KORRALDUS
22.09.2026 nr 1.1-3/26/601
Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee
km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks
Transpordiamet algatas 15.07.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19203 Are-Suigu tee
km 12 asuva Timmermanni viadukti (BR2205) ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101
lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni
viadukt paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 80901:018:2920; 80801:002:0078;
80901:001:1738; 80901:001:1739; 80901:001:1740; 80601:001:0029; 80601:001:0031;
80901:001:1799; 80901:001:1804; 80901:001:1796; 80901:001:1741) Pärnu maakonnas, Tori
vallas, Suigu külas.
Projekti koostamise aluseks on 13.02.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering "Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine".
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt K-Projekt AS tööle nr 25028 „Põhiprojekt DPS1 riigitee nr
19203 Are-Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed
(OR2215)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/wmwecTlKfl6L8QF.
Käesoleva menetluse käigus antakse ehitusluba riigiteel 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva
Timmermanni viaduktile (BR2205). Paralleelselt on käimas ehitusloa menetlus Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametis teiste projekteeritud teede osas.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti
ehitus, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud
ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid
jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning
tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning RB Rail
AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi
TTJA) kaheksale Rail Baltica raudteelõigule keskkonnamõju hindamised ehitusprojekti
koostamise käigus. TTJA tunnistas 21.02.2025 kirjaga nr 16-6/20-17539-081 Rail Balticu
raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande
nõuetele vastavaks.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud ka Rail Baltica
Timmermanni viadukti ja teede rajamise keskkonnamõjusid, leiab Transpordiamet, et
keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub.
Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste
seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest
tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõike 2,
majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike
3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 9 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti
ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Rail Baltic Estonia OÜ.
4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse
kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ave Kallo
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-
Suigu tee km 12 asuva Timmermanni
viadukti ehitamiseks“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/26/601
Tee ehitusloa andmise kuupäev 22.09.2026
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Ave Kallo
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“ lisas 2
„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Vastavalt jäätmeseaduse § 28 lg 1 on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses
olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks
õigust omavale isikule..
3. Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike
jäätmete osas eraldi.
4. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine
keskkonda.
5. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja
olemasolevat kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju
hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus projektikohaselt on raudtee kavandatud
süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole ehitustehniliselt
võimalik vältida.
6. Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning
vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil.
7. Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist
allavoolu.Selleks sobivad näiteks ajutised kaavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus
on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi
sissekanne võib põhjustada koelmute mudastumist ja häirida kalade kudemist. Ajutiste
1
valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete allavoolu liikumist.
8. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel on eriti oluline kinni pidada kemikaalide
ja kütuste käitlemisnõuetest.
9. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras, kõikidele normidele vastavaid ja hooldatud
transpordi- ja ehitusmasinaid ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte-
ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda.
10. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud
veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude
kallastel piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike
aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest sillal/truubil.
Ehitusaegsete ajutiste kontorite, ladude, töökodade, kütuse hoidmise, jäätmete ning
materjali ladustamise aladeks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee
sattumine veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse
järelevalveinseneri poolt.
11. Ehitusaegsed ehitusmasinate hoidmise, hooldamise ja tankimise alad jms ei tohi olla
rajatud veekogude veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida
ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja
allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks)
ja tankimiseks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine
veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse
järelevalveinseneri poolt.
12. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema
sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja
põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude
veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.
13. (Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning
kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb
laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või
veereostus tuleb koheselt likvideerida.
14. Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem
vajadusel enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee
ärajuhtimine maantee juurest toimida.
15. Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt
eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata
taaskasutusse muudele objektidele.
16. Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa-
ala ulatust, vältides tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui
on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool raudteemaad ja teemaad, tuleb selleks
eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid.
17. Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid
ennetusmeetmeid (kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine
vahetult pärast muldkeha valmimist, erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta
aladel jne).
18. Vältimaks looduslikku tasakaalu ohustavateks (invasiivseteks) võõrliikideks olevate
taimeliikide levikut kasvumullaga, tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel
kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide
seemnete leviku vältimiseks mujalt toodud kasvumullaga (sh kompostmullaga) ei tohi
mulda teadlikult tuua kohtadest, kus on tuvastatud invasiivse võõrliigi olemasolu.
19. Jäätmetest toodetud ja tooteks muudetud komposti kasutamise puhul on oluline, et
kompostmuld ei sisaldaks kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid, samuti
looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid
ühendeid. Seda tuleb enne kasutamist analüüsiga tõendada.
2
20. Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud
kooskõlastama tegevuse Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt
ameti poolt väljastatud tingimustele ja juhistele.
21. Kasvupinnast ei tohi ladustada üle kahe aasta selles oleva mikrofloora hävimise
vältimiseks, samuti tuleb vältida kasupinnase liigset tihendamist.
22. Juhul, kui ehitustööde käigus leitakse jääkreostust, siis tuleb peatada pinnasetööd, eraldada
leiuala või leitud reostunud pinnas, võtta pinnaseproovid, et tuvastada pinnases oleva
jääkreostuse olemus ja otsustada vajalike meetmete üle. Leiud tuleb dokumenteerida ja
vajadusel teavitada Keskkonnaametit.
23. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta
perioodil) teostada tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde
algust tuleb koos tee omanikuga leida lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega
külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine tolmuvabana.
24. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,
teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu
teket ja levikut.
25. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem
tolmu levikut takistava kattega.
26. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida
ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 500 m raadiuses asuvad
majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende
hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul,
kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt
niisutamine, kinnised veokid).
27. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb
perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.
28. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).
29. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud
ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas.
30. Juhul, kui ehitustöödel (näiteks viadukti või silla rajamiseks) kasutatakse vaiade
rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb
ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedal olevates elamutes ei ületaks normikohast
taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt kasutatava ehitustehnoloogia
vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb ehitustööde kavandamisel hinnata, kas tema
kasutatav ehitustehnoloogia võib põhjustada ülemäärast vibratsiooni lähedalasuvates
hoonetes.
31. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete
seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral)
saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.
32. Ehitusaegse liiklusega, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on
oluline tagada ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest
ebarahuldavas seisukorras (auklik ja ära vajunud) tee põhjustab suuremat vibratsiooni
ümbritseval alal kui heas seisukorras tee.
33. Raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi, et vältida lindude hukkumist.
Keskkonnaameti hinnangul peab pesitsusperioodi ajavahemik, millal raietöid teostada ei
tohi, olema 15.04-15.07.
34. Raadamist ja suuremaid ehitustöid tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate,
kahepaiksete, kalade ja selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude
sigimisperioodil. Ehitustööde planeerimisse tuleb kaasata liigirühmade eksperdid, kes iga
kaitstava liigi elupaigas ütlevad ehitajale, millal võib teostada raieid, raadamist ja suure
häiringuga ehitustöid.
35. "Samuti tuleb kavandada mürarikkad ehitustööd väljapoole lindude sigimisaega, sest müra
3
vähendab lindude sigimisedukust. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille
müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi
näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB.
36. Vajadusel kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle
vahetus ümbruses pesitsevad ning täpsustab kohapõhiseid piiranguid. Üld meetmena
käsitletakse lindude pesitsusperioodina 15.04-15.07."
37. Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte
kavandada arheoloogilise väärtusega alade uurimata aladele.
38. Ehitustööde, eriti ettevalmistustööde (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase
teisaldamine) käigus tuleb arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib
tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid. Eelnimetatud piirkondades võib ka
uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb
ehitustööde käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.
39. Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on
kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada
Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib
leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub
ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või
muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.
40. Oluline on teavitada kohalikke omavalitsusi ja elanikke ehitustööde algusest, korraldusest
ja kestvusest. Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt
hulka kohalikust kogukonnast haarav. Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede
valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi
aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke
lahendusi ehitustöödest osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi
organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral vastavate teenuste osutamiseks.
41. Kui kaevu lähi piirkonnas teostatakse raudteetrassi rajamisel vaiamistöid ((kuni 100 m
kaevust)), tuleb sellest puurkaevu omanikku eelnevalt teavitada. Enne vaiamise alustamist
tuleb võtta kaevust veeproov ning seejärel jälgida regulaarselt kaevuvee hägusust. Kui
puurkaevu vesi läheb tööde läbiviimise perioodil häguseks, tuleb tööde teostajal peale
ehitustöid teostada puurkaevu puhastuspumpamine. Kuni puhastuseni tuleb tööde teostajal
tagada veetarbija(te) veevarustus puhta joogiveega.
42. Kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000 m3
ööpäevas või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui kogus
ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja §.
1. Andmed tee kohta
Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi K-Projekt
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12203754
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Ahtri tn 6a, Kesklinna linnaosa, 10151
Tallinn, Harju maakond
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6264100
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
4
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19203 Are-
Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga
ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed
(OR2215)
2.7 Tee ehitusprojekti number 25028
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas
nr
1 Tarbijakaitse ja Tehnilise /…/ Otsus:
Järelevalve Amet Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastab ehitusloa eelnõu tingimusteta. 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
Kiri nr: 16-12/26-11203-002
2 Majandus- ja - Põhjendus:
Kommunikatsiooniministeerium *Vt märkus.
3 Maa- ja Ruumiamet - Otsus:
Pädev asutus loeb EhS § 42 lg 9 alusel eelnõu kooskõlastatuks.
4 Kliimaministeerium -
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Rail Baltic Estonia OÜ /…/ Otsus:
Anname menetluses nõustumise tingimusel, et enne ehitustöödega alustamist peab ehitusprojekt ja tööde 1. Kooskõlastada ehitusprojekt ja tööde teostamise
Kiri nr: teostamise dokumentatsioon olema Rail Baltic Estonia OÜ poolt kooskõlastatud. dokumentatsioon Rail Baltic Estonia OÜ-ga.
V2026-RBEE-RBE-COM-K- 2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa
00210 eelnõule.
2 Pärnumaa Ühistranspordikeskus Pärnumaa Ühistranspordikeskus kooskõlastab Timmermanni viadukti ehitusloa eelnõu. Otsus:
1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa
16.07.2026 e-kiri eelnõule.
3 Keskkonnaamet /…/ Otsus:
1. Lisada ehitusloa kõrval tingimuseks:
Kiri nr: 6-2/26/13277-2 Kavandatud tööd ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, 1.1 kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära
mistõttu kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek (kooskõlastus) ehitusloa andmiseks vajalik ei ole. Esitame juhtida rohkem kui 1000 m3 ööpäevas või põhjavee
alljärgnevad märkused, millega palume arvestada. ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui
kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja §
Maa-ameti kaardirakenduse 1:50000 põhjaveekaitstuse kihi järgi jääb suur osa projektialast nõrgalt kaitstud 188 lg 1 p 11 alusel taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba.
põhjaveega alale.
Seega ehitustööde kavandamisel ja korraldamisel tuleb eriti kinni pidada kemikaalide ja kütuste 2. Muuta ehitusloa kõrvaltingimuse nr 2 ja nr 36 sõnastust
käitlemisnõuetest, et veesaaste ei sattuks pinnase ja pinnavee kaudu põhjavette. järgmiselt:
Samuti on nõrgalt kaitstud alal soovitatav vältida puurimistöid, mis läbistab mitmeid põhjaveekihte. Kui 2.1 Vastavalt jäätmeseaduse § 28 lg 1 on jäätmevaldaja
osutub vajalikuks veetaseme alandamine detailse tööprojekti raames, on vajalik teostada piirkonnas kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt
täiendavad kohaspetsiifilised hüdrogeoloogilised uuringud, et teha kindlaks tegelikud põhjaveetasemed, kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks
voolusuund ja võimalik mõju piirkonna kaevudele ja põhjaveest sõltuvatele kooslustele ning rakendada õigust omavale isikule.
meetmeid põhjavee sügavamate kihtide saastumise vältimiseks. 2.2 lindude pesitsusperioodina 15.04-15.07.
Lisaks on soovitatav välistada ladustamisalade ja masinaparkide rajamine. Kui ladustamisala või masinapark
rajatakse nõrgalt kaitstud põhjaveega kohtadesse, on kohustuslik kasutada materjali, mis takistab ehitusaegse
sademevee imbumist masinapargi hoiualalt põhjavette.
Põhjavee kaitse seisukohalt tuleb alal erilist tähelepanu pöörata kemikaalidele käitlusele, mille ohuna
ohutuskaardi jaos 2 on välja toodud GSH09-keskkonnaoht: oht veekeskkonnale. Kõik töötajad kes käitlevad
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“
lisa 2
vastavat kemikaali, kemikaali taarat või kemikaali jäätmeid peavad teadma ja järgima saaste ennetamise
meetmeid, ehitusettevõte peab tagama tehnilised vahendid kemikaali ohutuks hoidmiseks (sh lekkekontrolli
vahendid) ja tagama õnnetusjuhtumitega leketena kemikaali kokkukogumise vahendite kättesaadavuse
objektil (absorbendid, jne) ning vahendid jäätmekäitluseks.
Seletuskirja järgi esines vett välitööde käigus (06.2025) pooltes puuraukudes, kus see asus maapinnast
0,00…2,40 m sügavusel. Maapinna lähedal esinevad savikiht ja moreenid. Seetõttu võib hooajati pinnasevesi
tõusta maapinnale, tulenedes välja toodud pinnaste halvast veejuhtivusest.
Märgime, et kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000 m3 ööpäevas
või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas),
tuleb VeeS § 187 p 12 ja § 188 lg 1 p 11 alusel taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba.
Lisaks juhime tähelepanu, et tee ehitusloa eelnõus on kõrvaltingimusena nr 2 nimetatud, et tekkivad jäätmed
tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Soovitame selle asemel lähtuda jäätmeseaduse § 28 lg 1 sõnastusest, mille kohaselt jäätmevaldaja on
kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need
käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Selgitame, et lisaks jäätmekäitlusettevõtetele võib jäätmeid
käitlemiseks üle anda ka vastavat keskkonnakaitseluba omavale eraisikule või ettevõttele, kelle
põhitegevuseks ei ole jäätmete käitlemine.
Tee ehitusloa eelnõus on kõrvaltingimuses nr 36 muuhulgas kirjas, et üld meetmena käsitletakse lindude
pesitsusperioodina 15.04-15-07. Soovitame teksti parandada ja märkida 15.04-15.07.
4 Riigimetsa Majandamise - Põhjendus:
Keskus *Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.
5 Tori Vallavalitsus - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
1 Kablistaru Tutvusin Timmermanni viadukti ja Sanga ökodukti ehitusloa eelnõu Põhjendus:
80601:001:0028 dokumentidega. Minul mingeid vastuväiteid ei ole. Hooldusteed, millelt on juurdepääs Kablistaru ja Antsumetsa kinnistutele on ehitusloa eseme menetluse
piiridest väljas. Hooldusteedele väljastab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Antsumetsa Mida ma soovin, on see, et tehke see RB võimalikult kiirelt valmis, et Antsumetsa kinnistu juurdepääs projekteeritud hooldustee kaudu. Hooldusteelt pääseb Aasa kinnistu
80901:001:0764 saaksin ka uuel raudteel sõita enne kui kõigevägem ära kutsub. kaudu kulgeva ol.ol tee kaudu Antsumetsa kinnistule.
Kablistaru kinnistule juurdepääsu osas täiendatakse projekti, juurdepääs tagatakse hooldusteelt.
20.07.2026 e-kiri Joonise pealt ei selgu, aga ma oletan, et ökodukti teeninduteelt ma pääsen
oma Kablistaru kinnistule ja ökoduktiga külgnevale Antsumetsa kinnistule? Otsus:
Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“
lisa 2
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus tunnus
Nurme 80801:002:0311 Kraavipõllu 80901:018:4230
Aasa 80901:001:1791 Kalliste 80901:001:1803
Villema 80901:001:1779 Timmerimetsa 80901:018:5549
Nurme 80801:002:0312 Kivipõllu 80901:018:3370
Uus-Soone 80801:001:0835 Talvikese 80601:001:0030
Timmermanni 80901:001:1797 Alevi 80801:002:0351
Timmermanni 80901:001:1798
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
3