Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Saatja: "Heli Laidro - TI" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Vs: [tvk.juhatajad] Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kuupäev: 2026-09-15 08:32 Tere, Edastame töövaidluskomisjonide juhatajate ühised seisukohad ja tähelepanekud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu kohta. Lugupidamisega Heli Laidro Töövaidluskomisjoni juhataja [email protected] <mailto:[email protected]> 58082135 Mäealuse 2/3 / Tallinn / Eesti www.ti.ee <http://www.ti.ee/> / <http://www.tooelu.ee/> www.tooelu.ee / <https://iseteenindus.ti.ee/login> iseteenindus.ti.ee Tööinspektsioon _____ Saatja: info.mkm <[email protected]> Saadetud: neljapäev, 27. august 2026 11:11 Adressaat: Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Ametiühingute Keskliit <[email protected]>; Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>; Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE <[email protected]>; Eesti Advokatuur <[email protected]>; ejl <[email protected]>; Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Thea Rohtla <[email protected]>; Merle Erikson <[email protected]>; Heli Raidve Tööõigusabi <[email protected]>; tvk.juhatajad - tvk.juhatajad <[email protected]> Teema: [tvk.juhatajad] Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 27.08.2026 Registreerimise number: 2-2/2915-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee 27.08.2026 TvLS eelnõu seisukoht Töövaidluskomisjonid Nr TvLSi säte Kehtiv sõnastus 27.08.2026 eelnõu TVK seisukoht paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse 1) töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis järgmiselt: filiaali kaudu tegutseva või „1) töötaja ja Eesti äriregistris registreeritud, Eestis filiaali kaudu mitteresidendist tööandjana registreeritud tegutseva, mitteresidendist tööandjana registreeritud või tööandja vahelisest töösuhtest ning füüsilisest isikust tööandja vahelisest töösuhtest ja töösuhte töösuhte ettevalmistamisest tulenev ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne 1. § 2 lg 1 p 1 töövaidlus (individuaalne töövaidlus); töövaidlus);“; Märkused puuduvad Sätte sõnastus on ebaselge, praegusel kujul viitab justkui tasuvaidlusele lähtuvana VÕS-lepingust, mille pooleks ei ole viidatud töötaja - ei ole arusaadav, millistest tingimustest sellisel paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises juhul peab TVK vaidlust lahendades lähtuma, kuivõrd sõnastuses: tasukokkulepe töötaja tööandja vahel ei ole reeglina vahetus „21) töölepingu seaduse § 331 lõikest 1 tuleneva töötaja või seoses tööandja ja alltöövõtja vahelise VÕS-lepinguga, sh Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 lõikest reeglina antud VÕS-lepingus puudub viide konkreetse töötaja 1 tuleneva lähetatud töötaja ja töötaja tööandjalt alltöövõtu töötasu suurusele + alltöövõtjal puudub kohustus ka tasuda tellinud isiku vaheline töötasu vaidlus (individuaalne tööandja töötaja eest tööjõumakseid, tagada miinimummääras 2. § 2 lg 21 puudub töövaidlus);“; töötasu maksmise kohustus, tasuda TLS § 35 tasu jms. Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hüvitamise“ surma põhjustamisega tekitatud kahju sõnadega „ega maksuhalduri pädevusse kuuluvate maksude 3. § 2 lg 2 hüvitamise vaidluse lahendamisele. üle tekkinud“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 1/26  Ei ole muudatusega nõus. Olukorras, kus TvLS § 7 lg-s 7 soovitakse samuti muudatusi teha, mh tagada ka TVK juhatajate puhul palgajuhend, on võimalik seal konkreetselt sätestada erinevad põhitasu maksmise täpsemad piirid sõltuvana konkreetsetest objektiivsetest näitajatest, mis välistab ad hoc töötasu muutmise, sh muutuvpalga määramisesubjektiivsetest alustest lähtuvalt ning vähendab sellega seonduvalt nii halduskoormust, kui ka TVK juhatajate sõltumatust. Näide - juhul, kui TVK juhatajatele lahendamiseks jagatavate töövaidlusasjade arv on suurem, kui 300 töövaidlust aastas (s.o 75 töövaidlusavaldust kvartalis), on põhjendatud põhitöötasu 90% riikliku lepitaja palgast (sh kvalitalipõhine hindamine, mitte tagantjärele aastapõhine hindamine). Kui TVK juhataja täidab lisaks seadusest tulenevatele kohustustele püsivalt täiendavaid Töövaidluskomisjoni juhataja põhipalk kohustusi (osaleb arendustöödes, teavitusüritustel, annab välja moodustab 80–100 protsenti riikliku temaatilisi artikleid, juhendab praktikat jm), mille eest talle lepitaja põhipalgast. Põhipalga kinnitab alternatiivsest allikast tasu ei maksta, on põhjendatud tõsta valdkonna eest vastutav minister põhitöötasu 5% võrra iga täiendavalt täidetava ülesande kohta Tööinspektsiooni peadirektori paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa eeldusega, et töövaidluskomisjoni juhataja töötasu kokku ei või 4. § 7 lg 3 ettepanekul. „80–100“ arvuga „80“; ületada 100% riikliku lepitaja põhipalgast) Töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, §-e 21 ja 22, § 23 lõike 2 Muutuvpalk ilma konkreetse regulatsioonita loob võimaluse punkte 2–7, §-e 24, 30, 33, 45, 46, 52–54, paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „61, 63,“ seda subjektiivselt ja läbipaistmatult maksta ehk mõjutab 5. § 7 lg 7 57, 61, 63, 67, 91 ja 98. tekstiosaga „§ 61 lõikeid 3, 4 ja 7 ning §-e“; vahetult sõltumatust. Ebaselge sõnastus; arusaamatu on see, kas viide on ainult kehtivale karistusele (kui, siis miks selline leevendus on sisuliselt, mitte pelgalt hetkel tehnilisest võimetusest paragrahvi 8 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: põhjendatud); sh on katmata olukorrad, kus isik on süüdi Kaasistuja on isik: 5) kes ei ole süüdi „5) kellel puudub karistus tahtlikult toime pandud kuriteo mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, aga talle on 6. §8p5 mõistetud kuriteo toimepanemises; eest;“; karistus jäetud määramata. TVK seisukohad eelnõule 2/26  Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nimekirjast kaasistujaks isikud, kes paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: vastavad käesoleva seaduse §-s 8 „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi 7. § 9 lg 2 sätestatud nõuetele. lõikes 1 esitatud nimekirjast kaasistujad.“; Märkused puuduvad Ei ole muudatusega nõus. Arusaamatu on, kuidas TVK juhataja peaks tuvastama selle, kas ja/või millises ulatuses ei ole kaasistuja asja materjalidega tutvunud, võttes mh arvesse ka selle, et tutvumiseks on kaasistujale ette nähtud tasustatud aeg 30min 1 töövaidlusasja kohta, mis sisulistes vaidlustes (mis reeglina jõuavadki istungimenetlusse) ei kata ligilähedaselt tegelikku ajakulu asja materjalidega tutvumisele. Ebaselge on ka see, kuidas peaks TVK juhataja fikseerima väidetava Kaasistujale arvestatakse toimiku mittetutvumise, millises vormis ja kuidas saab kaasistuja antut materjalidega tutvumiseks ja muu vaidlustada, kes kannab sellega seonduvad võimalikud aja- ja töövaidlusega seotud asjaajamise jaoks paragrahvi 10 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „ajale“ rahalised kulud jms. Praegune sõnastus loob TVK juhatajatele töövaidlusasja kohta pool tundi tasustatud tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjoni kohustuse teha hinnang, mille objektiivsed kriteeriumid 8. § 10 lg 41 tööaega lisaks istungil osaletud ajale. juhataja tuvastab, et kaasistuja ei ole materjalidega tutvunud“; puuduvad. Ei ole muudatusega nõus. Ka eelnõu tekstis on läbivalt näha see, et TI rolli suurendatakse, sh eelnõust sekretäri funktsiooni välja kirjutades (ehk kui praeguses TvLSis on selgelt sekretär töövaidluskomisjoniga vahetult seotud, siis eelnõust lähtuvalt selline seos edaspidi puudub). Mh juba praegu ei taga TI TvLSi täitmist (meil ei ole TvLSis ettenähtud sekretäre vaid dokumendihalduse spetsialistid), töötingimusi, asjaajamist (kes ikka ja kuidas asju ITIski registreerima peab nt kirjavahetuse puhul jne). Tugiteenus on defineerimata mõiste, hõlmates polkast rokini sh tegelikult antud säte tekitab täiendavat ebaselgust, mh hajub vastutus, juba praegu on näha, et TI ei taga TVK-le vajalikku teenust vaid selle, mida ja kuidas ta on ise tahtnud osutada. Tugiteenused ei hõlma sõnaselgelt enam ka töötingimusi, st TI antud sõnastusega vabaneb sisuliselt paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kohustusest tagada TVK-le vajalikud töötingimused, samas ei ole Töövaidluskomisjoni töötingimused ja „(1) Töövaidluskomisjoni tööd korraldab Tööinspektsioon, antud vastutust ka kellelegi teisele pandud. Seletuskirjas 9. § 12 lg 1 asjaajamise tagab Tööinspektsioon. tagades neile tööks vajaliku tugiteenuse.“; täpsustatu ei asenda puudulikult sätestatud normi sõnastust. TVK seisukohad eelnõule 3/26  1 seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 121. Kaebuste lahendamine (1) Pooled võivad töövaidluskomisjoni tegevuse peale esitada Tööinspektsiooni peadirektorile kaebuse, kui nende hinnangul võib olla rikutud käesoleva seadusega kehtestatud menetlusreegleid. (2) Kaebust läbi vaadates kontrollib Tööinspektsiooni peadirektor või tema poolt määratud ametnik töövaidluskomisjoni poolt menetlusreeglite järgimist ning kogub Ei ole muudatusega nõus. Põhjendatamatu on käsitleda vajalikke tõendeid ja nõuab seletusi töövaidluskomisjoni menetluse kiirendamise taotlust (TsMS tähenduses) kaebusena, juhatajalt ja vajadusel kaasistujatelt. mh antakse regulatsiooniga TI-le põhjendamatult pädevus (3) Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamise sekkuda asja sisulisse hindamisse; mh põhjustades täiendavat raames õigust muuta töövaidluskomisjoni otsust ega anda töökoormust, ebavõrdse töökoormuse teket TVK juhatajate vahel töövaidluskomisjonile suuniseid asja lahendamiseks. ning võtmata seejuures ise vastutust mh selle eest, et reeglina (4) Kui töövaidluskomisjon või selle juhataja ei tee mõjuva mõjutab vahetult mh ka menetluste kestust (sh vaidluse põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra istungile määramist) TI enda poolt tagatud töötingimused ja õigel ajal istungit, et tagada töövaidluse asja läbivaatamine töökorraldus (sh istungisaalide puudus, ülemäärane käesolevas seaduses sätestatud aja jooksul, või kui on ilmne, et töökoormus, mis ei võimalda juba praegu normtööaja jooksul menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu tööülesandeid täita). Ette on nägemata mh ka see, et teatud menetluslik korraldus ei taga menetluse läbiviimist käesolevas juhul võib olla kaebuste objektiivseks lahendamiseks olla vajalik seaduses sätestatud korras ja aja jooksul, otsustab ka menetlusosalistelt selgituste kogumine; lg-s 6 viidatakse, Tööinspektsiooni peadirektor sellise korraldava abinõu justkui kaebuse lahendamise näol oleks tegemist eraldi rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse käesolevas menetlusega jms. Läbivalt ei ole mõistetud, et TI-l puudub õigus seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia. ja pädevus TVK tegevust, sh toiminguid sisuliselt hinnata. (5) Tööinspektsiooni peadirektor võib töövaidluskomisjonile Kaebuse lahendamine eeldab (ka kohtusüsteemi näitel), et muu hulgas: kaebuste (sh ka menetluse kestusega seonduvas) 1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid; lahendamiseks on vajalik sageli ka toimingute sisuline 10. § 121 puudub 2) jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid hindamine. paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „põhimõte“ sõnaga 11. § 13 Menetluse üldpõhimõte „põhimõtted“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 4/26  Ebaselgelt määratud selgituskohustuse täitmine, antud sõnastuses ei ole täidetav, kuivõrd ebaselgeks jääb, kellele ja millises etapis tuleb millises ulatuses üldistatult sõnastatud selgituskohustust täita. Sj ei ole komisjonil võimalik viidatud kohustust nt täita menetlusosalise osas, kes menetluses ei osale. Arusaamatu on mõisted "vajalikus ulatuses", "faktilisest küljest" ja "õiguslikust küljest" - tegemist ei ole korrektse õiguskeelega. Põhjendamatu ja ulatuslik selgituskohustuse sätestamine ei arvesta mh asjaoluga, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest puudub TVK menetluses selgelt eristatav eelmenetlus. Täiendavalt on võimalik ka, et nt menetlusse võtmise eelselt ulatuslikult täidetud selgituskohustus on teatud tingimustel käsitletav ka juba õigusnõustamisena, mis võib viidata poolte ebavõrdsele kohtlemisele. Kohane on, et komisjon saab ja peab täitma selgituskohustust nii istungil, kui ka otsuses. Esitatud kujul ei ole norm täidetav. Seletuskirjas tasuks selgelt paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: välja tuua, et TVK selgitab menetluslikku ja materiaalõiguslikku „(3) Töövaidluskomisjon selgitab pooltele vaidlusaluseid raamistikku ja tõendamiskoormist, kuid ei sõnasta poole eest asjaolusid ja tõendamiskoormust vajalikus ulatuses nii nõudeid ega too välja milliste tõenditega millist asjaolu tuleb 12. § 13 lg 3 puudub faktilisest kui õiguslikust küljest.“; tõendada. Ei ole muudatusega nõus. Arusaamatu on, kuidas saab tõlgi kaasanud pool kanda vastutust valetõlke ees olukorras, kus tõlgi paragrahvi 131 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kaasanud pool (reeglina lepingulise esindajata töötaja) ei saa ju „(3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti ise aru sellest, kui tegemist on valetõlkega. Enamasti ei kaasata keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab menetluses ka vandetõlke, samuti ei vannuta TVK tõlki. Ebaselge Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole viipekeeletõlgi tuge, kohustab töövaidluskomisjon poolt leidma on ka tõlgi kaasamiseks kohustamine TVK poolt - kes kannab menetluses eesti keelt valdavat esindajat, endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Tõlgi kaasanud pool sellega kaasnevad kulud ja millal saab viidatud kohustamine samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi kannab vastutust valetõlke eest. Kui pool ei leia mõjuval toimuda, kuivõrd reeglina avaldub see, et pool ei oska istungil tuge, peab ta leidma endale põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib osalemiseks vajalikul määral eesti keelt ja ei oma tõlki, alles töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Kui töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Kui tõlgi istungil + kas tõlgi kaasamata jätmise korral avaldaja pool on pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki jätab istungile kaasamata avaldaja, võib töövaidluskomisjon avalduse läbivaatamata jätmine proportsionaalne meede. (ehk või tõlk ei saa istungil osaleda, võib jätta avalduse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise korral ei kui alles istungil avaldub, et avaldaja keelt ei valda ja tõlki pole töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti kaasatud, ei ole võimalust istungit edasi lükata, kohustades siis 13. § 131 lg 3 edasi lükata. töövaidluskomisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist.“; avaldajal endale tõlk kaasata, vaid kohe esineb LVJ alus) TVK seisukohad eelnõule 5/26  paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Võõrkeelse dokumendi esitamise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõigetes 1 ja 3 1 14. § 13 lg 5 puudub sätestatut.“; Märkused puuduvad paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: Vigane sõnastus viimases lauses - tegemist ei ole mitte „(3) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse §-s 23 "Protokollilise määrusega" vaid "Protokollitud määrusega". nimetatud küsimustes lahendada poole taotluse istungil tehtud Ebaselge on ka, kas protokoll edastatakse pooltele igal juhul või suulise määrusega, mis protokollitakse. Protokolliline määrus ainult pärast vastavasisulise taotluse saamist 3 tööpäeva 15. § 14 lg 3 puudub edastatakse pooltele kolme tööpäeva jooksul.“; jooksul. § 16. Menetluskulude kandmine paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Töövaidlusasja lahendamisel „(1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis Sõnastus ebaselge. Kui on vajalik lg 1 täpsustamine osas, et töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool kannavad pooled oma menetluskulud ise ning komisjon ei määra kindlaks menetluskulusid, siis võiks kasutada oma menetluskulud ise. töövaidluskomisjon ei määra kindlaks poolte menetluskulusid. selgemat sõnastust - "/…/ ning töövaidluskomisjon ei määra (2) Töövaidluskomisjonis tekkinud kulud (2) Sama töövaidlusasja hagimenetluse korras kohtus kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust ega on kohtuvälised kulud läbivaatamisel on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud põhjendatust." (see, et komisjon ei määra kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 menetluskulude jaotust (TsMSi eeskujul), on eelnevaga - pooled 16. § 16 punkti 4 tähenduses. punkti 4 tähenduses.“; kannavad oma menetluskulud ise - juba sisuliselt öeldud). Viide ainult TsMS §-le 221 ei ole põhjendatud, kohasem oleks TsMS § 221 jj, hõlmates ka järgnevat, mh ei sätesta TsMS § 221 ka seda, et advokaadi esindusõigust eeldatakse (see on TsMS § 226 lg 1 3.lauses). Kui tahetakse välistada see, et lepinguline esindaja peab olema nt õiguse õppesuunal omandanud Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadiga jm, siis antu on esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei sätestatud TsMS §-s 218, seega viide TsMS § 221 jj-le ei mõjuta luba selle puudumisel isikul esindajana antut. Kaaluda tuleks siiski, kas ka TVK menetluses ei oleks menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise põhjendatud lubada menetluses osaleda lepingulisel esindajal, poole esindaja esindusõiguse kontrollimist paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule - reeglina on suvaliste, igas menetlusstaadiumis. Advokaadi sõnastuses: õigusalaste oskuste ja teadmisteta isikute volitamine osalemaks puhul eeldatakse esindusõiguse „Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon lepinguliste esindajatena TVK menetluses pigem esindatavate 17. § 17 lg 3 olemasolu. tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 221 sätestatust.“; huve selgelt kahjustav praktika. TVK seisukohad eelnõule 6/26  TVK tähenduses hetkel tulevikku vaatav säte - viitab kohustusele istungid salvestada, aga samal ajal ka sellele, et istungi võib jätta salvestamata, kui see toimub väljaspool kohturuume. TVK istungid reeglina peetakse väljaspool kohturuume (v.a Jõhvi). Samas viitab ka sellele, et istungi võib jätta salvestamata, kui see on tehniliselt võimatu - praeguses seisus võib salvestamiskohustuse sätesatamine, seejuures selget Töövaidluskomisjoni istungi edastamisele ajaraamistikku või tegevuskava omamata, millal, kuidas ja ja salvestamisele kohaldatakse millisel kujul võimaldatakse ka tehniliselt istungite salvestamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga TVK-s, tekitada menetlusosalistele põhjendamatuid ootusi 18. § 18 lg 2 lõikeid 1 ja 2. „ning § 52 lõiget 1 ja lõike 11 punkte 1–3“; salvestamisele. paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Töövaidlusasja menetlemise peatamine ja peatumine Töövaidlusasja menetluse peatamisele kohaldatakse pankrotiseaduse § 20 lõiget 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 9. osas sätestatut, välja arvatud § 353, § 354, § 356 Töövaidlusasja menetlemise peatamisele lõikeid 3–5, § 357, § 358 lõiget 4 ja § 360 lõiget 2. Menetluse kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse peatumisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 19. § 20 seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. 353, § 354, § 358 lõikeid 1–3 ning § 361 lõikeid 1, 3 ja 4.“; Märkused puuduvad Ebaselge, milliseid tõendeid komisjoni koosseis kogub? Kas siin on silmas peetud tunnistaja ülekuulamist, tinglikult ka vaatlust, sest muid tõendeid komisjon ei kogu TVK menetluses. seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: Seletuskiri viitab sellele, et "Kuna TVK menetlused ei ole tihti nii „§ 221. Töövaidluskomisjoni koosseisu vahetumine keerukad kui kohtumenetlused, siis ei ole asja otsast peale (1) Kui töövaidlusasja menetluse käigus töövaidluskomisjoni arutamine sageli aja mõistliku kasutamise seisukohast koosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale, välja arvatud otstarbekas." - ei ole antud viitega nõus - kindlasti ei ole võimalik juhul, kui eelmine töövaidluskomisjoni koosseis on tõendeid töövaidlusasjade puhul üheselt eristada, et TVK kogunud ja uurinud ning pooled ei taotle asja arutamist algusest töövaidlusmenetlused ei ole nii keerukad kui töövaidlusasjade peale. kohtumenetlused - väide on paljasõnaline ning suure (2) Kui töövaidluskomisjoni kaasistuja osavõtt töövaidlusasja tõenäosusega ka vale. Lg 2 viitab kaasistuja asendamisele, menetlusest on takistatud, võib töövaidluskomisjoni juhataja toomata seejuures välja, kas tegemist on asendamise näol on kaasistuja asendada. ajutise või püsiva mõjuga toiminguga ning selgelt välja toomata (3) Töövaidluskomisjon teavitab viivitamata pooli koosseisu ka, kas asendaja peab vastama TvLS §-s 10 sätestatud 20. § 201 puudub muutumisest ja selgitab komisjoni liikmete taandamise korda.“; tingimustele jms. TVK seisukohad eelnõule 7/26  Ebaselge on rahalise nõude menetlemine, kui selle nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik "mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada". Kui antud olukorras nt vastaspool menetluses ei osale, siis kuidas TVK peaks võistlevas menetluses olema võimeline ise avaldaja rahalise nõude suuruse ja põhjendatuse kindlaks määrama (sh ka TSO korral), kui avaldajal endalgi see võimalik ei olnud? Arusaamatu on seletuskirjas toodud seisukoht "Nii aitab muudatus edaspidi paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna kaasa menetluste kiiremale lahendamisele, tõstes seeläbi TVK (2) Avalduses märgitakse: 4) avaldaja „nõudesumma“ sõnadega „ja selle arvutuskäik, välja arvatud efektiivsust." - antud eesmärki täidab arvutuskäigu nõudmise selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult säte, küll aga mitte selle esitamise kohustust välistav normi 21. § 26 lg 2 p 4 korral nõudesumma; eeldades või asjaolusid arvestades esitada.“; lõpuosa Sõnastus ebaselge. Tõhusama menetluse huvides tuleks analoogselt TsMS § 363 lg-ga 2.1 avalduses selgelt välja tuua, kui avaldaja ei soovi tagaseljaotsuse tegemist ehk normina - kui paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises avaldaja ei ole selgesõnaliselt välja toonud, et ta välistab sõnastuses: vaidluse lahendamise TSO-ga ka juhul, kui esinevad selle „9) nõustumine tagaseljaotsuse tegemisega juhul, kui avaldaja tegemise alused, on avaldaja järelikult nõus tagaseljaotsuse on nõus avaldusele vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega, kui vastaspool jätab nõudele tähtaegselt 22. § 26 lg 2 p 9 puudub tegemisega käesoleva seaduse § 422 kohaselt.“; vastamata. Iga avaldaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Avaldaja ja vastustaja toimingust ei tulene kaasavaldajale või -vastustajale õiguslikke paragrahvi 26 lõikes 6 asendatakse sõna „vastustaja“ sõnaga 23. § 26 lg 6 tagajärgi. „vastaspool“ vastavas käändes; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 8/26  Lg 2 osas ebaselge seos TvLS §-ga 63 - mh puudub TVK-l TvLS §- st 63 lähtuvalt õigus andmeid/kandeid kustutada ning ka kande tegemise ja muutmise õigus on selgelt piiritletud ainult kitsa liigi 1 seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses: andmetega: 1) töötaja tööle asumise aeg; 2) töötamise aluseks 1 „§ 26 . Tuvastus- ja viivisnõue olnud õigussuhte liik; 3) töölepingu lõppemise kuupäev; 4) (1) Tuvastusnõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse töölepingu lõppemise õiguslik alus. Ehk nt kui TÖRis puudub TVK seadustiku § 368 lõikes 1 sätestatut. poolt tuvastatud töölepinguline suhe täielikult, puudub TVK-l (2) Töötamise registri kande tegemise, muutmise või võimalus ise antud kannet teha. Samuti kui TVK tuvastab, et kustutamise taotlus esitatakse koos tuvastusnõudega töösuhte poolte vahel puudus TÖRi kandest lähtuv suhe, puudub TVK-l olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. võimalus antud kande kustutamiseks. Samuti ei saa TVK teha (3) Viivisenõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse kandeid nt töökoormuse osas vms. Seega antud sõnastus on 24. §261 puudub seadustiku § 367 sätestatut.“; selgelt eksitav. Sõnastus on eksitav ka siin - TVK mitte ei otsusta avalduse menetlusse võtmise 3/5 tööpäeva jooksul vaid TVK teeb esimese menetlustoimingu antud ajaraami jooksul. Menetlusse võtmise otsustamine viitab kas avalduse menetlusse võtmisele või keeldumisele, mitte avalduses esinevate puuduste Töövaidluskomisjoni juhataja otsustab kõrvaldamiseks tähtaja andmisele, enne menetlusse võtmist määrusega avalduse menetlusse võtmise seisukoha küsimisele (erandik, aga võimalik nt TsMS § 372 lg 3 kolme tööpäeva jooksul avalduse eeskujul), ajutisele haldurile päringu päringu saatmisele juhul, 25. § 27 lg 1 saamisest arvates. paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“; kui määratud on käsutuskeeld maksejõuetusmenetluses jms paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) avaldaja ei ole järginud töölepingu seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ja töövaidluskomisjon ei ole tähtaega 26. § 27 lg 2 p 8 puudub ennistanud.“; Märkused puuduvad 1 paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: 1 „(2 ) Töövaidluskomisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 27. § 27 lg 21 puudub lõikes 2 sätestatud alus.“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 9/26  Ebaselge. Puudub põhjendus, miks siin on vajalik menetlusse võtmise regulatsioon täiendavalt välja tuua, mh seoses puuduste kõrvaldamisega - komisjon võib osaliselt menetlusse võtta avaldaja nõuded ka juhul, kui ta ei ole eelnevalt andnud nende osas tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, mis on nt ilmselgelt perspektiivitud, duubeldatud jms. Eeltoodust lähtuvalt võiks kohasem olla normi sõnastus ilma selle täienduse lõpuosata - "/---/Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.". Eraldi sättena võib tuua nt järgneva lõike "Töövaidluskomisjon toob menetlusse võtmise määruses selgelt välja, millised nõuded komisjon menetlusse võtab ja milliste Kui avaldus ei vasta käesoleva seaduse §-s paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset nõuete menetlusse võtmisest keeldub. Nõuete menetlusse 26 sätestatud nõuetele ja avalduse lausetega järgmises sõnastuses: võtmisest keeldumist tuleb töövaidluskomisjonil põhjendada.". puudused takistavad avalduse „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse Täiendavalt oleks ehk mõistlik antud normi puhul täpsustada menetlemist, annab töövaidluskomisjoni alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui õigusselgusest lähtuvana ka kuni 15-päevane puuduste juhataja määrusega kuni 15 kalendripäeva avaldaja kõrvaldab puudused osaliselt, võib kõrvaldamise tähtaeg - kas igakordne tähtaja andmine võib olla pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. töövaidluskomisjoni juhataja võtta määrusega menetlusse need kuni 15-päeva pikkune (aga puuduste kõrvaldamiseks tähtaja Kui avaldaja jätab määratud tähtaja nõuded, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 26 sätestatud andmiste arv ei ole reguleeritud) või võib kokku anda avaldajale jooksul puudused kõrvaldamata, keeldub nõuetele, märkides menetlusse võtmise määruse tähtaja kuni 15-päeva avalduses esinevate puuduste töövaidluskomisjoni juhataja määrusega resolutsioonis, millised nõuded menetlusse võetakse ning kõrvaldamiseks, sõltumata sellest, mitmel korral antakse 28. § 27 lg 3 avalduse menetlusse võtmisest. milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldutakse.“; võimalus puudusi kõrvaldada (praegu valdav praktika). 1 paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 1 „(3 ) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab Töövaidluskomisjoni juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles loetletud 29. § 27 lg 31 puudub tõendeid.“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 10/26  paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Töövaidluskomisjon võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel määrusega ennistada. Nimetatud menetlustähtaja ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- 30. § 27 lg 5 puudub s 67 ja § 68 lõigetes 1–3 ja 5 sätestatut.“; Märkused puuduvad Siin on eeskujuks TsMS § 424 lg 1 ((1) Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.). Samas tähelepanuta on jäetud olukord, et vastaspool ei vasta töövaidlusavaldusele alati alles vastamiseks määratud tähtaja viimasel päeval st vastaspool võib olla paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „avalduse kandnud kulusid seoses avaldusele vastuse koostamise ja menetlusse võtmiseni“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 esitamisega, millest lähtuvalt ei pruugi ta olla tingimata võis Avaldaja võib avalduse vastaspoole lõikes 3 vastaspoolele nõude tunnistamiseks ning vastuväidete, avalduse tagasivõtuga vaid soovib vaidluse lahendada nt nõusolekuta tagasi võtta kuni avalduse tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks määratud tähtaja kompromissiga, et avaldaja kannaks nt osa avalduse vastusega 31. § 28 lg 1 menetlusse võtmiseni. lõpuni“; seotud kuludest. Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi võtta kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on paragrahvi 28 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „kümne 32. § 28 lg 2 nõusoleku andnud. kalendripäeva“ sõnadega „viie tööpäeva“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 11/26  Ei ole nõus, et tingimata tuleb uus nõue menetlusse käimasolevas asjas, sh olukorras, kus norm ei sea ka mingit piirangut, millises etapis võib selleks ajaks olla käimasoleva asja menetlus. Uue nõude menetlusse võtmine võib põhjustada kogu vaidluse algusest arutamise, tuues mh kaasa põhjendamatu täiendava ajakulu ning mõjutades vahetult õigusselgust ja õiguskindlust juba menetluses olnud nõuete puhul. Uue nõude võib menetlusse võtta käimasolevas asjas, kui see on TVK juhataja hinnangul põhjendatud ja ei põhjusta menetluses täiendavat ja põhjendamata viivitust. Seega kui teine pool nõustub ja nõuet on võimalik lahendada saab selle võtta paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: samasse menetlusse, muul juhul peab juhatajale jääma „(4) Käimasolevas menetluses samade poolte vahel uue nõude võimalus lahendada olemasolev nõue ja uue nõude osas esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja nõude alustada eraldi menetlust. Seega sõna "võtab" asemel võiks olla 33. § 30 lg 4 puudub määrusega menetlusse käimasolevas asjas.“; "võib võtta", see annab ka juhatajale kaalutlusruumi. Vastaspoolel on õigus töövaidluskomisjoni juhataja või sekretäri määratud tähtaja jooksul või kirjalikus menetluses kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada avaldaja vastu nõue ühiseks läbivaatamiseks põhinõudega (edaspidi vastunõue), kui: 1) vastunõue on suunatud põhinõude tasaarvestamisele; 2) vastunõude rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhinõude rahuldamise; 3) vastunõude ja põhinõude vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab töövaidlusasja paragrahvi 32 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja 34. § 32 lg 1 õiget ja kiiremat läbivaatamist. sõnad „juhataja või sekretäri“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 12/26  Vastunõude käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja vastunõude põhinõudega ühisesse menetlusse üksnes juhul, kui vastunõude õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastunõude Ei ole sõnastusega nõus - 3 tingimuse täidetuse asemel peab ühisesse menetlusse võtmine on olema täidetud ainult 1 tingimus (nt mõjuv põhjus hilisemaks töövaidluskomisjoni arvates esitamiseks oli, aga vastunõude ühisesse menetlusse võtmine ei töövaidlusasja lahendamise huvides ning paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ ole töövaidluskomisjoni arvates töövaidlusasja lahendamise 35. § 32 lg 2 mõistlik. sõnaga „või“; huvides ega mõistlik). Tunnistaja võib vastata kirjalikult töövaidluskomisjoni esitatud küsimusele Ei ole sõnastusega nõus - 3 tingimuse täidetuse asemel peab komisjoni määratud tähtaja jooksul, kui olema täidetud ainult 1 tingimus (nt istungile ilmumine on istungile ilmumine on tunnistajale tunnistajale ebamõistlikult koormav, aga kirjaliku ütluse ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine ei ole komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning andmine on komisjoni hinnangul tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav - arusaamatu küsimuse sisu ning tunnistaja isikut paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ on sellisel juhul kirjalike ütluste kogumise põhjendatus ning § 49 lg 1 arvestades tõendamiseks piisav. sõnaga „või“; selliselt kogutus tõendi tõendamisväärtus). Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse kohta sätestatut. Kui töövaidluskomisjoni juhataja ei võta vastunõudena esitatud avaldust vastunõudena menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi avaldusena, välja paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse Ei ole nõus. Alati ei ole vastunõude lahendamine samas arvatud juhul, kui vastunõude esitaja on järgmiselt: menetluses põhjendatud ega mõistlik. See on ja peab jääma TVK taotlenud, et avaldust menetletaks üksnes „Töövaidluskomisjoni juhataja võtab vastunõude juhataja diskretsiooniks, kas nõudeid on mõistlik ja põhjendatud 36. § 32 lg 3 vastunõudena. käimasolevasse menetlusse määrusega.“; samas menetluses läbi vaadata. Pool võib esitada avaldusele menetlusliku tasaarvestuse vastuväite, kui asjas ei ole esitatud tasaarvestatava nõude sissenõudmiseks vastunõuet ja kui tasaarvestus ei ole hea usu põhimõttest 37. § 32 lg 4 tulenevalt vastuvõetamatu. paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 13/26  Korrigeerida tuleb ka normi esimest poolt, sest norm viitab Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte avalduse menetlusse võtmise otsustamisele (sh ka vahel kümne tööpäeva jooksul käesoleva keeldumisele), kuigi sisu mõttes on soovitud tähtaja ulgemist seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud avalduse paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arvates“ arvestada avalduse menetlusse võtmisest (mitte selle menetlusse võtmise otsustamisest tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui töövaidluskomisjon otsustamisest). Eelnõus viidatud menetlustähtaja pikendamine 38. § 35 lg 1 arvates. pikendab menetlustähtaega objektiivsete asjaolude tõttu“; eeldab eraldi tähtaja pikendamise määruse koostamist. Ebaselge määruse täidetavus. Eeldatavalt on analoogia siin kompromissi kinnitava määrusega, mis on täitedokumendiks TMS-i tähenduses, aga sõnaselgelt see siin välja ei tule (sh TMS § 2 kohaselt on täitedokumendid mh - 73) töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja kompromissi kinnitamise määrus; paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 8) seaduses sätestatud kohtuvälise vaidluse lahendamise organi „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel menetluses sõlmitud kokkulepe, muu hulgas õiguskantsleri kinnitab töövaidluskomisjoni juhataja lepituskokkuleppe kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses.). Täitemenetluse 39. § 35 lg 3 puudub määrusega, kus märgitakse lepituskokkuleppe tingimused.“; seadustiku muutmist antud eelnõus ei käsitleta. Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ja teeb töövaidluse paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asjaolud“ 40. § 37 lg 2 lahendamiseks vajalikud toimingud. tekstiosaga „, kohalduva õiguse“; Märkused puuduvad Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär määrab istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise istungist osavõtvatele isikutele ning määrab vastaspoolele tähtaja nõude Istungi toimumisaja määrab TVK juhataja, aga sellest tunnistamiseks ning vastuväidete, teavitamise korraldab ta siiski ka läbi tõendite, taotluste ja vastunõude dokumendihaldusspetsialisti (sekretäri praeguses 41. § 37 lg 3 esitamiseks. paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või sekretär“; redaktsioonis). TVK seisukohad eelnõule 14/26  paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega Täiendamisvajadus. Siia alla oleks eraldi sättena vajalik sisse järgmises sõnastuses: tuua ka see, millistele nõudmistele peab vastaspoole seisukoht „Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse vastama (eeskujuks TsMS § 394), sh sõnaselge võimalus ka alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui vajadusel vastaspoole poolt esitatud seisukohale määrata menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, kohaldatakse tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks (sh nt allkirjastatud 42. § 37 lg 3 tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 66 sätestatut.“; seisukoha, esindusõigust tõendava volikirja esitamiseks jms) Ei ole korrektne sõnastus, TVK ei toimeta lisade ärakirjasid. Normi eeskuju on TsMS § 393 lg 1, milles on viide hagiavalduse ärakirjale - komisjon ega kohus ei tee menetlusdokumentidest ärakirjasid, v.a juhul, kui tegemist on paberkandjal esitatud või edastatavate dokumentidega. Täiendavalt ei too kehtiv TvLS sõnaselgelt välja, et menetlusse võtmise määrus tuleks vastaspoolele kätte toimetada. Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib TvLS § 24 viitega üldistatult TsMSile, viitamata sh sõnaselgelt ka sellele, millised menetlusdokumendid tuleb menetlusosalistele kätte toimetada, Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär millised edastada (eristamine on põhjendatud ja vajalik) - vt saadab vastaspoolele avalduse ja selle paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: TsMS § 306 lg 5. Ettepanek - (4) Töövaidluskomisjon toimetab lisade ärakirjad ning asja istungil „(4) Töövaidluskomisjon toimetab avalduse ja selle lisade töövaidlusavalduse, selle lisad ja menetlusse võtmise määruse 43. § 37 lg 4 läbivaatamise korral kutse. ärakirjad vastaspoolele kätte.“; vastaspoolele kätte." Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad „45 kalendripäeva objektiivsetest asjaoludest või käesolevas jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis“ 44. § 38 lg 1 seaduses sätestatust. sõnadega „45 tööpäeva jooksul alates menetlusse võtmisest“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 15/26  paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Istungi aja muutmisele ja tühistamisele kohaldatakse Istungi edasilükkamise korral määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 352 lõiget 1. Uus istung Sõnastus vajab korrigeerimist - istungid toimuvad, neid ei töövaidluskomisjoni juhataja peetakse 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi peeta. Täiendavalt ei tee TVK istungi tühistamise või istungiaja töövaidlusasja arutamiseks uue istungi toimumise päevast, välja arvatud juhul, kui see pole muutmise otsust, vaid otsustuse, kusjuures reeglina on selle aja. Uus istung peab toimuma objektiivsete asjaolude tõttu võimalik. Istungi tühistamise või ajendiks menetlusosalise vastavasisuline taotlus ehk TVK 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungiaja muutmise otsuse teeb töövaidluskomisjoni juhataja reeglina lahendab taotluse ja teeb selles otsustuse, mitte ei 45. § 38 lg 2 istungi toimumise päevast. viivitamata määrusega ja teavitab sellest menetlusosalisi.“; tühista ega muuda istungiaega otsuse alusel. 46. § 40 § 40. Rahaliste nõuete kirjalik menetlus paragrahvi 40 pealkirjast jäetakse välja sõna „Rahaliste“; Märkused puuduvad paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Töövaidluskomisjoni juhataja võib „(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib omal algatusel või poole ainuisikuliselt omal algatusel menetleda taotlusel menetleda avaldust kirjalikus menetluses, kui vaidluse rahalise nõude avaldust kirjalikus asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse menetluses, kui nõuete kogusumma ei aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole 47. § 40 lg 1 ületa 6400 eurot. töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul vajalik.“; Märkused puuduvad Avaldaja võib kirjalikus menetluses Tegemist on sisulise muudatusega, aga ehk on põhjendatud esitatud nõudeid täiendada või neist täiendav sõnastuse täpsustamine. Sõnastuse ettepanek - osaliselt või täielikult loobuda. Täiendavad "Avaldaja võib töövaidluskomisjoni poolt menetlusse võetud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile paragrahvi 40 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad nõudeid täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda. 48. § 40 lg 4 kirjalikult. „täiendavad nõuded“ sõnadega „täiendatud nõuded“; Täiendatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult." Vajalik sõnastuse täpsustus. Eeskuju TsMS § 343 lg 1 ((1) Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kes tuleb kohtuistungile kutsuda). TVK reeglina edastab kutse pooled ja nende esindajad istungile „(1) Töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajast ja kohast menetlusse võtmise määruses ja eraldi täiendavat kutset ei 49. § 41 lg 1 kutsetega. teavitamiseks toimetakse menetlusosalistele kutsed kätte.“; saada. TVK seisukohad eelnõule 16/26  Töövaidluskomisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina selliselt, et 1 menetlusosalisel või tema esindajal või paragrahvi 42 lõikes 1 asendatakse tekstiosa tunnistajal on võimalik viibida istungi ajal „menetlusosalisel või tema esindajal“ tekstiosaga muus kohas ja teha reaalajas „töövaidluskomisjoni liikmel, menetlusosalisel, 50. § 421 lg 1 menetlustoiminguid. menetlusosalise esindajal“; Märkused puuduvad 2 seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses: „§ 422. Tagaseljaotsuse tegemine nõudele vastamata jätmise korral (1) Töövaidluskomisjon võib avaldaja nõusolekul avalduse tagaseljaotsusega rahuldada avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastaspool, kellele töövaidluskomisjon on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse avaldaja esitatud faktilised väited vastaspoole poolt omaksvõetuks. TSO tegemise võimalus ja vastavasisuline regulatsioon on igati (2) Tagaseljaotsuse võib teha istungit pidamata. vajalik meede. Küll aga on normi sõnastuses vead ja (3) Tagaseljaotsust ei või teha, kui: ebaselgused. Nt lg 1 - "isegi kui avaldus" tuleks asendaja 1) vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike "sealhulgas kui avaldus"-ga; lg 3 p 1 viitab "ilmselt liiga tähtaeg; lühikesele tähtajale", mis on sätestatud TsMS § 407 lg 5 p 1 2) vastaspoolele ei teatatud avaldusele vastamata jätmise eeskujul, kuid põhineb subjektiivsel hindamisel; lg 3 p 4 on tagajärgedest; ebaselge seosega, sh ei seo antud mõjuvat põhjust sõnaselgelt 3) avalduse menetlusse võtmisel on rikutud käesoleva seaduse sellega, et vastaspool oleks esitanud vastamistähtaja §-de 26 ja 27 nõudeid; pikendamise taotluse - teave mõjuva põhjuse tõttu tähtaja 4) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast rikkumisest jääb justkui õhku; lg 3 p 5 - ebaselge on, millised on põhjusest avaldusele vastamata jätmiseks ja on seda istungile kutsumise nõuded ja kelle poolt neid eiratud on (selge põhistanud pärast avaldusele vastamiseks töövaidluskomisjoni sõnastus oleks "Vastaspoolele ei toimetatud istungikutset määratud tähtaja möödumist, kuid enne tagaselja otsuse kätte") - kuna TSO on võimalik teha juba siis, kui vastaspool on tegemist; tähtaegselt jätnud avaldusele seisukoha esitamata, võib olla 5) eiratud on istungile kutsumise nõudeid; põhjendatud ja mõistlik istungiaeg tühistada ja lahendada asi 6) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast TSO-ga ilma istungit läbi viimata, kui avaldaja nõuded on selleks 2 51. § 42 puudub põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; piisavalt selged. TVK seisukohad eelnõule 17/26  7) vastaspool oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema osavõtuta. (4) Kui avaldaja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid avaldus ei ole selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb töövaidluskomisjon otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata. (5) Kui vastaspoole tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse Lg 4 on sätestatud TsMS § 407 lg 6 eeskujul, samas kui komisjon tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või rahuldab avaldaja nõuded osaliselt, on tal õigus lahendada asi tagaseljaotsust ei võinud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt ka sisulise lahendiga. Lg 5 puhul nähtub seos vastaspoole teha, võib vastaspool taotleda otsuse teinud istungilt puudumise, kui tähtaegselt avaldusele seisukoha töövaidluskomisjonilt menetluse taastamist. esitamata jätmisega - reeglina on vastaspoolele antud piisav aeg (6) Mõjuv põhjus on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu avaldusega tutvumiseks ja sellele seisukoha koostamiseks, on haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu eluliselt usutamatu sellisel puhul liikluskatkestusele vm-le isik ei saanud avaldusele vastata või istungile ilmuda ega saata akuutsele ja lühiajalisele põhjusele tuginemine. Vastaspoole istungile esindajat. Oma haiguse põhistamiseks esitab haigestumine avaldusele seisukoha tähtaegselt esitamata menetlusosaline töövaidluskomisjonile tsiviilkohtumenetluse jätmise korral viitab enamasti ikkagi vastaspoole taotlusele talle seadustiku § 422 lõikes 2 nimetatud tõendi. Tõendi puudumine komisjoni poolt antud vastamistähtaega pikendada. Lg-s 7 või puudulikus ei välista haiguse põhistamist muude regulatsioon menetluse taastamise võimalikkuse osas on tõenditega. sätestatud piiramatu ajalise piirita (TSO regulatsioonis ei tooda (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse sisse mh ka seda, et otsus jõustuks 30 päeva möödumisel alates taastamise taotluse võib esitada tagaseljaotsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu kättetoimetamisest alates 30 kalendripäeva jooksul. Kui möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib menetluse menetlusosaline ei ole antud tähtaja jooksul esitanud kohtule taastamise taotluse esitada 30 kalendripäeva jooksul alates taotlust sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses). päevast, kui vastaspool sai tagaseljaotsusest või selle Eraldi on välja toomata kajaga seotud regulatsioon (TsMS § 415 täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. jj) TVK seisukohad eelnõule 18/26  (8) Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. (9) Töövaidluskomisjon taastab menetluse määrusega ja määrab asja arutamiseks istungi või lahendab asja kirjalikus menetluses. Kui menetluse taastamist taotlenud pool taastatud menetluses istungile ei ilmu ning tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotlust esitada. (10) Kui töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud taotlust menetluse taastamiseks, on taotluse esitanud poolel õigus pöörduda sama töövaidlusasja Lg-d 8 ja 9 eeldavad samuti kaja regulatsiooni või vähemalt selle läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul elementide sissetoomist, ei ole samastatav eelnõus välja toodud töövaidluskomisjoni määruse, millega jäeti taotlus "menetluse taastamise taotlusega" ehk nn tavapärase taotluse rahuldamata, kätte saamisest arvates.“; lahendamisega seotud regulatsiooniga. (2) Enne töövaidlusasja sisulist arutamist teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks: paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse 1) kes kutsutud isikutest on istungile järgmiselt: Sõnastuse mõttes oleks kohasem "istungil osalevad", mitte 52. § 43 lg 2 p 1 ilmunud ja nende isikusamasuse; „1) istungist osavõtvad isikud ja nende isikusamasuse;“; osavõtvad (nt pealtkuulajad ei võta osa, kuid osalevad istungil) Kohasem oleks viidata menetlusse võetud nõuetele, mitte kirjalikus avalduses esitatud nõuetele st ettepanek sätte sõnastuse osas - „(5) Avaldaja võib töövaidluskomisjoni poolt menetlusse võetud nõudeid istungil täiendada või täpsustada käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud korras kuni Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud ja/või nõudeid istungil suuliselt täiendada või täpsustatud nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult neist osaliselt või täielikult loobuda kuni paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: või protokollitakse.“. PS! TvLS § 29 lg 1 p 3 viitab uutele nõue töövaidlusasja sisulise arutamiseni. „(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil nõude esitamisele mõne varasemalt esitatud nõude asemel ehk Täiendavad nõuded esitatakse täiendada käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud korras antud regulatsioonist lähtuvalt peab uue nõude esitamisel töövaidluskomisjonile kirjalikult või kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud nõuded avaldaja loobuma vähemalt ühest seni esitatud ja menetlusse 53. § 43 lg 5 protokollitakse. esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.“; võetud nõudest. TVK seisukohad eelnõule 19/26  Pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatab töövaidluskomisjoni juhataja pooltele otsuse teatavakstegemise 54. § 43 lg 8 kuupäeva, kellaaja ja viisi. paragrahvi 43 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, kellaaja“; Märkused puuduvad Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: vaatlusele „(3) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõikes 1, §- seadustiku §-des 272–277 ja des 272–277, välja arvatud § 277 lõike 4 teises lauses 285–291 sätestatut, arvestades nimetatud ekspertiisi määramise kohta sätestatut, ja §-des käesolevas seaduses sätestatud 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses 55. § 44 lg 3 erisustega. sätestatud erisusi.“; Märkused puuduvad paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- 56. § 45 lg 41 puudub s 234 sätestatut.“; Märkused puuduvad paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kellele „(2) Tunnistajaks võib olla isik, kes ei ole selles töövaidlusasjas võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust menetlusosaline, või menetlusosalise esindaja, kuid kellele 57. § 47 lg 2 omavad asjaolud. võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.“; Ei ole põhjendatud piirang ühisavalduste puhul paragrahvi 49 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Tunnistaja“ 58. § 49 § 49. Tunnistaja ütluste andmine sõnaga „kirjalike“; Märkused puuduvad Istungil osalevad tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Ülekuulamata tunnistajad ei või töövaidlusasja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni töövaidlusasja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem 59. § 49 lg 4 lahkuda. paragrahvi 49 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 20/26  1 seadust täiendatakse §-ga 49 järgmises sõnastuses: 1 „§ 49 . Tunnistaja istungil ülekuulamise kord (1) Töövaidluskomisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku, seose töövaidlusasjaga ning tema suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab töövaidluskomisjon talle kohustust rääkida tõtt ja anda tunnistusi vahetult nähtud, kuuldud või tajutud elulise asjaolu kohta. Samuti selgitab töövaidluskomisjon enne tunnistaja ütluste andmist istungil viibijatele ammendavalt tunnistaja ülekuulamise korda. (2) Esimesena küsitleb tunnistajat pool, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised ning töövaidluskomisjon. (3) Töövaidluskomisjon kõrvaldab suunavad ja korduvad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu. (4) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda. (5) Kui töövaidluskomisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel töövaidluskomisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib töövaidluskomisjon tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada. Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette 60. § 491 puudub ning menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.“; Märkused puuduvad Töövaidluskomisjoni juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega, kui: 1) esineb käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud avalduse menetlusse paragrahvi 50 punkti 1 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga 61. § 50 p 1 võtmisest keeldumise alus; „või lõikes 21“; Märkused puuduvad TVK seisukohad eelnõule 21/26  Pelgalt asjaolu, et menetlusosalise vastu (või ta ise) on esitatud maksejõuetusavaldus, ei anna alust ennatlikult menetlust lõpetada - kohus ei pruugi maksejõuetust tuvastada ega pankrotti välja kuulutada, sh ei pruugi ka maksejõuetusavaldus raugemisse minna. Menetluse lõpetamine on põhjendatud rahaliste nõuete osas, kui kohus kuulutab pankroti välja või raugetab menetluse. Täiendavalt on eristamata antu juures sõnaselgelt see, et komisjon lõpetab menetluse ainult rahaliste nõuete osas ehk osaliselt ning jätkab menetlust mitterahaliste paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: nõuete osas. Täiendavalt on eelnõu normi sõnastuse lõpp „7) asjas pooleks oleva isiku vastu on esitatud varaline nõue ebaselge, viidatuna menetluse lõpetamisele olukorras, kus TVK enne pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse ei ole nõude kohta lahendit veel teinud - kui TVK on lahendi lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning teinud, on menetlus lõppenud st teistkordselt ei oleks võimalik 62. § 50 p 7 puudub töövaidluskomisjon ei ole nõude kohta veel lahendit teinud.“; antud menetlust nii ehk naa lõpetada. Kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 6 ning § 50 punktides 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja 5“ tekstiosaga 63. § 53 lg 4 seaduse §-s 58 sätestatud korras. „, 5 ja 7“; Märkused puuduvad Ei ole muudatusega nõus. Ebaselge on sätte kehtetuks tunnistamisel, millal teeb komisjon, kui kollegiaalne organ otsuse ja milline kuupäev võetakse sellisel juhul ka statistiliselt menetluse kestuse hindamisel arvesse menetluse lõppemise kuupäevana - käesoleval juhul on menetluse lõppemise kuupäev komisjoni poolt otsuse tegemise kuupäev, mis on viimase istungi toimumiskuupäev. Kui uueks menetlusse lõppemise kuupäevaks arvestatakse otsuse teatavakstegemise aega, Töövaidlusasja arutamisel istungil teeb tähendab see menetluse kestuse arvestamispõhimõtte olulist ja töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni TVK osas selgelt negatiivset muutmist, kuivõrd ka kirjaliku otsuse 64. § 54 lg 2 töövaidlusasja arutamise päeval. paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; vormistamise aeg loetakse menetluse kestuse hulka. TVK seisukohad eelnõule 22/26  Sõnastus ebaselge. Kohane on viidata, et komisjon võib ühisavalduse lahendada osaotsustega - samas võib komisjon lahendada osaotsusega ka avalduse, mis ei ole esitatud ühisavaldusena ehk lahendada nt teatud nõuete osas osaotsusega, kus vaidlus puudub ning jätkata menetlust nõuete osas, mille osas on menetluse jätkamine põhjendatud. Viide üldistatult osaotsusele ei determineeriks ka, et osaotsuse võib teha ainult avaldajate kaupa eraldi (menetluses võib ka paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: lahendada nt 10 avaldaja kaupa eraldi nõudeid osaotsustega), „(6) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 samuti võib ka ühisavalduses lahendada osaptsustega teatud nimetatud ühisavalduse läbivaatamisel teha otsused avaldajate nõuete liigid kõikide avaldajate osas (nt osaotsusega lahendada kaupa eraldi, kui see on menetluse tõhususe seisukohast kõikide avaldajate töötasunõuded, aga jätkata menetlust 65. § 54 lg 6 puudub mõistlik.“; töökiusu tuvastamise nõuetes). Ebaselge. Praeguses sõnastuses eeldab eraldi pikendamise määruse tegemist - samas olukorras, kus viivitus on tingitud nt sellest, et töövaidluskomisjoni juhataja on töövõimetuse tõttu töölt eemal või puhkusel, on ebaselge, kes vastavasisulise pikendamise määruse peaks tegema ning kas viidatud määrust on võimalik mitmekordselt teha. Ebaselge on, kas tingimata tuleks sellisel juhul teha määrus või piisab poolte teavitamisest nt e-kirjaga. Täiendavalt võib põhjendatud olla normi uuest sõnastusest välja jätta osa, mis määratleb pikendamise kestuse 10 päeva pikkuse perioodiga - põhjendatud võib teatud olukordades olla ka pikendada tähtaega kuni mõjuva põhjuse paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: äralangemiseni. Lisaks - normi sõnastus viitab sellele, et pärast Töövaidluskomisjoni otsus tehakse „(1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks mistahes istungi toimumist tuleks otsus 10p jooksul teha - pooltele teatavaks kümne tööpäeva kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. pelgalt istungi toimumine ei tähenda, et asi oleks ammendavalt jooksul pärast istungi toimumist. Istungi Töövaidluskomisjoni juhataja võib mõjuval põhjusel otsuse arutatud ja lahendamiseks valmis, sh võib komisjon määrata toimumise päeval teatatakse istungil teatavakstegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümme pooltele täiendavad tähtajad, uue istungi asja läbivaatamiseks osalevatele pooltele otsuse tööpäeva. Töövaidluskomisjon teatab menetlusosalistele või jätkata poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses. 66. § 57 lg 1 teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg. otsuse teatavakstegemise aja muutmisest.“; Eeltodust lähtuvalt on vajalik normi korrigeerida. TVK seisukohad eelnõule 23/26  paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kui Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus avalduses on puudusi, mis takistavad selle hagina menetlemist, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 annab kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3401 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus lõike 1 järgi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus võib annab pooltele vajaduse korral tähtaja nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus ei avalduse esitamiseks hagimenetluses ole selle korduva muutmise tõttu ülevaatlik ja hagiavalduse ettenähtud vormis, oma seisukohtade teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Kohus täiendavaks põhjendamiseks ja annab pooltele vajaduse korral tähtaja oma seisukohtade täiendavate tõendite esitamiseks. täiendavaks põhjendamiseks ja uute tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus Ebaselge, miks on TvLSis vajalik dubleerida kohtu toiminguid ja 67. § 58 lg 5 ei pea kohus pooltele kätte toimetama. pooltele kätte toimetama.“; TsMSi sätteid, millest kohus oma toimingute tegemisel lähtub. Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele paragrahvi 58 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, järgmiselt: jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel „(7) Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu vaidlustatud ulatuses, juhul töövaidluskomisjoni otsus kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus hagi menetlusse võtmata. Kohus juhib sellele hageja juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta tähelepanu, kui ta annab hagejale tähtaja hagis puuduste Ebaselge. Viide "vaidlustatud ulatusele" ei ole kohane - TVK annab tähtaja avalduse esitamiseks kõrvaldamiseks või hagiavalduse tervikliku teksti esitamiseks. otsuseid ei vaidlustata vaid neid vaadatakse kohtu poolt läbi 68. § 58 lg 7 hagiavalduse vormis. taotletud ulatuses Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud Ebaselge. Lg 4 sätestab, et pool võib esitada taotluse, et kohus avalduse kohtule esitanud isik võib (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kohtule vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagiavaldusena. Antud avaldusest loobuda. Avaldusest esitanud isik võib taotlusest loobuda või selle tagasi võtta. taotlus ei ole hagi ehk tegemist on taotlusega, millest saab ainult loobumisel jõustub töövaidluskomisjoni Taotlusest loobumise või selle tagasi võtmise korral jõustub loobuda, seejuures ei ole antud loobumine samastatav § 58 lg 8 otsus. töövaidluskomisjoni otsus.“; hagiavaldusest loobumise ja selle tagajärgedega. TVK seisukohad eelnõule 24/26  paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: 1 „(2 ) Kui vastaspool on töövaidlusasja menetluses esitanud nõude vastu tasaarvestuse vastuväite, võib töövaidluskomisjon vastunõude olemasolu ja tasaarvestust hinnata üksnes tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks vajalikus ulatuses. Vastunõuet ei lahendata seejuures iseseisva nõudena. Otsus seob menetlusosalisi ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust on tasaarvestuse vastuväite lahendamisel 69. § 59 lg 21 puudub hinnatud.“; Märkused puuduvad Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär Ei ole nõus muudatusega. Jõustumine on teatud juhtudel lisab poole või puudutatud haldusorgani paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõnad „Töövaidluskomisjoni sisuline hindamine (nt osaliselt jõustunud lahendi puhul) - TI-l 70. § 59 lg 3 taotlusel otsusele jõustumismärke. juhataja või sekretär“ sõnaga „Tööinspektsioon“; puudub pädevus seda hinnata. Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Ebaselge. Norm on liialt üldistatult sõnastatud, sh puudub juhataja või sekretär, kes varustab „(4) Jõustumismärge lisatakse elektrooniliselt, poole taotlusel selgus, kes lisab märke, mille alusel ja kust tuleneb 71. § 59 lg 4 jõustumismärke oma digitaalallkirjaga. kirjalikult.“; vastavasisuline pädevus. Ebaselge. Viidatud § 422 lg 10 (kohtusse pöördumine kui komisjon ei taasta TSO-ga lõppenud menetlust menetlusosalise taotluse alusel) ei ole TSO tühistamise aluseks - tegemist on olukorraga, kus TSO ei jõustu enne samas vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist. Samas võib olla vajalik antud normi paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: täiendada alusega, kui komisjon on asja lahendanud muul Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse täielikult või põhjusel eksimuse tõttu (nt inimlik eksitud, ITI häire andmete otsuse määrusega käesoleva seaduse § 28 osaliselt määrusega käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 422 kuvamisel, posti "kinni jäänud" menetluses oluline dokument, 72. § 60 lg 2 lõikes 2 ja § 51 lõikes 1 sätestatud juhul. lõikes 10 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.“; mis saabub viivitusega vms) TVK seisukohad eelnõule 25/26  Ebaselge on, milliste p-des 1-4 toodud andmete kustutamise Jõustunud otsuse alusel teeb õigus TVK-le vajalik on, kui tal eelnevalt on antud andmete töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär paragrahvi 63 pealkiri ning sissejuhatav lauseosa muudetakse muutmise õigus antud st kas TVK võib mingil põhjusel jätta p-des kande maksukorralduse seaduse §-s 251 ja sõnastatakse järgmiselt: 1-4 andmeväljad tühjaks, kustutades sealsed kanded? (nt need sätestatud töötamise registrisse järgmiste „§ 63. Kande tegemine töötamise registrisse 4 välja jäävad tühjaks, kui TVK tuvastab, et poolte vahel puudus andmete lisamiseks või muutmiseks: Jõustunud otsuse, määrusega kinnitatud kompromissi ja töölepinguline suhe, aga ülejäänud täidetud andmete 1) töötaja tööle asumise aeg; lepituskokkuleppe alusel teeb töövaidluskomisjon kande kustutamiseks või muutmiseks TVK-l pädevus puudub). 2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik; maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise Täiendavalt jääb sõnastusest ebaselgeks, kes ja millal teeb 3) töölepingu lõppemise kuupäev; registrisse järgmiste andmete lisamiseks, muutmiseks või vastava muudatuse töötamise registri kannetes - selgelt ei 73. § 63 4) töölepingu lõppemise õiguslik alus. kustutamiseks:“; ilmne, et komisjon teeb seda ainult poole taotlusel. paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Töövaidluskomisjon võib omal algatusel tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks nõude tunnustamisel On ebaselge, kas siin on silmas peetud õigeksvõtul põhinevat 74. § 65 lg 11 puudub põhineva otsuse.“; otsust? seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 661 järgmises Ebaselge pealkiri - kohasem võiks olla "Seaduse rakendamine" sõnastuses: või "Seaduse kohaldamine töövaidlusmenetlustele". Samuti 1 „§ 66 . Alustatud töövaidlusasjade lõpule viimine oleks vajalik normi sõnastuse korrigeerimine - nt "Enne Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud töövaidlusasja käesoleva seaduseredaktsiooni jõustumist alanud menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis töövaidlusmenetlustele kohaldatakse käesoleva seaduse 75. § 661 puudub jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“. redaktsioonis sätestatut." TVK seisukohad eelnõule 26/26