Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026-2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

OTSUS Tallinn 18.09.2026 nr 7 Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli põhikirja § 4 lõikele 1 nõukogu OTSUSTAB: 1. Kinnitada Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajad ja võtmenäitajate sihtväärtused (lisatud). 2. Otsus jõustub allkirjastamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heiti Hääl nõukogu esimees Paula Petriina Ahonen-Rumm nõukogu sekretär  Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026-2035 strateegilised võtmenäitajad VALDKOND ARENGUKAVA 2026—2035 VÕTMENÄITAJA Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv doktorikraadiga akadeemilise 1 töötaja kohta Teadus 2 Doktoritööde kaitsmiste arv 3 Täidetud tenuuriprofessuuride arv 4 Nominaalajaga lõpetajate osakaal Õpe 5 I ja II õppeastmele sisseastujate osakaal Eesti kõrgharidusõppes Väljakutsepõhise õppe läbinud I ja II astme üliõpilaste osakaal 6 lõpetanutest Ettevõtlus 7 Edukate oluliste teadmussiirete arv ettevõtlusse ja ühiskonda 8 Ülikooli tulud 9 Sihtkapitali põhikapitali, väliselt kaasatud vahendite ja väljamaksete maht 10 Süsinikujalajälg ülikooli inimese kohta Finants ja 11 Töötajate rahuloluindeks (TRIM) organisatsioon 12 Ülikooli maineindeks (TRIM) 13 Ülikooli koht rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek suhtes Eesti keskmise 14 palgaga 15 TalTech AI-100 1  2028. a 2035. a 1. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta Baastase 2025 sihtväärtus sihtväärtus Kõrgetasemeliste publikatsioonide (1.1, 2.1 ja 3.1 v.a konverentsikogumikus) arv Definitsioon 1,35 1,49 >1,6 doktorikraadiga akadeemilise töötaja FTE kohta koos lisamõõdikutega: 1. lisamõõdik: 1.1, 2.1 ja 3.1 v.a konverentsikogumikus publikatsioonide arv; 842 1000 >1300 2. lisamõõdik: Q1 publikatsioonide arv; 598 700 >900 Alajaotused / 3. lisamõõdik Q1 publikatsioonide arv doktorikraadiga akadeemilise töötaja FTE 0,96 1,05 >1,2 lisamõõdikud kohta. 4. lisamõõdik: arvutiteadustes Google Scholar top 20 konverentsikogumike 12 15 >20 publikatsioonide arv Mõõdab ülikooli teaduslikku väljundit lähtudes TAIKSi teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajatest. Mõõtmise põhjendus Kõrgeima kvartiili Q1 publikatsioonide arv on ülikooli sisene kvaliteedimõõdik. Avaldatud publikatsioonide (1.1 ning 2.1, 3.1) kirjed ETIS-est ning Q1 referaat- ja viiteandmebaasist Scopus ja analüüsivahendist SciVal (välja Andmed arvatud 4.1, kus allikaks on Google Scholar top 20) 1.1 on teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus, v.a kogumikud. 2.1 monograafia või kogumik, v.a konverentsikogumik, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehel avalikustatud tunnustatud teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete esitaja osalusel. 3.1 on artikkel või peatükk Eesti Teadusinfosüsteemi tunnustatud kirjastuste loendis nimetatud kirjastuse välja antud monograafias või Metoodika kogumikus, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud tunnustatud teaduskirjastuste loendis. Tulemusnäitajasse ei arvestata konverentsikogumiku 3.1 artikleid, s.t arvesse lähevad peatükid raamatutes ja muudes kogumikes. 4.1 on konverentsikogumiku artikkel, mille valdkonnaks on arvutiteadus ning mis kuulub Google Scholar top 20 artiklite hulka. Andmekorje ning esitamise eest vastutab IT teaduskond. Q1 metoodika vastavalt Tehnikaülikooli teadusosakonna metoodikale. (muutmisel SNIP metoodikalt CiteScore metoodikale) Arengu Valdava osa publikatsioonidest moodustavad 1.1 artiklid, mille hulka saab kasvatada doktorantide arvu suurendades. Doktorant-nooremteaduri võimalused, palga keskse rahastamisega on loodud kasvu eeldused ning selle süsteemiga jätkamine on hädavajalik arengu võimaluste tagamiseks. 2026 riskid käivituvad tenuurifond, grandifond ja aparatuuri fond panustavad otseselt selle näitaja täitmisse, mida toetab ka FTK meede. Vastutusala juht: teadusprorektor. Mõõdiku koordinatsioon Haldus: teadusosakond. Mõõdiku avaldamine: 1 kord aastas, I kvartali lõpus. 2  2028. a 2035. a 2. Doktoritööde kaitsmiste arv Baastase 2025 sihtväärtus sihtväärtus Definitsioon Kaitstud doktoritööde arv koos alajaotuste ning lisamõõdikuga: 98 106 >125 1. alajaotus: kalendriaastas õppekava nominaalaja suhtes 78 78 >90 n+2 aasta jooksul doktoritöö kaitsnud doktorantide arv; Alajaotused / lisamõõdikud 2. lisamõõdik: vähemalt B2 eesti keele oskusega kaitsnud 36% 43% >50% doktorantide osakaal; 3. alajaotus: kaitsnud tööstusdoktorantide arv. 0 7 >15 Mõõdab ülikooli teaduslikku väljundit riikliku doktoriõppe eesmärgi täitmise hindamiseks. B2 eesti keele oskusega Mõõtmise põhjendus doktorantide osakaal 50% on halduslepingu kohustus. Andmed Ülikoolis kaitstud doktoritööde arv kalendriaastal. Andmeallikaks ÕIS. Nominaalaeg + 2 (n+2) tuleneb doktoriõppe nominaalkestuse pikkusest, n+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt neli aastat. Näitajasse arvestatakse kalendriaasta jooksul lõpetanud, kelle õpitud aastate arv on <= 6. Õpitud aastate arv = eksmatrikuleerimise kuupäev miinus immatrikuleerimise kuupäev (õpitud päevade arv) jagatud 365, Metoodika mis ümardatakse kümnendikeni ja võrreldakse 6-ga. Eksternid ei ole nominaalajaga lõpetajad. Ametlik tööstusdoktorantide arvestus algas immatrikuleerimisest alates 1.09.2022. Doktorikaitsmiste arvu suurendamiseks on vaja luua rohkem doktorantuuri kohtasid, kuid mõju on ka juhendajate kvaliteedi jälgimisel teadusosakonna ning doktorikoolide ja doktorantide seminaride korraldamisel eelkõige programmijuhtide poolt. Arengu võimalused, Riikliku tellimuse ja rahastuse suurenemine aitab oluliselt kaasa näitaja täitmisele. riskid Risk on riikliku rahastuse mittepiisavus suure väljalangevuse tõttu. Halduslepingu eesmärgi täitmiseks peame vastu võtma kaks korda rohkem doktorante, kuid rahastus on kaitsmiste järgi. Vastutusala juht: teadusprorektor. Mõõdiku Haldus: teadusosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: 1 kord aastas, I kvartali lõpus. 3 3. Täidetud tenuuriprofessuuride arv Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Definitsioon Täidetud tenuuriprofessorite ametikohtade arv koos lisamõõdikutega: 97 138 >160 1. lisamõõdik: tehnikaalade tenuuriprofessorite arv; 65 90 >100 Alajaotused / lisamõõdikud 2. lisamõõdik: fookusvaldkondadesse loodud uute ning täidetud n/a 27 >50 tenuuriprofessuuride arv. Mõõdab ülikooli teadustegevuse ja teaduspõhise õppe võimekuse kasvu ja arengukava prioriteetide täitmist. Mõõtmise Tehnikaalade tenuuriprofessorite arvu kumulatiivset kasvu ning arengukava teaduse fookusvaldkondadesse loodud uute põhjendus tenuuriprofessuuride arvu mõõdetakse eraldi arengukava eesmärkide täitmise jälgimiseks. Andmed Ülikooli personaliandmed. Andmeallikaks NAV. Esmasel jaotusel lähtutakse ETIS-es registreeritud valdkondadest. Tehnikaalade määramisel lähtume teaduse Frascati jaotusest. Tenuurikoha taotlemisel esitatakse info Frascati, ülikooli fookusvaldkondade ja õppekavagrupi kohta. Esitatud andmete õigsust kontrollib Metoodika õppekomisjon ja teaduskomisjon. Tehnikaalade tenuuriprofessoriteks loeme Frascati klassifikaatoriga 2. Tehnika ja tehnoloogia (alamvaldkonnad 2.1–2.11) ja 1.2 Arvutiteadus ja informaatika. Tenuuriprofessorite arv ei ole viimastel aastatel suurenenud, sest finantseeskiri ei motiveeri kohtade loomist – tenuurid ei too struktuuriüksustele tulu. Osaliselt keskse rahastuse loomine tenuurifondi abil tekitab struktuuriüksustele motivatsiooni ja Arengu konkurentsiolukorra uute tenuurikohtade loomiseks. Inseneeria sihtkapital toetab tehnikaalade tenuurikohtade loomist. Tenuurifond ja võimalused, riskid inseneeria sihtkapitali stardipaketid käivituvad 2026. aastal. Riskid puuduvad, kuid mõõdiku rakendamisega osundame praegusele probleemile, s.t püüame vältida tenuuriprofessorite tekkimist valdkondadesse, kus on vähe üliõpilasi ja õppetöö nõudlust. Vastutusala juht: teadusprorektor. Mõõdiku Haldus: teadusosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: 1 kord aastas, I kvartali lõpus. 4  2028. a 2035. a 4. Nominaalajaga lõpetajate osakaal Baastase 2025 sihtväärtus sihtväärtus Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal Definitsioon kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud 53% 65% >65% üliõpilastest (I + II + III õppeaste) koos lisamõõdikutega. 1. lisamõõdik: õppeaastas I ja II õppeastme lõpetanute osakaal Eesti kõrghariduses. 20% 25% 30% Alajaotused / lisamõõdikud 2. lisamõõdik: õppeaastas I ja II õppeastme tehnikaalade lõpetanute osakaal Eesti 55% 60% 70% kõrghariduse tehnikaalade lõpetanutest. Mõõdiku eesmärk on hinnata Tehnikaülikooli mõju ühiskonnale, õppe kvaliteeti, õpetamisvõimekuse efektiivsust. Mõõdik on ülikooli Mõõtmise tulemusrahastuse üks komponente. põhjendus Suurem nominaalajaga lõpetanute osakaal tähendab, et tööjõuturule jõutakse kiiremini ja väiksemate kuludega. Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (I + II + III aste). Andmed Õppeaastas (01.10–30.09) I ja II astmel ülikooli lõpetanute arv ja osakaal Eesti kõrghariduses, sh tehnikaaladel. Andmeallikas ÕIS, haridussilm.ee. Põhimõõdik ehk nominaalajaga lõpetanute osakaal: Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest. Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg +2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Nominaalajaga +1 aasta/+2 aastat lõpetamine: õpitud aeg = lõpetamise kuupäev – õppima asumise kuupäev. Metoodika Vastuvõetute arvud on 10.11 seisuga (riikliku statistika fikseerimise kuupäev): 1. lisamõõdik: õppeaastas (perioodil 1.10–30.09) ülikooli lõpetanute arv, sh eksternid); 2. lisamõõdik: eraldi välja toodud tehnikaaladel ja osakaal Eesti kõrghariduses. Eesti kõrgkoolide vahelise ühisõppekava lõpetajad arvestatakse juhtiva kooli juurde. Tehnikaalad: õppekava grupid arhitektuur ja ehitus; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Andmeallikas: haridussilm.ee. Arengu võimaluseks on kasvatada osakaalusid nii põhimõõdiku kui ka lisamõõdiku näitajates. Arengu Riskid: võimalused, • rakenduskõrgkoolide turuosa kasv I astme kõrghariduse pakkumisel seoses rakenduskõrghariduse reformiga riskid • teiste kõrgkoolide laienemine TalTechi vastutusvaldkondades (sh tehnikaaladel, aga ka ärinduses ja halduses) Vastutusala juht: õppeprorektor. Mõõdiku Haldus: õppeosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: mõõdetavale perioodile järgeva aasta 15. veebruar. 5 5. I ja II õppeastmele sisseastunud üliõpilaste osakaal Eesti kõrgharidusõppes Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Õppeaasta jooksul (11.11–10.11) TalTechi I ja II õppeastmele sisseastunud Definitsioon üliõpilaste osakaal Eesti kõrgharidusse samal perioodil I ja II õppeastmele sisse 23% 27% 30% astunutest koos alajaotusega. Alajaotused / 1. Õppeaasta jooksul I ja II õppeastmele tehnikaaladele sisseastunute 59% 65% 70% lisamõõdikud osakaal Eesti kõrgharidusse tehnikaaladele sisseastunud üliõpilastest Mõõdik näitab, kui atraktiivne on ülikool võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Kõrge osakaal tähendab, et ülikool on tugev bränd ja suudab pakkuda ühiskonna ja tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid. Näitab ülikooli suurust ja värbamistegevuse efektiivust, analüüsis saab kasutada Mõõtmise ka erinevate õppekavade sisseastumise arvulisi näitajaid. põhjendus Alajaotuse kaudu saab jälgida, kuidas muutub tehnikaalade osakaal. Tehnikaerialade sisseastujate osakaal on otseselt seotud Eesti majanduse ja tööstuse arenguvajadustega. Õppeaastas sisseastunud üliõpilaste arv, kes jätkasid õppimist ka immatrikuleerimisele vahetult järgneval 10. novembril, seda kogu Eesti Andmed kõrghariduse lõikes, TalTechis, kogu Eesti kõrghariduses tehnikaladel ja TalTechis tehnikaaladel. Andmedallikas: haridussilm.ee. Õppeaasta jooksul TalTechi I ja II astmele sisseastunud üliõpilaste osakaal Eesti kõrgharidusse samal perioodil I ja II astmele sisseastunutest ning alajaotusena sama näitaja ka tehnikaalade kohta. Tehnikaaladeks loeme õppekava grupid arhitektuur ja ehitus; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Metoodika Õppeaastas sisseastujana käsitletakse üliõpilast, kes immatrikuleeriti vahemikus 11.11–10.11 ja kellel oli üliõpilase staatus ka immatrikuleerimisele vahetult järgneval 10. novembril. Eesti kõrgkoolide vahelistele ühisõppekavadele vastuvõetud on arvestatud ainult juhtiva poole juurde. Andmeallikas: haridussilm.ee. Arengu võimaluseks on kasvatada osakaalusid nii põhimõõdiku kui ka alajaotuse näitajates. Arengu Riskid: võimalused, • rakenduskõrgkoolide turuosa kasv I astme kõrghariduse pakkumisel seoses rakenduskõrghariduse reformiga riskid • teiste kõrgkoolide laienemine (sh tehnikaaladel, aga ka teistes valdkondades) • õpetava akadeemilise personali ja materiaalsete (finantsvõimekus, taristu) ressursside piiratus Vastutusala juht: õppeprorektor. Mõõdiku Haldus: õppeosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: mõõdetavale perioodile järgeva aasta 15. veebruar. 6  Baastase 6. Väljakutsepõhise õppe läbinute osakaal 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus 2025 Väljakutsepõhise õppe (VPÕ) läbinud I ja II astme üliõpilaste osakaal lõpetanutest Definitsioon n/a 40% 100% koos lisamõõdikutega: 1. lisamõõdik: vastuvõtuks avatud õppekavade osakaal kõikidest vastuvõtuks n/a 40% 100% avatud õppekavadest, milles on VPÕ märgisega kohustuslik õppeaine; Alajaotused / 2. lisamõõdik: vastuvõtuks avatud õppekavade, milles on probleem- ja lisamõõdikud projektõppe (PPÕ) märgisega kohustuslik õppeaine, osakaal kõikidest n/a 60% 100% vastuvõtuks avatud õppekavadest. VPÕ eesmärk on, et üliõpilane saab õpikogemuse, kus ühe õppeaine raames toimub koostöö erinevate teaduskondade* õppekavade üliõpilaste vahel ja meeskondades lahendatakse ülikoolivälise organisatsiooni või ülikoolisisese üksuse poolt antud ning selle mentorlusel päriselulisi interdistsiplinaarseid väljakutseid, millel on ühiskondlik mõju. VPÕ õppeained on keskselt koordineeritavad õppeained, mis arendavad muu hulgas üliõpilaste üldpädevusi (nt koostööpädevus, kriitiline mõtlemine, suhtluspädevus ning enesejuhtimine ja õpipädevus) annavad neile ettekujutuse tööelu ja globaalsetest väljakutsetest ning lõimivad Mõõtmise ettevõtteid ülikooliga. Õppejõu roll on olla juhendaja, coach või mentor. põhjendus TalTechis laialdasemalt rakendatava PPÕ eesmärk on anda üliõpilasele praktiline ja raamistatud õpikogemus, milles ta õpib määratlema, analüüsima ja lahendama päriselust või võimalikest tulevikustsenaariumitest lähtuvaid probleeme ning looma projektipõhiseid lahendusi. PPÕ-d sisaldavates õppeainetes lahendab üliõpilane üksi või meeskonnas probleeme või töötab välja lahenduse projekti, mis on seotud päriseluliste olukordade või nendega sarnaste stsenaariumitega. *v.a regionaalsed kolledžid (Virumaa, Tartu, Kuressaare) – nende puhul kehtib õppekavade vaheline Andmed ÕIS-is on vastava õppeaine juures tunnused „VPÕ“ või “PPÕ”. Põhimõõdik: VPÕ tunnusega õppeainet sisaldava õppekava lõpetanud üliõpilaste osakaal kõikidest lõpetanutest õppeaasta lõpu seisuga. Vastuvõtuks avatud õppekavade, milles on VPÕ märgisega kohustuslik õppeaine, osakaal kõikidest vastuvõtuks avatud õppekavadest. Vastuvõtuks avatud õppekavade, milles on probleem- ja projektõppe (PPÕ) märgisega kohustuslik(ud) õppeaine(d) sh valikained, osakaal Metoodika kõikidest vastuvõtuks avatud õppekavadest. 2026/27. õppekavade sisehindamise käigus kaardistatavad programmijuhid oma õppekavades õppeained, mis vastavad PPÕ nõuetele ning hindavad õppekava ülesehitust ja vajalikku valmisolekut kohutusliku VPÕ aine integreerimiseks. Baastaseme andmed selguvad 2026/27. õa lõpus. Arengu võimalused: • ülikooli luuakse struktuuriüksus VPÕ meetodi rakendamise toetamiseks Arengu • mõõta VPÕ rakendumist kvalitatiivsete näitajate kaudu võimalused, riskid Riskid: • sihtrühmade vähene huvi • definitsioonide erinev tõlgendamine Vastutusala juht: õppeprorektor. Mõõdiku Haldus: õppeosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: õppeaasta lõpu seisuga, III kv algus. 7 7. Edukate oluliste teadmussiirete arv ettevõtlusse ja ühiskonda Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Ettevõtlusesse ja ühiskonda siirdatud uute oluliste tehnoloogiliste lahenduste Definitsioon 28 41 >65 arv koos alajaotustega: 1. alajaotus: uute hargettevõtete arv; 4 7 ,>13 Alajaotused / 2. alajoatus uute litsentsilepingute arv; 2 4 >8 lisamõõdikud 3. alajaotus: edukalt lõppenud suuremahuliste ja oluliste projektide ja 22 30 >45 lepingute arv. Eesmärk on mõõta, mida olulist ülikool ettevõtete ja ettevõtluse jaoks annab. Mõõdikuga saame võrrelda instituutide ettevõtlusaktiivsust ning selle Mõõtmise muutumist. Motiveerime teadlasi tegutsema hargettevõtluse ja ettevõtluskoostöö suundadel. Rahvusvahelise nõukoja soovitustele vastavalt põhjendus kommunikeerime teadmussiirde edulugusid. Mõõdiku täitmine toetab omakorda ülikooli ettevõtlustulude kasvu. Info aasta jooksul asutatud uutest TalTechi teaduspõhistest äriühingutest võetakse e-Äriregistrist (aluseks registrikande tegemise kuupäev). Andmed Andmed sõlmitud litsentsilepingute kohta võetakse dokumendihaldussüsteemist Delta. Andmed lõppenud projektide ja lepingute kohta võetakse dokumendihaldussüsteemist Delta ning majandustarkvarast NAV. TalTechi hargettevõtete arvestust peab ettevõtlusosakond vastavalt seotud organisatsioonides osalemise eeskirjas toodud definitsioonile. Sõlmitud litsentsilepingute kohta peab arvestust ettevõtlusosakond intellektuaalse omandi objektide kaupa. Edukalt lõppenud suuremahuliste (vähemalt 50 000 eurot) ning oluliste lepingute ja projektide kohta peab arvestust ettevõtlusosakond. Loendisse Metoodika kantakse lepingud ja projektid, mille puhul on toimunud teadmussiire, mis on ettevõtte hinnangul lõppenud edukalt ning mille tulu on laekunud. Arvestuses märgitakse eraldi need, mille puhul on toimunud laiem kommunikatsioon (2025. a oli kokku lepingute ja projektide arv 22, millest laiem kommunikatsioon toimus 3 puhul). Põhimõõdik = 1. + 2. + 3. alajaotus. Ettevõtlusesse ja ühiskonda siirdatavate uute oluliste tehnoloogiliste lahenduste arvu kasvatamiseks on vaja teadlaste suuremat aktiivsust, kuid oluline on teadmussiirde, äriarenduse ja innovatsiooni juhtimise teadmiste kasvatamine. Sellele aitab kaasa ASTRA+ projekt, mille raames Arengu koolituste ja õppereiside tulemusena suureneb ülikooli kommertsialiseerimisvõimekus. võimalused, Oluline roll teadmussiirdes on ettevõtlusosakonnal, mille eksperdid nõustavad ning toetavad teadlasi ja tudengeid. Näiteks rahastustaotluste osas riskid nõustamine on suurendanud nii taotlemise mahtu kui ka edukuse määra (nt 2025. a ASTRA+ tegevus 3 taotlusvooru esitatud 30 taotlustest rahastati 19, kaasati 1,425 mln eurot). Vastutusala juht: ettevõtlusprorektor. Mõõdiku Haldus: ettevõtlusosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: 1 kord aastas, I kv lõpus. 8 8. Ülikooli tulud Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Definitsioon Ülikooli tulud kokku koos alajaotustega: 169,9M € 193M € >222M € 1. alajaotus: tulud õppetegevusest; 86,8M € 93,2M € >105M € Alajaotused / 2. alajaotus: tulud teadustegevusest; 67,5M € 82,8M € >95M € lisamõõdikud 3. alajaotus: tulud ettevõtlustegevusest. 7,8M € 9M € >11M € Mõõtmise Eesmärk on tulude kasvatamine tervikuna. põhjendus Andmed Hetkel ja tulevikus tulevad mõõdiku andmed ülikooli majandustarkvarast (NAV). Õppetegevuse tuludeks loetakse riigi tegevustoetus ja sihtotstarbelised eraldised haridus- ja teadusministeeriumilt, tasemeõppe teenustasud, täienduskoolituse tulud ja projektitoetused, õppe projektitoetused (v.a projektitoetuste vahendamine) ja muu tulu haridusalasest tegevusest vastavalt eelarve täitmise aruande definitsioonidele tekkepõhiselt igas kalendriaastas. Teadustegevuse tuludeks loetakse baasfinantseerimist, konkurentsipõhist rahastust, lepinguid avaliku sektoriga, sihtfinantseeritavaid Metoodika ettevõtluskoostöö projekte ning muid võimalikke tuluallikaid (v.a projektitoetuste vahendamine). Ettevõtlustulu on tulu TA tegevuse kodu- ja välismaistest lepingutest, konsultatsioonidest ning teenustöödest (arvestusse lähevad lepingud nii eraõiguslike juriidiliste isikutega (äriühingud, MTÜ-d, SA-d) kui ka riigi- ja KOV asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikutega). Põhimõõdik = 1. + 2. + 3. alajaotus + muud tulud Riskid: Arengu • Riigi poolne tegevustoetus ei kasva võimalused, • Ülikool ei ole edukas konkurentsi põhiste projektide taotlemisel riskid • Riiklik rahastus vähendab ettevõtete huvi teaduskoostöö eest maksta Vastutusala juht: kantsler. Mõõdiku Haldus: rahandusosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: 1 kord aastas, I kvartali lõpus. 9 9. Sihtkapitali põhikapitali, väliselt kaasatud vahendite ja väljamaksete maht Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Tallinna Tehnikaülikooli Inseneeria sihtkapitali fondi põhikapitali maht koos Definitsioon 2M € 15M € 50M € lisamõõdikutega: 1. lisamõõdik: TalTechi tulevikufondi maht; 0€ 5M€ 25M € Alajaotused / lisamõõdikud 2. lisamõõdik: Tallinna Tehnikaülikooli Inseneeria sihtkapitali fondi 0€ 1M € 8M € väljamaksete maht. Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Inseneeria sihtkapital fondi eesmärgiks on toetada kõrgharidusega inseneride koolitamist ja ülikooli arenguambitsioone uutesse valdkondadesse laienemisel nii teaduse, õppe kui ka ettevõtluse vallas. Põhimõõdik hindab fondi põhikapitali mahtu, mille toel fond enda ülesandeid ellu viib: • vahendab toetusi (sh sihtotstarbelisi) ülikooli arenguks vastavuses ülikooli arengu- ja tegevuskavadega Mõõtmise • rahastab uurimis-, arendus-, ettevõtlus- ja muid programme põhjendus • paigutab fondile toetusena laekunud vara ja raha majanduslikult otstarbekalt, arvestades fondi teisi ülesandeid 1. lisamõõdik hindab TalTechi Tulevikufondi tervikmahtu, mille tootlus aitab kasvatada sihtkapitali põhikapitali. 2. lisamõõdik hindab fondist eesmärkide ellu viimiseks eraldatud vahendite mahtu. Andmed Mõõdiku andmed tulevad sihtasutuse raamatupidamistarkvarast. Põhimõõdiku arvutamine: fondi põhikapitali maht majandusaasta lõpu seisuga ehk sissemaksed – väljamaksed + tootlus kuupäeva 31.12 seisuga. Metoodika 1. lisamõõdiku arvutamine: TalTechi Tulevikufondi maht aasta lõpu seisuga ehk sissemaksed + tootlus kuupäeva 31.12 seisuga. 2. lisamõõdiku arvutamine: fondist tehtud sihtotstarbeliste otsetoetuste kumulatiivne väljamaksete maht kuupäeva 31.12 seisuga. Arengu võimaluseks on 2027. aasta riigikogu valimiste peamiseks kõrghariduse rahastuse teemaks tõusmine. Riskid: Arengu • TalTechi Tulevikufondi loomine venib võimalused, • sihtasutuse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja saamine venib või ei realiseeru riskid • “Vilistlaste väljaku” projekteerimise ja renoveerimise tähtaegade edasilükkumine • pankadelt oodatava toetuse mittesaamine või saamine oluliselt väiksemas mahus • riik ei ole nõus panustama Vastutusala juht: sihtkapitali ja üliõpilasarengu prorektor. Mõõdiku Haldus: vilistlasliikumise ja toetussuhete osakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: 1 kord aastas, I kvartali lõpus. 10 10. Süsinikujalajälg ülikooli inimese kohta Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Ülikooli rohestrateegia seire raames arvutatav kolme mõjuala KHG Definitsioon 2,0 t CO2 ekv in/a 1,77 t CO2 ekv in/a 1,24 t CO2 ekv in/a heitkogus inimese kohta aastas koos lisamõõdikuga: Alajaotused / 1. lisamõõdik: KHG heitkogus tonnides CO2 ekvivalenti. 30 162 t CO2 ekv/a 21 000 t CO2 ekv/a 14 000 t CO2 ekv/a lisamõõdikud Süsinikujalajälg on ülikooli rohestrateegia keskne ning olulisim mõõdik, mille viimine arengukava võtmenäitaja tasemele tagab selle täitmise Mõõtmise fookusesse võtmise kuni arengukava ning valdkonna strateegia perioodi lõpuni. põhjendus (sh Mõjualas 1 ja 2, mis on seotud asukohaga ja linnakuga ning ülikooli poolt tekitatud otseste KHG heitkogustega, ülikool tahab ja saab liikuda seos riikliku kliimaneutraalsuse poole (= nulli lähedale). Mõjuala 3 saame vaid kaudselt mõjutada, tehes teadlikumaid valikuid. rahastusega) Seos riikliku rahastusega 2025. a seisuga puudub Ülikooli hooned ja energia andmed pärinevad kinnisvaraosakonna andmestikest. Liikuvuse andmed põhinevad lähetuste osas ülikooli raamatupidamistarkvara andmetel, muud tavapärase liikuvuse andmed vähemalt 5- aastase intervalliga korraldatava küsimustiku ja/või liikumisuuringu andmetel. Sisseostetavate toodete ja teenuste andmed põhinevad ülikooli raamatupidamistarkvara andmetel. Andmed Vähese mõju (1,3% süsinikujalajäljest) ja kvaliteetsete andmete puudumise tõttu toitlustuse andmeid arvutuses ei kasutata. Kasvuhoonegaasid.ee andmebaasi kasutatakse energia heitetegurite ja Exiobase andmebaasi toodete heitetegurite saamiseks. Inimeste arv on iga aasta 10.11 seisuga kraadi- ja vahetustudengite arvu ning 31.12 seisuga töötajate (sh võlaõiguslike lepingute alusel töötavad isikud) arvu summa. KHG jalajälg aastas, tCO2ekv/inimese kohta Mõõdiku metoodika koosneb kolme valdkonna tulemustest: 1. Ülikooli hooned ja energia. Hoonete ja energia osas kasutatakse ülikooli hoonete energiatarbimist ja renoveerimisega kaasnevat heidet. Metoodika 2. Liikuvus. Liikuvuses kasutatakse ülikooli töötajate ja tudengite liikumist ülikooli ja tööreiside heidet. 3. Sisseostetavad tooted ja teenused. Sisseostetavate toodete ja teenuste jaoks kasutatakse ülikooli ostude summat, mis on kategoriseeritud teenuste ja toodete liikide kaupa ja korrutatakse vastava Exiobase andmebaasi kategooria koefitsiendiga, et leida oletuslik heite kogus. Arengu Vastavalt kliimaneutraalse ülikooli teekaardi uuenduslikule stsenaariumile süsiniku jalajälje vähenemine. võimalused, Kui stsenaariumile vastavalt ei ole võimalik eraldada ressursse hoonete energiaklassi parandamiseks, jääb eesmärk saavutamata. Ülikool ei riskid mõjuta energia heitetegurite kujunemist; kui prognoositud muutus ei realiseeru, on vajalik eesmärki korrigeerida. Vastutusala juht: kantsler Mõõdiku Haldus: rahandusosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: iga aasta I kvartali lõpuks. 11 11. Töötajate rahuloluindeks (TRI*M) Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Töötajaskonna rahulolu mõõdetakse Kantar Emori väljatöötatud TRI*M indeksi meetodil, mis käsitleb pühendumusena töötaja suhet tööandjasse, Definitsioon 77 78 80 keskendudes aspektidele, mida tööandja saab pühendumuse tõstmiseks ja hoidmiseks mõjutada. Uuringut tehakse üle aasta. Alajaotused / Puuduvad. lisamõõdikud Mõõtmise Ülikooli töötajate heaolu tagamine. põhjendus Andmed Kantar Emori uuring. Viiel standardsel küsimusel põhinevat metoodikat on Kantar Emor ja tema emafirma kasutanud enam kui 800 000 töötaja pühendumuse uurimisel üle Euroopa. Indeks arvutatakse viie küsimuse baasil: • töötaja üldine rahuolu ülikooliga • soovitusvalmidus ülikooli kui tööandja suhtes Metoodika • taasliitumise soov töösuhte katkemisel • kolleegide motivatsiooni tunnetus • ülikooli eesmärkide täitmise edukuse hinnang Metoodika on võrreldav teiste ülikoolide ja organisatsioonide sama indeksiga. Eestis on sama uuringumetoodika kasutusel Tallinna Ülikoolis, kellega toimub ka tulemuste võrdlemine. Indeksi täpne arvutamise mehhanism on uuringufirma ärisaladus. Arengu Soovime üle aastate TRI*M indeksi kasvu trendi. võimalused, riskid Riskid: üldine majanduskeskkonna halvenemine, võimalikud muudatused struktuuris või töökorralduses. Vastutusala juht: kantsler. Mõõdiku Haldus: personaliosakond . koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: Üle aasta novembris, viimane küsitlus oli 2025, järgmine 2027. 12 12. Ülikooli maineindeks (TRI*M) Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus TRI*M indeks on maine koondnäitaja, mis arvutatakse viie võtmeküsimuse põhjal, mis kirjeldavad üldist mainet, suhtumist, usaldusväärsust, edukust ja Definitsioon hariduse kvaliteeti. Indeksit hindab Kantar Emor kord aastas. Maineindeksit 89 ≥90 ≥90 saab võrrelda teiste suuremate Eesti ülikoolidega, kes osalevad uuringus. Põhimõõdik TRIM indeks vanuserühmas 15–60- aastased koos alajaotusega. Alajaotused / 1. alajaotus: Sihtrühm 15–24. 96 95+ 95+ lisamõõdikud Mõõtmise põhjendus Ülikooli konkurentsivõime hindamine kohalikul turul. Andmed Kantar Emori uuring. Arvestatakse nii üldist kuvandit, kompetentsi kui ka emotsionaalset meeldivust. TRI*M indeksi põhjal saab võrrelda oma mainekuvandit Metoodika konkurentidega, erinevates sihtrühmades. TRI*M indeksi muutust saab jälgida ajas. Oluliseks erinevuseks võib pidada +/-3-punktilist muutust. Mõõdikut hinnatakse kord aastas, enamasti maikuus. Arengu võimalused, Soovime hoida TRI*M indeksit vastavalt 15–60 sihtrühmas vähemalt 90 või enama väärilisena (90+) ja 15–24 sihtrühmas 95 või enama riskid väärilisena (95+). Vastutusala juht: kantsler. Mõõdiku Haldus: turunduse- ja kommunikatsiooni osakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: 13 13. Ülikooli koht rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Ülikooli institutsionaalne positsioon rahvusvahelises ülikoolide Definitsioon pingereas, mida koondab igal aastal Times Higher Education (THE) 601–800 601–800 <600 agentuur koos lisamõõdikutega: 1. lisamõõdik: positsioon Quacarelli Symondsi (QS) World 635 600–650 <600 Alajaotused / University Rankings pingereas; lisamõõdikud 2. lisamõõdik: Top 300 positsioonid enamlevinud agentuuride 2 3 4 (THE, QS, ARWU) valdkondlikes pingeridades. Kõige sagedasem viis ülikoolide rahvusvahelisel võrdlusel ning hindamisel nii koostööpartnerite, tudengite kui ka potentsiaalsete töötajate seas. THE (põhimõõdiku) eelised võrreldes teiste agentuuride pingeridadega: 1. akadeemilises ruumis on mainekam võrreldes QS-ga ning ARWU pingeritta TalTech täna ei kvalifitseeru; Mõõtmise 2. suurem osakaal mõõdikutel, mida on võimalik kvaliteedi tõstmisega mõjutada (eelkõige teadustöö) ning väiksem osakaal maineuuringutel; põhjendus 3. arvväärtuste taandamine akadeemilise töötaja kohta, s.t suuremad ülikoolid ei oma eelist absoluutväärtuste näol; 4. ainukene enamlevinud pingeridadest, mis arvestab ka ülikooli kolmanda missiooni täitmist ettevõtluskoostöö näol; 5. alajaotused pakuvad võrdlusalust teistes levinud pingeridades (QS) ning teadusvaldkondade lõikes. Õpetamise ning teadustöö maine: THE agentuuri küsitluspõhine uuring enda andmebaasi alusel mahuga 68 000 kontakti. Teadustöö tulemuslikkus, publikatsioonide viidatavuse kriteeriumid: Scopus andmebaas. Andmed Valdkondlikud sissetulekud, töötajate ning tudengite suhtarvud, patentide arv ning rahvusvaheline õpiränne: osalevate ülikoolide esitatud andmestik (TalTech NAV, ÕIS). Teadustöö tulemuslikkus, publikatsioonide viidatavuse kriteeriumid: Scopus andmebaas Tulemused avaldatakse agentuuride kodulehtedel. Põhimõõdik: THE agentuuri metoodika: THE World University Rankings 1. lisamõõdik: QS agentuuri metoodika: QS World University Rankings: Methodology Metoodika 2. lisamõõdik: THE, QS ning ARWU valdkondlike pingeridade metoodikad. Valdkondade arv, milles ülikool on saavutanud positsiooni 300 seas. Andmete esitamisel lähtume kõige optimaalsematest jaotustest, s.t hetkeseisu tehniliselt andmete optimeerimisega parandada ei ole võimalik Arengu juhul, kui agentuuri metoodikas ei toimu olulisi muudatusi. võimalused, riskid Tähtsaim faktor on jätkuvalt kvaliteedi kasvatamine ning eelkõige teadustöös. Maineuuringute osakaal on küll suurim, kuid ainult kaudselt mõjutatav ning sedagi piiratud ulatuses, samas eeldab sihipärast ning teadlikku tegutsemist. Vastutusala juht: rektor. Mõõdiku Haldus: rektoraadi strateegiabüroo. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: põhimõõdik kord aastas III kvartal, alamõõdikud jooksvalt tulemuste saabudes. 14 14. Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek suhtes Eesti keskmise palgaga Baastase 2025 2028. a sihtväärtus 2035. a sihtväärtus Kordaja, mis näitab viimase kümne aasta jooksul magistriõppe lõpetanute Definitsioon praeguse keskmise sissetuleku suhet Eesti keskmise palgaga vastaval 1,792 1,86 >1,86 kalendriaastal. Alajaotused / Puuduvad. lisamõõdikud Mõõtmise põhjendus Hinnata vilistlaste konkurentsivõimet tööturul ning õppeprogrammide vastavust tööandjate ootustele. Alusandmed: keskmine palk statistikaameti andmebaasis. Magistriõppe lõpetanute keskmise sissetuleku andmed küsitakse haridus- ja Andmed teadusministeeriumist. Need andmed on pandud kokku maksu- ja tolliameti andmete põhjal ja sisaldavad palka, juhatuse liikme tasu ja töövõtulepingu alusel saadud tulu. Näitaja andmed on kaheaastase viitega, see tähendab näiteks, et 2022. aasta kevadel avaldatud andmed käivad 2020. aasta kohta. Näitaja arvutamise aluseks võetakse nende õppekavade lõpetajad, millele on praegu avatud vastuvõtt. Kuna õppekavasid arendatakse ja muudetakse, siis on kokku lepitud, et vajadusel vaadatakse teatud õppekavade puhul nende eelkäijaid, kui kõige uuema õppekava infot ei ole veel palgasaajate hulgas. Metoodika Alates 2021. aastast võetakse viimase 10 aasta lõpetanute keskmine sissetulek, seega 2019. aasta andmed saadi 2009–2018 lõpetajate kohta. Varasemalt vaadati andmeid alates 2005. a lõpetajate kohta vastaval kalendriaastal (nt 2018. a on arvesse võetud perioodil 2005– 2017 lõpetanute keskmine sissetulek). Näitaja on leitud aastase sissetuleku summa jagamisel kuude arvuga, mil seda sissetulekut on saadud, ja antud tulemus on jagatud keskmise palgaga. Arengu võimalused, Jooksev töö õppekvaliteedi ning tööturu ootustega peab tagama TalTechi positsiooni siseriiklikult. riskid Vastutusala juht: õppeprorektor. Mõõdiku Haldus: õppeosakond. koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: I kvartal. 15  2035. a 15. TALTECH AI-100 Baastase 2025* 2028. a sihtväärtus sihtväärtus TalTechi õppe- ja teadustegevuse ning organisatsiooni Definitsioon toimeprotsessidesse tehisintellekti sisulise integreerimise ja selle Ca 10p* 40p 100p tulemusena saavutatud mõju koondnäitaja koos alajaotustega: 1. alajaotus: AI investeeringud (2035 eesmärk 4% tööjõukuludest) Ca 0,3%* 1,5% 4% 2. alajaotus: AI õppes (2035 eesmärk 80% lõpetajatest) Ca 8%* 30% 80% 3. alajaotus: AI teaduses ja innovatsioonis sh: - valdkondlike professorite osakaal (2035 eesmärk 15% Ca 4%* 10% 15% Alajaotused / professoritest) lisamõõdikud - TA projektide maht (2035 eesmärk 20M €) Ca 9,4M €* 14M € 20M € - EV projetkide ja lepingute maht (2035 eesmärk 0,5M €) Ca 0,05M €* 0,2M € 0,5M € 4. alajaotus: AI organisatsiooni toimeprotsessides 0%* 1,25% 5% Mõõdik võimaldab hinnata, kui süsteemselt, millise mahuga ja kui tulemuslikult rakendab TalTech tehisintellekti õppes, teaduses ja organisatsiooni toimeprotsessides ja arenduses. Mõõtmise põhjendus See näitab ülikooli kohanemis- ja innovatsioonivõimet kiiresti muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Avalik mõõtmine toetab TalTechi ambitsiooni olla tehisintellekti rakendamisel Eesti ja rahvusvaheliselt juhtivate tehnikaülikoolide seas. Investeeringud: NAV- rahandusosakond Õppevaldkond: ÕIS - õppeosakond Andmed Teadusvaldkond: Scival, projektide andmebaas, NAV – teadusosakond Organisatsioon: valdkondlikud tugiüksused, NAV TalTech AI-100 koosneb neljast komponendist (alajaotusest): 1. AI investeeringud (kokku 40 p) - AI rakendamise toetuste ja investeeringute maht (nii vastavad tööriistad, APId, tarkvara kui riistvara), mida mõõdetakse suhtarvuna ülikooli palgafondist/tööjõu kuludest (%). 2. AI õppes (kokku 20 p) - I ja II astme lõpetajate osakaal (%), kes on läbinud õpingute jooksul vähemalt 6 EAP mahus AI fookusega õppeaineid. 3. AI teaduses (kokku 20 p), sh: - Valdkondlike professorite osakaal (%) kõigist professoritest, NAV andmetel (10 p). Metoodika - AI fookusega teadusprojektide maht (5 p) - AI fookusega ettevõtlusprojektide / lepingute rahastuse maht (5 p) 4. AI organisatsiooni toimeprotsessides (kokku 20 p) - AI rakendamise mõõdetav mõju tugi- ja juhtimisprotsessides, mille eesmärgiks on hoida kokku tööjõutunde (nii HTS kui akadeemilistes üksustes). Mõõdiku ühikuks on AI rakendamise tulemusena vähenenud vajalike tööjõu tundide arv ülikooli põhi- ja tugiprotsessides. Hindamine toimub eduka AI tööriista/vahendi rakendamise järelhindamise käigus ning on mõõdetav osakaaluna (%) ülikooli töötajate aastasest kogu töömahust (NAV). Tulemusnäitaja koondväärtus arvutatakse kolme valdkonna kaalutud näitajana skaalal 0–100 punkti: 16  TalTech AI-100 = 40% x investeeringud + 20% × õpe + 20% × teadus + 20% × organisatsiooni toimeprotsessid. Kõik alamõõdikud normaliseeritakse skaalale 0–100, mille järel arvutatakse kaalutud koondtulemus. Seega on kogu indeksi väärtus vahemikus 0–100 punkti, kus kõrgem tulemus tähistab AI ulatuslikumat ja mõjusamat integreerimist ülikooli tegevusse. 100 punkti annab aastaks 2035 seatud alajaotuse eesmärgi sihtväärtus. Mõõtmine peab olema lihtne ja võimalikult automatiseeritud, et see ei tekitaks ise täiendavat bürokraatiat; käivitamisfaasis tuleb siiski arvestada lisaressursi vajadusega. Arengu võimalused, Mõõdik peab hindama tegelikku mõju, mitte pelgalt AI kasutamist või töömahu vähendamist – vältida tuleb nii formaalset „AI riskid kasutamise“ deklareerimist kui ka kvaliteedi ohverdamist efektiivsusele. Tulemusnäitaja peab toetama organisatsiooni sisulist transformatsiooni ja olema ajas kohandatav, kuna AI kiire areng muudab nii õppe, teaduse kui tugiprotsesside võimalusi ja vajalikke kompetentse. Vastutusala juht: rektor Mõõdiku Haldus: rektoraadi strateegiabüroo koordinatsioon Mõõdiku avaldamine: kord aastas, I kvartal *15. mõõdiku baasväärtused täpsustuvad 2026. aasta jooksul. 17  Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026-2035 võtmenäitajate sihtväärtused Arengukava 2026-2035 mõõdikud 2025 2028 2035 1. Kõrgetasemeliste publikatsioonide (1.1, 2.1 ja 3.1 v.a. konverentsikogumikus) arv 1,35 1,49 >1,6 doktorikraadiga akadeemilise töötaja FTE kohta 1. lisamõõdik: 1.1, 2.1 ja 3.1 v.a. konverentsikogumikus publikatsioonide arv 842 1000 >1300 2. lisamõõdik: Q1 publikatsioonide arv 598 700 >900 3. lisamõõdik: Q1 publikatsioonide arv aastas doktorikraadiga akadeemilise töötaja FTE kohta 0,96 1,05 >1,2 4. lisamõõdik: arvutiteaduste Google Scholar top 20 konverentsikogumike publikatsioonide arv 12 15 >20 2. Doktoritööde kaitsmiste arv 98 106 >125 1. alajaotus: Õppekava nominaalaja suhtes n+2 aasta jooksul doktoritöö kaitsnud doktorantide 78 78 >90 arv 2. lisamõõdik: vähemalt B2 eesti keele oskusega kaitsnud doktorantide osakaal 36% 43% >50% 3. alajaotus: kaitsnud tööstusdoktorantide arv n/a 7 >15 3. Täidetud tenuuriprofessuuride arv 97 138 >160 1. lisamõõdik: tehnikaalade tenuuriprofessuuride arv 65 90 >100 2. lisamõõdik: fookusvaldkondadesse loodud uute tenuuriprofessuuride arv n/a 27 >50 4. Nominaalajaga lõpetajate osakaal 52% 65% >65% 1. lisamõõdik: Õppeaastas I ja II õppeastme lõpetanute osakaal Eesti kõrghariduses 20% 25% 30% 2. lisamõõdik: Õppeaastas I ja II õppeastme tehnikaalade lõpetanute osakaal Eesti kõrghariduse 55% 60% 70% tehnikaalade lõpetanutest. 5. I ja II õppeastmele sisseastunud üliõpilaste osakaal Eesti kõrgharidusmaastikul 23% 27% 30% 1. alajaotus: Õppeaasta jooksul I ja II õppeastmele tehnikaaladele sisseastunute osakaal Eesti 59% 65% 70% kõrgharidusse tehnikaaladele sisse astunud üliõpilastest 6. Väljakutsepõhise õppe läbinute osakaal n/a 40% 100% 1. lisamõõdik: Vastuvõtuks avatud õppekavade osakaal kõikidest vastuvõtuks avatud n/a 40% 100% õppekavadest, milles on VPÕ märgisega kohustuslik õppeaine. 2. lisamõõdik: Vastuvõtuks avatud õppekavade, milles on probleem- ja projektõppe (PPÕ) n/a 60% 100% märgisega kohustuslik õppeaine, osakaal kõikidest vastuvõtuks avatud õppekavadest. 7. Edukate oluliste teadmussiirete arv ettevõtlusse ja ühiskonda 28 41 >65 1. alajaotus: Uute hargettevõtete arv 4 7 >13 2. alajaotus: Uute litsentsilepingute arv 2 4 >8 3. alajaotus: Edukalt lõppenud suuremahuliste ja oluliste projektide ja lepingute arv 22 30 >45 8. Ülikooli tulud 169 933 000 € 193 000 000 € >222 000 000 € 1. alajaotus: Tulud õppetegevusest 86 825 726 € 93 200 000 € >105 000 000 € 2. alajaotus: Tulud teadustegevusest 67 515 576 € 82 800 000 € >95 000 000 € 3. alajaotus: Tulud ettevõtlustegevusest 7 834 102 € 9 000 000 € >11 500 000 € 9. Sihtkapitali põhikapitali, väliselt kaasatud vahendite ja väljamaksete maht 2 000 000 € 15 000 000 € 50 000 000 € 1. lisamõõdik: TalTechi tulevikufondi maht 0€ 5 000 000 € 25 000 000 € 2. lisamõõdik: Tallinna Tehnikaülikooli Inseneeria sihtkapitali fondi väljamaksete maht 0€ 1 000 000 € 8 000 000 € 2,0 t 1,77 t 1,24 t 10. Süsinikujalajälg ülikooli inimese kohta CO2 ekv in/a CO2 ekv in/a CO2 ekv in/a 24 000 t 14 000 t 1. lisamõõdik: KHG heitkogus tonnides CO2 ekvivalenti 21 000 t CO2 ekv/a CO2 ekv/a CO2 ekv/a 11. Töötajate rahuloluindeks (TRIM) 77 78 80 12. Ülikooli maineindeks (TRIM) 89 >=90 >=90 1. alajaotus: Sihtrühm 15-24 96 >95 >95 13. Ülikooli koht rahvusvahelises THE ülikoolide pingereas 601-800 601-800 <600 1. lisamõõdik: Positsioon Quacarelli Symondsi (QS) World University Rankings pingereas 635 600-650 <600 2. lisamõõdik: Positsioonid top 300 seas enamlevinud agentuuride (THE, QS, ARWU) 2 3 4 valdkondlikes pingeridades 14. Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek suhtes Eesti keskmise palgaga 1,792 1,86 >1,86 15. TalTech AI 100* Ca 10p 40p 100p 1. alajaotus: AI investeeringute suhe tööjõukuludesse Ca 0,3% 1,5% 4% 2. alajaotus: I ja II astme lõpetajate osakaal (%), kes on läbinud õpingute jooksul vähemalt 6 EAP Ca 8% 30% 80% mahus AI fookusega õppeaineid 3. alajaotus: AI teaduses ja innovatsioonis sh - valdkondlike professorite osakaal Ca 4% 10% 15% - valdkondlike TA projektide maht Ca 9 465 000 € 14 000 000 € 20 000 000 € - valdkondlike ettevõtluslepingute ja projektide maht Ca 50 000 € 200 000 € 500 000 € 4. alajaotus: AI rakendamisega kokku hoitava tööaja suhe kogu tööaega 0% 1,25% 5% *- mõõdiku baasväärtused täpsustuvad 2026. aasta jooksul.