Lisa 1
17.09.2026 kirja
nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde
Tagasiside raportile „Adaptive model for defence innovation
capability development“
Tartu Ülikoolile
06.09.2026
1. Tagasiside eesmärk
Täname projektimeeskonda tehtud töö, senise koostöö ning avatud ja konstruktiivsete arutelude
eest. Projekti käigus ja raporti tutvustamisel oleme käsitlenud tekkinud küsimusi vahetult.
Käesolev dokument koondab tellija ametliku sisulise tagasiside ning ootused raporti parandatud
versioonile.
Tagasiside eesmärk ei ole suunata tööd Kaitseväe või tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse
(TIVJ) siseanalüüsiks. Raport peab käsitlema kaitseinnovatsiooni ümbritsevat ökosüsteemi,
milles Kaitsevägi on üks keskne osaline: vajaduse omanik, kaasarendaja, katse- ja
valideerimiskeskkond ning lahenduste kasutuselevõtja. TIVJ tegevus on selles vaates praktiline
ühenduspunkt, mille kaudu siduda Kaitseväe vajadused ühiskonna innovatsiooniressursiga.
2. Lepinguline lähtekoht
Lepingu punkti 2.1. järgi on projekti nimetus „Kaitsealase innovatsiooni ökosüsteemi mudel“.
Lepingu punkti 3.2.1. järgi peab valmima raport, mis kirjeldab kaitsealase innovatsiooni
ökosüsteemi mudelit, selle toimimispõhimõtteid ja osapoolte rolle. Töö tulemuslikkuse
tingimustena on punktides 2.2.1.‒2.2.5. nimetatud tihe seos prioriteetsete kaitsevõimete
arendamisega, sisuline asjakohasus ja tõhusus, kõrge akadeemiline tase, sidusus sõjalise kaitse
vajadustega ning tõhus ja järjepidev koostöö asjaomaste struktuuriüksustega.
Raporti hindamisel on seega keskne küsimus, kas esitatud töö annab põhjendatud ja kasutatava
kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudeli: millised on selle tasandid ja osalised, kuidas
nendevaheline koostöö toimib, kuidas liigub vajadus lahenduseni ning kuidas muutub väline
innovatsioon tegelikuks kaitsevõimeks. Teaduspublikatsioonide ettevalmistamine on lepingus
eraldi väljund ega ole käesoleva tagasiside ese.
3. Üldhinnang
Raport sisaldab asjakohaseid lähtekohti, sealhulgas innovatsiooni käsitlemist arendatava
võimena, DOTMLPFI-raamistiku kasutamist, süsteemide süsteemi vaadet ning rahu- ja sõjaaja
erinevuste esmast käsitlust. Need võivad toetada ökosüsteemi analüüsi, kuid ei asenda
kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelit ega selle toimeloogika kirjeldust.
Praeguses versioonis on uurimisobjekt nihkunud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelilt
peamiselt innovatsioonivõime arendamise raamistikule. Dokument nimetab osalisi ja võimalikke
tegevusi, kuid ei näita piisavalt, kuidas ökosüsteem tervikuna toimib, millised on osaliste vahelised
seosed, otsustusõigused, ressursivood ja üleminekud rahuajast kriisi või sõtta. Samuti ei ole
lugejale jälgitav, kuidas projekti käigus tehtud intervjuud, vaatlused ja sõjamäng on kujundanud
mudelit ning järeldusi.
Tellija jaoks peab raporti väärtus seisnema uues, põhjendatud ja rakendatavas teadmises.
Praegune versioon kordab suures osas üldtuntud põhimõtteid, kuid ei ava piisavalt projekti käigus
loodud teadmist, kaalutud alternatiive ega Eesti jaoks tehtavaid valikuid. Seetõttu ei võimalda
praegune versioon veel lugeda lepingu punktis 3.2.1. nõutud sisulist väljundit täidetuks ja vajab
enne lõplikku kooskõlastamist olulist ümbertöötamist.
4. Nõutavad parandused
4.1. Uurimisobjekti ja mudeli teoreetilise aluse täpsustamine
Raportis tuleb üheselt määratleda, mida käsitatakse kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelina
ning milline on selle seos innovatsioonivõime arendamise, DOTMLPFI ja süsteemide süsteemi
käsitlustega. Eristada tuleb vähemalt kolme tasandit: riiklik kaitseinnovatsiooni ökosüsteem,
Kaitseväe võime välist innovatsiooni vastu võtta ja rakendada ning üksiku lahenduse teekond
vajadusest kasutuselevõtuni.
Parandatud raportis tuleb:
1) esitada mudeli teoreetilised lähtekohad ja analoogid, sealhulgas kolm-, neliheeliski mudelid
ning muud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi käsitlused;
2) selgitada mudelite erinevusi, tugevusi ja piiranguid Eesti kaitsevajaduste vaates;
3) põhjendada valitud mudeli struktuur, osalised ja seosed ning näidata, milline osa on
uurimistulemus ja milline autorite ettepanek;
4) põhjendada eraldi investeerimiskogukonna käsitlemist võimaliku viienda heeliksina, kui see
jääb mudeli osaks. Seda ei saa jätta üksnes tulevase uurimistöö ettepanekuks.
Oodatav tulemus: selgelt piiritletud ja teoreetiliselt põhjendatud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi
mudel, mitte üksnes innovatsioonivõime arendamise üldraamistik.
4.2. Ökosüsteemi toimimispõhimõtete ja Kaitseväe vastuvõtuvõime avamine
Raport peab vastama põhiküsimusele, kuidas kaasata ühiskonna innovatsiooniressurss -
ettevõtted, teadusasutused, investorid, reservväelaste kompetents ja rahvusvahelised
võrgustikud - kaitsevõime arendamisse ning kuidas muuta kaitsesüsteem suutlikuks seda panust
absorbeerima, kasutusele võtma ja laiendama.
Kirjeldada tuleb terviklik toimeloogika:
1) sõjaliste probleemide tuvastamine, sõnastamine ja prioriseerimine;
2) probleemide avamine ökosüsteemi osalistele ning lahenduste leidmine ja arendamine;
3) katsetamine, valideerimine, kasutaja tagasiside ja otsustusväravad;
4) otsus lõpetamise, jätkamise, hankimise või muu kasutuselevõtu viisi kohta;
5) eduka lahenduse viimine üksikkatsest väljaõppesse, hankesse, tootmisse ja laialdasse
kasutusse;
6) rollid, vastutus, otsustusõigus, rahastus ja infovahetus rahuajal, vahetu ohu või kriisi ajal ning
sõja ajal.
Oodatav tulemus: lugejale arusaadav süsteem, mis näitab, kuidas välisest innovatsioonist tekib
mõõdetav sõjaline võime.
4.3. Rahvusvahelise võrdluse laiendamine
Valitud riikide põhjal tuleb anda kaitseinnovatsiooni rahvusvaheline võrdluspilt. Ukraina ja Soome
näited on olulised, kuid neist ei piisa erinevate mudelite, riigisuuruste ja ohutasemete
võrdlemiseks. Riikide valik tuleb põhjendada ning juhtumid esitada ühtse analüütilise struktuuri
järgi.
2
Võrdlus peab hõlmama vähemalt:
1) ökosüsteemi osalisi, juhtimist ja rollijaotust;
2) vajaduste loomist ja edastamist, katsetamist, hankimist, kasutuselevõttu ning laiendamist;
3) avaliku rahastuse, riskikapitali ja teiste erasektori ressursside seostamist;
4) rahuaja, kriisi ja sõjaaja toimerežiime ning nende vahelisi üleminekuid;
5) iga juhtumi rakendatavust Eestile koos piirangute ja vajalike kohandustega.
Oodatav tulemus: põhjendatud võrdlusbaas, mille järgi saab hinnata Eesti mudeli tugevusi,
puudujääke ja võimalikke arendussuundi.
4.4. Projekti empiiriliste tulemuste ja tõenduskäigu esitamine
Raport viitab intervjuudele, vaatlustele, töötubadele ja sõjamängule, kuid nende tulemused ei ole
praegu lugejale piisavalt nähtavad ega mudeli ja soovitustega seostatavad. Parandatud
versioonis peab iga keskne järeldus olema jälgitavalt seotud projekti tõendite või kirjandusega
ning eristada tuleb uurimistulemust, kirjandusest tuletatud järeldust ja autorite ettepanekut.
Põhitekstis tuleb sünteesida:
1) intervjuudest ja vaatlustest ilmnenud korduvad teemad, eriarvamused, süsteemsed
takistused ja toimivad praktikad;
2) sõjamängu eesmärk, stsenaarium, osalejate ring, otsustuskohad, peamised sündmused ja
järeldused;
3) sõjamängu mõju mudeli rahu-, kriisi- ja sõjaaja toimeloogikale;
4) empiirilise materjali mõju mudeli valikule, osaliste rollidele ja praktilistele ettepanekutele.
Oodatav tulemus: tõenduspõhine analüüs, mille järeldusi saab kontrollida ja kasutada, mitte
üksnes kasutatud meetodite loetelu.
4.5. Eesti mudeli, TIVJ rolli ja praktiliste ettepanekute sidumine
Raport peab kirjeldama Eestis kavandatud nelikheeliksi mudelit ja selle eesmärki, võrdlema
kavandatut tegelikult kujunenud korralduse ning rahvusvaheliste praktikatega ja hindama, millised
eeldused on loodud ning millised seosed, volitused või ressursid puuduvad. TIVJ-d tuleb käsitleda
ökosüsteemi praktilise liidesena, mitte eraldiseisva siseauditi objektina.
Parandatud raport peab:
1) näitama, kuidas TIVJ ühendab Kaitseväe vajadused teaduse, tööstuse, kapitali ja teiste
väliste võrgustikega;
2) võrdlema algselt kavandatud mudelit praeguseks ellu viidud lahendustega;
3) esitama Eesti ökosüsteemi hetkeseisu ja lünkade analüüsi;
4) tooma välja konkreetsed, prioriseeritud ja rakendatavad tegevussuunad, mis on seotud
prioriteetsete kaitsevõimete ja sõjalise kaitse vajadustega;
5) määrama peamiste ettepanekute puhul lahendatava probleemi, soovitud tulemuse, juhtiva ja
toetavad osalised, ajahorisondi, vajalikud eeldused ning tulemuse hindamise viisi.
Oodatav tulemus: raport, mida saab kasutada Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi puudutavate
otsuste, võimearenduse ja järgmiste rakenduste põhjendatud lähtealusena.
5. Nõutavad lisad ja kasutatav alusmaterjal
Raporti põhitekst peab sisaldama keskset sünteesi ja järeldusi. Mahukam alusmaterjal tuleb
esitada lisades selliselt, et tellija saab seda hiljem kasutada, kontrollida järelduste kujunemist ja
jätkata rakendustööd. Isikuandmete või tundliku info korral võib kasutada anonümiseeritud või
piiratud juurdepääsuga lisa.
3
Parandatud raportile tuleb lisada vähemalt:
1) intervjuude metoodika ja tulemuste lisa (uurimisküsimused, intervjuude arv ja aeg,
sidusrühmade ning riikide jaotus, intervjuukava, analüüsimeetod, piirangud ja struktureeritud
tulemuse);
2) sõjamängu lisa (eesmärk, stsenaarium, osalejad, ülesehitus ja otsustuspunktid, peamised
sündmused, tähelepanekud, tulemused ning järeldused mudeli kohta);
3) riikide juhtumite lisa ühtses võrdlusvormingus;
4) mudelite analoogide, valikukriteeriumide ja teoreetiliste lähtekohtade lisa;
5) Eesti hetkeseisu ja lünkade analüüs, milles kavandatud mudelit võrreldakse ellu viidud
korraldusega;
6) rakenduslik tööriistakast (rolli- ja vastutusmaatriks, vajadusest kasutuselevõtuni protsess,
otsustusväravad, valmisolekukriteeriumid, mõõdikud ning rahu-, kriisi- ja sõjaaja
üleminekutingimused);
7) mudeli rakendamise näide vähemalt ühe tegeliku või realistliku prioriteetse võimeprobleemi
puhul.
6. Oodatav lõpptulemus ja edasine töö
Parandatud raport peab võimaldama ka teemaga varem mitte kokku puutunud lugejal saada
üheselt aru, millist probleemi lahendatakse, millise teooria ja empiirilise materjali põhjal mudel
loodi, kuidas ökosüsteem toimib, kuidas seostub sellega Eestis TIVJ eestvedamisel käivitatud
mudel ning mida tuleb järgmisena teha.
Rahvusvahelist võrdlust, Eesti mudeliga sidumist, intervjuude ja sõjamängu tulemusi ning
praktilisi ettepanekuid ei tule jätta tulevase uurimistöö teemaks. Need kuuluvad lepingu
eesmärgist tuleneva raporti põhisisusse, lisad peavad andma nende kontrollimiseks ja
kasutamiseks piisava alusmaterjali.
Palume enne parandatud tervikversiooni koostamist esitada lühike muudatuste plaan, milles
näidatakse iga parandussuuna puhul kavandatav täiendus, kasutatav allikmaterjal, vastutaja ja
raporti osa, kuhu muudatus tehakse. Muudatuste plaan võimaldab enne lõppversiooni koostamist
kinnitada ühise arusaama töö ulatusest ja oodatavast tulemusest.
Senine koostöö on olnud avatud ja sisuline. Käesoleva tagasiside eesmärk on jõuda
lõppversioonini, millel on selge seos lähteülesande ja sõjalise kaitse vajadustega ning praktiline
väärtus Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi edasiarendamisel. Raporti praegune versioon vajab
enne lõplikku kooskõlastamist eespool kirjeldatud sisulist täiendamist.
4
Lisa 2
17.09.2026 kirja
nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde
Feedback to the Report of Project
“Defense Innovation Ecosystem Model”
06.09.2026
According to the agreement (0.4-2.8/25/20 (04.12.2025) the effectiveness of the project activities
was stated to depend on close alignment with the development of priority defence capabilities,
substantive relevance and effectiveness and a high academic standard. The following feedback
is focusing on relevance in general and more precisely on academic quality.
1. Relevance to Estonian defence capability development
The report is a strong and practically relevant conceptual contribution to Estonian defence
innovation capability development. Its main strength is the treatment of innovation not as a set of
isolated projects, but as a capability that must be deliberately developed across the full
DOTMLPFI spectrum. The combination of DOTMLPFI, a System-of-Systems perspective, TRL
logic, the OODA loop, and a multi-stakeholder innovation ecosystem is especially useful for a
small state such as Estonia. The emphasis on peacetime-wartime transition, interoperability,
distributed innovation, testing infrastructure, industry, academia, investors, and societal support
is well aligned with Estonia’s defence context.
2. Academic quality
Academic quality is assessed according to common academic standards, which may not be
applicable in all possible cases of reports, but are considered to be good examples of high
academic standards. The authors are expected to take a critical look at the draft of the report and
improve where possible.
2.1 Novelty of ideas
The report is conceptually ambitious and relatively novel mainly in the way it integrates existing
frameworks into one adaptive defence innovation model. Valuable contributions include treating
innovation as a capability in its own right, combining DOTMLPFI with a System-of-Systems logic,
highlighting the Investment Community as a distinct ecosystem actor, linking operational
validation with market validation, and connecting rapid wartime innovation with long-term
capability development.
The novelty is therefore mostly at the level of conceptual synthesis and application to the
Estonian context, rather than in introducing entirely new theoretical constructs.
However, a concern here is that throughout the report there are statements mentioned as
“findings”, although they are not clearly based on data or results of analyses, and appear in
Appendix D as further research suggestions. In the reviewer’s opinion, there is a question,
whether the findings should currently be regarded as well-founded research hypotheses or
propositions rather than empirically validated findings.
2.2 Methodological clarity
The main academic weakness is methodological transparency. The report states that it is based
on desk research, interviews, observations, and tabletop wargames conducted in Estonia,
Finland, and Ukraine, but the methodological description is not sufficiently detailed to assess the
strength, reproducibility, or representativeness of the empirical basis.
Methodological issue Is it sufficiently described?
Number of interviews No
Composition of interview sample Partly
Sampling strategy No
Interview procedure / interview guide No
Interview duration and recording No
Transcription process No
Data analysis method No
Coding / thematic analysis procedure No
Comparison across countries No
Number and structure of observations No
Documentation of observational data No
Analysis of tabletop wargame results No
Process of synthesising evidence into the model Insufficiently
For an academic research report, the methodology should make clear not only what kinds of data
were collected, but also how the data were analysed (which data analysis was implemented) and
how conclusions were derived from them. As different methods on content analyses allow
different types of conclusions, the methods are highly important to be stated.
2.3 Use of sources and traceability of claims
The literature review is a useful starting point and includes peer-reviewed academic work,
standards, institutional documents, and policy research. The report also explicitly prioritises
academic sources over policy and think-tank material where possible.
However, the main text does not consistently link specific claims to specific theoretical or empirical
sources. It is often unclear whether an argument is based on literature, interviews, observations,
wargaming, or the authors’ judgement.
Type of claim Current situation Recommended practice
Literature-based Often presented without Cite the specific theoretical or empirical
claim an in-text reference source directly
Interview finding Usually not identifiable Indicate interview evidence and, where
as interview-based possible, use anonymised interview IDs
Observation-based Source often unclear Identify the observation, exercise, or event
finding
Wargame-derived Usually described Specify which wargame or exercise
finding generally produced the insight
Author interpretation Often blended with Clearly signal as interpretation or synthesis
findings
Policy Sometimes presented Distinguish explicitly between evidence and
recommendation as a finding recommendation
A stronger academic structure would clearly distinguish between: “The literature indicates…”,
“Interview participants reported…”, “Observations / wargames indicated…” , “Based on these
findings, the authors propose…”
This would substantially improve the transparency and credibility of the report.
2
Summary of feedback
Although there were no clear assessment criteria given to assess the report, the reviewer has set
a scale of 1–5 with 5 being the best possible quality and 1 the lowest in my professional opinion
and experience.
Criterion Assessment Comment
Relevance to Estonian 4/5 Strong alignment with small-state defence,
defence innovation priorities readiness, interoperability and wartime
adaptation
Novelty of ideas 4/5 Strong conceptual integration and several
interesting original propositions
Theoretical / conceptual 4/5 Coherent combination of DOTMLPFI, SoS,
framework OODA and TRL
Methodological 2/5 Key details on sampling, data collection and
transparency analysis are missing
Empirical grounding 2–2.5/5 Empirical material appears substantial, but its
scope and quality are difficult to assess
Use of academic literature 3–3.5/5 Relevant sources are included, but not
consistently integrated into the main argument
Traceability of claims to 2/5 A major weakness; theoretical, empirical and
evidence expert-derived claims are often not clearly
distinguished
Practical / policy value 4–4.5/5 Very useful as a framework for further capability
development
Overall, the report can be assessed as an expert-informed, conceptually ambitious applied report,
but not yet a fully transparent academic research report. Excessive conceptual confidence,
combined with insufficient critical reflection and nuance, does not convey a strong academic
standard. Its academic quality would improve considerably if the methodology were described in
more detail and if the evidence chain from claim → source/data → analysis → conclusion →
recommendation were made explicit. The authors are expected to go through suggestions and
improve the report accordingly.
3
Lisa 3
17.09.2026 kirja
nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde
Review to: Adaptive Model for Defence Innovation Capability Development Report
Overall assessment
This report is a serious, policy-relevant, and conceptually ambitious attempt to define an adaptive
defence innovation capability model for Estonia. Its principal strength lies in reframing innovation
not as a narrow procurement or research activity, but as a whole-of-ecosystem capability
spanning doctrine, organization, training, materiel, leadership, personnel, facilities, and
interoperability. The integration of NATO’s DOTMLPFI framework with systemsengineering and
system-of-systems logic is coherent and potentially useful for defence planners.
At the same time, the report is significantly stronger as a strategic concept paper than as a
research report. Its empirical claims often exceed what the stated methodology can support. The
methodology section identifies relevant sources of input — literature review, interviews,
observation, and wargaming — but does not document them with sufficient rigor to allow the
reader to assess evidential strength, bias, or reproducibility. As a result, many of the report’s
conclusions should be treated as expert-informed propositions rather than validated findings.
Major weaknesses
1. Methodology is underdeveloped
The most serious weakness is the lack of methodological transparency. The report states that it
draws on desk review, interviews, direct observation, and tabletop wargames, but provides almost
no detail on:
1) the number of interviews;
2) sampling strategy;
3) interview structure;
4) participant profile;
5) coding or synthesis method;
6) observational protocol;
7) game design;
8) or treatment of contradictory evidence.
This leaves the reader unable to judge how particular findings were derived.
2. Conceptual framing is presented as methodology
Much of Chapter 5 functions not as methodology in the strict sense, but as:
1) theoretical framing;
2) conceptual clarification;
3) and analytical design justification.
Sections on “Innovation vs Innovation Capability”, “DOTMLPFI approach,” and “Systems
Engineering approach” explain the model’s organizing logic, but they do not substitute for a
research design.
3. Overclaiming from limited evidence
Several conclusions are stated too confidently relative to the documented evidence. Examples
include:
1) the superiority of distributed innovation structures;
2) the centrality of societal attitude as a precondition;
3) the role of investment-community structure;
4) and the operational significance of a 30-day transition window.
These claims may be correct or highly plausible, but the evidence trail is not sufficiently explicit.
4. Insufficient separation of evidence, inference, and recommendation
The report often moves quickly from observed issue to conceptual interpretation to prescriptive
recommendation. A more rigorous structure would distinguish:
1) what the data show;
2) what the authors infer;
3) and what they recommend on that basis.
5. Limited engagement with alternatives and trade-offs
The report strongly advocates certain positions - especially distributed innovation, wargaming,
and broad ecosystem integration - but pays less attention to counterarguments. For example, it
does not systematically examine:
1) when centralization may be necessary;
2) when rapid MVP approaches may undermine standardization;
3) or when multi-stakeholder complexity may reduce rather than enhance effectiveness.
Detailed comments on methodology
Research design
The study appears to be an expert-informed applied model-building exercise, but it is not explicitly
presented as such. It would benefit from clearly stating whether it is:
1) exploratory qualitative research;
2) policy design research;
3) a concept-development study;
4) or a practitioner-informed strategic framework.
At present, the report occupies all of these categories simultaneously.
Interviews
The interview component is inadequately documented. At minimum, the report should specify:
1) how many interviews were conducted;
2) in which countries;
3) across which sectors;
4) whether they were structured or semi-structured,
5) and how findings were analysed.
Without this information, interview-based claims remain difficult to evaluate.
2
Observation
The use of direct observation is potentially valuable, but again under-specified. The report should
indicate:
1) what was observed;
2) under what conditions;
3) for how long;
4) and according to what observation framework.
Wargaming
The wargaming component is one of the most interesting features of the report, but its
methodological role is unclear. It is treated variously as:
1) a research input;
2) a validation method;
3) a training tool;
4) and a capability-development mechanism.
These functions should be separated. If wargames are used as evidence, the report should
explain how game outputs were captured, interpreted, and validated.
Case selection
The selection of Estonia, Finland, and Ukraine seems intuitive, but should be explicitly justified.
The report should explain what each case contributes analytically and on what basis lessons are
transferable.
Limitations
A dedicated limitations section is needed. This should acknowledge likely constraints including:
1) elite interview bias;
2) wartime information uncertainty;
3) case-transfer limitations;
4) institutional access bias;
5) and the fact that the report produces a model rather than a tested causal explanation.
Comments on style and presentation
The report is at times over-smoothed and overly uniform, which can create the impression of
stronger certainty than the evidence warrants. Some sections would benefit from tighter drafting
and more explicit attribution of claims.
The visual materials - especially ecosystem and process diagrams - are useful, though some
tables appear more authoritative than the underlying method supports.
Recommendation
This report should be treated as a valuable strategic framework and concept-development
document, not yet as a fully validated research product. Before being used as a high-confidence
basis for policy or institutional reform, it would benefit from revision in three areas:
3
Strengthen methodology disclosure
Add a proper methods section with interview counts, sampling, observation design, wargame
methodology, and synthesis procedure.
Qualify claims more carefully
Distinguish clearly between empirical findings, expert judgments, and
author recommendations.
Add limitations and validation strategy
Include explicit discussion of evidential limits and propose how the model should be empirically
tested in future work.
Final judgment
The report is methodologically under-documented and therefore stronger as a policy model than
as a research report.
4
Pr Siret Rutiku Teie 31.08.2026
Tartu Ülikooli grandikeskus
[email protected] Meie 17.09.2026 nr 0.7-1.1/26/58-2
Tagasiside aruandele ning ettepanek
sihtfinantseerimislepingu tähtaja
pikendamiseks
Austatud proua Rutiku
Kaitsevägi on kätte saanud Tartu Ülikooli koostatud aruande sihtfinantseerimislepingule
nr 0.4-2.8/25/20. Oleme selle kohta küsinud kaks ekspertarvamust ning saanud kätte ka tellija
ehk tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülema tagasiside, mis on lisatud käesolevale
kirjale. Aruannet me hetkel heaks ei kiitnud, kuna leiame, et see vajab täpsustamist ja
täiendamist.
Tartu Ülikooli ja Kaitseväe esindajad on pidanud aruande teemal täiendava kohtumise ning
leppinud kokku edasises tegevuskäigus lepingus sätestatud kahe kõrgetasemelise
teaduspublikatsiooni osas. Plaanis on need avaldada 2026. a lõpuks Teaduste Akadeemia
Toimetiste eriväljaandena, mida rahastatakse käesoleva lepingu raames.
Ilmnenud on vajadus täpsustada aruandele antud ekspertarvamustes ning tellija tagasisides
tõstatatud erinevaid küsimusi ning täiendada aruannet vastavalt nendes esitatud ettepanekutele.
Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Akadeemia esindajad on üksmeelel vajaduses võimaldada autoritel
aruannet täiendada ja esitada raport hiljemalt 30.11.2026. a ning pikendada lepingu lõpptähtaega
kuni 30.12.2026. a. Tähtaegade pikendamine võimaldab paremini kajastada ekspertarvamustes
viidatud puudulikke metodoloogilisi aspekte, viia sisse tellija tagasisides soovitud parandused
ning koostada tehtud uurimistöö põhjal lepingus sätestatud teaduspublikatsioonid.
Palun Teil edastada oma seisukoht lepingu lõpptähtaja pikendamise ning lepingu punktides 1.2.,
3.2.2., 4.7. ja 5.5.1. sätestatud tähtaegade pikendamise osas hiljemalt 23.09.2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Johan-Elias Seljamaa
kommodoor
Kaitseväe Akadeemia ülem
Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 /
[email protected] / www.mil.ee
Registrikood 70008641
Lisad: Lisa 1 Tagasiside raportile „Adaptive model for defence innovation capability
development“
Lisa 2 Feedback to the Report of Project “Defence Innovation Capability Development“
Lisa 3 Review - Adaptive Model for Defence Innovation Capability Development Report
2
Lisa 1
17.09.2026 kirja
nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde
Tagasiside raportile „Adaptive model for defence innovation
capability development“
Tartu Ülikoolile
06.09.2026
1. Tagasiside eesmärk
Täname projektimeeskonda tehtud töö, senise koostöö ning avatud ja konstruktiivsete arutelude
eest. Projekti käigus ja raporti tutvustamisel oleme käsitlenud tekkinud küsimusi vahetult.
Käesolev dokument koondab tellija ametliku sisulise tagasiside ning ootused raporti parandatud
versioonile.
Tagasiside eesmärk ei ole suunata tööd Kaitseväe või tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse
(TIVJ) siseanalüüsiks. Raport peab käsitlema kaitseinnovatsiooni ümbritsevat ökosüsteemi,
milles Kaitsevägi on üks keskne osaline: vajaduse omanik, kaasarendaja, katse- ja
valideerimiskeskkond ning lahenduste kasutuselevõtja. TIVJ tegevus on selles vaates praktiline
ühenduspunkt, mille kaudu siduda Kaitseväe vajadused ühiskonna innovatsiooniressursiga.
2. Lepinguline lähtekoht
Lepingu punkti 2.1. järgi on projekti nimetus „Kaitsealase innovatsiooni ökosüsteemi mudel“.
Lepingu punkti 3.2.1. järgi peab valmima raport, mis kirjeldab kaitsealase innovatsiooni
ökosüsteemi mudelit, selle toimimispõhimõtteid ja osapoolte rolle. Töö tulemuslikkuse
tingimustena on punktides 2.2.1.‒2.2.5. nimetatud tihe seos prioriteetsete kaitsevõimete
arendamisega, sisuline asjakohasus ja tõhusus, kõrge akadeemiline tase, sidusus sõjalise kaitse
vajadustega ning tõhus ja järjepidev koostöö asjaomaste struktuuriüksustega.
Raporti hindamisel on seega keskne küsimus, kas esitatud töö annab põhjendatud ja kasutatava
kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudeli: millised on selle tasandid ja osalised, kuidas
nendevaheline koostöö toimib, kuidas liigub vajadus lahenduseni ning kuidas muutub väline
innovatsioon tegelikuks kaitsevõimeks. Teaduspublikatsioonide ettevalmistamine on lepingus
eraldi väljund ega ole käesoleva tagasiside ese.
3. Üldhinnang
Raport sisaldab asjakohaseid lähtekohti, sealhulgas innovatsiooni käsitlemist arendatava
võimena, DOTMLPFI-raamistiku kasutamist, süsteemide süsteemi vaadet ning rahu- ja sõjaaja
erinevuste esmast käsitlust. Need võivad toetada ökosüsteemi analüüsi, kuid ei asenda
kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelit ega selle toimeloogika kirjeldust.
Praeguses versioonis on uurimisobjekt nihkunud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelilt
peamiselt innovatsioonivõime arendamise raamistikule. Dokument nimetab osalisi ja võimalikke
tegevusi, kuid ei näita piisavalt, kuidas ökosüsteem tervikuna toimib, millised on osaliste vahelised
seosed, otsustusõigused, ressursivood ja üleminekud rahuajast kriisi või sõtta. Samuti ei ole
lugejale jälgitav, kuidas projekti käigus tehtud intervjuud, vaatlused ja sõjamäng on kujundanud
mudelit ning järeldusi.
Tellija jaoks peab raporti väärtus seisnema uues, põhjendatud ja rakendatavas teadmises.
Praegune versioon kordab suures osas üldtuntud põhimõtteid, kuid ei ava piisavalt projekti käigus
loodud teadmist, kaalutud alternatiive ega Eesti jaoks tehtavaid valikuid. Seetõttu ei võimalda
praegune versioon veel lugeda lepingu punktis 3.2.1. nõutud sisulist väljundit täidetuks ja vajab
enne lõplikku kooskõlastamist olulist ümbertöötamist.
4. Nõutavad parandused
4.1. Uurimisobjekti ja mudeli teoreetilise aluse täpsustamine
Raportis tuleb üheselt määratleda, mida käsitatakse kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelina
ning milline on selle seos innovatsioonivõime arendamise, DOTMLPFI ja süsteemide süsteemi
käsitlustega. Eristada tuleb vähemalt kolme tasandit: riiklik kaitseinnovatsiooni ökosüsteem,
Kaitseväe võime välist innovatsiooni vastu võtta ja rakendada ning üksiku lahenduse teekond
vajadusest kasutuselevõtuni.
Parandatud raportis tuleb:
1) esitada mudeli teoreetilised lähtekohad ja analoogid, sealhulgas kolm-, neliheeliski mudelid
ning muud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi käsitlused;
2) selgitada mudelite erinevusi, tugevusi ja piiranguid Eesti kaitsevajaduste vaates;
3) põhjendada valitud mudeli struktuur, osalised ja seosed ning näidata, milline osa on
uurimistulemus ja milline autorite ettepanek;
4) põhjendada eraldi investeerimiskogukonna käsitlemist võimaliku viienda heeliksina, kui see
jääb mudeli osaks. Seda ei saa jätta üksnes tulevase uurimistöö ettepanekuks.
Oodatav tulemus: selgelt piiritletud ja teoreetiliselt põhjendatud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi
mudel, mitte üksnes innovatsioonivõime arendamise üldraamistik.
4.2. Ökosüsteemi toimimispõhimõtete ja Kaitseväe vastuvõtuvõime avamine
Raport peab vastama põhiküsimusele, kuidas kaasata ühiskonna innovatsiooniressurss -
ettevõtted, teadusasutused, investorid, reservväelaste kompetents ja rahvusvahelised
võrgustikud - kaitsevõime arendamisse ning kuidas muuta kaitsesüsteem suutlikuks seda panust
absorbeerima, kasutusele võtma ja laiendama.
Kirjeldada tuleb terviklik toimeloogika:
1) sõjaliste probleemide tuvastamine, sõnastamine ja prioriseerimine;
2) probleemide avamine ökosüsteemi osalistele ning lahenduste leidmine ja arendamine;
3) katsetamine, valideerimine, kasutaja tagasiside ja otsustusväravad;
4) otsus lõpetamise, jätkamise, hankimise või muu kasutuselevõtu viisi kohta;
5) eduka lahenduse viimine üksikkatsest väljaõppesse, hankesse, tootmisse ja laialdasse
kasutusse;
6) rollid, vastutus, otsustusõigus, rahastus ja infovahetus rahuajal, vahetu ohu või kriisi ajal ning
sõja ajal.
Oodatav tulemus: lugejale arusaadav süsteem, mis näitab, kuidas välisest innovatsioonist tekib
mõõdetav sõjaline võime.
4.3. Rahvusvahelise võrdluse laiendamine
Valitud riikide põhjal tuleb anda kaitseinnovatsiooni rahvusvaheline võrdluspilt. Ukraina ja Soome
näited on olulised, kuid neist ei piisa erinevate mudelite, riigisuuruste ja ohutasemete
võrdlemiseks. Riikide valik tuleb põhjendada ning juhtumid esitada ühtse analüütilise struktuuri
järgi.
2
Võrdlus peab hõlmama vähemalt:
1) ökosüsteemi osalisi, juhtimist ja rollijaotust;
2) vajaduste loomist ja edastamist, katsetamist, hankimist, kasutuselevõttu ning laiendamist;
3) avaliku rahastuse, riskikapitali ja teiste erasektori ressursside seostamist;
4) rahuaja, kriisi ja sõjaaja toimerežiime ning nende vahelisi üleminekuid;
5) iga juhtumi rakendatavust Eestile koos piirangute ja vajalike kohandustega.
Oodatav tulemus: põhjendatud võrdlusbaas, mille järgi saab hinnata Eesti mudeli tugevusi,
puudujääke ja võimalikke arendussuundi.
4.4. Projekti empiiriliste tulemuste ja tõenduskäigu esitamine
Raport viitab intervjuudele, vaatlustele, töötubadele ja sõjamängule, kuid nende tulemused ei ole
praegu lugejale piisavalt nähtavad ega mudeli ja soovitustega seostatavad. Parandatud
versioonis peab iga keskne järeldus olema jälgitavalt seotud projekti tõendite või kirjandusega
ning eristada tuleb uurimistulemust, kirjandusest tuletatud järeldust ja autorite ettepanekut.
Põhitekstis tuleb sünteesida:
1) intervjuudest ja vaatlustest ilmnenud korduvad teemad, eriarvamused, süsteemsed
takistused ja toimivad praktikad;
2) sõjamängu eesmärk, stsenaarium, osalejate ring, otsustuskohad, peamised sündmused ja
järeldused;
3) sõjamängu mõju mudeli rahu-, kriisi- ja sõjaaja toimeloogikale;
4) empiirilise materjali mõju mudeli valikule, osaliste rollidele ja praktilistele ettepanekutele.
Oodatav tulemus: tõenduspõhine analüüs, mille järeldusi saab kontrollida ja kasutada, mitte
üksnes kasutatud meetodite loetelu.
4.5. Eesti mudeli, TIVJ rolli ja praktiliste ettepanekute sidumine
Raport peab kirjeldama Eestis kavandatud nelikheeliksi mudelit ja selle eesmärki, võrdlema
kavandatut tegelikult kujunenud korralduse ning rahvusvaheliste praktikatega ja hindama, millised
eeldused on loodud ning millised seosed, volitused või ressursid puuduvad. TIVJ-d tuleb käsitleda
ökosüsteemi praktilise liidesena, mitte eraldiseisva siseauditi objektina.
Parandatud raport peab:
1) näitama, kuidas TIVJ ühendab Kaitseväe vajadused teaduse, tööstuse, kapitali ja teiste
väliste võrgustikega;
2) võrdlema algselt kavandatud mudelit praeguseks ellu viidud lahendustega;
3) esitama Eesti ökosüsteemi hetkeseisu ja lünkade analüüsi;
4) tooma välja konkreetsed, prioriseeritud ja rakendatavad tegevussuunad, mis on seotud
prioriteetsete kaitsevõimete ja sõjalise kaitse vajadustega;
5) määrama peamiste ettepanekute puhul lahendatava probleemi, soovitud tulemuse, juhtiva ja
toetavad osalised, ajahorisondi, vajalikud eeldused ning tulemuse hindamise viisi.
Oodatav tulemus: raport, mida saab kasutada Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi puudutavate
otsuste, võimearenduse ja järgmiste rakenduste põhjendatud lähtealusena.
5. Nõutavad lisad ja kasutatav alusmaterjal
Raporti põhitekst peab sisaldama keskset sünteesi ja järeldusi. Mahukam alusmaterjal tuleb
esitada lisades selliselt, et tellija saab seda hiljem kasutada, kontrollida järelduste kujunemist ja
jätkata rakendustööd. Isikuandmete või tundliku info korral võib kasutada anonümiseeritud või
piiratud juurdepääsuga lisa.
3
Parandatud raportile tuleb lisada vähemalt:
1) intervjuude metoodika ja tulemuste lisa (uurimisküsimused, intervjuude arv ja aeg,
sidusrühmade ning riikide jaotus, intervjuukava, analüüsimeetod, piirangud ja struktureeritud
tulemuse);
2) sõjamängu lisa (eesmärk, stsenaarium, osalejad, ülesehitus ja otsustuspunktid, peamised
sündmused, tähelepanekud, tulemused ning järeldused mudeli kohta);
3) riikide juhtumite lisa ühtses võrdlusvormingus;
4) mudelite analoogide, valikukriteeriumide ja teoreetiliste lähtekohtade lisa;
5) Eesti hetkeseisu ja lünkade analüüs, milles kavandatud mudelit võrreldakse ellu viidud
korraldusega;
6) rakenduslik tööriistakast (rolli- ja vastutusmaatriks, vajadusest kasutuselevõtuni protsess,
otsustusväravad, valmisolekukriteeriumid, mõõdikud ning rahu-, kriisi- ja sõjaaja
üleminekutingimused);
7) mudeli rakendamise näide vähemalt ühe tegeliku või realistliku prioriteetse võimeprobleemi
puhul.
6. Oodatav lõpptulemus ja edasine töö
Parandatud raport peab võimaldama ka teemaga varem mitte kokku puutunud lugejal saada
üheselt aru, millist probleemi lahendatakse, millise teooria ja empiirilise materjali põhjal mudel
loodi, kuidas ökosüsteem toimib, kuidas seostub sellega Eestis TIVJ eestvedamisel käivitatud
mudel ning mida tuleb järgmisena teha.
Rahvusvahelist võrdlust, Eesti mudeliga sidumist, intervjuude ja sõjamängu tulemusi ning
praktilisi ettepanekuid ei tule jätta tulevase uurimistöö teemaks. Need kuuluvad lepingu
eesmärgist tuleneva raporti põhisisusse, lisad peavad andma nende kontrollimiseks ja
kasutamiseks piisava alusmaterjali.
Palume enne parandatud tervikversiooni koostamist esitada lühike muudatuste plaan, milles
näidatakse iga parandussuuna puhul kavandatav täiendus, kasutatav allikmaterjal, vastutaja ja
raporti osa, kuhu muudatus tehakse. Muudatuste plaan võimaldab enne lõppversiooni koostamist
kinnitada ühise arusaama töö ulatusest ja oodatavast tulemusest.
Senine koostöö on olnud avatud ja sisuline. Käesoleva tagasiside eesmärk on jõuda
lõppversioonini, millel on selge seos lähteülesande ja sõjalise kaitse vajadustega ning praktiline
väärtus Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi edasiarendamisel. Raporti praegune versioon vajab
enne lõplikku kooskõlastamist eespool kirjeldatud sisulist täiendamist.
4
Lisa 2
17.09.2026 kirja
nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde
Feedback to the Report of Project
“Defense Innovation Ecosystem Model”
06.09.2026
According to the agreement (0.4-2.8/25/20 (04.12.2025) the effectiveness of the project activities
was stated to depend on close alignment with the development of priority defence capabilities,
substantive relevance and effectiveness and a high academic standard. The following feedback
is focusing on relevance in general and more precisely on academic quality.
1. Relevance to Estonian defence capability development
The report is a strong and practically relevant conceptual contribution to Estonian defence
innovation capability development. Its main strength is the treatment of innovation not as a set of
isolated projects, but as a capability that must be deliberately developed across the full
DOTMLPFI spectrum. The combination of DOTMLPFI, a System-of-Systems perspective, TRL
logic, the OODA loop, and a multi-stakeholder innovation ecosystem is especially useful for a
small state such as Estonia. The emphasis on peacetime-wartime transition, interoperability,
distributed innovation, testing infrastructure, industry, academia, investors, and societal support
is well aligned with Estonia’s defence context.
2. Academic quality
Academic quality is assessed according to common academic standards, which may not be
applicable in all possible cases of reports, but are considered to be good examples of high
academic standards. The authors are expected to take a critical look at the draft of the report and
improve where possible.
2.1 Novelty of ideas
The report is conceptually ambitious and relatively novel mainly in the way it integrates existing
frameworks into one adaptive defence innovation model. Valuable contributions include treating
innovation as a capability in its own right, combining DOTMLPFI with a System-of-Systems logic,
highlighting the Investment Community as a distinct ecosystem actor, linking operational
validation with market validation, and connecting rapid wartime innovation with long-term
capability development.
The novelty is therefore mostly at the level of conceptual synthesis and application to the
Estonian context, rather than in introducing entirely new theoretical constructs.
However, a concern here is that throughout the report there are statements mentioned as
“findings”, although they are not clearly based on data or results of analyses, and appear in
Appendix D as further research suggestions. In the reviewer’s opinion, there is a question,
whether the findings should currently be regarded as well-founded research hypotheses or
propositions rather than empirically validated findings.
2.2 Methodological clarity
The main academic weakness is methodological transparency. The report states that it is based
on desk research, interviews, observations, and tabletop wargames conducted in Estonia,
Finland, and Ukraine, but the methodological description is not sufficiently detailed to assess the
strength, reproducibility, or representativeness of the empirical basis.
Methodological issue Is it sufficiently described?
Number of interviews No
Composition of interview sample Partly
Sampling strategy No
Interview procedure / interview guide No
Interview duration and recording No
Transcription process No
Data analysis method No
Coding / thematic analysis procedure No
Comparison across countries No
Number and structure of observations No
Documentation of observational data No
Analysis of tabletop wargame results No
Process of synthesising evidence into the model Insufficiently
For an academic research report, the methodology should make clear not only what kinds of data
were collected, but also how the data were analysed (which data analysis was implemented) and
how conclusions were derived from them. As different methods on content analyses allow
different types of conclusions, the methods are highly important to be stated.
2.3 Use of sources and traceability of claims
The literature review is a useful starting point and includes peer-reviewed academic work,
standards, institutional documents, and policy research. The report also explicitly prioritises
academic sources over policy and think-tank material where possible.
However, the main text does not consistently link specific claims to specific theoretical or empirical
sources. It is often unclear whether an argument is based on literature, interviews, observations,
wargaming, or the authors’ judgement.
Type of claim Current situation Recommended practice
Literature-based Often presented without Cite the specific theoretical or empirical
claim an in-text reference source directly
Interview finding Usually not identifiable Indicate interview evidence and, where
as interview-based possible, use anonymised interview IDs
Observation-based Source often unclear Identify the observation, exercise, or event
finding
Wargame-derived Usually described Specify which wargame or exercise
finding generally produced the insight
Author interpretation Often blended with Clearly signal as interpretation or synthesis
findings
Policy Sometimes presented Distinguish explicitly between evidence and
recommendation as a finding recommendation
A stronger academic structure would clearly distinguish between: “The literature indicates…”,
“Interview participants reported…”, “Observations / wargames indicated…” , “Based on these
findings, the authors propose…”
This would substantially improve the transparency and credibility of the report.
2
Summary of feedback
Although there were no clear assessment criteria given to assess the report, the reviewer has set
a scale of 1–5 with 5 being the best possible quality and 1 the lowest in my professional opinion
and experience.
Criterion Assessment Comment
Relevance to Estonian 4/5 Strong alignment with small-state defence,
defence innovation priorities readiness, interoperability and wartime
adaptation
Novelty of ideas 4/5 Strong conceptual integration and several
interesting original propositions
Theoretical / conceptual 4/5 Coherent combination of DOTMLPFI, SoS,
framework OODA and TRL
Methodological 2/5 Key details on sampling, data collection and
transparency analysis are missing
Empirical grounding 2–2.5/5 Empirical material appears substantial, but its
scope and quality are difficult to assess
Use of academic literature 3–3.5/5 Relevant sources are included, but not
consistently integrated into the main argument
Traceability of claims to 2/5 A major weakness; theoretical, empirical and
evidence expert-derived claims are often not clearly
distinguished
Practical / policy value 4–4.5/5 Very useful as a framework for further capability
development
Overall, the report can be assessed as an expert-informed, conceptually ambitious applied report,
but not yet a fully transparent academic research report. Excessive conceptual confidence,
combined with insufficient critical reflection and nuance, does not convey a strong academic
standard. Its academic quality would improve considerably if the methodology were described in
more detail and if the evidence chain from claim → source/data → analysis → conclusion →
recommendation were made explicit. The authors are expected to go through suggestions and
improve the report accordingly.
3
Lisa 3
17.09.2026 kirja
nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde
Review to: Adaptive Model for Defence Innovation Capability Development Report
Overall assessment
This report is a serious, policy-relevant, and conceptually ambitious attempt to define an adaptive
defence innovation capability model for Estonia. Its principal strength lies in reframing innovation
not as a narrow procurement or research activity, but as a whole-of-ecosystem capability
spanning doctrine, organization, training, materiel, leadership, personnel, facilities, and
interoperability. The integration of NATO’s DOTMLPFI framework with systemsengineering and
system-of-systems logic is coherent and potentially useful for defence planners.
At the same time, the report is significantly stronger as a strategic concept paper than as a
research report. Its empirical claims often exceed what the stated methodology can support. The
methodology section identifies relevant sources of input — literature review, interviews,
observation, and wargaming — but does not document them with sufficient rigor to allow the
reader to assess evidential strength, bias, or reproducibility. As a result, many of the report’s
conclusions should be treated as expert-informed propositions rather than validated findings.
Major weaknesses
1. Methodology is underdeveloped
The most serious weakness is the lack of methodological transparency. The report states that it
draws on desk review, interviews, direct observation, and tabletop wargames, but provides almost
no detail on:
1) the number of interviews;
2) sampling strategy;
3) interview structure;
4) participant profile;
5) coding or synthesis method;
6) observational protocol;
7) game design;
8) or treatment of contradictory evidence.
This leaves the reader unable to judge how particular findings were derived.
2. Conceptual framing is presented as methodology
Much of Chapter 5 functions not as methodology in the strict sense, but as:
1) theoretical framing;
2) conceptual clarification;
3) and analytical design justification.
Sections on “Innovation vs Innovation Capability”, “DOTMLPFI approach,” and “Systems
Engineering approach” explain the model’s organizing logic, but they do not substitute for a
research design.
3. Overclaiming from limited evidence
Several conclusions are stated too confidently relative to the documented evidence. Examples
include:
1) the superiority of distributed innovation structures;
2) the centrality of societal attitude as a precondition;
3) the role of investment-community structure;
4) and the operational significance of a 30-day transition window.
These claims may be correct or highly plausible, but the evidence trail is not sufficiently explicit.
4. Insufficient separation of evidence, inference, and recommendation
The report often moves quickly from observed issue to conceptual interpretation to prescriptive
recommendation. A more rigorous structure would distinguish:
1) what the data show;
2) what the authors infer;
3) and what they recommend on that basis.
5. Limited engagement with alternatives and trade-offs
The report strongly advocates certain positions - especially distributed innovation, wargaming,
and broad ecosystem integration - but pays less attention to counterarguments. For example, it
does not systematically examine:
1) when centralization may be necessary;
2) when rapid MVP approaches may undermine standardization;
3) or when multi-stakeholder complexity may reduce rather than enhance effectiveness.
Detailed comments on methodology
Research design
The study appears to be an expert-informed applied model-building exercise, but it is not explicitly
presented as such. It would benefit from clearly stating whether it is:
1) exploratory qualitative research;
2) policy design research;
3) a concept-development study;
4) or a practitioner-informed strategic framework.
At present, the report occupies all of these categories simultaneously.
Interviews
The interview component is inadequately documented. At minimum, the report should specify:
1) how many interviews were conducted;
2) in which countries;
3) across which sectors;
4) whether they were structured or semi-structured,
5) and how findings were analysed.
Without this information, interview-based claims remain difficult to evaluate.
2
Observation
The use of direct observation is potentially valuable, but again under-specified. The report should
indicate:
1) what was observed;
2) under what conditions;
3) for how long;
4) and according to what observation framework.
Wargaming
The wargaming component is one of the most interesting features of the report, but its
methodological role is unclear. It is treated variously as:
1) a research input;
2) a validation method;
3) a training tool;
4) and a capability-development mechanism.
These functions should be separated. If wargames are used as evidence, the report should
explain how game outputs were captured, interpreted, and validated.
Case selection
The selection of Estonia, Finland, and Ukraine seems intuitive, but should be explicitly justified.
The report should explain what each case contributes analytically and on what basis lessons are
transferable.
Limitations
A dedicated limitations section is needed. This should acknowledge likely constraints including:
1) elite interview bias;
2) wartime information uncertainty;
3) case-transfer limitations;
4) institutional access bias;
5) and the fact that the report produces a model rather than a tested causal explanation.
Comments on style and presentation
The report is at times over-smoothed and overly uniform, which can create the impression of
stronger certainty than the evidence warrants. Some sections would benefit from tighter drafting
and more explicit attribution of claims.
The visual materials - especially ecosystem and process diagrams - are useful, though some
tables appear more authoritative than the underlying method supports.
Recommendation
This report should be treated as a valuable strategic framework and concept-development
document, not yet as a fully validated research product. Before being used as a high-confidence
basis for policy or institutional reform, it would benefit from revision in three areas:
3
Strengthen methodology disclosure
Add a proper methods section with interview counts, sampling, observation design, wargame
methodology, and synthesis procedure.
Qualify claims more carefully
Distinguish clearly between empirical findings, expert judgments, and
author recommendations.
Add limitations and validation strategy
Include explicit discussion of evidential limits and propose how the model should be empirically
tested in future work.
Final judgment
The report is methodologically under-documented and therefore stronger as a policy model than
as a research report.
4