Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH aruande esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 14.09.2026 Kehtib kuni: 14.09.2031 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaamet Teie 07.08.2026 nr 6-5/26/11916-2 [email protected] Meie 16.09.2026 nr 13-3/2222-28 Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH aruande esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks Täname Keskkonnaametit Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kohta esitatud märkuste eest. Oleme Teie 07.08.2026 kirjas esitatud märkused läbi vaadanud ning nende alusel täiendanud planeeringu seletuskirja, KSH aruannet ja planeeringu kaardirakendust. Vastuste ülevaatlikkuse huvides ei ole allpool esitatud Teie märkusi täismahus, vaid oleme need lühendatud ja koondatud kujul esitanud, säilitades nende sisu ja mõtte. Ühtlasi juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja peatükk 4 kirjeldatud tingimused ning nende järjestus on üle vaadatud, vajaduse korral ümber korraldatud ning vastavalt esitatud märkustele täiendatud. Täiendatud planeeringu materjalid on kättesaadavad järgmistelt linkidelt: REP seletuskiri ja KSH aruanne. Alljärgnevalt esitame vastused Teie märkustele ja ettepanekutele. 1. Hoonestuslubade kaardikiht Märkus: Ajakohastada planeeringu kaardirakenduse hoonestuslubade kihti, kuna sellelt puudub muu hulgas Saare Wind Energy OÜ eksportkaabli ja meretuulepargi hoonestusluba. Vastus: Ettepanekuga on arvestatud ning planeeringu kaardirakenduse hoonestuslubade kiht on ajakohastatud. 2. Kotlandi alajaamast rannikuni kavandatava kaabli menetlus Märkus: Täpsustada, millises menetluses määratakse kaabli asukoht Kotlandi alajaamast mere rannani. Vastus: Planeeringu seletuskirja peatükki 2 on täpsustatud. Selgitatud on, et Kotlandi alajaamast rannikuni kavandatava maismaakaabli asukoht määratakse projekteerimistingimustega ning merekaabli asukoht rannikult Läti suunas hoonestusloa menetluses. 3. Kotlandi alajaamast lähtuvad merekaablid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Märkus: Täpsustada, kas Kotlandi alajaama kirjelduses nimetatud kaks kuni 275 kV merekaablit on Eesti–Läti neljanda elektriühendusega seotud ja Läti suunas kavandatavad kaablid. Vastus: Jah, nende all on mõeldud Kotlandi alajaamast mere suunas väljuvaid Eesti–Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks kavandatavaid merekaableid. Planeeringu seletuskirja sõnastust on selle üheseks mõistmiseks täpsustatud. 4. Alajaamade müratasemete lähteandmed Märkus: Täpsustada, millisel kaugusel müraallikatest on varasematel mõõtmistel saadud KSH aruandes nimetatud helirõhutasemed 45–55 dB. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükki 8.3.2.3 on vastavalt täpsustatud. 5. Alajaamade kaugus müratundlikest aladest Märkus: Esitada lisaks eluhoonete kaugusele alajaamade kaugused elamumaa ja maatulundusmaa õueala piiridest, kus tuleb tagada müranõuete täitmine. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükki 8.3.2.3 on vastavalt täiendatud. 6. Mürahinnangu koostamine alajaamade projekteerimisel Märkus: Sõnastada üheselt, et iga alajaama projekteerimise etapis tuleb teha mürahinnang, ning lisada vastav nõue ka REP-i seletuskirja. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruande kokkuvõttesse on lisatud nõue teha alajaamade projekteerimise etapis mürahinnang. Planeeringu seletuskirja on samuti täiendatud alajaamade müra hindamise vajadusega, lähtudes KSH aruandes määratud leevendusmeetmetest. 7. Kaevandamisalade andmete kuupäev Märkus: Märkida, millise kuupäeva seisuga on KSH aruandes kasutatud kaevandamisalade andmed. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruandes on täpsustatud, et andmed on 09.03.2026 seisuga. 8. Geoloogilised uuringualad Märkus: Täpsustada, kas maavaradele avalduva mõju hindamisel on arvestatud ka geoloogiliste uuringualade ja taotletavate uuringualadega. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruande peatükis 8.5.1 on täpsustatud, et mõju hindamisel on arvestatud ka geoloogiliste uuringualade ja taotletavate uuringualadega. 9. Ooremaa V uuringuruum Märkus: Täpsustada Paiküla–Veere 1-1–Mägi-Kurdla trassikoridori kattumist Ooremaa V uuringuruumi taotlusega, hinnata mõju uuringuruumile ning selgitada OÜ Agnus Grupp kaasamist. 2 Vastus: Märkusega on arvestatud osaliselt. KSH aruande peatükis 8.5.2.2 on täpsustatud kattumise ulatust ning peatükis 8.5.3.5 hinnatud võimalikku mõju uuringuruumile. Kuna kattumine toimub lühikeses lõigus uuringuruumi äärealal, ei ole hinnatud mõju maavaravarudele oluliseks ning see ei mõjuta trassialternatiivide eelistust. Planeeringumenetluses osalejate kaasamist KSH aruandes eraldi ei käsitleta. 10. Rüütja V liivakarjäär Märkus: Arvestada, et Rüütja V liivakarjääri keskkonnaluba anti 12.06.2026. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruannet on vastavalt ajakohastatud. 11. Kaevandamisloa omanike kaasamine Märkus: Selgitada Tõnumaa ja Lokuta turbatootmisalade ning Rüütja V liivakarjääri kaevandamisloa omanike kaasamist planeeringu koostamisse. Vastus: KSH aruandes ei käsitleta eraldi seda, keda ja millisel viisil on planeeringumenetlusse kaasatud. 12. Heljumi kontsentratsiooni mõõtühikud Märkus: Korrigeerida KSH aruandes kasutatud heljumi kontsentratsiooni mõõtühikuid ja võimalikku teisendusviga. Vastus: KSH aruandes on viidatud algallikatele ja säilitatud neis kasutatud mõõtühikud. Tuvastatud teisendusviga on parandatud. Parandus ei muuda eksperdi hinnangut, mille kohaselt tuleb enne modelleerimist määrata heljumi looduslik foon. 13. PCB ja PAH analüüsimine Märkus: Arvestada, et siseriiklike piirväärtuste puudumine ei tähenda, et ΣPCB ja ΣPAH analüüsimine ei oleks vajalik. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükki 8.8.3.1 on vastavalt täiendatud. 14. Natura 2000 hindamise piisavus Märkus: Täiendada Natura asjakohast hindamist, kuna esitatud hindamine ei loo piisavat veendumust, et ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud. Täiendamist vajab eelkõige maa- ja merekaablite ehitusprotsessi ning sellega kaasnevate mõjude käsitlus. Vastus: Märkusega on arvestatud osaliselt ning KSH aruannet on täiendatud ja täpsustatud. Kavandatava tegevuse ja ehitusprotsessi üldine kirjeldus on esitatud KSH aruande peatükkides 5 ja 6 ning sellele on Natura hindamise peatükis viidatud. Maa- ja merekaabli ehitusprotsessiga seotud Natura hindamist on täiendatud eelkõige peatükis 8.10.5.3. 14.1. Kaablite ehitustööde mõju ja taastumine Märkus: Põhjalikumalt hinnata kaablite ehitustööde kestust, ligipääsuteede ja ehitusmasinate mõju ning elupaikade taastumist ning viia Natura hindamises määratud leevendusmeetmed REP-i seletuskirja. 3 Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruande peatükki 8.10.5.3 on täiendatud ning planeeringu seletuskirja on täiendatud Natura asjakohases hindamises määratud asjakohaste leevendusmeetmetega. 14.2. Siirdemuhvid Kahtla-Kübassaare loodusalal Märkus: Täiendada Natura hindamist siirdemuhvide rajamise mõju osas Kahtla-Kübassaare loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükke 8.10.5.3 ja 8.10.9 on vastavalt muudetud. 14.3. Merekaabli paigaldamine Kahtla-Kübassaare loodusalal Märkus: Täpsemalt käsitleda merekaabli paiknemise valikut, ehitustehnoloogiaid, heljumi levikut ja taassettimist ning merepõhja taastamist Kahtla-Kübassaare loodusalal. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükke 8.10.5.3 ja 8.10.9 on vastavalt täiendatud. 14.4. Kahtla-Kübassaare loodusala elupaigatüübid Märkus: Täiendada Natura hindamist elupaigatüüpide 9010*, 9020* ja 7210 osas ning hinnata neile avalduvaid otseseid ja kaudseid mõjusid. Vastus: Märkusega on arvestatud. Natura hindamist elupaigatüüpide 9010*, 9020* ja 7210 osas on täiendatud. Sellega seoses on täiendatud ja täpsustatud KSH aruande peatükke 8.10.3.3, 8.10.4, 8.10.5, 8.10.5.3 ja 8.10.9. Hindamise käigus selgus, et kaablitrassi paigaldamisega võib kaasneda mõju Kahtla- Kübassaare loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile 9010* (vanad loodusmetsad). Selle mõju leevendamiseks on tehtud ettepanek nihutada kaablitrassi koridori asukohta mõnevõrra kirde suunas (vt joonis 1), et see läbiks nimetatud elupaigatüübi ala kõige kitsamast kohast. Kuna loodusalaga piirneva teega ristumisele on kavandatud suundpuuritav lõik, siis on soovitav seda kirjeldatud asukohas pikendada kogu elupaigatüübi laiuses. Kui trassikoridori nihutatakse eelkirjeldatud asukohta, jääb see piisavale kaugusele elupaigatüübist 9020* (vanad laialehised metsad) ning sellega on välditud kaudne mõju (servamõju) nimetatud elupaigatüübile. Vähendamaks mõju kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile 6280* (lood ehk alvarid) on Natura hindamise tulemusena tehtud ettepanek kavandada siirdemuhvid väljapoole loodusala piiri (vt joonis 1). Sellega välditakse suuremaid kaevetöid elupaigatüübi alal ning kaablitrassi ala on võimalik kiiremini taastada endisega sarnasesse seisu. Mõju vältimiseks elupaigatüübile 9070 (puiskarjamaad; ei ole loodusala kaitse-eesmärk) on soovitav projekteerida kaablitrass elupaigatüübi alast lõuna poolt mööda. Kaablikoridori laius võimaldab seda (vt joonis 1). Sellega välditaks raadamist elupaigatüübi alal. Kuna kaablikoridori ei ole võimalik kavandada ilma Kahtla-Kübassaare loodusala läbimata, leiame, et eelkirjeldatud lahendus (muudatused võrreldes esialgse variandiga) võimaldavad kaabli paigaldamist võimalikult väikeste mõjudega. Palume Keskkonnaameti seisukohta pakutud lahendusele. 4 Joonis 1 14.5. Maakaabli rajamine kinnisel meetodil Märkus: Käsitleda Kahtla-Kübassaare loodusalal maakaabli paigaldamise alternatiivina ka kinnist meetodit ning põhjendada selle sobivust või mittesobivust. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükke 8.10.5.3 ja 8.10.9 on vastavalt täiendatud. 14.6. Kaabli ehitamise ajalised piirangud linnustiku kaitseks Märkus: Täpsustada maakaabli ja merekaabli ehitamise ajalisi piiranguid, mis arvestaksid linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide oluliste fenofaasidega, ning lisada need ka REP-i seletuskirja. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruande peatükki 8.15.6.1 on täiendatud maakaabli ja merekaabli ehitamise ajaliste piirangutega ning vastavad tingimused on lisatud ka planeeringu seletuskirja peatükkides 4.5.2 ja 4.7.5. 15. Projekteeritavate kaitsealade kaardikiht Märkus: Kajastada planeeringu kaardirakenduses kõik projekteeritavad kaitsealad, sealhulgas Liivi lahe põhjaosa looduskaitseala ja Kuumi looduskaitseala. Vastus: Märkusega on arvestatud ning planeeringu kaardirakendust on täiendatud. 5 16. Liivi lahe põhjaosa looduskaitseala Märkus: Arvestada projekteeritava Liivi lahe põhjaosa looduskaitseala ja kavandatava merekaabli trassikoridori võimaliku konfliktiga ning kaitseala moodustamise menetluse käigus kavandatud piiranguvööndiga. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruande peatükki 8.12.6 ja REP-i seletuskirja peatükki 4.7.5 on täiendatud. Projekteerimisel tuleb arvestada projekteeritava Liivi lahe põhjaosa looduskaitseala kaitse-eesmärkide ning selleks ajaks kujunenud kaitseala lahendusega. Merekaabli lõplik trass tuleb määrata koostöös Keskkonnaametiga viisil, mis ei kahjusta kavandatava kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kui kaitseala on selleks ajaks moodustatud, lähtutakse kehtivast kaitsekorrast. Kui kaitseala ei ole veel moodustatud, tehakse koostööd kaablitrassi ja kaitseala tsoneeringu kooskõlla viimiseks. 17. Rail Balticu väike-konnakotka hüvitusalad Märkus: Muuta õhuliini trassi selliselt, et selle oluline mõju ja häiringud ei ulatuks Rail Balticu Seira ja Ingliste väike-konnakotka potentsiaalsetele hüvitusaladele. Vastus: Märkusega on arvestatud. Mõlema ala suhtes on tehtud täiendav analüüs. Seira hüvitusala juures on kattumine minimaalne ning trassikoridori ei muudeta. Ingliste hüvitusala juures on trassikoridori muudetud ja viidud hüvitusalast lõuna poolt mööda. Vastavalt on täiendatud KSH aruande peatükke 8.15.5 ja 8.15.6.1 ning planeeringulahendust, vt ka planeeringu seletuskirja peatükki 3.6.2. 18. Pesitsusrahu ajavahemik Märkus: Ühtlustada KSH aruandes pesitsusrahu üldise piirangu kuupäevad. Vastus: Märkusega on arvestatud ja üldine pesitsusrahu periood on ühtlustatud ajavahemikule 1. aprillist kuni 15. juulini. KSH aruande peatükke 8.12.6 ja 8.15.6.1 on vastavalt korrigeeritud. Händkakule määratud 30. juuni piirang on liigipõhine erisus ega ole üldise piiranguga vastuolus. 19. Merekaabli rajamise mõju linnustikule Märkus: Lisada merekaabli ehitamise ajalised piirangud linnustiku meetmete hulka ja REP-i seletuskirja. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruande peatükki 8.15.6.1 on täiendatud ning vastavad meetmed on lisatud REP-i seletuskirja peatükki 4.7.5 . 20. Linnustiku ajaliste piirangute kaardiinfo Märkus: Täpsustada KSH aruandes viidatud linnustiku ajaliste piirangute kaardiinfo kajastamist REP-i kaardirakenduses. Vastus: KSH aruannet on täpsustatud. Kuna valdavalt puudutab info rangelt kaitstavaid linnuliike ning piirangualade asukoht võib kaudselt viidata nende elupaikadele, on vastav kaardiinfo kättesaadav ametkondlikuks kasutamiseks ega kajastu REP-i avalikus kaardirakenduses. 21. Metsise kaitse tegevuskava 6 Märkus: Ajakohastada KSH aruandes viide metsise kaitse tegevuskavale, kuna tegevuskava on kinnitatud. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükki 8.15.6.1 on ajakohastatud. 22. Metsise ökoduktide toimivus Märkus: Arvestada metsise ökoduktide toimimiseks ka trassikoridorist väljapoole jäävate metsaalade säilimisega ning kavandada selleks raiepiirangud koostöös RMK-ga. Vastus: Planeeringulahendust on täiendatud ökoduktidega piirnevate metsaeraldiste raieid käsitlevate meetmetega mõlema ökodukti suudme juures. Lahenduse täpsustamisel tehakse koostööd RMK-ga. Teemat on käsiteltud planeerignu seletuskirja peatükis 4.7.11. 23. Lindude hukkumissageduse seire sõnastus Märkus: Täpsustada KSH aruande seiremetoodika kirjelduses liinimärgistega ja liinimärgisteta seirelõike käsitlevat sõnastust. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatüki 8.15.6.2 sõnastust on korrigeeritud. 24. Linnulaipade suurusklassid seires Märkus: Põhjendada, miks kasutatakse hukkunud lindude säilimise testis eri suurusklasse. Vastus: Õhuliin võib olla kokkupõrkeohtlik eri suurusega lindudele. Kuigi looduskaitseliselt olulisi liike on rohkem suurte lindude seas, leidub kaitstavaid liike ka väiksemate liikide, näiteks kahlajate hulgas. Seetõttu on põhjendatud vähemalt kahe suurusklassi kasutamine säilimise testis. KSH aruande peatükki 8.15.6.2 on vastavalt täiendatud. 25. Mere-elupaikade kadu Märkus: Analüüsida, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline loodusdirektiivi ja merestrateegia elupaikade kadu. Vastus: Märkusega on arvestatud ning KSH aruande peatükki 8.17.3 on vastavalt täiendatud. 26. Vääriselupaigad Märkus: Täpsustada vääriselupaikadega seotud tingimusi, sealhulgas mõju vältimist, vajadusel raadamise kaalumist ning kahjustatavate vääriselupaikade asendamist samaväärsete aladega. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruande peatükke 8.19.3 ja 8.19.6 on täiendatud ning REP-i seletuskirja peatükkides 4.3-4.7 on lisatud KSH aruandes määratud asjakohased meetmed. 27. KSH keskkonnameetmete kajastamine planeeringus Märkus: Kajastada REP-i seletuskirjas kõik KSH aruandes välja töötatud olulise ebasoodsa mõju vältimise ja leevendamise ning seire meetmed. Vastus: Märkusega on arvestatud. REP-i seletuskiri on läbi vaadatud ja seda on täiendatud KSH aruandes määratud asjakohaste keskkonnameetmetega. 7 28. Ajaliste piirangute kajastamine Märkus: Tuua REP-i seletuskirjas täpsemalt välja eri valdkondade ajalised piirangud, sealhulgas merepõhjaelustiku, kalastiku ja linnustiku kaitseks. Vastus: Märkusega on arvestatud ning REP-i seletuskirjas on ajaliste meetmete käsitlust täpsustatud peatükkides 4.3-4.7. 29. Merekaabli uuringute ajastamine Märkus: Arvestada, et setteproovide ja muude uuringute tulemusi võib olla vaja juba keskkonnaloa andmisel ning uuringute ajastamisel tuleb sellega arvestada. Vastus: Merekaabliga seotud uuringute läbiviimise menetlusetappi on REP-i seletuskirjas peatükis 4.75. täpsustatud. Uuringute vajadus, maht ja ajastus täpsustuvad hoonestusloa menetluses koostöös asjaomaste asutustega. Samasisulise märkuse on esitanud ka TTJA. 30. Heljumi leviku modelleerimine Märkus: Ühtlustada REP-i seletuskirjas heljumi leviku modelleerimise nõude sõnastus. Vastus: Ettepanekuga on arvestatud ning REP-i seletuskirja sõnastus on ühtlustatud peatükkides 4.3.1, 4.4.., 4.7.5, ja 4.7.9. 31. Merekaabli täpse asukoha määramise põhimõtted Märkus: Täpsustada põhimõtteid, mille järgi määratakse 432 meetri laiuses trassikoridoris kaabli täpne asukoht muu hulgas hüljeste, linnustiku ja kalastiku seisukohast. Vastus: REP-i seletuskirja täiendamist selles osas ei peetud vajalikuks. Merekaabli kavandamise põhimõtted ja vajalike alusuuringute, sealhulgas geoloogiliste ja allveearheoloogiliste uuringute vajadus on planeeringus määratud (peatükis 4.3). Täiendavate uuringute vajadus võib selguda hoonestusloa menetluse käigus. 32. Merekaabli paigaldustehnoloogia valik Märkus: Täpsustada, millised tehnoloogiad minimeerivad merepõhja häiringut ja heljumi teket või millises etapis sobiv tehnoloogia välja valitakse. Vastus: Ehitamise tehnoloogiaid täpsustatakse projekteerimisel. Sobiva tehnoloogia valik tehakse projekteerimise käigus, lähtudes merepõhja geoloogilistest, geotehnilistest ja keskkonnatingimustest. Tehnoloogia valikul võrreldakse võimalikke lahendusi ning eelistatakse lahendusi, mis põhjustavad võimalikult väikest merepõhja häiringut ja heljumi teket. Planeeringu koostamise etapis ei ole võimalik konkreetset paigaldustehnoloogiat määrata, kuna selle valik sõltub projekteerimise käigus täpsustuvatest asjaoludest ja tingimustest. Antud tingimuse sõnastus on planeeringu seletuskirjas täpsustatud peatükis 4.3. 33. Merepõhja uuringu mõiste Märkus: Täpsustada, kas REP-i seletuskirjas nimetatud merepõhja uuringu all mõeldakse merepõhja elupaikade uuringut või ehitusgeoloogilist uuringut. 8 Vastus: REP-i seletuskirja on peatükis 4.3 täpsustatud ning selles on nüüd üheselt märgitud, et silmas peetakse merepõhja geoloogilist uuringut. 34. Metsise ja tedre piirkondade ajalised piirangud Märkus: Määrata REP-i seletuskirjas konkreetsed ajalised piirangud Nõlva, Vana-Nurtu, Kilgi soo, Araste ja Tiduvere metsise piirkondades ning Rumba tedre piirkonnas. Vastus: Märkusega on arvestatud ning REP-i seletuskirja peatükki 4.7 on täpsustatud konkreetsete ajaliste piirangutega. 35. Ehitusaegne ja -järgne seire Märkus: Lisada tingimus, mille järgi saab hiljem ilmnevate negatiivsete mõjude korral nõuda nende leevendamist või hüvitamist, ning kavandada regulaarne järelseire kogu taristuobjekti eluea vältel. Vastus: REP-i seletuskirjas on seirevajadus määratud lähtudes KSH tulemustest. KSH ei näe ette kogu taristuobjekti hõlmavat regulaarset seiret kogu selle eluea vältel ning seetõttu ei kavandata sellist üldist seirenõuet ka REP-i seletuskirjas. 36. Maa- ja Ruumiameti nimetus Märkus: Asendada materjalides Maa-ameti nimetus Maa- ja Ruumiameti nimetusega. Vastus: Märkusega on arvestatud. KSH aruandes ja planeeringu seletuskirjas on ameti nimetus läbivalt korrigeeritud. Enne Maa- ja Ruumiameti loomist koostatud varasemates dokumentides, näiteks planeeringu lähteseisukohtades ja trassialternatiivide kirjelduses, nimetust tagasiulatuvalt ei muudeta. Palume Keskkonnaametil täiendatud materjalid ja märkustele antud vastused uuesti läbi vaadata ning anda teada võimalusel hiljemalt 10 tööpäeva jooksul, kas tehtud täiendused on piisavad planeeringu ja KSH aruande kooskõlastamiseks. Juhul kui teil tekib küsimusi planeeringu materjalide kohta, palume jooksvalt ühendust võtta projektijuhiga Monika Korolkov (+372 5884 7055, [email protected]). Täiendav teave Planeeringu ja KSH aruande koostamist jätkatakse, arvestades menetluse käigus esitatud arvamusi ning neile antud vastuseid. Septembris toimuvad planeeringuala asukohtades ka avalikud arutelud. Täpsema info planeeringu ja arutelude kohta leiab planeeringu veebilehelt: Eesti–Läti neljas elektriühendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler 9 Monika Korolkov +372 5884 7055 [email protected] 10