Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/26-1049 - Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.10.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b8e54a5-255a-46d2-bfc5-2bbcdc359d1a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b8e54a5-255a-46d2-bfc5-2bbcdc359d1a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 10.09.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 ja § 39 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitleva teabe osas on riigisaladuseks:“; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 22 ja 23 sõnastatakse järgmiselt: „22) kriisiolukorraks valmisoleku ja riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldav püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastav koondteave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel kuni 50 aastaks; 23) püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, sealhulgas tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 50 aastaks.“; 4) paragrahvi 5 lõike 5 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud demobilisatsiooni“; 5) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:  2 „5) Riigikantseleis julgeolekuasutuste tööd koordineeriva ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd korraldava struktuuriüksuse poolt koostatud ohuhinnangud, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut, ning riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks;“; 8) paragrahvi 7 lõike 9 punkti 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „teave“ tekstiosaga „, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut“; 9) paragrahvi 8 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti (edaspidi käesolevas lõikes objekt), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste valduses olevate objektide ja avaliku korra tagamiseks oluliste objektide valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) avaliku võimu organi kasutuses oleva või elutähtsa teenuse osutamisega või sisejulgeoleku tagamisega seotud objekti riskianalüüsis ja turvaplaanis objekti elektroonilist läbipääsu- või valvesüsteemi ning objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid ja lisaturvameetmeid käsitlev koondteave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 2) objekti, selle täpset paiknemist ning seoseid teiste objektidega käsitlev teave, mis ohustab kaitsemeetmete rakendamist, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks.“; 10) paragrahvi 26 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra“. § 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. Kristen Michal Peaminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Keit Kasemets Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) rakendamiseks. Eelnõuga kavandatud muudatused on valdavalt tehnilised. Määruse terminoloogia viiakse kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning selle rakendussätetega. Lisaks täpsustatakse Riigikantselei koostatud ohuhinnangutes, analüüsides ja muus asjaomases teabes sisalduva teabe salastamise aluseid. Muudatuse kohaselt hinnatakse teabe salastamise vajadust selle sisu põhjal, eelkõige lähtudes sellest, kas teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. See loob senisest õiguslikult selgema aluse jagada salastamist mittevajavat teavet nt kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajatega. Kavandatavate muudatustega ei kaasne olulist mõju riigisaladuse töötlemisele ega töötlevate üksuste töökorraldusele. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected], 693 5537) ning julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ametnikud. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse on teinud Riigikantselei tugitegevuste osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustuva KORKSi rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK) avaldamismärkega RT I, 22.01.2026, 7. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktidega 1–3 kavandatud muudatused on seotud 1. oktoobril 2026. a jõustuva riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) redaktsiooni § 7 punktiga 1. RSVKK § 5 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastus viiakse vastavusse RSVSi § 7 punkti 1 sõnastusega. Samuti muudetakse RSVSi § 7 muudatusest tulenevalt RSVKK § 5 lõike 1 punkte 22 ja 23. Nimetatud punktides on praegu sätestatud alused riigi kaitsetegevuse kava ja selle alamkavade salastamiseks. Eelnõuga viiakse nende punktide sõnastus vastavusse KORKSiga ning nähakse ette võimalus salastada kriisiolukorraks valmisoleku planeerimiseks koostatud dokumentatsioonis sisalduv teave asjaomasel tasemel, kui selle avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi julgeolekut. 1 Eelnõu § 1 punktides 4, 6, 9 ja 10 tehakse terminoloogilised muudatused. RSVKK § 5 lõike 5 punktidest 8, 9 ja 16 ning § 26 lõikest 5 jäetakse välja riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) termin „kõrgendatud kaitsevalmidus“, mille asendab KORKSi termin „riigikaitseline kriisiolukord“. RSVKK § 7 lõikes 3 asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“. Muudatus on tingitud hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamisest ja KORKSis kasutusele võetud uuest kriisiolukorra terminist. Lisaks kaob RiKSi kehtetuks tunnistamisega senine termin „riigikaitseobjekt“. Edaspidi kasutatakse RSVKK § 8 lõikes 11 KORKSis sätestatud terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse RSVKK § 6 lõige 8 kehtetuks seoses RSVSi § 8 punkti 8 kehtetuks tunnistamisega. Riigi kriisiplaanis käsitlevale teabele kohaldatakse RSVKK § 5 lõike 1 punktis 22 (eelnõu § 1 p 3) sätestatut. Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse RSVKK § 7 lõike 9 punkte 5 ja 6, et muuta nendes nimetatud teabe töötlemine paindlikumaks. Muudatusega nähakse teavet töötlevale üksusele ette võimalus ja kohustus hinnata teabe kaitsmise vajadust lähtuvalt selle sisust ning võimalikust ohust riigi julgeolekule. See võimaldab igal konkreetsel juhul hinnata, kas teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut või kas teabe kaitseks piisab sellele juurdepääsu piiramisest asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. KORKS seob ühtseks tervikuks riigikaitse ning tsiviilkriiside ennetamise, nendeks valmistumise ja nende lahendamise. KORKSi § 9 lõike 2 kohaselt juhib Riigikantselei mh üleriigilise riskianalüüsi, riigikaitse arengukava ja riigi kriisiplaani koostamist. Nende ülesannete täitmiseks on vaja koostada erinevaid analüüse ja hinnanguid ning jagada nende põhjal vajalikku teavet kriisideks valmistuvate asutuste ja isikutega. Kogu selline teave ei ole oma sisult niisugune, mille avalikuks tulek võiks kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut ja mis peaks seetõttu olema salajasel tasemel riigisaladus. Näiteks on Riigikantselei koostanud elutähtsa teenuse osutajatele ja kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud ohustsenaariume, mida nad saavad kasutada oma kriisiplaanide koostamisel. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub üldjuhul võimekus töödelda salastatud teavet ning enamikul nende töötajatest puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus. Sama kehtib suure osa elutähtsa teenuse osutajate kohta. Seetõttu võib teabe põhjendamatult ulatuslik salastamine takistada kriisideks valmistumiseks vajaliku teabe jõudmist nende asutuste ja isikuteni, kellel on seda oma ülesannete täitmiseks vaja. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et Riigikantselei koostatud ohuhinnangud, analüüsid ja muu asjaomane teave ei ole automaatselt salajasel tasemel riigisaladus. Teabe salastamise vajadust tuleb hinnata selle sisu põhjal, lähtudes eelkõige sellest, kas teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. See võimaldab eristada riigisaladusena kaitset vajavat teavet teabest, mida ei ole vaja salastada ning mida saab seetõttu jagada kriisideks valmistumisse ja nende lahendamisse kaasatud partneritega. Sarnast sõnastust „välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut“ kasutatakse RSVKKs läbivalt. Selline erand aitab vältida teabe põhjendamatut 2 salastamist ning võimaldab vajaduse korral koostada salastatud tervikdokumendi põhjal salastamata lühiülevaateid või väljavõtteid, kui neis sisalduv teave ei vaja riigisaladusena kaitset. See on oluline eelkõige juhul, kui teabe jagamine kohaliku omavalitsuse üksuste, elutähtsa teenuse osutajate või teiste kriisideks valmistumisse kaasatud partneritega on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Muudatus ei piira Riigikantselei koostatud ohuhinnangus sisalduva teabe kaitsmist riigisaladusena. Kui teabe avalikuks tulek võib selle sisu tõttu kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut, säilib alus teabe salastamiseks. Samuti sõnastatakse norm selliselt, et kavandatav muudatus ei kohaldu riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavale. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Võrreldes kehtiva määrusega ei kaasne kavandatavate muudatustega olulist mõju riigisaladuse töötlemisele ega töötlevate üksuste töökorraldusele. Vähesel määral mõjutab eelnõu Riigikantselei koostatava teabe töötlemist, kuna ohuhinnangutes, analüüsides ja muus asjaomases teabes sisalduva teabe kaitse regulatsioon muutub paindlikumaks. Mõju on positiivne, sest teabe kaitsmise vajadust ja sobivat kaitsetaset saab senisest täpsemalt hinnata selle sisu põhjal. Ühtlasi loob see paremad võimalused jagada salastamist mittevajavat teavet kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajatega. KORKSi rakendamiseks sätestati RSVSi §-s 582 ka üleminekusäte, mille kohaselt enne 2026. aasta 1. oktoobrit RSVSi § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele. Üleminekusäte lisati RSVSi eesmärgiga vältida olukorda, kus asutused peaksid nimetatud alustel kogu seni salastatud teabe uuesti üle hindama. Seejuures tuleb siiski lähtuda RSVSi §-st 12, mille kohaselt kustub riigisaladuse salastatus salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel kulusid ja tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Keit Kasemets Riigisekretär 3  . Ministeeriumid Meie: 23.09.2026 nr 7-2/26-01745-1 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Edastame kooskõlastamiseks "Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine" eelnõu ja seletuskirja. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul, arvestades, et eelnõuga ei kavandata olulisi sisulisi muudatusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Eero Svarval 693 5537 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee