.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 23.09.2026 / 1-1/15-1020;
Riigikantselei / 23.09.2026 / 2-5/26-01851
Resolutsiooni teema: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse
eelnõu (1020 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 08.10.2026
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.10.2026 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-1043.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 24.09.2026
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-1043 - Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1020 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 24.9.2026 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 08.10.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58a9a71a-4f4e-42ff-82eb-00ab7e732dd8
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58a9a71a-4f4e-42ff-82eb-00ab7e732dd8?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Seadust täiendatakse paragrahviga 85 23 järgmises sõnastuses: § 85 2 3 . Diislikütse aktsiisimäära ajutine langetamine Ajavahemikul 2026. aasta 1. novembrist kuni 2027. aasta 30. aprillini on diislikütuse ja sellega sama aktsiisimääraga maksustatava kütusesarnase toote aktsiisimäär 330 eurot 1000 liitri kohta. § 2. Seaduse jõustumime Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algata b Isamaa fraktsioon 21 .09.2026. a. Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1 . Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on langetada diislikütuse aktsiisimäär ajutiselt Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, et leevendada erakordselt kõrgete kütusehindade mõju Eesti inimestele ja ettevõtetele. Eelnõu kohaselt kehtib 2026. aasta 1. novembrist kuni 2027. aasta 30. aprillini diislikütusele aktsiisimäär 330 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2027. aasta 1. maist kohaldatakse taas seaduses sätestatud üldist aktsiisimäära. Ajutise aktsiisilangetuse eesmärk on vähendada transpordi- ja tootmiskulusid, pidurdada hinnatõusu kandumist kaupade ja teenuste hindadesse ning toetada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. 2 . Eelnõu vajalikkus Diislikütuse maailmaturuhinna järsk tõus avaldab survet kogu Eesti majandusele. Diislikütus ei ole üksnes autojuhi kulu, vaid veonduse, logistika, põllumajanduse, metsanduse, ehituse ja tööstuse vältimatu sisend. Nende valdkondade kulude suurenemine kandub edasi kaupade ja teenuste hindadesse. Eesti ei saa määrata kütuse maailmaturuhinda ega kõrvaldada maksumeetmetega rahvusvahelisi tarnehäireid. Eesti riik saab aga otsustada, kui suure maksukoormuse ta maailmaturuhinnale lisab ning kas erakordse energiakriisi ajal on põhjendatud seda koormust ajutiselt vähendada. Eesti diislikütuse aktsiisimäär on 428 eurot 1000 liitri kohta ehk 42,8 senti liitri kohta. Euroopa Komisjoni Weekly Oil Bulletini ja liikmesriikide ametlike allikate põhjal koostatud 16. septembri 2026. aasta võrdluse järgi oli Eesti diislikütuse aktsiisimäär Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas kümnendal kohal. Eesti bensiiniaktsiis oli samas võrdluses kaheksandal kohal. Eesti ei pea ajal, mil kütuse maailmaturuhind on erakordselt kõrge, kuuluma kütuseaktsiisidega Euroopa Liidu kümne kõrgema maksumääraga riigi hulka. 3 . Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid on pöördunud ühiselt Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga hinnata kiiresti diislikütuse aktsiisi ajutist langetamist. Organisatsioonid tegid samasisulise ettepaneku juba 2026. aasta kevadel, kutsudes valitsust langetama aktsiisi vähemalt kolmeks kuuks Euroopa Liidu miinimumtasemele. Peaminister Kristen Michal kinnitas 30. aprillil 2026, et valitsus hindab kütuseturu olukorda regulaarselt ega välista olukorra muutumisel täiendavaid otsuseid, sealhulgas kütuseaktsiisi langetamist. Praeguseks kujunenud turuolukord annab põhjuse teha lubatud uus hinnang ja otsustada ajutise maksuleevenduse üle. 4 . Teiste Euroopa riikide meetmed Mitmed Euroopa riigid on kõrgete kütusehindade mõju leevendamiseks vähendanud ajutiselt kütuste maksukoormust. Rootsi, Iirimaa ja Itaalia on 2026. aastal kasutanud erineva ulatuse ja kestusega aktsiisilangetusi. Läti vähendas diislikütuse aktsiisimäära 467 eurolt 396 euroni 1000 liitri kohta ning pikendas madalama määra kehtivust 2026. aasta lõpuni. Eesti diislikütuse aktsiis on Läti määrast 32 eurot 1000 liitri ehk 3,2 senti liitri kohta kõrgem. Maksuerinevus vähendab Eesti tanklate konkurentsivõimet ja soodustab piiriülest tankimist. Saksamaa föderaalvalitsus ja liidumaad leppisid 18. septembril 2026 kokku bensiini ja diislikütuse energiamaksu ajutises vähendamises 14 sendi võrra liitri kohta. Koos käibemaksuga oleks meetme mõju ligikaudu 17 senti liitri kohta. Saksamaa põhjendas meedet vajadusega vähendada kõrgete kütusehindade mõju inimestele, ettevõtetele ja inflatsioonile. 5 . Euroopa Liidu täiendava erandi võimalus Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 kohaselt võib Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoni ettepanekul ja ühehäälselt anda liikmesriigile loa rakendada konkreetsetest poliitilistest kaalutlustest lähtuvaid täiendavaid maksuvabastusi või -vähendusi. Rootsi ja Horvaatia 2026. aasta meetmed kinnitavad, et erakordse energiaturu olukorra korral on liikmesriigil võimalik taotleda luba kohaldada ajutiselt tavapärasest Euroopa Liidu miinimumtasemest madalamat määra. Käesolev eelnõu ei eelda artikli 19 alusel erandi saamist, sest kavandatav 330 euro suurune määr vastab Euroopa Liidu tavapärasele miinimumtasemele. Kui energiakriis ja erakordselt kõrged maailmaturuhinnad püsivad, tuleb Vabariigi Valitsusel hinnata paralleelselt ka artikli 19 alusel täiendava erandi taotlemise põhjendatust. 6 . Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 lisatakse Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusesse paragrah v 85 2 3 , millega kehtestatakse 2026. aasta 1. novembrist kuni 2027. aasta 30. aprillini diislikütuse ja sellega sama aktsiisimääraga maksustatava kütusesarnase toote aktsiisimääraks 330 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiva 428 euro suuruse määra vähendamine 330 euroni tähendab aktsiisi langemist 98 euro võrra 1000 liitri kohta ehk 9,8 senti liitri kohta. Kuna käibemaksuga maksustatakse ka aktsiisi sisaldavat hinda, võib maksulangetuse täielikul ülekandumisel jaehinda olla mõju koos 24-protsendilise käibemaksuga ligikaudu 12,2 senti liitri kohta. Tangitud kogus Võimalik hinnavõit 50 liitrit ligikaudu 6,10 eurot 100 liitrit ligikaudu 12,20 eurot 1000 liitrit ligikaudu 121,50 eurot Tegelik mõju tanklahinnale sõltub maailmaturuhinnast, sisseostuhinnast, konkurentsiolukorrast ja ettevõtjate hinnakujundusest. Aktsiisilangetus ei taga automaatselt sama suurt jaehinna langust, kuid ilma maksuleevenduseta oleks hinnasurve tarbijale suurem. Paragrahv 2 sätestab seaduse jõustumise 2026. aasta 1. novembril. Alates 2027. aasta 1. maist kohaldatakse taas seaduses sätestatud üldist aktsiisimäära. 7 . Ajutine maksuleevendus ja kütusenõudlus Aktsiisi langetamata jätmist on põhjendatud seisukohaga, et kütusenappuse korral ei ole mõistlik hinda kunstlikult vähendada ega nõudlust stimuleerida. Eelnõu eesmärk ei ole aga suurendada diislikütuse tarbimist, vaid piirata välise hinnashoki kandumist Eesti ettevõtete kuludesse ja tarbijahindadesse ajal, mil diislikütus on majanduse toimimiseks vältimatu sisend. Kavandatav meede on ajutine, selgelt tähtajaline, piiratud diislikütusega ja kooskõlas Euroopa Liidu tavapärase miinimumtasemega. Kuuekuuline maksuleevendus ei muuda Eesti pikaajalist energia- ega kliimapoliitikat. 8 . Eelnõu mõju 8.1 . Mõju inimestele Aktsiisilangetus vähendab diislikütust kasutavate inimeste transpordikulusid ning aitab pidurdada kaupade ja teenuste hinnatõusu. Suurem mõju on maapiirkondade elanikele, kelle igapäevased sõidud on pikemad ja ühistranspordi kasutamise võimalused sageli piiratud. 8.2 . Mõju ettevõtlusele Maksulangetus vähendab eelkõige transpordi-, logistika-, põllumajandus-, metsandus-, ehitus- ja tööstusettevõtete kulusid. Väiksem kütusekulu aitab säilitada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendab survet tõsta kaupade ning teenuste hindu. 8.3 . Mõju piirikaubandusele Eesti ja Läti aktsiisimäärade erinevuse vähendamine aitab piirata piiriülest tankimist ning hoida suurema osa kütusemüügist ja sellega seotud maksutulust Eestis. 8.4 . Mõju hinnatasemele Diislikütuse aktsiisi vähendamine võib aeglustada tarbijahindade kasvu. Mõju avaldub otseselt tanklahinna ja kaudselt kaupade tootmis- ning veokulude kaudu. 8.5 . Keskkonnamõju Aktsiisimäära ajutine vähendamine võib mõnevõrra nõrgendada fossiilkütuse hinnasignaali. Mõju piirab meetme kuuekuuline kestus. Eelnõu eesmärk on reageerida erakordsele hinnatõusule, mitte muuta pikaajalisi kliimaeesmärke. 9 . Mõju riigieelarvele Aktsiisimäära vähendamine 428 eurolt 330 euroni vähendab arvestuslikku aktsiisilaekumist 98 euro võrra iga Eestis tarbimisse lubatud 1000 liitri diislikütuse kohta. Aktsiisisumma vähenemise tõttu alaneb ka käibemaksu arvestamise alus kuni 23,52 euro võrra 1000 liitri kohta. Maksimaalne otsene mõju on seega ligikaudu 121,52 eurot 1000 liitri kohta. Riigieelarve täpne mõju sõltub 2026. aasta novembrist kuni 2027. aasta aprillini tarbimisse lubatava diislikütuse kogusest, maailmaturuhinnast, tarbijate käitumisest ja piiriülese tankimise muutusest. Lõplik arvutus tuleb teha Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti tegelike kuiste tarbimisandmete põhjal. Eelarvemõju hindamisel tuleb arvestada ka kütusemüügi võimaliku suurenemisega Eestis, piiriülese tankimise vähenemisega, ettevõtete kulude ja hinnasurve vähenemisega ning majandustegevuse säilimisest saadava maksutuluga. 10 . Kooskõla Euroopa Liidu õigusega Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt on mootorikütusena kasutatava diislikütuse tavapärane madalaim lubatud aktsiisimäär 330 eurot 1000 liitri kohta. Eelnõuga kavandatav määr vastab sellele tasemele ning eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. 11 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril. Madalam aktsiisimäär kehtib kuni 2027. aasta 30. aprilli lõpuni. Alates 2027. aasta 1. maist kohaldatakse taas seaduses sätestatud üldist aktsiisimäära. Ajaperioodi valikul on arvestatud, et talvise ja arktilise diislikütuse kasutamine suurendab külmal ajal kütuse hinda ning transpordi- ja tootmiskulude surve kandub kiiresti üle teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Algatab Isamaa fraktsioon 21 .09.2026. a. Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees
Vabariigi Valitsus
.09.2026 nr 1-1/15-1020/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 21. septembril algatatud
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1020 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri neljal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]