Teenistuse korraldamine

SISENDIPÄRINGU KÜSIMUSTIK 1 . Hinnatavad kandidaatalad Alade le jäävate katastriüksuste nimekiri on toodud kirja lisas. Samuti saab aladega tutvuda planeeringu kaardirakenduses . Alljärgnev katastritunnus tähistab ala keskset katastriüksust; kandidaatalad ei ühti katastriüksuste piiridega ja hõlmavad mitut üksust. Ala Katastritunnus Katastriüksuse nimi Asustusüksus Omavalitsus Madala 90301:001:0611 Madala Kunda linn Viru-Nigula vald Letipea 90202:006:0780 Sonda metskond 150 Letipea küla Viru-Nigula vald Malla 90202:002:0280 Kunda metskond 48 Simunamäe küla Viru-Nigula vald Moldova 43701:002:0173 Aru-Kaalepi Moldova küla Lüganuse vald Aa-rand 43701:003:0281 Kruusiaugu Aa küla Lüganuse vald Aa-mets 44201:001:1292 Kohtla metskond 2 Aa küla Lüganuse vald 2 . Hindamise lähte-eeldus Palume hinnata alasid järgmise ühtse lähte-eelduse alusel: Ohuallikas omab maksimaalset võimekust nii taktikalisel, operatiivsel kui strateegilisel tasandil ning püsivat tahet rünnata, viies läbi nii otseseid, vahendlikke kui hübriidründeid. Eeldus on fikseeritud teadlikult ja seda ei hinnata punktidega. Põhjus: ohupilt on kõigi kuue ala puhul sama ega erista neid omavahel. Riski kolmikust (oht × haavatavus × tagajärg) jääb ohutegur konstandiks ning alasid eristavad üksnes haavatavus ja tagajärg. Sama eeldus märgitakse ühesuguses sõnastuses igasse käesoleva päringu raames saadetavasse kirja, et asutuste vastused oleksid omavahel võrreldavad. Rünnaku tõenäosust me ei palu hinnata. Lisaks sellele, et oht on eelduses juba fikseeritud, puudub tõenäosushinnangus määramatuse komponent — ja määramatus on alates 24.02.2022 kasvanud eksponentsiaalselt . Iga tõenäosushinnang oleks siin paratamatult kvalitatiivne ega oleks võrreldav ohutuspoole kvantitatiivse sõelumislävega ( screening probability level , 10⁻⁷ reaktoriaasta kohta). Hinnangu andmisel palume lähtuda halvima juhtumi stsenaariumidest („mis siis, kui …“). Stsenaariumide kategooriad on toodud NSS nr 48-T lk 5 („ type 2 sabotage threat scenarios “): väljastpoolt rajatise piiri algatatud rünnakud, mis ei eelda vastase kohalolu objektil — kaugrünnakud droonide , rakettide või õhusõidukitega, suunatud energiaga relvad ( directed energy weapons ), keemilisest plahvatusest tulenev lööklaine ning jahutuse katkestamine kaugelt. Jahutuse katkestamine kaugelt (IAEA: destruction of a heat sink from a distance ) tähendab jahutussüsteemi väljaspool jaama perimeetrit asuvate osiste — merevee võtukoha, pumbamaja või merre ulatuva torustiku — füüsilist kahjustamist, ummistamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist. Rünnak ei eelda jaama territooriumile sisenemist ega kaitsekesta läbistamist, kuid jahutuse pikaajaline katkemine võib viia radioloogilise heiteni. Fukushima Daiichi õnnetuses 11.03.2011 ei purustanud maavärin ega tsunami reaktoreid — kaotati välistoide ja jahutusvõime, mille tagajärjel sulasid kolme reaktori südamikud. Juhime tähelepanu, et kavandatav tuumareaktori tüüp BWRX-300 on varustatud passiivjahutussüsteemiga, mille toimimise kirjeldus on lisatud antud kirjale. Asukohad erinevad selle poolest, kui pikk ja avatud on veevõtu ning väljalaske trass ja kui hästi on merelist lähenemist võimalik jälgida ja kontrollida. NSS nr 48-T nimetab kaugrünnaku vahendina õhusõidukeid ja droone . Arvestades, et viis kandidaatala kuuest paikneb mere vahetus läheduses ja jahutusvesi saadakse eelduslikult merest, palume hinnata ka mehitamata maismaa- ja veesõidukite kasutamise võimalust. See täiendus ei tulene NSS nr 48-T tekstist, vaid käesoleva planeeringu asukohtade eripärast. 3 . Hindamiskriteeriumid ja skaala Skaala on 0–3 ja ühtib asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi lk 112 sätestatud nelja palli skaalaga, mistõttu vastust ei ole vaja hiljem teisendada. Haavatavuse skaala (kriteeriumid Ü1–Ü6) Hinne Tähendus Sisustus 0 Ei kohaldu või ei erista Kriteerium ei ole selles asukohas asjakohane või mõjub kõigile aladele ühtviisi. 1 Madal haavatavus Maandatav tavapäraste kaitsemeetmetega; asukohast ei tulene lisanõuet. 2 Haavatav Maandatav, kuid nõuab asukohaspetsiifilisi lisameetmeid, millega kaasneb püsikulu või projekteerimispiirang. Lisameetmed loovad püsiva vastavusriski — nende toimimist tuleb kogu elutsükli vältel tõendada ja nõuete muutumisel uuesti hinnata. 3 Väga haavatav Maandamine ebakindel või ebaproportsionaalselt kulukas; nõuab eraldi otsust. Vastavusrisk on kõrge — puudub kindlus, et asukoht vastab kehtivatele ja jõustuvatele füüsilise kaitse ning tuumaohutuse nõuetele kogu elutsükli vältel. Kuidas tabelit 1 täita Iga kriteeriumi kirjeldus koosneb kahest osast. Esimene osa on kriteeriumi sisu ja alus — see on kõigis käesoleva päringu raames saadetavates kirjades sõna-sõnalt sama. Teine osa on suunav alaküsimus Teie asutusele: see selgitab, mida me selle kriteeriumi all Teie pädevuses silmas peame, ja on igas kirjas erinev. Tabelisse 1 märgitakse iga kriteeriumi ja ala kohta üks number vahemikus 0–3. See on ainus hinne, mida palume. Suunav alaküsimus ei ole eraldi hinnatav — sellel ei ole tabelis oma rida ega lahtrit ja see ei lisa punkte. Kui soovite sellele sisuliselt vastata, kirjutage vastus tabeli 2 põhjenduse lahtrisse või lisage vabas vormis kirja juurde. Palume hinnata üksnes Teie pädevusse kuuluvaid kriteeriume. Kui kriteerium ei kuulu Teie pädevusse või hinnang puudub, märkige hinne 0 — tühjaks jäetud lahtrit ei ole võimalik tõlgendada. Erinevate asutuste hinnangute koondamise teeb planeeringu ekspertrühm; koondhinnangut Teilt ei paluta. Kriteerium Madala Letipea Malla Moldova Aa-rand Aa-mets Ü1. Kohalikud ja piirkondlikud ohud Ala suhtes esinevad või kujuneda võivad ohud Teie asutuse pädevusvaldkonnas. Alus: NSS 35-G p 3.10(a), lk 10 — „ Any local or regional threats that could impact the facility “. Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: sõjalise ohu ilmingud piirkonnas ja ala tähtsus vastase võimalikus operatsioonisuunas . Ü2. Seosed lähedaste tundlike objektidega Julgeolekualased seosed ja vastastiksõltuvused lähedaste objektidega. Alus: NSS 35-G p 3.10(b), lk 10 — originaalis „ existing nearby nuclear facilities “, st tuumarajatised; NSS 48-T p 7.19, lk 40 laiendab käsitluse tööstusaladele ja taristule; SSR-1 nõue 9 (mitme rajatise samaaegne mõjutatus). Käesolevas päringus on käsitlus laiendatud ka muudele tundlikele objektidele, kuna planeeringualal teisi tuumarajatisi ei ole. Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: seosed riigikaitseliste ehitiste, Kaitseväe radarite, harjutusalade ja laskeväljadega ning kaitsetööstuspargi Põhja-Kiviõli alaga . Palume ühtlasi kinnitada või ajakohastada Kaitseministeeriumi 05.08.2022 kirjas antud hinnang, mille alusel on 2023. aasta ruumianalüüsis kasutatud Kaitseväe radarite ümber 15 km puhvrit (kiri kannab märget „asutusesiseseks kasutuseks“; kirja numbrit ruumianalüüsis ei ole esitatud, palume see vastuses ära märkida). Ü3. Ründe toimepanemist soodustavad tingimused Maastiku reljeefist ja olemasolevast taristust johtuvad soodustingimused ründe toimepanemiseks: lähenemisteed ja -nurgad, vaatejooned objektile, kaugrünnakuks kasutatavad kõrgemad punktid ning maismaa- ja veesõidukite lähenemisteede tõkestatavus . Siia kuulub ka ümbritseva maastiku süttivus . Kandidaatalad paiknevad metsamaal ning metsa- või turbatulekahju tahtlik initsieerimine on väheste vahenditega teostatav ja tagantjärele raskesti tõendatav, mistõttu see sobib hübriidründe vahendiks. Alus: NSS 35-G p 3.10(c), lk 10; NSS 48-T p 3.32, lk 21 ja p 7.18–7.19, lk 40; NSS 13 p 5.30, lk 33. Ohutuse poolel vastab sellele IAEA SSG-79 tabeli A–1 rida 3 (tuleallikad — mets, turvas, süsivesinikumahutid; sõelumiskaugus 1–2 km, lk 89), mis käsitleb juhuslikku süttimist; käesolev kriteerium käsitleb tahtlikku tegevust. Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: õhuruumi ja mereala kasutatavus ründeks ning kaugtule ja mehitamata sõidukite ulatuvus alani . Ü4. Reageerimisvõime ja -aeg Reageerimisjõudude piisavus ja jõudmisaeg alani. Alus: NSS 35-G p 3.10(e), lk 10 — „ the availability of sufficient response forces to respond in a timely manner to a nuclear security event “; tegevus 2-2, lk 11. Käesolevas päringus on lisatud side- ja seirekatvus ning hädaolukorraplaani rakendatavus; viimane vastab 2023. a ruumianalüüsi kriteeriumile nr 59 (IAEA SSG-35), mis on seal välistav kriteerium. Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: Kaitseväe reageerimisvõime ja õhukaitse katvus ala kohal ning merel riigipiiri valvamise ja seiretehnika katvus . Ü5. Turvaperimeetri laiendatavus ja kindlustatavus Kas objekti asukoht võimaldab ohutaseme tõustes turvaperimeetrit laiendada või kindlustada. Alus: NSS 35-G p 3.10(f), lk 10 — „ free space for site reconfiguration , including expansion , if security needs increase “; NSS 13 p 5.30, lk 33, mille kohaselt tuleb sõidukitõkked paigutada piisavale kaugusele, mis eeldab vaba maad. Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: kas ala võimaldab riigikaitselise ehitise piiranguvööndi kehtestamist ja turvaperimeetri laiendamist ning kas üle 28 m kõrgused hooned on olemasolevate piiranguvöönditega ühildatavad (kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16). Ü6. Jahutussüsteemi haavatavus Merelt ja maismaalt lähtuva ründe võimalikkus jahutussüsteemi, sh veevõtutorustiku ja pumbamaja vastu. Alus: SSR-1 nõue 11, p 4.36–4.37 (kõik jahutuse kaotust põhjustada võivad sündmused tuleb tuvastada ja hinnata); NSS 48-T lk 5; NSS 13 p 5.30, lk 33. Seondub 2023. a ruumianalüüsi kriteeriumiga nr 30 „Jahutusvee sissevõtu kanalite blokeerumine “ (IAEA SSG-35), kuid käsitleb juhusliku blokeerumise asemel tahtlikku tegevust. Suunavat küsimust eraldi ei skoorita, s.o asutuse spetsiifilise pädevuse täpsustamine Ü-kriteeriumi kontekstis: mereala kontrollitavus ja seiretehnika katvus jahutussüsteemi veevõtu ja väljalaske trassi ulatuses . HAAVATAVUSE SUMMA (Ü1–Ü6) Tabel 1. Haavatavuse hinnang kriteeriumide ja kandidaatalade lõikes (0–3). Kriteeriumid Ü1–Ü6 on kõigis käesoleva päringu raames saadetavates kirjades identsed; suunavad alaküsimused on asutusepõhised ega ole eraldi hinnatavad. Tagajärje skaala (ala kohta tervikuna) Kuna kõigile aladele on kavandatud sama reaktoritehnoloogia, erineb tagajärje raskus üksnes selle kaudu, mis asub ümbruses. Palume hinnata mõjualas paiknevate objektide ja elanikkonna alusel. NSS nr 35-G p 3.10(d) (lk 10) loetleb need järgmiselt: „ population centres , critical infrastructure , airports and other transport assets , and international borders “ — asustuskeskused, elutähtis taristu (IAEA termin critical infrastructure ), lennujaamad ja muud transpordiobjektid ning riigipiir. Eesti õiguses vastavad sellele eelkõige elutähtsa teenuse osutajad ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise tähtsusega objektid. Hinne Tähendus Sisustus 0 Ei kohaldu või ei erista Mõjualas paiknevad objektid ja elanikkond ei erista seda ala teistest. 1 Väike Mõjualas on vähe elanikke, puuduvad elutähtsad objektid ja piiriülene mõõde. 2 Arvestatav Mõjualas on asustus, elutähtsaid objekte või oluline transpordisõlm. 3 Suur Mõjualas on suur asustus, mitu elutähtsat objekti, lennujaam või riigipiir. Vastuste koondamine Kriteeriumid Ü1–Ü6 on kõigis käesoleva päringu raames saadetavates kirjades identsed, et asutuste vastused oleksid omavahel koondatavad. Iga asutus hindab neid oma pädevuse piires ja märgib ülejäänud kriteeriumide juurde hinde 0. Vastuseid ei keskmistata . Iga kriteeriumi lõpphinne on kõrgeim asutuste antud hinne, sest keskmistamine lahjendaks ühe asutuse pädevuses antud hinnangut teiste asutuste märkega „ei kohaldu“. Ala koondhinne kujuneb kuue kriteeriumi lõpphinnete summana; tagajärje hinne esitatakse eraldi. See reegel puudutab üksnes asutuste hinnangute koondamist ühe kriteeriumi piires. Kriteeriumide vaheline kaalumine ja lõplik asukohavalik toimub eraldi, planeeringu üldises mõjude hindamise metoodikas . 2023. aasta ruumianalüüsi lõpparuanne (lk 89) soovitab selleks kaalude määramist ja multikriteeriumilist otsustusanalüüsi. Välistav asjaolu Kui ala on Teie hinnangul välistav (show-stopper), palume see märkida tabelis 2 eraldi väljana. Välistav asjaolu ei ole madal punktisumma, vaid iseseisev järeldus, millel on menetluslik tagajärg: ala võib kandidaatalade hulgast välja langeda. 4 . Alapõhine kokkuvõte Ala Tagajärg (0–3) Välistav? (jah/ei) Põhjendus mittesalajases osas (1–2 lauset) Soovitatavad riskimaandus - meetmed Salastatud lisa? (jah/ei) Madala Letipea Malla Moldova Aa-rand Aa-mets Tabel 2. Alapõhine kokkuvõte. Põhjendus palun anda sellise täpsusega, mis võimaldaks seda avalikus planeeringudokumendis käidelda. Tundlik selgitus, kui selle lisamine on otstarbekas, palume esitada salastatud lisas. 5 . Vastuse vorm ja salastatud teabe käitlemine Palume esitada vastus kaheosalisena: MITTESALAJANE OSA riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) mõistes — tabelites 1 ja 2 esitatud hinded, välistava märge ja põhjendus. Palume vältida ohustsenaariumide, võimekuste ja objektiandmete kirjeldamist. SALASTATUD LISA — üksikasjad, mis mittesalajasesse osasse ei sobi. Palume esitada need põhidokumendist eraldi lisana. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (RSVKK) § 64 lõike 1 kohaselt märgistatakse dokumendi lisa, mis on kasutatav põhidokumendita, eraldi dokumendina — see võimaldab avaliku ja salastatud osa käidelda eri režiimides. Salastatud lisa käideldakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) korras MKM-i turvaalal; planeeringu avalikus dokumentatsioonis viidatakse üksnes lisa olemasolule. Palume märkida vastavalt RSVKK § 65 lõikele 1 juurdepääsupiirangu tase tekstiosade kaupa, mitte üksnes kogu dokumendi kohta. Tekstiosade kaupa märgistamine on praktiline eeldus sellele, et hinnangut saaks planeeringus üldse kasutada: ilma selleta tuleb kogu vastust käidelda kõrgeima taseme järgi ning avaliku osa eraldamine nõuaks Teie asutuselt eraldi korduvat kooskõlastust. 6 . Viidatud allikad IAEA väljaanded on tasuta kättesaadavad IAEA veebilehel; Eesti õigusaktide kehtivad terviktekstid on kättesaadavad Riigi Teatajas (www.riigiteataja.ee). Rahvusvahelised juhendid ja nõuded IAEA Safety Standards Series No. SSR-1, „ Site Evaluation for Nuclear Installations “, IAEA, Vienna 2019 (STI/PUB/1837). https://www.iaea.org/publications/13413/site-evaluation-for-nuclear-installations IAEA Safety Standards Series No. SSG-79, „ Hazards Associated with Human Induced External Events in Site Evaluation for Nuclear Installations “, IAEA, Vienna 2023 (STI/PUB/2036). https://www.iaea.org/publications/15067/hazards-associated-with-human-induced-external-events-in-site-evaluation-for-nuclear-installations IAEA Safety Standards Series No. SSG-35, „ Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations “, IAEA, Vienna 2015 (STI/PUB/1690). https://www.iaea.org/publications/10696/site-survey-and-site-selection-for-nuclear-installations IAEA Nuclear Security Series No. 13, „ Nuclear Security Recommendations on Physical Protection of Nuclear Material and Nuclear Facilities (INFCIRC/225/ Revision 5)“, IAEA, Vienna 2011. https://www.iaea.org/publications/8629/nuclear-security-recommendations-on-physical-protection-of-nuclear-material-and-nuclear-facilities-infcirc225revision-5 IAEA Nuclear Security Series No. 35-G, „Security during the Lifetime of a Nuclear Facility “, IAEA, Vienna 2019. https://www.iaea.org/publications/12363/security-during-the-lifetime-of-a-nuclear-facility IAEA Nuclear Security Series No. 10-G ( Rev . 1), „National Nuclear Security Threat Assessment , Design Basis Threats and Representative Threat Statements “, IAEA, Vienna 2021 (STI/PUB/1926). https://www.iaea.org/publications/13618/national-nuclear-security-threat-assessment-design-basis-threats-and-representative-threat-statements IAEA Nuclear Security Series No. 48-T, „ Identification and Categorization of Sabotage Targets , and Identification of Vital Areas at Nuclear Facilities “, IAEA, Vienna 2024. https://www.iaea.org/publications/15623/identification-and-categorization-of-sabotage-targets-and-identification-of-vital-areas-at-nuclear-facilities Eesti õigusaktid Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS). Terviktekst: RT I, 30.06.2026, 135. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RSVKK). Terviktekst: RT I, 22.01.2026, 7. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Terviktekst: RT I, 29.12.2024, 39. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „ Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“. Terviktekst: RT I, 07.04.2016, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014?leiaKehtiv Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KRS). RT I, 30.06.2026, 1; jõustub 01.10.2026. Lennundusseadus § 35² lõige 3. Planeeringu ja eeltööde dokumendid Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programm. Skepast&Puhkim OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, versioon 1, 17.07.2026 (töö nr 26000019). Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine — lõpparuanne. Skepast&Puhkim OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, versioon 1, 10.04.2023. Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korraldus nr 102 (riigi eriplaneeringu algatamine) . Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldus nr 151 (kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine). Kaitseministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kaitsevägi Meie 16.09.2026 nr 13-3/3175-1 Sisendipäring tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku julgeolekualaseks hindamiseks Vabariigi Valitsus algatas 22.05.2025 korraldusega nr 102 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP) ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise. Menetlus on kaheetapiline: käimas on asukoha eelvaliku etapp, mille käigus võrreldakse kuut kandidaatala Viru-Nigula ja Lüganuse vallas. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohaselt koostatakse väliste ohutegurite analüüs, mille tulemusena peab selguma kandidaatalade paremusjärjestus. Julgeolekuohtude osa hinnatakse programmi kohaselt eraldi ja KSH menetlusest sõltumatult. Rahvusvaheline raamistik näeb ette, et tuumajulgeoleku ohuhinnangu koostamine on riigi ja pädevate asutuste ülesanne (Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (International Atomic Energy Agency, IAEA) tuumajulgeoleku seeria (Nuclear Security Series, NSS) juhend nr 10-G (Rev. 1), p 4.2) ning et julgeolekukaalutlusi tuleb asukohavalikul hinnata koos ohutus- ja muude kaalutlustega (NSS nr 35-G, p 3.9–3.10). Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 kohaselt kooskõlastatakse planeering Kaitseministeeriumiga, kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Sama määruse § 3 punkti 10¹ kohaselt kooskõlastatakse planeering Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või planeeringualal asub meri, samuti kui elluviimine võib mõjutada merel riigipiiri valvamist ning sellega seotud seire- ja valvetehnikat. Kavandatava jaama hooned ulatuvad ligikaudu 35 meetrini ja mereala kuulub planeeringualasse, mistõttu mõlemad alused on täidetud. Käesolev kiri on adresseeritud Kaitseministeeriumile ning Kaitseväele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ühiselt, kuna valitsemisala asutuste pädevuse täpne jaotus ei ole avalik teave. Palume Teil täita kirjale lisatud küsimustik, mille on koostanud tuumajaama riigi eriplaneeringu julgeolekuekspert. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Samuti on kirjale lisatud sisendipäringu metoodikat selgitav seletuskiri, tuumajaama eelvaliku asukohtade katastriüksuste nimekiri ning selgitus kavandatava tuumareaktori passiivjahutuse süsteemist. Palume, et iga suunava küsimuse juures täidaks lahtri see asutus, kelle pädevusse küsimus sisuliselt kuulub. Kui küsimus on adresseeritud ebatäpselt või kuulub tegelikult teise asutuse pädevusse, palume see vastuses ära märkida — see on planeeringu jaoks samuti kasulik teave. Palume vastust hiljemalt 09.10.2026. Kui vastuse koostamine eeldab pikemat tähtaega või täiendavaid lähteandmeid, palume sellest teada anda tuumajaama riigi eriplaneeringu projektijuhile Agnes Lihtsale ([email protected]). Oleme valmis vajadusel ka kohtuma, et selgitusi jagada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler Lisad:1. Sisendipäringu küsimustik 2. Sisendipäringu metoodika seletuskiri 3. TEJ asukoha kinnistute nimekiri 4. BWRX-300 passiivjahutuse kirjeldus Agnes Lihtsa +372 5819 0538 [email protected] 2  Seletuskiri Julgeolekuasutustele saadetavate sisendipäringute metoodika: kirjade ülesehitus, kriteeriumide alused ja vastuste koondamine Tuumaelektrijaama riigi eriplaneering · uuring nr 10 (väliste ohutegurite analüüs) · Andmejärv OÜ · 26.08.2026 1. Miks saadetakse eraldi kirjad Igale asutusele saadetakse eraldi kiri tema pädevuse piires. Kirjade ülesehitus on identne, samuti hindamiskriteeriumid ja skaala — vahetuvad üksnes kriteeriumide all olevad asutusepõhised täpsustused, mida ei skoorita. Nii on vastused omavahel koondatavad ja iga asutus vastab siiski üksnes oma valdkonnas. Adressaadid ja nende kaasamise õiguslik alus: Asutus Alus Valdkond Kaitseministeerium / Kaitsevägi VV määrus nr 133 § 3 p 1 Sõjaline oht, õhuruum, radarid, laskeväljad, riigikaitselised ehitised Politsei- ja Piirivalveamet VV määrus nr 133 § 3 p 8 Riigipiir, mereline ohupilt, lennundusjulgestus, reageerimine ja evakuatsioon Päästeamet VV määrus nr 133 § 3 p 10 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus VV määrus nr 133 § 3 p 10¹ Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, merel riigipiiri valvamine ja seiretehnika, kaitsetööstuspargi ala Transpordiamet VV määrus nr 133 § 3 p 14 Õhuruum, lennukoridorid, navigatsioonimärgistus Kaitsepolitseiamet VV määrus nr 133 § 2 lg 3 Terrorism, sabotaaž, siseoht (põhjendatud juhul) Välisluureamet VV määrus nr 133 § 2 lg 3 Välisriiklik ja luureoht, geograafiline haavatavus (põhjendatud juhul) Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 loetelus ei ole Kaitsepolitseiametit ega Välisluureametit. Nendega tehakse koostööd sama määruse § 2 lõike 3 alusel, mis nõuab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja põhjendab koostöö vajadust ja selgitab küsimuse kuulumist asutuse tegevusvaldkonda. See põhjendus on kirjade punkti 1 sisse kirjutatud. 2. Hindamise lähte-eeldus Kõikides kirjades on identses sõnastuses fikseeritud järgmine eeldus, mida ei hinnata punktidega: Ohuallikas omab maksimaalset võimekust nii taktikalisel, operatiivsel kui strateegilisel tasandil ning püsivat tahet rünnata, viies läbi nii otseseid, vahendlikke kui hübriidründeid. Põhjus: ohupilt on kõigi kuue kandidaatala puhul sama ega erista neid omavahel. Riski kolmikust (oht × haavatavus × tagajärg) jääb ohutegur konstandiks ning alasid eristavad üksnes haavatavus ja tagajärg. Rünnaku tõenäosust asutustelt ei küsita. Lisaks sellele, et oht on eelduses fikseeritud, puudub tõenäosushinnangus määramatuse komponent, mis on alates 24.02.2022 kasvanud eksponentsiaalselt. Iga tõenäosushinnang oleks paratamatult kvalitatiivne ega oleks võrreldav ohutuspoole kvantitatiivse sõelumislävega (screening probability level, 10⁻⁷ reaktoriaasta kohta; IAEA SSG-79 p 3.13 ja joonealune märkus 6, lk 13). 3. Kriteeriumide alused Ühine tuum tuleneb IAEA Nuclear Security Series juhendist nr 35-G punktist 3.10 (lk 10), mis loetleb asukohavaliku etapi tuumajulgeoleku eesmärgid. Alljärgnev tabel näitab, kuidas juhendi punktid (a)–(f) on kriteeriumideks teisendatud ja kus on tehtud käesoleva planeeringu vajadustest tulenevaid täiendusi. Nr Kriteerium Alus Täiendus originaali suhtes Ü1 Kohalikud ja piirkondlikud ohud NSS 35-G p 3.10(a), lk 10 — Ü2 Seosed lähedaste tundlike NSS 35-G p 3.10(b), lk 10; NSS 48-T p 7.19, Originaal käsitleb tuumarajatisi; objektidega lk 40; SSR-1 nõue 9 laiendatud muudele tundlikele objektidele, kuna planeeringualal teisi tuumarajatisi ei ole. Lk 1 / 3  Nr Kriteerium Alus Täiendus originaali suhtes Ü3 Ründe toimepanemist soodustavad NSS 35-G p 3.10(c), lk 10; NSS 48-T p 3.32 lk — tingimused 21 ja p 7.18–7.19 lk 40; NSS 13 p 5.30, lk 33 Ü4 Reageerimisvõime ja -aeg NSS 35-G p 3.10(e), lk 10; tegevus 2-2, lk 11 Lisatud side- ja seirekatvus ning hädaolukorraplaani rakendatavus (ruumianalüüsi kriteerium nr 59, IAEA SSG-35). Ü5 Turvaperimeetri laiendatavus ja NSS 35-G p 3.10(f), lk 10; NSS 13 p 5.30, lk — kindlustatavus 33 Ü6 Jahutussüsteemi haavatavus SSR-1 nõue 11, p 4.36–4.37; NSS 48-T lk 5; Seondub ruumianalüüsi kriteeriumiga nr NSS 13 p 5.30, lk 33 30 „Jahutusvee sissevõtu kanalite blokeerumine“ (IAEA SSG-35), kuid käsitleb tahtlikku tegevust, mitte juhuslikku blokeerumist. Tagajärg Mõjualas paiknevad objektid ja NSS 35-G p 3.10(d), lk 10 Eraldi mõõde, ei kuulu haavatavuse elanikkond summasse. Miks siseohtu (insider) kriteeriumina ei kasutata IAEA NSS nr 13 sõnastik (lk 52) määratleb siseohu kui volitatud juurdepääsuga isikutest tuleneva ohu. Selline oht ei ole asukohaomadus — see sõltub personali taustakontrollist, sisekontrolli meetmetest ja julgeolekukultuurist, mis on kõigil kuuel alal ühesugused. Siseohu lisamine võrdluskriteeriumiks annaks kas kuus identset hinnet või eeldaks hinnanguid kohaliku elanikkonna kohta, mis ei ole metoodiliselt põhjendatud. Siseoht kuulub rajatise tasandile ja käsitletakse planeeringu teises etapis. 4. Skaala Kasutatakse asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi lk 112 sätestatud nelja palli skaalat (0–3), mistõttu asutuste vastuseid ei ole vaja hiljem teisendada. Hinnatakse kahte mõõdet eraldi: haavatavust kriteeriumide Ü1–Ü6 lõikes ja tagajärge ala kohta tervikuna. Hinnete 2 ja 3 sisustusse on lisatud vastavusriski mõõde: asukohaspetsiifilised lisameetmed loovad püsiva kohustuse tõendada nõuetele vastavust kogu elutsükli vältel ning nõuete muutumisel uuesti hinnata. See on asjakohane, kuna kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse uus redaktsioon jõustuvad 01.10.2026 ja tuumaenergia ja -ohutuse seadus 01.01.2027. Välistav asjaolu on eraldi binaarne väli, mitte skaala madalaim aste. Vastasel juhul keskmistuks üks välistav hinnang koguskooris ära. 5. Vastuste koondamine Iga asutus hindab kriteeriume oma pädevuse piires ja märgib ülejäänute juurde hinde 0 („ei kohaldu või ei erista“). Vastuseid ei keskmistata. Iga kriteeriumi lõpphinne on kõrgeim asutuste antud hinne. Keskmistamine lahjendaks pädeva asutuse hinnangut teiste asutuste märkega „ei kohaldu“: kui üks asutus annab hindeks 3 ja teine 0, ei vasta keskmine 1,5 kummagi hinnangule. Maksimumreegel säilitab halvima leiu, mis on julgeolekuhinnangus ainus kaitstav lähenemine ja avalikul väljapanekul lihtsalt põhjendatav. Ala koondhinne kujuneb kuue kriteeriumi lõpphinnete summana (0–18). Tagajärje hinne esitatakse eraldi veerus ja välistav asjaolu eraldi väljana. See reegel puudutab üksnes asutuste hinnangute koondamist ühe kriteeriumi piires. Kriteeriumidevaheline kaalumine ja lõplik asukohavalik toimub planeeringu üldises mõjude hindamise metoodikas. 2023. aasta ruumianalüüsi lõpparuanne (lk 89) soovitab selleks kaalude määramist koostöös huvigruppidega ja multikriteeriumilise otsustusanalüüsi kasutamist; sama aruanne märgib, et paremusjärjestuse metoodikat selle töö käigus ei koostatud. 6. Salastatud teabe käitlemine Vastus palutakse esitada kaheosalisena. Mittesalajane osa riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõistes sisaldab hindeid, välistava märget ja põhjendust. Asutusel palutakse anda põhjendus sellise täpsusega, mis võimaldab seda avalikus planeeringudokumendis käidelda, ning esitada tundlik selgitus vajaduse korral salastatud lisas. Lk 2 / 3 Kirjades ei küsita eraldi, kas mittesalajane osa on avalik teave või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Selline küsimus kallutaks vastust ülemäärase juurdepääsupiirangu poole; asjakohane eristus tuleneb niikuinii avaliku teabe seaduse §-st 35 ja selle teeb asutus ise. Salastatud osa palutakse esitada põhidokumendist eraldi lisana. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 64 lõike 1 kohaselt märgistatakse dokumendi lisa, mis on kasutatav põhidokumendita, eraldi dokumendina — see võimaldab avalikku ja salastatud osa käidelda eri režiimides. Asutustel palutakse märkida juurdepääsupiirangu tase tekstiosade kaupa vastavalt sama korra § 65 lõikele 1. Ilma selleta tuleks kogu vastust käidelda kõrgeima taseme järgi ja avaliku osa eraldamine nõuaks asutuselt eraldi korduvat kooskõlastust. Koostas: Andmejärv OÜ. Leheküljeviited IAEA dokumentides on trükitud leheküljenumbrid. Dokument ei sisalda salastatud teavet. Lk 3 / 3  BWRX-300 tuumareaktori passiivjahutuse kirjeldus BWRX-300 reaktoris on peakondensaatori jahutussüsteem osa tavapärasest energiatootmise aururingest, mitte ohutusfunktsioone täitvast süsteemist. Peakondensaatori tavapärane jahutussüsteem (Normal Heat Sink, NHS) koosneb kondensaatorist ja tsirkuleeriva jahutusvee süsteemist (CWS). Seda süsteemi ei klassifitseerita ohutusega seotud (ohutuskriitiliseks) süsteemiks järgmistel põhjustel:  Täielik tuginemine passiivsetele süsteemidele: Reaktori avarii- ja jääksoojuse eemaldamine ning südamiku jahutamine ja rõhu alandamine (ohutusfunktsioonid) on tagatud täielikult passiivse isoleeriva kondensaatorisüsteemi (ICS) poolt. ICS töötab gravitatsiooni ja loomuliku tsirkulatsiooni jõul ja see ei vaja tööks aktiivseid elektritoitesüsteeme, pumpasid, operaatori sekkumist ega mingit sisendit peakondensaatorilt või CWS-ilt.  Sõltumatus välisest vahelduvvoolust ja veevõtukonstruktsioonidest: Süsteemid, mis tagavad reaktori põhilised ohutusfunktsioonid (Fundamental Safety Functions, FSF) nagu reaktsiooni seiskamine, ülekuumenemise ja ülerõhu vältimine ja seire, on projekteeritud töötama vähemalt 72 tundi ilma jaama vahelduvvoolutoiteta (AC) ja täielikult ilma tavapärast jahutusvett pakkuva veevõtukonstruktsioonita (Intake structure).  Lõplik soojuse tagastuse koht neelaja (Ultimate Heat Sink, UHS): Jääksoojuse eemaldamiseks avariiolukorras, kui peakondensaatorit ei ole võimalik kasutada, kasutatakse reaktorihoones asuvaid kondensatsioonibasseine (ICS pools), mis toimivad reaktori lõpliku soojuse tagastuse neelamis süsteemina. Selles basseinis olev vesi keeb ja aurustub passiivselt atmosfääri, tagades piisava jahutuse vähemalt 72 tunniks (koos täiendavate basseinidega kuni 7 päevaks) ilma igasuguse välise ressursita.  Tavapärase jahutussüsteemi roll ja klassifikatsioon: Kondensaatori jahutussüsteem, mis pumpab merest/jahutustornidest vett läbi jaama kondensaatorite, on ette nähtud soojuse eemaldamiseks ainult reaktori tavapärase töö ja plaanilise seiskamise ajal. Kuna avariiolukorras (näiteks jaama täieliku voolukao ehk Station Blackout korral) on reaktori ohutu seiskamine, jahutus ja ülerõhu piiramine täielikult tagatud ilma selle süsteemita, puudub kondensaatori jahutussüsteemil ohutuskriitiline roll ning sellele ei ole määratud ohutusklassi (üheski projekteerimispõhistest õnnetuses (Design Basis Accident, DBA) ega laiendatud projekteerimistingimuses (Design Extension Conditions, DEC), pole nendel jaama töösüsteemidel vaja vastata ohutusklassi nõuetele).   Toimides puhtalt passiivse jahutuse põhimõttel, on BWRX-300 reaktori ohutusfunktsioonid täielikult tagatud ka siis, kui tavapärane kondensaatori jahutussüsteem peaks täielikult rivist välja langema. Kokkuvõttes on kondensaatori jahutussüsteem vajalik elektritootmiseks, kuid mitte reaktori ohutuks seiskamiseks ega jahutamiseks — selle rolli täidab sõltumatult ja passiivselt ICS koos oma basseinidega. Mere lähedus on oluline, sest tuumajaam vajab jahutuseks pidevalt suurt kogust vett selle töökindluse tagamiseks. Samuti tagab avatud veekogu (nt meri) vee stabiilselt ja lihtsustab ka rasketehnika transporti ehitusel. Mere lähedus on oluline ka nt sõja olukorras, kus on võib tekkida vajadus merest vett tarnida nt tuletõrje autodega passiivjahutuse tagamiseks juhul kui pumpasid ei saa kasutada. Julgeolekuohtudest kaugele jäämine ei paranda reaktori tehnilist ohutust, vaid vähendab riski, et rajatis satub tahtliku ründe või sõjalise konflikti sihtmärgiks. Allikad:  BWRX-300 General Description Rev J - https://www.gevernova.com/content/dam/gevernova- nuclear/global/en_us/documents/carbon-free-power/005N9751-BWRX-300- General-Description.pdf  DNNP: BWRX-300 Preliminary Safety Analysis Report (PDF) https://www.opg.com/documents/dnnp-bwrx-300-preliminary-safety- analysis-report-pdf/