Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Siseministeerium 14.09.2026 nr 5-3/26/10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium Kliimaministeerium Riigikantselei Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning korrakaitseseaduse rakendamiseks. Palume teie tagasisidet hiljemalt 18.09.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 14.09.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 824 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala ning terminid (1) Määrus reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta. (2) Kaitseväe kaasamine käesoleva määruse tähenduses on kaitseväelaste ja Kaitseväe valduses olevate vahendite kasutamine korrakaitseseaduse § 821 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks. (3) Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevate tegevväelaste, Kaitseliidu tegevliikmete ja toetajaliikmete ning Kaitseliidu seaduse § 27 lõigetes 4 ja 6 nimetatud auliikmete (edaspidi koos Kaitseliidu liige) ning Kaitseliidu valduses olevate vahendite kasutamine korrakaitseseaduse § 821 lõikes 2 ülesannete täitmiseks. (4) Kaitseväelase või Kaitseliidu liikme osalemist sündmuse või kriisiolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövormis üksnes teabevahetuse, nõustamise või tegevuse koordineerimise eesmärgil ei loeta Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks käesoleva määruse tähenduses. § 2. Kaasamise taotlemine (1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab vastavalt oma pädevuse piires taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse: 1) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 2) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine; 3) riigipiiri valvamine; 4) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine; 5) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmine; 6) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine; 7) isikute ja vara kaitsmine mehitamata õhusõiduki eest. (2) Päästeamet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse: 1 1) päästesündmuse lahendamine ja demineerimistöö tegemine; 2) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine. (3) Riigi Infosüsteemi Amet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse. (4) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kes on asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan, esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks kriisiolukorra lahendamisse. (5) Taotlus esitatakse: 1) Kaitseväele, kui taotletakse Kaitseväe kaasamist; 2) Kaitseliidule, kui taotletakse Kaitseliidu kaasamist. (6) Taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) kaasamise õiguslik alus, millest nähtub ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasatakse; 2) kas Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta; 3) kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks taotleja ei saa ülesannet täita ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil, õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ning millised ülesande täitmiseks vajalikud muud vahendid tal puuduvad; 4) kaasatavate isikute soovitud koguarv või selle ülempiir igal ajal; 5) kaasatavate vahendite soovitud hulk ja kirjeldus; 6) kaasamise soovitud tähtaeg; 7) ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline ulatus, kui see on asjakohane; 8) taotletavad riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad korrakaitseseaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. (7) Taotlus esitatakse kirjalikus vormis. (8) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea kui võimalik. (9) Kaasamise taotluse saamisel Kaitsevägi või Kaitseliit: 1) kontrollib selle vastavust käesoleva määruse nõuetele; 2) hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ja kaasamise mõju oma põhiülesannete täitmisele; 3) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise taotlemise korral korraldab otsuse ettevalmistamise; 4) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise taotlemise korral esitab oma seisukoha taotluse esitanud asutusele. (10) Lõike 9 punktis 4 sätestatud juhul Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel edastab taotluse esitanud asutus taotluse koos Kaitseväe või Kaitseliidu seisukohaga asjaomasele ministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. (11) Lõikes 10 sätestatud juhul taotluse ja Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel korraldab asjaomane ministeerium sellekohase Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamise, selle Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise ning Vabariigi Presidendi nõusoleku saamise. 2 § 3. Kaasamise otsustamine (1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab: 1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta; 2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta; 3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kaasamise või kaasamisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt § 2 lõike 6 punktides 1 ja 4– 7 nimetatud andmed. (3) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu kaasata viivitamata, võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise otsuse teha muus vormis ja vormistada kirjaliku otsuse niipea kui võimalik. (4) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega otsustatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine Vabariigi Valitsuse korraldusega. (5) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsuse teinud organ teavitab kaasamise või kaasamisest keeldumise otsusest viivitamata kaasamist taotlenud korrakaitseorganit ja Kaitseministeeriumi. Lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja riigikaitsekomisjoni esimeest. (6) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega lõpetada, teavitades sellest enne kaasavat korrakaitseorganit. (7) Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides korrakaitseseaduses ja käesolevas määruses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda. § 4. Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus (1) Kaasamise otsuses määratakse, kas ülesannet täitev kaitseväelane või Kaitseliidu liige allutatakse: 1) ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule (edaspidi vastutav ametnik) või 2) käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud käsuõigusega ülema või juhi määrab vastavalt Kaitsevägi või Kaitseliit. (3) Ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus ülesande täitmiseks antud korralduse täitmisest keelduda, kui korralduse täitmine: 1) võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema alluvate elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara; 2) eeldab kaitseväelaselt või Kaitseliidu liikmelt teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid või terviseseisundit, mida tal ei ole. 3 (4) Korralduse täitmisest keeldumist tuleb põhjendada korralduse andjale ja sellest viivitamata teavitada vahetut ülemat. § 5. Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded (1) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige peab kandma vormiriietust koos ohutusvestiga. (2) Ohutusvest on isikukaitsevahendile kehtestatud nõuetele vastav kollast või oranži värvi ning helkurpaeltega märguriietus. Ohutusvest peab olema kinnitatav viisil, mis tagab selle püsimise kandja seljas ülesande täitmise lõppemiseni. (3) Ohutusvesti vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal on musta värvi ja suurtähtedes kirjutatud sõna „KORRAKAITSE”, mille: 1) vähim laius rinna piirkonnas on 10,5 sentimeetrit ja seljaosal 22,5 sentimeetrit; 2) vähim kõrgus rinna piirkonnas on 3,2 sentimeetrit ja seljaosal 6,5 sentimeetrit; (4) Paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt. (5) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest. § 6. Sõiduki tähistuse kirjeldus ja kasutamine (1) Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega. (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduk tähistatakse valget värvi kleebisega, millele on suurtähtedega kirjutatud musta värvi sõna „KORRAKAITSE”, mille: 1) vähim laius on 55 sentimeetrit; 2) vähim kõrgus on 13 sentimeetrit; 3) kirjastiil on Arial. (3) Kleebisega tähistatakse sõiduki juhi ja kõrvalistuja poolne külg. Kleebis peab olema väljastpoolt sõidukit selgelt nähtav ning sellel olev sõna loetav. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt. (5) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda sõiduki eritunnuse kasutamisest. § 7. Kaasamise väljaõppe korraldus ja õpiväljundid (1) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasatavale kaitseväelasele või Kaitseliidu liikmele korraldab kaasav korrakaitseorgan enne ülesande täitmisele asumist ülesandepõhise juhendamise, mille käigus tutvustatakse vähemalt täidetavat ülesannet, alluvuse korraldust ja ohutusnõudeid. (2) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatava kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe korraldab kaasav korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga. 4 (3) Väljaõppe tulemusena kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige vähemalt: 1) teab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise õiguslikke aluseid, oma ülesannet, pädevuse piire ja alluvuse korraldust; 2) teab talle antud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituste aluseid, ulatust ja piire; 3) oskab kohaldada talle lubatud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult; 4) oskab kasutada talle ülesande täitmisel lubatud erivahendit ja relva ohutult ning õiguspäraselt; 5) teab ülesande täitmisel korrakaitseorganiga koostöö, teabevahetuse ja tegevuse dokumenteerimise korda; 6) järgib ülesande täitmisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse, inimväärikuse ja põhiõiguste kaitse põhimõtteid. § 8. Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine (1) Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku järelevalvesse kaasamise vajadusest tingitud käesoleva määruse § 7 kohase väljaõppega ning riiklikku järelevalvesse kaasamisega seotud otsene mõistlik kulu. (2) Kaitsevägi või Kaitseliit esitab lõikes 1 nimetatud kulu hüvitamise taotluse kaasavale korrakaitseorganile 30 päeva jooksul väljaõppe lõppemisest või kaasamise tähtaja lõppemisest. (3) Kaasav korrakaitseorgan hüvitab lõikes 1 nimetatud kulu oma eelarvest või selle katmiseks taotletakse vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel kehtestatud korras. (4) Kaitseliidu liikmele kaasamise käigus tekkinud kulu hüvitatakse Kaitseliidu seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär 5  Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord“ kehtestatakse korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 824 lõike 1 alusel. Määrusega kehtestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise täpsem tingimused ja kord, sealhulgas kaasamise taotlemise ja otsustamise kord, kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused, väljaõppe kord ja õpiväljundid, eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded ning kaasamise ja väljaõppega kaasneva kulu hüvitamise kord. Määrus reguleerib sealjuures Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta. Kehtivas õiguses reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise korralduslikke küsimusi ja eritunnuse kasutamist Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ (edaspidi määrus nr 144) siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“. Määrus nr 144, mis käsitleb üksnes kaasamist ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta, on kehtestatud hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ja päästeseaduse § 311 lõike 2 alusel. 1. oktoobril 2026 jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS), millega tunnistatakse nimetatud volitusnormid kehtetuks.1 Volitusnormide kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kehtetuks selle alusel antud määrused, mistõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus. Alates 1. oktoobrist 2026 reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist KorSi ühtsetel alustel2 nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta kaasamise korral. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise eesmärk on võimaldada nende isikute ja vahendite kasutamist korrakaitseorgani ülesannete täitmise toetamiseks olukorras, kus korrakaitseorgan ei saa ülesannet ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita. Kaasamine on seega täiendav ja erandlik abinõu, mida kasutatakse üksnes vajaduse korral ning nii kaua, kui korrakaitseorgani enda võimekus ei ole ülesande täitmiseks piisav. Kaitseväge ja Kaitseliitu ei kaasata avaliku korra eest vastutava isiku asemel avaliku korra kaitsmise kohustust täitma, vaid konkreetse korrakaitseorgani riikliku järelevalve ülesande 1 Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). – RT I, 30.06.2026, 1. 2 Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 821-824. – RT I, 09.07.2026, 55. 1 täitmisse. Kaasatud kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed tegutsevad seejuures korrakaitseorgani juhtimisel või tema korralduste alusel ning kaasamine ei tohi põhjendamatult takistada Kaitseväe ega Kaitseliidu põhiülesannete täitmist. KorSis sätestatud regulatsiooni eesmärk on võimaldada korrakaitseorganil vajaduse korral saada kiiresti ja paindlikult lisajõudu ning vahendeid. Määrusega reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist KorS § 82¹ lõikes 2 nimetatud järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse3: 1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ja demineerimistöö; 2) kriisiolukorra lahendamine; 3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra ajal; 4) riigipiiri valvamine; 5) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine; 6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmine; 7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine; 8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine; 9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine; 10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitab kaasav korrakaitseorgan. Kaasavaks korrakaitseorganiks on vastavalt pädevusele Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet või kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kes on asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik ([email protected]). Eelnõule on teinud juriidilise kontrolli õigusloome nõunik. Eelnõule tehakse keeletoimetus peale eelnõude infosüsteemis kooskõlastamist. 1.3 Eelnõu seos teiste õigusaktidega Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026 jõustuva KORKSiga, millega muudeti muu hulgas KorSi ning millega koondatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise regulatsioon KorSi. 3 KorS § 821 lõige 2. – RT I, 09.07.2026, 55. 2 KORKSi muudatustega muutuvad kehtetuks järgmiste määruste volitusnormid: • Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“; • Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse tagamisel“4; • Siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“5. Käesoleva määrusega koondatakse nimetatud regulatsioonide asjakohased küsimused ühtsesse määrusesse ning viiakse need kooskõlla 1. oktoobril 2026 jõustuva KorSi regulatsiooniga. Muu hulgas reguleeritakse senise Kaitseliidu liikmete küberturvalisuse tagamisse kaasamise asemel KorSi tähenduses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmise riikliku järelevalve ülesande täitmisse. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala ning terminid. Määrus reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta (lõige 1). Lõiked 2 ja 3 sätestavad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise käesoleva määruse tähenduses. Kaitseväe kaasamise korral võivad riiklikus järelevalves osaleda kaitseväelased. Kaitseliidu kaasamise korral võivad riiklikus järelevalves osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevad tegevväelased ning Kaitseliidu liikmed Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS) sätestatud ulatuses. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega võib KorS § 822 lõike 1 kohaselt kaasata üksnes nõutava väljaõppe läbinud kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme. Kaitseliidu toetajaliige võib KaLS § 26 lõike 3 kohaselt osaleda riiklikus järelevalves, kuid teda ei või kaasata riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. KaLS § 27 lõike 4 kohaselt võib sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel valitud auliiget kaasata KaLS § 4 lõike 1 4 Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse tagamisel“. – RT I, 10.07.2014, 3. 5 Siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“. – RT I, 09.06.2026, 9. 3 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning KaLS § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta päästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil. KaLS § 27 lõike 5 kohaselt võib sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel valitud auliiget kaasata üksnes KaLS § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning tema riiklikku järelevalvesse kaasamist seadus ette ei näe. Kaasatud isikud võivad kasutada Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olevaid ülesande täitmiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas tööriistu, sõidukeid ja ärakasutatavaid asju, mille valitsemist ei anta üle ega mida ei anta kaasavale korrakaitseorganile kasutamiseks riigivaraseaduse või Kaitseliidu seaduse alusel. Lõikes 4 sätestatakse, et Kaitseväe või Kaitseliidu esindaja osalemist sündmuse või kriisiolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövormis üksnes teabevahetuse, nõustamise või tegevuse koordineerimise eesmärgil ei käsitata Kaitseväe või Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamisena. Lõikega 4 säilitatakse ka senises regulatsioonis kasutatud põhimõtet. Kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ § 1 lõike 6 kohaselt ei loeta Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamiseks nende esindamist päästesündmuse lahendamiseks moodustatud staabis. Uues määruses ei seota erandit üksnes päästesündmuse lahendamiseks moodustatud staabiga, vaid see hõlmab ka muid sündmuse või kriisiolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövorme. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kaasamise taotlemine. Paragrahvis 2 määratakse kindlaks, milline korrakaitseorgan võib vastava riikliku järelevalve ülesande täitmiseks taotleda Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist, kellele taotlus esitatakse, millised andmed tuleb taotluses märkida ning kuidas taotlust menetletakse. Samuti nähakse ette erisus kiireloomuliseks juhuks, kui Kaitseväe või Kaitseliidu viivitamatu kaasamine on vajalik inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu. Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve ülesanded, mille täitmiseks esitab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet. Säte ei anna Politsei- ja Piirivalveametile ega Kaitsepolitseiametile uusi riikliku järelevalve ülesandeid ega laienda nende pädevust. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist saab taotleda üksnes see asutus, kes on konkreetse ülesande täitmisel pädev korrakaitseorgan. Lõike 1 punktides 1–7 nimetatud ülesanded vastavad KorS § 821 lõikes 2 sätestatud riikliku järelevalve ülesannetele, mille puhul võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmise toetamiseks. Punktis 1 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlemine otsingutööde tegemiseks maismaal lennuõnnetuse korral. Politsei ülesanne teha otsingutöid maismaal lennuõnnetuse korral on sätestatud politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 5. Tegemist on ülesandega, mille täitmisse on olnud võimalik Kaitseväge kaasata ka senise regulatsiooni alusel. Kaasav korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet. 4 Punktis 2 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlemine liikluse korraldamiseks ja reguleerimiseks ning turvalisuse tagamiseks. Liikluse korraldamise eesmärk on sätestatud liiklusseaduse § 6 lõikes 1 ning liikluse reguleerimine liiklusseaduse §-s 8. Liiklusseaduse § 6 lõike 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklusseaduse § 8 lõike 1 kohaselt reguleerib reguleerija liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud. Liiklusseaduse § 8 lõike 3 punkti 11 kohaselt võib kriisiolukorra ajal liiklust omandatud pädevuse piires reguleerida sellekohase väljaõppe saanud korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud reguleerija Kaitseväest või Kaitseliidust. Sellest tuleb eristada liiklusseaduse § 8 lõike 3 punktis 1 sätestatud Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija õigust reguleerida liiklust Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral. Punkti 3 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks riigipiiri valvamisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 4. Riigipiiri valvamise sisu tuleneb riigipiiri seaduse § 94 lõikest 1, mille kohaselt on riigipiiri valvamine patrull- ja vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuvat piiriületust ning piiriülest kuritegevust, sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ning kontrollida riigis viibimise õiguslikke aluseid. Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 6 kohaselt kuulub piirivalve valdkonna asjade korraldamine politsei ülesannete hulka. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine võib hõlmata riigipiiri valvamiseks vajalikku patrull- ja vaatlustegevust taotluses ja kaasamise otsuses määratud ulatuses. Kaasav korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet. Punkti 4 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmisse ja objektide valvamisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 5. Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 8 kohaselt kuulub politsei ülesannete hulka Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide ja välisministrite kaitsmine. Lisaks hõlmab ülesanne Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku poolt politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmist. Objektide valvamise puhul hõlmab ülesanne Vabariigi Valitsuse poolt politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 4 alusel määratud objektide ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt sama paragrahvi lõike 42 alusel määratud objektide valvamist. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine võimaldab vajaduse korral toetada Politsei- ja Piirivalveametit nimetatud isikute kaitsmisel ja objektide valvamisel, kui KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise tingimused on täidetud. Kaasav korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet. 5 Punkti 5 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet oma pädevuse piires taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks KORKSi alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 6. KORKS § 24 kohaselt hõlmab objektikaitse objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamist ja objekti valvet. Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, mille kaitse korraldamisel rakendatakse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud täiendavaid kaitsemeetmeid. Alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määrab maa-ala, ehitise või seadme Vabariigi Valitsus korraldusega. Ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määrab selle üldjuhul sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava objekti sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine võimaldab vajaduse korral kasutada nende isikkoosseisu ja vahendeid sellise objekti füüsilise kaitse ja valve toetamiseks, kui KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise tingimused on täidetud. Punktis 6 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 8. Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigivastaste (KarSi 15. peatükk), avaliku rahu vastaste (KarSi 16. peatükk) ning üldohtlike (KarSi 22. peatükk) süütegude toimepanemise ohu ennetamisse, väljaselgitamisse, tõrjumisse ja korrarikkumise kõrvaldamisse. Kaasav korrakaitseorgan on üldjuhul PPA, kuid teatud süütegude puhul võib see olla ka Kaitsepolitseiamet. Punkti 7 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine isikute ja vara kaitsmiseks mehitamata õhusõiduki eest. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 10. Selle eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu avaliku korra tagamiseks isikute ja vara kaitsmisel mehitamata õhusõidukist tuleneva ohu eest. Näiteks võimaldab alus kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu abi suurürituste ajal avaliku korra tagamisel. Mehitamata õhusõidukist tulenev oht võib ohustada muu hulgas isikute elu ja tervist ning vara. Kaasamise taotluse esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet oma pädevuse piires. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist KorS § 821 alusel tuleb eristada Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud Kaitseväe edasilükkamatust pädevusest mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumisel. Edasilükkamatu pädevus võimaldab Kaitseväel sekkuda juhul, kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda. KorS § 821 alusel kaasamine ja Kaitseväe edasilükkamatu pädevus ei ole üks ja sama tegevus 6 Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, millisel juhul kaasav korrakaitseorgan, s.t Päästeamet, esitab taotluse. Nendeks on päästesündmuse lahendamine ja demineerimistöö tegemine (punkt 1) ja ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine (punkt 2). Punktis 1 sätestatud päästesündmuse lahendamisse ja demineerimistöösse on olnud võimalik Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata ka senise regulatsiooni alusel. PäästeS § 3 lõike 1 kohaselt on päästesündmus ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. PäästeS § 3 lõike 11 kohaselt on päästetöö päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused. PäästeS § 3 lõike 12 kohaselt on demineerimistöö pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. KorS § 821 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata muu hulgas päästesündmuse lahendamisse ja demineerimistöösse. Kaasav korrakaitseorgan on Päästeamet. Punktis 2 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks ja varjumise korraldamiseks. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 9. KorSi regulatsioonis on ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine sätestatud eraldi riikliku järelevalve ülesandena, mille täitmisse võib KorS § 821 lõikes 1 sätestatud tingimustel kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse, et Riigi Infosüsteemi Amet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 7. Senise regulatsiooni kohaselt võib Kaitseliitu kaasata küberturvalisuse tagamisse pädeva ametiasutuse juhtimisel. Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt hõlmab küberturvalisuse tagamine riigi toimimise või elutähtsa teenuse jaoks vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu toimepidevuse tagamiseks või toimepidevust ohustavate ohtude tõrjumiseks aktiivsete või passiivsete meetmete võtmist. Selliseks tegevuseks võib muu hulgas olla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste turvatestimine, digitaalse informatsiooni monitoorimine ja analüüsimine ning nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse analüüsimine. Kui KorS § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib riiklikku järelevalvesse riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu liige käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada KorS §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 451 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid. 7 KorSi regulatsioonis käsitatakse ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmist riikliku järelevalve ülesandena, mille täitmisse võib kaasata nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu. Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) § 1 lõike 1 kohaselt hõlmab seaduse reguleerimisala muu hulgas ühiskonna toimimise seisukohast oluliste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid, vastutust ja järelevalvet ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise aluseid. KüTSi § 14 lõike 1 järgi teeb KüTSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet, kes on kõnealuses kontekstis korrakaitseorgan. Lõikes 4 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kriisiolukorra lahendamisse kaasamise taotluse esitamine. Taotluse esitab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kui ta on asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan. KORKS § 36 lõike 5 kohaselt võib kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus olla seaduses või riigi kriisiplaanis määratud valitsusasutus, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus. Kaitseväe või Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamiseks ei piisa siiski üksnes sellest, et asutus on kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus. Asutus peab olema ka selle riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan. Seetõttu sõltub kaasamise taotluse esitaja kriisiolukorra olemusest ja sellest, millise asutuse pädevusse asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmine kuulub. Lõikes 5 sätestatakse, kellele esitatakse kaasamise taotlus. Taotluse adressaati tuleb eristada kaasamise otsustajast. KorS § 823 lõike 1 kohaselt sõltub kaasamise otsustaja sellest, kas Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma selleta. Ilma nimetatud volituseta kaasamise otsustab Kaitseväe puhul Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ning Kaitseliidu puhul Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Seetõttu esitatakse taotlus Kaitseväele või Kaitseliidule kui asutusele ning taotluse edasine menetlemine sõltub taotletava kaasamise liigist. Lõikes 6 sätestatakse andmed, mis tuleb Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluses esitada. Taotlus peab sisaldama kaasamise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas andmeid, mille põhjal saab hinnata KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust ning määrata KorS § 823 lõikes 3 nimetatud kaasamise tingimused. Taotlusest peab selgelt nähtuma, kas Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta. Lisaks peab taotlus sisaldama piisavalt asjaolusid, et oleks võimalik hinnata kõigi KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust. Punkti 1 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise õiguslik alus ja ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu soovitakse kaasata. Selle põhjal peab olema võimalik kindlaks teha, millise KorS § 821 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve ülesande täitmiseks kaasamist taotletakse. 8 Punkti 2 kohaselt märgitakse, kas kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta. Selle eristamine on vajalik, kuna KorS § 823 lõike 1 kohaselt sõltub sellest kaasamise otsustaja. Ilma nimetatud volituseta kaasamise otsustab Kaitseväe puhul Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ja Kaitseliidu puhul Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Punkti 3 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise eesmärk ning põhjendatakse kaasamise vajadust. Taotlusest peab nähtuma, miks korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada või tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning millised selleks vajalikud muud vahendid tal puuduvad. Nende andmete esitamine võimaldab hinnata KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust. Punkti 4 kohaselt märgitakse taotluses kaasatavate isikute soovitud koguarv või selle ülempiir igal ajal. Andmed on vajalikud kaasamise ulatuse kindlaksmääramiseks. KorS § 823 lõike 3 punkti 1 kohaselt määratakse kaasamise otsuses kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir igal ajal. Punkti 5 kohaselt märgitakse kaasatavate vahendite kirjeldus ja soovitud hulk. See võimaldab Kaitseväel või Kaitseliidul hinnata, milliseid tema valduses olevaid vahendeid ülesande täitmiseks vajatakse ja kas neid on võimalik kaasamiseks kasutada. Punkti 6 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise soovitud tähtaeg. KorS § 823 lõike 3 punkti 2 kohaselt määratakse kaasamise otsuses kaasamise tähtaeg. Punkti 7 kohaselt märgitakse taotluses ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline ulatus, kui see on asjakohane. Teave võimaldab piiritleda kaasamise tegeliku ulatuse lähtuvalt täidetava ülesande olemusest. Nõue võimaldab piiritleda kaasamise ulatuse vastavalt täidetava riikliku järelevalve ülesande olemusele. Ülesande täitmine ei pruugi olla seotud üksnes kindla geograafilise piirkonnaga. Eelkõige ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisel võib kaasamise ulatus olla määratletav tehniliselt, näiteks konkreetse võrgu- või infosüsteemi või selle osa kaudu. Seetõttu peab taotlusest vajaduse korral nähtuma, millises ruumilises või tehnilises ulatuses Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse. Punkti 8 kohaselt märgitakse taotluses taotletavad riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid juhul, kui need erinevad KorS § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. KorS § 823 lõike 3 punkti 3 kohaselt määratakse kaasamise otsuses lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad KorS § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. Seetõttu peab võimalik kõrvalekalle seaduses sätestatud ulatusest nähtuma juba kaasamise taotlusest. 9 Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse kaasamise taotluse vorminõuded. Üldjuhul esitatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlus kirjalikus vormis. Kirjalik vorm võimaldab fikseerida kaasamise aluse, eesmärgi, ulatuse ja muud otsustamiseks vajalikud asjaolud ning tagab kaasamise eelduste ja tingimuste kontrollitavuse. Kui inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu on Kaitseväge või Kaitseliitu vaja kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis. Sellisel juhul tuleb taotlus kirjalikult vormistada niipea kui võimalik. Erand võimaldab kiireloomulises olukorras vältida viivitust, mis võiks kaasneda kirjaliku taotluse eelneva koostamisega, kuid säilitab kohustuse fikseerida kaasamise aluseks olnud asjaolud tagantjärele kirjalikult. Lõikes 9 sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus pärast kaasamise taotluse saamist. Kaitsevägi või Kaitseliit kontrollib esmalt taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele ning hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ja kaasamise mõju oma põhiülesannete täitmisele. Punkti 1 kohaselt kontrollib Kaitsevägi või Kaitseliit, kas taotlus vastab määruses sätestatud nõuetele, sealhulgas kas taotluses on esitatud lõikes 6 nõutud andmed. Kaitsevägi või Kaitseliit hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ning kaasamise mõju oma põhiülesannete täitmisele. Hindamisel tuleb muu hulgas arvestada ülesande täitmiseks vajaliku isikkoosseisu ja vahendite olemasolu ning seda, kas nende kasutamine riikliku järelevalve ülesande täitmiseks võimaldab jätkata Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete nõuetekohast täitmist (punkt 2). Punktis 3 sätestatakse edasine menetlus juhul, kui kaasamist taotletakse ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta. Sellisel juhul korraldab Kaitsevägi või Kaitseliit kaasamise otsuse ettevalmistamise. KorS § 823 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt otsustab sellise kaasamise Kaitseväe puhul Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ning Kaitseliidu puhul Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Punktis 4 sätestatakse edasine menetlus juhul, kui kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. Sellisel juhul edastab Kaitsevägi või Kaitseliit taotluse koos oma seisukohaga Kaitseministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoht võimaldab korralduse eelnõu ettevalmistamisel arvestada muu hulgas taotletud ülesande täitmise võimalikkust ning kaasamise mõju Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmisele. KorS § 823 lõike 1 punkti 3 kohaselt otsustab sellise kaasamise Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Lõikes 10 sätestatakse taotluse edasine menetlus juhul, kui kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. Pärast Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamist edastab taotluse esitanud asutus taotluse koos seisukohaga asjaomasele ministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. See tähendab, et taotlus esitatakse ministeeriumile, kelle valitsemisalasse taotluse esitanud asutus kuulub. Kui taotluse 10 esitanud asutus ei kuulu ministeeriumi valitsemisalasse, edastatakse taotlus ministeeriumile, kelle vastutusvaldkonda asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmine kuulub. Lõikes 11 sätestatakse asjaomase ministeeriumi ülesanded Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamisel. Ministeerium korraldab korralduse eelnõu koostamise, selle kooskõlastamise Kaitseministeeriumiga ning Vabariigi Presidendi nõusoleku saamise. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse kaasamise otsustamine. Lõike 1 punktides 1–3 sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustajad sõltuvalt sellest, kas kaasamine toimub riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta. Ilma nimetatud volituseta Kaitseväe kaasamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ning Kaitseliidu kaasamise Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega, otsustab kaasamise Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Lõikes 2 sätestatakse ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta tehtava kaasamise või kaasamisest keeldumise otsuse vorm ning kaasamise otsuse minimaalne sisu. Otsus vormistatakse kirjalikult. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt kaasamise õiguslik alus ja ülesanne, kaasatavate isikute koguarv või selle ülempiir igal ajal, kaasatavate vahendite kirjeldus ja hulk, kaasamise tähtaeg ning ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline ulatus, kui see on asjakohane. Nende andmete esitamine tagab, et kaasamise ulatus ja tingimused on otsuses üheselt kindlaks määratud. Lõikes 3 nähakse kiireloomulise olukorra jaoks ette erand lõikes 2 sätestatud kirjaliku vormi nõudest. Kui inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu on Kaitseväge või Kaitseliitu vaja kaasata viivitamata, võib ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise otsuse teha muus vormis. Sellisel juhul tuleb otsus kirjalikult vormistada niipea kui võimalik. Erand kohaldub üksnes lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kaasamisele ega kohaldu riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamisele, mille otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Lõikes 4 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise otsuse vorm ja menetlemise kord. Sellise kaasamise otsustab KorS § 823 lõike 1 punkti 3 kohaselt Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul ning otsus vormistatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega otsus vormistatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitatakse otsustamiseks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastusel ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Seega Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valmistab ette ja esitab kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile see ministeerium, kelle valitsemisalasse kaasamist taotlenud 11 korrakaitseorgan kuulub. Vabariigi Valitsus otsustab Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise kaitseministri kooskõlastuse ja Vabariigi Presidendi nõusoleku alusel. Lõikes 5 sätestatakse kaasamise otsusest teavitamise kord. Kui kaasamise otsuse teeb lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud organ, teavitatakse kaasamise või kaasamisest keeldumise otsusest viivitamata kaasamist taotlenud asutust ja Kaitseministeeriumi. Teavitamine tagab, et kaasamist taotlenud korrakaitseorgan saab viivitamata teada taotluse lahendamisest ning Kaitseministeeriumil on ülevaade Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamisest. Lõike 1 punktis 3 nimetatud ehk riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise otsusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest. Nimetatud teavitamiskohustus tuleneb KorS § 823 lõikest 2. Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse kaasamise ennetähtaegse lõpetamise ja pikendamise tingimused. Lõike 6 kohaselt võib kaasamise otsustanud organ Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise enne tähtaega lõpetada, kui kaasamise jätkumine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist. Enne kaasamise lõpetamist tuleb sellest teavitada korrakaitseorganit. Säte vastab KorS § 823 lõikele 5 ning võimaldab lõpetada kaasamise olukorras, kus selle jätkamine hakkaks põhjendamatult mõjutama Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist. Lõike 7 kohaselt võib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist pikendada kuni 30 päeva kaupa. Pikendamisel tuleb uuesti järgida nii KorSis kui ka määruses sätestatud kaasamise tingimusi ja korda. Säte vastab KorS § 823 lõikele 4, mille kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kuni 30 päevaks ning kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa. See tähendab, et pikendamine ei ole automaatne, vaid enne iga pikendamist tuleb uuesti hinnata kaasamise eelduste täidetust ja järgida kaasamise otsustamiseks ette nähtud menetlust. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus. Lõikes 1 sätestatakse kaasatud kaitseväelase või Kaitseliidu liikme alluvus ülesande täitmisel. Kaasamise otsuses määratakse, kas kaasatud isik allutatakse vahetult ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või Kaitseväe või Kaitseliidu käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt (punktid 1 ja 2). Säte täpsustab KorS § 821 lõikes 3 sätestatud alluvust ning võimaldab valida ülesande iseloomust ja kaasatud üksuse korraldusest lähtuva sobiva juhtimise. Mõlemal juhul toimub riikliku järelevalve ülesande täitmine korrakaitseorgani juhtimisel. Punktis 2 sätestatud erisus võib olla asjakohane näiteks juhul, kui kaasav korrakaitseorgan ei saa päästesündmuse lahendamisel kohapeal viibida ning puudub korrakaitseorgani ametnik, kellele kaasatud kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed saaks vahetult allutada. Sellisel juhul täidavad kaasatud isikud ülesannet Kaitseväe või Kaitseliidu käsuõigusega ülema või juhi kaudu, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt. 12 Lõikes 2 sätestatakse, et käsuõigusega ülema või juhi määrab vastavalt Kaitsevägi või Kaitseliit. Säte täpsustab alluvust olukorras, kus kaasatud kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed ei allu ülesande täitmisel vahetult korrakaitseorgani ametnikule, vaid tegutsevad Kaitseväe või Kaitseliidu käsuõigusega ülema või juhi kaudu. Sellisel juhul määrab Kaitsevägi või Kaitseliit isiku, kellel on kaasatud isikute suhtes käsuõigus ja kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt. Lõikes 3 sätestatakse juhud, mil ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus ülesande täitmiseks antud korralduse täitmisest keelduda. Korralduse täitmisest võib keelduda, kui selle täitmine võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema alluvate elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara või kui korralduse täitmine eeldab teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid või terviseseisundit, mida korralduse saajal ei ole (punktid 1 ja 2). Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus riikliku järelevalve ülesande täitmiseks antud korraldus ületab kaasatud isiku tegelikku väljaõpet või võimekust või põhjustab ülesande eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalse ohu. Lõikes 3 sätestatud korralduse täitmisest keeldumise alused ei asenda Kaitseväe korralduse seaduses (edaspidi KKS) sätestatud käsu regulatsiooni. Vastavalt KKS § 29 lõigetele 2 ja 3 peab käsk olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega ega tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust. KKS §-s 33 sätestatakse tühise käsu alused ja sellise käsu täitmise kord ning §-s 34 keelatud käsu alused ja täitmise kord. KKS § 33 sätestab tühise käsu alused (lg 1), keelu sellist käsku anda (lg 2), põhimõtte, et tühist käsku ei pea täitma (lg 3), ning tühisest käsust ette kandmise korra (lg 4). KKS § 34 reguleerib keelatud käsu aluseid (lg 1), kohustust keelatud käsk täita (lg 2) ning keelatud käsust ette kandmise korda pärast täitmist (lg 3). Kaitseliidu liikme suhtes kohaldatakse vastavalt Kaitseliidu seaduses sätestatud käsu regulatsiooni. KaLS § 38 sätestab juhud, mil käsu saajal on õigus käsu täitmisest keelduda, sealhulgas juhul, kui käsk on vastuolus seadusega, ületab käsuandja pädevust, nõuab teo tegemist, milleks käsu saajal puudub õigus, või on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale (KaLS § 1 lõige 1 punktid 1-8). Lõikes 4 sätestatakse korralduse täitmisest keeldumise põhjendamise ja teavitamise kohustus. Kui kaitseväelane või Kaitseliidu liige keeldub lõikes 3 sätestatud alusel korralduse täitmisest, peab ta põhjendama keeldumist korralduse andjale ning teavitama sellest viivitamata oma vahetut ülemat. Vahetu ülema teavitamine tagab, et Kaitseväel või Kaitseliidul on viivitamata teave ülesande täitmist mõjutavast asjaolust. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasatud kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded. Eritunnuse eesmärk on võimaldada eristada riikliku järelevalve ülesannet täitvat kaitseväelast või Kaitseliidu tegevliiget teistest Kaitseväe ja Kaitseliidu liikmetest ning teha tema osalemine korrakaitseorgani ülesande täitmisel isikutele 13 selgelt äratuntavaks. Lõigete 1 ja 2 kohaselt kannab riiklikku järelevalvesse kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige vormiriietust koos ohutusvestiga. Nõue lähtub KorS § 822 lõikest 2, mille kohaselt peab kaasatud kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige kandma ülesande täitmisel vormiriietust koos eritunnusega. Ohutusvesti kandmise eesmärk on suurendada kaasatud isiku märgatavust ning võimaldada tuvastada, millised isikud osalevad riikliku järelevalve ülesande täitmises. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse ohutusvestil kasutatava eritunnuse nõuded. Nõuete eesmärk on tagada, et riikliku järelevalve ülesande täitmisse kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige oleks ülesande täitmisel selgelt äratuntav. Lõikes 5 sätestatakse KorS § 822 lõikes 3 ette nähtud võimalus loobuda ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul korrakaitseorgani loal vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest. Erand võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui ülesande täitmise viisist tulenevalt ei täida vormiriietus ja eritunnus oma tavapärast eristamis- ja äratundmisfunktsiooni. Näiteks võib Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamisel ühiskonna toimimise seisukohast olulise võrgu- ja infosüsteemi kaitsmisse toimuda ülesande täitmine infosüsteemis või muus tehnilises keskkonnas, kus vormiriietuse ja eritunnuse kandmine ei aita kaasatud isikut ülesande täitjana tuvastada ning selle nõudmine ei ole seetõttu otstarbekas. Samuti võib erand olla põhjendatud muu ülesande puhul, mille iseloomust tulenevalt võib vormiriietuse või eritunnuse kasutamine takistada ülesande eesmärgipärast täitmist. Erandi kohaldamise üle otsustab korrakaitseorgan, kelle loata vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest loobuda ei või. Eelnõu §-s 6 sätestatakse riiklikus järelevalves kasutatava Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduki tähistamise nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega. Nõue lähtub KorS § 822 lõikest 2, mille kohaselt peab kaasatud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme kasutatav sõiduk olema tähistatud eritunnusega. Tähistuse eesmärk on võimaldada eristada riikliku järelevalve ülesande täitmisel kasutatavat Kaitseväe või Kaitseliidu sõidukit nende muudeks ülesanneteks kasutatavatest sõidukitest. Lõigetes 2–4 sätestatakse sõidukil kasutatava eritunnuse kujunduse ja paigutuse nõuded. Nõuete eesmärk on tagada tähistuse ühetaolisus, nähtavus ja loetavus ning seeläbi võimalus tuvastada, et sõidukit kasutatakse riikliku järelevalve ülesande täitmisel. Lõikes 5 sätestatakse KorS § 822 lõikes 3 ette nähtud võimalus erandjuhul loobuda ülesande iseloomust tuleneval, sealhulgas sõltuvalt ka ülesande aegkriitilisusest, korrakaitseorgani loal sõiduki eritunnuse kasutamisest. Erand võib olla põhjendatud juhul, kui sõiduki tähistamine ei ole konkreetse ülesande täitmise viisi arvestades vajalik või võib takistada ülesande eesmärgipärast täitmist. Eelnõu §-s 7 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete väljaõppe korraldus ning riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu tegevliikmete väljaõppe õpiväljundid. 14 Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasatava kaitseväelase või Kaitseliidu liikme ülesandepõhise juhendamise nõue. Kuna sellisel kaasamisel ei anta kaasatud isikule õigust kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ega vahetut sundi, ei ole vajalik lõigetes 2 ja 3 sätestatud väljaõppe läbimine. Enne ülesande täitmisele asumist peab kaasatud isik siiski teadma, millist ülesannet ta täidab, kellele ta ülesande täitmisel allub ning milliseid ohutusnõudeid tuleb järgida. Juhendamise korraldab kaasav korrakaitseorgan, kelle ülesande täitmisse Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse ning kellel on seetõttu vajalik teave konkreetse ülesande ja selle täitmise tingimuste kohta. Lõikes 2 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatava kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe korraldus. KorS § 822 lõike 1 kohaselt võib sellise volitusega kaasata üksnes kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme, kes on läbinud riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ning omandanud asjaomase ülesande täitmiseks ning riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Väljaõppe korraldab kaasav korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga. Korrakaitseorgani osalemine väljaõppe korraldamisel on vajalik, kuna väljaõpe peab vastama ülesandele ning kaasatud isikule antavatele riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitustele. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine väljaõppe korraldamisse võimaldab arvestada kaasatavate isikute olemasolevaid teadmisi, oskusi ja väljaõpet ning vältida juba omandatud teadmiste ja oskuste põhjendamatut kordamist. Lõikes 3 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatava kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe minimaalsed õpiväljundid. Õpiväljundid täpsustavad teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis peavad olema omandatud enne sellise volitusega riiklikku järelevalvesse kaasamist. Väljaõppe tulemusena peab kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige tundma kaasamise õiguslikke aluseid, talle antud ülesannet, oma pädevuse piire ja alluvuse korraldust ning teadma talle antud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituste aluseid, ulatust ja piire. Kaasatud isik peab seega mõistma, millisel õiguslikul alusel ja millise ülesande täitmiseks ta tegutseb ning milliseid volitusi ja millises ulatuses tal ülesande täitmisel kasutada lubatakse. Lisaks õigusalastele teadmistele peab väljaõpe andma praktilise oskuse kohaldada lubatud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult ning kasutada ülesande täitmisel lubatud erivahendeid ja relvi ohutult ja õiguspäraselt. Üksnes meetmete ja vahetu sunni kohaldamise aluste teadmisest ei piisa, vaid kaasatud isik peab oskama hinnata konkreetset olukorda, valida eesmärgi saavutamiseks sobiva ja proportsionaalse tegutsemisviisi ning kasutada talle lubatud vahendeid viisil, mis väldib põhjendamatut kahju isikutele ja varale. Väljaõpe peab samuti tagama, et kaasatud isik tunneb korrakaitseorganiga koostöö, teabevahetuse ja tegevuse dokumenteerimise korda. See on vajalik, et kaasatud isik oskaks ülesannet täita talle määratud alluvuskorralduse kohaselt, edastada ülesande täitmiseks vajalikku teavet ning 15 dokumenteerida oma tegevust kohaldatavate nõuete järgi. Õpiväljundid hõlmavad ka ülesande täitmisel vajalikku hoiakut. Kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige peab tegutsema seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides ning austama inimväärikust ja põhiõigusi. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisega võib kaasneda isiku õiguste oluline riive, mistõttu peab kaasatud isik suutma oma tegevuses hinnata sekkumise vajalikkust ja ulatust ning hoiduma põhjendamatust või ülemäärasest sekkumisest. Eelnõu §-s 8 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasamiseks vajaliku väljaõppe ja kaasamisega seotud kulu hüvitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku järelevalvesse kaasamise vajadusest tingitud eelnõukohase § 7 kohase väljaõppega ning riiklikku järelevalvesse kaasamisega seotud otsene mõistlik kulu. Hüvitamisele kuulub seega kulu, mis on vahetult seotud konkreetseks kaasamiseks vajaliku ettevalmistuse või kaasamisega ning mida ei oleks ilma selle kaasamiseta tekkinud. Otsese mõistliku kulu põhimõte vastab senises kaasamise regulatsioonis kasutatud lahendusele. Võrreldes senise regulatsiooniga hõlmab hüvitatav kulu sõnaselgelt ka konkreetse kaasamise vajadusest tingitud väljaõppe kulu. See on vajalik, kuna riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise eelduseks on nõuetekohase väljaõppe läbimine. Hüvitamisele ei kuulu siiski kogu Kaitseväe või Kaitseliidu tavapärase väljaõppe kulu, vaid üksnes selline otsene mõistlik kulu, mis on tingitud konkreetsest riiklikku järelevalvesse kaasamise vajadusest. Lõikes 2 sätestatakse kulu hüvitamise taotluse esitamise kord ja tähtaeg. Taotluse esitab Kaitsevägi või Kaitseliit kaasavale korrakaitseorganile 30 päeva jooksul väljaõppe lõppemisest või kaasamise tähtaja lõppemisest. Lõikes 3 sätestatakse kulu katmise põhimõte. Kaasav korrakaitseorgan hüvitab kulu oma eelarvest või selle katmiseks taotletakse vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel kehtestatud korras. Lahendus lähtub põhimõttest, et kaasamisega seotud kulu kannab eelkõige asutus, kelle riikliku järelevalve ülesande täitmiseks Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse. Lõikes 4 sätestatakse Kaitseliidu liikmele kaasamise käigus tekkinud kulu hüvitamise erikord. Kaitseliidu liikmele hüvitatakse tema isiklikult kantud kulu Kaitseliidu seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Määrusega seni kehtinud regulatsiooni ei muudeta. Eelnõu § 9 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. 16 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Määrusega koondatakse senine eri õigusaktides paiknev regulatsioon ühte rakendusakti ning kehtestatakse KorS §-des 821–823 sätestatud kaasamise regulatsiooni rakendamiseks ühtne kord. Sealjuures Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisega seotud põhimõtteid võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga oluliselt ei muudeta. Määruse peamine mõju avaldub riigi julgeolekule ning riigiasutuste korraldusele ja töökorraldusele. Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju, mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Võimalik mõju nendes valdkondades võib avalduda üksnes konkreetse ohu või kriisiolukorra lahendamisel ning sõltub eelkõige sündmuse asjaoludest ja olemusest. Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on positiivne. Määrusega kehtestatav ühtne kaasamise kord võimaldab korrakaitseorganil kasutada seaduses sätestatud tingimustel Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu, vahendeid ja võimeid olukorras, kus korrakaitseorgan ei suuda oma ülesannet ise ega muude tema käsutuses olevate võimalustega õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita. Sellega suureneb riigi võime täita KorS § 821 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve ülesandeid, sealhulgas lahendada nii päästesündmusi ja teha demineerimistöid, lahendada kriisiolukordi, korraldada liiklust ja tagada turvalisust, valvata riigipiiri, kaitsta isikuid ja objekte, kaitsta ühiskonna toimimise seisukohast olulisi võrgu- ja infosüsteeme. Samas võib Kaitseväe või Kaitseliidu ulatuslik või pikaajaline kaasamine vähendada ajutiselt nende võimet täita põhiülesandeid. Seda riski vähendab kohustus hinnata enne kaasamist selle mõju põhiülesannete täitmisele ning võimalus kaasamine enne tähtaja lõppu lõpetada, kui selle jätkumine hakkab põhiülesannete täitmist märkimisväärselt takistama. Seetõttu võimaldab määrus kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu võimeid riikliku järelevalve ülesannete täitmisel viisil, mis arvestab samaaegselt riigi sõjalise kaitse vajadusega. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja halduskoormusele Määrusel on otsene mõju riigiasutuste töökorraldusele. Peamised mõjutatud asutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet, muud asjaomast riikliku järelevalve ülesannet täitvad kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused, Kaitsevägi, Kaitseliit. Täiendav töökoormus tekib eelkõige konkreetse kaasamisvajaduse korral. Korrakaitseorgan peab koostama kaasamise taotluse, põhjendama kaasamise vajadust ning määratlema taotletava kaasamise ulatuse. Kaitsevägi või Kaitseliit peab omakorda hindama oma võimekust ülesannet täita ning kaasamise mõju põhiülesannete täitmisele. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise korral peab korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või 17 Kaitseliiduga korraldama ka nõutava väljaõppe. Väljaõppe vajadus ja maht sõltuvad täidetavast ülesandest, kaasatud isikule antavatest volitustest ning tema olemasolevatest teadmistest ja oskustest. Kuna Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine toimub üksnes vajaduse korral, ei ole võimalik ette kindlaks määrata kaasamiste arvu ega nendega seotud töökoormuse täpset suurenemist. Mõju on seetõttu juhtumipõhine. Samas aitab ühtse menetluskorra kehtestamine vähendada kaasamisega seotud korralduslikku ebaselgust ning võimaldab asutustel vajalikud tegevused, vastutuse ja teabevahetuse ette selgemalt korraldada. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulu Määruse rakendamisega ei ole seotud lisategevusi. Määruse jõustumisega ei kaasne automaatselt kulu ega tulu. Kulu riigieelarvele võib tekkida ainult siis, kui käesoleva määruse alusel otsustatakse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata. Selle kulu suurust peab taotleja suutma kaasamist taotledes prognoosida. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026 samaaegselt volitusnormi jõustumisega. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele, Päästeametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Välisluureametile, Kaitseliidule, Kaitseressursside Ametile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. 18 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/26-1009 - Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/944f0015-425b-4eee-a78e-68cd8d30b807 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/944f0015-425b-4eee-a78e-68cd8d30b807?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main