Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 3 ja 3b detailse lahenduse avaliku väljapaneku tulemustest teavitamine ja avaliku arutelu teade

1 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande 30.07.2026 – 30.08.2026 toimunud avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel Sisukord Avaliku väljapaneku ajal laekunud arvamused.................................................................................................................................................................................... 2 1. Illuste mõis OÜ.................................................................................................................................................................................................................................2 2. Eraisik C. P....................................................................................................................................................................................................................................... 3 3. Keskkonnaamet................................................................................................................................................................................................................................ 4 4. Maa- ja Ruumiamet.......................................................................................................................................................................................................................... 5 5. Eraisik I. P........................................................................................................................................................................................................................................ 7 6. Eraisik R. N...................................................................................................................................................................................................................................... 8 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium................................................................................................................................................................................ 9 8. Eraisik A. H...................................................................................................................................................................................................................................... 9 9. Eraisik K. B.................................................................................................................................................................................................................................... 10 10. Ristal Keba partnerid advokaadibüroo......................................................................................................................................................................................... 10 11. Eraisik M. V................................................................................................................................................................................................................................. 17 12. Eraisik J. R....................................................................................................................................................................................................................................22 13. Eraisik T. M..................................................................................................................................................................................................................................23 2 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel Avaliku väljapaneku ajal laekunud arvamused 1. Illuste mõis OÜ Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-2; 22.07.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Esitame Illuste mõisa arvamuse Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse la- Täname arvamuse esitamise eest! henduse kohta. Illuste mõisa peahoonest jääb lähim kavandatav tuuliku- Illuste mõis asub kavandatava tuulepargi mõjualas ning tegemist on kultuuriväärtusliku mõisakomp- positsioon ca 2,7 km kaugusele. Keskkonnamõjude strateegilise leksiga, mida kasutatakse majutus-, laagri-, spordi- ja üritustegevuseks. hindamise (KSH) aruandes on müra levikut modelleeritud kahe võimaliku tuulikumudeli Vestas V172-7,2 MW ja Vestas V162- Me ei ole tuulepargi rajamisele põhimõtteliselt vastu, kuid palume täpsustada, kas mõju hindamisel on 6,2 MW alusel. Kuna käesoleva planeeringu raames ei fikseerita Illuste mõisa kinnistut ja selle tegelikku kasutust piisavalt arvestatud. ühte kindlat tuulikutüüpi või -mudelit, on tegemist võimalike tuulikumudelite alusel teostatud müraolukorra hindamisega. Palume kinnitada eelkõige järgmist: Modelleerimisel on lähtutud konservatiivsest olukorrast, seal- hulgas tuulikute maksimaalsest töörežiimist ja müra levikuks 1. milline on prognoositav müratase Illuste mõisa peahoone, kämpingute ja saunade piirkonnas, sh öisel ebasoodsatest tingimustest. Mõlema käsitletud tuulikumudeli ajal; puhul jääb modelleeritud müratase Illuste mõisa peahoone ja selle lähiümbruse piirkonnas alla 35 dB. Võrdluseks on II kate- gooria aladel tööstusmüra öine sihtväärtus 40 dB. Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse ning konkreetse tuuliku- mudeli ja selle tehniliste parameetrite selgumisel tuleb enne ehitusloa taotlemist teha täiendav müra modelleerimine, milles arvestatakse välja valitud tuuliku tegelikke müraandmeid ja täpset paigutust. Seetõttu täpsustub konkreetse lahenduse müra- olukord edasises menetluses. 2. kas Illuste mõisa kinnistul, sh peahoone, kämpingute, saunade ja välialade piirkonnas, on hinnatud Tuulepargi visuaalset mõju on hinnatud kultuuriväärtuste tuulepargi võimalikku visuaalset mõju ja varjutust; kontekstis muuhulgas ka piirkonna mõisatele, sh Illuste mõisale. KSH aruande lk 67 kohaselt ei ole Illuste mõisa juurest tuule- park oluliselt nähtav, kuna mõisate ümbruse kõrghaljastus ümb- ritseb suurt osa hoonetest ja varjab valdava osa vaatest tuulepar- kidele. Illuste mõisa esifassaadi ja selle taustale avanevalt vaatelt ei jää kavandatavad tuulikud nähtavale. Siiski pole välistatud, et kinnistult on kohati tuulikuid näha. Sellegipoolest on tuulepargist avalduv visuaalne mõju hinnatud Illuste mõisa ümbruses madalaks või väga madalaks. 3 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel Varjutamise mõju on KSH-s hinnatud eraldi ning tuulepargi lähiala elamute ja hoonete puhul on mõju modelleeritud. 3. kuidas on tagatud, et müra, varjutuse või visuaalse mõju korral rakendatakse vajadusel leevendus- KSH aruande ptk 8 kohaselt on tuulepargi rajamise järgselt ette meetmeid ning kuidas toimub hilisem seire. nähtud müra kontrollmõõtmised ja varjutamise järelevalve. Tu- lemuste põhjal hinnatakse leevendusmeetmete piisavust ning vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid. Müra ja varjutuse täpsemad piirangud täpsustatakse konkreetse tuulikumudeli ja tehniliste parameetrite selgumisel enne ehitusloa taotlemist. Visuaalse mõju puhul on ette nähtud täiendava haljastuse va- jaduse analüüs KSH-s nimetatud elamute puhul. 2. Eraisik C. P. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/817-1; 18.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Avaldan vastuseisu planeeritavale tuulepargile aladel 3 ja 3b. Täname Teid arvamuse esitamise eest! Tuulepargi rajamine toob kaasa pöördumatu kahju looduskeskkonnale ja ulatusliku negatiivse mõju kõigele elavale. Selgitame, et KSH aruandes on alade 3 ja 3b kavanda- tava tegevuse mõjusid hinnatud erinevate keskkonna- ja Tuuletööstus rikub maastiku loodusväärtust, halvendab elukeskkonda, kahjustab kohalike inimeste tervist ja häiringuvaldkondade kaupa ning hinnangu alusel on heaolu ning alandab kinnisvara väärtust. määratud vajalikud leevendus- ja seiremeetmed. KSH ei järelda, et tuulepargi rajamine tooks kaasa „pöördumatu Tuuleparkidest pärineval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil on negatiivne mõju inimese tervisele. kahju looduskeskkonnale“. KSH-s on kavandatava tege- Tuuleparkide läheduses elavad inimesed võivad kogeda häiritust, ärritust ja stressi ning riskivad pikaajaliste ter- vuse võimalikku mõju hinnatud erinevate keskkonna- visekahjustustega. komponentide kaupa ning mõju olulisust on käsitletud iga keskkonnateguri puhul eraldi. Näiteks on KSH-s Väidetavalt kavandatakse Eestis tuuleparke ettevaatuspõhimõttest lähtudes. käsitletud mõju inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas Ettevaatuspõhimõte (inglise k. precautionary principle) sõnastati 1992. aastal Rio konverentsil ja see on põhimõ- müra, madalsageduslikku müra ja infraheli, vibratsiooni te, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb kesk- ning varjutamist. konnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne KSH käsitleb ka võimalikku mõju kinnisvara väär- või seda ei teata või kui otsuse vastuvõtmise korral tähendaks see riski keskkonnale. Ma ei näe, et ettevaatuspõ- tusele, märkides, et tuulepargi rajamine võib avaldada himõtet tegelikkuses rakendataks. elamute kinnisvara väärtusele kaudset negatiivset mõju, kuid Eestis ei ole selle mõju ulatust piisavalt uuritud. On ilmnenud uued faktid infraheli tegeliku leviku ning ka mõjude osas, samas Eestis kehtivad infraheli piirväär- tused ning mõõtmismeetodid pärinevad aastast 2002. Minu arvates on ekslik ja ebausaldusväärne toetuda mitme- Infraheli osas on KSH-s arvestatud kehtivaid nõudeid ja kümne aasta taguste uuringute baasil kehtestatud piirnormidele. Seda enam ei loo usaldusväärsust Tartu Ülikooli käsitletud asjakohast teaduskirjandust, sealhulgas Tartu Ülikooli uuringut, mille usaldusväärsust ei ole põhjust 4 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel poolt läbi viidud tuuleparkide tervisemõjude uuring, mille esimeses, juba valminud etapis, milles koostati süste- kahtluse alla seada. Sealhulgas on Tartu Ülikooli tervi- maatiline ülevaade viimase 15 aasta teaduskirjandusest tuuleparkide võimalike tervisemõjude kohta, on ülevaates semõjude uuringus selgitatud, miks kõiki avalikult kät- hõlmatud 32 teadusartikli hulgast välja jäänud või jäetud teadusartiklid, mis viitavad tuuleparkidest lähtuvate tesaadavaid uuringuid ei saa ühtviisi pidada kva- mõjude ulatuslikumale kahjule lähikonnas elavate inimeste tervisele, kui see tuuletööstuse arendajate am- liteetseteks või usaldusväärseteks. Ehk uuringus selgita- bitsioonidega sobib. takse, millised on nõuded kvaliteetsele teadusuuringule, mis saab olla aluseks ka üldistuste ja järelduste tege- Kahtlen sügavalt nimetatud uuringu teaduslikkuses ega usu, et selle uuringu aluseks on hoolimine inimeste miseks ning keskkonnanõuete määramiseks või uuen- heaolust või üldse elusloodusest laiemalt. damiseks. Lisaks vastuseisu avaldamisele tuulepargile aladel 3 ja 3b teen ettepaneku katkestada eriplaneeringute koostami- KSH järelduse kohaselt jääb tuulikute töötamisel tekkiv ne ja loobuda tuuleparkide rajamisest ka mujal Lääneranna vallas. infraheli inimese tajulävest madalamale ning sellisel Inim- ja loodusvaenulikud otsused panevad aluse sellele, et niigi vähene ja hajus elanikkond tõotab hõreneda tasemel ei ole teadaolevalt tuvastatud füsioloogilisi ega veelgi. psühholoogilisi efekte. Selle asemel võiks ette võtta samme, mis muudaks Lääneranna valla atraktiivseks uutele elanikele. Ilmatu suured tuule- ja päikesepargid paraku kedagi siia elama ei meelita. 0-alternatiivi on KSH-s hinnatud võrdlusena, kuid asja- olu, et olemasoleva olukorra säilimine on mõnes mõju- valdkonnas soodsam, ei tähenda automaatselt selle va- limist. KSH-s on võimalikke keskkonna- ja tervisemõ- jusid hinnatud olemasolevate asjakohaste andmete, uuringute ja metoodikate alusel ning ebakindluste korral on ette nähtud asjakohased leevendus- ja seiremeetmed. KSH lõppjärelduse kohaselt on aladele 3 ja 3b võimalik tuulepark rajada, rakendades ettenähtud leevendus- ja seiremeetmeid. 3. Keskkonnaamet Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-3; 18.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Oleme Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning keskkonnamõju Täname arvamuse esitamise eest! strateegilise hindamise II etapi aruande kooskõlastanud tingimustega (29.06.2026 kirjaga nr 6-5/26/10879-2), et KSH aruannet ja planeeringut tuleb parandada ja täiendada esitatud märkuste osas enne planeeringu Selgitame, et kuna antud maakaabli trassi kulgemise kehtestamist. osas Karuse-Kalli teelõigus andis aktiivset tagasisidet Avalikule väljapanekule suunatud planeeringudokumentides on Keskkonnaameti seisukohtadega arvestatud ning Transpordiamet, Elektrilevi ja Keskkonnaamet, siis planeeringu seletuskirja ja KSH aruannet täiendatud. koostööna sündinud lahenduse kohaselt sooviti jätta maakaabelliin siiski teest lõunasse. Planeeritud maakaa- Erinevalt kooskõlastamiseks esitatud lahenduses on muutunud osaliselt maakaabli asukoht. Lääneranna valla belliini trass jääb samasse kaitsevööndisse Elektrilevi tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele 5 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel esitatud kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelis olete juhtinud tähelepanu meie varasemale märkusele nr 2, et olemasoleva õhuliiniga. Kooskõlastuse aluseks on maa- maakaabelliini osas on ilmnenud täiendavad asjaolud ning koostöös asjakohaste asutustega on hetkeseisuga kaabli projekt, mis on hetkel koostamisel ja tagasiside kaabliliin kavandatud Karuse-Kalli teest lõunasse, jäädes eelnimetatud tee kinnistule maantee ja olemasoleva saamisel TRAM-ist. Maakaabli ehitamisel tuleb järgida elektriliini vahele. KSH aruande Natura hindamist on vastavalt muutunud asjaoludele täiendatud. See tähendab, Keskkonnaameti tingimusi. et maakaabelliin on planeeritud Tuhu hoiualale, sh Natura 2000 Tuhu-Kesu linnualale ja Tuhu loodusalale, lõunapoolsele lahustükile, kus on elupaigatüüpide lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*) ja aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510) levikuala. Põhimõtteliselt nõustume aruandes lk 97-98 (tabel 6-15. Mõju hin- damine Tuhu loodusala (RAH0000604) kaitse-eesmärkidele) toodud hinnangu, järelduste ja meetmetega. Siiski märgime, et oleme kooskõlastanud tingimuslikult tuulepargi liitumiskaabli projekteerimistingimused 20.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/5057-2, kus oleme alternatiivselt välja pakkunud ühe lahendusena rajada maakaabel Karuse-Kalli teest põhja poole ehk väljapoole Tuhu hoiuala, sh Natura 2000 Tuhu loodusala. Ka sel juhul jääks kaabel Karuse-Kalli tee kinnistule, mistõttu ei saaks maaomand olla takistuseks. Eelpool mainitud kooskõlastuste ja arvamuste tabelist ei selgu ka neid mõjuvaid asjaolusid (nt Transpordiameti kirjadest), mis tingiks kaabli asukoha muudatust. Seetõttu palume täiendavalt kaaluda kaabli rajamist Karuse-Kalli teest põhja poole, välja- poole Tuhu hoiuala ja Natura 2000 alasid. 4. Maa- ja Ruumiamet Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-4; 21.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Tutvunud esitatud materjalidega, märgib MaRu järgmist. Täname arvamuse esitamise eest! 1. Seletuskirja peatükis 4.4 "Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused" on sel- Ettepanekuga arvestatud osaliselt: WTG18 tuulikut gitatud, et ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine on vajalik WTG18 tuuliku tiivikute ulatuses ning peatükis kajastavale põhijoonisele nr 8 on kalda ehituskeelu- 4.5 "Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted" koha- vööndi vähendamise ettepanek peale kantud. Hõbesalu selt Hõbesalu kraavi äärde kavandatud teelõigu osas. Nimetatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud ei kraavi kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek kajastu aga asjakohastel planeeringu põhijoonistel, mida palume täiendada WTG7 ja WTG 21 vahelise tee puhul ei ole eraldi põhi- joonisel välja toodud, kuna kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku piirkonnas põhijoonis kui selli- ne puudub, sest seal puudub hoonestusala, krundipiir vm, mis põhijoonise täpsusastet nõuaks. 2. Seletuskirja peatüki 4.4 "Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused" kohaselt Täname kommentaari eest, KSH aruannet korrigeeritud. jäävad koostatava üldplaneeringu kohaselt tuulikud WTG12, WTG16 ja WTG20 väärtuslikule põllumajandus- Koostatava Lääneranna üldplaneeringu kohasele väär- maale, kuid KSH aruande peatüki 6.1.1 "Asustus ja maakasutus" kohaselt jäävad väärtuslikule põllumajandus- tuslikule põllumajandusmaale jäävad kavandatavad maale kolm tuulikut (tuulikute positsioonid nr 10, 11 ja 14). Põhijoonisel pole täiendavalt tuulikute positsioone tuulikud WTG12, WTG16 ja WTG20. toodud, vaid tuulikud on nimetatud tähistusega WTG ja vastav tuuliku number. Palume selgitada, millised tuuli- kud jäävad väärtuslikule põllumajandusmaale ning see info detailplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruandes üht- lustada. 6 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel 3. Planeeringumaterjalidest nähtub, et KSH-s hindamise aluseks on olnud planeeringus esitatud põhimõttelised Ettepanekuga arvestatud ja täiendatud planeeringu se- tuulikute ja taristu asukohad. Samas ei selgu planeeringust piisava selgusega, millises ulatuses võivad nimetatud letuskirja ptk 4.4, 4.7 ja 4.12.2. lahendused projekteerimise käigus muutuda ning millised on planeeringuga kehtestatavad ruumilised raamid nende täpsustamiseks. Eelkõige jääb ebaselgeks, milline on lubatav kõrvalekalle planeeringus näidatud tuulikute, teede, maakaablite, montaažiplatside ja alajaamade asukohtadest ning millisel määral saab selliseid muudatusi käsitleda veel planeeringulahenduse täpsustamisena. Arvestades planeeringuga määratava ehitusõiguse üldistusastet, vajab selgitamist, kuidas on tagatud, et projek- teerimise käigus täpsustatav lahendus jääb KSH-s hinnatud mõjude ja järelduste raamidesse. Samuti ei ole ühe- selt arusaadav, millised ruumilise lahenduse elemendid on planeeringuga siduvalt määratud ning millises ula- tuses on lubatud nende muutmine projekteerimise käigus. Täiendavalt palume selgitada, millises ulatuses on planeeringuga määratud alajaamade arv ja paiknemine, arvestades et planeering võimaldab alajaamade asukohti projekteerimisel muuta ning täiendavaid alajaamu ka- vandada. Samuti palume selgitada, millisel hetkel tuleks projekteerimise käigus tehtavaid muudatusi käsitleda enam mitte planeeringulahenduse täpsustamise, vaid planeeringulahenduse muutmisena. 4. KSH aruande peatükis 6.1.3 "Müra ja vibratsioon" on lk 48 toodud, et lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel on Täname tähelepaneku eest, KSH aruannet on täp- vajalik teostada täiendav müra modelleerimine (nt ehitusloa etapis), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid sustatud. Täiendava müramodelleerimise läbiviimine on (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset paigutust. Eespool (lk 39) oli samasisuline leevendusmeede kohustuslik nõue. toodud soovitusena, täpsemalt "soovitatav teostada". Palume täpsustada, kas täiendava müramodelleerimise läbi- viimine on kohustuslik nõue ning tagada selle käsitlemine aruandes ja planeeringulahenduses ühtsel viisil 5. Mitmed KSH-s toodud joonised (sh kohati ka detailplaneeringu seletuskirjas) on esitatud sellise kvaliteediga, Täname tähelepaneku eest, jooniste resolutsiooni mis raskendab nende sisulist hindamist. Näiteks joonisel 6-23 ei ole kultuuriväärtuste paiknemise andmed parandatakse. piisavalt loetavad ning joonisel 6-25 ei ole asula nimed üldse loetavad ning puudu on tingmärkide legend. Palu- me materjalides esitada joonised, millel toodud info (eelkõige teksti, kuid ka objektide paiknemise, legendi jms osas) ei ole selgelt loetavad, kõrgema resolutsiooniga. 6. KSH aruande peatüki 6.2.22 "Detailse lahenduse etapp" osas, mis puudutab kavandatud tegevuse mõjupiir- Arvamusega ei arvestata. KSH aruande peatükis 6.2.22 konda jäävate Natura alade kirjeldust on toodud, et tuulepargi mõjupiirkonda jäävate Natura linnualade kirjeldusi on selgitatud, et kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei korrata, kuna need on koostatud eriplaneeringu I etapi Natura hindamise raames. Kuigi varasematele materja- jäävate Natura linnualade kirjeldusi ei korrata, kuna lidele viitamine on mõistetav, võiks kaaluda Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide lühikokkuvõtte esitamist ka need on käsitletud eriplaneeringu I etapi Natura hin- käesolevas aruandes. See parandaks dokumendi terviklikkust ning võimaldaks mõju hindamise aluseid mõista damise raames. I etapi tulemused on käesoleva KSH ilma varasemaid dokumente täiendavalt läbi töötamata. aruande varasemas alapeatükis kokkuvõtlikult esitatud ning seejuures on välja toodud ka need kaitse-eesmärgi- ks olevad liigid, mille puhul tuvastati täiendava käsit- luse või leevendusmeetmete vajadus. Seetõttu ei annaks Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide täieliku loetelu kordamine käesolevas peatükis mõju hindamise sei- sukohast täiendavat olulist teavet ega ole KSH aruande terviklikkuse tagamiseks vajalik. 7. KSH aruandes Tabelis 9-1 „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ on linnustiku osas 1-alternatiivi lahtris märgi- Selgitame, et KSH aruandes eristatakse kindlate tuuli- 7 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel tud, et alternatiivi kujundamisel võeti tuulikute ja tuulepargi taristu paigutamisel arvesse linnustiku uuringu soo- kute mastide visuaalse kontrasti suurendamist ning vitusi ning võimalike mõjude minimeerimiseks rakendatakse ehitus- ja kasutusaegseid meetmeid, sealhulgas rootorite värvimist. Tabeli 9-1 sõnastus täpsustatakse rootorite visuaalse kontrasti suurendamist ja järelseire läbiviimist. selliselt, et see ei jätaks muljet rootorite värvimise ko- hustuslikkusest. Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 6.2.3 „Mõju linnustikule“ on rootorite visuaalse kontrasti suuren- damine esitatud soovitusliku meetmena. Sealjuures on märgitud, et meetme rakendamine võib suurendada tuuli- kute visuaalset häiringut ümbruskonna elanikele ning tuulikulabade värvimisel võivad tootjapoolsed garantii- tingimused muutuda või kehtivuse kaotada. Nimetatud põhjustel on KSH aruandes hinnatud meetme raken- damise tõenäosust väikeseks. Tabeli 9-1 sõnastusest jääb aga mulje, et rootorite visuaalse kontrasti suurendamine on kavandatud rakendatava leevendusmeetmena. Soovitame sõnastust täpsustada, et see oleks kooskõlas KSH aruandes toodud käsitlusega ning kajastaks meetme soovituslikku, mitte kohustuslikku iseloomu. 5. Eraisik I. P. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/835-1; 24.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Ma ei nõustu hetkel kavandatava elektrikaabli rajamisega /--/ kinnistule, kuna ma ei ole arendajaga lepingut sõl- Täname Teid arvamuse eest! minud ega ole andnud nõusolekut oma kinnistu kasutamiseks. Olen valmis kavandatava elektrikaabli rajamise tingimusi arutama pärast seda, kui mulle on esitatud kogu vajalik Selgitame, et planeeringus kujutatud maakaabli trassi info kaabli täpse asukoha ja trassi kulgemise, kaitsevööndi ulatuse, ehitamise, hooldamise ja remondi tingimuste, asukoht on indikatiivne. Maakaabli täpne asukoht ega kinnistu kasutamisega kaasnevate piirangute ning servituudi või muu maakasutusõiguse kohta. selle rajamiseks vajalikud maakasutusõigused ei ole Samuti soovin saada infot võimaliku metsa raadamise ja muu kinnistule tekitatava kahju kohta ning maaomani- otseselt käesoleva planeeringulahenduse osa. Selliselt kule makstava õiglase hüvitise suuruse ja tingimuste kohta. on kirjas ka planeeringu seletuskirja ptk 4.7, sh laused: Olen valmis arendajaga tingimusi arutama ja kokkuleppele jõudma juhul, kui kõik tingimused on selgelt kokku „Maakaabelliini kavandamisel on kohaliku omava- lepitud ning maaomanikule pakutav hüvitis on õiglane. litsuse eriplaneeringus lahendus antud üldisemas täpsus- Enne kõigi tingimuste selgumist ja kirjaliku kokkuleppe saavutamist ei anna ma nõusolekut /---/ kinnistu kasu- astmes. Kuna ehitusseadustiku (EhS) kohaselt ei saa tamiseks elektrikaabli rajamiseks, ehitamiseks, hooldamiseks ega muuks sellega seotud tegevuseks. projekteerimistingimustega kohaliku omavalitsuse eri- planeeringut täpsustada, tuleb täpne liinide lahendus Palun minu seisukohta planeeringu menetlemisel arvestada. anda projektiga. Projekteerimisel täpsustatav lahendus peab vastama planeeringu tingimustele ja jääma KSH-s hinnatud mõjude raamidesse“. Kõik võimalikud kokkulepped /--/ kinnistu kasu- tamiseks sõlmitakse planeeringumenetlusest eraldi otse maaomanikuga. Nende läbirääkimiste käigus täpsusta- takse muu hulgas kaabli asukoht, kaitsevöönd, ehi- tamise ja hooldamise tingimused, võimalik raadamine, 8 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel kinnistu kasutamise piirangud, kahjude hüvitamine ning servituudi või muu maakasutusõiguse tingimused. Planeeringu kehtestamine iseenesest ei anna arendajale õigust Teie kinnistule kaablit rajada. Ilma Teie nõusole- ku ja vastava kirjaliku kokkuleppeta ei saa ega tohi arendaja Teie kinnistut elektrikaabli rajamiseks ega sellega seotud tegevusteks kasutada. Teie seisukoht võetakse planeeringu edasises menet- luses teadmiseks. Kui maakaabli rajamine /--/ kinnistule osutub vajalikuks, võtab arendaja Teiega eraldi ühendust, esitab täpsema info ning alustab võimaliku kokkuleppe tingimuste arutamist. 6. Eraisik R. N. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/837-1; 27.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Kirjutan seoses Lääneranna valla ala 3 tuuleenergia eriplaneeringuga ja sellega, mida see /---/ Selgitame, et arvamuses nimetatud maaüksus ei paikne planeeringualal maaüksuse omaniku jaoks kaasa toob. ning seetõttu ei kavandata planeeringuga sellele maaüksusele tuulikuid ega tuulepargi rajamiseks vajalikku taristut ega kehtestata maaüksuse Praeguse seisuga paistab asi nii, et minu kinnistule tekivad planeeringu tõttu ainult igasugused suhtes sellest tulenevaid maakasutus- või ehitustingimusi. Maaüksuse piirangud. Maa kasutamise võimalused lähevad kehvemaks ja tulevikus võib olla keeruline sihtotstarvet planeeringuga ei muudeta ning maaomanikul on võimalik sinna midagi ehitada või maad muul viisil kasutada. Samas ei ole keegi pakkunud nende piiran- jätkata selle kasutamist maatulundusmaana. Tuulepargi mõjuala võib gute talumise eest mingit hüvitist ega isegi selgitanud, kuidas omanikule tekkiv kahju korva- ulatuda planeeringualast väljapoole, kuid see ei tähenda iseenesest takse. kinnistu senise maakasutuse piiramist ega planeeringuga uue piirangu seadmist. Kui maaomanik soovib tulevikus oma kinnistule kavandada müratund- likku hoonet, tuleb ehitusõiguse kavandamisel arvestada olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate müraallikatega ning tagada kehtivate nõue- te täitmine. Ehitise püstitamiseks antava ehitusloa otsuse tegemisel on kaalutluskoht ka kohalikul omavalitsusel. Kui rajatav müratundlik hoone jääb tuulepargi mõjupiirkonda, tekib eluruumis rahvastikuregistris regist- reeritud elukohta omaval eluruumi omanikul õigus tuuliku talumistasu saamiseks. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/910-1; 16.09.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Palun lugeda minu varasemad vastuväited tagasi võetuks. Täname Teid vastuväidetest loobumisest teavitamise eest! 9 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-5; 28.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Teie kirja kohaselt on planeeringulahendus kooskõlastamise ja arvamuste küsimise menetlusetapi tulemusel Täname teavitamise eest! muutunud. Algselt kooskõlastamisele esitatud lahendusega võrreldes vähendati kavandatavaid tuulikupositsioone 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le, muutus paari tuulikupositsiooni asukoht ning planeeringuala pindala vähenes Kase kinnisasjale (19502:002:0247) kavandatud tee ja üle 2 korra. Muudatused tulenesid planeeringumenetluse kestel ilmnenud looduskaitselistest piirangutest. maakaabel on vajalikud tuulepargi ehitamiseks ning hilisemaks opereerimiseks ja hooldamiseks. Kinnisasja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvus Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b kasutusvaldaja on planeeringu menetlusse kaasatud ning detailse lahenduse materjalidega. Märgime, et võrreldes varasemalt kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks kavandatud lahendusele on saadud tema heakskiit. saadetud lahendusega on Vatla külas asuvale Kase kinnisasjale (katastritunnus 19502:002:0247, sihtotstarve Servituudi seadmise ettepanekuga arvestatud ja täienda- maatulundusmaa, pindala 343 495 m²) planeeritud tee, mis jaotab kinnisasja ligikaudu 271 495 ja 72 000 m² tud planeeringu seletuskirja ptk 4.13.2. suuruseks osaks. Kinnisasja riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Kase kinnisasjale on seatud kasutusvaldus. Kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks saadetud lahenduses oli tuulepargi teedevõrk kavandatud hargneva võrgustikuna ega moodustanud ringühendust. Kase kinnisasjale kavandatud teelõigu rajamisel kujuneks teede- võrgust ringühendusega lahendus. Kuna varasemas lahenduses ei peetud ringühendusega lahendust vajalikuks, siis teeme ettepaneku kaaluda Kase kinnisasjale tee rajamise vajadust. Kui tee kavandamist kinnisasjale peetakse vajalikuks, siis palume menetlusse kaasata kasutusvaldaja. Kontaktide saamiseks palume pöörduda Maa- ja Ruumiameti lepingute haldamise büroosse. Kiska külas asuvale Ristikheina kinnisasjale (katastritunnus 19501:001:0477, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 25 923 m²) on näidatud tuuliku positsioon WTG3 labade ulatus. Kinnisasja riigivara valitseja on Ma- jandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Juhime tähelepanu, et kui kinnisasjale ulatuvad tuuliku labad, siis tuleb tuuliku labade talumiseks seada vastav servituut. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit hoida kursis planeeringu edasise menetlusega. 8. Eraisik A. H. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-7; 31.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Allakirjutanud tänavad eriplaneeringu koostajaid, et viimasest versioonist on välja jäetud rida tuulikuid Täname Teid arvamuse eest! ala idaosast (piirkond P1), sealhulgas tuulikud WTG 2, WTG 5 ja WTG 6, mis jäid meie kinnistule väga lähedale. KSH käigus hinnati tuulikute visuaalset mõju erinevatest vaate- kohtadest ning visualiseeringute koostamisel lähtuti tuulikute Kuid samas peame jätkuvalt ütlema, et oleme ülejäänud tuulikute rajamisele ikkagi vastu. 10 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel maksimaalsest, 288 m kogukõrgusest. Visualiseeringutes paiguta- Meie meelest kavandatav tuulepark ei sobitu antud looduslikku konteksti (Tuhu raba maastik) ja on ti tuulikute labad vaataja suhtes risti, et hinnata maksimaalset sellele liiga lähedal. Seda eelkõige tuulikute kõrguse suhtes, mis on kavandatavalt ca 300m! võimalikku avalduvat visuaalset mõju. KSH kohaselt sõltub tuuli- Varasemad tuulikud Virtsu kandis on ca 100 meetrised. Nagu lisatud illustratiivsest materjalist (Lisa 5) kute nähtavus ja visuaalse mõju ulatus muu hulgas maastiku selgub, on tuulepargile avanevad vaated Tuhu soost ja Kiska külast lihtsalt jõhkralt ebamastaapsed ja iseloomust, reljeefist ning olemasoleva haljastuse paiknemisest. sobimatud antud looduslikku konteksti. Tuulepargi planeeritud kõrgust tuleks kolm korda vähendada. Samuti tuleks ära jätta tuulik WTG 1, milline jääb meie õuealalt nähtavaks. Tuhu soo vaatekohast on tuulikud vaatetornist nähtavad ning vaade edelasuunas muutub, kuid KSH hinnangul ei ole tuulikute Olles soetanud oma kodu just sellisesse üksikusse ja puutumatu loodusega kohta, vastustame antud kauguse tõttu tegemist domineeriva mõjuga ning peamisi vaate- tuuleparkide eriplaneeringut põhimõtteliselt ning nõuame planeeringu jõuga elluviimisel kõigi tekki- koridore Lõunasoo, Tuhu soo ja Oidrema soo suunas kavandatav vate võimalike häiringute kompenseerimist, tuulepark ei mõjuta. Tuhu soo vaatekoht paikneb lähimast tuuli- kupositsioonist ligikaudu 4,3 km kaugusel. KSH-s on käsitletud ka mõju elamutele ning nähtavusanalüüsi eesmärk oli muu hulgas välja selgitada elamud, mille puhul võib olla vajalik täiendava haljastuse vajaduse hindamine. Nähtavus- analüüsi koondkaart hindab teie kinnistule avalduvat visuaalset mõju väga madalaks. Seetõttu ei ole KSH tulemuste põhjal alust järeldada, et kavanda- tavate tuulikute kõrgus põhjustaks kõnealuse kinnistu või Tuhu soo maastikule sellise olulise ebasoodsa mõju, mis eeldaks tuuli- kute kõrguse vähendamist või WTG 1 väljajätmist. 9. Eraisik K. B. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/843-1; 31.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Tere! Mina ei soovi, et minu valdusele nii lähedale tuulepark ehitatakse! 1km on liiga lähedal meie Täname Teid arvamuse esitamise eest! jaoks! Võtame Teie arvamuse teadmiseks. 10. Ristal Keba partnerid advokaadibüroo Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/845-1; 31.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht I Faktilised asjaolud ja eelnev menetlus Täname arvamuse eest! 1. RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo esitas 27.08.2026 Lääneranna valla tuuleparki- Võtame arvamuse teadmiseks. de eriplaneeringu menetluses elanike ja vallas kinnistuid omavate isikute nimel seisukoha Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning keskkonnamõju strateegilise Varasemalt esitatud ettepanekutele on antud vastused eelnevas 11 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel hindamise (KSH) II etapi aruandele. arvamuste ja ettepanekute koondtabelis ning käesolevas vastuses neid uuesti ei korrata. Meie poolt 27.08.2025 esitatud seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised: Selgitame täiendavalt, et KSH-s ette nähtud leevendus- ja seire- - Rakendada KSH aruandes toodud alternatiivi 0 ehk loobuda tuulepargi arendusest ja säilitada meetmete rakendamise vajadus ei tähenda iseenesest, et kavanda- olemasolev olukord, sest meetmed mida täiendavalt rakendama peab ei ole proportsionaalsed võimaliku tava tegevusega kaasneks oluline keskkonnakahju või et tegevus tekkiva keskkonnakahjuga ja inimeste tervise võimaliku rikkumisega. Rakendamist vajavate meetmete tuleks seetõttu välistada. Leevendusmeetmete eesmärk on vältida hulk ja maht ning sellega kaasnev seire on ebamõistlikult suur. Samuti näitab rakendamist vajavate ja vähendada kavandatava tegevuse võimalikke ebasoodsaid meetmete hulk ja täiendava seire maht, et mõistlik on antud juhul pigem rakendada ettevaatusprintsiipi, mõjusid ning seire eesmärk on kontrollida prognoositud mõjude selle asemel et hiljem tõdeda siiski olulise keskkonnakahju tekkimist. ja rakendatud meetmete piisavust. KSH tulemusena ei ole tu- vastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tege- Alternatiivselt palusime: vuse elluviimise ettenähtud leevendus- ja seiremeetmete raken- damisel. - kindlasti loobuda tuulikute ehitamisest rohevõrgustiku alale, mis tähendab, et loobuda tuleb tuulikute nr WTG2, WTG5, WTG6, WTG 17, WTG 15 ja WTG 19 ehitusest; Lisaks selgitame, et planeeringulahendus näeb ette planeerin- - loobuda tuulikute nr WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 ehitusest, sest need jäävad eluhoonetele liiga gualale põhijuurdepääsuna Nurmsi-Risti riigiteelt nr 16182 ka- lähedale, mistõttu nendega kaasnev müra ja varjutus on liigselt häiriv ja esineb liiga suur oht, et see on vandatavat juurdepääsuteed, mitte Koru teed. lubatud 40 dB ületav; - mitte lubada püstitada tuulikuid, mis on võimsamad kui 6,2 MW; - mitte näha tuulepargi alale juurdepääsu Koru teelt; - Teha täiendavad visuaalse mõju uuringud, mille tulemusel kohustada tuulepargi arendajat hüvi- tama negatiivse visuaalse mõjuga seotud kahju. - Täiendada nii KSH aruannet kui detailset lahendust käesolevas arvamusest toodud puudjääkide osas seoses nahkhiirtega ja linnustikuga (sh kaljukotkas, teder), teha sellega seoses täiendavad uurin- gud. 2. Lääneranna Vallavalitsus edastas 08.07.2026 kirjaga nr 2026/8-11/725-1 teate, et Lääneranna Vallavalitsus korraldab kohaliku omavalitsuse tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alade 3 ja 3b de- tailse lahenduse avaliku väljapaneku 30.07.2026 – 30.08.2026. Oma kirjas Lääneranna Vallavalitsus selgitas, et planeeringulahendus on läbinud planeerimisseaduse § 116 kohase kooskõlastamise ja arvamuste küsimise menetlusetapi mille tulemusel planeeringulahendus muutus. Algselt kooskõlastamisele esitatud lahendusega võrreldes vähendati kavandatavaid tuuliku- positsioone 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le, muutus paari tuulikupositsiooni asukoht ning planeerin- guala pindala vähenes üle 2 korra. Vatla, Kiska ja Paatsalu külas asuva planeeringuala pindala on ligi- kaudu 420 ha. Muudatused tulenesid planeeringumenetluse kestel ilmnenud looduskaitselistest piiran- gutest, mistõttu loobuti tuulikupositsioonide kavandamisest eelvalikuala 3 kirde- (positsioonid WTG2, WTG5, WTG6) ning kagunurgas (positsioonid WTG11, WTG15, WTG17, WTG19 ja WTG20). 12 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel Detailse lahenduse koostamisel arvestati II etapi KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatustega. KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist eba- soodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad teema- valdkondi: maakasutus, visuaalne mõju, müra, varjutamine, kultuuriväärtused, pärandkultuuriobjektid ning väärtuslikud maastikud, Natura 2000 linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi, jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, varjutuse, linnustiku ja nahkhiirte osas. KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on planeeringu lisaks. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus soovi korral avaldada kohaliku omavalitsuse eri- planeeringu kohta arvamust. Arvamusi on võimalik edastada kirjalikult Lääneranna Vallavalitsusele kuni 30.08.2026 e-posti aadressil [email protected] või postiga aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond. II Arvamus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lahenduse osas Arvamusega ei arvestata. Jääme oma 27.08.2025 esitatud seisukoha juurde ning leiame jätkuvalt, et rakendada tuleks KSH aru- Selgitame, et KSH ei järelda, et tuulepargi rajamine avaldaks andes toodud alternatiivi 0 ehk loobuda tuulepargi arendusest ja säilitada olemasolev olukord. Meie kõigis mõjuvaldkondades olulist ebasoodsat mõju või et kõigis poolt 27.08.2025 esitatud seisukohad ja näited on jätkuvalt aktuaalsed ning me jääme nende juurde ning valdkondades oleks vajalik range leevendamine ja pidev seire. palume, et Lääneranna Vallavalitsus esitaks oma põhjendatud seisukohad ka meie poolt 27.08.2025 Mõjusid on hinnatud valdkondade kaupa ning KSH järeldused dokumendis esitatud seisukohtadele (v.a mille osas on avalikule väljapanekule esitatud lahenduses erinevad mõjuvaldkonniti. Näiteks taimestikule, linnustikule, arvestatud). nahkhiirtele ja pinnasele ei ole tuulepargi rajamisel meetmete rakendamisel olulist ebasoodsat mõju ette näha. Rohevõrgusti- KSH aruande kohaselt ei ole põhimõtteliselt valdkonda, mida tuulikute rajamine aladele 3 ja 3b ei kule ei ole tuulepargi rajamisel olulist ebasoodsat mõju ette näha riivaks ega kahjustaks. Igas valdkonnas on praktiliselt vajalik rakendada rangeid leevendavaid meet- ka ilma leevendusmeetmeteta. meid, teostada pidevat seiret ja järelkontrolli. Kusjuures välistatud, ei ole oht, et hilisem seire tuvastab olulise keskkonnakahju, mistõttu on vaja meetmeid veelgi täiendada või tuulikud üldse seisma panna. Seire eesmärk ei ole eeldada olulise keskkonnakahju tekkimist, Seega oht, et lõppastmes kaasneb eriplaneeringu elluviimisega siiski olemasoleva olukorra oluline hal- vaid kontrollida prognoositud mõjude ja rakendatud meetmete venemine, looduse laiaulatuslik kahjustamine, on väga suur, mistõttu lähtudes ettevaatusprintsiibist, piisavust. KSH-s on seirevajadus määratud müra, varjutamise, tuleks aladele 3 ja 3b tuulikute rajamisest loobuda ehk rakendada KSH aruandes toodud alternatiivi 0. linnustiku ja nahkhiirte puhul. Linnustiku puhul on lisaks järel- seirele soovitatud näiteks teadusliku uuringuna uurida Paadrema Meetmete maht mida rakendada tuleb, et planeeritav tuulepark ei hävitaks loodusväärtusi, ei rikuks rohunepi elupaigakasutuse võimalikku muutust tuulepargi elanike tervist (müra, varjutus) ei ole proportsionaalsed, piisavalt reguleeritud ega ka realiseeritavad. rajamise järel. Tegemist on soovitusliku, teadmislünka täitva uuringuga, mille eesmärk ei ole eeldatava olulise negatiivse mõju Vaidlust ei ole asjaolu üle, et energiajulgeolek, konkurentsivõime ja võimalikult madal elektrihind kontrollimine. tarbijale on olulised ja selle poole tuleb püüelda, kuid antud tuulepargi lahendus seda eesmärki ei täida, sest toob endaga kaasa suure halduskoormuse kasvu (meetmete täitmise pikk ja täiendav kontroll, KSH-s määratud leevendus- ja seiremeetmed on välja töötatud 13 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel järelevalve, seired, kohtuvaidlused), mis on äärmiselt kulukas. konkreetsete mõjude põhjal ning nende rakendamine on planeeringulahenduses ette nähtud. Seetõttu ei saa meetmete Eriplaneeringu dokumentidest ei leia analüüsi, mis kinnitaks, et tuulikute rajamisega nii riigile kui ka olemasolust järeldada, et need oleksid ebaproportsionaalsed või kohalikule omavalitsusele kaasa tulevad kohustuslikud seired ja järelevalvekontrollid on proportsionaal- realiseerimatud. Halduskoormuse ja selle maksumuse hindamine sed. Täiesti vastamata on küsimused valdkondade kaupa, kes vastutab, kes kontrollib, kust tulevad raha- ei ole KSH ülesanne ning seetõttu ei ole seda KSH aruandes lised ressursid ja vahendid, et need kohustused täita, mis saab kui leevendavaid meetmeid ei järgita, kes eraldi hinnatud. Meetmete täitmise eest vastutajad ja kontrolli lahendab ja kontrollib konkreetsete meetmete täitmist jne? KSH aruandes puudub mistahes hinnang, kas korraldus on planeeringus vastava meetme juures määratud. tuulepargi rajamisega kaasnev täiendav halduskoormus riigile ja kohaliku omavalitsusele on üldse vastuvõetav ja reaalselt täidetav. Tuulikupositsioonide arvu osas täpsustame, et võrreldes 20-tuuli- kulise lähtelahendusega on praeguses lahenduses kavandatud 14 Samas on hea meel tõdeda, et loobutud on vähemasti tuulikute ehitamisest, mida ka elanikud pidasid tuulikut, seega on tuulikupositsioonide arv vähenenud kuue võr- äärmiselt problemaatilisteks lähtuvalt looduskaitselistest piirangutest. ra. 20-tuulikulist lahendust ei käsitletud KSH-s enam edasise alternatiivina, kuna Keskkonnaameti esitatud täiendavate GPS- Arusaamatuks hetkel siiski jääb, et mitmest tuulikust siis kokkuvõtvalt loobuti, oma kaaskirjas märgite, seireandmete põhjal selgus, et sellega kaasneks oluline ebasood- et tuulikupositsioone vähendati 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le, kuid sellele järgnevalt esitatud loete- ne mõju linnustikule ja Natura kaitse-eesmärkidele, mida ei ol- lus olete välja toonud, et tuulikud, millest loobuti olid (positsioonid WTG2, WTG5, WTG6, WTG11, nud võimalik tõhusalt leevendada. Seetõttu töötati välja 14-tuuli- WTG15, WTG17, WTG19 ja WTG20). Seega arusaamatuks jääb, kas loobuti 6 tuulikust või 8 tuuli- kuline lahendus. kust. Kavandatavate tuulikute asukohtade puhul on arvestatud ka üld- Samas tuleb nentida, et ka alles jäänud tuulikud on problemaatilised, sest hävitavad jätkuvalt puutumata planeeringuga täpsustatud rohevõrgustiku paiknemisega ning loodust. tuulikupositsioonid ei paikne koostatava üldplaneeringu kohases rohevõrgustikus. Samuti paiknevad tuulikupositsioonid valdavalt Keskkonnaportaali1 kohaselt ei soovitata häirida tõeliselt puutumatut loodust, mis jääb asulatest kauge- põllumaal. Loodusväärtuste, sealhulgas linnustiku, nahkhiirte ja male ehk siis rajada tuulikuid looduse arvelt. Esitatud eriplaneering on otseselt eeltoodud põhimõttega taimestiku võimalikku mõjutamist on seejuures KSH-s eraldi vastuolus, sest selle rajamine puudutab otseselt linnustiku, nahkhiiri, kaitsealuseid taimi ja kogu piir- hinnatud ning vajaduse korral ette nähtud leevendusmeetmed. konnas asuvat puutumatut loodust. Samuti ei ole põhjendatud väide, et muid lahendusi ei ole Seega peaks meie hinnangul eriplaneeringu seletuskiri otseselt välja tooma põhjendused, miks on kaalutud. KSH-s on võrreldud alternatiivi 0 ehk olemasoleva otsustatud rajada tuulepark puutumatu looduse lõhkumise arvelt (kahjuks eriplaneeringust ei leia selgi- olukorra säilimist ja alternatiivi 1 ehk tuulepargi elluviimist. tusi, et muud alternatiivid antud juhul puuduvad). Lisaks on detailse lahenduse kujundamisel loobutud 20-tuulikuli- sest lahendusest ning töötatud täiendavate uuringute alusel välja 14-tuulikuline lahendus. KSH lõppjärelduse kohaselt on kesk- konnamõju erinevaid aspekte arvestades võimalik tuulepark aladele 3 ja 3b rajada, rakendades ettenähtud leevendus- ja seire- meetmeid. Kahjuks ei ole esitatud lahenduses loobutud tuulikute nr WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 ehitusest, millede Arvamusega ei arvestata. 1 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/ 14 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel osas palusime samuti loobuda nende edasisest kavandamisest. Väitega, et vähemalt 1 km vahekaugus tuuliku ja eluhoone vahel Leiame jätkuvalt, et ka tuulikute nr WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 ehitusest tuleb loobuda, sest need asu- on väljakujunenud standard või hea tava, ei saa nõustuda. Eesti vad eluhoonetele liiga lähedal, mistõttu nendega kaasnevad negatiivsed häiringud, mis vähendavad õigusaktides ei ole sätestatud tuuliku ja eluhoone vahelist üldist kinnistute väärtust ja elukvaliteeti ning meie hinnangul eriplaneeringu materjalides esitatud leevendavad minimaalset kaugust 1 km. Käesoleva eriplaneeringu puhul on meetmed siiski ei suuda neid negatiivseid mõjutusi kõrvaldada. Ka kvaliteetse elukeskkonna säilimine, vähemalt 1 km vahekaugus määratud eriplaneeringu asukoha inimeste tervis ja heaolu on väärtused, mida tuleb kaitsta. Kohalikul omavalitsusel on oma elanike hü- eelvaliku etapis tuulealade välja selgitamiseks ning detailse la- vanguks võimalus seada piiranguid ja nõuda pikemaid vahemaid tuulikute ja eluhoonete vahele, kui henduse koostamisel on sellest tingimusest lähtutud. Täiendavalt 1km. on lisaks vahemaale oluliseks kriteeriumiks kavandatava tege- vusega avalduv mõju (nt müra), mis samuti mõjutab tuulikute Liiga väike vahekaugus eluhoonetest toob kaasa müra, varjutuse ja visuaalse häiringu paigutust ja kaugust. Eriplaneeringu seletuskirja p 4.14.1 kohaselt asub planeeritud tuulepark lähimatest registreeritud elu- Asukoha eelvaliku etapis seati eelvalikuala piiri ning elu- ja ühis- hoonetest vähemalt 1 km kaugusel. Seetõttu võib järeldada, et otsest mõju külade asustatud osade maa- kondlike hoonete minimaalseks vahekauguseks 1 km. Sealjuures kasutusele ei ole. seati tingimus, et asukoha eelvaliku etapi järgse ala piire võib täpsustada, kuid ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vun- Kahjuks meie hinnangul see väide tuginedes eriplaneeringu avalikule väljapanekule esitatud lahendus- dament. Käesolevas planeeringus pole tuuliku vundamente eel- ele tugiendes ei vasta tõele, sest eriplaneeringu joonise nr 2 „Põhilahendus kontaktvööndiga“ kohaselt valiku alast väljapoole kavandatud. Seetõttu ei ole õige väita, et jäävad Kaasiku õuemaa tuuliku WTG 10 labad ja tuulikute WTG 3 ja WTG 7 labadest Laane kinnistu kavandatavad tuulikud paikneksid eluhoonetele lähemal kui 1 õuemaale oluliselt lähemale kui 1 km. km. Vähemalt 1 km vaheline vahekaugus tuulikute ja eluhoone vahel on väljakujunenud standard, mis KSH käigus on WTG 3, WTG 7 ja WTG 10 mõju lähimatele tänaseks on aegunud. Tänased planeeritavad tuulikud on oluliselt kõrgemad ja võimsamad, mistõttu eluhoonetele hinnatud. Hindamise eesmärk ei ole eeldada mõju peab ka nende ja elamute vaheline kaugus olema oluliselt suurem kui 1 km. Ilmselgelt ei saa 70 m kõr- puudumist, vaid välja selgitada kavandatava tegevusega kaasne- guse ja 1,5 MW ja 288 m kõrguse ja 7,2 MW tuulikule kehtida sama 1 km kaugune vahemaa. Kuna vad võimalikud olulised negatiivsed mõjud ning hinnata nende põhimõte, mis hea tava kohaselt näeb ette tuulikute ja eluhoonete vaheliseks minimaalseks kauguseks vältimise või leevendamise võimalusi. Seetõttu ei tähenda müra vähemalt 1 km on paika pandud ajal, mil tuulikud olid oluliselt madalamad ja väiksema võimsusega või varjutamise esinemine iseenesest, et vastavad tuulikud tuleb kui tänapäeval planeeritavad tuulikud, siis tuleb kriitiliselt suhtuda ka minimaalse 1 km vahelisele kau- planeeringulahendusest välja jätta. gusele, sest ilmselgelt see ei ole enam piisav. KSH näeb ehitusloa taotlemise etapis konkreetse tuulikutüübi Seega täiesti arusaamatuks jääb, miks esiteks otseselt esitatakse valesid faktiväiteid, et planeeritud valiku korral ette täpsema varjutamise modelleerimise ning va- tuulepark lähimatest registreeritud eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel ning teiseks jääb täiest aru- jadusel töörežiimi ja tööaja piirangute määramise. saamatuks, miks jätkuvalt ei ole eriplaneeringu seletuskirjas vaevutud põhjendama, miks antud tuule- Samuti on müra puhul ette nähtud konkreetse tuulikumudeli pargi puhul siiski peetakse 1 km vähemad piisavaks. alusel vajalike töörežiimi piirangute täpsustamine. Müra Arvamusega arvestatakse osaliselt. Toome siinkohal uuesti välja, et KSH aruande lisad näitasid ju üheselt, et 20 Vestas V162-6,2 MW KSH aruandes on arvestatud kehtiva seadusandlusega ning lisaks 15 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel tuuliku rajamise korral esineb kahe eluhoone (Kaasiku ja Laane) juures öise müra sihtväärtuse (40 dB) on müra mõju hindamisel lähtutud Kliimaministeeriumi 2025. a ületamist ning mitme eluhoone puhul jääb see piirimaile. Kuna mürakaardi tulemused näitavad kindla tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi soovitustest. II ajaperioodi keskmist tulemust, on need tavaliselt alati madalamad kui reaalne tekkiv müra, mistõttu on kategooria elamualade puhul on öise tööstusmüra sihtväärtus 40 reaalne oht, et ka nimetatud kinnistute (Nisumaa, Lembra, Aru, Ööpiku, Enksi-Madise) puhul hakkaks dB ning päevane sihtväärtus 50 dB, Kliimaministeeriumi 2025. a kindlasti aegajalt esinema müra, mis ületab 40 dB. juhendis soovitatakse uute tuuleparkide puhul lähtuda öisel ajal 40 dB sihtväärtusest ning päevasel ajal 45 dB piirist (kuigi päe- Juhul kui eriplaneeringu alale rajada võimsamad ehk 20 Vestas V172-7,2 MW tuulikut, siis on müra- vane tööstusmüra sihtväärtus lubab mürataset kuni 50 dB). kaardi tulemus juba oluliselt halvem. Sellisel juhul ületab müra 40 dB juba 13 elamu juures, kusjuures ületused on märkimisväärsed, jäädes isegi üle 3 dB. KSH-s esitatud mürakaardid ei kirjelda kindla ajaperioodi kesk- mist olukorda, mida võiks pidada tegeliku müra süstemaatiliseks Seega on juba KSH aruandega tõendatud, et mida kõrgem ja võimsam tuulik seda kaugemale levib alahindamiseks. Arvutused on tehtud kõigi kavandatavate tuuli- normtaset ületav müra ehk seda suurem peab ka seetõttu olema tuulikute ja eluhoonete vaheline kaugus. kute maksimaalses töörežiimis ning ühel kaardil esitatakse müra levik samaaegselt kõigis tuulesuundades, taimestiku/metsa var- Seega ei saa juba eeltoodust tulenevalt olla muud lahendust kui tuulikutest WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 jestust ei arvestatud ning arvutustulemustele on lisatud +2 dB, et tuleb loobuda ning välistada tuleb tuulikute võimsusega 7,2 MW ja enam ehitamisõigus eriplaneeringu arvestada tuulikutootjate müraandmetega seotud võimalikku aladele 3 ja 3b. määramatust ja kirjeldada võimalikult ebasoodsat olukorda. Nõustuda ei saa jätkuvalt ka siinkohal eriplaneeringu seletuskirjas toodud seisukohaga, et kavandatavate Modelleerimisel ei ole arvestatud kõrgemate puude ja metsaalade tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade mõningase müra tõkestava mõjuga. KSH märgib, et suuremate müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB). Maaomanikuga kokkuleppel metsatukkade paiknemisel tuuliku ja vaatleja vahel võivad tegeli- võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehti- kud müratasemed olla ka mõnevõrra väiksemad kui arvutustes. va seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB, kuid käesoleva planeerin- gulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovitus- KSH-s käsitletud Vestas V162-6,2 MW mudeli korral ei jää ük- lik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. ski eluhoone üle 45 dB öise müra piirväärtuse, kuid Kaasiku ja Laane eluhoone juures võib maksimaalses töörežiimis esineda 40 Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-15-16 p 40 märkinud, et kuna tuulegeneraatorid töötavad ööpäev läbi, dB sihtväärtuse ületamine vastavalt 1,1 ja 0,2 dB võrra. Vestas siis tuleb järgida öist müra taotlustaset. Eeltoodu tähendab, et tuulikutes ei tohi kanduda üle 40 dB müra V172-7,2 MW näites on ületamised suuremad, kuid ka selle elamute lähedale (sh. kogu õuealale) üle 40 dB ööpäeva ringselt. mudeli puhul ei ületa ühegi eluhoone juures arvutuslik müratase 45 dB piirväärtust. Seega ei tohi tuulikutes tekkiv müra ületada ööpäevaringselt 40 dB ning seletuskirjas toodud soovituslik tase 45 dB on antud juhul juba tugev müra ületus elamute juures. KSH-s on seejuures mõlema käsitletud tuulikumudeli puhul analüüsitud töörežiimi piirangute rakendamist ning välja töötatud Antud eriplaneeringu lahendus ei taga, et müratundlikel aladel ei ületaks tuulikutest tekkiv müra lubatud öisele 40 dB sihtväärtusele vastavad töörežiimid. Leevendus- öist sihtväärtust 40 db ööpäevaringselt, mistõttu seda lahendust kehtestada ei tohi. meetmetena on käsitletud öisel ajal teatud tuulikute töörežiimi piiramist probleemsete tuulesuundade korral ning vaiksemale Nõustuda ei saa ka eriplaneeringu seletuskirjas toodud leevendava meetmega, mille kohaselt tuulepargi töörežiimile ümberlülitamist. rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, KSH eristab päeva- ja ööaja norme: II kategooria aladel on 16 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) müra norm- tööstusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB ning käes- tasemete tagamiseks on asjakohased. Müra mõõtmised tellib tuulepargi omanik ning mõõtmised peab oleva planeeringulahenduse puhul on päevasel ajal tagatud ka läbi viima akrediteeritud labor. Mõõtmispunktid lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega ja mõõtmis- Kliimaministeeriumi juhendi kohane rangem soovituslik tase ehk tulemused esitatakse kohalikule omavalitsusele. 45 dB. Leiame, et esitatud leevendav meede ei ole sõltumatu, sest tuulepargi omaniku poolt tellitud mõõtmine Juhime tähelepanu, et seadusandluses toodud päevased ja öised ei ole erapooletu. Järelevalve ei saa toetuda tuulepargi omaniku poolt tellitud tasulisele mõõtmisele, normtasemed erinevad kõikide tööstusmüra allikate puhul (öised sest sellisel juhul esineb otsene huvide konflikt. Järelevalve peab tagama riik ja see tuleb läbi viia täiesti nõuded on oluliselt rangemad, päevased leebemad), samuti erapooletult ehk tingimustel, kus tuulepargi omanikul puudub võimalus otsustada mistahes läbiviidava kehtivad eraldi päeva ja öö nõuded liiklusmüra osas. kontrolli tingimuste üle (pikkus, aeg, mõõtmispunktid jms). Seega ei toeta KSH aruande tulemused nõuet WTG 3, WTG 7 ja WTG 10 välja jätta ega kehtestada planeeringus üldist keeldu 7,2 MW ja suurema võimsusega tuulikutele. KSH kohaselt tuleb konkreetse tuulikumudeli valikul müraolukorda täpsustada ning vajadusel rakendada töörežiimi piiranguid, et tagada mü- ranormide täitmine. Mis puudutab pärast tuulepargi rajamist kavandatavaid kontroll- mõõtmisi, siis võtsime Teie tähelepaneku arvesse ning täp- sustasime KSH aruande ptk 8 müra puudutava järelseire osas. KSH-s ette nähtud rakendatud töörežiimi piirangute asja- kohasuse kontrollimiseks ning ei asenda enne rajamist tehtavat täpsustavat müraarvutust ega töörežiimide määramist. KSH-s on kontrollmõõtmiste puhul ette nähtud akrediteeritud labori kasu- tamine ning mõõtmistulemuste esitamine kohalikule omava- litsusele. Varjutus Selgitame, et 27.08.2025 esitatud varjutamist puudutavatele sei- sukohtadele on antud vastused KSH aruande lisas 3 „Laekunud Mis puudutab varjutusega seotud probleeme, siis need on jätkuvalt üleval ka avalikule väljapanekule arvamused ja kooskõlastused“ veebiaadressil esitatud lahenduse puhul, mistõttu jääme varjutuse osas kõigi 27.08.2025 menetlusdokumendis esitatud https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7490633. seisukohade juurde ja ootame nende osas jätkuvalt selgitusi. Käesolevas menetlusetapis esitatud varasemate seisukohtadega seotud vastused on seega menetlusmaterjalides kättesaadavad ning neid käesolevas vastuses uuesti ei korrata. 17 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel 11. Eraisik M. V. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/842-1; 31.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Mina, M. V., /---/ kinnistu (katastritunnus /---/) omanik, esitan käesolevaga oma Täname Teid arvamuse eest! arvamuse Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse kohta. Palun käsitleda käesolevat pöördumist planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ametliku arvamuse- na. Põhiseisukoht: elanike tervis ja heaolu peavad olema planeeringu keskmes Arvamusega ei arvestata. KSH aruandes on müra levikut modelleeritud kahe võimaliku tuu- KSH aruande kohaselt hinnati esialgu 20 tuulikuga lahendust, kuid uute andmete põhjal oleks selle- likumudeli – Vestas V172-7,2 MW ja Vestas V162-6,2 MW – ga kaasnenud oluline ebasoodne mõju linnustikule, sealhulgas Natura kaitse-eesmärkidele, mida ei alusel. Kuna käesoleva planeeringu raames ei fikseerita ühte kind- olnud võimalik reaalselt rakendatavate meetmetega leevendada. Seetõttu töötati välja 14 tuulikuga lat tuulikutüüpi või -mudelit, on tegemist võimalike tuulikumude- lahendus ehk tuulikute arvu vähendati kuue võrra. See näitab, et olulise mõju ilmnemisel on võima- lite alusel teostatud müraolukorra hindamisega. Modelleerimisel on lik ja vajalik muuta nii tuulikute arvu kui ka nende paigutust. lähtutud konservatiivsest olukorrast, sealhulgas tuulikute maksi- maalsest töörežiimist ja müra levikuks ebasoodsatest tingimustest. Nüüd tuleb samaväärselt arvestada kohalike elanike tervise, heaolu ja kodurahu kaitsega. /---/ elamu asub lähimast kavandatavast tuulikust vaid /---/ meetri kaugusel, KSH prognoosib /---/ puhul olulist KSH-s on hinnatud kavandatava tuulepargi mõju elamutele, seal- müra- ja varjutamishäiringut ning negatiivset mõju kinnisvara väärtusele. Seetõttu palun enne hulgas müra ja varjutamise mõju. KSH-s käsitletud tuulikumude- planeeringu kehtestamist vaadata uuesti üle elamutele lähimate tuulikute asukohad ning eelistada lite puhul võib maksimaalses tööolukorras lähimate eluhoonete mõju vältimist: paigutada need elamutest kaugemale või loobuda vastavatest (WTG 1, WTG 3, juures esineda 40 dB öise müra sihtväärtuse ületamist. Seetõttu on WTG 10 ja WTG 7) tuulikupositsioonidest ja vähendada tuulikute arvu veelgi. Töörežiimi piirangud KSH-s ette nähtud müra vähendavad töörežiimid, millega on või- ei tohiks asendada asukohavaliku muutmist juhul, kui häiringut on võimalik vältida tuuliku ümber- malik tagada müra vastavus kehtivatele nõuetele. paigutamise või kavandamisest loobumisega. Kui kohalike elanikega ei arvestata, siis seatakse esikohale ärilised eesmärgid. Kohaliku omavalitsuse võimuses on seada ka piirangud tuulikute kõr- Eriplaneeringu menetluse järgselt ning enne ehitusloa taotlemist, gusele ja võimsusele. kui on välja valitud konkreetne tuulikumudel ja täpsustunud selle tehnilised parameetrid ning lõplik paigutus, tuleb teha täiendav müra modelleerimine. Selle alusel määratakse vajadusel täpsed tuulikute töörežiimi ja/või tööaja piirangud, et tagada nõuete täit- mine. Seetõttu ei määrata eriplaneeringuga ette konkreetset tuuli- kumudelit ega selle töörežiimi. Seega ei ole KSH järeldus, et /---/ kinnistu juures esinev müra või varjutamine välistaks kavandatud tuulikute rajamise. Mõjude vältimiseks ja vähendamiseks vajalikud meetmed on KSH-s ette nähtud ning nende täpsustamine toimub lõpliku tuulikumudeli ja tehnilise lahenduse selgumisel. 1. /---/ kinnistu on KSH-s eraldi käsitletud mõjutatud elamuna Arvamusega arvestatakse osaliselt. /---/ kinnistu on KSH aruandes eraldi välja toodud elamuna, mille puhul tuleb tugeva visuaalse 18 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel KSH aruandes on /---/ kinnistu eluhoone nimetatud nende elamute hulgas, mille puhul tuleb tugeva mõju leevendamiseks analüüsida täiendava haljastuse vajadust. visuaalse mõju leevendamiseks analüüsida täiendava haljastuse vajadust. KSH kohaselt rajatakse KSH kohaselt tehakse see analüüs kohapõhiselt ning vajaduse kor- vajalik täiendav haljastus arendaja kulul ja elamu omaniku soovil. ral rajatakse täiendav haljastus arendaja kulul ja elamu omaniku soovil. Meetme rakendamise etapiks on määratud ehitusloa menet- Soovin, et /---/ kinnistu puhul tehtaks nimetatud kohapõhine analüüs ning et selle tulemus ja ka- lus, täitjaks arendaja ja kontrollijaks kohalik omavalitsus. vandatav lahendus kooskõlastataks minuga enne planeeringu elluviimist. Palun kinnitada selle meet- me rakendamine ja esitada kirjalikult selle tingimused, ulatus, ajakava, hoolduskohustus ning kord. Seega tehakse /---/ kinnistu puhul täiendava haljastuse vajaduse I vooru arvamustele antud vastustes lubas kohaliku omavalitsus täiendada seletuskirja leevendus- ja analüüs ehitusloa menetluses, kui tuulikute täpne paigutus ja teh- seiremeetmete täitjate, kontrollijate ning rakendamise põhimõtetega. Seletuskirja tabelis 4-5 on niline lahendus on täpsustunud. Analüüsi tulemusel saab määrata täiendava haljastuse vajaduse analüüsi täitjaks määratud arendaja ja kontrollijaks kohaliku omavalit- konkreetse kinnistu puhul vajaliku lahenduse. sus ning rakendamise etapiks ehitusloa menetlus. Palun kinnitada, et /---/ kohapõhine analüüs teha- kse ja esitatakse mulle enne vastava ehitusloa andmist. 2. Müra mõju Arvamusega ei arvestata. KSH-s on /---/ kinnistu eluhoone juures Vestas V172-7,2 MW mudeli puhul maksimaalses tööolukorras KSH aruandes on kirjeldatud erinevate tuulikutüüpide arvutuslik müratase. 14 Vestas V172-7,2 MW arvutuslikuks müratasemeks hinnatud 41,9 dB, mille puhul ületa- tuuliku korral on /---/ eluhoone juures arvutuslik müratase 41,9 dB ehk 1,9 dB üle planeeringus takse 40 dB öist sihtväärtust 1,9 dB võrra. KSH-s on seejuures aluseks võetud öise tööstusmüra sihtväärtuse 40 dB. Need näitajad kirjeldavad KSH-s modelleeritud analüüsitud müra vähendamise võimalusi ning välja töötatud 40 dB maksimaalset olukorda, kus kõik tuulikud töötavad täisvõimsusel ja arvestatud on +2 dB määrama- sihtväärtusele vastavad töörežiimid nii Vestas V162-6,2 MW kui tusega. ka Vestas V172-7,2 MW mudeli puhul. KSH näeb ette müra vähendavate töörežiimide kasutamise, kuid jätab tuulikute lõpliku mudeli, täp- Eriplaneeringu menetluse järgselt ning enne ehitusloa taotlemist, sed töörežiimid ja piirangute graafiku ehitusloa menetlusse. Kuna /---/ puhul on vähemalt ühe KSH-s kui on välja valitud konkreetne tuulikumudel ja täpsustunud selle käsitletud mudeli korral tuvastatud sihtväärtuse ületamine, ei ole üldine viide hilisemale täp- tehnilised parameetrid ning lõplik paigutus, tuleb teha täiendav sustamisele minu hinnangul piisav. Ettepanek on mitte lubada püstitada tuulikuid, mis on võim- müra modelleerimine. samad kui 6,2 MW. I voorus pidas Terviseamet vajalikuks teha pärast lõpliku tuulikutüübi ja paigutuse selgumist täpsem Kuna praeguses etapis ei ole konkreetne tuulikumudel veel kind- müra, madalsagedusliku müra ja varjutamise modelleerimine. Kohalik omavalitsus märkis oma laks määratud ning see ei pruugi olla KSH-s näitena kasutatud vastustes, et suurema müraemissiooniga tuulik eeldab rangemaid tööaja piiranguid. Seletuskirja ta- Vestas V162 või V172, ei ole põhjendatud kehtestada planeeringu- beli 4-5 kohaselt vastutavad meetmete rakendamise eest arendaja ja käitaja ning kontrollijaks on ga tuulikute maksimaalset võimsust 6,2 MW. Konkreetse tuuliku- kohalik omavalitsus. Palun muuta need lubadused /---/ suhtes ehitusloa siduvateks tingimusteks ja mudeli valikul tuleb selle mürataseme ja muude tehniliste näitajate mitte anda ehitusluba enne, kui /---/-põhine täpsustatud modelleerimine tõendab nõuete täitmist. alusel kontrollida nõuete täitmist ning vajadusel määrata töörežiimi ja/või tööaja piirangud. Sõltumata valitavast tuulikumudelist pea- Palun selgitada ja määrata /---/ suhtes konkreetselt: vad kavandatavad tuulikud ja nende käitamine vastama kehtivatele 1. millise tuulikutüübi ja milliste täpsete tehniliste parameetrite alusel planeering realiseeritakse; müra nõuetele. 2. millised tuulikud põhjustavad /---/ juures prognoositud mürataset; 3. milline on /---/ juures prognoositav müratase enne ja pärast leevendusmeetmete Tuulepargi rajamise järgselt on KSH-s ette nähtud varjutamise rakendamist, sealhulgas kõige ebasoodsamates ilmastiku- ja töötingimustes; järelevalve ja müra kontrollmõõtmiste teostamine. 4. kas ja milliste tuulikute suhtes on /---/kaitseks vajalik rakendada töörežiimi või tööaja 19 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel piiranguid; 5. millises õiguslikult siduvas dokumendis fikseeritakse piirangud ja kuidas kontrollitakse nende tegelikku rakendamist; 6. milline sõltumatu seire ja kontrollmõõtmine tehakse pärast tuulepargi kasutuselevõttu ning kuidas saab /---/ kinnistu omanik selle algatada, kui ilmneb häiring. Palun lähtuda /---/ kinnistu puhul KSH-s ja eriplaneeringu varasemas etapis kasutatud öise tööstus- müra 40 dB sihtväärtusest. Ma ei nõustu /---/ kinnistu suhtes leebema 45 dB taseme kohaldamisega ega anna selleks kokkulepet. Kui vald peab 45 dB taseme kohaldamist õiguslikult võimalikuks, palun esitada selle täpne õiguslik alus ja põhjendada, miks kaldutakse kõrvale KSH-s kasutatud 40 dB tasemest. 3. Varjutamine Arvamusega arvestatakse osaliselt. KSH-s on varjutamise mõju juba modelleeritud maksimaalsete parameetritega tuuliku (kogu- KSH aruandes toodud Vestas V172-7,2 MW tuuliku näite puhul ületab /---/ eluhoone maksimaalne kõrgus 288 m) näitel ning Joonisel 6-22 on esitatud varjutamise teoreetiline varjutamise kestus KSH-s kasutatud soovituslikke väärtusi. kalender, millest saab lugeda varjutamise võimalikku kuupäeva, kellaaega, kestust ja seda põhjustavat tuulikut. Palun esitada /---/ kinnistu kohta: KSH aruandes on esitatud varjutamise graafik ja analüüs /---/ ja • varjutamise prognoositavad kuupäevad, kellaajad ja kestus; naaberkinnistu (/---/) kohta, mis jääb tuulikutele pisut lähemale, • varjutamist põhjustavad konkreetsed tuulikud; kuid varjutamise mõju on suhteliselt sarnane. Täiendatud aruandes • varjutuse automaatseks vältimiseks rakendatav seiskamis- või töörežiimi lahendus; esitatakse varjutamise graafik ka /---/ kinnistu kohta. • õiguslikult siduv tingimus, millega tagatakse, et /---/ eluhoone juures ei ületata KSH-s kasutatud soovituslikke varjutamise väärtusi; KSH kohaselt tuleb konkreetse tuulikutüübi valikul ja ehitusloa • seire- ja järelevalvekord ning meetmed olukorraks, kus tegelik varjutamine osutub menetluses teha täpsem varjutamise modelleerimine ning selle prognoositust suuremaks; alusel välja töötada tuulikute täpne seiskamisgraafik. Kavanda- tavad tuulikud peavad võimaldama automaatse väljalülitamise Palun kehtestada enne tuulepargi kasutuselevõttu /---/-põhine varjutamise piirangute kava –varju- süsteemi kasutamist, millega saab ebasoovitava varjutamise tekki- tamiskalender või samaväärne automaatse seiskamise graafik – koos selle rakendamise, seire, aru- mise ajal vastava tuuliku ajutiselt seisata. andluse ja järelevalve tingimustega. I vooru vastustes kinnitas kohalik omavalitsus, et tuulikud peavad võimaldama automaatse varjutuse Tuulepargi rajamise järgselt tuleb KSH ptk 8 kohaselt teostada vältimise süsteemi seadistamist ning täpsed tööaja piirangud määratakse lõpliku tuulikumudeli alusel varjutamise järelevalvet, et hinnata rakendatud töörežiimi piirangu- ehitusloa menetluses. Palun fikseerida ehitusloas /---/-põhine seiskamisgraafik ning käitaja aruand- te asjakohasust. lus- ja kohaliku omavalitsuse kontrollikohustus. 4. Visuaalne mõju ja täiendav haljastus Arvamusega arvestatakse osaliselt. KSH-s on läbi viidud tuulikute nähtavusanalüüs 14 × 14 km alal, lähtudes tuulikute maksimaalsest 02.07.2026 nähtavusanalüüsi kohaselt ulatub tugev visuaalne koondmõju Vatla küla elamuteni. kogukõrgusest 288 m ning arvestades muu hulgas reljeefi ja taim- Analüüsi lisas 4-5 on loetletud 11 eluhoonet, mille puhul tuleb täiendava haljastuse vajadust hinnata katet. Analüüsi põhjal ei paikne elamuid väga tugeva visuaalse iga hoone kaupa eraldi ja läbivalt samade kriteeriumide alusel, välja on toodud ka /---/ kinnistu. koondmõju alal, kuid tugev visuaalne mõju ulatub Vatla küla Lisad ei esita siiski /---/ vaatepunktist nähtavate tuulikute arvu ega kinnistupõhist visualiseeringut. 20 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel asustatud aladele. /---/ kinnistu on seetõttu nimetatud nende elamu- Palun esitada /---/ kohta: te hulgas, mille puhul tuleb analüüsida täiendava haljastuse va- • /---/ vaatepunkti puudutavad olemasolevad visualiseeringud või võimalus koostada jadust. kohapõhine fotomontaaž; • täiendava haljastuse põhimõtteline lahendus, rajamise ajakava ja edasine KSH aruande lisas (Lisa 5. Visualiseeringud) on esitatud visuali- hoolduskohustus; seeringud ka /---/ kinnistu lähedusest. Visualiseering tähistusega • kas ja millisel õiguslikul või kokkuleppelisel alusel nähakse ette /---/ kinnistule avalduva olulise „M“ kujutab vaadet /---/ kinnistust ca 100 m läänesuunas asuvast visuaalse mõju ja võimaliku varalise kahju hüvitamine. vaatepunktist ning visualiseering „L“ kujutab vaadet /---/ kinnistust ca 350 m põhjasuunas asuvast vaatepunktist. Vaatepunktideks vali- Palun võimaldada mul enne haljastuslahenduse kinnitamist valida koos arendajaga sobiv lahendus, ti võimalikult avatud vaatega punktid, nt konkreetsete kinnistute mis arvestab elamu ja õueala tegelikku kasutust, olulisi vaatesuundi ning haljastuse pikaajalist toimi- siseselt võivad vaadet takistada ka erinevad objektid (lokaalne vust. haljastus, hooned). Nähtavusanalüüsi raames on koostatud ka tee- makaart nähtavate tuulikute arvu kohta, millega palume tutvuda. KSH kohaselt tehakse täiendava haljastuse vajaduse analüüs koha- põhiselt ning vajaduse korral rajatakse haljastus arendaja kulul ja elamu omaniku soovil. Meetme rakendamine on ette nähtud ehitus- loa menetluses. KSH ei sätesta kohustust koostada iga kinnistu kohta eraldi fotomontaaži ega näe ette visuaalse mõju või sellest tuleneva võimaliku varalise kahju eraldi täiendavat hüvitamist. 5. Mõju kinnisvara väärtusele Arvamusega ei arvestata. KSH-s on hinnatud tuulepargi võimalik- ku mõju kinnisvara väärtusele teaduskirjanduse põhjal. KSH koha- KSH aruandes on mööndud, et tuulepargi rajamine võib avaldada mõne kilomeetri kaugusel paikne- selt võib tuuleparkide rajamine avaldada elamute kinnisvara väär- vate elamute kinnisvara väärtusele kaudset negatiivset mõju. /---/ kinnistu on KSH-s eraldi käsitletud tusele kaudset negatiivset mõju, kuid Eestis ei ole sellist mõju tea- tugeva visuaalse mõju piirkonnas ning selle puhul on modelleeritud ka müra ja soovituslikke väär- daolevalt uuritud ning mõju suurus sõltub muu hulgas tuulikute tusi ületav varjutamine. Seega negatiivne mõju on ilmselge. nähtavusest, kaugusest ja tuulikute kõrgusest. KSH ei ole teinud /---/ kinnistu väärtuse muutuse eraldi kinnistupõhist hin- Palun selgitada, kas ja kuidas on hinnatud just /---/ kinnistu võimalikku väärtuse vähenemist, ning damist ning planeeringu koostamise käigus ei ole sellise hindamise esitada kõik /---/ suhtes tehtud hinnangud ja alusandmed. Kui /---/ kinnistu väärtuse muutust ei ole tegemiseks alust tuvastatud. eraldi hinnatud, palun seda põhjendada ja teha enne planeeringu kehtestamist kinnistupõhine hi- Visuaalse mõju puhul otsesed normtasemed puuduvad, kuid nt nnang. Ühtlasi palun selgitada, kuidas on arendaja kavandanud selle mõjuga seotud kahju hüvi- müra- ja varjutamise osas tuleb KSH raames eesmärgiks seatud tamise. normtasemed ja nõuded tagada. KSH käsitluse kohaselt võib tuulikute läheduses paiknevatele kinnistutele makstav seadusjärgne tuulikutasu võimalikku kinnis- vara väärtusele avalduvat negatiivset mõju osaliselt leevendada. KSH ei näe ette kinnisvara väärtuse võimaliku muutuse eraldi hü- vitamist ega kinnistupõhise väärtuse hindamise tegemist. 6. Kohalik kasu ei asenda mõju vältimist /---/ kinnistu paikneb lähimatest tuulikutest piisaval kaugusel ning 21 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel läbiviidud mõju hindamiste kohaselt on asjakohased keskkonna- Minu esmane seisukoht on, et elamutele lähimate tuulikute asukohad tuleb muuta, paigutades tuuli- nõuded (sh müra- ja varjutamine) võimalik tagada, kuid kohati on kud elamutest kaugemale või loobudes vastavatest tuulikupositsioonidest. Seadusest tulenev tuuliku- nõuete tagamiseks tõenäoliselt (eelkõige olenevalt konkreetsest tasu ega muu pakutav hüve ei muuda praegust asukohavalikut sobivaks ega asenda elanike tervise ja tuuliku mudelist) vajalik rakendada töörežiimi piiranguid. Seetõttu heaolu kaitseks vajalikku mõju vältimist. ei ole tuulikute kaugemale paigutamine või lähimate tuuliku- positsioonide ärajätmine mõju vältimise eesmärgil põhjendatud. Kui tuulepark pärast asukohtade muutmist siiski rajatakse, peab sellest lisaks arendajale saama selget Planeeringulahendus on kujunenud erinevate ruumiliste, tehniliste ja pikaajalist kasu ka kohalik kogukond. Tuulepark ei saa olla üksnes äriline projekt, mille mõjud ja keskkonnaalaste tingimuste koosmõjus ning on praeguseks lõp- jäävad kohalike elanike kanda. Seadusjärgne tuulikutasu on sellisel juhul üksnes minimaalne kohali- lik. Seetõttu ei ole lähimate tuulikupositsioonide ärajätmist või ku kasu instrument, mitte kõigi häiringute või võimaliku kahju hüvitis. ümberpaigutamist enam võimalik kaaluda. Tuulepargi mõjualas asuvate elamute omanikele ja elanikele on Palun kohalikul omavalitsusel ja arendajal esitada enne planeeringu kehtestamist siduv kohaliku ette nähtud seadusest tulenev talumistasu. Täiendavate hüvitiste kasu ettepanek, mis käsitleb vähemalt: või individuaalsete leevendusmeetmete rakendamise vajadust ei • tuulepargi ehituse ja kasutamisega seotud kohalike teede korrastamist, parendamist ja pikaajalist ole mõju hindamise tulemuste põhjal /---/ kinnistu puhul tu- hooldust; ehitusega tekitatud kahjustuste taastamist tuleb käsitleda arendaja tavapärase kohustusena, vastatud. mitte kogukonnale antava lisahüvena; • kohalikele elanikele soodsama elektri, energiakulude toetuse või muu võrreldava energiahüve pa- kkumise võimalust; • /---/ kinnistule vajalike individuaalsete leevendusmeetmete ja võimaliku täiendava hüvitise kokku- lepet juhuks, kui mõjusid ei ole võimalik täielikult vältida. 7. Kokkuvõte Arvamusega arvestatakse osaliselt. /---/ kinnistuga seotud müra, varjutamise ja visuaalse mõju küsimusi ning nende leevendamiseks Palun mitte kehtestada planeeringut enne, kui /---/ kinnistule avalduvad mõjud on kinnistupõhiselt kavandatud meetmeid on käsitletud eelnevates vastustes. KSH ja täpsustatud ning planeeringus, ehitusloa tingimustes või muus siduvas dokumendis on selgelt planeering näevad ette täiendava müra ja varjutamise modellee- ääratud: rimise pärast konkreetse tuulikumudeli ja lõpliku tehnilise la- 1. elamutele lähimate tuulikute ümberpaigutamine või neist loobumise kaudu tuulikute arvu henduse selgumist, vajalikud töörežiimi piirangud, varjutamise täiendav vähendamine; automaatse vältimise ning /---/ kinnistu puhul täiendava haljastuse 2. müra leevendamise meetmed ja 40 dB sihtväärtuse tagamine; vajaduse kohapõhise analüüsi. Tuulepargi rajamise järgselt on 3. varjutamise piiramiseks rakendatavad meetmed ja soovituslike väärtuste järgimine; KSH-s ette nähtud varjutamise järelevalve ja müra kontrollmõõt- 4. täiendava haljastuse analüüs ning vajaduse korral haljastuse rajamine ja hooldamine arendaja miste teostamine. kulul; 5. tegeliku müra ja varjutamise sõltumatu seire ning järelevalve; Ettepanekut tuulikute arvu täiendavaks vähendamiseks, /---/ 6. meetmed juhuks, kui tegelik mõju ületab prognoositud tasemeid; kinnistu kinnisvara väärtuse eraldi hindamiseks või täiendava kom- 7. /---/ kinnistu võimaliku väärtuse vähenemise hindamine ja käsitlemine; pensatsiooni maksmist KSH ja planeeringu koostamisel põhjenda- 8. kui tuulepark pärast asukohtade muutmist rajatakse, seadusjärgse tuulikutasu rakendamine ning tuks ei peeta. Seadusest tulenev tuuleenergiast elektrienergia toot- siduv kokkulepe täiendava kohaliku kasu, individuaalsete leevendusmeetmete ja võimaliku hüvitise mise tasu rakendub vastavalt kehtivale korrale. kohta. 22 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel Käesoleva arvamusega ei loobu ma õigusest nõuda häiringu kõrvaldamist, kahju hüvitamist, tasu või muud kompensatsiooni. Jätan endale õiguse esitada täiendavaid seisukohti pärast vastuste saamist ning täiendatud planeeringulahendusega tutvumist. Palun registreerida käesolev pöördumine planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ametliku arvamusena ning esitada mulle Lääneranna Vallavalitsuse põhjendatud seisukoht. 12. Eraisik J. R. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/841-1; 31.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Tere! Täname Teid arvamuse eest! Sain aru, et kolmandal septembril tuleb vallavõim Vatla rahvaga tuulepargi asjus kohtuma. Kahjuks ei ole mul võimalik osaleda, aga avaldan oma arvamuse. Tuulikupargi mõjupiirkonnas elavatele inimestele ja kohalikule kogukonnale suunatavate toetuste ja tuulikupargi talumistasude Mulle ei meeldi olukord, kus tuuleparkide toimimist reguleeritakse riigieelarvest. See ei lähe kokku küsimuste lahendamine ei ole planeeringu ülesanne. turumajanduse põhimõtetega, sest riskid maandatakse ja kasum jääb arendajale. Midagi pole teha, sest küllap on siiani struktuurides kallutatud jõud. Maismaa tuulepargi talumistasu maksmise ja jaotamise alused on sätestatud keskkonnatasude seaduse §-s 55³. KeTS § 55³ lg 1 Vatla on tulemas maismaatuulikute kõrgema suurusjärgu tuulikud ning seega saab ka elukeskkond kohaselt maksab kohaliku omavalitsuse üksus talle laekunud tuu- võimalikult tugevasti häiritud. Minuarust oleks sellest tulenevalt vallavõimul arutamise koht tuulepar- leenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% tuulepargi mõjualas gist tuleva talumistasu jaotuse üle. Kuna elu Vatla külas saab ülimalt negatiivselt mõjutatud, siis teen asuvate nõuetele vastavate eluruumide omanikele. Seaduses sä- ettepaneku, et Vatla tuulepargist kohalikele elanikele ja KOV-ile laekuv tulu jagataks senise 50 : 50 testatud 50% jaotust ei saa kohalik omavalitsus muuta planeeringu asemel 70% kohalikele elanikele ja 30% KOV-ile. Selline jaotus võib vallale tuua pikemas plaanis või kohaliku otsusega 70 : 30 jaotuseks. rohkem tulu kui otsene summa eelarvesse! Siiski saab vallavolikogu otsustada omavalitsusele laekuva ülejää- nud 50% kasutamise üle KOV eelarve kaudu, sealhulgas määrata, millisteks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja inves- teeringuteks seda tulu kasutatakse. Seega on vallavolikogul või- malik suunata omavalitsusele jäävat osa ka Vatla piirkonna või selle elanike heaolu toetavatesse tegevustesse. Tuulikupargi mõjupiirkonnas elavatele inimestele ja kohalikule kogukonnale suunatavate toetuste ja tuulikupargi talumistasude küsimused vallavolikogus arutlusel. 23 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel 13. Eraisik T. M. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/847-1; 31.08.2026 Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht 1. Vaated, valgusreostus. 280m tuulikud jäävad minu kodust linnulennult ca 7 km kaugusele ning Täname Teid arvamuse eest! hakkavad olema nähtavad pea kogu kinnistul. Kõige paremini saavad nad olema vaadeldavad aga meie 2.korruse magamistoa aknast. Otsus just sinna magamistuba rajada tuli soovist näha kaunist KSH käigus on kavandatavate tuulikute visuaalset mõju hinnatud, vaadet. arvestades tuulikute maksimaalse kogukõrgusega 288 m, nende paik- Kuivõrd mu kinnistu on juba koormatud riigi eriplaneeringuga Eesti-Läti IV elektriühendus, siis nemist, maastiku reljeefi ja taimkatet. Visuaalse mõju hindamisel ei tulevikus regulaarselt raadatav ala ainult suurendab Paatsalu-Vatla tuulikute nähtavust, kuna ole lähtutud üksnes sellest, kas tuulikud on konkreetsest vaatlus- vähendab just selles suunas metsaviirgu. Juhin tähelepanu, et ranniku külade näol ei ole tegemist punktist nähtavad, vaid on hinnatud tuulikute vertikaalset mõju ehk pelgalt kinnistute, majade ja tulundusmaa juppide summaga, vaid terviklike, sealhulgas vaateid vertikaalset vaatenurka ning horisontaalset mõju ehk horisontaalset sisaldava osaga eesti rahvuskultuurist, pärimusest, rahvusidentiteedist (mu ema E. V. on kohaliku vaatenurka. Tuulikute domineerivus ehk visuaalse mõju koondhi- kodulugu uurinud, materjalid asuvad Läänemaa muuseumis). Kui Tallinnas ei pea keegi võima- nnang kujuneb nende kahe näitaja korrutisena. KSH kohaselt likuks lisada Toompeale ühtki ehitist, mis sinna ei sobitu, kuna vaade ise on kaitse all, siis ei tohi väheneb tuulikute visuaalne mõju vaatluspunkti kauguse suurenedes. jätta avaldamata vastupanu kampaaniakorras eesti külamaastike nii jõhkrale ümberkujundamisele. KSH kohaselt mõjuvad tuulikud kõige domineerivamalt nende va- hetus lähialas avatud põllumajandusmaastikel. Näiteks Tuhu soo vaatetornist, mis paikneb lähimast tuulikupositsioonist ligikaudu 4,3 km kaugusel, on tuulikud nähtavad ja vaade edelasuunas muutub, kuid tuulikute kauguse tõttu ei mõju need domineerivalt. Arvamuses nimetatud kinnistu paikneb kavandatavatest tuulikutest ligikaudu 7 km kaugusel. Seega võib 288 m kõrgune tuulik olla kinnistult nähtav ja kavandatav tegevus muudab olemasolevat maastikupilti, kuid KSH-s esitatud hindamise põhjal ei ole sellisel kaugusel alust käsitleda tuulikuid vaates domineerivate objektidena ega järeldada seetõttu olulise ebasoodsa visuaalse mõju tekkimist. KSH eesmärk ei ole eeldada mõju puudumist, vaid hinnata kavanda- tava tegevuse mõju ulatust ja tugevust ning selle olulisust. KSH koondhinnangus on leitud, et tuulepargi rajamisel ei kaasne asustusele ja maakasutuse muutusele olulist ebasoodsat mõju. Meile teadaolevalt ei näe riigi eriplaneeringuga kavandatava Eesti- Läti IV elektriühenduse lahendus ette õhuliini rajamist sama eri- planeeringuga kavandatavast Hanila alajaamast kuni mereni. https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/eesti-lati-neljas- elektriuhendus/kaardirakendus 24 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel 2.Müra. Siinkohal saan aluseks võtta vaid fakti, et soodsate ilmastikutingimuste korral (tuule suund, KSH-s on tuulikute müra mõju hinnatud kavandatava lahenduse raagus puud, jäätunud meri) kostab minu taluõue ära Puhtu-Virtsu vaheliste tuulikute heli, mis väl- müra leviku modelleerimise abil, lähtudes kavandatavate tuulikute jendub jätkuvalt maanduva lennuki heli meenutavas erakordselt häirivas tsüklilises müras, mis on andmetest ning müra levikut soodustavatest tingimustest. Hindamisel selgesti kuuldav ka siis kui kannan paksu mütsi ja kapuutsi. Antud tuulikud on linnulennult mõne- on lähtutud kehtivatest müranormidest, sh uute tuuleparkide puhul võrra lähemal, kuid oluliselt madalamad. Ei ole eluliselt usutav, et Vatla- Paatsalu tuulikute müra rakendatavast rangemast nõudest ehk müra sihtväärtusest. Modellee- sobivate ilmastikutingimuste puhul minuni ei jõua. Vastavalt tuule suunale suureneb minu kodus rimise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib vastavate ilmastikutingimuste korral müra risk oluliselt. kaasneda müranormide ületamine ning milliseid meetmeid on va- Tuuleparkide müra, sealhulgas madalsagedusliku müra pikaajalise mõju ammendavaid uuringuid jadusel vaja rakendada. Seetõttu ei ole KSH-s eeldatud, et tuulikutest 280m kõrguste tuulikute kohta pole olemas. Muud väita ei saa. Taolises olukorras on elementaarne tulenev mõju puudub täielikult (soodsate olude korral võib tuulikute juhinduda ettevaatusprintsiibist ning nii suuri ja suure mõjuga objekte looduskeskkonda ja inim- töötamisega kaasnev müra olla tajutav mitme km kaugusel), vaid asulate lähedusse mitte rajada. Hüpoteetilised hüved, mida tuulepark võib kogukonnale anda ei ole mõju olulisust on hinnatud eelkõige normtasemetele vastavuse kaudu aktsepteeritavad, on suisa amoraalsed, kui osa kogukonnast peab kandma võimalikku kahju. ning vajadusel on ette nähtud töörežiimi piirangud. Tuulikupargi kavandamise järgmistes etappides (nt ehitusloa menetluse raames) on vajalik teostada täiendav modelleerimine ja vajadusel ka tööre- žiimide piirangute täpsustamine. KSH koostamisel on kasutatud asjakohaseid teadusuuringuid, ju- hendmaterjale ja nõudeid. Hetkel puudub alus kahelda KSH aru- andes kasutatud uuringute asjakohasuses ega õigusaktidega kehtestatud müranormide sobivuses müra mõju hindamise alusena. Seetõttu ei ole ka arvamuses viidatud ettevaatusprintsiip iseenesest aluseks kavandatava tegevuse välistamiseks. Konkreetse tuuliku- mudeli ja lõpliku paigutuse selgumisel tuleb teha täiendav müra mo- delleerimine ning vajadusel rakendada töörežiimi piiranguid. 3. Otsene kahju kinnisvara väärtusele. Olles elulises plaanis küllaltki suure kinnistu omanik, peaks KSH-s on kavandatava tuulepargi võimalikku mõju varale eraldi minu vabaduseks ja võimaluseks jääma teha tehinguid oma kinnisvaraga. Jättes kõrvale igasugused käsitletud. KSH-s kasutatud teaduskirjanduse põhjal võib tuuleparki- hüpoteetilised arvutused ning võttes aluseks reaalse elu, siis mitmest ilmakaarest tuulikutega kaetud de rajamisega kaasneda kinnisvara väärtusele teatav negatiivne mõju, maa võimalused kinnisvara turul muutuvad väga piiratuks. kuid mõju ulatus sõltub muu hulgas tuulikute nähtavusest ja kaugu- sest ning on valdavalt lokaalne. Eestis ei ole tuuleparkide mõju kinnisvara väärtusele teadaolevalt eraldi uuritud. KSH hinnangul võivad ka kavandatava tuulepargi piirkonnas kinnisvara hinnad vähesel määral langeda. Väide, et tuulikute paiknemine mitmes ilmakaares muudab kinnis- varaga tehingute tegemise väga piiratuks, on üldistav ning KSH-s sellist järeldust ei ole tehtud. Kinnisvara omanikul säilib õigus oma kinnisvaraga tehinguid teha ning planeering ei kehtesta selleks piiranguid üksnes tuulikute nähtavuse tõttu. 25 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel 4. Mikroplasti reostus. Milline saab olema tuulikute mikroplasti ja erinevate sünteetiliste, keskkon- KSH aruandes ei ole tuulikulabade erosioonist tuleneva mikroplasti nale mürgiste ainete erosioon antud tuulikute puhul? Kui kaugele reostus sõltuvalt ilmastikutingi- või muude sünteetiliste ainete keskkonda sattumist eraldi mõjuvald- mustest võib levida? Otsus hakata oma talus mesilasi pidama tuli just asjaolust, et meie elukeskkond konnana käsitletud ning seetõttu ei ole KSH alusel võimalik anda on erakordselt puhas. Antud piirkonnas ei ole mee tootmine kuigi kasumlik, kuna pool korjealast on hinnangut sellise võimaliku reostuse koguse ega levikukauguse koh- meri. Toodan mett sellele tarbija sektorile, kes on väga tundlik mee kvaliteedi ja puhtuse suhtes. Ma ta. KSH-s on käsitletud tuulepargi rajamise ja kasutamisega kaasne- ei aktsepteeri võimalust, et meie elukeskkond saastub. vat jäätmeteket ja ringmajandust ning võimalikke reostusriske. Ka- vandatava tegevuse olulise keskkonnamõju hindamisel ei ole tu- vastatud sellist keskkonnareostust, mille tõttu tuleks kavandatav tegevus välistada. 4. Linnud! Minu talu põllul ja rannal saavad puhata igal sügisel ja kevadel tuhanded rändlinnud, Arvamusega ei arvestata. Kavandatava tuulepargi mõju linnustikule kelle rännuteele planeeritav tuulepark jääb. Nn leevendavate meetmete abi lindudele ei ole eluliselt on KSH koostamisel põhjalikult uuritud. Linnustiku uuring hõlmas usutav. kaitstavate haudelinnuliikide inventuuri, laia kodupiirkonnaga Lisaks rändlindudele olen vaadelnud piirkonnas korduvalt kotkaid, enamasti on tegu küll "meie haruldaste linnuliikide, sh must-toonekure, kaljukotka ja merikotka oma" merikotkaga, kes liigub teljel Paatsalu-Pivarootsi ning on meiega nii harjunud, et ei kiirusta elupaigakasutuse uuringut ning lindude peatuskohtade ja liikumistee- rannast meie saabumise peale isegi mitte minema, kuid oleme vaadelnud kotkaid ka Hõbesalus, de uuringut, eelkõige sookure-, hane- ja luigekogumite osas. Linnus- Avanina teel, Paadremal ja Vatla lennuväljal. Kahjuks ei erista ma kõiki liike praktikas ja ei oska ka tiku põhiuuring viidi läbi 2023. aastal ning 2025. aastal tehti täiendav täpsustada. röövlindude ja veelindude sügisrände uuring. Kotkaste vaatlusand- Igatahes on kotkaste nägemine piirkonnas muutunud viimase 10 aasta jooksul väga sagedaseks. mete tõlgendamiseks koostati eraldi merikotka ja kaljukotka ekspert- Kindlasti tuleb kohalike kotkaste liike ja populatsioone veel lähemalt uurida, kuna muutused on arvamused. suhteliselt hiljutised ning kõik kotkad on Eestis kaitse all. Täiendavate uuringute ja olemasolevate andmete põhjal on linnusti- kuga seotud asjaolusid arvestatud ka planeeringulahenduse kujun- damisel. Näiteks on kaljukotka liikumise kohta kasutatud täiendavaid GPS-andmeid ning tuulepargi paiknemist on nende andmete põhjal korrigeeritud. KSH hinnangul ei ole ette nähtud olulist ebasoodsat mõju linnustiku- le, kui rakendatakse ette nähtud meetmeid. Meetmete hulgas on muu hulgas linnustiku kohustuslik järelseire, sealhulgas hukkunud lindude otsingud ja kaamerasüsteemide toimimise kontroll. Seire tulemuste alusel peab olema võimalik vajadusel täpsustada meetmeid ning muuta käitisele antavaid tegevuslubasid või seada neile li- satingimusi. 5. Üldine heaolu, kogukonna areng. Pivarootsi, Muriste jt külad arenevad sedavõrd, kuivõrd sinna Arvamuses kirjeldatud piirkonna väärtustamine puhta, rahuliku ja kasvõi algselt suvila soetanud inimesed antud piirkonda enda identiteediga siduma hakkavad. Piir- looduslähedase elukeskkonnana ning kohalike elanike soov piirkon- konna rikkuseks on kaunis ja puhas looduskeskkond. Iga aastaga on rohkem inimesi, kes ka talveks nas elada ja seda arendada on mõistetav. Samas on kavandatava kohale jäävad. Minu pere on üks neist, kes jõudes omaniku staatusesse on võtnud kätte ja hakand tuulepargi mõju elukeskkonnale ja inimese heaolule KSH käigus hinnatud ning eelmistes vastustes on käsitletud seejuures muu hulgas 26 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel puhastama vanu heinamaid, hoolitsema rannaniidu eest, plaanis on taastada väike ajalooline puis- müra, visuaalset mõju ja varjutamist. KSH põhjal ei ole alust järel- niit. Ajal, kui intensiivsest põllupidamisest on möödas juba pea pool sajandit, on mitmed 2. ja 3. dada, et tuulepargi rajamine tooks kaasa piirkonna elukeskkonna kaitsekategooria taimed (kuldking, tõmmu käpp, kärbesõis jpt, sealhulgas minu 2 erinevat püramiid- sellise muutumise, mille tõttu kaoks piirkonna arengupotentsiaal või koerakäpa vaatlust) tagasi vallutamas Nehatu LK ja Puhtu-Laelatu LK vahelist ala. Piirkonda läbib võimalus kasutada piirkonda elamiseks, puhkuseks ja turismiks. Ranniku Matkarada. Maist-septembrini suhtlen sageli turistidega üle maailma, huvilistele räägin küla ja mõisa ajaloost, näitan põnevaid taimi. Need inimesed tulevad siia tutvuma meie ainulaad- Tuulepargi rajamine muudab paratamatult piirkonna maastikupilti, suse ja eripäradega, meie looduse ja pärimusega, mitte tööstusmaastikega. Ka seni suvilatena oma kuid selle mõju ulatus sõltub muu hulgas vaatluspunkti kaugusest. maamaju kasutanud nn poolkohalikud inimesed tulevad üha pikemateks aegadeks, teevad kaugtööd, Näiteks Tuhu soo vaatetornist, mis paikneb lähimast kavandatavast (kuna vallas puuduks nagunii nende kvalifikatsioonile vastav töö) selleks, et elada inimese aju ja tuulikust ligikaudu 4,3 km kaugusel, on tuulikud küll nähtavad, kuid närvisüsteemi jaoks normaalses keskkonnas, sellises, kus puudub müra- ja valgusreostus. Inimeste nende kauguse tõttu ei ole need vaatepildis domineerivad. teadlikkus maaelu mõjust tervisele tõuseb aasta-aastalt. Kogukonna inimesed soovivad oma elu järjest enam Läänerannas elada ning seda tuleb toetada! Ma olen kategooriliselt selle vastu, et minu perekonna ajaloolisest kodust need elementaarsed tervisliku elu elamiseks vajalikud tingimused röövitakse. Need ei ole korvatavad! Elukeskkonna pöördumatu reostamine tühistab piirkonna ainsa reaalse arengupotentsiaali: pakkuda puhast elukeskkonda tervislikku ja rahulikku elu hindavale haritud ja tegusale inimesele, kes soovib seal viibida igal aastaajal, olgu siis endale kuuluvas või ka renditud metsa/rannamajas. Kokkuvõtteks: Antud tuuleala mõjud on suured ja korvamatud. Tuuleala pidurdab piirkonna loomu- Arvamusega ei arvestata. Ettepanek piirata kavandatavate tuulikute likku arengut. kogukõrgus 80 meetrini ei ole põhjendatud. Kavandatavate tuulikute Mina ja minu täisealised pereliikmed S.M., I. M., E. V., K. I., A. M. on sellele absoluutselt vastu! mõju, sealhulgas mõju elukeskkonnale ja linnustikule, on KSH käi- Juhul kui Paatsalu ja Vatla kogukonnad ise pooldavad planeeringuga edasi minemist, peaksid tule- gus hinnatud kavandatava lahenduse alusel ning hindamise tulemusi vased tuulikud olema mitte kõrgemad kui 80m, et mõjuala piirduks peamiselt nende kogukondade- on arvestatud planeeringulahenduse kujundamisel. ga. Lindude pärast ma siiski pigem leian, et see piirkond ei sobi tuuleenergia arendamiseks üldse. KSH käigus tehtud põhjalike linnustiku-uuringute ja täiendavalt kogutud andmete põhjal ei ole tuuleala välistamine tuuleenergia arendamiseks põhjendatud. Linnustikuga seotud oluliste mõjude vähendamiseks on planeeringulahendust uuringute tulemuste alusel korrigeeritud ning ette nähtud asjakohased leevendusmeetmed ja järelseire.  LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Avalikul väljapanekul arvamuse esitanud isikud Meie 21.09.2026 nr 2026/8-11/915-1 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 3 ja 3b detailse lahenduse avaliku väljapaneku tulemustest teavitamine ja avaliku arutelu teade 30.07.2026 – 30.08.2026 toimus Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek (edaspidi „avalik väljapanek”). Täname Teid avalikul väljapanekul arvamuse esitamise eest! Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 118 lg 10 edastame Teile kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjaliku arvamuse esitanud isikule kohaliku omavalitsuse seisukohad esitatud arvamuste kohta ning avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel on lisatud käesolevale kirjale. Avalikul väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad 07.10.2026: 1) kell 15:00 Lääneranna vallamaja (Jaama tn 1 Lihula); 2) kell 18:00 Vatla mõis. Lisainfo: https://www.laanerannavald.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja- ehitus/eriplaneeringud#alad-3-ja-3b Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits vallavanem Lisa: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande 30.07.2026 – 30.08.2026 toimunud avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel (tuuleala_33b_dl_av_arvamuste_kov_seisukohad_koondtabel.pdf). Margus Källe, 56655521, [email protected] Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank