Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-1018 - Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46322e40-3ace-474c-b804-9dc92c35ebd1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46322e40-3ace-474c-b804-9dc92c35ebd1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 16.09.2026 nr 8-1/6636-1 Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ eelnõu. Palume asjasse puutuvatel ministeeriumidel, Riigikantseleil ja Riigi Infosüsteemi Ametil esitada oma esindajad ja nende asendajad (ametikoha täpsusega) loodavasse nõukogusse. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume tagasisidet kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Seletuskiri Alar Teras 58851053 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Riigi Infosüsteemi Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Eesti Tööandjate Keskliit Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 2  14.08.2026 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Riigi Digikeskuse Nõukogu“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisu kokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga moodustatakse Riigi Digikeskuse Nõukogu. Riigi Digikeskus on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil moodustatud Justiits- ja Digiministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid. Riigi Digikeskus teenindab mitut valitsemisala ning selle teenuste portfelli, arendusprioriteetide ja rahastamise põhimõtete kujundamisse on kaasatud keskuse kliendiks olevate valitsemisalade esindajad. Korraldusega moodustatav nõukogu on Riigi Digikeskus strateegilise suunamise ja valitsemisalade vahelise koostöö organ. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks, kooskõlastab teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed arendusprioriteedid, lepib kokku eelarvejaotuse põhimõtted ning lahendab valitsemisalade vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse erimeelsusi. Samuti jälgib nõukogu teenuste kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist. Nõukogu otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna teenuste talituse nõunik Pille-Riin Vool (pille- [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigi Digikeskuse põhimääruse menetlusega. 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on luua Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks Vabariigi Valitsuse komisjonina tegutsev Riigi Digikeskuse Nõukogu. Riigi Digikeskus osutab teenuseid mitmele valitsemisalale. Uue üleriigilise IKT juhtimisraamistiku kohaselt jäävad valitsemisaladele õigus määrata oma arendusvajadused, prioriteedid ja eelarved, samal ajal kui Riigi Digikeskus vastutab arenduste tehnilise elluviimise eest. Selline mudel eeldab valitsemisaladeülest juhtimisformaati, mis võimaldab kujundada ühiseid prioriteete, lahendada erimeelsusi ning tagada keskuse tegevuse vastavuse teenindatavate valitsemisalade vajadustele. 1 Nõukogu loomise vajadus tuleneb Riigi Digikeskuse toimemudelist, mille kohaselt osalevad keskuse kliendid selle juhtimises Vabariigi Valitsuse moodustatud nõukogu kaudu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb sätetest, mis reguleerivad Riigi Digikeskuse Nõukogu moodustamist, liikmeid, ülesandeid ja töökorraldust. Punktiga 1 moodustatakse Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu. Nõukogu moodustamise õiguslik alus on Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõige 1, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus moodustada valitsuskomisjone oma pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks. Punktiga 2 määratakse nõukogu koosseis. Nõukogu esimeheks nimetatakse Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler. Nõukogu liikmeteks nimetatakse Riigi Digikeskuse direktor, Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja, Kliimaministeeriumi esindaja, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindaja ning riigisekretär. Kõigile liikmetele nähakse ette asendusliige. Selline koosseis tagab teenindatavate valitsemisalade osalemise Riigi Digikeskuse strateegilises juhtimises ja vastab Riigi Digikeskuse juhtimismudeli põhimõtetele. Punktiga 3 määratakse nõukogu töö eest vastutavaks Justiits- ja Digiminister. Punktiga 4 sätestatakse nõukogu ülesanded. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks, kooskõlastab teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed arendusprioriteedid, lepib kokku eelarvejaotuse põhimõtted ja teeb ettepanekuid eelarve kujundamiseks. Samuti otsustab nõukogu valitsemisalade vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse erimeelsusi, kui osapooled ei ole operatiivsel tasandil kokkulepet saavutanud, jälgib teenuste kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist ja teeb ettepanekuid teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks. Lisaks täidab nõukogu muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. Punktiga 5 reguleeritakse nõukogu töökorraldust. Nõukogu töövorm on koosolek ning koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Liikmetele saadetakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosolekut kirjalik kutse koos arutatavate küsimuste kokkuvõtete ja vajaduse korral otsuste projektidega. Koosolek kutsutakse kokku ka nõukogu liikme või esimehe nõudmisel. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees ja Riigi Digikeskuse direktor. Igal liikmel on üks hääl. Eelnõu kohaselt ei või liige hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks ning otsus võetakse vastu , kui otsuse poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Eelnõus nähakse ette ka nõukogu esimehe otsustav hääl häälte võrdse jagunemise korral. 2 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja protokollide säilitamise tagab Riigi Digikeskuse direktor. Protokoll edastatakse nõukogu liikmetele viivitamata, kuid hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast koosolekut. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Liikmed võivad koosolekul osaleda elektrooniliste vahendite abil. Kirjaliku otsustamise korral saadab nõukogu esimees või Riigi Digikeskuse direktor liikmetele otsuse projekti ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 48 tundi ega pikem kui 15 kalendripäeva kirja kättesaamisest. Nõukogu otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud. Punktiga 6 antakse nõukogule õigus moodustada eksperdikomisjone ja töörühmi, saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid, kaasata küsimuste lahendamisse ministeeriumide ja teiste riigiasutuste spetsialiste ja eksperte, algatada analüüside koostamist ning esitada järelepärimisi. Punktiga 7 sätestatakse, et nõukogu töö korraldamise ja tegevuse finantseerimise tagab Justiits- ja Digiministeerium. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole seost Euroopa Liidu õigusega. 6. Korralduse mõjud Korraldusel on organisatsiooniline mõju. Korraldus loob Riigi Digikeskuse juhtimiseks valitsemisaladeülese koostöö- ja otsustusformaadi, mis toetab Riigi Digikeskuse kui üleriigilise arenduskeskuse toimimist ning aitab tagada erinevate valitsemisalade huvide arvestamise keskuse tegevuse suunamisel. Korraldus aitab kaasa üleriigilise IKT juhtimisraamistiku rakendamisele, võimaldades koordineerida Riigi Digikeskuse teenuste portfelli, keskuseüleseid arendusprioriteete, eelarvejaotuse põhimõtteid ja valitsemisalade vaheliste erimeelsuste lahendamist. Teenuste kvaliteedi, rahulolu ja teenustasemete jälgimine toetab keskuse teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamist. Korraldusega ei kaasne otsest mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, keskkonnale ega põhiõigustele. Korraldusel puudub otsene mõju ettevõtluskeskkonnale. Tegemist on riigiasutuse juhtimist ja töökorraldust reguleeriva meetmega. 7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele. Nõukogu töö korraldamise tagab Justiits- ja Digiministeerium olemasolevate ressursside piires. Nõukogu 3 võib oma ülesannete täitmiseks moodustada eksperdikomisjone ja töörühmi, kaasata spetsialiste ja eksperte ning algatada analüüside koostamist; nende tegevus korraldatakse asjaomaste asutuste olemasolevate ressursside piires. Korraldusega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustusi, kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Rakendusaktide kehtestamise vajadus puudub. 9. Jõustumine Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule. 4  EELNÕU 14.08.2026 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn september 2026 nr ... Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 alusel: 1. Moodustada Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu (edaspidi Nõukogu). 2. Nimetada Nõukogu esimeheks Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler ning Nõukogu liikmeteks: 2.1. Riigi Digikeskuse direktor ja tema asendusliikmeks… 2.2. Riigi Infosüsteemi Ameti … ja tema asendusliikmeks … 2.3. Justiits- ja Digiministeeriumi Digiriigi asekantsler ja tema asendusliikmeks teenuste talituse juhataja 2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi … ja tema asendusliikmeks … 2.5. Haridus- ja Teadusministeeriumi … ja tema asendusliikmeks … 2.6. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi … ja tema asendusliikmeks … 2.7. Kliimaministeeriumi … ja tema asendusliikmeks … 2.8. Justiits- ja Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindajana … ja tema asendusliikmeks … 2.9. Rahandusministeeriumi … ja tema asendusliikmes … 2.10. Kultuuriministeeriumi … ja tema asendusliikmeks … 2.11. Riigikantselei ... ja tema asendussliikmeks … 3. Määrata Nõukogu töö eest vastutavaks justiits- ja digiminister. 4. Nõukogu ülesanded on: 4.1. teha Riigi Digikeskuse direktorile ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks; 4.2. kooskõlastada Riigi Digikeskuse teenuste portfell ja selle muudatused; 4.3. kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid; 4.4. otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse kui osapoolte vahel on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud; 4.5. jälgida Keskuse pakutavate teenuste kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist ning teha ettepanekuid teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks; 1  4.6. täita muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. 5. Nõukogu töökorraldus 5.1. Nõukogu töövorm on koosolek. 5.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas. Kõigile Nõukogu liikmetele saadetakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse kokkuvõtted kõikidest koosolekul arutatavatest küsimustest ning vajadusel Nõukogu otsuste projektid. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab Nõukogu liige või esimees. 5.3. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest, sealhulgas Riigi Digikeskuse direktor ja Nõukogu esimees. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt rohkem kui pooled koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl. 5.4. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja säilitamise tagab Riigi Digikeskuse direktor. Nõukogu koosoleku protokoll edastatakse Nõukogu liikmetele koheselt pärast koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui viis kalendripäeva pärast koosoleku toimumist. 5.5. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Nõukogu liikmed. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, mis võimaldab liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Riigi Digikeskuse direktor saadavad liikmetele otsuse projekti kirja teel, määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem kui nelikümmend kaheksa tundi ega pikem kui viisteist kalendripäeva alates kirja kättesaamisest. 5.6. Nõukogu vastu võetud otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud. 6. Oma ülesannete täitmisel on komisjonil õigus: 6.1. moodustada alameksperdikomisjone ja töörühmi Nõukogu otsusega; 6.2. saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid; 6.3. kaasata küsimuste lahendamisse valdkonna eksperte; 6.4. algatada analüüside koostamist. 7. Nõukogu töö korraldamise ja tegevuse finantseerimise tagab Justiits- ja Digiministeerium. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär 2