Leping

VALGA NOTAR KATRI KUTSAR Notari ametitegevuse raamatu registri nr KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING, KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Valga notar Katri Kutsar notaribüroos aadressil Valgas, Vabaduse 26, üheksandal septembril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (09.09.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on: Valga vald, registrikood 77000507, aadress Puiestee tn 8, Valga linn, Valga vald, Valga maakond, e-posti aadress: [email protected], edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel Meelis Saavel, isikukood 36904252712, kes on tõestajale tuntud isik, Kaitseliit, registrikood 74000725, aadress Toompea tn 8, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Ilmar Tamm, isikukood 37205042734, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel. Valga valla esindaja asukoht kaugtõestamise ajal on tema ütluse kohaselt _____ Kaitseliidu esindaja asukoht kaugtõestamise ajal on tema ütluse kohaselt ____. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. Kinnistusraamatu seis, Lepingu ese ja notari poolt välja selgitatud asjaolud 1.1. Lepingu esemeks on aadressil Aasa tn 2, Valga linn, Valga vald, Valga maakond asuv kinnistu, katastritunnus 85401:008:0860, pindala 2239,0 m², sihtotstarve elamumaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 722140 all. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Valga vald. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud tehingu tõestamise päeval. 1.2. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud Müüja esindaja esindusõiguse olemasolu notarile 1  esitatud volikirja alusel ning Ostja esindaja esindusõigust äriühingu registriseisu väljatrüki alusel. 1.3. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud e-notari infosüsteemi andmete alusel, et: 1.3.1. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 1.3.2. Maa- ja Ruumiameti Maakatastri kitsenduste kaardi kohaselt on maaüksuse, mis kuulub Lepingu eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 85401:008:0860 kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 1,35 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x35); seisund: kehtiv; ulatus: 11,99 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x240); seisund: kehtiv; ulatus: 60,63 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (TARBIJA MP kaabelliin); seisund: kehtiv. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ulatus: 2238,66 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskuse pv); seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 42,68 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv. 1.3.3. Lepingu eseme oluliseks osaks olevate ehitiste koosseisu kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud järgmised andmed: elumaja, ehitisregistri koodiga 111016534, esmane kasutus 1966.a, maapealsete korruste arv 1, maa-aluste korruste arv määramata, ehitisealune pind 106,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata, kuur, ehitisregistri koodiga 111016535, esmane kasutus määramata, maapealsete korruste arv 1, maa-aluste korruste arv määramata, ehitisealune pind 33,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. 1.3.4. Lepingu esemel puudub energiamärgis. 2. Osalejate kinnitused 2.1. Müüja esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu ese on tema omand ning ta ei ole kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni Lepingu eset kellelegi võõrandanud, seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.2. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole käesoleva lepingu sõlmimise päevaks muutunud ning Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.1.4. Lepingu esemeks olevat eluruumi on võimalik kasutada sihtotstarbeliselt, see on elamiskõlblik ning Lepingu esemel puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. 2.1.5. Müüjale teadaolevalt ei ole Lepingu esemel keskkonnareostust, samuti ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada Lepingu eseme suhtes keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Müüjale ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi. 2.1.6. Müüja on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud sissenõutavaks muutunud maksed ning Müüjal ei ole Lepingu esemega seoses Müüja poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi. 2.1.7. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud, esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud. Vastavalt Valga Vallavolikogu 18.06.2026 otsusele nr 34 on tal kõik 2  õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2.2. Ostja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Ta on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Ta on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste seisukorrast. 2.2.3. Ta on teadlik, et Lepingu esemel puudub energiamärgis ja ei loe seda Lepingu eseme puuduseks. 2.2.4. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud, esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsuste alusel on tal kõik õigused ja volitused sõlmida käesoleva leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist, seal hulgas ei ole esindatava suhtes algatatud sundlõpetamise, likvideerimis- ega pankrotiavaldust. Osalejad avaldavad, et nad ei taotle eelnimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist, samuti ei soovi nad eelpool nimetamata asjaolude väljaselgitamist ega kontrollimist notari poolt. Samuti on nad tutvunud lepingu ettevalmistamiseks esitatud andmete ja dokumentidega, nende sisust aru saanud, nad ei loe neid notariaalakti osadeks, ei soovi nende ettelugemist notari poolt ega nende lisamist käesolevale lepingule. 3. Lepingu eseme müük, ostuhind ja selle tasumise kord 3.1. Müüja müüb Lepingu eseme Ostjale hinnaga üheksateist tuhat nelisada kakskümmend (19 420) eurot, milline summa on Müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning millise summa saamist kinnitab Müüja allkirjaga. 4. Lepingu eseme valduse üleandmine 4.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus antakse Ostjale üle käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Nimetatud päeval on Müüja kohustatud Lepingu eseme otsese valduse ja kõik Lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning Lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid Ostjale üle andma ning Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda Müüjalt leppetrahvi seadusega sätestatud määras ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. 4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel. 4.3. Müüja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 4.4. Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad Müüja ja Ostja lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse Ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. 3 5. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus 5.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud Lepingu eseme omandi üleandmises. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 722140 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood 74000725. 6. Notariaalakti tõestaja selgitused 6.1. Ostja saab Lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 6.2. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik Lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lõikele 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lõike 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 6.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale Lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka Lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid (Lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja Lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 6.4. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 6.5. Võlaõigusseaduse § 220 lõike 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 6.6. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja § 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 115 ja § 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja § 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja § 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja § 188 lg 1). 6.7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 6.8. Asjaõigusseaduse § 158 kohaselt ei ole teistele isikutele kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, 4  telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 6.9. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maksuhaldur edastab isiku maksuhaldurile teatatud elektronposti aadressile informatsiooni maksuteate e-maksuametis kättesaadavaks muutumise kohta. Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust. Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe (Maamaksuseaduse § 7, 71, 8). 6.10. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. (Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 23 lg 2). 6.11. Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks ((Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 26 lg 1). 6.12. Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitisi. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub kontrollil korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist. (Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 27). 6.13. Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis tuleb ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse (Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 28 lg 7). 6.14. Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu viissada (500) eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest (Riigilõivuseaduse § 331´6). 6.15. Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. (Ehitusseadustik § 66 lg 1). 6.16. Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris (Ehitusseadustik § 67 lg 1). 6.17. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt (Notari tasu seaduse § 38 lg 2). 5 7. Originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Leping on koostatud ja alla kirjutatud ühes digitaalses originaaleksemplaris. 7.2. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 7.3. Vastavalt lepingupoolte taotlustele väljastatakse käesoleva lepingu tõestamise päeval Müüjale ja Ostjale notariaalakti ärakirjad. Digitaalselt kinnitatud notariaalakti ärakiri on Eesti isikutunnistust omavatele osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e- teenused). 7.4. Notariaalselt kinnitatud digitaalse ärakirja käesolevast lepingust esitab notariaalakti tõestaja kinnistusosakonnale. 8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Kinnistu müügileping ja asjaõigusleping 75,40 eurot (tehinguväärtus 19 420,00 eurot: NotTS § 3, § 22, § 23 p 2)., käibemaks 18,10 eurot, kokku 93,50 eurot. 8.2. Eelnimetatud tasudele lisanduvad notariaalakti tõestamisega seotud kulud: ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga A4 formaadis leht 0,19 eurot ja digitaalse ärakirja väljastamise tasu sõltumata andmemahust 12,75 eurot. Notari tasule lisandub käibemaks suurusega 24%. 8.3. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.4. Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 25,00 eurot (tehinguväärtus 19 420,00 eurot: RLS § 76 lg 1). Riigilõiv tasutakse kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest notaribüroos sularahas või maksekaardiga või ülekandega notari arvelduskontole või Rahandusministeeriumi kontole ja esitatakse riigilõivu tasumist tõendav nõuetekohane maksedokument notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. 8.5. Osalejad on kokku leppinud, et lepingu tõestamisega seotud kulud kannab Ostja. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Valga valla esindaja Meelis Saavel /allkirjastatud digitaalselt/ Kaitseliidu esindaja Ilmar Tamm /allkirjastatud digitaalselt/ Valga notar Katri Kutsar /allkirjastatud digitaalselt/ 6