projekteerimistingimuste taotlemise eesm ä rk : Eesm ä rk on m ää ratleda ehitus õ igus l õ hkematerjali tehase p ü stitamiseks katastri ü ksusele: 62401:001:3721. Projekteerimistingimuste taotlusele lisatud esialgne territooriumi plaan koos planeeritud l õ hkematerjali koguste ja ohualadega, arvestades planeeritud ehitusviise. Soovime projekteerimistingimusi tehase hoonete (tehase ohtlikud hooned - valutsehhid, pressihooned ja l õ hkematerjali hoidlad, ohtud hooned - olmehoone, ohutud laopinnad), teede, platside, vallide, piirdeaia ja katseplatsi projekteerimiseks. Projekteerimistingimuste vajaduse p õ hjendus : Tarbijakaitse ja Tehnilise J ä relevalve Amet (edaspidi TTJA) v ä ljastab projekteerimistingimused v õ ttes aluseks ehitusseadustiku ( EhS ) § 261, § 28 ja § 117 ning l ä htudes Nitrotol O Ü (registrikood 14533929) poolt 19.05.2026 esitatud projekteerimistingimuste taotlusest nr 2611002/04405, millega soovitakse projekteerimistingimusi l õ hkematerjali tehase ja sellega seotud ehitiste p ü stitamiseks kaitset öö stuspargi riigi eriplaneeringu P ä rnu 1 alale. Ehitised kavandatakse P ä rnu maakonda P ä rnu linna Ermistu k ü lla Variku kinnistule (katastritunnus 62401:001:372). EhS § 261 l õ ike 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Vabariigi Valitsus on 22.02.2025 korraldusega nr 151 „ Kaitset öö stuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine P ä rnu 1 ala ja P õ hja-Kivi õ li ala osas" kehtestanud riigi eriplaneeringu P ä rnu 1 alal. EhS § 261 l õ ike 2 alusel l ä htutakse EhS § 261 l õ ikes 1 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel EhS § 26 l õ ike 3 punktidest 2 ja 4. Tegevust kavandatakse kaitset öö stuspargi riigi eriplaneeringu P ä rnu 1 alal asuvale riigile kuuluvale kinnistule, mille valitseja on Kaitseministeerium ning volitatud asutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kavandatav tegevusala piirneb p õ hja- ja l ää nesuunal riigi eriplaneeringu ala teiste kinnistutega. Kavandatav tegevusala piirneb l õ una- ning idasuunal maatulundusmaadega, mis kuuluvad samuti riigile (vastavalt valitseja Kaitseministeerium, volitatud asutust Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ning valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Eeldatavalt ei ulati kavandatavate ehitiste m õ ju eramaadele ning tegevus ei takista naaberkinnistute tavap ä rast kasutamist. Vastuolu avaliku huviga puudub, kuna kavandatav tegevus toimub avalikes huvides ning tuleneb riigikaitselistest vajadustest. Riigi eriplaneeringu koostamise k ä igus viidi l ä bi keskkonnam õ ju strateegiline hindamine, mille tulemusel hinnati kavandatava tegevuse elluviimine alal v õ imalikuks. Keskkonnakaitsest l ä htudes v õ ib eeldada teatavat keskkonnam õ ju, kuid ei ole eeldatavalt ette n ä ha sellist olulist keskkonnam õ ju, mida ei oleks v õ imalik meetmetega leevendada v õ i mis v ä listaks kavandatava ehitustegevuse. Keskkonnam õ ju hindamise vajadust kaalub TTJA t ä iendavalt ehitusloa menetluses. Kavandatava tegevuse asukohta ei j ää muinsuskaitse all olevaid kultuuriv ää rtusi. 1. Projekteerimistingimused antakse vastavalt projekteerimistingimuste taotlusele, selle lisadele ning Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 kehtestatud „ Kaitset öö stuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine P ä rnu 1 ala ja P õ hja-Kivi õ li ala osas “ riigi eriplaneeringule (P ä rnu 1 ala osas) allj ä rgnevate ehitiste ehitusprojektide koostamiseks : 1.1. Hooned (valutsehhid, presshooned, l õ hkematerjali hoidlad, olmehoone, laopinnad), teed, vallid, piirdeaed, katseplats. 1.2. Hoonete ja rajatiste t ä pne paiknemine ja maht selgitada v ä lja projekteerimise k ä igus kavandades terviklik lahendus. 1.3 Ehitised kavandatakse „ Ehitise asukoht “ m ä rgitud kinnistule. 2. Tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 2.1. Projekti koostamisel tuleb l ä htuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 m ää rusest nr 97 „ N õ uded ehitusprojektile “ , l õ hkematerjalideseadusest , relvaseadusest, kemikaaliseadusest, majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 m ää rusest nr 63 „ L õ hkematerjalitehasele esitatavad n õ uded “ , kaitseministri 29.05.2025 m ää rusest nr 6 „ S õ jarelva, relvas ü steemi, s õ jarelva laskemoona ja lahingumoona k ä itlemise n õ uded ja kord “ , samuti EhS -st ning muudest asjakohastes õ igusaktidest ning kehtivatest standarditest. 2.2. Ehitusprojekti koostamisel tuleb l ä htuda Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 kehtestatud kaitset öö stuspargi riigi eriplaneeringus (P ä rnu 1 ala) toodud n õ uetest ja tingimustest. 2.3. Projekti koostaja peab olema p ä dev EhS § -de 23, 24 ja 25 m õ istes. Projekt peab olema allkirjastatud p ä deva isiku poolt. 2.4. Projekteerimise aluseks tuleb koostada topo -geodeetiline uuring vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 m ää rusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusm õõ distamisele esitatavad n õ uded ” . Projekteerimise eelselt tuleb l ä bi viia ehitusgeoloogiline uuring. 2.5. Koostada asendiplaan M 1:500 aktuaalsel topo -geodeetilisel alusplaanil, mis vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016 m ää rusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusm õõ distamisele esitatavad n õ uded ” . Asendiplaanil peavad olema kajastatud k õ ik maa ü ksusi puudutavad kitsendused, projekteeritava ala piirid, olemasolevate ja projekteeritavate ehitiste asukohad koos m õõ tmete ja oluliste tehniliste n ä itajatega, teede, tehnov õ rkude jm kaitsev öö ndid ning nende tingm ä rgid. 2.6. Projekti koostamisel l ä htuda v õ rguvaldajatelt saadud asja- ja ajakohastest tehnilistest tingimustest ning tehnov õ rgu valdajate tehnilised tingimused ja muu projektiga seonduv oluline teave tuleb lisada projekti kausta ehitusprojekti esitamisel. Teed ja liiklus 2.7. Lahendada ettev õ tte territooriumi sisene liiklus projekteerimisel. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused 2.8. Hooned ja neid toetavad rajatised projekteerida l ä htudes kehtivatest õ igusaktidest ja hoonete funktsioonidest. 2.9. Hoonete ja nende osade korruselisus m ää rata projekteerimisel vastavalt hoone otstarbele. Tootmis- ja laohoonete arhitektuur kavandada tagasihoidlik, lihtne ja funktsioonist l ä htuv. Olme- ja kontoriosa v õ i administratiivhoonestus kavandada heal arhitektuursel tasemel ja kvaliteetsete v ä lisviimistlusmaterjalidega. 2.10. Administratiivhoone projekteerimisel tuleb l ä htuda EhS § 11 l õ ike 4 alusel kehtestatud ettev õ tlus- ja infotehnoloogiaministri m ää rusest nr 28 „ Puudega inimeste erivajadustest tulenevad n õ uded ehitisele “ . 2.11. Hoonete teenindamiseks vajaliku ehitise vajadus ja asukoht m ää rata projektis arvestades kehtivaid õ igusakte. 2.12. L õ hkeainet k ä itlevate v õ i seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb tagada ohutud kaugused olemasolevatest kaitset öö stusparki ü mbritsevatest hoonestest ning kaitset öö stuspargi sisestest ehitistest vastavalt 01.06.2005 m ää ruses nr 63 „ L õ hkematerjalitehasele esitatavad n õ uded “ toodud n õ uetele. Lubatud l õ hkeaine hoitavat kogust tuleb projekteerimisel eraldi hinnata. T ä pne lahendus anda projekteerimisel, sh arvestades kemikaaliseaduse kohase riskianal üü si tulemusi, kui lisaks l õ hkematerjalidele on kavas k ä idelda ka muid ohtlikuks klassifitseeritud kemikaale. L õ hkeainet k ä itlevate v õ i seda hoidvate hoonete paigutamisel kaitset öö stuspargi alale arvestada sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks v õ imalikult v ä ike. 2.13. Kindlaks teha doominoefekti esinemise v õ imalikkus, hinnata, kas suureneb suur õ nnetuste risk v õ i selle tagaj ä rgede raskusaste, s ä ilivad ohutuse tagamiseks vajaliku vahemaad k ä itise ning elamurajoonide jm tundlike objektide vahel. Haljastus ja heakord 2.14. Kaitset öö stuspargi alal tagada (vajadusel uushaljastuse istutamisega) haljasalade, roheribade jt rohestruktuuride olemasolu. 2.15. Raadamis- ja suuremad pinnase kaevet öö d tuleb teostada v ä ljaspool pesitsusperioodi, st raadamist öö d on lubatud vahemikus 01.09.-28.02. 2.16. M ä nniku j õ e ää res tuleb v ä ltida 50 m ulatuses metsa raadamist. Tehnov õ rkude ja rajatiste asukohad 2.17. Side- ja elektrivarustus projekteerida vastavalt v õ rguvaldajate tehniliste tingimuste ja/v õ i liitumistingimuste alusel. 2.18. Tehase territooriumi sisene valgustus lahendada oma vajadusest l ä htuvalt. 2.19. Sademevee k ä itluslahenduse kavandamisel tehase territooriumil tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega ning kavandada toimivad sademees ü steemid. Sademevee k ä itlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis v õ imaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, v ä ltides sademevee reostumist. 2.20. K õ vakattega pindadelt sademevee ä rajuhtimisel tuleb v ä ltida selle saastumist (nt kokkupuudet ventilatsioonis ü steemidest sadenevate saasteainetega vms) v õ i kui see pole v õ imalik, siis tuleb saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse. Saastunud sademevesi tuleb puhtast sademeveest k ä idelda eraldi (juhtida puhastisse). 2.21. L õ hkeainetehase veepuhastuse projekteerimisel ja sademevee k ä itlemisel arvestada (veekasutusega seotud) parima v õ imaliku tehnika n õ udeid. 2.22. L õ hkeainetehase projekteerimisel tuleb eelistada saastamata sademevee kasutamist p õ hjavee asemel seal, kus v õ imalik (nt tulet õ rjevesi). 2.23. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise v ä liruumi, samal ajal v ä ltides valgusreostust. Projekteerimisel l ä htuda energias ää stlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ü levalt alla suunatud valgustust. Valgusreostuse v ä ltimiseks tuleb kasutada valgustuslahendusi, mis on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile, ning mis v ä ldiks ü mbritsevate alade valgustamist ja ü leliigset valgust. Tulet õ rje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad 2.24. Ehitiste projekteerimisel lahendada tuleohutusn õ uded, sh n õ uetekohased tulet õ rje veev õ tukohad vastavalt kehtivatele õ igusaktidele sh siseministri 18.02.2021 m ää rusele nr 10 „ Veev õ tukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, t ä histamise ja teabevahetuse n õ uded, tingimused ning kord “ , siseministri 30.03.2017 m ää rusele nr 17 „ Ehitisele esitatavad tuleohutusn õ uded “ , l õ hkematerjalideseadusele ning tuleohutuse seadusele. 2.25. Kaitset öö stuspargi ehitiste v ä lised ja sisesed ohutud kaugused m ää rata projekteerimisel l ä htudes kehtivatest õ igusaktidest, sh siseministri 27.05.2024 m ää rusest nr 14 „ P õ levmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusn õ uded “ , majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 m ää rusest nr 57 „ L õ hkematerjalilaole , l õ hkematerjali ja p ü rotehnilise toote hoidmisele esitatavad n õ uded “ . Arvestada, et kaitset öö stuspargis tegutsevate k õ igi ettev õ tete hoonete ja rajatiste omavahelise ohutu kauguse m ää ramisel v õ ib rakendada tehasesisese ohutu kauguse m ää ramise v ää rtusi vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 m ää rusele nr 63 „ L õ hkematerjalitehasele esitatavad n õ uded “ . Hoiduda kaitset öö stuspargis asuvate ohtlike ehitiste rajamist kaitsmata kergete ehitistena, kui nendes olev l õ hkeaine netomass ü letab 5 t. 2.26. Ehitiste projekteerimisel arvestada t ä iendavalt ohutute kauguste m ää ramisel kemikaaliseaduse § 34 tulenevate erin õ uetega, sh v õ imaliku doominoefektiga, suur õ nnetuse riski ja tagaj ä rgede raskusastme v ä hendamise vajadusega. Seejuures arvestades ka teiste kaitset öö stusparki kavandatud ettev õ tetega. 2.27. M ää rata ettev õ tte ohtlikkuse kategooria vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016 m ää rusele nr 10 „ Kemikaali ohtlikkuse alamm ää r ja ohtliku kemikaali k ü nniskoguse ning ettev õ tte ohtlikkuse kategooria m ää ramise kord ” . Koostada riskianal üü s jm vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 01.03.2016 m ää rusele nr 18 „ N õ uded ohtliku ja suur õ nnetuse ohuga ettev õ tte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õ nnetusest teavitamisele ” . Riskianal üü sis tuua v ä lja ettev õ tte ohualade ulatus. Riskianal üü si ja ohutusaruande tulemustest informeerida kohaliku omavalitsuse ü ksust. 2.28. L õ hkeainet k ä itlevate v õ i seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada, et ohualade ulatus eramaadele oleks v õ imalikult v ä ike. Kuritegevuse riske v ä hendavad tingimused 2.29. Kavandada optimaalne v ä ravate arv ning n ä ha ette vajalik valgustatus ja territooriumi kontroll (videovalve, mehitatud valve). Maaparanduss ü steemid 2.30. Kuivenduss ü steemide rajamisel ja/v õ i maaparanduss ü steemi ü mberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada negatiivset m õ ju planeeringuala piirkonda j ää vatele m ä rgaladele. Tagada tuleb v ä ljaspool kaitset öö stusparki j ää va s ä iliva maaparanduss ü steemi toimimine ning maaparanduss ü steemide registrisse kantud kraavide l ä bilaskev õ ime. 2.31. Tagada tuleb, et lahendus ei avaldaks negatiivset m õ ju M ä nniku j õ ele ning ü mbruskonna kaevudele. Keskkonnatingimused M ü ra ja vibratsioon 2.32. Kaitset öö stuspargi rajamisel m ü ra normtasemete tagamisel l ä htuda keskkonnaministri 16.12.2016 m ää rusest nr 71 „ V ä lis õ hus leviva m ü ra normtasemed ja m ü rataseme m õõ tmise, m ää ramise ja hindamise meetodid “ . 2.33. Kaitset öö stuspargi rajamisel m ü ra normtasemete tagamisel siseruumides l ä htuda sotsiaalministri 12.11.2025 m ää rusest nr 61 „ N õ uded m ü ra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ü hiskasutusega hoonetes ning helir õ hutaseme m õõ tmise meetodid “ . 2.34. Kaitset öö stuspargi rajamisel vibratsiooni normtasemete tagamisel l ä htuda sotsiaalministri 01.10.2025 m ää rusest nr 54 „ Vibratsiooni piirv ää rtused elamutes ja ü hiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord “ . P õ hja- ja pinnavesi 2.35. Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustataks p õ hja- ega pinnavee seisundit. Reostusohtlikud objektid (nt k ü tuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada k õ vakattega aladele v õ i suletud ruumidesse, et v ä listada reostuse levimine pinnasesse ja seel ä bi p õ hjavette. 2.36. Sademeveelahenduse projekteerimisel arvestada, et sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal v õ i hoiualal on keelatud. Saastunud sademevesi tuleb puhtast sademeveest k ä idelda eraldi (juhtida puhastisse). J ää tmed 2.37. J ää tmek ä itluse korraldamisel tuleb l ä htuda, kehtivate õ igusaktide ja parima v õ imaliku tehnika n õ uetest, sh v õ tta arvesse j ää tmeseaduses kehtestatud j ää tmehierarhiat. K õ ik j ää tmed tuleb koguda vastavalt liigile ning anda ü le vastavat luba omavale ettev õ ttele. 2.38. J ää tmete (sh kaitset öö stuspargi rajamisel tekkivate j ää tmete, nt mineraalsed j ää tmed) taaskasutamisel teede ehitamisel, maa-alade planeerimisel, t ä itmisel, taastamisel ja korrastamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 21.04.2004 m ää ruses nr 21 „ Teatud liiki ja teatud koguses tavaj ää tmete, mille vastava k ä itlemise korral pole j ää tmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise v õ i tekkekohas k õ rvaldamise n õ uded toodud n õ uded “ , sh lisa 2 (j ää tmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirv ää rused)). 2.39. P õ levmaterjalist j ää tmete ja olmej ää tmete ladustamisel (sh ü le 75 l m ä rgitud j ää tmete hoidmisel konteineris, hoiukotis v õ i muul viisil) l ä htuda siseministri 27.05.2024 m ää rusest nr 14 „ P õ levmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusn õ uded ” § 7. Kui ehitise territooriumil ladustatakse p õ levj ää tmeid lahtiselt kokku ü le 1000 m , t ä ita kehtivaid n õ udeid 3 siseministri 27.05.2024 m ää rusest nr 14 „ P õ levmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusn õ uded ” 14 § 8. 2.40. Ette n ä ha j ää tmete v õ i n õ uetele vastavate tootmisj ää kide maksimaalne kasutamine ehitusmaterjalidena. V ä lis õ hk 2.41. L õ hkeainetehase rajamisel ja k ä itamisel j ä rgida parima v õ imaliku tehnika viitedokumenti „ Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals , August 2006" ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud parima v õ imaliku tehnika j ä reldusi keemiasektori heitgaaside ü histe k ä itlus- ja t öö tluss ü steemide jaoks. Radoon 2.42. Olme- ja kontoriruumides ning t öö kohtades, kus inimesed viibivad t öö ajal igap ä evaselt, tuleb tagada n õ uetele vastav ruumide õ hu radoonisisaldus. Radooniuuringu l ä biviimise vajadus otsustada projekteerimise k ä igus (s õ ltuvalt kavandatava hoone otstarbest ja t öö ruumide olemasolust). 2.43. L ä htuda ettev õ tlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 m ää ruses nr 19 „ Hoone ruumi õ hu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase “ ning keskkonnaministri 30.07.2018 m ää ruses nr 28 „ T öö ruumide õ hu radoonisisalduse viitetase, õ hu radoonisisalduse m õõ tmise kord ja t öö andja kohustused k õ rgendatud radooniriskiga t öö kohtadel “ toodust. Insolatsioon 2.44. Projekteerimisel on soovitatav asjakohasel juhul ning sisus rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „ P ä evavalgus hoonetes “ p õ him õ tteid ning akende projekteerimisel (eelk õ ige kontoriruumides) v õ imaldada vaateid v ä liskeskkonnale ja tagada ruumis p ä evavalgus. 2.45. Hoonete projekteerimisel tuleb t ä helepanu p öö rata energia s ää stmisele ja v õ imalusel tootmisele ning v õ imalusel ette n ä ha v õ imalusi energiatarbe v ä hendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Projekteerimisel l ä htuda kehtivast EhS -st, ettev õ tlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 m ää rusest nr 63 „ Hoone energiat õ hususe miinimumn õ uded “ jm asjakohastest õ igusaktidest. Tegevus M ä nniku j õ e kalda piirangu- ja ehituskeeluv öö ndis 2.46. Kavandatava tegevusala l ä histele j ää b M ä nniku j õ gi, mille kalda ehituskeeluv öö nd on 50 m ja piiranguv öö nd 100 m. Kalda piiranguv öö ndis kavandatava tegevuse osas tuleb l ä htuda looduskaitseseaduse § 37. 2.47. M ä nniku j õ e m õ lemal kaldal tuleb 50 m ulatuses s ä ilitada mets, st v ä ltida metsa raadamist. Servituudi seadmise vajadus 2.48. V õ imalike servituutide seadmise vajadus m ää rata projekteerimise k ä igus. 3. Ü ldn õ uded 3.1. Keskkonnam õ ju hindamise ja keskkonnajuhtimiss ü steemi seaduse ( KeHJS ) alusel kaalutakse ehitusloa menetluses, kas kavandataval tegevuse on oluline keskkonnam õ ju. Kui ilmneb keskkonnam õ ju hindamise eelhinnangu koostamise vajadus, antakse ehitusluba õ igusaktis s ä testatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. p ä eval p ä rast KeHJS § 6 l õ ikes 1 loetletud teabe saamist. Ehitise kasutamise otstarbed 12519 Muu t öö stushoone 1/1 Ehitise asukoht 62401:001:3721 P ä rnu maakond, P ä rnu linn, Ermistu k ü la, Variku

Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →